Humanism meditsiinis Humanism meditsiinis on vastastikune suhe arsti ja patsiendi vahel, mis rõhutab ennetust meditsiinis, patsiendiga suhtlemist ning tema harimist, surub maha majanduslikku mõtlemist, ületöötamist. Lisaks, see on suhtumine patsienti eelarvamuste vabalt, avatult ning inimlikult. Oluline on ka inimese vabadus, väärikus, väärtus ning uskumused. Tähtsaim oskus on empaatiavõime – see on võime tajuda teise inimese tundeid, emotsioone, vajadusi. Haigus, mis paneb patsienti sõltuma arstist, ohustab inimeseks olemise nelja aspekti: tegutsemisvabadust (võime teha oma kehaga iseseisvalt tööd, liigutusi), vabadust langetada teadlikke otsuseid (õigus kaasa rääkida nt oma ravist), individuaalset vabadust (sõltuvus med
Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Vajadusel ebatasauste ületamiseks abivahend toolile. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient kätel tõmmates/lükates voodi servale. · Abistada patsient voodisse istuma. · Ühel abistajal turvata patsienti ja teisel abistajal: *Asetada tool õigesse kohta (pilt 4) ja lasta voodi alla tooli kõrgusele. Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 *Ületada ebatasasused (pilt 5). Pilt 5 *Asetada patsiendi tuhara alla abivahend libilaud või rull: turvajal abistajal
9. Abistamine voodisse istuma, voodi servale istuma. 9.1. Patsiendi abistamine voodisse istuma ja seejärel voodi servale istuma ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsienti peatsi suunas. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi keskosa ehk puus voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale tõmmates. · Nihutada veel kord patsiendi keskosa ja ülakeha kätel tõmmates/lükates voodi servale. 2. Abistada patsient voodisse istuma: · Patsiendist kaugemal olev abistaja on näoga patsiendi poole, astuda põlvega või
· Teisel abistajal hoida kinni patsiendi säärte all tõstematti sangadest (pilt 6). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 Pilt 6 · Tõmmata patsient voodisse istuma tõstematiga ja samal ajal pöörata kettal ning ja tuua jalad tõstematiga voodist välja (pilt 7, 8, 9). Pilt 7 Pilt 8 Pilt 9 · Turvata patsienti. Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Võtta padi ja tõstematt patsiendi ülakeha tagant ära. · Võtta tõstematt säärte alt ära. · Võtta ketas patsiendi tuhara alt ära. · Lasta voodi alla poole või asetada patsiendi jalgade alla jalapink. · Vajadusel sooritada ,,jonnipunni" meetodit. 9.5.1. Patsiendi viimine voodi servalt istumast tõstemattidega jaa kettaga selili asendisse ülakeha ning jalad korraga.
Milles see väljendub? 6. Miks tunnete, et enesetapp on ainus väljapääsutee? 7. Kas teil on olemas lähedane inimene, keda saate usaldada? 9. Miks peate oma probleemide põhjusteks teiste poolt hoolimatut käitumist? Milles väljendub teiste poolt hoolimatu käitumine? 10. Kui tihti tarbite alkoholi ja teisi mõnuaineid? 3. Õendusplaan Probleem Eesmärk Tegevus Hinnang Suitsiidioht, mis on Lähieesmärk: Jälgi patsienti 1. Kuu möödudes ei tingitud purunenud Patsient ei käitu pidevalt ole patsient käitunud lähisuhtest, ennastkahjustavalt ennastkahjustavalt lootusetuse mõtetest Innusta patsienti ja mis väljendub Kaugeesmärk: rääkima oma 2. Kahe kuu suitsiidkatses. Patsient mõtleb mõtetest ja tunnetest möödudes suudab
· Patsiendi selja tagusel abistajal asetada põlv koos jalalabaga voodile, hoida kinni patsiendi küünarvartest (pilt 7). Pilt 7 · Tuua patsiendi jalad voodisse (pilt 8, 9). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 8 Pilt 9 2. Patsiendi nihutamine külg-eesvõttega voodisse istuma - patsiendi selja tagusel abistajal kallutada patsienti voodipoolsele tuhara poolele. Teisel abistajal minna teisele poole voodit ja haarata kinni libistusmatti sangast. Tõmmata patsient voodisse istuma (pilt 10, 11). Ei tohi tõsta, vaid on vaja nihutada patsienti! Pilt 10 Pilt 11 3. Patsiendi selja taga oleval abistajal turvata patsienti. 4. Võtta abivahend patsiendi tuharate alt ära: selja taga oleval abistajal kallutada
FENOMENOLOOGIA SEMINARITÖÖ Õendushetk 1) Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia on minu arvates tõenäoliselt parim meetod õendushetke uurimiseks. Fenomenoloogiline lähenemine aitab mõista patsienti kui mitte lihtsalt füüsilist objekti, vaid kui inimest tervikuna. See kehtib ka õendushetke käsitledes – reageeritakse intuitiivselt mingis konkreetses olukorras, vaadeldes patsienti ja tema haigust tervikuna. Fenomenoloogia aitab mõista õendushetke kui sügavat intuitiivset arusaamist sellest, mida patsient antud hetkel tunneb (kogeb) ja vajab, ning reageerimist sellele. 2) Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid. Õendushetke iseloomustab kõigepealt tajumine ning arusaamine, mida patsient kogeb ja tunneb, seejärel arusaam, mida patsient vajab (Artiklist: „Ma tundsin tema allasurutud
Abordi viis läbi kohtualune, kes kutsus kannatanu kahe nädala pärast järelkontrolli. Järelkontrolli tulnud kannatanu kaebas valude üle alakõhus, kuid kohtualune ei pidanud seda oluliseks. Valud jätkusid nind kannatanu pöördus uuesti kohtualuse poole, kes suunas ta sama kliiniku teise arsti vastuvõtule ultraheliuuringule. Ultraheli näitas raseduse edasikestmist. Raseduse jätkumisest ultraheliuuringut läbi viinud arst patsienti ei teavitanud, vaid palus kannatanul järgmine päev tagasi tulla, et viia läbi narkoosi all järelpuhastus. Ultraheliuuringu läbi viinud arst teavitas kohtualust ebaõnnestunud abordist ning palus tal abort uuesti läbi viia. Teistkordne abordikatse viidi läbi pea kaks kuud esimesest hiljem. Abordi tegemise päeval nägi kohtualune kannatanut alles operatsioonilaual ja narkoosi all.
2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ristlinaga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni ühe käega ristlinast hästi patsiendi puusaliigeste juurest ja teise käega patsiendi padjast ja ristlinast. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 1). Esimesel abistajal sirutada jalad puusaliigesest (tõstes patsienti küljele, teise abistaja ristlinaga tõmbe ajal kõverdada jalad puusaliigesest) ja samal ajal teisel abistajal sooritada tõmme ristlinaga (pilt 2). Astuda tagasi voodi juurde ja turvata patsienti. Korrata sama tegevust veel kord. Ei tohi tõsta, vaid nihutada patsienti mööda voodit! Pilt 1 Pilt 2 7.2. Patsiendi nihutamine raamiga voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt.
Kodune ülesanne 1 Kasutada 2x2 tabelit Loeng 1 slaid 26 ülesande lahendamiseks SLAID 26: Kompuutertomograafia (CT) kasutamine kopsuvähi avastamisel. (1) Suur haiguse levimus (haiguse osakaal) Oletame, et kontrollitakse 100 kopsuvähikahtlusega patsienti ja hiljem selgub, et 40 neist põeb tõepoolest kopsuvähki. CT tundlikkus 70%: selle abil diagnoositi kopsuvähk 28-l patsiendil 40-st ja 12 haiget said valenegatiivse tulemuse. CT spetsiifilisus 75% : 60st tervest uuritud patsiendist tunnistati terveks (negatiivne testitulemus) 45 ja ekslikult haigeks (positiivne testitulemus) 15 patsienti. Seega kokku said positiivse testitulemuse 28 + 15 = 43 patsienti,
Patsientidelt küsitakse, kas nad saavad iseseisvalt teha igapäevatoiminguid, nagu riietumine, dusi all käimine jne. Moodsa tehnika abil saab jälgida erinevate ajupiirkondade aktiivsust ja määrata närvirakkude aktiivsust, kuid mitte meetodeid, mistõttu on võimatu kindlaks määrata, kui tugevalt patsient valu tajub Aktuaalsed õendusprobleemid Õendustegevus · Tasakaaluhäired, mis on tingitud · Aidata ja julgustada patsienti, et saavutada lihaste nõrkusest ja lihaste liikumisvõimalusi, mida tema haigus kangusest ehk spastilisusest võimaldab(Sulsenberg (toim.), 2003: 177). · Juhendada ja ergutada patsienti säilitama või parandama oma teovõimet, et ta suudaks igapäevaste toimingutega
Päevik. 18.04.2011 Patsient saabus osakonda. Üldseisund hea. Patsiendil võetud anamnees, vajalikud vereproovid. Mõõdetud kehatemperatuur, vererõhk mille väärtus oli 180/90mmHg ja pulss 78x/min. Patsient kaebas valu alaseljas(6palli),põhjendab et liikus täna rohkem, arsti korrasldusel mannustaud arsti poolt määratud valuvaigistav i/m süst Tramadoli.(kell-12.00). Kell13.30 valu on leevenenud. Saatsin patsienti EKG- tegema. Kuna patsiendile oli määratud järgmiseks hommikuks angiograafia, rääkisin patsiendile selle olemusest ja võimalikutest tüsistustest, samuti et hommikul ei tohi süüa. Kell 15.45 paigaldatud perifeerne veeni kanüül (vasak käsi). Kell 17.00-mannustatud T.Ramipril 5mg. Kell 18.00 mõõdetud vererõhk- 135/75mmHg. 19.04.2011 Kell 7.30 mõõdetud vererõhk -135/78mmHg, kehatemperatuur 36,8C. Patsienti ettevalmistamine angiograafiaks. Kell 10
alt ning asetada käed küünarliigesest kõverdatult rinnale risti (pilt 1. 2, 3, 4, 5). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 2. Kui võimalik asetada oma patsiendi poolne põlv voodile, nii et jala väliskülg on vastu patsienti ja istuda jalale näoga patsiendi poole, teine põlvest kõverdatud jalg toetub põrandale (pilt 6). Pilt 6 3. Patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest patsiendi kaugema õlaliigeseni. Teise vaba käega tõsta ja pöörata patsiendi pea abistaja õlavarrele (pilt7, 8). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 7 Pilt 8 4
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.10. Patsiendi pööramine kõhuli asendist näoga abistajate poolt selili asendisse, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ühel abistajal tõsta patsienti õlgadest ja teisel abistajal tõsta patsiendi pea ja asetada padi patsiendi õlgade alla · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole: asetada üks käsi padja alt pea ja kaugema õla alla ja teine käsi abistaja poolse õla alla. Võtta tõmbamise lähteasend ja nihutada patsient voodi serva poole koos jalgade tööga. · Nihutada patsiendi keskosa voodi serva poole pöördvõttega. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale kätel tõmmates.
b. Soovitada loobuda suitsetamisest, ka perekonna liikmetel. Anda infomaterjale ja soovitada minna nõustaja juurde. c. Kontrollida, et patsiendil ei oleks mingit hingamiselundite haigust. Hinnata hingelduse suurust koos füüsilise tegevusega Kopsude kuulamine. Hinnata vedelikkute tasakaalu. Mõõta temperattuuri. Hinnata naha värvust. Hinnata kõha esinemist. d. Õpetada patsienti sügavamalt hingama. Patsient on lamavas või poollamavas asendis. Käed asetada alumiste roiete juurde nii et näpud on kõhu peal. Hingata välja õrnalt ja sügavalt. Roided peavad liikuma alla poole ja keskele. Sügavalt hingata sisse läbi suu ja nina. Kõht tõuseb kopsude täitumisel. Hoida hinge kinni kuskil 5 sekundit. Hinagata välja läbi suu ja nina.
poolne käsi rangluule. Patsiendile lähemal olev abistaja tõsta puusa üles ja teisel abistajal asetada pöördeväline käsi sirgelt peopesaga vastu reie tagumist külge (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg Patsiendile lähemal olev abistajal julgestada patsienti ja teisel abistajal asetada põlv voodile ja kõverdada patsiendi pöördeväline jalg põlveliigesest (pilt 3, 4). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 Pilt 4 2. Patsiendi pööramine kõhuli: · Veeretada patsient küljele (pilt 5): patsiendi näo poolne abistajal julgesta
igapäevatoimingute Taga turvaline keskkond. (26.02.2019) sooritamisega,vajadusel oskab Tudvusta patsiendile teda kutsuda abi. ümbritsevat keskkonda- Vanadusnõtrus ei süvene. nt.kasutama tualetti. Julgusta patsienti liikuma. Õpeta ja julgusta patsienti kasutama häirenuppu. Kõhukinnisus 00011 Kõht käib vähemalt 2 x nädalas Julgusta patsienti olema Kõhukinnistisust eitekkinud, läbi füüsiliselt aktiivsem. sooletegevus oli probleemideta.
· Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole (pilt 7). Pilt 7 Tööergonoomika konspekt Maie Timm 2. Tõstemattidega nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni tõstemattide sangadest. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 8, 9). Esimesel abistajal sirutada jalad puusaliigesest (tõstes patsienti küljele, teise abistaja tõstematiga tõmbe ajal kõverdada jalad puusaliigesest ja samal ajal teisel abistajal sooritada tõmme tõstematiga (pilt 10, 11). Astuda tagasi voodi juurde ja turvata patsienti. Korrata sama tegevust veel kord. Ei tohi tõsta, vaid nihutada patsienti mööda voodit! Pilt 8 Pilt 9 Pilt 9 Pilt 10 3
Voodihaige patsiendi puhul tõsta peaalune võimalikult kõrgele, kael on kergelt painutatud. Vajadusel võib pea pöörata küljele 3. Lihtsam on neelata homogeenset poolvedelat toitu 4. Toit peab olema täisväärtuslik ja kõrge kalorsusega, et kompenseerida toidu vähenenud tarbimist 5. Inimene, kes patsienti toidab, peaks olema asendis, kus tema silmad on võimalikult samal kõrgusel patsiendi silmadega ning pilkkontakt võimalik 6. Söömise ajal ei paluta patsiendil rääkida 7. Julgusta patsienti! 8. Keha ühe poole halvatuse korral aseta toit patsiendi suu tervele poolele 9
juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Rullida ristlina poole peale ära. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi patsiendi abaluude alla. · Ristlina käe ulatuses voodi peatsi poolsesse ossa. 2. Patsiendile ristlina alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg (pilt 1). Pilt 1 · Haarata patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele ja asetada ristlina rull keha alla (pilt 2). Pilt 2 Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili ja sirutada patsiendi jalg. · Kõverdada patsiendi teine jalg. · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides teisele küljele. Kui patsient on küljele
5.1. Patsiendi nihutamine tõstemattidega voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Tõstematid käe ulatuses, voodi peatsi poolses osas (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile tõstemattide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud. · Tõstematil on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda tõstematt patsiendi padja alla 45º nurga alla ning samamoodi patsiendi keskosa alla (pilt 2, 3, 4). Pane tõstematid alla õiget pidi! Tõstemattide pehmem pool on patsiendi selja pool.
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.1. Patsiendi pööramine selili asendist külili asendisse ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates. 3. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine padja viimiseks voodi keskele ja peatsi suunas (et ei jääks peale külili pööramist õla alla ) abistaja asend: näoga patsiendi poole, külg vastu voodit, väljaaste voodist kaugem jalaga (pilt 1). Patsiendi
- uuringuhommikul tehakse kõhukinnisuse puhul klistiir Microlaxiga (sõltuvalt lapse vanusest ja kehakaalust 2,5 5 ml). Tsüstoskoopia Tsüstoskoopia on endoskoopiline põieuuring, mis võimaldab uurida kusepõie ja kusiti limaskesta, kasutades spetsiaalset instrumenti, mida nimetatakse tsüstoskoobiks. Uuringuks ettevalmistus - söömist ja joomist ei ole vaja piirata (v.a. juhul, kui uuringut on vaja teostada üldnarkoosis). - küsitleda patsienti võimalike allergiate tuimestusvahendite suhtes (lidokaiin). - küsitleda aspiriini või teisi verehüübimist vähendavaid ravimite kasutamise kohta. - aidata patsienti sobivasse asendisse günekoloogilisel toolil, alakeha paljas. - puhastada genitaalpiirkond antiseptilise lahusega ja katta steriilse (auguga) linaga. - toetada patsienti protseduuri käigus. Täname tähelepanu eest! Kohtla-Järve, 2012
2,3-difosfoglütseraadi (2,3-DPG) kontsentratsioonist. Hemoglobiini O2 - siduvuskõvera sõltuvust PCO2 ja pH muutusest nimetatakse Bohri efektiks. 3. Millises järjekorras täidad arsti korraldusi? -Hapniku andmine läbi ´´vuntside´´, et saavutada vähemalt 93% -Kardiomonitor eluliste näitajate kontrolliks -Enne glükoosi manustamist tuleks võtta veregaasid arterist -Kanüüli panek, glükoosi manustamine I/V 50ml/hr 500,0 -Rögakülv -Keegi/ise patsienti jälgima, et patsient saaks käia tualetis, samuti tuleks õpetada paar ergonoomilist võtet voodist -Patsiendile tervisliku toitumise selgitamine ning vastavalt sellele menüü -Röntgen hommikul 4. Koosta õendusplaan. 1. Tegelik diagnoos- Tasakaalustamata toitumise- organismi vajadusest vähem, mis on seotud ebasoodsa majandusliku olukorra, bioloogiliste tegurite, suutmatusega toitu neelata ja vähese toitainete tarvitamisega ning mida tõendab toidu tarvitamine
juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: (Seda varianti kasutada siis, kui rullide mõlemad servad ulatuvad välja). 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Rullid käe ulatuses (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile rullide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest, veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud (pilt 2). Pilt 2 · Rullidel on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda rullid patsiendi padja alla (pilt 3, 4, 5) ja tuhara alla (pilt 6). Pane rull alla õiget pidi! Tööergonoomika konspekt Maie Timm
· Õige toitumine (vajalik piirata soola ja valgu hulka). Ei alkoholile! · Õige vedeliku tarbimine (põletiku korral rohkem, puudulikkuse korral piirata vedeliku tarbimist) · hoidu külmetamisest · oluline on mõõdukas füüsiline aktiivsus · EI liigsetele ravimitele, alkoholile ja suitsule. HOOLDUSPÕHIMÕTTED NÄGEMISPUUDEGA PATSIENDI PUHUL · Ruumi sisenemisel alati kõnelda ja ennast tutvustada · Tutvusta ruumis olevaid esemeid · Patsienti tuleb ruumis ringi jalutada ja lasta tal puudutada seal olevaid esemeid · Personali kasutuses olevaid esemeid hoida alati samas kohas · Tutvustada toast kostvaid helisid · Ruumis valitsegu kord · Patsiendiga jalutades tuleb tal lasta toetada kaaslase käsivarrele, kõndides ise temast pool sammu eespool. · Lasta kuulata raadiot ja telerit HOOLDUSPÕHIMÕTTED KUULMISNÕRKUSEGA PATSIENDI PUHUL · EI tohi läheneda selja tagant · Suhelda samal tasandil
Uuringutes on leitud, et 50–80% tervenevad täielikult, kui ravi on kestnud piisavalt kaua. Ravim mõjub kiiresti, kuid kahjulikuks toimeks on pikaajalisel kasutamisel tekkiv sõltuvus.Mitmed ravijuhendid väidavad, et esmaseks ravimiks paanikahäirete puhul on SSRId ja bensodiasepiini derivaate tuleb kasutada vaid sellisel juhul, kui sümptomid vajavad kiiret leevendust. Ka sellisel juhul peab bensodiasepiini derivaatide kasutamist ajaliselt piirama ja täpselt kontrollima. Jälgimine Kui patsienti ravitakse kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia abil, siis toimub patsiendi jälgimine juba iseenesest, sest visiidid toimuvad pidevalt. Kui otsustatakse ainult medikamentoosse ravi kasuks, tuleks patsienti jälgida vähemalt nii kaua, kuni on näha, et ravist on olnud kasu. Kui patsienti ravitakse regulaarselt bensodiasepiiniga, peab arst jälgima patsienti juba ainuüksi sellepärast, et on olemas teatud oht ravimsõltuvuse tekkeks. Pärilikkus
· Tegemist oli ainult arstieetika rikkumisega · Arst eeldas, et kannatanu oli antud toimingutest eelnevalt teise arsti poolt informeeritud Ringkonnakohtu otsus · Kuni patsient ei ole oma kord juba antud nõusolekut tagasi võtnud, ei saa rääkida operatsioonist patsiendi tahte vastaselt · Arstieetika küsimus, mitte otsene tahtlus Riigikohtu otsus · Tühistas ringkonnakohtu otsuse · Ühe ravivõtte (operatsiooni) ebaõnnestumise korral tuleb patsienti sellest kõigepealt teavitada ning seejärel küsida patsiendi nõusolekut uueks ravivõtteks. · Raseduse katkestamine raseda tahte vastaselt Patsiendi nõusolek · Kui patsienti teavitatakse operatsioonist samal päeval siis on ta ajalise surve all ning selleslt tulenevalt on tema nõusolek kehtetu · Patsiendi nõustamine ja nõusoleku saamine toimub enne operatsiooni läbiviimise aja kindlaks määramist Operatsioonile suunava arsti vastutus
1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi patsiendi abaluude alla. 2. Ülakeha nihutamine: abistajatel asetada üks käsi patsiendi padja ja abistaja poolse abaluu alla ning teine käsi padja ja pea alla, küünarvarred voodil. Võtta lähteasend tõmbamine või lükkamine (pilt 1).Teostada nihutamine tõmmates - lükates küünarvarred voodil (pilt 2). Õige töösuund on risti patsiendiga! Ära tõmba patsienti liiga kõveraks! Jälgida patsiendi liigeste liikuvuse ulatust. Pilt 1 Pilt 2 3. Keskosa ehk puusa nihutamine: abistajad on patsiendi puusade juures. Teineteisel abistamine käte tuharate alla panekul: Abistajal on põlv voodil, kätega haarata ja hoida üle patsiendi puusaliigese juurest ning pöörata patsienti enda poole, samal ajal teisel
ilma mürgiste lõhnadeta. 2. Maja puhtus. Maja peaks olema puhas. Selle all on Nightingale mõelnud värsket õhku, puhast vett, korralikku äravoolu, puhtust ja valgust. Õde peab kindlustama patsiendile värske õhu ja puhta vee, mis oleksid lõhnavabad ning hoolitsema piisava valguse eest. 3. Peen vaatlus. Patsiendil eest peaks järjepidevalt hoolitsema ning seda dokumenteerima ja hindama. See on vajalik selleks, et teised õed oleks teadlikud, kuidas patsienti on varasemalt hooldatud. 4. Müra. Patsienti tuleks hoida ootamatute ja ehmatavate helide eest, et ta saaks rahus terveneda. Müratase tuleks hoida üldiselt alla miinimumi, see tähendab, et ka ukse taga sosistamine tuleks ära jätta. 5. Mitmekesisus. Mitmekesisus on tähtis selleks, et patsiendil ei hakkaks igav ega tekiks depressioon. Palatites peaks sisekujundus olema mitmekesine, seda võiksid kaunistada
12.mai rahvusvaheline õdedepäev, sest Nightingale sündis siis. - - Florence Nightingale Teooria paneb rõhu patsiendi heaolule ja tervisele ka peale haiglast välja saamist; Aidata nii haiget 1.kontseptsioon(indiviid) omab põhilisi vajadusi, mis on osa tervisest; vajab abi kui tervet patsienti paranemisel, iseseisvuse saavutamisel; 2.kontseptsioon(keskkond) patsient ja tema igapäevastes tema pere on üks tervik; 3.kontseptsioon(tervis); 4.kontseptsioon(õendus) õelt tegevustes oodatakse õendusplaani täitmist. 14põhivajadust... INDIVIID: omab põhilisi Virginia A. ''Vajamise teooria vajadusi; KESKKOND: patsient ja tema pere on üks tervik, ühiskonna mõju peab
häirest (Asberg jt 2011). Südamelihase hapniku puudus võib põhjustada südame vatsakeste virvendust (Parikka 2008d). Tegevused: anna vajadusel hapnikku, pane patsient istuvasse asendisse, et kindlustada rindkere maksimaalne ventilatsioon ning piira füüsilist koormust (Asberg jt 2011). Õendusprobleemid ja õendustegevus 3. Valu südame piirkonnas, mis on tingitud füüsilisest koormusest. Tegevused: õpeta patsienti ennetama valu teket ning kasutama eneseabi võtteid (asend, rahu, lõdvestusharjutused) ja julgusta patsienti (Ingerainen jt 2008). 4. Väsimus, mis on tingitud üldisest nõrkusest, mille võivad esile kutsuda erinevad südame rütmihäired. Tegevused: suurenda kehalist aktiivsust (kui see on lubatud), jälgi füüsilise aktiivsuse ja puhkuse õiget tasakaalu ning taga hapnikurikas keskkond (Asberg jt 2011). 5. Tursed, mis on tingitud vedeliku peetusest organismis
1) Isik ei ole vaimuhaige, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäiretega. 2) Isik on on teinud vabatahtliku ja hoolikalt järelemõeldud otsust. 3) On kirjalikult kindlaks määratud kahe arsti poolt, et tegemist on ravimatu ja surmaga lõppeva haigusega. 4) Tegemist on väljakannatamatu puue ja/või väljakannatamatu ning kontrollimatu valudega. § 3. Arsti kohustused Arst on kohustatud enne eutanaasia toimepanekut austama järgnevaid ametlikke ja korralisi nõudeid: (1) patsienti tema tervislikust seisundist ja ellujäämisvõimalustest, konsulteerima patsienti eutanaasia või enesetapule kaasaaitamise soovi kohta ja looma koos temaga veel mõeldavaid ravivõimalusi, mida pakuvad ajutist kergendust pakkuvad vahendid ja nende tagajärjed. On vaja jõuda veendumusele, et patsiendi soov on vabatahtlik ja et patsiendi arvates pole tema olukorras ühtki muud vastuvõetavat lahendust. Vestlused säilitatakse tervisetoimikus, nii et
9. Milliseid meetmeid tuleb kasutada hüdratatsiooni hindamiseks ja dehüdratatsiooni ennetamiseks sügava dementsusega inimesel? Tuleb jälgida joogikoguseid, paluda tal üles märkida , kuna ja kui palju ta joob. 10. Too näiteid, kuidas väldid stresseerivaid nõudmisi ja frustratsiooni teket dementse patsiendiga suhtlemisel. Räägid rahulikult, seletad ning näitad. Proovi teha tegevusi rohkem mänguliseks ning hästi lihtsasti mõistetavaks. Kirjuta asjad üles ning lohuta patsienti, kui ta esimese korraga hakkama ei saa. Kiida edusammudel ning ole alati toeks. Toeta patsienti tema tegemistes, vii frustratsiooni tekke võimalus miinimumi. Ole abistamisel igapäevatoimingutes loominguline. 10. Toeta igapäevatoimingute tegemist, anna positiivset kinnitust. 11. Vähenda keskkonnast tulevad stiimulid miinimumi. Kutsu patsienti nimepidi. Kasuta lühikesi ja selgeid lauseid. 12. Toeta perekonda patsiendi hõivamisel pere tegevustesse. 11
ja depressiooni kohta ja kuidas nad sooviks, et nende probleeme lahendataks. Uurimuse probleemiks toodi välja, et patsientide enda vaateid ei uurita seoses ärevuse ja depressiooniga, vaid tihtipeale soovitakse kohe tuvastada diagnoos ja vastavat ravimit kasutada selleks. Andmete kogumiseks kasutati individuaalseid ja grupi intervjuusid. Individuaalses intervjuus küsiti palju erinevaid küsimusi seoses stressi ja depressiooni ning ärevusega ja kuidas nad tol hetkel sellega toime tulid. 18 patsienti intervjueeriti individuaalselt, 1 grupi intervjuus osales 6 inimest ja teises grupivestluses osales 3 inimest. Grupivestluse põhiteemaks oli oma kogemuste jagamine ja kuidas nende arvates oleks olukorraga kõige paremini toimida. Kõiki intervjuusid transkribeeriti ja peamised teemad võeti kokku kasutades põhjendatud teooria analüüsi. Transkriptsioone analüüsiti kvalitatiivselt, koostades ülevaate peamistest teemadest ja probleemidest, mis intervjuude käigus esile kerkisid.
Esineb lateksiallergia. Lahendus : kasutada teisest materjalist kindaid või kanda latekskinnaste all õhukesi puuvillaseid kindaid. BIOLOOGILISED TEGURID NAKKUSOHTLIKUD PATSIENDID - potentsiaalne kokkupuude iga päev. Kutsenakkushaiguse saamine. Lahendus: töötajate vaktsineerimine, isikukaitsevahendite kasutamine ja regulaarne tervisekontroll. TORKE- JA LÕIKEVIGASTUSED - üldiselt ei esine. Lahendus: suhtuda igasse patsienti kui potentsiaalselt nakkusohtlikku patsienti ja olla torke- või lõikevigastusi põhjustavate töövahenditega töötamisel eriti ettevaatlik ning mitte kiirustada. MUUD VIGASTUSED - nakkusohtliku vedeliku silma sattumine, hammustamine, kokkupuude väljaheidete, saastunud voodipesu . Lahendus: isikukaitsevahendite kasutamine ja ohutusnõuete järgimine. FÜSIOLOOGILISED JA ERGONOOMIKALISED TEGURID
· Ravimeid ei tohi anda ilma korralduseta. Eriti ohtlikud on valuvaigistid, kuna osal astmahaigetest on tugev ülitundlikkus paljude nn tavaliste põletikuravimite suhtes. Vedeliku bilanss Jälgimine · Küsitlus: patsiendilt küsitakse joodud vedeliku hulka · Naha vähenenud elastsus ja kuiv suu limaskest räägivad eksikoosist Uuringud · Hb, Hkt, Lk, Er · S-K sageli madal · Madal RR · Intensiivjälgimise leht ja uriini mõõtmine Põetus · Patsienti õhutatakse rohkesti jooma; algul võib vedelikutarve olla isegi 2000-3000ml üle päevase normaalse vajaduse. Liikumine ja isiklik hügieen Väiksemgi koormus võib suurendada hapnikukulu ja hingeldust. Pitsitustunde ja väsimuse tõttu peab patsient palju lamama. Lisaks piiratud iv infusioon ja muud raviprotseduurid patsiendi liiikumist ning igapäevaste hügieenitoimingute sooritamist. Põetus
Koos raviga on põetuse eesmärgiks patsiendi tervise taastamine, või tema seisundi kergendamine. INIMESE PÕHIVAJADUSED - HINGAMINE -jälgida patsiendi hingamist - õpetada kuidas ja millistes asendites on kõige kergem hingata - vajadusel kasutada ja õpetada ka patsiendile hingamist kergendavate abivahendite kasutamist INIMESE PÕHIVAJADUSED - SÖÖMINE - Hooldajal/õel peab olema ülevaade patsiendi toitumisharjumustest ja eelistustest - ergutama patsienti sööma ja jooma - nõustama patsienti kehakaalu, toitumispõhimõtete, toidu valikus ja valmistamises - toitumise psühholoogilised aspektid - söömiseks vajalike tingimuste loomine (raskelt haige, puuetega inimene) - ekstraoraalne toitmine (sond, i/v) 2 INIMESE PÕHIVAJADUSED - ERITAMINE - kui sageli patsient normaalselt eritab
(2003: 101); 9. Pane valmis vajalikud vahendid, aseta vahendid steriilse näpitsa abil steriilse rätiku peale (Iivanainen jt. 2003: 101); 10. Ava õigesti steriilne komplekt; 11. Pane kätte tehaspuhtad kindad; 12. Eemalda haavalt vanad sidemed; 13. Vaheta kindad, pane kätte steriilsed kindad; 14. Puhasta haav füsioloogilises lahuses või vesinikperoksüüdis niisutatud tutikutega; 15. Vali vastavalt haava suurusele ja iseloomule uus sidumismaterjal; 16. Informeeri patsienti pidevalt protseduuriga seotud võimalikest ebamugavustest (valu); 17. Jälgi patsiendi seisundit kas esineb: peapööritust, halba enesetunnet, iiveldust, valu või puutetundlikkust (Alila jt. 2001: 450); 18. Jälgi saastunud instrumentide käitlemist; 19. Jälgi steriilse materjali kasutamist; 20. Seleta patsiendile, et haav tuleb hoida seotult ja kuivalt paar päeva; 21. Jälgi haaval oleva sidematerjali puhtust, märgumise ja lõhna teket, vajadusel vaheta side (Alila jt
2. Jälgi ja pane kirja patsiendi võime aktiivsust taluda: pulss, vererõhk, lihaste kasutus, naha värv enne ja pärast aktiivsust. 3. Jälgi ja palu patsiendil kirjeldada valu taset enne aktiivsust, selle ajal ja pärast seda. 14 4. Hinda ja palu patsiendil kirjeldada oma unemustrit viimaste päevade jooksul 5. Julgustada patsienti külastama füsioteraputi/personaaltreenerit, aitamaks suurendada patsiendi füüsilise aktiivsuse taset ja vastupidavust. 6. Aidata patsiendil välja töötada tasakaalustatud toitumise kava ja toitumisharjumused, et aidata üldist tervislikku seisundit parandada. (Gulanick, Meyers, 2014) 7. Julgusta patsienti aja jooksul füüsilist aktiivsust suurendama 8. Julgusta patsienti olema kehaliselt aktiivne, töötada välja koostöös patsiendiga temale
parenteraalse toitmisega. 2.1 Tunnete kirjeldus Ma ei ole varem puutunud patsientidega, kellel oli määratud enteraalne toitmine. Spetsiaalne enteraalse toitmise süsteem oli minu jaoks uus ja alguses ma ei teadnud kuidas seda kokku panna ning loputada. Ma ei saanud aru miks kõik toit tuli tagasi välja, mul oli patsiendist kahju. Kartsin, et patsiendil on raskustunne kõhus ja selle tõttu hakkab ta iiveldama/oksendama, mille tagajärjel halveneb patsiendi heaolu. Ma ei tundnud patsienti väga hästi, ja ei saanud kohe aru, et patsiendil on halb olla. 2.2 Hinnangu andmine Käesolevas situatsioonis heaks küljeks tooks välja selle, et ma ei seisnud niisama ja ei vaadanud pealt, vaid hakkasin kõike tegema, et aru saada miks patsiendil ei ole hea olla. Aitasin oma juhendajat ka, reageerisin kiiresti arsti korraldustele. Halbadeks külgedeks tooks välja selle, et antud situatsioonis kahtlesin iseendas, kas ma teen kõik õigesti
enamasti tasustamata tegu, mis annab doonorile lihtsalt hea enesetunde. Millist rõõmu võib teiste aitamine meile valmistada? Ja kui oluline on, et me aeg-ajalt loovutaks natukene oma verest? Veredoonorlust saab pidada heategevuseks, mis ei nõua palju aega ega vaeva. Sellega saaks hakkama peaaegu igaüks, kelle tervislik seisund on heas korras. Miks on üldse oluline verd anda? Seda loovutades on erakordne võimalus aidata mõnda kriitilises seisundis patsienti. Näiteks on läbitud mingi raske liiklusõnnetus ja on kaotatud eluohtlikult suur kogus verd. Või on ees ootamas keeruline operatsioon, kus see punane elumahlakotike peaks tagavaraks igaks juhuks kõrval olema. Siiamaani pole veretoodetele tehisalternatiive leitud ning ilma doonoriteta ei suudaks ka maailma parimad arstid raskes seisundis patsienti päästa. Kui vere andmisest jääb doonori rõõmustamiseks väheseks ja tahetakse veel kedagi aidata,
kaitsemask kohe pannakse ka patsiendile ette. Invasiisete protseduuride puhul on oluline, et protseduuri piirkond ja lõike- või torkekeha oleksid desinfitseeritud. Samuti, protseduuri läbiviija peab kandma kummikindaid valtimaks kontakti patsiendi verega. Läbiviija peab olema ettevaatlik ka teravate objektide utiliseerimisel, kuna selleks sobivad ainult spetsiaalsed anumad. Muidugi on oluline ka patsiendiga kontakti hoidmine. Nakkushaigusega patsienti puhul tuleb jälgida, et ta ei tunneks ennast äratõugatuna. Isegi täies kaitsevarustuses olles on täiesti võimalik patsienti inimlikult kohelda. Enne nakkushaige patsiendi transporti tuleb kiirabiauto sisemus maksimaalselt ära katta, et vähendada saastumise piirkonda. (http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse%20programm/ %C3%95ppematerjalid/Erakorralise_meditsiini_tehniku_kasiraamat.pdf) PUNETISED
tagumist külge. Patsiendi pöördeväline käsi: asetada küünarvarrest kõverdatult peopesaga rangluule. Patsiendi pöördeväline jalg: kõverdada patsiendi jalg põlveliigesest. Pööramine ja turvamine: * Külili asendi korral: Abistajad asetavad käed puusa- ja õlaliigesele. Pöördepoolne abistaja tõmbab (vajadusel toetab põlve voodisse) ja pöördeväline lükkab patsiendi külili asendisse. Seljataha jääv abistaja turvab patsienti puusa- ja õlaliigesest. Eespool olev abistaja kohendab kohe pead (et hingamisteed oleksid vabad) ja käte asendit. Sätib pöördevälise jala hüppe- ja põlveliigesest tõstes astuvasse asendisse. Siis turvab patsienti säärest ja hüppeliigesest jalga vastu voodit hoides ning seljatagune abistaja sirutab pöördesisese jala sirgeks haarates põlve- ja hüppeliigesest. Kehaasendit korrigeerides tuleb nihutada õlaliigestest õlgu, vajadusel ette või taha poole, puus peab jääma õla
Mitmed teoreetikud peavad hoolimist isegi õenduse tuumaks. Mõistet võib selgitada järgmiste tunnustega: · tunded; · isiklikud suhted; · vastutus; · praktilisus; · olukordade unikaalsus; · haavatavus; · empaatia; · kaastunne. (Valler 2011: 16). Hoolimist seostatakse veel ka puudutusega, headusega, kommunikatsiooniga, aitamisega, abistamise soovi näitamisega hoolealustele, kolleegidele ning pereliikmetele. See omadus väljendub eestkoste, suhete arendamise, patsienti tundmise ning vajaduste täitmise kaudu. (Valler 2011: 8). 2. EMPAATIA ,,Empaatia tugev emotsioon või tunne, stimuleeritud kannatusega, mis tekitab tunnustust ning vastastikuse valu või meeleheite jagamist ja mõistmist. See väljendub kannataja raske olukorra mõistmisena. Sel juhul peegeldub hoolitsejast mitte kurbus, kui sümpaatia tunne, vaid empaatia, mis kajastab kannatava tundeid ja jagab tema valu. Antud hetkes avaldab
sekkumine. Aga operatsioonid mõnikord on eluliselt vajalik. Iga operatsiooniga kaasneb valu, kuid selle ravimiseks on olemas efektiivsed meetodid. Operatsioonijärgne valu on ebameeldiv tunne ja ravimata valul on palju kahjulikke tagajärgi. Tõhus valuravi kergendab südame ja kopsude tööd, vähendab veenitrombooside ohtu ja soodustab sooletegevuse normaliseerumist. Operatsioonijärgse valu ravi kiirendab patsienti paranemist. Seepärast väga oluline õigesti hinnata valu tugevus, et aidata organismile tastuda. Patsindti valu hinnatakse ja mõõdetakse pärast operatsiooni korrapäraselt.Vahetult pärast operatsiooni viiakse teda ärkamisruumi või palatisse, kus jälgitakse tema seisundit ja hinnatakse tema enesetunnet. Valu hindamiseks küsitletakse patsiendi valu tugevuse kohta. Siin on väga oluline roll valuravi ões, sest ta peab selgitada patsiendile kuidas õigesti hinnata valu. Ta peab
kohal, seetõttu fistli arm on rikutud. Et seda ennetada ja vältida, peab patsient ise ütlema enneigatprotseduuri et ta on hemodialüüsi ravis.Arterio-venoosse fistuliga kätt (ja ka a-v fistulit) ei tohi kasutada vereanalüüside võtmiseks, i/v ravimite manustamiseks või infusioonraviks. (Koidla jt 2005: 10). 4. Vigastuse risk on seotud fistli paigaldamisega ja infektsioonidega. Õde peab jälgima patsienti et märkima ja ära tundma varajaseid probleeme, hindama patsiendi seisundit.Kindlasti peab jälgima kätehügieeni nõudeid ja fistli punkteerimise piirkondi infektsiooni tunnuste 5 osas.Veeniteed võib nimetada ka dialüüsipatsientide ,,eluliiniks". Hoolitseda veenitee eest, seda jälgida ja säilitada.Õe töö aitab võimalikult vara avastada tüsistusi ning vältida komplikatsioone
Üldiselt on neli mõistet, millest peaks aru saama iga õde: inimene, tervis, keskkond ja õendus. Patsiendi isiksusest arusaamine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast, sest meditsiinilisest küljest õenduses on patsient kõige tähtsam. Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivselt tegutsev indiviid, kellel on teatud vajadused, mis on omakorda seotud tema sotsiaalse ja kultuurse osaga. Adaptatsiooniline Callista Roy mudel vaatleb patsienti kui inimest, kes on pidevas kontaktis teda ümbritsevaga ning on kohanemisvõimeline erinevate adaptatsioonimudelitega. Roy nagu ka Dorothea Elizabeth Orem arvavad, et patsiendi probleemide põhjusteks on nende enda passiivsus, mis haiguse ravile ei aita kaasa. Samuti arvavad nad, et medõe prioriteediks on aidata patsiendil kohaneda teda ümbritsevaga haiguse ajal. Sellel ajal on medõde pedagoogi- organisaatori rollis. Oremi mudel erinevalt Roy mudelist vaatleb inimest kui tervikut
märtsil 1999. aastal Californias. (https://sussle.org/t/Hildegard_Peplau) 1.2. Teoreetiline töö 1952. aastal avaldas Hildegard Peplau “Inimestevahelise suhete teooria” raamatu. Tema teooria rõhutas õe ja patsiendi suhteid õendustööde aluseks. See andis rõhku õe- patsiendi suhete andmisele ja võtmisele, mida paljud pidasid revolutsiooniks. Peplau hakkas moodustama inimestevahelist mudelit, rõhutades vajadust partnerluse järele õe ja patsiendi vahel, selle asemel, et patsienti passiivselt ravida ja õde passiivselt tegutsedes arsti korraldusi täita. (https://sussle.org/t/Hildegard_Peplau) Neli teooria komponenti on: inimene, mis on arenev organism, mis püüab vähendada vajadustest tingitud ärevust; keskkond, mis koosneb olemasolevatest jõududest väljaspool 4 inimest ja kultuuri kontekstis; tervis, mis on sõna sümbol, mis eeldab isiksuse ja õendusabi
keskkonda, mis soodustab inimese tervenemist või oma tervise halvatusega hakkama saamist ja selle aktsepteerimist. Patsiendi omapärasusest sõltub tema haiguse raskus, need võivad halvendada/ parendada keskkonna tingimused, elukvaliteet, toit, harjumused. Reeglina patsient 4 kannatab füüsilise valu, siis tingimata tekkib vaimne „valu“ ka- õe ülesanne abistada patsienti seda üle elada. Õendustegevus Õendustegevus peab olema organiseeritud, et haige oleks hooldatud igal hetkel, ka siis, kui näiteks hooldajat ei ole parajasti kohal. Patsienti tuleb alati teavitada sellest, kui hooldaja peab mingiks ajaks lahkuma. Õendustegevus on hästi organiseeritud, kui õe puudumist pole tunda, kui kõik sujub. Tervis Florence mõtles tervse all kõigi vahendite õegset kasutamist mis on inimesel kasutuses. Tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
