. (life word ) · · · · . · Logos (, , ) . , ( ) , (1 ) (2 . ) (50) . 30 . /20/ - - 105 , , , - , , . , , , . , : « » : , ( ) ( ) , .. . . . « , !» « !» ,,, - 1 , , . . Veritas Alethea , , = Physis , ( , ) 11.04.2012 - , ( ) - , / , - , , . , , . . , . 10 , : 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 4 · - , ,, , ( ?) · , , () · () · ( ) - () - . 3 ,, « » , , . , , . . . , . . - , . · ? 1
30- : « , , , - , , .» . , , , , , , ( ), ( ), , , , , , , , , , , , , , , . : 1) ? 2) ? 3) , , , ? 112 41- 4) : 18 5) :................. 6) . , Physis 7) "" " " . " " "". 8) , . , . 9) ... - 10) , , .... . - ( ) . 11) 4 . ,- -( ). . : : ( 5 ) ,,,,,, ,.
Ei või kindel olla, et see, mis on täna õiglane, on seda ka homme. See ebakindlus ei tulenenud muidugi sofistide tegevusest, vaid ühiskondlikust transformatsioonist, mida sofistid oma teoreetilistes arutlustes lihtsalt kajastasid. Kuid nad olid ühtlasi ka selle protsessi üheks kõige silmatorkavamaks ilminguks ning seetõttu oli ühiskondliku arvamuse konservatiivsus suunatud sofistide vastu. Nomos - physis vastandus. Mitte kõik sofistid ei argumenteerinud normatiivsetes küsimustes Protagorasega sarnaselt. Nomos – physis vastanduse näol ongi tegemist ühe teistsuguse argumentatsiooni-mudeliga, mis esineb mitmete sofistide juures. Erinevalt Protagorase normatiivsest relativismist, apelleeritakse antud argumentatsioonimudelis nimelt absoluutsele normatiivsele algele. Nomos tähendab antud juhul tava või seadust. Physis ei tähenda siinkohal aga enam
nature What is nature? Nature, in broadest sense, is material world- all the universum. In smaller sense, nature is part of world, which is not influenced by humen activity. Where come from word nature? The word nature is derived from the Latin word natura, or "essential qualities, innate disposition", and in ancient times, literally meant "birth". Natura was a Latin translation of the Greek word physis which originally related to the intrinsic characteristics that plants, animals, and other features of the world develop of their own accord. Most Beautiful Places Of The World We quite often see and read about manmade wonders of the world but have we ever thought about natural wonders surrounding us. Top ten natural wonders of the world is very hard to get 100% consensus on because there are so many wonderful places on Earth. Grand Canyon Yosemite Valley
Mis on Füüsika? Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused.Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria)
Anatoomia ( ladina keeles - anatomia, kreeka keeles - anatome) on õpetus organismi ehitusest ja erinevate ehituslike üksuste omavahelistest suhetest. Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste, mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti.
Eriti oluline on, et Anaximandros mitte ainult ei võtnud kasutusele sellist põhjapanevat terminit nagu archê (algus), vaid hakates kirjutama proosas, murdis ta teogoonia (õpetus jumalate saaamisloost) poeetilise stiili ja juurutas uue kirjandusliku žanri. Just Anaximandros oli see, kelle juures väljendus kõige selgepiirilisemalt uus kosmoloogiline skeem, mis jättis kreeklaste maailmapildile sügava ja kestva jälje. See skeem jääb geneetiliseks. Nagu physis ja genesis, säilitab ka archê oma ajalise tähenduse: algaluse, allikana. Füüsikud otsisid vastus küsimusele, kust kohast ja läbi mille on maailm tekkinud. Nende geneetiline rekonstruktsioon seletas korra kujunemist, mida praegu vaadeldakse aga ruumilisest aspektist. Mileetose koolkonnal on suurt võlg babüloonia astronoomia ees, millelt nad laenasid vaatlused ja meetodid. Babüloonia astronoomiale võlgnevad nad samuti sellised
Ei ole teada, kuidas Thales ja teised joonia mõtlejad ennast kui mõtlejaid nimetasid. Arvatavasti ei kasutanud nemad enda, ega teised nende kohta veel nimetust filosoofid. Aristoteles nimetab neid füüsikuteks ja physiologos`teks. Loomulikult ei ole siinkohal jutt tänapäevases mõttes füsioloogiast ega ka mitte füüsikast. Antud nimetused peavad silmas neid, kes logos`ele, teoreetilisele arutlusele, toetudes püüdsid mõista physis`t. Viimane sõna ei tähistanud varastes kreeka filosoofia tekstides mitte “loodust”, nagu seda sõna tavaliselt tõlgitakse, vaid oleva tervikut. Algsed kreeka mõtlejad mõistsid oleva tervikut physis`ena – “end avavas valla- hargnemises esile astuvana ning temas hoiduvana ja jäävana” (Tõnu Luik, Filosoofiast kõnelda, Tartu 2002, lk. 142). Nimelt tuleneb sõna physis, mis saab hiljem ladina keelse tõlkevaste natura,
mõistmine). Magajad peaksid järgnema üldisele, et jõuda mõistmisele, kuidas kõik kõige läbi on juhitud, mis ongi ainuke tarkus. 101. Otsisin [püüdlesin] iseend. Inimesed olla need kes nad tegelikult on. 112. Arukas mõtlemine on suurim voorus ja tarkus on selles, kui räägitakse tõtt ja toimitakse vastavalt loomusele, pannes [seda] tähele. Arukas mõtlemine ... parem mõtlemine (arukas täppisteadusele omane). 123. Loodus [physis] armastab varjuda. Tegelikult loodus nähtav, kuid inimesel pole mõistust seda tähele panna. Tuledoktriin: 30. Seda kõigile sama maailma ei teinud jumalatest ega inimestest keegi, vaid ta on alati olnud, ta on ja ta jääb igavesti-elavalt olema, mõõdujärgi süttiva ja mõõdujärgi kustuva tulena. Maailm = Kosmos on üks kõigi inimeste jaoks. Kosmos keegi ei ole loonud = IGAVIK. Jumala jaoks eksisteerib ainult igavik (on). On olnud, on ja jääb igavesti oli,
Füüsika areng ja teadlased Esitlus Christian Mõttus 10K5 Tutvustus Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused. Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria).
Elus ongi nii, et saavutuste omanikuks saavad õigusega need, kes tegutsevad hästi ja üllalt. Nauding kuulub samuti hinge juurde, sest igaühele pakub naudingut see millesse ta on väidetavalt kiindunud. Hästi tegutsemise juures on vaja ka väliseid hüvesid- sõpru, raha ja riigivõimu tuge. Aristoteles vaatleb eraldi füüsilist, looduslikku paratamatust ( ananke) ja seab selle alamaks, kui mõistus (nous) ja loomus( physis), mille toimimises on olemas eesmärk ( telos). Õnn paistab olevat ülimalt jumalik, mis on saavutatud loomutäiuse, teatud treenimise või õppimisega. Kõike ei saa jätta juhuse hooleks, eesmärke on võimalik saavutada ka õppimise läbi. Kuigi võib tunduda tihtipeale, et õnne tuleb juurde sinna, kus seda juba on ning ei tule sinna, kus on sellest puudus. Arvan, et mitte midagi tehes ja eesmärke seadmata ei pruugi tulla ka juhust.
maailmast) Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) Mis on maailm? Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kuna füüsika uurib kõige üldisemaid kõikjal ja kõigi kehade juures kehtivaid loodusseadusi, siis võib teda julgesti nimetada tähtsaimaks loodusteaduseks. Füüsika seadused kehtivad nii elutute kui ka elusa looduse objektide ehk üldistatult kõigi „füüsikaliste kehade“ kohta.
tegutsevad hästi ja üllalt. Seega kuulub ka nauding hinge juurde, sest igaühele pakub naudingut see millesse ta on väidetavalt kiindunud. Hästi tegutsemise juures on siiski vaja ka väliseid hüvesid nö. varustust. Paljud teod leiavad aset just tänu abivahenditele- sõprade, raha, riigivõimu toel. Aristoteles vaatleb eraldi füüsilist,looduslikku paratamatust (ananké) ja seab selle alamaks, kui mõistus (nous) ja loomus (physis),mille toimimises on olemas eesmärk (telos). Tõsi on see, et päris õnnelik ei ole inimene kes on inetu või kelle eluolu on väga halb. Kui keegi peab oma elu üksi elama, näiteks lastetuse puhul. Hullem on muidugi,kui on halvad sõbrad või lapsed ning surevad alati need, kes on head ja armastatud. Siinkohal olen täiesti nõus, et õnne nägemus on erinev ja päris õnnelikkus on suhteliselt lai mõiste
subjektivistlik loomuõigusõpetus Sofistide mõõdukas positivism: Protagoras (480 – 410 e.kr) head ega halba ei ole olemas iseenesest – vajalik on hinnang. inimene on see, kes annab hinnangud ja määrab tõe, loob seadused. Inimese all ei pea Protagoras silmas siiski indiviidi, vaid inimeste enamust, avalikku arvamust - riiki. Indiviidi ülesandeks on kohaneda üldise arvamusega. Õige käitumise mõõdupuuks on ühiskondlik arvamus. Sofistide loomuõigus: loomuõigus (physis) vastandub positiivsele õigusele (nomos, thesis) Hippias (460 – 399 e.kr) - riigi kodanikud on loomu poolest ühtekuuluvad, sest sarnane kuulub sarnasega ühte. Positiivne õigus läheb tihti loomusega vastuollu Inimesed on loomu poolest võrdsed Alkidamas „Jumal on kõik inimesed loonud vabadena ega ole kedagi teinud sünni poolest orjaks.“ Herakleitos ja Pythagoras küll eristasid positiivset ja loomuõigust, kuid tegemist oli pigem
Kõige vanem ja üldisem stoa koolkonna eetiline üleskutse oli Zenonilt endalt pärit elusihi definitsioon – homologoumenos zen, “elu kooskõlas”. Kuid nappidest allikatest ei selgu päris ühemõtteliselt, kuidas seda määratlust tuleks mõista. 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Nii täiendasid järeltulijad Zenoni vormelit – elusihiks peaks olema elu kooskõlas physis`ega. Ühelt poolt peaks see tähendama seda, et on mõtet elada kooskõlas asjade paratamatu käiguga. Stoikutelt on pärit ütlus, et tarka saatus juhib, rumalat veab kaasa. Perspektiiv alluda passiivselt saatusele ei paista küll väga roosiline, kuid lohutuseks võib endale kinnitada, et see ettemääratus ei ole mitte pime, vaid mõistuslik, logos`lik, ettemääratus. Tõsi küll, sellest ei muutu too ettemääratus muidugi vähem vääramatuks.
teadmise taasmeenutamine, mida hing justkui sünni-eelselt omas ja kehastudes “unustas”. Teisiti üteldes on Platoni järgi inimese hinges teatud teadmise potentsiaal ja mõtlemist tõlgitseb ta selle teadmispotentsiaali aktualiseerimisena. Hing ei ole niisiis sünni momendil mitte “puhas tahvel”, tabula rasa, millele hilisem kogemus alles sisu “kirjutab”, vaid ta kätkeb endas juba mingil kujul teadmist või teadmise algeid. Lisaks lähtub Sokrates siin eeldusest, et kogu physis tervikuna on suguluslikus seoses. Sõna physis tähendus võiks antud juhul olla “loomus” ning antud seisukohta võiks mõista selliselt, et asjade loomused, olemused/ideed, kujutavad endast terviklikku seost. Selle eelduse tõttu on Sokratesel võimalik väita, et hingele, kes seda seost on kord tundma õppinud, piisab ühest “meenutusest”, et ka kõigi muude asjade kohta kogu teadmine üles leida.
• Keelt (logos) peeti selleks, mis eristab inimest loomast Platon (surn 349 eKr) • Vana-Kreekas oli palju filosoofilisi arutlusi selle üle, kust maailm on pärit ja mis on kõige olulisemad inimesest kõrgemal olevad mõjutajad. • Esimene meieni säilinud spetsiifiliselt keelt puudutav arutlus on Platonil (surn 349 eKr), eelkõige dialoogis Kratylos (Kratulos, Cratylos) • “Kratylose” põhiküsimus: kas keel põhineb physis (phusis)-el või nomos-el? • Juba varasemas traditsioonis physis – (inim)loomus, nomos – ühiskonna reeglid. Arutlus käis eelkõige selle üle, kas inimloomus on olemuselt halb ja selle taltsutamiseks on vaja seadusi, või on seadused tegelikult inimloomuse loodud ja seega on inimene loomult hea. • Platonil keele kontekstis • nomos = konventsionaalsus, “kunstlik” reeglipärasus
asuvad tähed nagu naelad. Kokkuvõte: Kõik kolm mileetolast ühendab püüd seletada kogu oleva teket ürgainest - arheest lähtuvalt. Nad olid esimesed, kes tegid katse leida kõige ürgprintsiip. Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega. Võtmesõnad: Eelsokraatikud(enne Sokratest elanud filosoofid, kes üritasid seletada kosmose tõelist olemust), Spekulatsioon(kujutlusvõime läbi oletuste tegemine tõelise olemuse kohta), Physis(kosmose alusprintsiibid, mis juhivad asjade tekkimist ja hävimist), Kosmos(universum, korrastatud). Pythagoras U. 570(582) - 4 0 Sündis amose saarel, tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga. Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse. Rjab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu. Enne seda oli lahkunud kodumaalt, kus ta sattus konflikti türann Polukratesega
käsitletud ontoloogilisest problemaatikast, ütleb Sokrates end olevat kogu elu tegelenud eetiliste küsimustega. See lähendas teda sofistidele, kuid viimastest eristas teda käsituslaad ja ka tulemused, millele ta nende küsimuste üle arutlemisel jõudis. Filosoofia ajaloos on traditsiooniks kõnelda just Sokratesega seoses “antropoloogilisest pöördest” Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Too pööre seisnes selles, et kui varasema teoreetilise mõtlemise teemaks oli eelkõige physis selle sõna algses laias tähenduses, siis nüüdsest nihkuvad esiplaanile inimese ja inimühiskonnaga seotud probleemid. Seda väidet ei tuleks aga mõista mitte nii, nagu oleks varasem mõtlemine inimest ja ühiskonda kõrvale jättes tegelenud üksnes loodusnähtustega. Physis laias tähenduses hõlmas kogu olevat tervikuna, sealhulgas muidugi ka inimest ja ühiskonda. Erinevus on aga selles, et nüüd, 5-ndal sajandil, saab inimese ühiskondlik olemine
(kuna nende jaoks on olemas teine)." ,,Eesmärk on piir, mis ei teeni teist, vaid kõik teine teenib teda." ,,Filosoofi teadus uurib olevat kui niisugust üldse, aga mitte mingit tema osa." ,,... see on tõepoolest looduslik anne -- olla võimeline vajalikul viisil valima tõest ja vältima valet." Filosoofi huvitab tõde, analüütikut (tänapäeva terminis -- loogikut) huvitab reeglipärasus. Aristoteles jagas maailma Kuualuseks ja taevaste nähtuste maailmadeks. Oli veendunud, et loodust (physis) matemaatikast lähtudes mõista pole võimalik. Aristoteles oli alusepanijaks loogikale (ta ise nimetas seda analüütikaks), eetikale, õpetusele filosoofia kategooriatest ja paljudele teistele teadmisharudele. Alles viimastel aastakümnetel on hakatud tunnistama, et Aristotelesel on olemas ka järjekindel looduse (physis) mõistmine. Sellepärast on hakatud rääkima n.-ö. ,,kahest" Aristotelesest. Aristotelese õpetus neljast põhjusest (vt
10. omamine, näitab, millega ese on varustatud, mida omab, näit. relvastatud. Üldiselt on kategooriaõpetus vähem töödeldud kui teised loogika osad ja siin loetletud kategooriad ei moodusta mingit kindlat süsteemi omavahel. Pealegi on Aristoteles kahelnud, kas kõik kümme kategooriat kuuluvadki kategooriate kui niisuguste hulka. Oluliseimaks kategooriaks on Aristoteles pidanud esimest, substantsi. Aristotelese looduskäsitlus. 1. Füüsikalisi põhimõisteid. Looduse ("physis") all mõistab Aristoteles kogu olemasolevas asjade ja nähtuste maailma, kaasaarvatud ka inimene ise. Looduse või maailma eritunnuseks ning oluliseks printsiibiks on liikumine. Sellepärast osutubki siis liikumise uurimine aristootelliku füüsika ja loodusvaatluse põhiülesandeks. Kõigepealt püütakse liikumise kui muutuvuse mõistet ennast puht loogilise analüüsi teel avada ja klassifitseerida. Avastatakse liikumise mõistes kolma põhivõimalust, mis moodustavad nn
indiviide tasalülitav kollektivism, ühiskonnaelu suletus kriitikale ja sellest tulenevalt tema staatilisus – kus ei saa osutada ühiskonna puudustele, seal on ka nende puuduste kõrvaldamine raskendatud ja ühiskonna areng pidurdatud. Avatud ühiskonnad hakkasid Popperi hinnangul tekkima Antiik-Kreekas seoses hõimuühiskondade kokkuvarisemise ja kriitilise mõtlemise arenemisega. Avatud ühiskonna esimeste teoreetikutena vaatleb ta sofiste. Nende nomos-physis vastanduses näeb ta kriitilise dualismi põhimõtte esmakordset teadvustamist euroopaliku mõtlemise ajaloos. Vastuseks sellele tekib ka esimene suletud ühiskonna teooria – Platoni holistlik ideaalse riigi õpetus. Kaasaegsed suletud ühiskonnad ei pärine Popperi arusaama kohaselt aga muidugi mitte otseselt hõimuühiskondadest, vaid kujutavad endast avatud ühiskondade “sünnišokki” tulemust.
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased
dekontekstualiseeritud tekst (vrd Herodotose suuresti suulisel pärimusel põhinevad lood) 40. Iseloomusta sofistide õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid sofiste. Iga asja kohta saab esitada 2 vastandlikku argumenti. Levinud oli tõenäosuse (eikos) argument, vrd lugu Aristotelesel: suur ja väike mees. Argumentide aluseks olevate kontseptuaalsete vastanduste propageerimine: tava (nomos) vs loodus (physis) jne. Pragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse jõusse. Tuntumad sofistid: Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt, Gorgias Leontinoist. 41. Iseloomusta Hippokratese meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi põhimõtteid. haiguste jumalikest põhjustest loobumine; meditsiin kui praktiline kunst ja oskusteave; aluseks täpsed jälgimised, empiiriliste faktide ja sümptomite jäädvustamine, juhtumipõhised
ning vägivallakorrale. 3. Inimlik tunnetus loomulikust õigusest võib sellest tegelikult kõrvale kalduda. 4. Õiguspärase korra sisseandmiseks ja säilitamiseks ühiskonnas on vajalik ka vägivald. 5. Loomulik õiguspärane kord on niisugune, kus üksikute subjektiivsed õigused on tasakaalustatud ega osutu üksteisele ohtlikuks. Sofistliku õigusfilosoofia (5. sajandi e. Kr.) loomuõiguslik sund allutas kriitikale riigis kehtiv õigus, kui positiivne õigus. Loomupärast õigust, physis, hakati nimetada loomuõiguseks ja selle vastandati inimeste otsustusest kehtestatud positiivne õigus, nomos [Luts 1997, lk 55]. Sofistide loomuõigusfilosoofia oli revolutsiooniline, suunatud olemasoleva positiivse õiguse muutmisele. Platoni ( 427-347 e. KR.) järgi on seadus inimese türanniks ja sunnib paljut loomuvastusi (Platon, Protagoras, 337). Alkidamas väitis, et Jumal on kõik inimesed loonud vabadena ega kedagi teinud sünni poolest orjaks
kui eeskuju ja jäljendus (mimesis). Õpetus kosmosest dialoogis “Timaios”. Antud dialoogis esindatud vaatekoha järgi ei saa miski olla nähtav ilma tuleta, ega miski olla kombitav ilma maata. Kuna kosmos on nähtavate ja kombitavate asjade kogum, peab ta sisaldama endas tuld ja maad. Need kaks alget ei ole aga ühendatavad millegi keskmise, neid vahendavata. Niisuguste vahendavate algetena käsitatakse siin vett ja õhku. Nagu varem kõneks on olnud, käsitas Thales physis`e algena vett, Parmenides ühe algena tuld. Nelikalgete – maa, vesi, õhk, tuli – õpetuse esitas esimesena eelsokraatiline mõtleja Empedokles. Nende algetega ei peetud silmas mitte niivõrd vastavaid konkreetseid loodusnähtusi, kui pigem seda, mida tänapäeval nimetatakse aine agregaatolekuteks. Maa tähistab kõike tahket, vesi kõike vedelat (nii näiteks käsitleb Platon vedelaks kuumutatud metalli “veena” antud tähenduses),
· Teadus-tehnilised diskursused ja ökoloogilise kriisi juured · Universaalsete ja kultuurispetsiifiliste keskkonnametafooride uurimine · Tehnoloogia ja loodus, konkreetsete tehnoloogiate uurimine · Maailmakujunduse esteetika, maastiku poeetika · Ilukirjandus ja loodus. Klassikaline kirjandus rohelisest vaatepunktist · Loodusteaduslikud teooriad ja kirjandus · Looduskirjandus kui eriline zanr, esseed, loodusele pühendatud Nature-physis vastandus. Natura looduslik, materiaalne maailm, olemuslik, loomus; physis ümbritsev, kõiksus. Loodus samastub üha enam neutraalse maailmaga üldse. Physis võtab üle natura sisu, millest on looduslikkus välja roogitud. Ökokriitika on suunatud tehnilis-instrumentaalse mõtlemise vastu. Valgustusajal kultuur kui looduse eitus. Looduse mõistmine eesti kirjandustraditsioonis ilmub abstraktse mõistena hilja. Eesti keeles on astmeline looduse tähenduste skaala, inglise keeles järsk.
Kui üritame ideede ja nähtuste ühendamist mõista, peame lisama üha uusi ideid lõpmatuseni." Kuigi Aristoteles eitab ideid, eeldab ta üldist elementi filosoofia teemana. Esimene filosoofia ongi teadmine põhjustest. Niisiis on filosoofia ülesandeks määratleda, mis on oleva kui sellise põhjused. Aristoteles määratleb neli põhjust: 1) Materiaalne põhjus (millest olev on, nt savi). 2) Formaalne põhjus (mis olev on, nt vaas). 3) Liikumispõhjus (nt pottsepp) - temas endas (physis), temast väljas (techne, oskus). 4) Eesmärkpõhjus. (millepärast olev on, nt ohvrinõu). Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. Nüüd tekib juba tuntud arche- probleem. Kas see skeem läheb nõnda lõpmatuseni? Sellisel juhul oleks maailm piiritlematu.
maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kuna füüsika uurib kõige üldisemaid kõikjal ja kõigi kehade juures kehtivaid loodusseadusi, siis võib teda julgesti nimetada tähtsaimaks loodusteaduseks. Füüsika seadused kehtivad nii elutute kui ka elusa looduse objektide ehk üldistatult kõigi „füüsikaliste kehade“ kohta.
Mileetose koolkond Mileetoses sündis vanim kreeka kosmoloogiakoolkond, mis andis esimesena atsionaalsete meetoditega maailmas toimuvale spekulatiivseid seletusi. Koolkonna moodustavad Thales, Anaximandros ja Anaximenes kõik olid pärit Mileetosest. Vahel loetakse ka Herakleitos Mileetose koolkonnaga seotuks, ent sel juhul laiendatakse Mileetose koolkonna mõistet joonia filosoofiale laiemalt. Käibel on ka termin "joonia natuurfilosoofia", mis on aga eksitav, kui kr. physis tõlgitakse ld. natura'ks ning asetatakse see uusaegse loodusteaduse mõistevõrgustikku. Pythagorlased Pythagoras emigreerus Jooniast LõunaItaaliasse, ent ei viinud kaasa joonia uudishimu kosmoloogiliste spekulatsioonide vastu ning kriitilist hoiakut traditsiooniliste müütiliste tõekspidamiste suhtes. Kreeka maailma lääne ja idapoolse osa filosoofia erinevat suunitlust on püütud põhjendada nt erinevate geograafiliste (Hegel) või sotsiaalsete ja poliitiliste (KirkRavenSchof
Suure peremeesliikide arvuga (kümned või sajad liigid) parasiidid. Vt. ka parasiitide liigitelu. fakultatiivsed parasiidid (pr. facultatif -- valikuvaba, vabatahtlik; parasiit). Parasiidid, kes võivad elada mitteparasiitselt, kuid kontakteerudes sobiva peremehega, muutuvad lühemaks või pikemaks ajaks nugilisteks. forees (kr. phorein -- kandma). Loomade, eriti putukate (sealhulgas parasiitide) edasikandumine teiste loomade kaudu. füsioloogiline adaptatsioon (kr. physis -- loodus + logos -- mõiste, käsitlus; adaptatsioon) -- füsioloogiline kohastumine. Avaldub parasiitidel tohutus viljakuses, intensiivses ainevahetuses ja kiires kasvus, hingamistalitluse ümberkujunemises jms., mis on loomadele vajalik parasiitse eluviisi korral. fütofaagid (kr. phyton -- taim + phagos -- neelav) -- taimtoidulised, rohusööjad. Siia kuuluvad ka taimede parasiidid. Vt. herbivoorid, heterotroofsed organismid, konsumendid.
Süstematiseeritud teadmised: astronoomia, meditsiin, matemaatika, etümoloogia, grammatika, eetika, retoorika ,,Tarkuseõpetajad": keskmes poliitiline retoorika, avalik kõneoskus Iga asja kohta saab esitada 2 vastandlikku argumenti Levinud oli tõenäosuse (eikos) argument, vrd lugu Aristotele sel: suur ja väike mees Argumentide aluseks olevate kontseptuaalsete vastanduste propageerimine: tava (nomos) vs loodus (physis) jne Pragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse jõusse 41. Iseloomusta Hippokratese meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi põhimõtteid. Hippokratese meditsiinikoolkond Sai alguse Hippokrateselt, kel oli hulk õpilasi, kes kirjutasid meditsiinialaseid tekste. Teda nimetatakse arstiteaduse isaks. Hippokratese vanne - arstieetika vanne (ka tänapäeval nt rebaste ristmise üritusel)
3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurofüsioloogia - närvisüsteemi funktsioneerimine ja mõju organismile 5) endokrinoloogia hormoonide ja nende mõju uurimine 6) immunoloogia 7) rakufüsioloogia 8) kardiovaskulaar(jne)füsioloogia 9) võrdlev füsioloogia 10) loomafüsioloogia jne
seedemahlad lagundavad toiduaineid ka väljaspool organismi. Itaalias tehti 18. sajandil olulisi tähelepanekuid elektri vallas. Luigi Galvani (1737-1798), lähtudes juhuslikult tehtud tähelepanekust, et lihast saab mehhaaniliselt ärritada, postuleeris ,,loomse elektri" teooria, väites, et lihasmass ise on elektri reservuaar, mis paneb ka lihased liikuma. Allessandro Volta (1745-1827) näitas, et lihase kokkutõmbumiseks on vaja 3 Physis tähendab kreeka keeles vabas tõlkes loodust või olemust. 5 elektriimpulssi. (Hiljem ühendas Emil du Bois-Reymond (1818-1896) need ideed närviimpulsi elektrilisuse teooriasse.) 19. sajandi loodusteaduse arengut mõjutasid keemia- ja füüsikateaduse ning eksperimendi areng. 18. sajandi lõpus oli hakanud kujunema vivisektsioonil 4 põhinev eksperimentaal- füsioloogia. Füsioloogia eraldus anatoomiast
Õiglust tuleb otsida asjade loomusest. Inimühiskonna õiglust inimesest (inimese loomusest). Sokratese surmast kuni umbes 17. sajandini polnud looduse uurimine tema enda pärast, sõltumatult inimsuhetest ja huvidest, enamusele mõtlejatest enam põhiküsimuseks. ,,Inimene on kõigi asjade mõõt, nende asjade, mis on, ja nende asjade, mida ei ole." (Protagoras. 480-410 eKr). Keskenduti humanitaarteadustele ning inimesest lähtuvalt seletati maailma. Kreeklaste arusaam asjade loomusest (physis): · ,,kasv/kasvamine"; · vorm või kuju, milleks asi lõpuks välja kasvab; · loomus (käitumisviis), mille asi omandab siis, kui kasv on jõudnud lõpule. · Kasvavad asjad (loodus/loomus) ei ole tehtud asjad (kunst) ega tavad/seadused (seadus - nomos) Kreeklased kohtusid paljude eri kultuuride ja tavadega ning see ajendas neid selles paljususes otsima püsivat ja muutumatut. Nad hakkasid eristama tavasid ja loodust (viimane peaks olema kõigi jaoks ühine)
annaabi.ee 
