Etienne Maurice Falconet (1716-1791) Kadi Hõim 10. kl Etienne Maurice Falconet (1716-1791) Oli prantsuse skulptor. 1754 valiti ta Prantsuse Akadeemia liikmeks. 1780 sai ta Kuningliku Maalikunsti ja Skulptuuriakadeemia rektoriks. E.M.Falconeti looming Falconet' loomingu põhiosa moodustasid rokokoo-stiilis tundeküllased allegoorilised ja mütoloogilised kujud ja kujukesed. Laiema tunnustuse pälvis ta 1754.a. loodud skulptuuriga "Kroton Milon". Samas oli ta töödes tärkava klassitsismi tunnuseid: nende joon oli selge ja vorm puhas. Selline on näiteks "Supleja" (1757). E. M. Falconet "Krotoni Milon" 1754, marmor. Skulptuur kujutab hetke, mil Kroton ...
sünniaeg paigutatud 570 aasta paiku eKr. Pythagoras sündis Samose saarel. Kindlaid teateid on tema kohta vähe. Ta lahkus Samose saarelt, sest pidas vastuvõetamatuks türann Polykratese valitsust, reisis tõenäoliselt Egiptuses ja Babüloonias. 30 aasta pärast tuleb tagasi Kreekasse ning rajab Lõuna-Itaaliasse, Krotonisse kooli. Või: rändas nooruses palju, õppis Egiptuses ja Babüloonias, tuli tagasi, aga pärast seda, kui Samosel kehtestati türannia, emigreerus Lõuna-Itaaliasse, Krotoni linna, kus asutas oma kuulsa kooli. Selles koolis õpiti matemaatikat, filosoofiat ja loodusteadusi. Pythagorase koolist sai omapärane vennaskond, millel olid omad rituaalid ja kombed. Ajapikku võtsid koolis võimust aristokraatlikud tendentsid, mis olid vastuolus Krotoni demokraatliku ühiskonnakorraldusega ning Pythagorase vennaskond hajus üle kogu Lõuna-Itaalia. Pythagoras põgenes Metapontumisse, kus ta suri (võimalik, et teda tapeti) 75-80-aasta vanuses
ÕPIMAPP Karl Stamm 5 klass KREEKA MATEMAATIK PYTHAGORAS Pythagorase (u 580500 e.m.a) oli kaupmehe poeg. Ta õppis erinevate õpetlaste käe all, kuid tee matemaatika juurde leidis ta Thales'i ja tema õpilase Anaximanderi kaudu Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal). Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu). Viis aastat pidi kandidaat ainult kuulama, mida talle räägiti ja vaikima see tähendab, ta pidi kõik kuuldu vaidlemata omaks võtma. Selliseid kandidaate nimetati akusmaatikuteks (kr akousma 'kuuldu'). Alles seejärel võis saada
Alguses võisid osaleda ainult ülikud, kuna neil oli rohkem aega treenimiseks, aga hiljem hakati toetama ka lihtrahvastest andekaid sportlasi. Mõnedel võistlejatel oli võimalus teenida võitude eest raha, aga samas pidi mõni kuulus sportlane maksma stardiraha. Antiikolümpiamängud lõpetas see, kui ristiusk sai Rooma impeeriumi ametlikuks usuks. Antiikaja kuulsamaiks atleediks on peetud kuuekordset olümpiavõitjat Krotoni linnast pärit maadlejat Milonit, kellest räägiti palju legende. Kahe olümpia vahelist aega nimetati olümpiaadiks. Pealtvaatajateks võisid olla ainult vabad mehed ja vallalised naised. Need, kes reeglit rikkusid, ähvardas karistus, milleks oli tavaliselt künkalt allaviskamine, mis võis tähendada surma. Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus kohtunike tribüüni. Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalilised rahumängud, mistõttu
ajastu kuulsamaid oraatoreid nende kõneosavuse pärast. PYTHAGORASE ISIK On teada fakt, et oma sünnisaarelt Samoselt rändas ta välja umbes 40-aasta vanuses, pidades vastuvõtmatuks türann Polykratese valitsemist. Kuna Polykratese valitsemisaastate kohta on usaldusväärseid andmeid, võib Pythagorase sünniaja paigutada 570 aasta paiku eKr. Seejärel olevat ta rännanud ringi, eeldatavasti Egiptuses ja Babüloonias. Hiljem asus ta elama Itaalias asuvasse Kreeka kolooniasse Krotoni linna, kus rajas mingi poolreligioosse organisatsiooni või ordu, mis nii Itaalias kui Sitsiilias elavate kreeklaste juures palju pooldajaid leidis. Elu lõpupoole oli Pythagoras poliitilistel põhjustel sunnitud Krotonist lahkuma ja oma elu viimased aastad veetis Metapontionis. Krotoni linna ajaloos on huvitav sündmus, mida on püütud Pythagorase isikuga siduda. Piirkonna esimesed mündid ilmusid Krotonis käibele Pythagorase eluajal, mis
Pythagorase (u 580-500 e.m.a) kohta on vähe kindlaid andmeid. Tema elukirjeldused pärinevad meie aja esimestest sajanditest ning arusaadavalt on seal tema kohta palju kokku luuletatud.Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal). Räägitakse, et kord, kui nähti Pythagorast lahti riietumas, olevat märgatud, et tal on kullast puus. Samuti olevat kord kuuldud, kui Pythagoras üht jõge ületama asus, kuidas see jõgi teda valju häälega tervitab. Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu). Viis aastat pidi kandidaat ainult kuulama, mida talle räägiti ja vaikima see tähendab, ta pidi kõik kuuldu vaidlemata omaks võtma. Selliseid kandidaate nimetati akusmaatikuteks (kr akousma 'kuuldu'). Alles seejärel võis saada kooli täieõiguslikuks liikmeks matemaatikuks (kr mathema 'teadmine, õpetus, teadus'). K...
Esimene neist rajaski tragöödia kui omaette žanri. Olümpiamängud olid algselt ainult meestele ja neid seoti sõja või sõdurile vajalike oskustega nagu kilbijooks, odavise või kettaheide. Algul peeti neidki Olümpose mäel elavate jumalate auks. Mängude kavas olid jooks, viievõistlus, rusikavõitlus, maadlus ja pankraation, mis ühendas omavahel kaks eelmist. Võitjaid hakati suursuguselt ja pööraselt austama ning neist räägiti kangelaslikke lugusid, kuid legendiks sai Krotoni linnast pärit Milonit, kes olevat olnud kuuekordne olümpiavõitja. Oma ala parimaid kujutati skulptuuridel ja vaaside kaunistusena piltide näol. Üsna võimalik, et tänapäevane ajateenistus võib pärit olla Spartast, kus noored poisid pandi karmi kasvatusega kooli, kus neile õpetati lugemist-kirjutamist, isegi muusikat ja mis kõige tähtsam, neid treeniti sõduriteks. Tähtsa asjaoluna kujunesid välja ka tüüpilised valitsemisviisid, ulatudes jõule toetuvast
● Pierre Puget (1622-1694) Silmapaistvaim meister, kes seisis väljaspool õukonnakunsti. Ta on järjekindlaim barokksuuna esindaja prantsuse plastikas, saanud mõjutusi just Berninilt. Vastandina Bernini voogavale pehmusele on Puget’ vormikäsitlus teravam, järsem ja kirglikum, selles puudub igasugune ilutsemine. Ka on valu ja ahastuse väljendus tema töödes ilmekam ning haaravam, ta on meister, kelle töödes valitseb täielik naturalism. Kuulsaim teos on Krotoni Milon, kus atleet kaitseb end lõvi vastu – teos on traagiliselt emotsionaalne. Pierre Puget. Krotoni Milon, 1682 Pierre Puget. Reljeef Aleksander ja Diogenes ● 18.saj on prantsuse plastika ajaloos hiilgav õitseaeg. Kui 17.saj plastikat võiks nimetada oma laadilt barokk- klassitsistlikuks, siis on 18.saj plastika rokokoo-klassitsistlik. Monumendiplastika on kahjuks enamuses hävinud Suures Prantsuse revolutsioonis. ● Robert Le Lorrain (1666-1747) Robert Le Lorrain
Prantsuse kunst 17.saj Prantsuse ehituskunst ° Fontainebleu maneristliku koolkonna mõju ° Kõrged ja järsud katused ° Francois Mansart ° Kõrge katuse all lisakorrus, tema järgi nimetati mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad ° Suur muutus sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV ° Absolutistliku valitseja ülistamine ja jäädvustamine ° Otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ° Itaaliast kutsuti Bernini ° Kuningale ei meeldinud äärmuslikult maaliline kavand ° Töö sai võistlusega Claude Perrault (arsti koolitusega) ° Prantslased eelistasid kõrgrenessanssi ja antiikkunsti traditsioone klassitsistlikum ilme ° Fassaad 3korruseline ° Alumine soklikorrus võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder) rahulik ja pidulik rütm ° Fassaadi keskel värava kohal antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon ° Eeskujuks paljudele teiste maade ri...
esimestest sajanditest ning arusaadavalt on seal tema kohta palju kokku luuletatud. Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal). Räägitakse, et kord, kui nähti Pythagorast lahti riietumas, olevat märgatud, et tal on kullast puus. Samuti olevat kord kuuldud, kui Pythagoras üht jõge ületama asus, kuidas see jõgi teda valju häälega tervitab. Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu). Viis aastat pidi kandidaat ainult kuulama, mida talle räägiti ja vaikima see tähendab, ta pidi kõik kuuldu vaidlemata omaks võtma. Selliseid kandidaate nimetati akusmaatikuteks (kr akousma 'kuuldu'). Alles seejärel võis saada kooli täieõiguslikuks liikmeks matemaatikuks (kr mathema 'teadmine, õpetus, teadus'). Koolis valitses täielik Pythagorase autoriteet ja kõik püüdsid järgida tema
Pythagoras- Õpilaste arvates oli ta välimuselt nagu Kreeka valgusjumal Apollon. Ta asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võisid astuda nii mehed kui ka naised, mis oli tol ajal tavatu. Viis aastat pidi kandidaat kuulama ning kõik kuulud vaiedlematult osaks võtma. Need olid akusmaatikud. Peale seda sai kooli täieõiguslikuks liikmeks- Matemaatikuks. Õpilased ei võinud Pythagorast nimepidi koolis kutsuda. Õppetöö oli salajane, suuline. Pythagoras hakkas kogu maailma kutsuma kosmoseks. Ta arvas, et Maa ei sa aolla lame, et se eon kerakujuline, Maa alumine pool on asustatud
6 3.1 PYTHAGORAS (u 580-500 eKr) oli Samose saarelt pärit kreeka folosoof, pütagoorlaste koolkonna rajaja. Kindlaid teateid on tema kohta vähe. Ta lahkus Samose saarelt, sest pidas vastuvetamatuks türann Polykratese valitsust, ning reisis tõenäoliselt Egiptuses ja Babüloonias. Pärast üle 30 aasta kestnud reisimist tuli Pythagoras tagasi Kreekasse ning asutas Krotoni linnas oma kooli. Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele tundunud, nagu oleks ta Apollon ise. Räägitakse, et kord, kui Pythagorast nähti lahti riietumas, olevat märgitud, et tal on kullast puus. Pythagorase filosoofilisest õpetusest on teada, et maailma olemuseks pidas ta arvusid ja nendevahelisi suhteid. Arvud valitsevad kõge üle. Kõiki seaduspärasusi saav väljendada arvude suhtena; kõikidel nähtustes ilmnevad teatud arvudevahelised suhted
Konfutsius haiguste kohta: kui inimene on ebakorrapärane magamises, ohjeldamatu töös, ei söö, siis haigus ta tapab. Inimene täiesti terve, kui ta ei ole väsinud. Hea isu, uni, mälu. Hea tuju. Langetab kiiresti otsuseid. Säilinud ausus ja õiglustunne. Täpsus ja süsteemsus. Olla armastuseks valmis. Häid asju jagada teistega. Vana-Kreeka Täiusliku inimese valem täiuslik keha, vaim, hing (muusikaga tegelemine). Kolm koolkonda: Krotoni, Knidos, Kosi *Krooton: arvati, et organism koosneb vastanditest (kuiv-niiske, soe-külm, magus- mõru). Nelja elemendi tasakaalu teooria: vesi, tuli, õhk, maa. Ravi metoodika: vastandlikku raviti vastandlikuga. Alkmaion kõikide teadmiste algallikaks on aju ja aju mõjutab keha. Pani aluse sisehaiguste patogeneesile. *Knidos: humoraalõpetus e. Vedelikuniiskusmahl. Tervis sõltub mahladest: sapp, must sapp, veri, lümf. Eksisteeris kuni 19.sajandini. *Knosi: kõige tähtsam
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad...
seljaajuga). Rõhu suurenedes surutakse aju nendesse aukudesse. Ensisheimi kolju; vanim teadaolev (korduv ja õnnestunud) trepanatsioon, ~5100-4900 EJv. Bölkendorfi kolju; trepanatsioon, ~1940 EJv. Edwin Smithi kirurgiline papüürus, ~1500 EJv, koopia ~3000-2500 EJv. Esimene teadaolev aju kirjeldus. Juhtum 6 (48st), avatud koljumur. Euroopa kultuuris eri arvamused hinge asukohast ~2500 aastat tagasi: Empedokles (490-430 EJv) – hing on südames. Krotoni Alkmaeon (~500 EJv) – hing on ajus, sest nägemisnärvi (tema terminoloogias „kõõluse“) kahjustamisel jääb pimedaks. Platon (427-347 EJv) – vaimu paik on peas, kuna pea on ümmargune, mis on parim vorm. Aristoteles (384-322 EJv) – aju jahutab verd, sest aju pole erutatav, hoopis südames on. + psüühika alljaotused: kujutlus, fantaasia, mõtlemine, mälu, tähelepanu, hinnang.
13 muutuvuse ja sisemise vastandlikkuse üle, pidades maailma mõõdu järgi süttivaks ja kustuvaks tuleks. Väike-Aasia emigrandid viisid filosoofilise arutelu ka Lõuna-Itaalia Kreeka linnadesse. Üks neist, Samoselt Krotonisse asunud Pythagoras (6. sajandi teine pool) kuulutas hinge taaskehastumist pärast surma ja õpetas, et maailm põhineb arvulistel vahekordadel. Temast sai mõneks ajaks üks Krotoni linnriigi juhte, kelle õhutusel vallutati ja hävitati rikas naaberlinn Sybaris (u. 510. a.). Sparta. Peloponnesose poolsaarel Lakoonika maakonnas tekkinud Sparta riik tõusis juba arhailisel perioodil võimsaimaks Kreekas. Spartalased olid doorlased ja pärimuse järgi tunginud Lakoonikasse Mükeene tsivilisatsiooni langusele viinud dooria rännaku käigus. Sellest ajast peale olevat neid juhtinud kaks kuningasuguvõsa, keda mõlemat loeti Heraklese järeltulijaiks
söövitamine, kasutatakse vaskplaati, mida kaetakse kihiga) Töötas kümmekond aastat Itaalias Kujutanud ka itaalia elu ja sealseid teatrietendusi (commedia dell arte) 30-aastase sõja temaatika Sõjakoledused (mahalaskmised, ülespoomised) "Suured sõjakoledused" 2 x 1 meeter Ülekuhjatud tegelastega, ei mõju seetõttu väga hästi Prantsuse kunstiakadeemia asutamine - 1648 Kõrgem kunstikool Pierre Puget Eeskujuks Bernini Krotoni Milon (antiikaja kuulsaim sportlane) Võitlusstseenid (jõulised musklis mehed) Kaunistanud Lõuna-Prantsusmaal raekoja oma skulptuuridega Francois Girardon "Nümfid Apollonit ümmmardamas" Käsitleb Apollonite ja nümfide teemat aga Berninist hoopis teises võttes Hollandi kunst 17.sajandil 135-146 Holland elas 17.sajandil läbi suure majandusliku ja poliitilise tõusu. Pärast võidukat
tegelikult selline. Tegelikult: on 1 jumal, jumalate ja inimeste seas suurim, kes kõike näeb ja kuuleb, seisab paigal ja ei liigu üldse ja vaevata mõistuse jõul kõike juhib. Läheneb filosoofilisele monoteismile. Phytagoras- väike-aasiast Samose saarelt. Samosel valitses türann Polykrates ja Pythagoras ei talunud tema türanniat, seega rändas ta idamaades. Ta asus Krotonisse ja seal oli ka maadleja Milon. Milon abiellus Pythagorase tütrega. Milon oli ka üks Krotoni silmapaistvamaid riigimehi ja Pythagoras sai ka kohe aristokraatlikku eliiti seal. Ta pani seal aluse religioossele salaühingule (ilmselt Apolloni auks). Pythagoras ei kirjutanud mitte midagi, ta edastas vaid suuliselt oma tarkust, seega me ei tea midagi tema kaudu vaid tema järglaste kaudu. Tal oli kullast kints. Ta kindlasti õpetas hinge surmatust- see õpetus levis ja see omistati Orpheusele. Ta leidis, et maailm on korraldatud vastavalt arvulistele vahekordadele, see tõi kaasa
kaitsta ja kartaagolased vallutasid muude linnade seas ka Akragase. Kriitilises olukorras haaras 406 405 aastal demagoogia abil ja palgasõdurite toel türannivõimu aristokraatlik väepealik Dionysios, kes sõlmis Kartaagoga rasketel tingimustel rahu ja alustas Sürakuusa kiiret kindlustamist ning relvastamist. Seejärel pidas Dionysios veel kolm sõda kartaagolastega, mille käigus allutas oma ülemvõimule enamuse Sitsiilia kreeka linnadest. Lõuna-Itaalias vallutas Dionysios Rhegioni ja Krotoni. Ta hõivas tugipunkre ka Aadria merel. Dionysios oli oma aja võimsaim kreeka valitseja. Sürakuusa tõusis arvatavasti suurimaks kreeka linnaks. Kreeka emamaa asjades toetas Dionysios Spartalasi. 380datel aastatel oli tema õukonnas mõnda aega Platon, kes türanniga peagi riidu läks. Dionysios Noorema türannia ja segaduste aeg Sitsiilias 367 344 Dionysios Vanema surma järel tõusis võimule tema poeg Dionysios Noorem
ANAXIMENES (585-525(527)): ürgaine on õhk (hingeõhk, hingus). See on elustav maailma hing, millest kõik tekib. Tähtis on lõputuse moment. Õhu paisudes tekivad tuli, kivid, muld. Maad kujutatakse kettana, peal on võlv. Kõiksust nimetab kosmoseks (). PYTHAGORAS (570(582)-490) Matemaatik, astronoom, filosoof. Sündis Saamose saarel. Tutvub Mileetose koolkonnaga. Külastab Egiptust, muistset Orienti. Hiljem rändab Alam-Itaaliasse (Eelea) ning rajab Krotoni linna usulise salaühingu, millest kasvab välja koolkond oma aja tarku. Ei tegelenud matemaatikaga matemaatika pärast. Tema meelest on alge tuli, maa, õhk ja vesi. Arv ja geomeetria on omavahel seotud. Tuli=tetraeeder, maa=kuup, õhk=oktaeeder, vesi=ikosaeeder. Maailma tegelik olemus on arvudes. Kui arv on maailma olemus, siis peab kõik olema matemaatiliselt väljendatav. Aineline printsiip asendub vaimsega. On üks Platoni filosoofia allikaid. Mis on asjade olemus
"Meditsiini Isaks"... (Hiljem kohtab meditsiiniloos veel arvukalt "isasid"!) Alkmaeon oli Joonia mõtte kandja. Ta eitas varasemas Kreeka traditsioonis domineerinud usku, et haigused on iseseisvad ontoloogilised üksused ja nägi haiguse põhjusena tasakaalu kadu algosade vahel. See sai tuge Empedokleselt ja oli aluseks Hippokratesele. Niisiis oli tekkinud tugev ja teaduslik dieteetika õpetus. ARSTIKUNSTIS ERISTATAKSE KOOLKONDI: · Krotoni koolkond (Joonia-arhailine periood, ca 6. sajand e.m.a.). Organism koosneb vastanditest kuiv ja niiske, soe ja külm, magus ja mõru jne. (Järgiti Egiptuse stiilis nelja elemendi tasakaalust lähtuvat ravi ja tervise/haiguse käsitlust.) Vastandlikku raviti vastandlikuga. Empedokles. · Knidose koolkond. Humoraalteooria tervis sõltub kehamahladest (mitte enam algainetest-elementidest) kollane sapp, must sapp, veri ja lümf. Õpetus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
