Kunsti liigid Koostas:Rene Oper 1. Maalikunst 2. Graafika 3. Skulptuur 4. Tarbekunst 5. Arhitektuur 1. Maalikunst Maalikunsti peamine väljendusvahend on VÄRV Eduard Ole, Laud Maalikunsti tehnikad: · õlivärv · vesivärv ehk akvarell akvarell · guass · Akrüülvärv Milline neist lahustub vees? Miks? Johann Köler, Tütarlaps allikal, õli 2. Graafika Graafikat iseloomustab JOON. · joon, punkt · must-valge Graafika alaliikideks on illustratsioon, graafiline disain jm. Eduard Wiiralt, Põrgu Graafikatehnikad 1) JOONISTUSTEHNIKAD GRAFIIT EHK HARILIK PLIIATS VÄRVILINE PLIIATS VILTPLIIATS Kristjan Raud, Kalevipoeg SÜSI KRIIT 2) TRÜKIGRAAFIKA- PASTELL abil loodud trükkimise TUSSkujundid Nt kõrgtrükk (puu-ja linoollõige) Kõrgtrükk on trükitehnika, mille puhul paberile jätavad jälje värviga ...
Tallinna Teataja! TRÜKIVABADUS lehed streikisid eeltsensuuri vastu. Tuli järeltsensuur: väljaannete sulgemised, palju lühiealisi lehti. Ajalehed politiseerusid. Töölislehed: Hommik ja Hääl. Tiraazid kasvasid. Levisüsteem mutus tellimist asendas üksikmüük. Trükitehnika modernseks. ESIMENE ROTATSIOONIMASIN (trükkimina 10x kiirem), LADUMISMASIN, POSTIMEHE KIIRPRESS! Ajakirjanikud kui poliitikud. Spetsialiseerusid teatri ja muusikaajakirjanikud, karikaturistid, reporterid Vabadussõjas, EESTI AJAKIRJANIKKUDE LIIT 1919. Päts, Vilde, Speek, Luiga, Veiler, Laaman, Tõnisson. KIRJASTUSÜHISUSED Postimehe kontsern (Linda, Sädemed, Nooresooleht, Virmalised, Lasteleht) Päevalehe kontsern- TEKÜ, mitteparteiline ( Aeg, Koit, Perekonnaleht, Sarjaja, Õigus ja Kohus). Lehed. Postimees: Hindrey, Teataja: Päts, poliitiline, praktiline leht. Mitmekesine toimetus. Päevaleht: mitteparteiline. Luiga, erapooletu, uudised, erakuulutused.
linnakodanike ja feodaalide, all-linna ja Toompea vahel. Linna kodanikkond oli huvitatud pidevast odava tööjõu juurdevoolust maalt, feodaalidele tähendas see aga tööjõu kaotust. Väravatorn oli algul puidust. Pikk Jalg sai kivist väravatorni aastal 1380. põhiplaanilit trapetsikuju- line. Veel 19.saj. oli torn sõdurite majutuspaik. 20.saj. algusest on tornis olnud kunstnike ateljeed. Pika jala värava- tornis elasid karikaturistid Edgar Valter ja Heinz Valk ning teised kuul- sad kunstnikud. Pika jala väravatorn kandis kaitsefunktsiooni viimati 1991 au- gustisündmuste ajal. Siis suleti värava ava suure graniitkuubiga, mis pidi ära hoidma Pihkva tankide võimaliku invasiooni Toompeale piki Pikka jalga. Tankid torni ei rünnanud, aga see torn põles 1995 jõulureedel tüh- jaks. Kõige rohkem kahju tegi kustutusvesi, mis jäätus ja lõhkus müüre ning tekitas pragusid.
Itaalia. Benito Mussolini. Fasism I ms tagajärjed Itaaliale Itaalia astus sõtta Antandi poolel 23. mail 1915. aastal. Sõda lõppes Itaalia jaoks 3. nov. 1918, mil ta sõlmis Austria-Ungariga vaherahu. Suurte saavutustega Itaalia sõjas kiidelda ei saanud. Ei olnud temast kasu ka liitlastel. Üks lahing Caporetto (1917) sai isegi ränga kaotuse sünonüümiks. Kui 1919. a tuli kokku Pariisi rahukonverents, läks Itaalia esindaja Orlando sinna teatud lootustega. Saabus pettununa. Järgnenud rahuaeg kujunes väga raskeks. Rindelt saabusid koju sõjamehed, kelle jaoks Itaalias kohta nagu polnudki. Tööturg oli täis, neid ei vajanud peale omaste keegi. Ise pidasid nad endid sõjasangareiks, kes olid kodumaale sõjas võidu toonud. Riik oli aga tänamatu, kaevikutes oldud aeg ja valatud veri tundus asjatuna. Itaalia poliitikud ei osanud nende meelest ka võidu vilju lõigata, lasid ennast Pariisi rahukonverentsil tahaplaanile tõrjuda. Kasvas rah...
Paul Rubensi töid, Brüsseli kuninglikus kunstimuuseumis on kino, kontserdisaal ja paljud temaatilised saalid erinevate ajastutega. Kirjandus Belgia kirjandust, kui sellist, ei eksisteeri. Flaami keeles kirjutatud raamatud kuuluvad Hollandi kirjanduse alla, prantsusekeelsed aga Prantsuse kirjanduse alla. Koomiksid Belgia on hästi tuntud oma kuulsate karikaturistide poolest ning Belgias antakse välja Euroopa kuulsaimaid koomikseid. Kuulsaimad karikaturistid on näiteks Hergé (Tintini seiklused), Peyo (Smurfid), Morris (Lucky Luke) ja Marc Sleen (Nero). Muusika Paljud olulised klassikalise muusika loojad on sündinud Belgias (näiteks César Franck, Henri Vieuxtemps, Eugène Ysaÿe, Guillaume Lekeu ja Wim Mertens). Belgias on ka sündinud saksofoni leiutaja Adolf Sax. Sellest mõjutatult on Belgias populaarne jazz-muusika. Toit Hea söök ning kvaliteetne õlu on tihti olnud Belgia kaubamärgiks. Belgia köök on mõjutusi
Tema loomingu kõrgaeg oli 30ndatel, Eestis viibis episoodiliselt, peamiselt elas Pariisis. Teda mõjutas tugevalt ekspressionism ning teda peetakse ületamatuks tehnika valdamiselt. Tuntumad graafilised lehed ,,Põrgu", ,,Jutlustaja", ,,Kabaree", on teinud ka illustratsioone usuõpetuse lugemikule. Tema looming mõjutas tugevalt teiste graafikute loomingut, nt Mugasto, Laigo, Otto Krusten(karikaturist). EV ajal tervikuna oli graafika väga populaarne 2 ms vahelisel perioodil. Karikaturistid tegid endale eraldi nime. Tartus tekkis Eesti Kunstnikkude Rühm, kes jätkas tegevust Tallinnas ning kelle liikmetes on nähtud konstruktivistlikku suunda, nt Ole, Olvi, Vahtra, Veeber, Krims, Laarmann ja Akberg. 30ndatel aastatel sai Euroopas tervikuna valitsevaks traditsiooniline, realistlikku tüüpi kunst, uuenduslikud liikumised taandusid. Eesti kunstis domineeris rahulik kunst, kujutati igapäevaseid motiive. Laias laastus jagatakse Eesti kunstnikud 3e suurde rühma
Tooge näiteid oma seisukoha tõestamiseks. Ei ja jah. Pigem oli riigipööre hea ja rahu vaenlasega kulub alati marjaks ära, sest näiteks varem olid nad juba Saksamaalt lüüa saanud. Samas põhjustas see inimestel tõenäoliselt meelehärmi, kuna rahval oli sakslastevastane hoiak eelnevate sündmuste tõttu. o 3. Kuidas oleksid sama süžeed võinud kujutada Vene või Saksa karikaturistid? Sakslased kujutaksid ilmselt iseend kõrgema trooni peal istuvat, sest nad tunneksid üleolevust. Mingid lahingud.. jms - 21.03.1918 Somme’i lahing - 1918 september rahu, sõja lõpp - 11.11.1918 sõja täielik lõpp Compiegne’i rahuleping o Saksamaale rasked tingimused, üle anda sõjavarustus - 1919 – 1920 Pariisi rahukonverents o töötati välja rahuplaanid/kavad kaotajariikidega
David Low arvates on juudid halvad ja ta nõustub natsidega, et nad peaksid lihtsalt Saksamaalt lahkuma. Selle uskumiseks on olemas hea põhjus: autor on kujutanud juuti vanglas ja pildi allkirjaks on: „Miks nad küll ära ei lähe?“ Kuid karikatuuris on palju rohkem ja te peate iga detaili hoolikalt uurima, et mõttest täielikult aru saada. Vaadake karikatuuri veel kord. Märkate, et erinevad pildi osad on ümbritsetud punktiiridega. Põhjus on selles, et karikaturistid mõtlevad oma töö hoolikalt läbi ja kujutavad vaid seda, mis on vajalik nende seisukoha avaldamiseks. Kuid David Low oleks arvanud, et mõni neist detailidest ei ole tema sõnumi seisukohalt oluline, poleks ta seda kujutanud – igal detailil on mingi põhjendus. See tähendab, et terve sõnumi mõistmiseks on tähtis uurida karikatuuri iga detaili. Nüüd, kus iga oluline element karikatuuril on punktiiriga ümbritsetud, uurige iga kujutist eraldi ja mõtelge,
meditsiinilisest peternalismist. Ajaloost on teada küllaltki vägivaldseid heategemise juhtumeid. Ameerika kodusõjas kuulutab kindral George Washington rõuged kõige suuremaks vaenlaseks ja alustab variolatsiooni, kuigi vastuseis ettevõtmisele on märkimisväärne... (Ilmselt katsetasid ameeriklased meetodit ka sõjavangidel.) Vaktsineeriminegi tekitas suurt vastuseisu. Vaktsineerimisvastaste poolt genereeritud karikatuurid kujutavad inimeste hirme karikaturistid ekspluateerivad (väär)kujutlust inimeste juures tekkida võivatest veiselikest omadustest. Üks oluline asi vaktsineerimise ja variolatsiooniga seoses on see, et tegemist on näitega, kus protsessidest (antud juhul siis haiguse olemus) arusaamise puudumine ei takista rakendada teatavaid meetmeid raviks või ennetamiseks ilmne paralleel näiteks eugeenikaga. Kliinilise meditsiini areng 17.-18. sajandil oli märgatav. Esile tõstetakse Thomas
kõrgel ideelisel tasemel. Mis see tähendas ajakirjandussüsteemi seisukohalt? Selle loosungi valgusel oli võimatu välja anda meelelahutusajakirju selle sõna selles tähenduses, sest näiteks anekdoodid ja karikatuurid ei saa ju olla väga kõrgel ideelisel tasemel, anekdoot on siiski küllaltki jumalavallatu. Nalja võis teha "Krokodilli" variandis, nali pidi olema konstruktiivne, või irvitada täissöönud kapitalistide üle, mida toonased karikaturistid ka osavalt tegid. Ei saanud olla enigmaatikaajakirju, kuna ka seal pole ideelisust (mõistatusajakirjad, nt ristsõnad, sudokud jne). Siit tulenes ka see, et ka laste, noorte ja naisteajakirjad olid väga ideelised. Needki olid parteiväljaanded, võtame Nõukogude Naine päismikust loeme, et see on EKP keskkomitee ajakiri. Võinuks ju olla mingi naisteorganisatsioon, aga EI. Sisuliselt oli esimene pool ajakirjast poliitiline ja teine pool see, milleks ajakirja vaja oli. Need