Tartu hansa kaupmehe ühe kuu ostud ja müügid Kaupmees ise enam kaubaga merede taha ei sõitnud, seda tegi ta keskaja algul. Kaupmees jäi nüüd koju ja juhtis oma kaubavahetust kontorist. Ühe kuu jooksul jõudis ta teha palju erinevaid ja kasutoovaid tehinguid. Põhiline kohalik kaup, mille vastu hansa kaupmees kaupa vahetas oli vili ja mingil määral ka lina ning paekivi. Siiski mängis kaubavahetamises suuremat rolli läänest tulnud kauba vahendamine Venemaale ja Venemaalt tulnud kauba vahetamine läände, osa kaubast jäi ka siia. Venemaalt saadi karus- ja pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina ja kanepit, millest tehti nöörI. Parimad kaubad, mida läänest võis saada olid Flandria kalev, Reinimaa relvad ja metallitooted, Rootsi vask, Skane heeringad, Prantsusmaa, Portugali ja Saksamaa sool. Lisaks ka vein, õlu ja vürtsid. Hea kaupmehe käest käis iga kuu palju eelnimetatud kaupa läbi, millest osa jäeti Ee...
Näiteks, 1993. aastal oli hinnaindeksi muutus, võrreldes varasema aastaga, 89,8%. Käesolevaks ajaks on hinnad enam-vähem stabiliseerunud (hinnaindeksi muutus 1999. aastal oli 3,3%). Samal aastal alanesid esmakordselt ka toidukaupade hinnad (hinnaindeksi muutus -2,2%). Kõige roh- kem on hinnaindeksit mõjutanud eluasemekulutuste suurenemine, sideteenuste ja mootorikütuse hinnatõus ning toidukaupade hindade alanemine (Statistikaamet, 2000: 255256). Tarbijate ostud sõltuvad ka krediidi saamise võimalustest. Mida soodsamad need on, seda rohkem hakatakse investeerima luksus- ja kestvuskaupadesse, samuti kinnisvarasse. Eesti kinnisvaraturu tekkimisele pani aluse üheksakümnendate aastate alguses alanud omandireform. Eriti palju kinnisvaratehinguid sooritati 1997. aastal, kui pangad andsid suhteliselt madala intressiga laene. Uus elavnemine toimus 2000. aastal pärast vahe-
Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. Eurole üleminek ei peaks muutma inimeste igapäevaelus põhimõtteliselt midagi muud, kui et üks vääring asendub teisega. Tegemist ei ole mitte rahareformi, vaid rahavahetusega. Kuid teiste riikide kogemus räägib, et pärast euro kasutuselevõttu suurenes sularaha võltsimise, petmise ning inimliku eksimuse osakaal. Teostades ostud kauplustes, igaüks võib sattuda ebameeldivasse olukorda seoses raha tagastamisega. Vaatluse eesmärgiks on jälgida poodides inimesi, kes maksavad ostude eest. Kas nemad vaatavad kui palju peavad tagasi saada või mitte, kes need on ja mis ostud teostavad? Järgnev töö sisldab andmeid kasuatud meetodist, tulemustest, mille põhjal on tehtud erinevaid kokkuvõtteid ja järeldusi. 3
Eelarvestamine Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja kulude kohta. Eelarve mõte on saada ülevaade oma tuludest ja kuludest - kirjutada üles kõik kuu jooksul saadud tulud ning kulutused. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad. Mida täpsemalt sa eelarves oma kulud lahti kirjutad, seda parema ülevaate saad. Eelarvestamine on eelarve koostamise protsessis tehtavad tegevused. Eelarvestamise abil on võimalik organisatsioonil paremaid tulemusi saavutada, hinnata olemasolevat olukorda ja teha järeldusi, mille abil olukorda paremaks muuta. Eelarve abil saab määrata kindlaks tulevaste perioodidega seotud probleemid ning leida võimalike lahendusi
Kuluks kantav kaup: 4890- 1330= 3560 kr b)kaalutud keskmise meetodit Vastus: Varud kokku 4890: 30= 163 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 8 tk x 163 kr/tk= 1304 kr Kulu: 4890- 1304=3586 kr c)FIFO meetodit. Vastus: Kokku varud 4890 kr Lõppjääk: 5 tk (26.10) x 176= 880 + 3 tk (11.10) x 170= 510 = 1390 kr Kulu 4890- 1390= 3500 kr 2. AS Karuott kaubavaru kohta on teada järgmist: Algvaru Märtsi ostud Juuli ostud Okt. ostud Lõppvaru 01.01.XXXX 31.12.XXXX 1) 3 x4000 kr 5x4900 kr 6x5000 kr 5x5100 kr 92000 6 2) 6x2080 kr 10x2100 kr 11x2200 kr 7x2220kr 73220 7 3) 4x2000 kr 5x2000 kr 4x2100 kr 2x2150 kr 30700 3
· Varude algjääk-ostud-varude lõppjääk · Varude algjääk+ostud+varude lõppjääk · Varude algjääk+ostud · Varude algjääk+ varude lõppjääk 3. Mida kujutab endast FIFO meetod? · eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. FIFO meetodi puhul kajastatakse varude realiseerimist nende soetamise järjekorras. Lõppvarusse jäävad alati perioodi viimased ostud. · meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. · juhul kui varude üksikud objektid on üksteisest selgesti eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kindlaksmääramisel iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest.
tk peab olema maha müüdud 7. Ja 25. Märtsi peale kokku. III Kaalutud keskmine (perioodiline) 55 ühikut on kaubavaru jääk. Võtan terve perioodi keskmise = = = 55,25 55,25 * 55 (varude jääk) = 3038,75 19 890 3038,75 = 16 851,25 ÕPIK LK 235 ÜLESANNE Ü-9.2 Firma kaubavaru kohta on teada järgmised andmed (tükk ja ühikuhind): Arvutada lõppvaru maksumus seisuga 31.12.20X9, kasutades a) LIFO, b) FIFO ja c) kaalutud keskmise meetodit. Kaubakoo Algvaru Märtsi ostud Juuli ostud Oktoobri ostud Lõppvaru d 1.01.20X9 31.12.20X9 111 3 tk a 4800 5 tk a 4900 kr 6 tk a 5000 5 tk a 5100 kr 6 kr 122 6 tk a 2080kr 10 tk a 2100 kr 11 tk a 2200 kr 7 tk a 2220 kr 7 133 4 tk a 2000 5 tk a 2000 kr 4 tk a 2100 kr 2 tk a 2150 kr 3 kr
Sissejuhatus majandusse VI osa Tarbijad ja säästjad Viimsi Kool 10ml 2018 Tarbijad ja säästjad • Tarbija on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks • Säästud on osa sissetulekust, mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kulutada • Küsimus, mis kujul on inimestel säästud ja missugused säästud on kõige mõttekamad/kasulikumad? Tarbijad ja säästjad Likviidsu Tulusu Kuluku Keeruku s s Risk s s Sularaha 5 0 2 4 0 Krüptoraha 5 5 5 1 5 Arvelduskonto 5 1 1 1 0 Säästuhoius 4 2 1 0 1 Tähtajaline hoius 3 2 1 0 1 Investeerimishoi us 3 2 2 1 1 Võlakirjad ...
1. SKP arvutamine. Arvutage toodud lähteandmete abil sisemajanduse koguprodukt SKP= Sisemaised kogu erainvesteeringud 45 r.ü , kaupade eksport 135, kaudsed netomaksud 30, kohalike omavalitsuste ostud 10, kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 5, kaupade import 150, eratarbimiskulutused 90, keskvalitsuse ostud 35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta:
naisele. Kuidas sulle tundub tema olukord?Halb, frustratsiooni tekitav. Kuidas tema asemel olles tegutseksid?Räägiksin ilusti müüjaga, kas oleks võimalik ruttu oma ostus ära teha. Ka ust sulgev inimene ärritub. Kuidas ja miks?Sest tema tööpäev on läbi ja ta tahab koju minna, aga kliendid soovivad veel oste teha ning tema peab seetõttu ületunde tegema. Kui oleksid tema asemel. Kuidas sulle olukord tunduks? Teenindaja asemel: olukord tunduks ärritav, kuid laseksin naisel oma ostud ära teha, kui on võimalik. Lapsega naise asemel: Ka ärritav. Sest arvatavasti tõi ta lapse lasteaiast ja soovis ruttu enne kojuminekut poest läbi käia, aga see ka suletakse. Kuidas saaks teenindaja käitumine vähendada ja suurendada kliendi pettumust? Vähendada: vabandada viisakalt või lasta naisel ruttu oma ostud teha. Suurendada: öelda ebaviisakalt, et pood on kinni ja ukse naise nina ees kinni tõmmata.
Pidev süsteem- peetakse koguaeg arvet kauba liikumise üle. Perioodiline süsteem jooksev arvepidamine kauba sissetulekul, aga väljaminek selgub investuuri tehes. ÕPIK LK 233-234 TEST T-9.1 Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab LIFO. Sest LIFO puhul müüme maha kõige hiljem sisse ostetud kaubad. T-9.2 Kaubavaru algjääk (maksumus) oli 60 000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on 390 000 krooni. T-9.3 Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja ostetud kaubast. Inventeerimine on varude bilanssi ülesse võtmine varana. T-9.4 Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO. T-9.5 Firma kohta on teada järgmised andmed: Kaubaühikud (tk) Kaubaühiku hind (kr/tk) Kaubavaru (01.01) 8000 11 Ostud (10.06) ...
a. hindades. Edasistes arvutuste lähtutakse 2010.a. näitajatest ning reaalsed näitajad leitakse nominaalsete näitajate ja hinnamuutude põhjal jne. 2. Väikeriigi A rahvamajanduslik arvepidamine on järgmine: 1 sisemaised erainvesteeringud 666,1 eksport 363,2 isiklikud netomaksud 498,2 kohalike omavalitsuste ostud 467,7 kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 441,4 import 451,0 eratarbimiskulutused 2606,1 keskvalitsuste ostud 364,8 isiklik tulu (sissetulek) 3298,5 Arvutage toodud lähteandmete abil: sisemajanduse koguprodukt SKP: C+I+G+(X-M)=2606,1+666,1+467,7+364,8+363,2
vähem palka võrreldes ülemaailmse keskmisega. Vaesust saab ka teisiti võtta. Näiteks lastevaesus on ka üks vaesuse liike. Miks on tekkinud? · Kõrged maksud halb riigikorraldus. · Loodusõnnetused (kindlustuse pole). · Riigi elatustase madal. · Töökaotus. · Läbimõtlemata otsused: 1. Liigsuured laenud 2. Liiga palju lapsi 3. Läbimõtlemata ostud Kuidas on vaesuse vastu võideldud? Maksud suunatud ühishüvistele. Sotsiaalelamute ehitamine. Kulude vähendamiseks mõeldud telesaated. Uued töökohad (nt. reisisaatjad). Mida teeks ma vaesusega võitlemiseks? Hangiks tööd Ebavajalikud asjad müügiks Pöörduks spetsialisti poole Pöörduks sõbra või riigi poole
kvartali või aasta lõpus. Perioodilise süsteemi eeliseks on arvestuse lihtsus. See süsteem ei eelda automatiseeritud andmetöötlussüsteemi olemasolu. Kui rakendatakse varude arvestuse perioodilist süsteemi, siis kauba müümisel kajastatakse vaid müügitulude pool: debiteerides kontot Kassa või Pangakonto ja kreediteerides kontot Müügitulu. Arvestust müüdud kaupade omamaksumuse ( kulu ) kohta ei peeta. Kauba ostmisel debiteeritakse kontot Ostud. Kõik perioodi jooksul sooritatud ostud kajastatakse kontol Ostud. Seetõttu on konto Kaubad saldona kajastatud vaid kaupade algjääk [2:173]. Enne finantsaruannete koostamist tuleb kindlaks määrata müüdud kaupade omamaksumus ning kaupade lõppjääk. Kaupade tegelik lõppjääk tehakse kindlaks varude inventeerimisega. Kaupade algjäägi ja ostude summa näitab kogu kaubaressurssi, mida oli perioodi jooksul võimalik kasutada. Lahutades kaubaressursist kaupade lõppjäägi, saame müüdud kaupade soetusmaksumuse
· Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad; · Ostu- ja toitumisharjumuste muutused; · Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel; · Igapäevaste ostude planeerimine ja impulssostude osakaal; · Tooted/teenused, mida tarbija ostab alati ja igal juhul hinnast olemata; · Loobumised toodetest/teenustest majanudslanguse tõttu; · Majanduslanguse aja kallimad ostud ja nende rahastamine; · Igakuiste tulude-kulude planeerimine, jagunemine ja sissetuleku muutused; · Säästude olemasolu ja kasutamine majanduslanguse ajal; · Töö kaotus koondamise või ettevõtte pankrottistumise tõttu; · Majanduslanguse mõju kas toonud mingil moel kasu või pigem ainult kahju; · Majanduskriisi mõju vastajale endale ning temale lähedastele inimestele. Uuring viidi läbi 27.12.2010-09.01.2011 interneti keskkonna www.connect.ee vahendusel
võimalusi. Linnaelaniku valik vabaajaveetmise võimaluste suhtes on tunduvamalt suurem ja seetõttu saab ta kasutada pakutavaid teenuseid ja suhelda teiste inimestega. Kolmandaks puudub maainimesel soov ja vajadus kujundada oma minapilti läbi kallite riiete ja uhkete autode, sest maal tunnevad kõik inimesed üksteist juba sünnist saati ja seetõttu puudub nii- öelda uhke esmamulje avaldamise vajadus, mis linnainimesele läheb palju rohkem korda. Võib öelda, et maa inimese ostud võrreldes linnainimesega on kordades ratsionaalsemad, mis tähendab seda, et ta alati mõtleb ja kaalutleb enne ostu tegemist, kas soovitav kaup on talle eluks vajalik või saab ta hakkama ka ilma selleta. Linnainimene kulutab aga raha ka niinimetatud emotsiooniostude peale, näiteks, luksuskaubad, mida tal tegelikult eluks vaja ei ole, kuid mis pakuvad talle hetkelist rahulolutunnet. Maa ja linnainimese tarbimiserinevusi mõjutab suurel määral ka turgude erinevus. On selge,
Rolli all mõeldakse normidega piiritle-tud käitumisviisi antud grupis. See väljendub kohustuste ja mõjuvõimu koostoimes, mille tulemusena erinevad inimesed käituvad sarnastes ametites või olukordades ühtemoodi. Roll seondub peamiselt oodatud käitumismalliga, mida iga grupi liige võib täita või mitte täita. Grupp hindab aga alati oma liikmete käitumist, premeerides rollist kinnipidajaid ja karistades selle eirajaid. Inimeste ostud sõltuvad staatustest ja rollidest. Kõrgem staatus eeldab paremat elukohta, kallimate kaupluste külastamist, sõitmist prestiizikamate autodega, luksuslikumaid vaba aja kasutamise viise. Ka rollid määravad ostuvaldkondi. Teatud tooteid ostetakse seetõttu, et seda nõuavad olemasolevad rollisuhted (näiteks lapsevanema rolliga seonduvad ostud), teisi aga seepärast, et vastavaid rollisuhteid soovitakse luua (näiteks T-särk tekstiga Olgem mõnusad).
○ Investeerimiskonto SWEDBANKI Pangteenused: ● KONTOINFO ○ Koondväljavõte ○ Konto väljavõte ○ Kontojääk ○ Tuludeklaratsiooni andmed ● MAKSED ○ Siseriiklik makse ○ Maksekorralduste nimekiri ○ E-arved ○ Püsikorraldus ○ Välisarveldused ○ Valuutavahetus ● PANGAKAARDID ○ Deebetkaart ○ Krediitkaart ○ Preemiapunktid ○ Turvalised ostud internetist ○ Pangakaardi turvalisus ● MOBIILITEENUSED ○ Mobiilipank ○ Kiirteade ○ Saldo mobiilis ○ Mobiilimaksed ● LAENUD ○ Kodulaenud ○ Väikelaen ○ Arvelduslaen ○ Õppelaen ● LIISING ○ Autoliising ja autolaen ○ Liisingu lepingute sõlmimine ● VÄÄRTPABERID ● HOIUSED ○ Hoiused ○ Tähtajaline hoius ○ Kogumishoius ○ Investeerimishoius
kumbagi. Esimese aasta lõpuks soovime jõuda punkti, kus kliendile kuvatakse skanneerimis- järgselt ka toiteväärtus, e-ainete sisaldus ning toote ökoloogilisus. Niisiis kasvab meie sihtgrupp suuremaks, kaasates ka kliente, keda huvitab tervislik ja loodussõbralik toitumine. Lisaks loome äpi-sisese blogi, kus saab lugeda postitusi tervise ja spordi teemadel, huvitavaid fakte ja uudiseid vegan maailmast. Teise aasta lõpuks kavatseme lisada ka äppi- sisesed ostud, millega saab klient ligipääsu toitumiskavadele, rohketele retseptidele ning toodete lisainfole (kus ja mis hinnaga see müügil on). Kolmanda aasta alguseks plaanime laieneda Soome turule. Soome populatsioon on 5 509 717 ning 2015. aasta uuringu kohaselt on sellest ligi 7% taimetoitlased ning 2% veganid, mis teeb vastavalt 385 680 ja 110 194 inimest. See tähendab meie jaoks väga suurt võimalikku turgu ning sinna sisse ei kuulu isegi
just kõige odavamaid asju. Kindlasti ei tohiks poodi minna tühja kõhuga, kuna on teada, et just tühja kõhuga on inimestel soodumus osta kokku seda, mida hiljem ei sööda ja võib-olla visatakse minemagi. Kui soki sisse on tulnud auk, siis kas on kõige mõtekam minna poodi ja osta uus paar? Palju säästlikum on võtta niit ja nõel ning nõeluda auk kokku. Iga pisema ostu pealt hakkame pika peale väga palju raha kokku hoidma. Nii võib öelda, et mõistlikud ja säästlikud ostud on üheks võimalikuks säästliku majandamise lahenduseks. Viiendaks lahenduseks võiks olla eelarve koostamine. Iga pere on teadlik oma väljaminekute ja sissetulekute kohta. Iga kuu alguses võiks pere koostada eelarve, kus on kirjas kõik sissetulekud ja väljaminekut. Nagu ka riik koostab oma riigi eelarve, kus on kirjas punktid, kuhu on vaja raha suunata. Alati on ka riigil mingisugune reserv, kus on raha, mida võib hädajuhtudel vaja minna
Pea meeles, et inimene ei ole looduse ülemus, vaid oma tegevustega mõjutad Sa nii organismide elu vees, metsas ja õhus. Kalad, putukad ja linnud väärivad puhast elukeskkonda, mille tasakaalu inimene ei tohiks liigse ja mõnikord ka hooletu tarbimisega ära rikkuda. Tänane keskkond peidab endas nii ohte kui imelisi elamusi. Inimtegevuse tulemusena tekkinud tööstused eritavad kahjulikke aineid nii õhku kui vette. Igapäevased ostud ja nende pakendamine tekitavad jäätmeid, mis sageli lagunevad aastaid. Moodne ühiskond toodab ja tarbib palju, kuigi alati mitte põhjendatult. Kui Su peres on rohkem kui üks auto, siis mõtle, kas te ühega ei saaks hakkama. Arvesta, et autoga sõitmine saastab keskkonda oluliselt rohkem kui samasid vahemaid ühistranspordiga läbides. Need ja paljud teised pisiasjad võivad tunduda tühisena, aga kui Sulle lisaks
· Kuidas käitub kinnisvara ostmisel? · Missugused tarbijagrupid tarbivad kallimaid tooteid/teenuseid missugused odavamaid ? · Mille järgi valitakse ostukoht?( lähedus, toote valik, toodete kvaliteet) · Kui palju ostetakse näiteks päevas antud leibkonna kohta piima, leiba, saia , maiustusi, lihatooteid? · Miline on tarbijate rahuolu tase toiduainete ostmisel? · Millal tehakse põhiliselt ostud ? Kas nädalavahetustel või tööpäevadel peale töö lõppu? 3. Milliseid andmeid vaja koguda · Antud uuringu puhul on tarvis koguda esmaseid andmeid juhul kui pole varem sarnast uuringut tehtud. Esmaseid andmeid kogutakse selleks et lahendada püstitatud uuringuprobleem. · Kuid kui on vajalikke andmeid kogutud juba teistel eesmärkidel siis võib piisata ka teiseste andmete kogumisest. Nt
sisemaised erainvesteeringud ........................ 666 666,1 1 + eksport ................................................... 363,2 + isiklikud netomaksud .................................. 498,2 , kohalike omavalitsuste ostud .......................... 467,7 + kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) .............. 441,4 i import ................................................... 451,0 4 10 - eratarbimiskulutused .................................2606,1 + keskvalitsuse ostud .................................... 364,8 + isiklik tulu (sissetulek) ............................... 3298,5
....dm² 2 t 3 ts = .............kg 6 m 5 mm = .................mm 2 h 30 min = ...............min 6 kr 3 s = .................s 7 dm² = ................cm² 6.Arvuta ristküliku pindala ja ümbermõõt, kui tema pikkus on 28 cm ja laius ¼ pikkusest. 7.Ruudukujulise maatüki ümbermõõt on 36 m. Kui suur on selle maatüki pindala? 8.Ema ostis 16 kg porgandeid hinnaga 5 kr kilogramm ja 4 korda vähem kurke hinnaga 25 kr kilogramm. Kui palju maksid ostud kokku? 9.Lillenäitusel käis kolme päeva jooksul 1478 külastajat. Esimesel päeval käis 340, teisel päeval 2 korda rohkem kui esimesel päeval. Mitu külastajat käis kolmandal päeval? 10.Aiandi kolmelt põllult koguti kokku 1836 kg kurke. Esimeselt põllult koguti 820 kg, teiselt põllult 2 korda vähem kui esimeselt. Kui palju kurke koguti kolmandalt põllult? 11.Vähenda arvude 32 ja 45 summat 23 võrra. Koosta avaldis ja arvuta. 12
LOGISTIKA - Kliendid leiavad soovitud toote, kui lähevad müüja veebilehele või kasutavad otsimootorite abi. Enamik müüjaid kasutab e-poodides "ostukorvi tarkvara". Selle abil saavad ostjad kiirelt ja lihtsalt soovitud kauba virtuaalsesse ostukorvi panna. Sellele järgneb "kassase minek" ostu eest tasumine, ja soovitud tarnemeetodi valik. Enamik poode lubab kliendil luua endale isikliku kasutajakonto. Selleks kogutakse vajaminevat teavet kasutaja kohta, et teinekord saaks ostud kiiremini ja kergemini vormistada. Enamasti saab klient oma e-postile ka ostu kinnitava kirja, seda siis, kui ost on vormistatud ja makstud. SEADUSED: (1) Kaup ja teenus peavad olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija tervisele, elule, varale ja keskkonnale ning tarbija poolt tavaliselt eeldatavate tarbimisomadustega, kusjuures peavad olema täidetud kõik teised antud kaubale või teenusele kehtivad kohustuslikud nõuded.
Seega (1 )·on töö(jõu) osa kogutoodangus. Kapitalile makstav summa on MPK×K, mis on võrdne ×Y. Seega on kapitali osa toodangus . Töö(jõu) tulude ja kapitali tulude suhe on konstantne ja sõltub ainult kordajast , mitte aga kapitali või töö(jõu) hulgast (kogusest) 2.3. Tarbimine, investeerimine ja avaliku sektori kulutused Sisemajanduse koguprodukti SKP (GDP) komponentideks on · KMP-de eratarbimiskulutused C, · firmade (era)investeeringud I, · avaliku sektori ostud (valitsuse kulutused) G ning · netoeksport NX. Eeldame alustuseks, et tegemist on suletud majandusega ning vastavalt võime SKP kolme komponenti esitleda järgmise võrrandi abil: Y C I G Eeldame, et tarbimine C sõltub otseselt kasutatavast tulust YT (disposable income). KMP-d jagavad oma kasutatava tulu tarbimise (tarbimiskulutuste) C ja säästmise (säästude) S vahel. Nn lineaarse tarbimisfunktsiooni esitamiseks võime kirjutada järgmise võrrandi: C= C0 + c (Y -T )
selle juurde. Kulutame selleks vähemalt 9 aastat. Kuid seda aega võib ka pikendada, see oleneb inimese tahtest ja vajadusest. Seega peame tarkuse saamiseks maksma aja, tahte ja vaevaga. Raha teenimiseks on erinevaid viise. Mõni tütarlaps on nõus ohverdama oma ihu selle nimel, et saada korralikku palka. Järelikult on ka inimkehall hinnasilt küljes. Tundub, et kõigel siin maamunal on hinnasilt küljes. Tasume erinevalt raha, vaeva või ajaga, samuti võivad ostud osutuda erinevateks. Ümberringi ümbritseb meid mõjutamine, peame ise teadma, mis on õige ja mis mitte.
Probleemsed on elamuspiirkondades asuvad kaubandusettevõtet, mille tõttu tekib müra kaubaveokite saabumisel, kauba peale- või mahalaadisel. Kaupluse asukoha valimisel on tähtis, et see oleks silmatorkav ja atraktiivne. Tarbija eelistab pigem sellist kauplust, millel on suur müügipind, kus mugav liikuda. Mida suurem on kaubandusettevõte, seda rohkem on ka kauba valikut. Tänapäeva kiires ühiskonnas on tarbijal vaja aega väga planeerida, seega eelistab ta ostud ära teha ühes kohas. Möödakõndijate ja möödasõitjate tähelepanu oleks võimalik tõmmata reklaami või viitadega. Kui kaubandusettevõtel puudub asukoha reklaam, siis uued potensiaalsed tarbijad ei märka selle olemasolu. Suur ja silmatorkav reklaam meelitab tarbijaid kauplust külastama. Samuti peab olema igal kaubandusettevõtel isiklik veebileht, kust tarbijad saaksid asukoha kohta informatsiooni. Kaupluse tulevased tarbijad avastavad kaupluse veebist, mida nad soovivad külastada
Test Märkida õige vastusevariant. 1. Kui avansstulu konto korrigeerimata saldo on 3800 krooni ja korrigeerimiskandel debiteeriti kontot 500 krooniga, siis selle konto korrigeeritud saldo on a) 4300 deebetis; b) 4300 kreeditis; c) 3300 kreeditis; d) 3300 deebetis. 2. On teada järgmised andmed: Müüdi 100 toodet, müügihind 10 kr/tk Algvaru 50 toodet, maksumus 400 krooni. Ostud 90 toodet, soetushind 9 kr/tk. Toodud andmete põhjal kaalutud keskmise meetodil arvutatud lõppvaru (ümardatud) maksumus on a) 346 krooni; b) 1210 krooni; c) 360 krooni; d) 400 krooni. 3. Korrigeerimiskanne kulumi näitamiseks on järgmine: a) D: Amortisatsioonikulu K: Seade b) D: Akumuleeritud kulum K: Seade c) D: Amortisatsioonikulu K: Akumuleeritud kulum d) D: Hoone
Kompleksne- ostuosalus on kõrge ja tooteid tajutakse oluliselt erinevatena. Dissonantsi vähendav ostukäitumine- ostuosaluse tase on kõrge, aga ei suudeta alternatiivseid variante eristada. Vaheldust otsiv- ost on väikese riski tõttu madala ostuosalusega, alternatiivide hulk aga suur ja tarbimiskogemus puudub. Harjumuslik ostukäitumine- osalus on madal, erinevaid alternatiive tajutakse sarnastena. 25. Tarbija ostuprotsess. Üldiselt planeeritud ostud: enne ostmist langetatakse otsus ostetava tootekategooria suhtes. Spetsiaalselt planeeritud ostud: enne ostmist langetatakse otsus ostetava tootemargi suhtes. Asendusostud: üldiselt või spetsiaalselt planeeritud ostud asendaakse funktsionaalselt analoogse tootemargi või kategooriaga. Planeerimata ostud: ostmine toimub ootamatult, väliste impulsside mõjul. Info kogumine - ostmine- tarbija rahulolu
ei lagune keskkonnas ning tuleb vedada linnast välja prügimägedele. Nii kulub tohutult energiat veondusele ning paratamatult koormatakse üle linnalähedane looduskeskkond. Lisaks on järjest rohkem inimesi, kes tarbivad liiga palju, ostes kokku asju, mida neil tegelikult võibolla vaja ei lähegi. Ostetakse pikemalt järgi mõtlemata. Ei mõelda küsimusele: kas see asi mida ma ostan on ikka mulle väga hädavajalik? Paljud teevad oma ostud kiiruga ning ostavad lihtsalt selleks, et neile meeldis üks või teine asi, ning poest koju jõudes ja oma koti sisu uurides mõistavad, et asi mis nad äsja olid soetanud pole neile üldse vajalik, ning see visatakse lihtsalt ära. Leidub ka hulk inimesi, kes ei mõtle mida teeb loodusele see, kui visata prügi maha. Nad kas arvavad, et ehk keegi teine selle kunagi ikka üles korjab või neil on lihtsalt ükskõik ja loobivad hoolimatult rämpsu
sisemajanduse koguproduktist (Eesti riiklik turismiarengukava 2007-2013 2006). Suur osa turismist tulenevast käivest on ka loodusturismil tabelis 1 on näidatud loodusturismi käive Eestis ning prognoos aastani 2015. Tabel 1. Loodusturismi käive ja prognoos aastani 2015. * Loodusturismi toode toob siia turiste, kes lisaks loodusturismi toodetele tarbivad ka muid teenuseid nagu majutus, toitlustus, muuseumid, ostud jne. Andes sellega tulu ettevõtlusele ning võimaldades luua uusi töökohti (Eesti Maaturism 2010). Tabelis toodud käive on loodusturismiga põhitegevusena tegelevate ettevõtete tulu loodusturismi toodete müügist, mille hulka ei ole arvatud ettevõtete käivet, kelle põhitegevuseks ei ole loodusturism kuid nad pakuvad mõnetunniseid loodusturismi pakette. Samuti on tabelis kirjas loodusturismi teenust kasutavate turistide jäetud raha teistesse
vähemväärtuse reeglit rakendades. Nõudlus kauba Mutter järele on aasta lõuks järsult langenud ning kauba Mutter eeldatav müügihind on 7 eurot. Kauba Mutter turunduskulud on 2 eurot. Missuguses väärtuses kajastab AS Kuusik kaupa Mutter oma bilansis 31.12.20x7? Valige üks: a. 6 b. 5 c. 9 d. 7 e. 8 5. Müüdud kaupade kulu arvutatakse (perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral) nii, et liidetakse kaupade algsaldole perioodi ostud ja lahutatakse X. Kas X on: Valige üks: a. Müügi netotulu b. Perioodi ostud c. Ükski vastus ei ole õige d. Kaubanduslikud väärtusvähendid e. Kaupade lõppjääk 6. Varem kulusse kantud lootusetu nõude mahakandmmisel bilansis koostatakse lausend: Valige üks: a. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K ostjate laekumata arved b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c
- lai kauba valik - Partnerkaart - Järjepidev reklaamistrateegia - kampaaniad - Selveri köök Weaknesses: - kõrge hinnakuvand - välisturul ei suutnud opereerida (Lätis) - nõrk klienditeenindus Opportunities: - kauplused asetsevad Eesti igas paigas - tsentraalköök - töökorralduse efektiivsemaks muutmine - hädti läbimõeldud kampaaniad - kõik ostud ühest kohast Threats: - konkurendid laienevadja turuosad jaotatakse ümber - halb majanduslik olukord - turistide osakaal väheneb - surve toptoodete hindadele - aktsiiside tõusud 3. Porteri viis konkurentsifaktorit - Tarnijate võim ettevõtte üle: Saavad oma võimu näidata ainult sellisel juhul, kui tarnitavale kaubale ei ole alternatiivi.
TOOTMINE JA TOOTLIKUS 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus) 2.Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta? Ettevõtte juhid suurendavad ettevõtte tootlikkust uute juhtimisideede rakendamisega. Nii terviklikku kvaliteedijuhtimist kasutavad ettevõtted kui ka ettevõtted, kes järgivad teisi juhtimisteooriaid, on teatud üldistes põhimõtetes omavahel sarnased. Nad pööravad tähelepanu kliendile, kõrgele töökvaliteedile, kaasavad töötajaid otsustusprotsessi ning ettevõttel on visioon, mida jagavad ka tema töötajad. 3.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Ettevõtete tööviljakust mõjutavad mitmed sisemi...
Tänapäeval on aga inimesed palju muutunud. Jääb mulje nagu enamus inimestele on tähtis vaid nende endi heaolu ning selle saavutamiseks ei hoolita enam üldse sellest, mis võib juhtuda nende ümber. Järjest rohkem on inimesi, kes tarbivad liiga palju, ostes kokku asju, mida neil tegelikult võibolla vaja ei lähegi. Ostetakse pikemalt järgi mõtlemata. Ei mõelda küsimusele : kas see asi mida ma ostan on ikka mulle väga hädavajalik? Paljud teevad oma ostud kiiruga ning ostavad lihtsalt selleks, et neile meeldis üks või teine asi, ning poest koju jõudes ja oma koti sisu uurides mõistavad, et asi mis nad äsja olid soetanud pole neile üldse vajalik, ning see visatakse lihtsalt ära. Leidub ka hulk inimesi, kes ei mõtle mida teeb loodusele see, kui visata prügi maha. Nad kas arvavad, et ehk keegi teine selle kunagi ikka üles korjab või neil on lihtsalt ükskõik ja loobivad hoolimatult rämpsu
2.Varem või hiljem, on iga suutäis odavam või kallim, pole oluline siis kui palju. 3.Kasutad raha sellisel otstarbel, et oled saanud vastavale hinnale ka teenuse. 4.Et raha ikka säiliks, langetad otsuseid ja mõtled, kas see summa on ikka väärt. 5.Kui kui on valida odavama ja kallima toote vahel, ostad ikkagi odavama toote 6.Kui minna poodi ja sealne kaup on liiga kallis, lähed teise poodi, kus kaup on odavam. 7.Kui antakse ostmiseks raha ja oled sooritanud oma ostud ja raha jääb üle, siis on võimalik ju veel osta. 7.Milline seos on ostujõu ja nõudluse vahel? Too lisaks konkreetne näide. Ostujõule ja nõudlusele on omane see, et inimestel jätkuks või oleks resurssi, millega osta, vastavalt sellele neid ka toodetakse, kui on tootele nõudlus. Näiteks: kui jäätise hind langeb, siis inimesed suudavad jäätist rohkem osta ja samas saadakse seda juurde toota. 8.Mille poolest erinevad nõudlused ja soovid?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14 KÕ Marju Prosin K14 KÕ BAUHOFI EHITUS JA AED KAUPLUS Vaatlusaruanne Õppejõud nimi: Liina Maasik, MA Mõdriku 2015 Mina valisin kaupluse vaatluseks Rakvere Bauhofi. Koht ei ole Rakvere kesklinnas, aga sellegipoolest on sinna juurdepääs suurepärane. Kauplus ise on suur ja avar. Nende moto on Antu. Kauplus on kahe korruseline, avar ja valgusküllane. Kauplusesse sisenedes nii paremat kui vasakut kätt jäävad kassad, otse jääb arvemüük. Arvemüügi kõrval on trepp, mis viib teisele korrusele. Kauplusest on võimlik kaupu tellida ka interneti teel, korraldatud on kojuvedu. Teenustena pakuvad veel värvide toonimist, vaipkatete ääristust, remondi ja paigaldustööd. Koostööd tehakse erinevate sisekujundaja...
Kuidas mood meid mõjutab? Alustaks sellega, et selgitaks, mis mood üldse minu jaoks tähendab. Mina jagaksin moe kahte tüüpi, üks oleks see, mis läheb kunsti alla, näiteks võtaks prantsuse või itaalia Haute Couture' i asjad (riided, aksessuaarid, jalanõud jne), mis ei vaja reklaami, nad on oma stiilis ja inimestele, kellele see meeldib ja kes saavad endale lubada, neid ka ostavad. Teine tüüp on just see, millest ma tahaksin rääkida, selle alla kuuluvad moekad brändid, mis on piisavalt kallid, kuid paljud inimesed ostavad neid. Näiteks võtaks siin Apple' i tooteid, nad on kallid, kuid antud bränd on niivõrd populaarseks tehtud, et inimesed ostavad seda, teadmata mis põhjusel. Paljud reklaamid lihtsalt ütlevad, et üks või mõni teine toode on just SEE, mida me VAJAME, kuid miks? Me näeme iPhone' i igal kolmandal inimesel ja arvame, et ka meile on see vajalik, kuid ise ei oska põhjendada piisavalt hea argumendiga. ...
Pere-eelarve 2.tund Säästmine, investeerimine ja laenamine Mis on raha? Raha on makse- ja vahetusvahend. Raha on arvestusühik. Raha on säästu-ja hoiuvahend. Raha on majanduse indikaator. · Mõiste ostujõud väljendab millise rahasumma eest on võimalik omandada kaupade ja teenuste kogust ning kvaliteeti. · Inflatsioon on üldine toodete ja teenuste hinnataseme tõus ehk raha väärtuse langus. · Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess, kus hinnatase langeb ja raha väärtus kasvab. · Säästmine on raha kogumine tulevasteks väljaminekuteks. · Investeerimine on raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks. · Säästuvõimaluste leidmiseks on tarvis teha eelarve või finantsplaan. · Väärtpaberiturg ehk börs on virtuaalne keskkond, kus tehakse tehinguid aktsiate, võlakirjade jt. väärtbaberitega. · Aktsia nimiväärtus ehk nominaalväärtus on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud sissemaksega ühe aktsia kohta. · Akts...
teab, et raha on üldtunnustatud maksevahend, väärtuse mõõdupuu ja kogumisvahend, võrdleb laenudest saadava kasu ning kaasnevate kulutuste ja riskide vahekorda; 5. teab üksikisiku ja ettevõtte kohustusi riigi ees, analüüsib ettevõtte rolli turumajanduses ning seletab ettevõtete põhitüüpide erinevusi. Eelarve aitab saada ülevaate oma tuludest ja kuludest - kirjuta üles kõik kuu jooksul saadud tulud ning kulutused. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad. Alustuseks vasta kolmele küsimusele: Kui palju raha perre tuleb? Kui palju raha kulub? Mille peale ja kuhu see kulub? Isikliku või pere eelarve võid teha nii arvutis kui ka paberil: Too välja sissetulekud ja väljaminekud. Vajalikud vahendid on konto väljavõte ja tsekid. Pane kulutused pärast tekkimist kirja võimalikult kiiresti! See kehtib eriti juhuslike
soodustus 10% ostudelt. Saab osta ka sooja suppi või praadi kaasa. Tähtpäevade erimenüüd on soodustusega. Menüü sisaldab ka oma valmistatud pizzasid. A`la cartes toimub teenindus nii letist kui ka laudadesse. See on avatud on 11:00- 19:00. Pühapäeviti Bestroo ei tööta, siis on saadaval soodsalt päevapraad koos joogiga. Ka siin on kaardimakse võimalus. Soovituslik on kliendil (püsikasutajal) soetada endale soodusmajakaart (300kr), millega on kõik ostud 20% soodsamad. Veel üheks teeninduse erinevuseks on: A`la cartes töötab leti taga üks töötaja aga bestroos kaks väljastaja ja teine on kassas. Restoranis on ka majajook milleks on punane ja valge vein (Argentinast pärit vein Friseento). Restoranis on olemas ka oma maja supp-, praad-, salat- ja maja magustoit. Restoranis töötamiseks piisab keskharidusest. Võimalus on õppida kohapeal. Kui soovid rohkem saavutada, tuleb rohkem õppida
ole eesti keelne. Tsekk tuleb alati alles hoida. Peab tegema vahet parim ennel ja kõlblikul tootel. Tavalised poed panevad sellega alati pange. Tarbija peab kaitsma oma huve. Tavaliselt lahendatakse probleemid kohe poes ära ja kui ei siis minnakse edasi tarbijakaitsesse ja sealt edasi lõpuks võib asi kohtus lõppeda, aga kohtus on siiski juba vähem asju klaarida, kuna varem on juba mõningad asjad korda aetud. Inimene peab ka teadma, et interneti ostud on kindlasti kõige ohtlikumad, kuna sa ei või kunagi teada, millal on tegemist 'fake' tootega ja firmaga. Eesti demokraatia- tugev või nõrk? Eesti demokraatia on tugev kuna inimeste arvamus siiski loebki ja me ei korralda mingeid 'fake' valimisi vaid ongi demokraatlik värk ja inimeste otsus loeb. ÜRO ühinenud rahvaste organisatsioon. Tegeleb rahu ja julgeoleku tagamisega, inimõigustega, rahvusvaheline koostöö (majandus, kultuur, rahvuspoliitika).
uusi autosid 3x rohkem kui 2010. aastal. Nii tekkis olukord, kus majanduse halvenedes ei jõutud enam liisinguid maksta ja suur osa autosid võeti pankade poolt tagasi, mis paisati uuesti müüki oluliselt väiksema turuväärtusega kui nad tegelikult maksid. Sama toimus ka kinnisvaraga. 2009-2010 oli reaalsus jõudnud ka inimesteni, kes enam nii uisapäisa oste ei teinud ja mõtlesid ennem pikemalt, kui midagi ostma hakati, ja tihtipeale jäeti ostud, mis ei olnud nii vajalikud üldse tegemata. See kõik paistab välja ka 2009. aasta suures jaekaubandusettevõtete jaemüügist, mis vähenes oluliselt. Ehitus Ehituse niiöelda buumiaeg oli 2007. aasta, siis ehitati eluruume 2x rohkem kui näiteks aastal 2010. Sellist buumi põhjustas siis pankade lahke laenu jagamine. Palju ehitati ka nii-öelda lattu, ehk siis loodeti selle abil kergesti rikastuda. Selle all
P põhisumma (laenatav raha) n tegelik maksete arv Krediidi eelised - kohene kauba omandamine - paindlikkus - ohutus - aitab ettenägematute asjaolude korral Krediidi puudused - ülekulutamine - kõrgem maksumus - impulsiivsed ostud Käendaja Käendaja on isik, kellel on vastuvõetav krediidireiting ning kes on nõus maksma sinu asemel laenu tagasi, kui sa ise seda ei suuda. Kindlustus Kindlustus on võimalus jagada riski ootamatuste vastu. Kindlustuse liigid - Kahjukindlustus Kõik kindlustusliigid, kus kahju on võimalik rahaliselt hinnata
kinnisvara; väärismetallid; kunstiteosed. Hoiusetagamise seadus Liitintress põhisummalt võetakse intress Lihtintress põhisummalt kui ka intressilt Likviitsus on sularahalisus Tarbija ja krediit Krediit tarbijale müümine laenuga Järelmaks, krediitkaardid, laen(nt õppelaen), kapitaliliising, kasutamis liising. Krediidi eelised-kohene võimalus asju omandada, planeerimata ostud, paindlikkus, ohutus. Krediidi puudused-ülekulutamine, kõrgem maksumus. Tarbija ja reklaam Reklaamist saadav kasu-informatsioon, tugevneb konkurents, maksab kinni meediakanalid. Konkurents alandab hinda Reklaamiga kaasnevad ohud- paneb mõttetult tarbima-reklaam tõstab toodete hinda Tarbija mõjutamiseks mitmed strateegiad-loosung, mõistusele, tunnete poole pöördumine(kuulsus, karjainstinkt, populaarsus) Tarbijakaitse 1962.a. Kennedy deklareeris tarbija põhiõigused. Tarbijal on õigus: 1
Seda saavad muuta ainult inimesed ise, lõpetades üksteisega asjade tõttu konkureerimise. Ühiskonna liikmed on harjunud, et täna tarbimisühiskonna poolt loodud võimalustele, on kõik asutused, asjad ja informatsioon kergesti kätte saadav. Iga nurga peal on kauplused, kus erinevaid kaupu. Enamasti on pakendid tehtud silmapaistvaks, et see tõmbaks tarbijat rohkem oste sooritama. Tarbimisühiskonda iseloomustavad ka mõttetud, ebavajalikud ja läbimõtlematud ostud. Ostetakse hetke emotsioonide tõttu ja hiljem võib toode olla ostja jaoks kasutu. Lisaks meie rahakotile, mõjub see mõttetu ostlemine laastavalt ka loodusele. Mida rohkem ostetakse, seda rohkem ka toodetakse, milleks raisatakse palju loodusressursse. Paljud ressursid ei ole taastuvad ning see jätab jälje loodusesse. Et säästa keskkonda ning vältida mõttetut ostlemist, on heaks alternatiiviks taaskasutus, mis on viimastel aastatel väga populaarseks muutunud
Aastane protsengimäär (APM) APM on krediidikulu, mida arvutataks aastaprotsendina. APM=2 m i/P (n+1) m- makseperiood (52 nädalat, 12 kuud) i- laenukulu( intressi summa) P- pühisumma( laenatav raha) n- tegelik maksete arv Krediidi eelised ja puudused Eelised : · Kohene kauba omamine · Paindlikkus · Ohutus · Aitab ettenägematute asjaolude korral Puudused: · Ülekulutamine · Kõrgem maksumus · Impulsiivsed ostud Käendaja- isik, kellel on vastuvõetav krediidireiting( vara on endal ka hingel) ning kes on nõus maksma sinu asemel laenu tagasi, kui sa ise seda ei suuda. Kindlustus- võimalus jagada riski ootamatuste vastu Kindlustuse liigid 1. Kahjukindlustus Kõik kindlustusliigid, kus kahju on võimalik rahaliselt hinnata 2. Elukindlustus- peamine pühjus on tagada raha perekonnale, kui pere ülalpidaja ( palgateenija) sureb 3
VARAD (assets) Käibevarad (Short-Term Assets) Põhivarad (L Ostjate maksmata arved (Accounts Kontoritarbed Seadmed kuupäev Majandustehingute kirjeldus Raha (Cash) receivable) (Office Supplies) (Equipment) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) 01.12.2006 ...
arenev maailm ei tohiks vahetada esimesel kohal olevat inimest mille muu vastu välja, sest kaotatud töökoht tehases võrdub ka kaotatud lõpptoodangu kliendiga. Inimesed peaksid jõudma tõdemuseni, et raha teeb elu vaid lihtsamaks, kui rohkemate pingutustega saavutatud tulemus on iseendale väärtuslikum ja planeedil, kus valitsevad inimesed, ka loomulikum ja tahestahtmata õigem. Raha omamist ei peaks pidama privileegiks, mis toob nii ehk naa kaasa ainult head. Pigem tuleks alati kõik ostud esmalt läbi mõelda, vältimaks ebameeldivaid tagajärgi. Hindamistväärt on võime müüa,osta seda, mis on vajalik ja teeb rõõmsamaks.Kuid sealjuures peaks silmas pidama, et investeeringud oleksid enda heaoluks, mitte teistele näitamiseks. Enne suurte summade väljakäimist ja omamist peaks tegelikult inimene ise olema vaimult suur ja tark, et mitte langeda raha lõksu.Hoolimata sellest, kui palju lihtsamini ja rutem ka raha kasutamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
