See pidi olema vastus mehhaniseeritusele. Eestis hakkasid 80-datel ilmuma seks ajakirjad. J.Orwell raamatust ,,lihtne difrentseerimata iha, mis purustab partei, ei süütusele, ei voorusele, mida rikutum seda parem" Punkrocki tulek seks.rev.i vastane. Kiindumist kehasse puudus ja välditi. Keha kui teatav ebatäiuslik masin. Nine inch nails & Marilin Manson Sex Pistols ,,Bodies" abordi dialoog 19.saj. Mehhanistlik maailmapilt kogu inimese tegevus algab deterministlikult Vitalistlik maailmapilt. Darwin ja tema teooriad liikide tekkest 1859. Kuidas kõik elusorganismid alluvad korduvatele mehaanilistele protsessidele. Evolutsiooniteooria abitud inimesed, in oli determineeritud. Naturalism (Zola uuris põhjakihte: prostituute, anakaid) jälgitakse inimest looduse/organismi tasemel. Mistahes püüdlused kõrgemale. Paralleelnähtus marksism tegeles küsimusega kuidas päästa töölisklass ühiskondliku piiratuse käest/determinatsioonist
häiritud (ei tohi). Roboti mõiste võttis kasutusele Capek RUR (Rossumi universaalrobot), selles näidendis, robotite ülestõus, inimsoo allakäik enne seda. Asimov, 3 robotite seadust: 1. robot ei tohi inimest ohustada 2. robot peab täitma inimese antud käske, v.a kui see on vastuolus 1. seadusega 3. robot peab kaitsma enese eksistensi. Üksi olend ei saa luua endast kõrgemat olendid. Aju ja käte vahel peab olema süda. Filmikatkendid. Mehhanistlik ja vitalistlik maailmapilt. Mateerias on peidus elujõud (vitalistlik). Maailma Hing. Faraday avastas elektromagnetilise induktsiooniteooria, magnetvälja toimel tekib elektrivool. Murrang vitalistlikku maailmapilti tuli Charles Darwin 1859 pani kirja oma teooria liikide tekkest. Kuidas organismid alluvad korduvatele mehaanilistele protsessidele. 02.12.10 Inimene abitu aparatuur keskkonnajõudude saadusena. Zola darwinistlike ideede jätkajana kirjanduses. Naturalism. Zola
Göttingeni professor Albrecht v. Haller (1708-1777) oli suur Boerhaave austaja, viimane oli oma mehhanitsistlikus (ning samas ajastule omaselt ka vitalistlikus) organismikäsitluses näinud organismi kui kanalite võrgustikku, milles voolanuks elujõudu kandvad kehavedelikud. Halleri arvates koosnenuks organismi tahked osad nn kiududest. Neid olnuks kolme sorti. Nn ühendavatest kiududest koosnenuksid veresooned, sidekoed, luud ja organid. ,,Tundlikud" (vitalistlik omadus) kiud olnuksid närvikoed ning erutatavad (samuti vitalistlik omadus) olnuksid lihased. Kahe viimase puhul oli tegemist spetsiifilise füsioloogilise omadusega. Hiljem mõeldi sääraseid veelgi juurde, nt Johann Blumenbach (1752-1840, ka füüsilise antropoloogia üks loojaist), rääkis regeneratiivsest võimest kudedel. 18. sajani lõpus levisid eksperimentaalsed ja kvantitatiivsed meetodid. Rene Reamur (1683- 1757) nt pani tähele, et maos seedub pigem liha, mitte tärklis
ainevahetuslikud protsessid). Uus- valgustusajal (17.-18. sajandil) asusid arstiteadlased siiski üha enam uurima neid protsesse, mis surnud kehaga aset leiavad. Jälgiti muutusi kehapinnal, koolnukangestust ning algavaid lagunemisprotsesse. 18. sajandi keskel, lähtudes Georg Stahli (1660-1734) keemia-alastest ideedest, vaadeldi laiba lagunemist füüsikalis-keemilise protsessina, märgina sellest, et elule omane vitalistlik tung on keha maha jätnud ning viimane on jälle tavaliste mateeria seaduste kätte langenud (Stahl püsis meditsiinis nn animismi lainel, milline mõtteviis vastandus juba kuju võtvale materialismile ning mille kohaselt pidanuks eluprotsessid olema põhjustatud teatavast hingestatud protsessist). Kõnesoleval ajal vaadeldi elu seega mõnes mõttes nagu erandit üldise mateeria arengu kontekstis (vastupidiselt sellele, mida nt Aristoteles oli arvanud, et elu on looduse kõrgeim potentsiaal)
annaabi.ee 
