Demagoogia Demagoogia on kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine emotsioonide ja vassimise kaudu. Ausas diskussioonis, väitluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale, et leida parim lahendus. Demagoogia puhul kasutatkse ära kuulajate nõrkusi, et panna neid uskuma väiteid, mis on kõnelejale kasulikud. Demagoogia võtteid on kasulik tunda, et neid märgata ja mitte lasta end mõjutada. Põhilised demagoogiavõtted on järgmised. 1. Emotsionaalne mõjutamine 1. Hirmutamine 2
kannab endas kõneleja usaldusväärsust. Aristoteles nentis, et ehk peaksid inimesed argumentidele senisest enam tähelepanu pöörama, kui nad ei soovi olla kellegi mõjuvõimu all. Nagu õigekeelsus sõnaraamat väidab, siis demagoogia on rahva, inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, hämamine. Kõige enam tehakse seda avalikult poliitikas ja just valimiste eel, mis praeguselgi ajahetkel väga päevakohane on. Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga
Arutatakse milliseid vigu tehakse tööintervjuus kõige sagedamini ja kuidas neid vältida. Mida võib ja mida mitte mingil juhul ei tohiks teha uues töökohas. Mihhail vastab retsipienti jooksvate küsimustele ja täiendab ning selgitab, kui on arusaamatusi mingites njuantsides ja kitsates kohtades. Samas nii saatejuht Marianna, kui ka Mihhail, samaaegselt nii teabe saatjad, kui ka vastuvõtjad. Kodutöö autor leiab, et nad on oma diskussioonis mõlemas rollis. Intervjuu toimub vestluse ja ka diskussiooni vormis. Intervjueerija formuleerib küsimusi selgelt ja ühemõtteliselt. Vahest kuulab intervjueeritava vastuseid tähelepanelikult, vahest segab vahele, täiendab omalt poolt või hoopis vastab kommunikaatori eest. Mihhail kogu intervjuu käigus on väga avatud ja kasutab palju žestee. Kogu vestlus näeb väga emotsionaalsena välja. Mihhail on oma teadmist kindle, tal on nii teoreetilisi
Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada.
5. Ärgu siis mingu teiste teritooriumile. Territooriumile- maa-ala 6. Materjaalselt nõrk asutus rohkemat ei suuda. Materiaalselt- materiaalne vara 7. Looduskaitse organisatsioon ei funksioneeri piisavalt. Funktsioneeri- töötama 8. Sõda mõjutab inimesi psühhiliselt. Psüühiliselt - hingeline 9. Garaasis oli apsoluutne kord. Garaazis- panipaik. 10. Võõral tekib kõne juurde aksent. Aktsent- võõrapärane hääldusviis 11. Diskusioonis osales karismatilisi mehi. Diskussioonis mõttevahetus Karismaatilisi - sisendusjõuline 12. Euroopa Liit toteerib põllumajandust. Doteerib- toetab 13. Bohheemlik brünett näitleja oli kõigi arust kihvt. Boheemlik 14. Meeldiks ju töötada prestiizetel aladel, aga midagi ei saa karanteerida. Garanteerima - tagama 15. Käitumine oli väga humanne. Humaanne - inimlik 16. Selline insident võtab lihtsalt jalad alt. Intsident - vahejuhtum 17. Võimlejatele on tähtis effektiivne treening. Efektiivne - tõhus 18
tuntud teooria: keha ja mõistus peavad harmooniliselt arenema. Samuti uskus ta, et igas inimeses on kõik vajalik, et saada õige kasvatuse ja hariduse abil täiuslikuks. Samuti arvas ta, et matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Locke ideid kasutas suures osas V. I. Lenin sotsialismi vormimiseks. Locke ideid on kasutatud ka USA riigikorra vormindamisel ja paljudes riikides kasutatakse ta mõtteid ikka veel poliitilises diskussioonis. Tema teosed on jätnud suure jälje filosoofiaajalukku. Tsitaate: ,,Kellegi tarkus ei saa ulatuda kogemustest kaugemale." ,,Ilma seaduseta ei saa olla ka vabadust."
Koolisüsteem on saatanast? Agnethe Ramler Algul võib selline intrigeeriv pealkiri tummaks lüüa aga essee eesmärk ongi raputada ajaloo tolm vanadelt tõdedelt ning heita pilk tänapäeva õpikeskkonda. Aastasadu on lapsed õppinud oma vanemaid imiteerides ja nende käitumismalle üle võttes. Vanemad on väikelapse esimesed õpetajad ja suunajad-see kehti ka kaasajal, aga mis on muutunud ,ongi just suuremate laste arenemine või õigemini ühiskonna progress on jõudnud endaga sellesse etappi, kus tuleb küsida, kuidas edasi? Kui võrrelda tänapäevast ja mineviku kooli lähevad käärid üsna suureks, kuid leidub sarnasustki. Alustades erinevusest: Kunagised klassid olid väiksemad kui praegused, sel oli muidugi ka oma põhjus, nimelt kooli jõudsid perekondade teravamad pliiatsid või õigemini need, kel polnud füüsilist jaksu raskele talutööle vastu seista. Tavaliselt saadeti linna kooli kõige noorem poeg, sest vane...
Mida tähendas olla moodne naine 20.sajandi algul Arutlus 20.sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1914, ehk aastad enne Esimest maailmasõda. Maailm oli sellelajal muutumas jõudsalt rahvale meeldivamas suunas ja oodati, mida uus sajand endaga kaasa toob. Paljugi oli see aeg Euroopa-keskne, mis pani nii mõneski maailmanurgas inimesed ja valitsuse oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Läänes valitses veendumud, et neidki rahvaid õnnistatakse peagi ritiusu, pikkade pükste ja kirjaoskusega. Üldiseks moesõnaks oli progress. Progressi ooati igas valdkonnas. Samuti ootasid seda naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad. Just nemad ootasid seda nii mitmel põhjusel. Ja kui see ka väiksel määral juhtus, muutus naiste elu. Mida tähendas, siis olla tolajal moodne naine? Naiste osalemise üle avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks P...
suhtlus vestluspartner aeglaselt räägib, suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest kus see on kasutusel. Oskan ladusalt, nii et suhtlemine keelt ja spontaanselt, väljendeid eriti diskussioonis ning oskan kujundlikke ja vajadusel öeldut kordab või ümber ja lihtsat infovahetust tuttavatel ettevalmistuseta vestelda tuttaval, emakeelena kõnelevate inimestega on otsimata. Oskan kasutada keelt kõnekeelseid väljendeid. Oskan täpselt sõnastab ning mind vestlemisel aitab. teemadel. Oskan kaasa rääkida, ehkki huvitaval või olulisel teemal: pere, täiesti võimalik
Eesti, minu viimane kiri Sulle ja kodustele Kaisa Kamenik Sõna „viimane" vihjab üldjuhul millelegi lõplikule. Silme ette tuleb sõdur kaevikus, kes enne eesootavat lahingut kodustega kirja teel hüvasti jätab. Kas eestlased on praegu nagu sõdurid kaevikus ning peaksid rahvusvahelist olukorda arvestades negatiivsete stsenaariumite peale mõtlema ja oma viimaseid kirju vorpima hakkama? Kindlasti mitte! Eesti Vabariik saab varsti 97-aastaseks. Inimesed elavad harva nii kaua. Samas pole riik inimene, ta ei sünni kellestki, ei sure ega saa jääda ka pensionile, et vanaduspõlve nautida. Kokkuvõttes taandub vastutus riigi heaolu eest ikkagi kodanikele, kellele see on justkui eluaegne projekt. Paljuski võib siinkohal piisada õigest suhtumisest ja sõnadest. Sõnal ja mõttel võib olla suurem jõud kui relval. Eelkõige selles valguses, et see võib ennetada relva kasutamist. Tänapäeval võivad kõik olla...
GLOBALISEERUMINE MAJANDUSES Globaliseerumine majanduses Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Ideoloogia aspektis on globaliseerumine seotud misjoniga, erinevate ideoloogiate taotlusega saada kõigi ideoloogiaks. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nendeks ...
Otsustamine kui protsess: Otsustamisstiilid: · Ratsionaalne ratsionaalsed otsused baseeruvad uuringutel ja analüüsidel · Arvamusel põhinev teadmistest ja kogemustest lähtuv · Intuitiivne otsused põhinevad varasemate kogemuste ja teadmiste teadvustamata läbitöötamisel Grupis otsustamise puudused: · rohkem aeganõudev protsess; · lahkarvamised võivad otsustamist edasi lükata ja põhjustada negatiivseid emotsioone; · diskussioonis võivad domineerida üks või mitu liiget; · võimalus ületähtsustada kokkuleppele jõudmist. Grupis otsustamise tehnikad: Ajurünnak Delphi tehnika Gordoni tehnika *vabadus pakkuda erinevaid -tuleviku-uuring- *probleem lahatakse ideid *mida rohkem seda *valitakse eksperdid nii org üksikasjadeks ja üritatakse
Samuti oli üks ta ideedest tänapäevani laialdasel tuntud teooria: keha ja mõistus peavad harmooniliselt arenema. Samuti uskus ta, et igas inimeses on kõik vajalik, et saada õige kasvatuse ja hariduse abil täiuslikuks, ning et matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Locke'i ideid kasutas suures osas V. I. Lenin sotsialismi vormimiseks. Tema ideid on kasutatud ka USA riigikorra vormindamisel ja paljudes riikides kasutatakse ta mõtteid ikka veel poliitilises diskussioonis. Tema teosed on jätnud suure jälje filosoofiaajalukku. Locke elas ajal, mil tekkis kaks vastandlikku arusaama vabadusest ; 1) vabadus on mõeldud ühiskonna jaoks tervikuna ja üksikisik peab selle nimel loobuma oma huvidest , 2) vabaduse all tuleb mõista just üksikisiku vabadusi. Inglismaal võtsid Locke'i ideed oma poliitika aluseks viigid ( ingl whigs), keda hakati hiljem nimetama liberaalideks. Locke oli seisukohal, et riigi põhiülesanne on inimeste vabaduse ja omandi kaitse.
meditsiiniliste ja moraalsete aspektidega ja avaramas eetilises arutelus vaadeldakse neid sageli tapmise ja surema jätmise problemaatika kontekstis, kus ühe tavaarusaama kohaselt on tapmine selgelt taunitavam kui tegevusetus, mis toob kaasa inimese surma. Samas ollakse enamasti veendumusel, et elu päästvate või toetavate meetmetega alustamine ja nende hilisem katkestamine on moraalses mõttes märksa komplitseeritum kui kohene loobumine nendest. Siiski leidub akadeemilises diskussioonis piisavalt käsitlusi, mille kohaselt sellised tavaarusaamad ei oma absoluutset iseloomu ning võib ette kujutada olukordi, kus ilmneb, et taolistel tõdedel on selgesti suhteline iseloom ja väärtus, mis sõltuvad omakorda suuresti konkreetsest. Eetika plaanis näeme siin kahte võimalikku ja muudeski olukordades rakendatavat stsenaariumi: kas püüda valida mitmest halvast kõige vähem halb või õigustada
kasutaksin nimekirja meetodit. Hakkaksin järjest sellele küsimusele vastama, et leida parimad punktid. 9. Igaüks meist on piiririik kasutaksin nimekirja meetodit. Esitaksin esmalt küsimuse, et mis piiririigid me oleme ja seejärel hakkaks järjest vastama sellele. 10. Väikesed sulid võllas, suured sulid tõllas teeksin endale esmalt skeemi. Just sellepärast, et leida nende kahe inimesetüübi vahe ja see kokkusobitada. 30: Poliitilises diskussioonis on taas üles tõusnud surmanuhtluse lubatavuse teema. Oled otsustanud diskussiooniga liituda ja sellel teemal kirjutada. Milline on sinu kui autori eesmärk? Minu eesmärk oleks esmalt välja tuua kõik posiviitsed ja negatiivsed küljed ühiskonnale. Seejärel käitleksin läbi ajalooliselt selle fakti, et kuidas on surmanuhtlus mõjutanud inimesi ja ühiskondi ja mida halba see endaga kaasa on toonud. Ning siis kokkuvõtteks jõuangi järeldusele, kas asi tasub ära või mitte. 5
· Julgustaja soodustab üksteisest arusaamist ja mõistmist ilma suhteid rikkumata, julgustab tagasihoidlikke või arglikke meeskonnaliikmeid oma arvamust avaldama · Harmoniseerija silub vastuolusid, selgitab, lahendab eriarvamusi, maandab pingeid, püüab rõhutada sarnasust, mitte niivõrd erinevusi · Värava lahtihoidja hoiab kommunikatsiooni kanaleid avatuna, reguleerib "vaikivate" ja "domineerivate" meeskonnaliikmete osalemist diskussioonis , ennetab situatsioone, kus keegi on täielikult tõrjutud või lahkub solvunult, lahendab üliemotsionaalseid konflikte ja konfrontatsioone · Konsensuse otsija püüab meeskonda õhutada valima alternatiivsete lahendusvariantide vahel ning formuleerima ühist seisukohta · Protseduuri jälgija jälgib, et kommunikatsioon oleks avatud, meeskonnaliikmed motiveeritud, tegevus või diskussioon aktiivne
SUULINE tingimusel, et vestluspartner suhtlusolukordades, mis nõuavad hakkama maal, kus see on spontaanselt ja ladusalt, nii et ladusalt ja spontaan-selt, vestluses ja diskussioonis aeglaselt räägib, vajadusel otsest ja lihtsat infovahetust kasutusel. Oskan suhtlemine keelt emakeelena väljendeid eriti otsi-mata. ning oskan idioome ja öeldut kordab või ümber tuttavatel teemadel. Oskan kaasa ettevalmistuseta vestelda kõnelevate inimestega on täiesti Oskan kasutada keelt kõnekeelseid väljendeid.
ühepoolset argumenteerimist, s. t. Esitatakse ainult poolt- või vastuargumente. 6 Kuna veenmise eesmärk on ühe ideoloogia propageerimine, jäetakse vahel ka tõestusmaterjal tagaplaanile ja inimest mõjutatakse emotsionaalselt. Veenmise eesmärk on panna inimesi propageeritavatesse ideedesse uskuma. 6. Aava 2003, 17 5 2. Avalik väitlus Ühiskondlikus diskussioonis ehk avalikus väitluses osalejatel on argumenteerimiskohustus. Näiteks võin tuua parlamendiväitluse- tuues välja mingi seaduse eelnõu kasu või kahju ühiskonnale peab parlamendi liige demonstreerima, millist mõju üks või teine otsus ühiskonnale avaldab, kasutades selleks näiteks uuringute andmeid, teiste riikide kogemusi või näiteid. Avalikus väitluses osalejad peavad oma väiteid tõestama, mitte kasutama demagoogiat. Loomulikult võib ka
olulisemaid aspekte. Raamatus analüüsitakse sotsiaalpedagoogika eripära maailma kujutamisel ja teaduse moodustamisel, esitletakse teadusala põhimõisteid, visandatakse sotsiaalpedagoogika asend teaduste süsteemis, vaadeldakse sotsiaalpedagoogika kui teaduse rakendusvõimalusi ning teadusala suhet praktilise tegevusega. Sotsiaalpedagoogika koosneb teooriast ja praktikast. Probleemidele otsitakse praktilisi lahendusi diskussioonis (tasand: mina-sina, mitte mina-tema). Seletab väga põhjalikult sotsiaalpedagoogika olemusest
Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Kontrollitakse ja hinnatakse mõistete seletamist ning kasutamist, probleemidest arusaamist ja nende analüüsi, suutlikkust mõista õigusküsimuste olemust, osalemist diskussioonis, arutamise ja argumenteerimise oskust, õigusalase informatsiooni otsimise ja tõlgendamise oskust, osalemist ühistegevuses (simulatsioonid, rollimängud, projektid), plankide, avalduste, reklamatsioonide jne täitmise õigsust, komplektsust ja täpsust, ettekannete, ülevaadete, kokkuvõtete, referaatide, PowerPointi esitluste jt iseseisva ning rühmatöö ülesannete täitmist ja esitlemist. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida
kontekstis, sotsiaalse suhtlemise kaudu, kommunikatiivses protsessis. Saadakse teavet mitte ainult selle kohta, mida inimesed mõtlevad, vaid ka kuidas nad mõtlevad ja miks. Fookusgrupi puhul saab välja selgitada ka selliseid suhtumisi, mis ei pruugi otsestele küsimustele vastates sõnaselgelt välja tulla. Ka saab haarata neid, kes ei soovi intervjuud anda, või neid, kes tunnevad, et neil pole midagi öelda, kuid diskussioonis siiski osalevad. Sel meetodil sobib uurimiseks: teema üldise tausta väljaselgitamine; asutuste/firmade kohta arvamuste genereerimine; varem saadud kvantitatiivsete andmete tõlgendamine. Võib uurida näiteks kasutajate vajaduste rahuldamist, arvamust teeninduse tasemest või organisatsioonilisi küsimusi personali või liikmete arvamusi ja vaatekohti. Uurimused, kus soovitakse leida hoiakuid ja suhtumisi teatud probleemidesse
2. Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise tagamine 3. Statistika kogumine 4. Sularaharingluse korraldamine Eesti Panga roll ja ülesanded euroalas Muutus eesmärk: seni hindade stabiilsus Eestis, nüüd hinnastabiilsus euroalal. Euroala rahapoliitika otsustes osalemine tõi kaasa uued ülesanded: · Euroala majanduse monitooring ja analüüs · Rahapoliitika raamistiku ja instrumentide analüüs · Rahapoliitika transmissiooni ja mõju analüüs euroalal · Rahapoliitika diskussioonis osalemine · Märksa suurem fookus globaalsetele teemadele 7.Pankade teenused. Hoiused. Hoiusekindlustus Majapidamise probleem: Kuidas jaotada oma sissetulek tarbimise ja säästmise vahel? Kas me alati mõtleme, et iga tarbimisotsus on samaaegselt ka säästmisotsus ja vastupidi? Tarbime täna , home ei saa säästa, säästame täna, homme ei saa tarbida. Erinevad teooriad: · eluaegse tulutsükli mudel · tarbimisfunktsioon (Keynes-I rist) Võõrfinatseerimise allikad:
* protestantism (eelkõige kalvinism) tõstis ideaaliks askeesi ja arusaama, et töö ja argielu on ,,pidev jumalateenistus". Vaenulik luksusliku tarbimise vastu => ausa tööga saavutatud äriline edu tõsteti iseenesest eetiliseks väärtuseks, mitte seepärast et rikas on tore olla. * selline muutus inimeste eetikas soodustas kapitali akumuleerumist ja kapitalismi võidukat levimist - Kui Weber oli selle avaldanud, öeldi diskussioonis, et ta on Marxi teooria kummutanud. Weber aga: Marx on näidanud ühte seost majanduse ja inimeste teadvuse vahel, mina näidan teist => st. teooriad pole 11ga vastuolus, vaid 11st täiendavad . ,,muna ja kana" * aga ütleb ka, et pärast esialgset prot. eetika levimist on kapitalism juba organiseerunud institutsioonidena selliselt, et ,,võidukas kapitalism" enam ei vaja eetikat enda toeks. St., on loodud juba materiaalne reaalsus mis enam ei sõltu mõtteviisidest:
valgust, kuulen müra, tunnen soojust. Need pole ehtsad, sest ma magan. Aga ma näin täiesti kindlalt nägevat, kuulvat, sooja tundvat. See ei saa olla ebaehtne; see on ainuomane sellele, mida nimetatakse "minu sees aistimiseks"; ja täpselt nii võetuna pole aistimine midagi muud kui mõtlemine. Eelneva põhjal hakkan mõnevõrra paremini taipama, kes ma olen; siiski näib siiamaani ja ma ei 5 Descartes läheb infinitiivilt cogitare üle verbaalsubstantiivile cogitatio. 6 Diskussioonis Gassendiga tõ1gendas Descartes seda lauseosa järgmiselt: "...olen üksnes rangelt võttes mõtlev asi". 7 Prantsuse versioonis lisatud: "...et näha, kas ma pole veel ka midagi muud". 8 Lad. k manet; esimeses väljendades oli maneat 'Las see eeldus püsib'. Prantsuse versioonis: "Muutmata seda eeldust, leian end olevat endiselt kindel, et ma olen miski". 9 Prantsuse versioonis: "...sellest viisist asju mõista". 5
hiljem selgus, sai just see klausel otsustavaks pooltargumendiks õiguskantslerile parlamendi ombudsmani funktsiooni panemisel 1999. aasta õiguskantsleri seadusega.*42 3.2. Õiguskantsleri põhiseaduslik seisund 3.2.1. Õiguskantsleri koht võimude lahususe ja tasakaalustatuse süsteemis Õiguskantsleri institutsiooni põhiseaduslik seisund, eelkõige tema koht võimude lahususe ja tasakaalusta- tuse süsteemis on Eesti õigusteaduslikus kirjanduses ja diskussioonis kutsunud esile vastakaid seisukohti. Jüri Rätsep pidas Põhiseaduse Assambleel esinedes õiguskantslerit täitevvõimu institutsiooniks.*43 Hein- rich Schneider nimetas teda oma analüüsis parlamendiasutuseks.*44 Rootsi riigi- ja haldusõiguslane, vä- lisekspert Hans Ragnemalm nimetas Põhiseaduse Assambleel õiguskantslerit ühe-mehe-konstitutsiooni- kohtuks.*45 Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni liikmete osavõtul peetud põhiseaduse 5. aasta-
koolkonda. Tema arvates sotsiaalantropoloogia loodusteadus ning loodusteaduses ei ole koolkondi. Ta ei nõustu Malinowski funktsiooni ideega, mis on liigselt seotud inimvajadustega. RB huvitub süstemaatilise distsipliini koherentsetest kontseptsioonidest, meetoditest, andmetest ja teooriast. (Samas Malinowski on olnud impulsiivne, juhuslikest teemadest huvituv, maailmas aktuaalsetele teemadele reageeriv ja pidevas diskussioonis oma tudengitega.) RB jaoks oluline Durkheimi sotsioloogia ja Spenceri evolutsionism. Nagu organismidki, arenesid ühiskonnad lihtsamatest komplekssemateks. Sotsiaalantropoloogia eesmärk sotsiaalsete struktuuride identifitseerimine ja nendevaheliste formaalsete suhete mõistmine. Uurimise objektiks sotsiaalne süsteem see moodustab suhted/ühendused indiviidide vahel, moodustab sotsiaalse struktuuri. Totaalne sotsiaalne struktuur kõigi hetkel toimivate ühiskondlike suhete summa.
Ütles, et igal rahvusel ja ajastul on oma väärtus ja need on ajaloo liikumapanevaks jõuks. Kõikidel rahvastel oma väärtuslik kultuur ja see on võrdväärne kreeklaste ja roomlaste saavutustega. Kutsus oma kaasaegseid koguma nt rahvalaule, pärimust, rahvaluulet jne. Rousseau oli tema mõtete eelkäija. Herder avastas rahvakultuuri. ,,Rahvaste hääled laulus" eri rahvalaulude näited oli tema kokku pandud. · Goethe ja Schiller on esteetilises diskussioonis olnud olulised. Olid Kanti kaasaegsed. Seotud saksa kultuuri keskuse Weimariga. Weimari klassika · Saksa kirjanduse ja kultuuri ajajärk, mis seostub ennekõike ajastu suurkujude Wielandi, Goethe, Herderi ja Schilleri koostööga 18.-19.saj vahetuse Weimaris ja lähedalasuvas ülikoolilinnas Jenas, kitsamalt Schilleri ja Goethe alianss. · Goethe ja Schilleri sõprus esteetiline alianss. (1794-1805). Tihe kirjavahetus ja
reaalsus, ei dikteeri seda ette, kuidas peaks eksistentsi sitautsiooni kirjeldama. Viis, kuidas me kirjeldame oma situatsiooni, lahendame probleeme, aitab elu elada. Kirjeldused on individuaalsed, aga elatekse koos teiste inimestega, ja vahetatakse arvamusi kirjelduste üle – diskussiooni käigus võib esineda konsensus. Isiku A väljapakutud kirjeldus on prem kui B pakutud – mitte sellepärast, et reaalsus seda ette dikteeriks, vaid selleni on jõutud võrdõiguslikus diskussioonis. See tähendab kirjalduse pluralismi ja valikute tegemises kirjelduse seas. Milliste kriteeriumite alusel siis valikuid teha? Selline valik toetub teatud väärtushinnangutele: võrdõigustatus, mitte-hierarhiline kultuur (kõik kultuuri valdkonnad on võrdõigustatud); liberalism, vabadus kui kõrgeim väärtus; sattumuslikkus, variaablus, muutlikkus; kreatiivsus. Selline filosoofia, kui tähendab erinevate sõnavarade kokku klapitamist, siis selles mõttes
ta, et teised sõnad, mis olid viivituse esile kutsunud sõnaga seotud, tekitasid samuti pika reaktsiooniaja. Sellest järeldas ta, et alateadvuses peavad olema tunnete, mõtete ja mälestuste omavahel seotud grupid (kompleksid). Iga sõna, mis puudutas kompleksi, põhjustas viivitusega vastuse." (HALL& NORDBY 2007:36-37) Sel moel on vältimatu järeldus, et psüühika pole mitte homogeenne üksus, vaid pigem omavahel seotud üksikosade kogum, millist vaadet kaitses Jungi ülapool diskussioonis Bultmanniga. Sellist Jungi arusaama on tähtis mõista, kuna tema teoloogia hargneb samas võtmes. Kõrvutades inimisiku ja selle kompleksidega jumaliku Triniteedi, leiab Jung, et selle kolm isikut on samuti kompleksid. Täpsustuseks võiks lisada jungilikku mõtteliini järgides, et Kristuse maa peal viibimise aegu kujutasid sõna otseses mõttes ,,komplekse" Isa ja Püha Vaim, kuna Kristus ,,teadliku minana" oli temale enesele ja kõigile teistele nähtav, arusaadav ning
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused...
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
15 Ristiusu kiriku teke ja areng Lääne-Euroopa keskaegne kirik on katoliiklik (kr. k katholikos - üleüldine), esimesed kristlikud kogudused juba 1. saj apostlite poolt rajatud, kristlus algselt Rooma riigis taga kiusatud Milaano edikt 313 Constantinus Suur tunnistab ristiusu lubatuks Rooma riigis Kristliku õpetuse üle tõsised vaidlused. Arius : Kristus ei ole Jumal, vaid Jumala kõrgeim loodu( vastuolus üldise kristliku õpetusega, mida esindas eriliselt selles diskussioonis piiskop Athanasius) Athanasius väitis, et Jeesus ja Jumal on oma olemuselt üks (monofüsiitlus) Nikaia kirikukogu (325) kinnitas Athanasiuse seisukoha Ristiusk levis eelkõige linnades, sealt levis maale (külaelanik ld k paganus); paljudes barbarihõimudes võeti kristlus kõigepealt vastu ariaanluse vormis, frangid võtsid ristiusu vastu katoliikluse vormis Olulisel kohal kristluse levikul on misjonäridel (ld k missio - lähetus),
Kõige olulisem on vaadelda seda, kuidas grupp kasutab iga meeskonna liikme potentsiaali, kuivõrd otsus on meeskonnatöö tulemus, kuidas otsustusprotsess loob eeldusi rühmaliikmete omavaheliseks efektiivseks koostööks tulevikus ning kuidas grupiliikmed ennast tunnevad ja kuidas enda emotsioone väljendavad ülesande lahendamise käigus. Vaatlejana tuleks leida vastused järgnevatele küsimustele: 1. Kes osalevad ja kes ei osale diskussioonis? Kes on diskussioonis kõige aktiivsem? 2. Kes mõjutab otsust kõige rohkem ja kes kõige vähem? Mis on selle mõjukuse alus (on selle ala ekspert, kõige kõvem hääl, on võtnud juhtimise enda kätte jms) 3. Kes on kaasahaaratud, kes mitte (see ei tähenda ainult aktiivsust)? 4. Millised on peamised emotsioonid grupis? Kuidas võiks iseloomustada tööatmosfääri ülesande lahendamise ajal? 5. Kuidas kujunes grupis juhtimine
saj muinasaja pärandi ja teiseks, et me võime sealt välja puhastada eestaste usu, kui me jätame kõrvale saksa mõjud. Tulemuseks see, et olemasolevad folkloori kogud kajastavad väga kitsast osa sellest, mida 18. sajandi talupoja ühiskonnas tegelikult usuti. See on välja rebitud omaaegsest kontekstist, kuhu ta kuulus. Tänapäeva arusaama järgi on paganlus midagi väga looduslik, puhas ja ökoloogiline, nö mahereligioon. Kui me diskussioonis ajame kujutelma paganlusest ja reaalse muinasreligiooni segamini, siis on tulemuseks paratamatu möödarääkimine ja rappa minek. Me ei tea, mis oli see religoon, mida eestlased vallutuseelsel ajal harrastasid, sest olemasolevad allikad pärinevad nn poleemilisest kontekstist - seal kirjeldatakse, mida need vallutatavad usuvad ja selles kontekstis need vastanduvad kristluse religioonile. Petrus von Dusbrug - konstrueerib oma kirjelduses preislaste usust kristliku kiriku vastanduse,
autor ei too välja seda, mis on tõde, vaid point on välja tuua diskussioon. Meile lähemale tulles me leiame sarnase teose: Oscar Wilde esseedest. Seal ongi näha Dorian Gray ja Basili dialoog. Diderot ei pruugi olla nö siin esimene,kes nii teeb. See võta on selline, mida autorid aegajalt Euroopas kasutavad. See kirjade võte annab ruumilisuse. Siit on näha ka kirjaniku soovi anda oma teoses tunda mitut häält. Toomaks tõde välja, antakse meile diskussioon. Avatud lõpp. Diskussioonis ei pruugi nähtavalt keegi peale jääda. Aga tutvustatakse valgustuslikke vaateid eri perspektiivides. Teine on siis ,,Fatalist Jacques ja tema peremees". Kirjutatud 1765, 1780. Esimene prantsuskeelne väljaanne kirjutati postuumselt 1796 aastal. Varasemalt oli teos tuntud juba Saksamaal. Goethe ja Schiller hindasid Diderot väga kõrgelt. Sellest teosest tehti veel Prantsusekeelne tagasitõlge 1783. aastal. Täisversioon 1796 a ilmunud. Siin on väga tuttav võte kirjenduses
vähene vaimne võimekus e madal intelligentsus on kuritegeliku käitumise peamine põhjus. Madalat intelligentsust ei peata otseseks kriminaalse käitumise põhjuseks, vaid pigem eelduseks, mis koos halbade keskkonnatingimuste ja psühhopaatiliste isiksusejoontega viib kuritegelikule käitumisele. (Saar, 2007, lk 91) 7 1.5.2 IQ ja kriminaalse käitumise seosed Oluline tähis diskussioonis kurjategijate intelligentsuse üle on Hirsci ja Hindelangi avaldatud artikkel. Nad analüüsisid kokkuvõtvalt kõiki varasemaid uuringuid ja leidsid, et nende põhjal saab järeldada statistilise seose olemasolu intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel. IQ tunnusena ennustab sama hästi kriminaalset käitumist kui rass ja sotsiaalne klass ning paremini kui perekonna staatus. Niisuguste tunnuste ja kuritegeliku käitumise seoses kahtlevad aga väga vähesed autorid
liikmesriikide abistamine heaolu tagavate majandus-ja sotsiaalporgrammide väljatöötamisel; · Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika majanduskoostöö; · statistiline andmebaas; · riikide majandusliku olukorra analüüsimine; · riikide arengu prognoosimine; · annab välja ajakirja The OECD Observer; · annab välja ülevaateid riikide kohta (The Economic Outlook); · liikmesriikide huvi esindamine rahvusvahelistes majandussuhetes; · osalemine diskussioonis majanduse liberaliseerimise üle;;· koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega. ÜRO Majandus-ja Sotsiaalnõukogu ÜRO põhikirja artikli 62 kohaselt ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu võib läbi viia või algatada uurimusi ja aruannete koostamist ning teha Peaassambleele, ÜRO liikmetele ja allasutustele ettepanekuid rahvusvahelise majanduse, sotsiaal-, kultuuri, hariduse, tervishoiu, nendega seotud küsimuste vallas ning võib teha soovitusi, et edendada kõigile kuuluvate
igapäevase sotsiaalse distsipliini või koolkonna - praktika konverteerimisel paradigma - raames teadusterminitesse, on see, töötavad teadlased on ise kas ja kuivõrd saab otsustajaks oma töö teadusele ja teaduslikele kvaliteedikriteeriumite üle distsipliinidele üldse seada ning erinevad paradigmad on sega ning teeb seda omavahel Uhismõõduta kriitilises diskussioonis ehk inkommensuraablid võimalikult paljude eri- (Kuhn 1970,110). Antud nevate distsipliinide ja kontekstis tähendab see, et teooriatega. Popperi ja näiteks teiste kriitiliste ratsio- sotsiaalpedagoogika nalistide jaoks on teaduslikkuse ning selle vastuvõetamatu teaduse kriteeriumite üle saavad endassesuletus ja kapsel- otsustada ainult selle dumine, samuti mõne
uuringud, kus neid võimeid kindlaks teha püüti.Ka veel 1960.1970.aastatel arvati kriminoloogide hulgas, et kurjategijate ja üldpopulatsiooni intelligentsuses erinevusi ei ole. Alles viimasel paaril aastakümnel on jällegi hakatud rääkima kurjategijate teistmoodi intelligentsusest ja mitmed autorid hoiatavad, et intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise seoste eitamisega tuleb olla väga ettevaatlik. IQ ja kriminaalse käitumise seosed Oluline tähis diskussioonis kurjategijate intelligentsuse üle on Hirschi ja Hindelangi (1977) avaldatud artikkel.9 Nad analüüsisid kokkuvõtvalt kõiki varasemaid uuringuid ja leidsid, et nende põhjal saab järeldada statistilise seose olemasolu intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel. IQ tunnusena ennustab sama hästi kriminaalset käitumist kui rass ja sotsiaalne klass ning paremini kui perekonna staatus. Niisuguste tunnuste ja kuritegeliku käitumise seoses kahtlevad aga väga vähesed autorid
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
• on paindlik mõtleja • haistab probleeme LISA 2 127 • tegutseb spontaanselt, intuitiivselt • talub mitmetähenduslikkust ja ebaselgust • taipab, kui on tegemist ebakõla ja seosetusega (ebaloogilisusega) • mõistatab ja püstitab hüpoteese kergesti • žongleerib ülesande elementidega ja defineerib neid ümber • on süvenenud ülesandesse • kaitseb oma ideid diskussioonis või koostöö puhul • leiab probleemidele palju lahendusi või vastuseid • on eneseväljenduses pidurdamatu, mõnikord radikaalne • on vaimselt mänguline, rikka fantaasia ja kujutlusvõimega • tavaliselt püüab asju kohandada või parendada • hea huumorisoon, näeb naljakat ka situatsioonides, kus teised tavaliselt ei näe • ei karda olla teistsugune • ei tunnusta autoriteete automaatselt, vaid ainult teenitult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
