Ristsiirde sagedus kahe lookuse vahel sõltub nendevahelisest kaugusest piki kromosoomi. Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Gameet sugurakk Sügoot viljastatud munarakk Heterogameet(-sus) indiviid, kellel sugukromosoomid on erinevad XY sugurakus Homogameet(-sus) indiviid, kellel on sugukromosoomid samasugused XX Kromosoom -- 1) eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne moodustis rakutuumas, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nuleotiidijärjestused. Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke -- histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid valke ja vähesel hulgal RNAd; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nim. kromatiiniks. Kromosoomid läbivad mitoosi ja meioosi eel ning ajal keerukaid reproduktsiooni, kondensatsiooni-dekondensatsiooni ja lahknemise protsesse
paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel.(Tunnus on määratud samasuguste alleelidega/AA/aa) Intermediaarsus on geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. Monohübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist. Morgani seadus Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Polüalleelsus on geenifondi omadus, mille koral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli(ilmneb AB0-süsteemi vererühmade määramisel) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus, avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. Sugukromosoom isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev.(X ja Y)
Dihübriidne ristamine vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest. Alleel sama geeni erinev esinemisvorm. Homosügootsus nt AA või aa. Heterosügootsus nt Aa. Intermediaarsus lahknemine vahepealsete tunnustega. Polüalleelsus ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli (ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel). Aheldunud pärandumine ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele üheskoos. Sugukromosoomid X ja Y kromosoom, igas rakus 1 paar Autosoomid kehakromosoomid, igas rakus 22 paari Suguliiteline geen inimese Xkromosoomis paiknev geen. Pärilik muutlikkus geneetiline. Jaotus: kombinatiivne, mutatsiooniline. Kombinatiivne muutlikkus vanemate olemasolev geneetiline materjal kombineerub, tekib järglase oma genotüüp. Mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus.
mina nim vaevusläveks. 3. Milline sagedusvahemik on parima kuulmise piirkond? Enam vähem 1-5 kHz. Sellest suurematel ja väiksematel sagedustel on kõrva tundlikkus väiksem ja kahaneb nii vanusega kui väga valjusid helisid kuulates. 4. Kuidas arvutatakse heli valjust? Leiame nii kuuldeläve kui valuläve logaritmilises skaalas, bellides ja detsibellides: kuuldelävi tavalises, lineaarses skaalas, kuuldelävi logaritmilises skaalas, Valulävi tavalises, lineaarses skaalas, Valulävi logaritmilises skaalas Valuläve ja kuulmiseläve vahe seega 5. Kui suur on liitmüra, kui nt sõiduauto müra on L1=75dB, veoauto müra on L2=80 dB. Tähistame sõiduauto müra lineaarses skaalas I1 ja veoauto müra I2. Kirjutame mõlema auto jaoks
Biokeemia II test, variant 1 1. Kirjutage mõni C6 aldoosi molekusi struktuur a) lineaarses vormis (Fisheri proj) b) tsüklilises püranoosi vormis (Haworthi projektsioon)Selgitage, kuidas tsükliline struktuur formeerubja iseloomustage kujutatud suhkru stereostruktuuri. 2. Loetlege tähtsamas monosahhariidide derivaatide rühmad, iseloomustage nende molekulide keemilist ehitust. 3. Skitseerige alfa(1,6)-glükosiidsidet sisaldava disahhariidi molekuli põhimõtteline struktuur. Selgitage a)glükosiidsidet iseloomustavate
kollased krobelised, 3 osa rohelised siledad, 1 osa rohelised krobelised. 5. Hemofiilia- ehk vere hüübimatus. Inimestel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. 6. Daltonism e. värvipimedus. Inimestel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. 7. Morgani seadus ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning pärandvad järglastele enamasti koos. Mida lähemal on 2 geeni kromosoomis, seda väiksem on tõenäosus, et nad ristsiirdel ümberkombineeruvad.
hallikehalised pikkade tiibadega. Esimese põlvkonna hübriidide omavahelise ristamisel sai ta peamiselt lähtevanemate tüüpi kärbseid:halle pikatiivalisi ning musti lühikeste tiibadega, vähesel määral esines ka kombineerimist: halle lühitiivalisi ning musti pikatiivalisi. Ta jõudis järeldusele et keha värvust ja tiivapikkust määravad geenid paiknevad ühes kromosoomis ning päranduvad seetõttu aheldunult. MORGANI SEADUS: ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 4.inimesegeneetikas kasutatakse geneoloogilist meetodit. Koostatakse sugupuu, millel märgitakse ära uuritava tunnuse esinemine-puudumine igal suguvõsa liikmel.
Tol ajal liikusid füüsika ja matemaatika teineteisest lahus ja isegi saksa juhtivad füüsikud polnud võimelised ilma matemaatilise taustaga tutvumiseta Ohmi avastust mõistma. Ohmi lootus, et raamatule järgneb tööpakkumine mõnelt ülikoolilt, osutus alusetuks. Aastal 1833 sai ta professori koha Nürnbergis, kuid mitte ülikoolis. Alles kaks aastat enne surma (suri 6. juulil 1854) täitus Ohmi eluunistus: Müncheni ülikool kutsus ta füüsikaprofessoriks. Ohm'i seadus - lineaarses elektriahelas vool on võrdeline pingega U ja pöördvõrdeline takistusega R: I = U / R . Seaduse määritles Georg Simon Ohm (16.03.1789-06.07.1854) ajavahemikus 1825-27 tehtud uurimiste tulemusena ja publitseeris 1827. aastal ilmunud raamatus, mis on pühendatud elektriahelate füüsikale (elektrotehnikale). Tema järgi on nimetatud elektritakistuse mõõtühik OHM. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Simon_Ohm http://www.elin.ttu.ee/EEU-Elec/BMEs/BioImpWg/BI_group
02 0 0 0.16 0.137254902 0.115384615 0.115384615 0.094339623 R/r, Ω N1=f(R/r) η=f(R/r) Graafik 2. Järeldus Antud töös läbi viidud arvutuskäikudest saadud kasuteguri ja kasuliku võimsusega leitud graafikutest näeme, et kasutegur on lineaarses sõltuvuses voolutugevusega. Võin eeldada, et kui mõõdetud tulemusi oleks olnud rohkem, siis oleks kasutegur siiski lineaarselt sõltuv voolutugevusest I . Kuna mõõdetud tulemusi ei ole piisavalt, siis ei tea me täpselt, mis juhtub kasuliku võimsuse graafikuga, kui voolutugevus on väikesem. Teiselt graafikult (graafik 2.) võime samuti eeldada, et me ei tea täpset graafiku kuju kasulikule võimsusele, kuid see võib sõltuda takistuste suhtest lineaarselt. Sama võime
Mendeli III seadus e. sõltumatu lahknemise seadus: homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Aga tunnused lahknevad sõltumatult vaid juhul, kui neid määravad geenid paiknevad eri kromosoomides või samas kromosoomis üksteisest kaugel. Morgani seadus e. aheldunud geenide pärandumise seaduspärasus: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Mida lähemal teineteisele kaks geeni kromosoomis paiknevad, seda väiksem on tõenäosus, et nad ristsiirde tulemusena ümber kombineeruvad. Inimesel 46 kromosoomi jaotuvad 23. paariks. Üks paar nendest on mehel ja naisel erinevad, neid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks. Ülejäänud 22 paari kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel samasugused, nimetatakse autosoomideks
Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi. Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valdu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. (vt. ka fail) Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel hulgal RNAd; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nimetatakse kromatiiniks. Milliseid rakke ümbritseb rakukest? Bakterirakk, taimerakk(tselluloosist) ja seenerakk(kitiinist). Mis on plasmiid?
matemaatilisi mudeleid, mis tulenevad Boltzmanni superpositsiooni printsiibist. 1876. aastal tegi Boltzmann ettepaneku, et roomet kirjeldab funktsioon, kus näidisele mõjub kogu koormuste ajalugu. Teiseks tema tähelepanekuks oli, et iga koormuse samm annab sõltumatu panuse katsekeha lõplikule deformatsioonile ehk materjali reageerimine antud koormusele on sõltumatu materjali reageerimisest igale sisepingele, mis on juba materjalis. Boltzmanni printsiip on väga oluline teooria lineaarses viskoelastsuses. Lineaarse viskoelastsuse modelleerimiseks kasutatav matemaatiline mudel tuleneb Boltzmanni printsiibist ja omab järgnevat kuju: = 0J(t t0) + (1 0)J(t t1) +...+ (i i-1)J(t ti)+..., kus J on materjali vastavus ehk J= 1/E. Boltzmanni printsiip kehtib nii väga väikeste deformatsioonide puhul kui ka suurte deformatsioonide puhul, mis on kaua kestvad. See on tingitud sellest, et polümeersetel vedelikel on kahanev mälu mineviku koormuste suhtes.
Ta järgib kahe tunnuse; värvust ja tiibade iseloomu. Ootab Mendeli 3-ndas seadusest e. Sõltumatuse seadusest tulemust. 9:3:3:1, aga seda ei tule. Saab halle norm tiibadega ning musti künt tiivalisi enam vähem võrdselt ja mõni % kombineeritud tunnustega isendeid. Pidevate katsetega tulemusena selgub et 2 tunnuse paari päranduvad küll sõltumatult, kuid ühes gromosoomis ahelduvad. Seega Morgani seadus : ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses, ning päranduvad järglastele üheskoos. Miks tekkis aga kombineeritud tunnustega isendeid. Vastus on sugurakkude küpsuses. Meioosis toimub kromosoomide ristsiire e orossing over. Mida lähemal kaks geeni paiknevad seda väiksem on tõenäosus et nad rist siirde tulemusena ümber kombineerivad. Soogeneetika Sugu on isendil määratud sugukromosoomiga. Sugurakus on ühekordne kromosoomide arv. Keharakus seega ka sugurakkude eelrakkudes on 2x e tiibloidude kromosoomide arv.
8. Milliseid värvaained Eestis kütuses kasutatakse? Eestis bensiinikütusel ei ole, Diislikütusel aga on. Kasutatakse 3 värv- ja markerainet erimärgistatud diislikütuse tootmiseks. Marker Solvent Yellow 124 5-9mg/l; Värvaine Automate Blue 8 GHF 10- 15mg/l; Värvaine Automate Red NR 4-6 mg/l. 9. Kas oktaaniarvu lisandid on kütustes lubatud, kui jah, siis millised ja millises kontsentratsioonis? On lubatud, MeOH, ETBE, MTBE 8-150ppm 10. Kas väide, lisandi tõttu saadav kasu on lineaarses sõltuvuses lisandi kontsentratsioonist, vastab tõele? Ei 11. Kas jaemüügis müüdavaid lisandeid on mõtet tänapäevastele kütustele lisada? Kui jah, siis millistel tingimustel? Ei ole, kütustes on kõik juba sees olemas. 12. Kas hägustumispunkti saab lisandi lisamisega muuta? Jah 13. Kas väävlisisaldust saab lisandiga muuta? Ei 14. Kas tihedust saab lisandiga muuta? Kui seguneb küttega, siis saab, kui ei segune, siis ei saa. 15. Kas destillatsiooniomadusi saab lisandiga muuta?
ja heterosügootsete genotüüpiga isendile avaldub vahepealne tunnus polüalleelsus geenifondi omadus mille puhul ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli polügeensus pärilike tunnuste määramisel ei osale mitte üks geen oma alleelidega, vaid mitu geeni samaaegselt. Inimese kasv ja kehakaal inimese ABO-süsteemi vererühmad 0, A, B AB Morgani seadus ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos sugukromosoomideks nim. Kus 46 kromosoomi jaguneb 23 paariks autonoomiks nim. 22 paari kromosoomi , millel on mõlemad sugupoolel ühesugused suguliitelised on X-kromosoomi geenid Meestel on X ja Y sugukromosoomi ja need ei ole homoloogilised Naistel on X kromosoomid ja need on homoloogilised Uue organismi sugu määratakse viljastumisel: munarakk viljastub X kromosoomiga sisaldava spermiga, tuleb tüdruk
15) Õpi pähe mis kuuluvad majandusaasta aruandesse! (nt kasumiaruanne , bilnass jne) 16) Kahekordne kirjendamine : deebetisse ja kreeditisse pannakse ühesugune summa! Need peavad võrdsed olema 17) ülesanne, kus oli olemas kauba lõppjääk, ost, müük ja taheti teada, palju oli algsaldo. ( vastus oli 50) 18) Lineaarne meetod. Antud soetusmaksumus ja lõppmaksumus ja aastad.Mis summas toimub igaastane mahakanne. (ühesugused summad on lineaarses meetodis iga aasta!) ostuhind lõpuhind = ja selle summa jagad aastatega ja saadki vastuse. 19) Puhkusetasu arvestati novembris ja maksti detsembris. Milllal tuleb kajastada puhkusetasu arvestamist (novembris) kordamine 3 ülesanne 4! 20) Mis kuulub kohustiste alla? Õige on puhkusetasueraldis 21) Kauba müügitulu kajastamise kanne 22) Varusid inventeeritakse : vähemalt 1x aastas 23) hindade tõusu tingimustes annab LIFO : väiksema puhaskasumi kui Fifo
suhtes(lahknemisseadus) Mendeli III seadus- homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnad teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt.(sõltumatu lahknemise seadus) Monohübriidne ristamine-ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist Morgani seadus-ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos Polüalleelsus-geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui 2 alleeli. AB0 vererühma määramisel inimesel Retsessiivne alleel-alleel, mille polt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus Sugukromosoom-isendi soom määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Suguliiteline geen-inimese X-kromosoomis paiknev geen
protsessi nimetatakse pastöriseerimiseks. Aastal 1864 näitas ta Sorbonne'i Ülikoolis, et elu ei saa tekkida eimillestki Karl von Linné oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja 18.saj. Kromosoom on eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke - histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel hulgal RNAd; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nimetatakse kromatiiniks. Mikroskoopiliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on lambihari- ja polüteensed kromosoomid.
A IaIa / Iai B IbIb / Ibi AB IaIb Morgani seadus- aheldusseadus, seaduspärasus, mis tuleneb geenide (ja muude geneetiliste markerite) jadalisest paiknemisest kromosoomides. Seda seadust defineeritakse alternatiivsete reeglitena: · aheldusreegel: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ja päranduvad enamasti koos, sealjuures seda sagedamini, mida väiksem on nende vahemaa piki kromosoomi; · ristsiirdereegel: aheldunud geenid rekombineeruvad meiootilise ristsiirde kaudu, kusjuures nende ümberkombineerumise sagedus on seda suurem, mida suurem on geenide vahemaa piki kromosoomi. Poiss või tüdruk? Nii munarakk kui seemnerakk sisaldavad kromosoome (kumbki 23 üksikut kromosoomi). Seega on viljastatud munarakus kromosoomide arvuks 46
Oska lahendada vererühmade ülesandeid. · IA, IB, i 9. Nimeta 3 põhjust, miks on äädikakärbsed muutunud geneetikute katsetes lemmikobjektideks. · Paljunevad kiiresti · Kergesti peetavad · Hästi uuritavad · Katsed lubatud 10. Millistel tingimustel kehtib Morgani seadus? Sõnasta Morgani seadus. · Kromosoomides olevad geenis päranduvad järglastele edasi koos. · Ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 11. Miks tekivad aheldumisel vead? · Kromosoomide ristsiire, meioosil tekkinud vead kromosoomis. 12. Millistes rakkudes paiknevad sugukromosoomid, millistes autosoomid? · Kõikides keharakkudes paiknevad mõlemat sorti kromosoomid. 13. Kuidas määratakse viljastumisel inimese sugu? · Kui munaraku viljastab X kromosoomi sisaldav sperm, siis sünnib tüdruk ja vastupidi. 14
Kõikides rakkudes on 3 RNA tüüpi: 1. Informatsiooni RNA (mRNA – 5 %) - toob ühe geeni info rakutuumast välja, ribosoomi. 2. Transport RNA (tRNA – 15 %) - toob aminohapped ribosoomi 3. Ribosoomi - RNA (rRNA – 80 %) - on ribosoomi ehitusmaterjal. Kus DNA ja RNA paiknevad loomsetes rakkudes? – rakutuumas Kromosoom – rakutuuma element. - On kromatiinist (DNA ja valkude kompleks) moodustunud kepikujulised struktuurid, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid. Kromosoomide ehitus – Kahekromatiidiline, moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Kromosoomi õlg: p – lühem õlg, q – pikem õlg. Kromosoomivöödistus - heledamini ja tumedamini värvunud alade vaheldumine piki kromosoomi. Rakutsükkel - raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Jaotatakse 4 faasi. (G1,S,G2 + M)
Jah. 5. Kas jaemüügis müüdavaid lisandeid on mõtet tänapäevastele kütustele lisada? Kui jah, siis millistel tingimustel? Lisandeid tuleb kasutada väga vanade autode puhul, need, mis on mõeldud sõitma pliid sisaldava kütusega. Ka enne talveperioodi võib lisandi kasutamine just tänapäevaste biokütuste tõttu oluline olla, et süsteemist niiskus välja saada ja oksüdeerumist ära hoida. 6. Kas väide, lisandi tõttu saadav kasu on lineaarses sõltuvuses lisandi kontsentratsioonist, vastab tõele? Ei 7. Millised on põhilised tänapäeval kütustesse lisatavad lisandid (tanklas müüdavatel kütustel firmade enda poolt lisatavad)? Määrimist ja põlemist soodustavad lisandid. 8. Kas külmfiltriummistuspunkti on võimalik alandada lisades kütusesse lisandit? Jah. 9. Kas tanklast ostetud kütusel on lisandid sees, või peab neid sinna ise juurde lisama? On olemas. 10
peamised erinevused nimetatud mudelite vahel ja probleemid selliste mudelite korral? Lineaarne tõenäosusmudel Probleemid LTM kasutamisel • Jääkliikmed ei ole normaalselt jaotunud. Nii nagu Y omavad ka jääkliikmed sisuliselt ainult kahte võimalikku väärtust. • Jääkliikmed on heteroskedastiivsed. • Tõenäosus võib olla negatiivne või suurem kui 1. • Determinatsioonikordaja on küsitava väärtusega ja jääb tavaliselt üsna madalaks. • Tõenäosused ei ole tegelikkuses lineaarses sõltuvuses selgitavate muutujatega. Logitmudel • Põhineb logistilisel funktsioonil. • Kui z jääb vahemikku miinus lõpmatus kuni pluss lõpmatus, siis tõenäosused on nullist üheni. • Logit on lineaarne selgitava muutuja suhtes, kuid tõenäosused ise mitte. • Probitmudel • Kasutatakse kumulatiivset normaaljaotusfunktsiooni. • Probitiga paralleelselt nimetatakse mõnikord ka normit-mudeliks.
(ntx. muusika) tuleb ikkagi saata üle pika kaabli. Reziimid Transistorastme pinge ja võimsusvõimendus sõltub tugevasti koormustakisti väärtusest. ÜE-lülituse korral saab suurima võimenduse mitmekümne kilooomise takisti kasutamisel. Alati selline väärtus ei sobi (sest järgmine aste koormab siis signaali maha). Ka väiksema koormuse puhul saab ÜE lülituses piisava võimenduse. Võimendusastmetes töötab ÜE lülituses transistor tavaliselt tööpiirkonna lineaarses osas, sest vaid siis jääb võimendatav signaal moonutamata. Sellisesse reziimi saab transi viia baasiahela takistite õige valikuga. Enamasti seatakse nad nii, et pinge kollektoril on ligikaudu pool skeemi toitepingest. Takistite valikul tasub meeles pidada järgmist - baasiahela takistus Rbe=R1R2/(R1+R2) olgu võimalikult väike, ärgu ületagu emitteritakistust R4 rohkem kui 5 korda. - Emitteriahela takisti R4 tekitab astmes NEGATIIVSE TAGASISIDE ja on suurusjärgus 300 oomi ... 1k
c) alfa-D-galaktoos ja beeta-D-galaktoos = anomeerid d) D-riboos ja D-ribuloos = aldoos-ketoos 17. Suhkur on redutseeriv, kuna on vaba hemiatsetaalne ots. (Koosneb kahest beeta-D-glükoosist NB! Tsüklilisest, mis on ühendatud omavahel 1. ja 4 süsiniku vahelise glükosiidsidemega) 18. Ainuke mitteredutseeriv on d. Trehhaloos, kuna puudub vaba hemiatsetaalne/hemiketaalne ots. · Monomeeriks alfa-D-glükoos · Gükosiidsideme tüüp lineaarses osas alfa(1,4)-glükosiidside · Glükosiidsideme tüüp hargnemispunktides alfa(1,6)-glükosiidside. · Bioloogiline funktsioon: o Loomse organismi energiavaru. 20. TÄRKLIS TSELLULOOS Monomeerne koostis Alfa-D-glükoos Beeta-D-glükoos (Amüloos + amülopektiin)
Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on lihtsaim liikumise füüsikaline mudel. Ühtlane ja sirgjooneline liikumine on selline liikumine, kus mistahes võrdsetes ajavahemikes sooritatakse võrdsed nihked. Keha ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse sellist suurust, mis võrdub keha nihke ja selle sooritamiseks, kulunud ajavahemiku suhtega. Kiiruse valem v=s/t. Liikumisvõrrandi abil leiame keha koordinaadi mistahes ajahetkel, ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel. Liikumisvõrrand x=x0+s; x=x0+vt. Liikumisgraafik väljendab keha koordinaadi sõltuvust ajast. Kui koordinaat sõltub ajast lineaarselt, siis liikumisgraafik on sirge. Kiiruse graafik väljendab sõltuvust ajast. Kiiruse graafiku alune pindala on võrdne keha nihke arvväärtusega. Ühtlaselt muutuv sirgejooneline liikumine Liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahe...
Vooluvõrgu välistakistus: Kui I = 47,5 mA: R = 2,1 ± 1,5 Kui I = 27,5 mA: R = 43,6 ± 2,6 Kui I = 7,5 mA: R = 320 ± 20 . JÄRELDUSED Vooluallika kasulik võimsus on voolutugevusega paraboolses sõltuvuses. See tähendab, et kasulik võimsus on kõige suurem keskmiste voolutugevuse väärtuste juures ja madala vähimate ja suurimate amprite juures. Vooluallika kasutegur on aga voolutugevusega lineaarses sõltuvuses: kasutegur on seda suurem, mida väiksem on voolutugevus. Seda seepärast, et suuremate voolutugevuste juures läheb seda rohkem energiat soojuseks. Kasutegur on ka selges logaritmilises suhtes vooluvõrgu sisetakistuse ja välistakistuse suhtes. Sisetakistus ise on voolutugevusega sarnases paraboolses sõltuvuses nagu vooluallika võimsusgi. Ning välistakistus on seda suurem, mida väiksem on voolutugevus.
2. Geneetiliselt määratakse sugu sugukromosoomide poolt. 3. Lindudel ja imetajatel fikseeritakse sugu viljastamise hetkel. 4. Kõikide organismide diploidses kromosoomistikus esineb 2 sugukromosoomi. KÜSIMUS Geneetika 28 Milliseid alljärgnevaid lauseid kasutaksite Mendeli lahknemisseaduse tsütoloogiliste aluste selgitamiseks? Paigutage sobivad laused loogilisse järjekorda! Heterosügootne isend moodustab erinevate alleelidega sugurakke. Geenid paiknevad lineaarses järjestuses. Diploidse organismi rakkudes on iga geen esindatud kahekordselt. Geenid esinevad alleelsete teisendvormidena. Mõlemad vanemad võtavad võrdselt osa kõigi järglaste genotüübi kujundamisest. Erinevad sugupooled pärandavad geene erinevalt. Sugurakkudes on isendi genotüübi igast geenipaarist 1 geen. Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad koos.
20.hemofiilia – vere hüübimatus 21.daltonism – punarohepimedus 22.aheldunud geenid – ühes kromosoomis olevad geenid, mis paiknevad koos ning nende poolt määratud tunnused päranduvad koos 23.autosoomid – keharakkude kromosoomid, mis ei ole sugukromosoomid 24.genealoogiline meetod – võte, mida kasutatakse inimese geneetikas pärilike tunnuste uurimiseks 25.Morgani seadus – ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos 26.genotüüp – isendile omane geenide ja alleelide kogum 27.fenotüüp – isendil avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna toimel nt. Juuksevärvus, silmavärv NIMETA 1.Põhjusi, miks on hernes geneetikas heaks uurimisobjektiks – 1.aastane taim, isetolmleja, on kindlalt välja kujunenud tunnused, mille pärandumist saab jälgida 2
See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti. Binaarse elektrolüüdi korral, mille dissotsiatsioonil tekib üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant Kd võrranditega ja , kus c on molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = f . Elektrijuhtivuse tegur f näitab ioonidevahelise mõju tugevust. Vastasmõju puudumisel f = 1. Tugevate elektrolüütide lahustes l on lineaarses sõltuvuses kontsentratsiooni ruutjuurest: (Kohlrauschi valem): . Ioonjuhtivused on võrdelised ioonide liikuvustega u 0 s.o. liikumiskiirustega ühikulise tugevusega elektriväljas (1V m -1): . Antud iooni poolt ülekantud elektrihulga suhet kogu ülekantud elektrihulka nimetatakse iooni ülekandearvuks t, mis sõltub ioonide liikumiskiirusest v: Aparatuur Vahelduvvoolusild P-38, juhtivusnõu, vesitermostaat, 100-ml mahuga mõõtekolvid, pipetid. Katse käik
See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti. Binaarse elektrolüüdi korral, mille dissotsiatsioonil tekib üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant K d võrranditega ja , kus c on molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = f . Elektrijuhtivuse tegur f näitab ioonidevahelise mõju tugevust. Vastasmõju puudumisel f = 1. Tugevate elektrolüütide lahustes l on lineaarses sõltuvuses kontsentratsiooni ruutjuurest: (Kohlrauschi valem): . Ioonjuhtivused on võrdelised ioonide liikuvustega u 0 s.o. liikumiskiirustega ühikulise tugevusega elektriväljas (1V m -1): . Antud iooni poolt ülekantud elektrihulga suhet kogu ülekantud elektrihulka nimetatakse iooni ülekandearvuks t, mis sõltub ioonide liikumiskiirusest v: Aparatuur Vahelduvvoolusild P-38, juhtivusnõu, vesitermostaat, 100-ml mahuga mõõtekolvid, pipetid. Katse käik
mis vaheldumisi oksüdeerub ja redutseerub mitokondriaalses elektronide transpordi ahelas? vesi 6. Milline järgnevatest ühenditest on vajalik elektronide liikumiseks nii FADH2-lt kui ka NADH-lt hapnikule? CoQ 7. Fotosünteesi protsessis ............oksüdeeritakse ja ........... redutseeritakse vesi, süsihappegaas 8. Klorofülli molekul fotosüsteemi I reaktsioonitsentris pärast valguskvandi neelamist kaotab elektroni. Lineaarses fotosünteetilises elektronide transpordi ahelas eemaldunud elektron asendatakse fotosüsteemilt II pärit elektroniga 9. Milline järgnevatest väidetest ei ole õige RubP karboksülaasi jaoks? Katalüüsib füsforüüulumisreakts 10. Fotosünteesi pimereaktsioonid toimuvad stroomas 11. CAM taimed saavad hoida õhulõhed päeval suletuna ja vähendada seetõttu vee kadu. See on võimalik seetõttu, et CAM taimed 12
identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidi põlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahkenmine seaduspärases suhtes. Mendeli III seadus Homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnuspaarid teises hübriipõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Morgani seadus Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Elu areng (vaata ka lehelt) · Kõigepealt oli RNA maailm · Esmaste prokarüootsete rakkude teke (eeltuumsete rakkude teke) · Esmaste fotosünteesijate teke · H20 fotosünteesi teke. Päris bakterid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed. · Tekkisid hulkraksed · Eelkambriumi Suur jääaeg · Tekkisid esimesed maismaataimed, pea ja lülijalgsed. · Maismaa selgroogsed
650 10 R 0,545 0,026 m 0,95 , usaldatavusega 6 4. Järeldus Antud töös kandsin graafikule rõngaste raadiuste ruutude sõltuvust rõngaste järgu numbrist, graafikust on näha, et nad on lineaarses sõltuvuses, sellele põhinedes leidsin sirgjoone tõusu (k) ja selle määramatus, kasutades programmi „Lineaarne regression“: k 35,4 1,7 10 -8 m 2 0,95 , usaldatavusega Lähtudes graafiku sirgjoone tõusust leidsin tasakumera läätse kõverusraadiuse (R) ning selle määramtuse, mis oligi töö eesmärgiks: R 0,545 0,026 m 0,95
Dihübriidne ristamine- Ristamine, mille korral vanemvormid erinevad kahe tunnuse poolest Mendeli suhe 9:3:3:1. Mendeli kolmas seadus(sõltumatu lahknemise seadus)- homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt Thomas Hunt Morgan- äädikakärbsed(palju pärilikke tunnuseid, paljunevad kiiresti) Morgani seadus- ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele üheskoos Kromosoomide ristsiire- kromosoomide vahetumine Meioosi teel. Mida lähemal on kromosoomis kaks geeni, seda väiksem tõenäosus, et nad ristsiirdena ümberkombineeruvad. Sugukromosoomid- 23 (24) 22 paari, mis on naistel ja meestel sarnased nim. Autosoomideks. Naisel on igas keharakus XX-sugukromosoomi(homoloogilised) Meestel on- XY-sugukromosoomid Uue organismi sugu nääratakse viljastumisel. (X-tüdruk, Y-poiss)
esmane eeldus on väljundi mõõtmine. 1.12 Mis süsteemiga on tegemist? (joonis!) 1.13 Mis on süsteemi staatiline ülekandetegur? Süsteemi staatika on süsteemi kirjeldamine ja analüüs ajas mittemuutuvate sisendite ja väljundite korral. Ülekandeomadusi staatilises olukorras (seos sisend-väljund) kajastab väljundi ja sisendi püsiväärtuste suhe, mida nimetatakse staatiliseks ülekandeteguriks. Lineaarses süsteemis [2] omab see seos kuju K=y/u või y=Ku, kus K on staatiline ülekandetegur (võimendustegur). Seose graafiline kujutis on joonisel 1.14 Kumma süsteemi staatiline ülekandetegur on suurem? Põhjendage vastust (joonis!) 1.15 Mis on süsteemi dünaamiline karakteristik? Ülemineku ajaline kulg on dünaamiline karakteristik. Kuna võimalikke ajas muutuvaid sisendsignaale on lõpmata palju, siis kasutatakse nii juhtimissüsteemi kui terviku, aga ka tema üksikute elementide. 1
tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Nimetatakse ka sõltumatu lahknemise seaduseks. Modifikatsiooniline muutlikkus (mittepärilik muutlikus) keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Monohübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist Morgani seadus ühest kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Mutageen mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, füüsikalised ja bioloogilised tegurid. Mutant päriliku muutuse kandja. Isend, kellel esineb mutatsioon. Mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Mutatsiooniline muutlikus geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, mis tuleneb muutustest kromosoomide või geenide struktuuris.
2c Kd = 1 - (7.6) 2 c ja Kd = 0 ( 0 - ) (7.7) kus c on molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = f . Elektrijuhtivuse tegur f näitab ioonidevahelise mõju tugevust. Vastasmõju puudumisel f = 1. Tugevate elektrolüütide lahustes on lineaarses sõltuvuses kontsentratsiooni ruutjuurest: (Kohlrauschi valem): = 0 - A n (7.8) Ioonjuhtivused on võrdelised ioonide liikuvustega u0 s.o. liikumiskiirustega ühikulise tugevusega elektriväljas (1V m-1): + + - + 0 = Fu0 ; 0 = Fu0 . (7.9) Antud iooni poolt ülekantud elektrihulga suhet kogu ülekantud elektrihulka
Samal ajal kulgeb hõbe/hõbekloriidi võrdluselektroodil oksüdeerimine. Seda fenomeni saab registreerida nn polarogrammil. Kui suurendada edasi elektroodi potentsiaali negatiivset väärtust, siis elektrivool tõuseb drastiliselt, sest lisaks hapniku reaktsioonile lisanduvad ka teised protsessid nagu näiteks vee redutseerimine vesinikuks katoodil. Kui aga fikseerida potentsiaali väärtust selle platoo vahemikus (näiteks hoida -0,6 V), siis mõõdetav elektrivool (I) on lineaarses sõltuvuses hapniku kontsentratsiooniga vees. Hõbe/hõbekloriidi võrdluselektroodiga paaris rakendatakse tavaliselt potentsiaali väärtust ca -0,6 (-0,8V). Spektroskoopia. Kirjeldage valgust kui elektromagnetkiirguse nähtust. Nimetage elektromagnetkiirguse tüübid. Mis regioonis asub nähtava spektri valgus? Millest sõltub footoni energia (vastav võrrand)? Inimese silm tajub elektromagnetkiirgust lainepikkuste vahemikus 700 nm (punane valgus) kuni 400 nm (sinine/violetne valgus)
Selleks barboteeritakse vett õhu-osooni seguga. Osoneerimise aeg on 15 - 20 minutit. Kui osoneerimine lõpetatakse, algab osooni lagunemine. Lagunemisreaktsiooni kineetika määramiseks võetakse teatud ajavahemike järel lahusest proove. Selleks kasutatakse 10-ml süstlaid. Osooni kontsentratsioon vees määratakse indigo-meetodil. Osooni määramine vees Põhineb osooni reaktsioonil kaaliumindigotrisulfonaadiga (KITS), mille happelise vesilahuse värvuse alanemine on lineaarses sõltuvuses ärareageerinud osooni hulgast. Lahused: Põhilahus: 1 l mõõtkolbi valatakse 500 ml destilleeritud vett, lisatakse I ml kontsentreeritud H3PO4, lisatakse 770 mg KITS-ti ja segatakse kuni KITS lahustub. Seejärel täidetakse mõõtkolb kriipsuni, suletakse kolb ja segatakse kolvi sisu hoolikalt läbi. Saadud lahust säilitatakse pimedas. Lahus on töökõlbulik kui tema sajakordse lahjenduse optiline tihedus mõõdetuna 600 nm juures 1 cm küvetis on suurem kui 0,16.
jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. Geenid asuvad kromosoomides kindlalt fikseeritud kohtades lookustes. Esinemissagedusest on võimalik määrata lookuste suhteline vahekaugus ühesaheldusrühmas, seejärel aga kindlaks teha iga geeni asukoht teiste geenide suhtes-koostada geneetiline kromosoomikaart. Kromosoomi geneetiline kaart, millele on kantud selles sisalduvad lookused aheldusanalüüsi põhjal leitud lineaarses järjestuses ja nendevaheliste geneetiliste kaugustega (mõõtühik:cM- sentimorgan. 31.Geneetilised markerid. Milleks neid kasutatakse. Loomi genotüpiseeritakse geneetiliste markerite (veregrupid, polümorfsed valgutüübid ja ensüümid, DNA mikrosatelliidid)abil nende identifitseerimiseks, vanemate ja sugupuu õigsuse kontrollimiseks. 32.Genotüüp ja keskkond. Reaktsiooninorm. Morfoosid. Fenokoopiad Genotüübi ja keskkonna interaktsioon.
keskkonnategurite koostoimest 9. DNA molekuli ja histoonvalkude kompleks, milles sisalduvad Kromatiin geenid määravad pärilikke tunnuseid 10. isendile omane geenide ja selle erivormide ( alleelide) kogum Genotüüp 11. geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja Intermediaarsus heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus 12. ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses Morgani seadus ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos 13. inimese X-kromosoomis paiknev geen Suguliiteline geen 14. kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel Autosoom isenditel 15. organism, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes samasugused Homosügoot alleelid 16. olukord, kus populatsioonis esineb ühe tunnuse määramisel Polüalleelsus rohkem kui kaks alleeli 17
Ta ristab halli tiibadega ä. Kärbse musta tiivutu e. könttiivalisega. I põlvkonnas on kõik hallid ja tiibadega. Kõik on kooskõlas Mendeli III seadusega. Nüüd edasi ootab ta II põlvkonnas suhet 9:3:3:1-le. Ta ei saanud seda suhet. Peamiselt oli halle tiivulisi, ning musti könttiivalisi võrdselt ja mõnede katsete puhul isegi kombineeritud. Siit tulenebki Morgani seadus: Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses e. järjestikkuses ahelduses, ning päranduvad järglastele üheskoos. Mida lähemal paiknevad geenid üksteisele seda suurem on tõenäosus üheskoos pärandamiseks. Miks tekkis kombineeritud tunnustega ä. kärbseid???? V: See vastus on kromosoomide ristsiirdes. Nii võivad geenid kahe kromosoomi vahel minna vahetusse ja, et pärandumine toimub aheldunult, siis ongi tulemus selline. 3. Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded: 1. Analüüsiv ristamine (mono- ja dihuter
TalTech Keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja(d): Õppejõud: Töö teostatud (kuupäev): 1 Töö eesmärgid I osa eesmärgid: 1. Aine spektri mõõtmine ja iseloomustamine. Neeldumismaksimumide ja neeldumismiinimumide kindlaks määramine. 2. Uurimine, kas aine spektrinäitu saab ennustada teades aine värvi. 3. Uurimine, kas aine spektrinäit sõltub keskkonna pH-st. 4. Uurimine, kas aine värv on mono – või polükroomne kasutades spektrinäitu. II osa eesmärgid: 1. Määrata KMnO4 ja K2Cr2O7 kontsentratsioonid kontroll-lahuses. 2. Kalibreerimissirge konstrueerimine ja iseloomustamine kasutades regressioonisirge võrrandit y=ax+b ning paranduskoefitsienti R2 . 3. Beeri seaduse kasutamine segu kvantitatiivseks analüüsiks (k...
hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 3. Millistel tingimustel saadakse Mendeli III seadusele vastavad fenotüübilised lahknemissuhted? Tunnused lahknevad üksteisest sõltumatult vaid juhul, kui neid määravad geenid paiknevad erinevates kromosoomides. 4. Sõnastage Morgani seadus. Milliseid geene nimetatakse aheldunuteks? Ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Aheldunud – geenid paiknevad ühes kromosoomis 5. Milles seisneb Mendeli seaduste tähtsus? Need näitavad tunnuste pärandumise tõenäosust. Küsimused lk 166 1. Milliseid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks ja milliseid autosoomideks? Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel
15) I =6 mA, U = 2,8 V N1 = (16,8 ± 1,56) mW = (96,55 ± 2,34) % R = 466,67 r = 16,66 R/r = 28,01 16) I = 0 mA, U = 2,9 V N1 = 0 mW = 100 % Leidsin ka keskmise sisetakistuse A-tüüpi laiendmääramatuse: UA(r) = 1,83 Järeldused: Vooluallika kasulik võimsus on voolutugevusega paraboolses sõltuvuses. See tähendab, et kasulik võimsus on kõige suurem keskmiste voolutugevuse väärtuste juures ja madalaim väiksemate ja suuremate amprite juures. Vooluallika kasutegur on voolutugevusega lineaarses sõltuvuses: kasutegur on seda suurem, mida väiksem on voolutugevus. Seda seepärast, et suuremate voolutugevuste juures läheb seda rohkem energiat soojuseks. Kasutegur on ka selges logaritmilises suhtes vooluvõrgu sisetakistuse ja välistakistuse suhtes. Katsete ja arvutuste tulemusena selgus, et vooluallika kasutegur on kõige suurem 25,93 takistuse juures(48,28%), mis on ligikaudu võrdne allika sisetakistusega, sellisel juhul eraldub ka kõige suurem kasulik võimsus (75,6 mW).
populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. · Intermediaarsus geenipaari seisund, millle puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. · Polügeensus genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramises osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. 7.Morgani seadus: · Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 8. Sooliiteline pärilikkus: · Pärilikkuse tõttu on iga isend oma liigikaaslastega sarnasem kui teist liiki organismidega ning samuti sarnasem oma perekonnaliikmetega kui teiste liigikaaslastega. Sarnasus ei seisne aga kunagi vanemate ja järglaste kõigi tunnuste identsuses. Elusloodusele on iseloomulik nii pärilikkus kui ka muutlikkus.
pöördväärtuste summaga.1/f=1/a+1/k 1/t=D 50.Valgustusseadus: E=s/r²*cosalfa Pinnavalgustatus on võrdeline valgusallika valgustugevuse ja kiirte langemisnurga cos ning pöördvõrdeline valgusallika kauguse ruuduga. 51.Fotoefekt I: fotoefekti puhul on küllastusvool võrdeline pinna valgustatusega. Ajaühikus väljalöödud metallist elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega. 52.Fotoefekt II: Väljalöödud elektroni kineetilineenergia ei sõltu valgustatusest, vaid on lineaarses sõltuvuses valguse sagedusega E=A+Wk, hv=A+Wk, Wk=hv-A 53.Einsteini fotoefekti seadus: fotoefekti korral läheb peale langeva valguse kvandi energia väljumistööks ja elektroni kineetiliseks energiaks.=A+Wk hv=A+mv²/2 54.Bohr'i I:Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvant olekutes, milles igale aatomile vastab kindel energia. Statsionaarses olekus aatom ei liigu. 55.Bohr'i II: kiiratakse/neelatakse elektromagnetenergia kvant aatomi üleminekul ühest stats.olekust teise
Kui Liisa on võimeline õmblema 150 fliisi kahe kuu jooksul, siis milliseks kujuneb kasum Liisa poolt pakutud kahe variandi korral? Milline oleks tasakaalupunkt iga pakutud alternatiivi puhul? KMK analüüsi eeldused 1. Kõik muud muutujad peale koguse on konstantsed • st tootekogumi struktuur, tootmisefektiivsus, hinnatase, tootmismeetodid. 2. Tegemist on ühe tootega või konstantse struktuuriga tootekogumiga. 3. Kogukulud ja kogu müügimaht on lineaarses sõltuvuses toodangu kogusest. 4. Analüüs hõlmab ainult olulisuse vahemikku 5. Analüüs hõlmab ainult lühiajalist perspektiivi.
Enamsaak-sellega väljendatakse väetiste efektiivsust , see on väetiste mõjul saadud enamsaak. Piir e diferentsiaalefektiivsus- näitab saagi juurdekasvu ühe täiendava väetisühiku kohta teatud väetustasemel. Suvaline meetod- võetakse aluseks katses saagile parimaks osutunud väetisnormid. Lähtutakse variandist kus väetusannuste täiendav lisamine pole enam saaki oluliselt suurendanud. Funktsionaalne meetod- põhineb sellel et väetisnorm ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Väetisnormi suurenedes ei suurene saak samavõrra vaid saagi juurdekasv väheneb pidevalt ja lõpuks hakkab isegi langema Saagifunktsioon- võrrand mis iseloomustab x(väetisnorm) ja y(saak) vahelist seost. Yx=Y0+bx-cx2 Väetiste efektiivsust saab väljendada: Kogu e üldine enamsaak( E) E=bx-cx2 Keskmine enamsaak 1kg toiteelemendi kohta bx-cx / x selle puuduseks on see et me ei saa vastust millise väetisnormi juures lõpeb tegelik enamsaak
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
