Mida sünnitusmajja kaasa võtta · Sünnitus algab Lootevee puhkemine Sünnitusperioodid Avanemisperioodid Väljutusperioodid Päramiste ehk platsentaarperiood Tugiisik sünnitusel · Sünnitusevalu ja selle leevendamine Valuvaigistid Petidiin Seljatuimestus ehk epiduraalanalgeesia Naerugaas koos hapnikuga Üldnarkoos Süsteemne valustamine ehk regionaaltuimestus · Sünnitus abivahenditega Tangsünnitus Vaakumsünnitus Keisrilõige · Sünnitusviisid Enneaegne sünnitus Ülekantud sünnitus Sünnituse esile kutsumine Vettesünnitus Vettesünnitus ja sellega kaasnevad riskid
Füüsikalised omadused : Värvuseta, Lõhnata, maitseta, õhust kergem, vees lahustub halvasti, saab koguda läbi vee ja katseklaasi suue alla poole, ei põle. Tähtsus inimorganismis : Tähtis valkude ja nukleiinhapete koostises. Lämmastiku saamine : Laboris NH4NO3 = N2 +2H2O, Tööstuses õhu vedeldamisel. Keemilised omadused : molekulis on kolmikside, väheaktiivne ja inertne. Lämmastiku kasutamine : inertsuse pärast : metallurgias, keemiatööstuses, toidutööstuses Dilämmastik(Naerugaas) : Ebapüsiv, värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhnaga, annab lõbsa meele olu, narkoos. Kasutatakse : meditsiinis narkoosina, autode tuunimine. Lämmastikoksiid : värvusetu, lõhnatu, mürgine gaas, kasutatakse lämmastik happe tootmiseks. Saadakse N2 + O2 = 2NO(Kõrge temp). Lämmastikdioksiid : Saamine 2NO +O2 =2NO2. Omadused : Pruuni värvusega, Terava lõhnaga, Mürgine, kasutatakse lämmasikhappe tootmiseks. Ammoniaak : Saamine laboris 2NH4CL + CA(OH)2 = CACL2 + 2NH3 +2H2O
Kasutamine: Tikud, püssirohi, taimekaitsevahendid, väävelhape. Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid(H2S), väävelhape(H2SO4), vääveltrioksiid(SO3), Püriit(FeS2). Lämmastik Lihtainena õhu koostises, paljudes ühendites, valkude koostises. Saamine: Vedela õhu destillatsioon, NH4NO2 lahuse keetmisel. Omadused: Ei reageeri teiste ainetega, värvitu, lõhnatu, maitsetu, vees lahustuv, ei põle, lahjendab õhku. Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab mürgistust, haavandeid. Punane: Tumepunane, pulber, tekib valge fosfori soojendamisel õhu juurdepääsuta. Vähem tuleohtlik, ei helenda, pole mürgine, lõhnatu
erinevate ainetega Vesinikuga reageerides on lämmastik samuti oksüdeerija ; tekib ammoniaak N2 + 3H2 = 2NH3 Terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas Hapnikuga reageerib kõrgel temperatuuril ( äike, põlemine, ...) Esmase saadusena tekib lämmastik(II)oksii N2 + O2 = 2NO , madalamal temperatuuril pole ta püsiv ja oksüdeerub edasi NO2 -eks. Keskkonnakeemikud ei vaevu neid seetõttu eristama kasutavad üldist valemit NOX "Naerugaas" N2O on teistest vähem mürgine ja teda vaadeldakse ka keskkonnakeemias eraldi. Lämmastiku oksiidid Lämmastiku oksiidid On tuntud kõikide oksüdatsiooniastmetega ja enamgi veel. Sulgudes on väga ebapüsivate ühendite valemid NI O NIIO (NIII O ) NIVO NV O 2 2 2 3 2 2 5 (N2O2) N2O4 N2O "naerugaas" molekul NNO eraldab kergesti hapnikku ja toetab põlemist. Vere hemoglobiin temast siiski hapnikku kätte ei saa nii et hingata ei kõlba
Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitegaasi koostises paisatakse õhku suurtes kogustes lämmastikoksiide, suurendades happevihmade kahjulikku mõju. Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. 4) Tähtsamad lämmastiku ühendid: · N2O - dilämmastikoksiid (naerugaas) Naerugaasi kasutatakse aerosoolballoonide täitegaasina, lekkedetektorina ja keskkonnauuringutel kalibreerimisgaaside koostises. Laborites viiakse selle abil läbi peamiselt metallianalüüse. Naerugaas kuulub gaasikromatograafides kasutatavate põletussegude koostisesse, kus see aitab segusid komponentideks lahutada. Meditsiinis kasutatakse naerugaasi hapniku ja õhuga segatuna narkoosigaasina ja valude leevendamiseks näiteks sünnitusel, hammaste
Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, loomad ja taimed ei saa seda otseselt omastada. (Erandi moodustavad bakterid, liblikõielistel taimedel) Lämmastiku oksiidid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NO Värvusetu mürgine gaas. Tekib looduses välgu toimel: N2+O22NO Tööstuses saadakse ammoniaagi katal. oksüdeerimisel: 4NH3+5O24NO+6H2O Laboratoorselt saadakse vase reag. ahjendatud HNO3 ga: 3Cu + 8HNO3 2NO+4H2O+ 3 Cu(NO3)2 NO2 Punakaspruuni värvusega terava lõhnaga mürgine gaas. Tekib: 2NO + O2 2NO2
Tähtsamad ained Oksiidid: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi: valge tsement, pahtlis Fe2O3- punane või pruun rauamaak: rootsi punane värv, rooste Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel, savi põhikoostis SiO2- kvarts: liiva põhikoostis, kasutatakse ehitusel ja klaasi tegemisel CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas: narkoosid Happed: H2SO4- akuhape HNO3- HCL- soolhape, maohape H2CO3- süsihape Soolad: NaCl- keedusool CaCO3- kriit, katlakivi, pärl, paekivi, lubjakivi Na2CO3- pesusooda NaHCO3- söögisooda K, N, P- taimedele vajalikud mikroelemendid CaSO4- kips FeCO3- hepniku eemaldamine AlCl- deodorant
Oksüdatsiooni aste -3 kuni 5 Aatommass 14,0067 Läbimõõt 0,32 Füüsikalised omadused Maitseta, lõhnata, värvita gaas Vees vähelahustuv Õhust veidi kergem Tihedus 1,251 kg /m 3 Sulamistemperatuur 210 C , keemistemperatuur 196 C Keemilised omadused Keemiliselt väga püsiv Aatomite vahel tugev kolmikside N N Keemiliselt vähe aktiivne Reageerib kõrgel temepratuuril Tähtsamad ühendid Lämmastikoksiidid : a) N20 dilämmastikoksiid (naerugaas) b) NO lämmastikoksiid Lämmastikhape ( NHO3 ) Ammoniaak (NH 3) Tähtsus looduses Mullale väetiseks Taimedvalkude sünteesimisel Iga elusorganismi raku koostisosa Kasutamine Ammoniaagi tootmiseks Vedel lämmastik madalaks temperatuuriks Elektrilampide täitmine Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8k
Muudab krbed kuivemaks, parasvöötme vihmasemaks. Muudab krbed kuivemaks, parasvöötme vihmasemaks. Päikesekiirgus läbib atmf.-i , pikalaine soojuskiirgus on Päikesekiirgus läbib atmf.-i , pikalaine soojuskiirgus on takistatud, see neeldub õhus, mille tagajöärjel atmf. takistatud, see neeldub õhus, mille tagajöärjel atmf. Soojeneb. Soojuskiirguse neelajad on veeaur, Co2, Soojeneb. Soojuskiirguse neelajad on veeaur, Co2, metann, naerugaas jne. metann, naerugaas jne. Tuul ja õhuringlus Tuul ja õhuringlus Tuul- horisontaalne õhu liikumine, tekib õhurõhu Tuul- horisontaalne õhu liikumine, tekib õhurõhu erinevustest. erinevustest. Madal temp. Õhurõhk on kõrge. Madal temp. Õhurõhk on kõrge. Normaal õhurõhk on 760 mm Hg, 1031mb
toime. Leidumine Lämmastikku esineb nii ehedalt kui ühendis. Ehedalt: 78% maa atmosfäärist on lämmastik. Ühenditena: valkudes, mineraalidena, tsiili salpeeter (NaNO3). Tähtsamad ühendid 1. Ammoniaak (NH3) on gaasilise lämmastiku ja vesiniku ühend. Ammoniaak on oluline mitmete bioloogiliste protsesside juures. 2. Lämmastikhape (HNO3) on söövitav vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. 3. Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O) on mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magu lõhn ja maitse. Seda kasutatakse meditsiinis tuimasti ja valuvaigistina. Kasutamine Lämmastikku kasutatakse väga paljudes tööstusvaldkondades: keemitööstuses, ravimitööstuses, petrooleumi töötlemisel, klaasi ja keraamika tootmisel, paberivalmistamisel ning meditsiinis. Gaasilist lämmastikku kasutatakse keemias soojuse või kemikaalide transpordiks ning põlemise või plahvatuste korral inhibiitorina
Co-oksiid Süsinikmonooksiid ehk süsinikoksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-vingugaas Co tekib peamiselt põlemisel ,hapnikuvaeses keskkonnas Reaktsioon:2C + 2O=2Co CO2-oksiid Süsinikoksiid ehk süsihappegaas Igapäevaseselus kasutatav nimetus-süsihappegaas CO2 tekib mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, tekib ka hingamisel NO-oksiid Lämmastikoksiid NO2-oksiid Lämmastikdioksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-naerugaas SO2-oksiid Vääveldioksiid Vihmades esinev ühend tänu õhusaastusele SiO2-oksiid Ränidioksiid Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineral kvartsina NaOH-alus Naatriumhüdrooksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi H2SO4-hape Väävelhape Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel Igapäevaelus kasutatav nimetus-Lõngaõli või akuhape NaCl-sool Naatriumkloriid
· Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. · Ta näitas, et CO2 mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumisel, mis põhjustabki atmosfääri soojenemise. · Looduslik nähtus · Hädavajalik maakera elustikule Svante Arrhenius Kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid · Veeaur · CO2 ehk süsinikdioksiid e. süsihappegaas · CH4 ehk metaan · N2O ehk lämmastikdioksiid e. naerugaas · O3 ehk osoon · Aerosool · freoonid Kasvuhoonegaasid · ... lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. · ~ 40 · Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. · Probleem tekib siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaasid .
Miks tekib globaalne soojenemine? Põhjustavad kasvuhoonegaasid Ø Inimtekkelised Ø Looduslikud Globaalse soojenemise peamine põhjus on kasvuhooneefekt! Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhooneklaasile ehk siis laseb läbi lühilainelist valguskiirgust, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. Peamiseks soojuskiirguse neelajateks õhus on: veeaur, süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, osoon O3. Mida globaalne soojenemine põhjustab: Globaalne soojenemine põhjustab liustike pooluste sulamist. Kõrbestumist Tänu liustike sulamisele võivad paljud pooluste loomad välja surra. On täheldatud muutusi taimede ja loomade levikuareaalides, mis on nende reaktsioon muutunud kliimale.
maitseta, lõhnata, värvuseta gaas vees üsna vähe lahustuv õhust veidi kergem saadakse laboris eelkõige ammooniumnitriti(NH4NO2) kuumutamisel Ammoniaak NH3 lahustudes vees hüdraatub, tekib ammooniumhüdraat NH3*H2O lämmastikuoksiidid: NO värvuseta mürgine gaas, vees praktiliselt lahustumatu, NH3 oksüdeerimisel NO2: punakaspruun terava lõhnaga mürgine gaas, tugev oksüdeerija, vase reageerimisel lämmastikhappega N2O: neutraalne, nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, naerugaas, narkoos äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub hapniku toimel lämmastikhappeks taimede juurtel tegutsev mügarbakter on teine looduslik lämmastiku siduja lämmastikväetised, taimed kasutavad nitraate valkude jt ühendite sünteesil tööstusprotsessidel ja masinate heitgaaside koostises lämmastikoksiidi, mis tekitab happevihma üleväetamine veekogude saastumist
H2O - vesi divesinikoksiid CO2 - süsihappegaas süsinikdioksiid CO - vingugaas süsinikoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID II SiO2 - ränidioksiid kvarts, mäekristall, ametüst, tulekivi, liiv Fe2O3 - raud(III)oksiid rooste; punane või pruun rauamaak TÄHTSAMAD OKSIID III Fe3O4- rauatagi, magnetiit; SiO2- liiv N2O- naerugaas TÄHTSAMAD OKSIIDID IV CaO - kustutamata lubi, põletatud lubi Kaltsiumoksiid Al2O3 - boksiit, korund, smirgel, rubiin, safiir alumiiniumoksiid
10%-list lahust kasut. Meditsiinis , vedelat ammoniaaki kasutatakse külmikutes. Saamine: 1. Laboris saadakse ammooniumsoolast ja Ca- hüdroksiidist 2 NH4Cl + Ca(OH)2 -> 2 NH3 + 2 H2O + CaCl2 Tööstuses vesinikust ja lämmastikust t, rõhu ja katalüsaatori abil N2 + 3 H2 -> 2 NH3 Lämmastikoksiidid N2O Dilämmastikoksiid ( naerugaas ) nõrga meeldiva lõhnaga narkootilise toimega gaas. Ta on neutraalne oksiid NO Lämmastikoksiid on värvuseta mürgine gaas. Ta on ka neutraalne oksiid. Reageerib hapnikuga 2 NO2 + O2 -> 2NO2 Lämmastikdioksiid. NO2 lämmastikdioksiid on punakaspruun terava lõhnaga väga mürgine gaas. Reageerib veega NO2 + H2O -> HNO3 + HNO2 NO2 on tugev oksüdeerija . Paljud ained tema atmosfääris süttivad ( väävel , fosfor jt ) Ammooniumsoolad
1)Osooniaugud Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfrääris.Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.Kõige suurem oht on kevadel, siis on osooni vähem ja päikesekiirgus suurem. Peamisteks osooni laguntavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide ja jahutusseadmete kasutamisel. 2)Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid on gaasid mis neelavad hästi soojuskiirgust. Peamised on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, osoon, aerosoolid. 3)El Nino El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikult sooja merevee tungimist ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas. Tekib vaikse ookeani ääres, aga põhjustab tõsiseid ilmastiku muutusi kogu maakeral. Veepinna temp. tõuseb sellel alal kuni 5C. Sellega kaasnevad maakeral suured ilmastiku muutused. Erakordne põud esineb Austraalias, Indoneesias, Indias jt. Suured sademed esinevad Lõ-Ameerikas, Californias, Argentiinas jt. 4)Troopilised tsüklonid ehk orkaanid ja taifuunid
* Kõrgrõhkkond (antitsüklon): - Laskuvad õhuvoolud - Õhurõhk kõrge - Õhk liigub keskelt servaaladele - Talv külm, selge - Suvi soe, kuiv *SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. *KÜLM FRONT peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. *KASVUHOONEGAASID - Peamisteks soojuskiirguse neelajateks on: CO2, CH4, Naerugaas N2O, Freoonid, Veeaur, MaalähedaneO3 jt gaasid *Õhumasside omadused: - POLAARNE ÕM külm ja kuiv - PARASVÖÖTME MERELINE - niiske, suvel jahe ja talvel suhteliselt soe - MANDRILINE ÕM - kuiv, suvel soe ja talvel külm - TROOPILINE ÕM kuiv ja palav - EKVATORIAALNE ÕM niiske ja palav *ÕHURINGLUST MÕJUTAB: - Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) - Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine - Reljeef
peamine vedela õhu lahustina, stabiilne. NH3(ammoniaak), mis komponent fraktsioneeri külmutussead Kõrgel temp on iseloomuliku val metes, reageerib lõhnaga värvitu gaas. destillatsioon laboris, paljude N2O naerugaas il meditsiinis metallide ja NO värvitugaas (nuuskpiiritus) mittemetallideg NO2 pruun, a, ebameeldiva moodustades lõhnmaga, mürgine
endale sisse hingata, mis omakorda tekitas veel suuremaid probleeme. Eetri leiutamisega muutus opereerimine humaansemaks. Väike doos eetrit loodi esimest korda 1275. aastal Hispaania keemiku Raymundus Lulliuse poolt. Sellegipoolest esialgu ei teatud tema psühhotroopseid omadusi ja anesteetilist potensiaali. 1540. aastal on mainitud taas eetrit ning sellel korral on teda kirjeldatud kui hüpnootilise efektiga ainet. Sellegipoolest ei saanud see veel tuimestavaks aineks. Naerugaas leiutati 1772. aastal Inglismaal Joseph Priestly poolt. Üldine arusaam, et gaasid võivad omada häid terapeutilisi omadusi, muutus populaarseks. Aastal 1799 Humphrey Davy avastas naerugaasi anesteetilised omadused. Mitu meest on ajaloos pidanud just ennast anesteesia leiutajaks. Esimene nendest oli Crawford Williamson Long. Ta oli arst, kes väitis, et kasutas esimest korda operatsiooni käigus anesteesiat- eetrit (1842). Hiljem ta ka kinnitas seda väidet.
Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi reageerimisel hapetaga tekivad ammooniumsoolad (n: (NH4)2SO4 ammoniumsulfaat). Nii amoniaak kui ammooniumsoolad on väga olulised: väetised, lõhkeained, tooraine keemia- tööstuses jne... · Oksiidid NO (värvuseta mürgine gaas), NO2 (pruunika värvusega, terava lõhnaga mürgine gaas), N2O (naerugaas põhjustab elevust, suuremas koguses põhjustab aga narkoosi ja võib olla isegi surmav). · Lämmastikhape NO2 reageerimisel veega (NO2 + H2O HNO3 + HNO2). Lämmastikhappe reageerimisel metallidega ei eraldu kunagi vesinikku. (Cu + 4k.HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O). · Nitraadid lämmastikhappe soolad (KNO3). Tähtsus: väetised, lõhkeained jt. FOSFOR 1. Üldiseloomustus · Asub VA rühmas 3. perioodis.
ta on keemiliselt väheaktiivne.Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~ 1500OC). Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) Reageerib lämmastik hapnikuga: N2 + O2 => oksiid: N2 + O2 => 2NO vesinikuga: N2 + H2 => ammoniaak: N2 + 3H2 => 2NH3 metallidega: N2 + metall => nitriid: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Tähtsamad lämmastiku ühendid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NH+4Cl- ammooniumkloriid NH+4NO-3 ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 ammoonimniufosfaat Viited http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/lammastik.html 4
Oksiidid Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: · Metallioksiidid Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 · Mittemetallioksiidid CO2, CO, SiO2, P4O10 Nimetuste andmine oksiididele: · Metallioksiidide nimetamine: a) Püsiva oksüdatsiooniastme korral metalli nimi+oksiid K2O kaaliumoksiid, Al2O3 alumiiniumoksiid b) Muutuva oksüdatsiooniastme puhul metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid FeO raud(II)oksiid Cu2O vask(I)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid CuO vask(II)oksiid Mittemetallioksiidide nimetused: · Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka N2 O5 dilämmastikpentaoksiid NO2 lämmastikdioksiid Anna nimetus oksiididele: · CaO P2O5 · Al2O3 N 2O · CuO ...
Amfoteersete oksiidide aluselised ja happelised omadused avalduvad väga nõrgalt. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Al2O3 + H2O = EI REAGEERI NEUTRAALNE OKSIID - Puuduvad happelised ja aluselised omadused, neile ei vasta ükski alus ega hape HAPETE, LEELISTE EGA VEEGA EI REAGEERI Sellesse liiki kuulub ainult 3mittemetallioksiidi: CO - süsinikoksiid(tuntud ka kui vingugaas) NO - lämmastikoksiid N2O - dilämmastikoksiid(tuntud ka kui naerugaas AMFOTEERSUS - Ühendi võime reageerida nii hapete kui ka alustega Mittemolekulaarsed oksiidid on tahked kristalsed ained ja aatomid on omavahel seotud ioonsete või kovalentsete sidemetega. HAPE - Aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Happeid saab liigitada: 1. HAPNIKUSISALDUSE JÄRGI Hapnikuta hape - hape, mis ei sisalda hapnikku, nt HCl, HBr, H2S Hapnikhape - hape, mis sisaldab vähemalt ühte hapnikku, näiteks H2SO4, HNO3 2
2. Happevihmad - Põhjus: fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja lämmastikuühendid - Tagajärg: Kahjustuvad eelkõige okaspuud, kiireneb keemiline murenemine, veekogude vesi muutub happelisemaks, mullad muutuvad happelisemaks, mõjutavad inimeste tervist. - Lahendus: käia jala, autoga sõitmise asemel 3. Kasvuhooneefekt - Põhjus: kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid (süsihappegaas, metaan, naerugaas, lämmastikoksiidid, freoonid jne - Tagajärg: Mägedes asuvad liustikud hakkavad kergelt sulama, maailmamere veetase tõuseb, liigiline mitmekesisus, temperatuuri suured muutused - Lahendus: vähendada fossiilsete kütuste tarbimist 4. Sudu - Põhjus: tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid( tahm, suits) segunevad uduga - Tagajärg: kahjustab inimeste ja loomade tervist.
) Polaaraladel. Osoonikhi hõrenemist põhjustab freoonide kasutamine (külmkappides, aerosoolid, konditsioneerides). Tänapäeval on freoonide kasutamis vähendatud ning osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas. * Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise kiirguse väljumine on takistatud ning see neeldub õhus. Õhus on peamiseks soojuskiirguse neelajaks kasvuhoonegaasid süsihappegaas, metaan, naerugaas, aerosool jne. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess ja see on looduses kogu aeg toimunud. Kuna viimasel ajal on suurenenud CO2 ja metaani hulk, siis seostatakse kliima soojenemist kasvuhooneefektiga. Ilma kasvuhooneefektita oleks maa keskmine temperatuur mitte 15°C vaid -18°C. * tuul horisontaalne õhuliikumine, mis tekib rõhkude erinevusest õhus ning mida saab määratleda suuna ja kiiruse järgi. Tuult mõjutavad:
+II NO & N2O2 +IV NO2 & N2O4 +V (max) N2O5 -III (min) NH3 ammoniaak 0 N2 lämmastik dilämmastikoksiid lämmastikoksiid lämmastikdioksiid dilämmastikpentoksiid Naerugaas H Elektronide arv on … püsiv radikaal Dimeer N:+7 / 2 ) 5 ) : N- = N+= O paaritu seega on on püsiv. (-10 - +2800on 1s2 2s22p3
NH4NO2N2+2H2O 9. Kirjelda lämmastikuühendeid NH3,NO,NO2,N2O.Lämmastikuhappeid:HNO3,HNO2. NH3-värvusetu,terava lõhnaga, õhust 2 korda kergem gaas, suurema konts. korral mürgine, lahustub vees. NO-värvusetu mürgine gaas, neutraalne, saadakse kõrgel temp.-il õhu käes 2NO+O22NO2 NO2-punakas pruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, reageerides veega on lämmastik-ja lämmastikushape. N2O(naerugaas)-neutraalne, nõrga meeldiva lõhnaga värvusetu gaas. HNO3-tugev ja püsiv hape, selle soolad on nitraadid, tugev o-ja. HNO2-nõrk ja ebapüsiv hape, soolad nitrid. 10. NH3 põlemine õhus kõrgel temperatuuril. Kuidas saadakse tööstuses NO + võrrand. a)4NH3+3O2-t->2N2+6H2O b)NH3 (katalüütilisel) oksüdeerimisel. 4 NH3 + 5 O2 -> 4NO + 6H2O 11. Fosfori ühendid ja fosfor looduses? Fosfor(V)oksiid-valge tahke väga hügroskoopne aine, mis seob tugevasti õhuniiskust
Orkaan troopiline torm (ülekäte läinud tsükkel) 4 Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär Inimtegevuse mõju atmosfäärile 1. Kasvuhooneefekt × Lühilaineline päike soojendab maapinda, maapind kiirgab soojust, mis on pikalaineline ja enam läbi atmosfääri ei lähe. × CO2 , Metaan, Naerugaas, Veeaur × Tagajärg: t° tõuseb maakeral, mis toob kaasa liustike sulamise (maailmamere tõus) ja ilmastiku ebapüsivuse. 2. Osoonikihi hõrenemine ,,Osooniaugud" × Põhilised tekitajad on freoongaasid (külmikutes, varem ka deodorantides survegaasina) × Päikese kiirguse mõjul freoongaasid lõhustatakse ja nad seovad O3 ühe hapniku molekuli. Alles jääb tavaline O2 , mis
· ARGOON elektripirnides intertse keskkonna tekitamiseks · LÄMMASTIK väga stabiilne molekul (tugev kolmikside) · KLOOR mürgine kollakasroheline gaas · BROOM ainus vedel mittemetall, punakaspruun · VÄÄVEL põletatakse nt kasvuhoonete ja keldriruumide desinfitseerimiseks, tekib SO2 · JOOD meditsiinis haavade desinfitseerimiseks ..... 6. MITTEMETALLID JA NENDE ÜHENDID PRAKTIKS · NO2 punakaspruun mürgine gaas · N2O naerugaas · CO2 tekib täielikul põlemisel, ei põle ega soodusta põlemist, tulekustutites · CO väga mürgine, tekib mittetäielikul põlemisel · H2O2 vesinikperoksiid, haavade puhastamiseks, hapniku saamiseks · SO2 mürgine teravalõhnaline gaas, happesademete põhjustaja · ... 7. KESKKONNAST... · Happesademeid põhjustavad: happelised oksiidid, peamiselt SO2, NOx, ... · Kasvuhooneefekti põhjustavad: peamiselt CO2, CH4
P4O10 – püsivaim fosforoksiid, valge, tahke aine, happeline, gaasisegude kuivatamiseks SO2 – mürgine gaas, happevihmades 2SO 2 + O2 → 2SO3 + H2O → H2SO4 SO3 – lenduv vedelik, põleb, reageerib veega H2O + SO3 → H2SO4 NO – neutraalne oksiid, läbipaistev, mürgine, veega ei reageeri 2NO + O 2 → 2NO2 NO2 - punakas, mürgine gaas, reageerib veega 2NO2 + H2O → HNO3 + HNO2 N2O – naerugaas, neutraalne oksiid CO – vinngugaas, lõhnatu, värvitu, väga mürgine, neutaalne oksiid -> vees hapet ega alust ei moodusta CO2 – süsihappegaas, õhust raskem, värvitu, tekib täielikul põlemisel, õhus 0,03%, kuiv jää - tulekustutites SiO2 – kvarts, liiv, mittemolekulaarne aine, väga püsiv, reageerib leelisega 8. Hapete lühiülevaade HF – mürgine gaas, vesinikfluoriid, nõrk hape, söövitab kvartsi ja klaasi
veega ei reageeri 2NO+O2 -> 2NO2 Lämmastikdioksiid NO2 on punakaspruuni värvuse ja terava lõhnaga väga mürgine gaas. Lämmastikdioksiidis on lämmastiku o-a IV . Reageerimisel veega moodustav ta kaks hapet lämmastikhape ja lämmastikushappe : 2NO2 +H2O - > HNO3+HNO2 Dilämmastikoksiid N2O on neutraalne oksiid (nagu ka NO) . Ta on nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, mis väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab elevust ( naerugaas ) suuremas hulgas tekitab aga narkoosi . NB! LÄMMASTIKHAPE POLE MITTE AINULT TUGEV HAPE,VAID ON KA VÄGA TUGEV OKSÜDEERIJA,SEEPÄRAST TULEB TEMA KASUTAMISEL HOOLIKALT JÄLGIDA OHUTUSNÕUDEID. Lämmastikhappe soolad - nitraadid lahustuvad vees hästi. Leelismetallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ( lämmastikushappe sool ) ja eraldub hapnik : 2KNO3 -> 2KNO2 +O2 Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape,mis esineb ainult vesilahustes.
taimed neid omastada. Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid.Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude saastumine nitraatidega. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitegaasi koostises paisatakse õhku suurtes kogustes lämmastikoksiide, suurendades happevihmade kahjulikku mõju. Tähtamad ühendid: N O - dilämmastikoksiid (naerugaas) 2 NO lämmastikoksiid NO2 lämmastikdioksiid; Ammoniaak NH3 ; Lämmastikhape NHO3 füsioloogiline toime: Kui pinnast ühekülgselt või liigselt lämmastikuühenditega väetatakse, ei jõua taimed neid omastada. Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid.Lämmastikku esineb mineraalides,
Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris, esinevad polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid. Kasvuhooneefekti olemus lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikaajaline soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on: CO2,CH4, N2O, O, O3. · CO2 süsinikdioksiidi hulka suurendavad: metsade maharaiumine, autode heitgaasid, tsemendi tootmine · N2O- naerugaas: autode heitgaasid, põldude väetamine, eraldumine lennukite düüsidest · CH4-metaan: märgaladest õhkupaisumine, riisikasvatustes, prügilatest lendumine, veisekasvatus · Freoonid: eraldumine külmutusseadmetest, deodorantide kasutamine, tulekustutusseadmete kasutamine. Öösel maismaa jahtub kiiremini kui meri, mere kohal madalrõhu ala. Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri. Soojem õhk paisub ja kerkib, jahedam õhk liigub maa poole. 40
kuni maakera ära põlemiseni. Negatiivse bilanssi korral saab maapind vähem kiirgusenergiat, kui ise soojusena ära annab. Pideva – bilanssi korral toimub pidev jahtumine, ning lõpeb jäätumisega. 10.Vööndiliselt on erinevused suured. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, sest seal on kiirgusbilanss positiivne. Polaaraladel toimub tugev jahtumine, sest kiirgusbilanss on negatiivne. 11.Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, maalähedane osoon, lämmastikoksiid jt. Need gaasid neelavad soojuskiirguse, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb ja pikaajalise soojuskiirguse väljumine on takistatud. (Need hoiavad soojust kinni ja tekibki kliima soojenemine). Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena. 12
ja sinu lähisugulastel ei ole pärilikke haigusi 11. Miks abort ja katkestatud suguühe ei ole raseduse vältimise meetodid? Katkestatud suguühe ei ole piisavalt kindel, abordi korral on rasedus juba olnud, seega ei saa seda vältida 12.Kuidas saab sünnitusvalu leevendada? Miks ei ole õige tervel naisel kasutada keisrilõikega sünnitust? Mittemeditiinlised vahendid (kõhuhingamine, lõdvestumine, silitamine), naerugaas, valuvaigistid, epiduraaltuimestus. 13.Iseloomusta postembrüogeneesi etappe. Juveniilne arengustaadium - organismid on lõpetanud lootelise arengu, kuid peavad enne suguküpsuse saavutamist kasvama ja arenema Generatiivne arengutaadium - organismid on võimelised suguliselt sigima 14.Kirjelda põhjusi, mis tingivad vananemist. Sugu – meeste oodatav eluiga on lühem kui naistel Haridus – haritud inimesed elavad kauem
Kerge kerge lahusena on ta nuuskpiiritus, mis mõjub ergutavalt.Õhus leidub lämmastikku vabal kujul, kuid lämmastiku molekulid on passiivsed, ja ühendeid on väga raske saada. Ammoniaagi saamismeetodid väljatöötamine lahendas lämmastiku sidumise probleemi. Vees lahustumisel ammoniaagi molekulid hüdraatuvad ning tekib Ammoniaakhüdraa on ebapüsiv ja laguneb kergesti gaasiliseks ammoniaagiks ja veeks.NH3 + H2O çèNH3*H2O N2O dilämmastikoksiid ehk naerugaas. Ta on värvuseta, neutraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, vees lahustuv narkootilise toimega gaas. Sissehingamisel väheses koguses põhjustab elevust ja lõbusat meeleolu. Suuremates kogustes kutsub esile valutunde kaotamise ja narkootilise une, sel põhjusel kasutatakse operatsioonide ja sünnitusel valuvaigistina.Dilämmastikoksiidi saadakse NH4NO3 nõrgal kuumutamisel, kuid tekkiv N2O ei ole püsiv, sest ta laguneb kergesti lämmastikuks ja hapnikuks.
• maitseta, lõhnata, värvusetu gaas • vees vähe lahustuv • õhust kergem Kasutusalad: • NH3 – elektripirnides, lahj. nuuskpiiritus (mürgine,värvusetu, terava lõhnaga, kahjustab silmi) • vedel N – ainete jahutamine väga madala temp.-ni • NO, lämmastikoksiid – automootoris • NaHCO3, NH4HCO3, (NH4)2CO3 – kergitusaine taignale • NH4NO3, KNO3 – lämmastikväetised • HNO3 – lämmastikhape • N2O, nitro, naerugaas - narkoosiks Allotroobid puuduvad! P Allotroobid: • P4 valge fosfor – valge tahke aine, võib iseenesest süttida, ei kustu veega, mürgine, pimedas helendab • Pn punane fosfor – punane tahke aine, ei ole mürgine, ei helenda, keemiliselt väheaktiivne, tikutopsi süüteriba põhikoostisaine Kasutusalad: • P4O10 – happeliste gaaside kuivatamine • H3PO4 – Coca-Cola's • Ca3(PO4)2, CaHPO4, Ca(H2PO4)2 – superfosfaatväetised
Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingugaas N2O-dilämmastikoksiid- naerugaas Ei reageeri veega, hapetega ega alustega HAPE- aine, mis annab lahusesse vesinikioone Vesinik+happeanioon – H+Cl-vesinikkloriidhape Hapnikuta happed(HCl, HCr, H2S) ja hapnikhapped(HNO3, H2CO3, H2SO4) Üheprootonilised(HCl, HNO3, HBr) ja mitmeprootonilised(H2SO4, H3PO4, H2CO3) Tugevad happed-kõik molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbivad HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4 Nõrgad happed-väike osa molekule jagunenud ioonideks H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH
Kihiline ehitus: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb põhiosa õhkkonna massist (ligi 80%) u 13 km kõrgusel üleminekukiht - tropopaus Stratosfäär - ulatub ligi 50 km kõrgusele ja moodustab u 20% atmosfääri massist. Seal asub ka osoonikiht. Stratopaus Mesosfäär Mesopaus Termosfäär Koostis: Lämmastik - 78% Hapnik - 21% Argoon - 0,93% Süsihappegaas - 0,04% Teised gaasid kokku (nt. metaan, vesinik, naerugaas, vingugaas, osoon) - 0,03% Päikesekiirguse spekrist on olulised: infrapunakiirgus - soojendab aluspinda (neeldub) nähtav valgus - et näha värve; et liikuda; saab toimuda fotosüntees UV-kiirgus - organismis moodustub D-vitamiin Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? Päikese kõrgus - kaugus ekvaatorist, aastaaeg, aeg ööpäevas Päeva pikkus - geograafiline laius, aastaaeg Pilvkate - õhurõhualad, tuultesüsteemid Aluspinna albeedo - aluspinna omadused
keemiliselt väheaktiivne.Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~ 1500 OC). Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : a) hapnikuga: N2 + O2 => oksiid: N2 + O2 => 2NO b) vesinikuga: N2 + H2 => ammoniaak: N2 + 3H2 => 2NH3 c) metallidega: N2 + metall => nitriid: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Tähtsamad lämmastiku ühendid: Lämmastikuoksiid N2O - dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 - dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks Ammoniaak NH3 Füüsikalised omadused: 1) terava lõhnaga 2) värvuseta 3) gaas 4) õhust ~2 korda kergem 5) vees väga hästi lahustuv 6) veeldub - 33oC juures NB! 25% - line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. Keemilised omadused: 1) + O2, (st. põleb)
muutuvad vedela lämmastiku temperatuuril rabedaks). Tuntumad ühendid NH3- ammoniaak Ammoniaak on värvuseta, terava lõhnaga, õhust ligi kaks korda kergem, vees ülihästi lahustuv gaas. Suuremate kontsentratsioonide puhul on ammoniaak mürgine gaas, mis kahjustab silmi ja tekitab hingamislihaste krampi. Väikestes kogustes sissehingamisel mõjub ammoniaak ergutavalt. N2O - dilämmastikoksiid ehk lämmastik(I)oksiid ehk naerugaas Ta on värvuseta, neutraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, vees lahustuv narkootilise toimega gaas. Väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab ta elevust ja lõbusat meeleolu. Dilämmastikoksiidi saadakse NH4NO3 nõrgal kuumutamisel, kuid tekkiv N2O ei ole püsiv, sest ta laguneb kergesti lämmastikuks ja hapnikuks. NO - lämmastik(II)oksiid Lämmastik(II)oksiid on värvuseta, õhust raskem, vees lahustumatu, veega mittereageeriv neutraalne oksiid ja mürgine gaas.
CrO3 + H2O H2CrO4 kroomhape 2CrO3 + H 2O H 2Cr 2O7 dikroomhape Aluselised CaO põletatud ehk kustutamata lubi ,sest saadakse lubjakivi põletamisel lubjaahjudes ( 10000C) CaCO3 CaO+ CO2 Lubja kustutamine CaO + H2O Ca(OH)2 Ca(OH)2 kustutatud lubi, lubjavesi CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + CO2 + H2O Ca(HCO)3 Kõrgahjus reageerib CaO liivaga CaO + SiO2 CaSiO3 Fe2O3 punane ja pruun rauamaak Fe3O4 magnetiit, must rauamaak Neutraalsed Neutraalsed N2O, NO, CO N2O naerugaas CO vingugaas CO kõrgahi Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 Amfoteersed Amfoteersed ZnO, Al 2O3
Fluotaan X Propofool X hüpotensioon Enfluraan X müokardi infarkt Etomidaat X Ketamiin X Midasolaam X Metoheksitaal X köha, larüngo- ja bronhispasm Desfluraan X Naerugaas X iiveldus, pearinglus 8. Selgita, millised anesteesia liigid on olemas ja milles seisneb nende olemus? Lokaalanesteesia – tuimestus keha väiksel pinnal. Valutustamine. Nahk, limaskest. Regionaalanesteesia – valuimpulsside blokeering, teadvus säilib. üldanesteesia e narkoos – teadvusetus, valutustamine. Ajukoore väljalülitus. 9. Ketamiin võib esile kutsuda ...
Midasolaam X Unisus, lihaste nõrkus, reaktsiooni kiiruse langus. Metoheksitaal X Kudede kahjustus Desfluraan x Oksendamine, apnoe, arütmia, bronhospasm Naerugaas x Oksendamine, pearinglus 8. Selgita, millised anesteesia liigid on olemas ja milles seisneb nende olemus? *lokaalanesteesia – väike piirkond; nahk, limaskest, naha all; valutustamine. *regionaalanesteesia - rikkalikult innerveeritud piirkond. (spinaalanesteesia, epiduraalanesteesia) *üldanesteesia e. narkoos - KNSi pidurdusseisund, teadvusetus, tundlikkuse kadumine, reflekside ja lihaspinge pidurdumine. 9
tinatamisel, elektrolüüt süsinik-tsinkelemendis, meditsiinis rögalahtisti . NH4NO3 (ammooniumnitraat) väetis ja lõhkeaine komponent (NH4)2CO3 (ammooniumkarbonaat ehk põrdasarvesool) kasutatakse kondiitritööstuses kergitusainena taignas. Kuumutamisel ta laguneb, eraldades gaasilisi aineid, mis kergitavad küpsevat tainast // (NH4)2CO3 2NH3 + CO2 + H2O N2O - dilämmastikoksiid ehk lämmastik(I)oksiid ehk naerugaas Ta on värvuseta, neutraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, vees lahustuv narkootilise toimega gaas. Väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab ta elevust ja lõbusat meeleolu. Suuremates kogustes kutsub ta esile valutunde kaotamise ja narkootilise une. Sel põhjusel on teda kasutatud ka lühiajalistel operatsioonidel ja sünnitustel valuvaigistamisel. Dilämmastikoksiidi saadakse NH4NO3 nõrgal
Süst võib emakakaela avanemist mõjutada kiirenemise suunas, aga sünnituse tempo võib ka oluliselt aeglustuda. Kuna valul on sünnituse edenemisel oma roll, on sageli vaja peale epiduraalsüsti tegemist toetada sünnitustegevust, tilgutades emakakontraktsioonide tugevdamiseks oksütotsiini veeni. Uuringute põhjal on selgunud ka tõsiasi, et epiduraalanalgeesiat kasutades on tõusnud vaakumekstraktsiooni kasutamise ja keisrilõigete sagedus. * Naerugaas. Täpsemalt on tegu hapniku ja dilämmastikoksiidi seguga. Naerugaas on veidi imala magusa lõhnaga, teeb uimaseks ja leevendab valu, aga võib põhjustada ka peapööritust. Seda hingatakse sisse läbi narkoosimaski, mida sünnitaja hoiab nii, et see katab suu ja nina. Kui tunned, et uus valu tuleb, hinga läbi maski hapniku ja naerugaasi segu. Valude vaheaegadel võta mask näo eest ja hinga tavalist toaõhku. * Paratservikaalblokaad.
· Keemiliselt mitmekesine rühm - inertgaasid (ksenoon), lihtsad anorgaanilised ja orgaanilised ühendid (dilämmastikoksiid ja kloroform), komplitseeritud ühendid (halogeene sisaldavad süsivesinike derivaadid) · Teadvuse hälvitamine looduslike gaasidega eelajaloolistest aegadest · XIX sajandi künnisel soovitab Humphrey Davy kirurgidele "naerugaasi"- dilämmastikoksiidi, 1844, Horace Wells proovib võtta kasutusse (Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse. Seda kasutatakse meditsiinis tuimasti ja valuvaigistina) · 16.10.1846 demonstreerib William Morton Bostonis Harvardi arstidele dietüüleetri (Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik. Minevikus kasutati teda tuimastina, kuid mitte enam,
muuta. Lootustandev võimalus vähendada inimtekkelist kasvuhooneefekti seisneb inimeste koolitamises, uue põlvkonna mõttelaadi kujundamises. Märtsikuus peetud Tallinna foorumil kõneles ka akadeemik Jüri Martin keskkonnast ja haridusest, pidades hädavajalikuks keskkonnaprobleemide põhjalikku tutvustamist Eesti koolides ja kõrgemates õppeasutustes. Juba lasteaias, koolist rääkimata, tuleks alustada sellega, et selgitada, kui halb on süsihappegaas, metaan ja naerugaas kliimale ning inimestele, kui head on päikesekiirgus ja tuul energiaallikatena. Kanadas näiteks demonstreeritakse ja kasutatakse juba päikesepatareidel töötavaid autosid. Nende masstootmiseni ei ole siiski jõutud. Alustada tuleks ka õpetajate koolitamisega. Ja mis salata, praegusi ja tulevasi riigimehi on vaja samuti veenda, et kliima päästmiseks on vaja rakendada meetmeid. Aga ettenägelikkust on tarvis igal pool
нитриды. 3Mg + N2 −→ Mg3N2 Нитриды d-элементов особенно стабильны. Степень окисления: -2 Гидразин, H4N2. Бесцветная жидкость, хороший восстановитель. Степень окисления: -1 Гидроксиламин, HONH2. Белое кристаллическое вещество, хорошо растворяется. Степень окисления: +1 N2O, naerugaas. Наркоз. Степень окисления: +2 NO – бесцветный газ. Получают окислением аммиака или реакцией разбавленной азотной кислоты с медью. Обладает магнитными свойствами, легко окисляется. Степень окисления +3 Довольно много соединений, например, NF3, N2O3. Степень окисления +4
annaabi.ee 
