jumalaid naeruväärseteks ja primitiivseteks (Anubist tunti hüüdnime all ,,haukuja), seostati Anubist siiski Siriusega taevas ja Kerberosega allilmas. Anubisega seotud jumalad. Nemphis (Nebhut/Nebethut/Nepthys): Anubise ema , Isise õde. Üks Heliopolise Enneadidest (9st jumalast). Oli sünni ja surma jumal. Ühes Surnute raamatus nimetetakse teda Lõuna Jumalannaks. Anput/Input: Egiptuse usundis Duati (koht, kus viibivad surnud. Egiptuse usundis väga oluline koht, paiknes algselt taevas. Keskmise riigi ajal hakati uskuma, et tegemist on allilmaga.) jumalanna. Teda kujutati tavaliselt koera peaga. Kynopolise noomis loeti teda Anubise naiseks. Vahel peeti Anubise naiskehastuseks. Apuat (VanaEgiptuse keeles,,see kes avab teed”): Egiptuse
Nii Egiptuses, Mesopotaamias kui ka Kreekas olid armastuse ja viljakuse jumalad. Olid veel ka päikese ja surnute jumalad, aga ka jumalad, kes hoolitsesid näiteks põllutööde eest. Kõike ja kõiki valitsesid jumalad, tuli neile vaid meelepärane olla. Iisraellaste ja pärslaste usk erines Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka religioonist selle poolest, et kummardati vaid ühte Jumalat. Kuigi pärsia usundist on vähe teada, sarnaneb see siiski kõige enam iisraellaste usule. Mõlemas usundis käis võitlus hea ja kurja vahel, õigeid ootas paradiis, halbu aga põrgupiin ning mõlemas usundis oli ette määratus headuse võit kurjuse üle. Kuid sarnasusi võib leida ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka raligioonidega. Iisraellaste Jumalat kujutati samuti inimese sarnasena ning inimeste elu sõltus kõigevägevamast. Tema tahtmist tehes, võis elada head elu. Ka iisraellastele oli nende jumal suureks eeskujuks. Erinevalt Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka jumalatest, puuduvad Jahvel
· Ungarlased on katoliiklased ja kalvinistid. · Venemaal elavad soomeugrilased formaalselt õigeusklikud, sisuliselt aga elavad edasi paljud paganlikud animistlikud uskumused, mis on sulandunud koos õigeusuga ühtseks usundiliseks tervikuks (rahvapärane õigeusk) · Viimastel aastael on animistlikud traditsioonid taaselustunud, eriti maridel ja udmurtidel. · Obiugrilaste (handid ja mansid) ja samojeedide usundis on säilinud tänapäevani samantilikke jooni, hoolimata samaanide tagakiusamistest ja ateistlikust propagandast koolides nõukogude ajal. Samaanid pandi vangi :D · Kogu endise Nõukogude liidu territoorium elanud rahvad tugevasti mõjutatud ateistlikust ideoloogiast ning paljud inimesed ei pea end tänapäeval enam usklikeks. Pühad lätted · Vesi on alati olnud oluline. Inimese suhte puhta veega on elulise ja olulisega.
· monism on olemas ainult üks jumal läbi teiste erinevate jumalate · ateism jumala olemasolu eitamine · panteism jumal on kõikjal ("tat tuam asi" sina oled jumalas) Linnad Induse kõrgkultuurist Harappa ja Mohenjo Daro Lehma austamine 2000 a. eKr tungisid Indiasse aarjalased. Tõid kaasa sanskriti keele. Tõid kaasa kastikorra, mis määras inimese positsiooni. Mitte-aarjalased jäid kastikorrast välja ja olid puutumatud. India usundis on 300 000 000 jumalat. Hinduismi ajalugu · Vedade usund, "veda" tähendab teadmine; seda perioodi hakati arvestama, kui aarjalased tungisid Indiasse; polüteistlik ohverdamisusund; usuti, et õnn või lunastus on kättesaadav maapealses elus · Brahmanism (nimetus tuleb India preestri nimetusest "brahmaanid") preestrikeskne ohverdamisusund, jumalate roll oli usundis oli väike, kõige tähtsamad olid preestrid ja ohverdamised · Hinduism
Libahunt on paljude rahvaste usundis esinev ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene. Libahundi (ka koduhunt, inimesehunt, soend) kujutelm on tuntud ka eesti rahvausundis; võimalik, et laenuna germaani ja slaavi rahvastelt. Eestlaste uskumuste järgi võis libahundiks saada nõia loitsimise needmise läbi või ise teatud maagilisi toiminguid sooritades hundinaha selga tõmbamine, kolm korda ümber nõiutud kivi käimine, enda erilise nõiutud võidega määrimine, nõiasõnade lugemine. Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi. Esines uskumus, et libahunte eristab tavalistest huntidest valge märk kaelal - jälg kaelas kantud sõlest, preesist vms ehteasjast. Et libahunti taas inimeseks muuta, tuli talle leiba süüa anda. Vahel lisandus nõue, et leiba pidi ulatama sepistatud rauast teraga, näiteks noa otsas. Libahundiks nimetati ka tavalise hundi kümnendat ka seitsmendat, üheksandat, kaheteistkümnendat poega, ke...
Erinevad jumalad seostati loodusnähtuste, piirkondade ja eluvaldkondadega. Tihti olid nad inimtaolised, kuid üleloomulike võimetega. Vana Kreekas ol polüteism. Seal oli palju jumalaid, kellele ohverdati ning ehitati altareid, et elu läheks hästi ning jumal ei peaks viha. Vana Kreekas oli küll peajumal, aga kõik teised jumalad olid ka väga tähtsad. Monoteism on usk ainujumalasse. Monoteistlikud usundid on judaism, kristlus ja islami usk. Selles usundis on jumal kõikvõimas üleloomulik olend. Jumal on inimkonna looja ja juhtija. Sellistes usundites tohib austada ja kummardada ainult ühte jumalat. Kristluse keskmeks ongi Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Monoteism ühendab suuri rahvamasse, kes kõik usuvad ainult ühte jumalat. Ma olen ateist, aga mulle meeldib rohkem polüteism. Inimene ei ole usku vangistatud ning võib mitmeid jumalaid kummardada. Monoteism on aga rangete piirangutega ning selle usundi ärakasutamisel võib korda saata
(päikese-ja usukalender), piktograafiline kiri kirjandus, arhitektuuris suur insenermeisterlikkus. Maajade linnriigid Yucatani poolsaarel. Polnud ühtset riiki, vaid linnriik. Hiljem moodustasid need omavahel lõdva konföderatsiooni. Ülemkihti kuulusid sõjaline aristokraatia, linnriiki juhtis preester- kuningas, kes oli päritava võimuga. Lihtrahvas koosnes vabadest maaharijatest ja käsitöölistest. Alepõllundus, maksevahendina kakaoube. Usundis peeti loojaks taevajumalat ja peajumalaks tema poega vihmajumalat. Inimohvrid. Haridus kättesaadav vaid preestriseisusele. Suured teadmised matemaatika (kahekümnendsüsteem ja null) ja astronoomia alal. Täpne kalender. Hieroglüüfkiri. Inkade riik Lõuna-Ekuadorist Põhja-Tsiilini. Tsentraliseeritud hiigelriik, mida valitses keiser. Kõrgem kiht oli päris-inkad e. ketsua ülikud, siis nende segaverelised järglased, siis alistatud hõimude
MASAID Masaid elavad edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias. Nende koguarv on u 900 000. Kutsuvad endid maarahvaks(ma maa, sai rahvas) Karjakasvatajad, elatuvad peamiselt veistest ja viimastel aastakümnetel ka turismist. Oluliseks peetakse lapsi ja karja, kohtumisel küsitakse, kuidas läheb lastel ja karjal. Rikas on mees, kel on palju lapsi ja lehmi. Kariloomad on olulised ka usundis, jumal(Engai) olla määranud kõik veised masaidele. Piim on samuti oluline, kui piima ei ole juuakse lehma verd(lehma ei tapeta). Uriini kasutatakse arstimiks, sõnnikut maja(manyata) ehitamiseks. Lehmi tapetakse ainult erilistel puhkudel, näiteks pulmade ajal. Masaid on mitmenaisepidajad ja mitmemehepidajad. Kui üks mees tuleb teisele külla, siis komme nõuab, et peremees pakub oma külalisele oma voodit ja naine otsustab, kellega magab.
kuid tema ja Haagari pojast Ismaelist pärinevad araablased. Seetõttu peetakse Aabrahami oluliseks ka Koraanis, kus ta on Muhammadi esiisa ja prohvet. Seetõttu nimetatakse judaismi, kristlust ja islamit abrahaamlikeks usunditeks. Abrahaamlikes usundites on Jumal Universumi looja. Kõik aabrahamlikud usundid rõhutavad monoteismi, ent islam vastustab ristiusu kolmainsuseõpetust, väites, et see eitab Jumala ainsust ning suhtub inimesse (Jeesusesse) kui temaga võrdsesse. Kõigis kolmes usundis usutakse Jumala kõikvõimsusesse ning peetakse inimese esmaseks kohuseks järgida igapäevaelus tema ettekirjutusi. Seda rõhutatakse eriti islamis, kuna nii kristluse kui ka judaismi pühakirjas vaieldakse ja väideldakse Jumalaga. Kõik aabrahamlikud usundid räägivad loo esimestest inimestest ja pattulangemisest, tehes seda igaüks omal viisil. Nende õpetuse järgi on inimesel ainult üks elu ning nad tunnistavad ka surmajärgse elu olemasolu.
Judaism tekkis paljude aastatuhandete eest alal kus tänapäeval asub Iisraeli riik.Judaismi järgijad ehk juudid usuvad et Jumal on loonud maailma ja inimese,ning valinud juudid oma rahvaks. Judaismi ei saa käsitleda lihtsalt usundina vaid see hõlmab elulaadi rahvast ja kultuuri.Toora ehk Moosese seadused on Judaismi kõige tähtsam pühakiri.Seal on 243 käsku ja 365 keeldu .Juudid peavad oluliseks laupäeva ehk hingamis -päeva(sellel päeval ei tohi tööd teha). Juudi usundis on olemas ainult üks Jumal.Juudi kogudust juhib Rabi .Jumal on juutidele väga tähtis ning Jumala nime ilmasjata suhu ei võeta. Palvetamine on juutluses väga oluline.Pühendunud usulikud palvetavad kolm korda päevas : hommikul,pärastlõunal ja õhtul.. Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud kipaga. Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning
Läbi aegade on olnud palju religioone, nii sunniviisilise kui ka vabatahtlike. Täna aga inimesed usuvad seda mida nad tahavad. Muistsed eeslased uskusid, et nii elus kui eluta loodus on hingestatud. See millesse inimesed uskusid või usuvad, on alati olnud ja ilmselt ka jääb kunsti loomise allikaks ning loodu mõistmise võtmeks. Meie kauged esivanemad uskusid, et nõia hing võib kehast ajutiselt lahkuda, et koguda tarkust surnute asupaigast. Surnute riiki pole eestlaste usundis olnud, sest riiki ei olnud eestlastel maiseski elus.Rahvausulised kombed püsisid ka pärast ristiusu vastuvõtmist. Rahvakalendris said valdavaks kristlikud tähtpäevanimetused, ehkki kombed püsisid ristiusueelsetena. 1918-1940. Aatatel võis vastavalt oma veendumustele vabalt valida usutunnistust (valdavaks kujunes kristlik usutunnistus). Usk on tänapäeval väga individuaalne. Tänapäeval on hakanud kaduma jumalikkus ning see on asendunud rohkemate teadmistega
Rooma kirjandus Rooma kirjanduse keeleks oli ladina keel. Roomlaste algupärane kirjandus kasvaas sellel alusel, mille kreeka kirjandus oli rajanud, ja sai ühtlasi vanakreeka ja Lääne- Euroopa kirjanduse vahelüliks. Rooma rahvaluules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. Rooma kirjanduseelses perioodis oli üks levinumaid näidendiliike atellaan. Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus. Vanakreeka retooriline ja filosoofiline proosa Proosakirjandus hakkas Kreekas arenema 6.saj ekr peamiselt kolmes suunas: filosoof. , ajalooline ja retooriline. Reetor-kõnemees ; Retoorika kõnekunstiteooria Demosthenes: säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister.
KONTROLLTÖÖ FILOSOOFIAST, 11. kl Usundid 1. Mis on maailmausundi peamine tunnus? (1p) See, et usundil on väga palju järgijaid üle maailma. 2. Mis on polüteistliku ja monoteistliku usundi vahe? (1p) Kui monoteistlikus usundis on jumalaid üks, siis polüteistlikus usundis võib olla neid mitu. 3. Märgi ristiga, milline neist usunditest on polüteistlik ja milline monoteistlik? (3p) Usund Polüteism Monoteism Hinduism X Budism X Taoism X Konfutsianism X Judaism X Kristlus X Islam X 4. Kuidas nimetatakse järgmiste usundite pühasid tekste? (5p) Usund Pühakirja nimetus Hinduism Veeda
noori neide (kore). Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Noormehe kuju e. kuros Volomandrast. u. 600 Rõivastatud neiu e. e.m.a. kore. u. 530 e.m.a. Klassikaline ajastu · Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. · Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. · Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Poseidon Artemisioni neemelt. u. 455 e.m.a. ·5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega
hinduism on pooldajate arvult suuruse poolest kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hinduism sisaldab: polüteismi, monismi, panteism, monoteismi ja ateismi. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud arenguastmed- veeda-usund ja brahmanism, siis võib seda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Selline uskumuste vastandlikkus leiab lahenduse sel teel, et igaüks võib valida meelepärase koolkonna või vastuvõetava jumaluse. Ka tähtsamad pühad raamatud sisaldavad vastuolulisi arusaamu, nii et iga koolkond ja suund leiab neist endale midagi sobivat. Hinduismis kajastuvad peaaegu kõik usulise kogemuse ja tegevuse vormid. Hinduismis on miljoneid jumalusi
korda. Vaišjad Talupojad, käsitöölised, kaupmehed Loodud Brahma puusadest Ülesanne – ülal pidada brahmaane ja sõdalasi. Šuudrad Teenijad India põliselanikud Loodud Brahma poriga määritud jalgadest Paariad Puutumatud Ühiskonnast väljaheidetud Ebameeldivama töötegijad Nülgima tapetud loomade nahku Koristama mustust Lapsi peeti sünnist saati ebapuhtaks Brahmanism Arengujärk india usundis Kujunes veeda usundist Preestrikeskne ohverdamisreligioon Hiljem lagunes sektideks Sai hinduismi eelastmeks Peajumal Brahma Hinduism Tekkinud kahest usundist Puudub kindel rajaja Tolerantne teiste uskude vastu Jaotub kolmeks : Višnuism Šivaism Šaktism Višnuism Višnu maailma alalhoidja, inimeste abistaja Põhja-Indias märgiks kolm vertikaaljoont laubal Šivaism
Maal loob tunde täielikust harmooniast ja sünergiast. Meeleolu on elujaatav ning rõõmus meeleolu. ,,Tants" on kirglik ja väljendusrikas. ,,Tantsus" on kolm põhitooni: punane, sinine ja roheline. Valgust ja varje ei ole nii värvid kui vormid on lihtsustatud, et tuua paremini välja maali erksus. Teose üldine koloriit on tasakaalus. Taevas ja maa on kujutatud külmade toonidega, neile vastukaaluks on inimeste kehad kujutatud sooja tooniga. . Paganlikus usundis tähistas nende värvide kooslus inimese, maa ja taeva ühtsust Matisse punased figuurid, mis tähistavad inimese sisemis soojust, tantsivad sinise taeva all, rohelisel künkal, mis kord kaob nende jalge alt, kord tõuseb nende lähedale. Kontuurid on selged ning tugevad. Pildi ruumiküllus annab edasi figuuride dünaamilisust. Vormid on ümarad, pinnalised ning sümmeetrilised. Tegu on õlimaaliga ning tekstuur on sile.
kõikides usundites on oma head asjad ja halvad asjad. Kõik usundid tahavad,et sul oleks ainult 1 ainujumal keda sa pead teenima kogu oma elu. Esimese näitena võin tuua Hinduismi kus on kadestamine, valetamine ja ahnitsemine keelatud, kuna see ei ole tänapäeva ühiskonnas võimalik kuna ma olen 100% kindel,et neid inimesi meie ühiskonnas on väga vähe kes suudaks kõiki eelpool nimetatud asju täita. Peale selle sa pead eelpool nimetatud usundis olema leplik kõikide asjadega,püüdma oma vaimu jumalale andma ning olema täielikult heatahtlik ja kannatlik. Samuti on ka Budism kus sa ei tohi elada kõlvatut elu ning samuti öelda midagi kurja ega valetada ning see,et poisid peavad olema 1-4 kuud kloostris või et kõike mehed peavad olema kiilakad. Samuti ei peavad nad meidteerima ja palverännakutel käima. Islami kohta on mul küllaltki palju öelda mis mulle ei meeldi. Võtame näiteks 5 korda päevas palvetamise,
on panna inimesed elama head elu. Religioon on usk jumalasse või jumalatesse. Sellega võivad kaasneda oma rituaalid, eluviis või pühad paigad. Usk annab järgijaile kindla maailmavaate, elu mõtte ning juhised õigeks tegutsemiseks. Maailmas on olnud ja on edaspidigi palju erinevaid religioone. Enamik usundeid õpetab, et inimesed peaksid elama täisväärtuslikku elu ja käituma teatud ettekirjutuste järgi. Religioon toimub, kuna inimestel on vaja uskuda midagi püha. Usundis on olemas olnud kogu aeg ja jäävad alles ka edaspidi, vähemalt nii kaua kui inimesi maakeral leidub. Hetkel pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel puuduksid religioossed uskumused või kombed. Usk mõjutab maailmapoliitikat, kultuuri ja kombeid. Religioossetest teksitdest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Meie ühiskond just välja kujunenud selle põhjal. Usun, et usk mingil määral puhastab meid pattudest ja aitab meid elus.
religioonide kohta: James G. Frazer. Kuldne oks (The Golden Bough). Varrak, 2001. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid 1.Traditsioon. Õpetused ja kombed on väga kestvad ja eksisteerivad põlvest põlve pikka aega. Muutused on reeglina aeglased. 2. Müüt ja sümbolid Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse- eelne või alternatiivne maailmaseletus Sümbol on märk, millega usundis midagi tähistatakse või millega identifitseerutakse ja mis väljendab ideed (rist, poolkuu jne) Soovitavat kodulugemist: Tiit Saare. Sümboolikaleksikon. Avita, 2001. 3. Vabanemise/lunastuse idee Ürg- ja loodususundite juurde reeglina ei kuulu Tähendab patust vabanemist, õigeksmõistu, andestust surmajärgseks eluks Soterioloogia (kr. soter – päästja) – õpetus lunastajast/päästjast ehk pühast jumalikust isikust, keda oodatakse lunastama/päästma
Budism tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Buddha õpetust nimetatakse dharmaks ehk seadmuseks. Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. polümeistlik. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga õpetused. Hinduism on nii maailmavaade kui ka elulaad. Hinduismi pühakiri kannab nimetust Veedad. Loodususunid jagunevad erinevatesse rühmadesse. Animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge. Animatism on eluta looduse hingestamine mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks. Animalism usk loomadesse. Totemism eri
volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Kouros Kore Vasikakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Poseidon Myron
kes elas Dnepri väikese lisajõe Rossi ääres. Nemad olevatki andnud nime kogu vene riigile ja rahvale. Kuid viimasel ajal on üha enam ajaloolasi tunnistanud Rjuriku ajalooliseks isikuks ja ja viikingite rolli Vene riigi loomise protsessis üsna oluliseks. Vana-Vene riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku see on aasta 882. Slaavlaste uskumused ei moodustanud päris ühtset süsteemi, esines piirkondlike laene ka naaberrahvastelt. Tähtsal kohal idaslaavlaste usundis oli surnute austamine ja esivanemate kultus. Näiteks mälestati lahkunuid kalmetel ühissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. Esivanemate kultusega seostus ka majavaim(domovoi) keda arvati elavat kolde või ahju all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks, sellepärast oli keskpäeval põllul töötamine keelatud. Idaslaavlaste jumaluste seas seisid tähtsal kohal päikesejumalad
eneseuhkus ja kogeda tõelist ennast. Harjutused sisaldavad endas eetilist distsipliini, eeskirju, kehaasendeid, hingamise kontrollimist meditatsiooni, iseennast jm. Joogast eeskuju võttes tekkis kristlik jooga Islam Moslem peab palvetama viis korda päevas. Palvetamise ajal moslem mediteerib, et saada kontakti jumalaga. Meditatsioon jätkub unes. Mitmetes usundites kus on mainitud mediteerimist nagu hinduism ja budism ei ole soovitatud usundiliikmetel tarbida uimasteid ja mõnes usundis on see keelatud. Mõningates usundites on aga uimastite tarbimine mediteerimise osa. Tänan kuulamast!
Elusolendites ei olnud väge kõikjal samal määral, täiskasvanutes, eriti aga meestes oli väga rohkem kui naistes ja lastes. Loomadel, inimestel oli väge kõige rohkem peas, südames, veres, küüntes, juustes ja hammastes. Näitsikutel enamasti lõigati juuksed enne naitumist lühikeseks ning samamoodi aeti orjad kiilaks, et nende väge vähendada. Mujalt sai väge juurde juues teatud looma verd või süües teatud elundeid. Teine väga tähtis element usundis oli hing, mis oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Enamasti lahkus hing kehast une ajal suutes sell ajal rännata ning siseneda isegi teistesse kehadesse. Peale surma, aga oli hinge lahkumine kehast lõplik. Siiski arvati mõnelpool, et peale surma siirdub hing putukatesse. Peale surma käidi enamasti lahkunu haua juures, et nö sidetpidada ning suhelda, jättes sinna nii mõnigikord liha tükk või leivakäär pruukostiks.
linnused. 13. Milline oli muinasaja naise roll ühiskonnas, kaks erinevat käsitlust. Naise võrdlemisi kõrge positsion (ülikumatused). Võrdväärne partnerlus- abielus sotsiaalmajanduslik liit. 14. Milles seisnes Eesti usundi omapära? Mida öeldi metsa, maa ja vee kohta? Milline koht on loodusel Eesti muinasusundis? Millist päeva kutsuti pühaks päevaks ja mis aega peeti hingede ajaks? Eesti usundis oli vähe kõrgeid jumalaid. Mets eksitas, Meri uputas. Keelatud oli tappa hingeloomi (ämblikke, sipelgaid, mardikaid). Pühaks päevaks kutsuti neljapäev ning hingede ajaks oli november. 15. Arheoloogiline kultuur- Sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide Lohukivi- Seostatakse ohverdamisega, tähistaeva vaatlustega, esivanemate asutamisega
Teiseks iseloomustavad seda aega väga hoolikalt lihvitud ning sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ning ka maaviljelusel oli suur osatähtsus(oder, nisu kaer). Asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti vilja kasvatamiseks Iseloomustavad ka teised matmiskombed, kus kalmistud rajati asulatest väljapoole kõrgematele küngastele. Võis olla muutus usundis : hakati surnuid kartma. Pronksiaeg Vanem 1800-1100 eKr Noorem 1100-500 eKr, Eesti oli jaotunud 2ks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Peamised elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus(nisu, oder). Rajati mõned kindlustatud asulad. Kivikirstkalmed. Kujunes välja põllumaa eraomandus. Laialdaselt valmistati veel kivist tööriistu, kuna pronks oli kallis.Võisid tekkida asulate pealikud, kes suutsid kehtestada võimu juba ulatuslikuma territooriumi üle. Rauaaeg
teemadega, sest nemad ei näinud veel sõja ohtu ja olid rahumeelsemad. Mükeene oli sõjakam ja nad olid juba näinud sõja ohtu ning nende kunstis oli rohkem kujutatud sõjalise sisuga kunsti teoseid. Nagu ka kunst olid Kreeta ja Mükeene usund sarnane. Mõlemas kultuurides usuti ja austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Kreetas aga austati eelkõige jumalannasid. Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi ja korraldati pidulikke rongkäike ja esitati hoogsaid tantse. Usundis oli ka olulisel kohal härg. Mükeene kultuuris erines see, et oli üles kirjutatud mõningad jumalate ja jumalannade nimesid. Kreeta ja Mükeene kultuurides esineb väga palju sarnasusi, aga see on sellepärast, et kui kreeklased vallutasid Kreeta saare siis nad võtsid sealsed usundid omaks ja muudsid neid natukene endale meelepärasemaks. Mükeene kultuur kujunes sõjakam sellepärast, et nemad juba olid sõjaliselt aktiivsed olnud, nemad ju vallutasid Kreeta saare
sõnavara looja), Aristoteles (Platoni kuulsaim õpilane, oluliseim teos ,,Poeetika", paljud ta seisukohad said klassitsismi teoreetikute lähtepunktiks), Herodotos (ajaloo isa, kes jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo), Cicero (kõnekunsti sümbol, suurim rooma kõnemees) Rooma kirjandus - keeleks ladina keel, looja endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus, rahvaluules esindatud kõik folkloori põhizanrid, võeti üle kreeka jumalad (kuna rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud) Rooma kõnekunst - 1saj eKr kadus võõramaine ainestik, valitsesid proosavormid, kirjanikeks poliitika ja riigitegelased, sel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel e. kuldne ladina keel, silmapaistvamad Caesar ja Cicero
See tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Maailmas leidus eri paigus, eri esemeis ja eri olendeis erineval määral maagilist väge, mida oskaja inimene võis käsutada nii millegi või kellegi kasuks kui kahjuks. Ühtlasi käsitleti loodust ja looduslikke objekte hingestatuma ehk elusolenditena. Põllumehele muidu vaenulik mets usundis vaenuliku jõuna ei kajastu. Samas polnud ta ka heatahtlik, vaid neutraalne - metsa seaduste täitja võis oodata head vastuvõttu, mittetäitja aga eksitamist või hullematki. Loodusjõudude abi oli vaja vilja- ja karjakasvatuses. Et nende heasoovlikkust kindlustada, toodi iga tähtsama ettevõtmise puhul ohvreid. Ohvrid pandi pühasse paika maha või pisteti puuõõnsusse. Peamiselt ohverdati raha, kanu, õlut, hobuseid, sokkusid, kitsi, leiba, juurvilju. Ohvripaikadeks olid
Religioonil oli Kreekas ka salajasem külg, mis avaldus müsteeriumides, millele olid iseloomulikud erilised pühitsemistseremooniad. Kreeka usundi tumedam pool väljendub nõiakunstis ja needmistes. Ma ei saa aru miks on vaja inimestel teist needa ja neile halba soovida??? Roomlastel nagu kreeklastegi ei olnud sõna religioon. Sellele kõige lähem mõiste oli cultus deorum ehk jumalate kummardamine. Sõna religion tähendas millestki rangelt kinnipidamist. Kesksel kohal rooma usundis olid rituaalid, kultusepidustused ja ohvritalitused. Nende eesmärgiks oli säilitada jumalate soosivat suhtumist. Suures osas võeti omaks kreeka jumalad. Rooma usund oli tihedalt seotud ühiskonna eluga see tähendab, et jumalad polnud mingid kauged tegelased vaid olid mures Rooma käekäigu pärast. Preestrid olid tähtsal kohal. Nad kuulusid poliitilise eliidi hulka, viisid läbi rituaale ja ohvritalitusi. Preestreid nimetati pontifeksideks ja ülempreester oli
arenes välja ka käsitöö ja laevaehitus. 2. Homerose ajajärk ehk tume ajajärk. Sellel ajal tekkisid tähtsamad Kreeka hõimud. Selle ajajärgu lõpul algas varanduslik kihistumine, alguse sai orjapidamine. Võeti kasutusele tähestik ja loodi Homerose eeposed. 3. Arhailine ajajärk. Kestis 600-480 aastat e.Kr. Sellel ajajärgul tekkisid linnriigid ja kujunes välja orjanduslik olukord. Arenes kiiresti käsitöö, kaubandus, meresõit, münditi raha. Usundis kujunes välja Olümpose jumalate süsteem. 4. Klassikaline ajajärk. Aastast 480-323 e.Kr.Sellel ajajärgul toimus linnriikide õitsenguaeg. Ateena muutus majandus ja kultuurikeskuseks, kujunes välja orjanduslik demokraatia.334- 324 e.Kr A.Suure sõjakäigud ja hiigelriigi teke. 5. Hellenismi ajajärk. 323-30 e.Kr, algas pärast Aleksander Suure surma. 6. 30aastast e.Kr kuni 395.aastani oli Kreeka Rooma maailmariigi koosseisus. Linnad kaotasid majandusliku ja poliitilise tähtsuse.
Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme.
Usk viib tihtipeale edasi ka kõige raskematel perioodidel. Inimesed, kes usuvad, saavad üle raskustes, sest neil on vaimne tugi. Usk seab tihtipeale ette piirid ning normid, millest üle ei astuta. Elatakse selle järgi, mida nad usutakse. Samas ei ole religioossed ainsad, on ka loodususk. Näiteks ürgajal usuti ju et loomadel, puudel ning loodusnähtustel on hinged. Näiteks indiaanlased uskusid, et nende eelkäiad on rebased, hundid, kotkad või muud loomad. Mõnes usundis peeti enne jahile minekut rituaale jahiõnne saamiseks. Selliseid usundi pooldajaid nimetatakse paganates. Ka muinaseestlased olid taarausulised. Seetõttu on meil hiied, pühatammikud. Ka praegu on Eestimaa pinnal üpriski palju inimesi, kes pole oma muistsest usundist loobunud. Praeguses ühiskonnas on ka neid, kes võtavad endale mingi usu moe pärast. Kas siis selle pärast, et niiöelda äge olla või nõuab nende arvates seda ühiskondlik positsioon
Forselius ja 1684 loodi Forseliuse seminar. Edukuse tõestamiseks viis ta Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu kuningas Karl XI ette, ta oli vaimustatud. Lõpuks loodi igasse kihelkonda kool. Tekkis Piibli tõlkimise vajadus, 1686 ilmus Vastne Testament, tõlkijad Andreas Virginius ja poeg Adrian. Heinrich Stahl avaldas eesi keele grammatika (saksapärane). Hornungi oma oli parem, nim. vanaks kirjaviisiks. Tähtis osa Tartu Ülikooli loomisel Johann Skytte'l. Usundis olid segunenud loodususundi ja katoliikluse jooned. Nimipühaku päevadest on tulnud rahvakalendri tähtpäevad. Nõiaprotsesse arvati tegevat kõik, kujutas endast inimese või looma kahjustamist/tapmist maagilise toimingu abil. Nõidumisel võis kasutada riideid, ehteid, loitsusõnu jms. Räägiti ka kuradiga kohtumisest ja lõbutsemisest jne. Kuna Rootsile ei meeldinud Eesti alal kehtiv pärisorjus, ja balti aadel võis riigi reeta ohukorras, siis oli vaja Balti provintsid rootsistada
raud-, puit- ja rantkirved, luust noole- ja harpuuniotsad, mõõgad, nooled, sirbid, savinõud, niinest vakad, käsikivid, konksadrad jpm. Muistsete soome-ugri hõimude kultuurile olid omased kujutlused úamaanist ehk nõiast, kes võis oma erakordse hingejõuga mõjutada (nõiduda). Oli kujutlus ka vägevatest loomadest, keda austati inimeste esivanematena ja kelle hingi tuli lepitada nende tapmise puhul (nagu Põhja rahvaste karutapmise rituaalid). Keskne koht muistses usundis oli surnutekultusel. Surnute hauatagust elu kujuteldi jätkuvat samasugusena nagu maapeal. Et surnuid arvati olevat vallanud mingi kuri jõud, siis neid kardeti, aga lahkunud omastena ka armastati ja austati ning püüti lepitada ja nende heatahtlikkust pälvida hauapanustega või kalmule toitu tuues ja seal nendega koos süües või neid koju ühisele ohvrisöögile kutsudes (hingedeaeg). Alates II a.t. e.m.a. , kui läänemeresoome
Skorpione küttivate loomade hulgas on vähe selgrootuid. Peaaegu kõik skorpionid on agresiivsed oma ligikaaslase suhtes ning juhusliku kohtumise tulemusena tekkivad tülid lõpevad ühe võistleja surmaga. Skorpionite suurim vaenlane on hoopis inimene, kes nende hammustusi kardab ning neid seetõttu tapab, kaalumatta, kas nad üldse on ohtlikud. Faktid skorpionite kohta *Skorpionid mängisid väga tähtsat rolli MuinasEgiptuse usundis. *Umbes 800 skorpioniliigist suurima pikkus võib ulatuda 18 sentimeetrini *Üldlevinud eelarvamus, et skorpionid poevad voodisse teki sisse, et sealt inimest passida ja hammustada, on täiesti väär. *Noored skorpionid iseseisvuvad pärast esimest kestamist. Ühtekokku peavad nad 78 korda kesta vahetama enne kui küpsuse saavutavad. Sisukord 2. Sissejuhatus 2. Evolutsioon 2. Eluviis 2. Toitumine 3. Paljunemine 3. Salvamine 3. Vaenlased 3. Faktid skorpionite kohta Kasutatud kirjandus:
lõbustamiseks, ei käsitletud maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Vabariigi lõpul muutus teater veelgi rahvapärasemaks. Dialoogi asendasid labastel zestidel põhinev nali. Kuna sellised labased näitemängud ei rahuldanud haritumat publikut, hakkasid osad autorid oma teaoseid kirjutama ainult lugemiseks. Teada on, et roomlased olid varasest ajast alates neist kõrgema kultuuriga etruskide ja kreeklaste mõju all.Kõik see kajastub roomlaste usundis, eriti nende jumalates. Kindel on see, et varasemal ajal austasid roomlasedloodusjõude ja vaime. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Nad uskusid, et riigi edu sõltub jumalate heasoovilikkusest, seepärast austati jumalaid vääriliselt. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all. Rooma riik suhtus ka sallivalt alistatud rahvase usundeisse. Nad soovisid,et nad avaldaksid austust ka tähtsamate rooma jumalatele.
kellel ei puudu siiras võlu. Tihti on nende kujude nägudel salapärane naeratus. KORE ( u.530 e.m.a) KURUS VOLOMANDRAST ( u. 600 e.m.a) VASIKAKANDJA ATEENA AKROPOLILT( u. 560 e.m.a) KLASSIKALINE AJASTU Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete
Rooma mõisted Aeneis- Vana-Rooma eepos, mis räägib müütilise Rooma rahva esiisa Aenaease seiklustest pärast Trooja sõda (autor Vergilius) Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega ...
Muinasusund kui muistsete eestlaste elu- ja mõtteiviisi peegeldus. Muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik, mis hõlmab aega 9000 a.e.Kr kuni 13.sajandini. Mis on aga muinasusund ning kuidas ja tänu kellele meil on võimalik rohkem teada saada muistsete eestlaste elust? Muinasusundist saame teada: Henriku Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, ja ka arheoloogia vahendusel, midagi muutub usundis koguaeg, samuti on see piirkonniti väga erinev. Muinasusundi all mõistame muinasajal valitsenud uskumuste kogumit. Eestlaste usund oli oma põhiolemuselt loodususund e.animism. Loodususund oli seotud metsa ja veekogudega, pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat, palju austamisobjekte ja ka esivanemate austamine oli väga tähtis. Usuti, et elava ja surnu vahele jääb vastatikune suhe. Arvati, et lahkunud esivanemail oli võime midagi muuta.
11) Vana-Liivimaa valitsejate vastuolud 14-15. sajandil ja nende lahendamise katsed Danzigi konverentsil Tartu piiskop, kes oli orduvastase opositsiooni hingel. Pani kokku võimsa ordu vastase liidu. 12) Eesti talupoegade olukord 14.-16. sajandil Maavabad, vabatalupojad ja adratalupojad 13) Katoliku usk ja kultuur keskaegses Eestis Peamine eesmärk oli tagada vaimulike järelkasv 14) Muutused eesti talurahva usundis keskajal Ajaarvamistähistena hakati kasutama katoliku kalendri kirikupühi, jõulud, jaanipäev 15) Keskaja kunst Eestis (stiil; arhitektuur ja kujutav kunst, tähtsamad näited). Michel Sittow Gooti stiil 12-16 saj -> Eestis 13-16 saj Toomkirik, Pühavaimukirik, Oleviste, Niguliste Niguliste altar-> HERMEN RODE SURMATANTS-> Bernt Notke Arhitektuur- Pariisi jumalaemakirik, Tartu toomkirik, Oleviste ja >Tartu Jaanikirik
Libahunt Libahunt on paljude rahvaste usundis ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud inimene. Libahunt on tuntud ka Eesti rahvausundis võimalik ,et tulnud germaani või slaavi rahvastelt.Eestlaste uskumuste jargi võis saada libahundiks kas nõia loitsutamise abil või enese teatud maagilisi toiminguid sooritades. Libahundiks saamise maagilised tomingud olid kas hundinaha selga panek ,ümber nõiutud kivi kolm korda käimine, erilise nõiutud võidega määrimine või nõiasõnade lugemise abil. Arvati, et libahundid murravad koduloomi
Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega .Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Kreeta- mükeene ajastu usund- kreeklased austasid eelkõige jumalannasid. Neile ohverdati loomi, nende auks korraldati rongkäike ja pidusid. Kuulus kreeklaste usundis koht on ka härjale. arvatakse et ta oli teise jumalanna peamine ohvriloom. Vana-kreeka ühiskond- Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne. Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid, Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad
mõjutanud järjepidevalt eestlaste kombetalitlusi, ilma milleta ei oleks meil tänapäeval mitmeid traditsioone ning eelkõige kultuurilist eripära. Pika muinasaja jooksul tegid usulised vaated Eestis läbi mitmeid muutusi. Kuigi Eesti on pindalalt väike, leidus siin usualal mitmeid iseärasusi. Kurb on tõdeda, et meie rahvuslus hääbub iga aastaga ning koos sellega ka meie usund. Muinasaeg on olnud tähtsaks teerajajaks eestlaste usundis, kuid ei oma esine enam argipäeva elus peaaegu üldse. Arvan, et iga eestlane võiks aegajalt tulevikule pühenduses leida aega heitmaks pilk minevikku, et kanda edasi väärtuslikke traditsioone.
Rastad Mari-Anne Tammiste Kes on rastad? Maailma vaate poolest on rastad inimesed, kes usuvad, et Aafrika on musta rassi spirituaalne kodu. Inimesed, kes arvavad, et rastad on tegelased, ks elavad Jamaical, suitsetavad kanepit ja kannavad rastapatse, ei suuda mõista, mis peitub selle liikumise taga. Rastafarism on palju enamat kui religioon. See on eluviis, sotsiaalne eluviis, meeleseisund. Rastafari liikumise teke Rastafari-usundis leidub nii kristluse, judaismi, Lääne-Aafrikast pärineva kumina kui ka hinduismi jälgi. 1930.aastatel Jamaical valitsenud depresiivne meeleolu, rassism ja klassidevaheline ebavõrdsus lõid vaeste inimeste hulgas hea keskkonna uue religiooni sünniks. Tekkis esmalt liikumine "Tagasi Aafrikasse", mille liidriks sai Marcus Garvey. Garvey oli Jamaica suurim mustanahaliste õiguste eest võitleja, kes kutsus Aafrika päritolu inimesi kogu maailmast ühinema ning naasma Aafrikasse, et se...
Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest. Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist (türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni. Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega. Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine
Kujusi loodi veel ka kõnemeestest ning olümpiavõitjatest. Klassikalisel ajastul hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlusi. Klassikalise ajastu skulptuurid on kõik valdavalt pronksist, ning pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on märksa vastupidavam kui kiviblokid. Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks: 1)kõrgklassika 5. saj eKr 2)iluklassika 4.saj.eKr. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Tihedad olid nn. akti- alasti kujud. See võte võimaldas paremini kujutada harmoonilisi kehasid. Hellenistlik skulptuur Hellenistlik skulptuur muutus märksa toretsevamaks ning nii mõneski töös esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedus
üks jalg veidi teise tte. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane ,,arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; sellele lisandusid veel ilmalikud kujud kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt, kui ka eluviisidelt tavaliselt inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte - - alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. 5
Savinõusid ilustati nüüd mitte kammisarnase tööriistaga vaid nöörijäljenditega. Asulakohad: idas ulatusid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. Asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. Kombestik: muutusid matmiskombed: kalmistud rajati kõrgematele küngastele, surnud asetati maasse kaevatud hauda külili ja kägaras, mõnikord ka kinniseotult. Arvatakse et toimus muutusi inimeste usundis: surnuid hakati kartma. Vanem pronksiaeg. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, töö sai ära tehtud kolm korda kiiremini. Ometi jõudis neid sel ajal Eestisse vähe , sest siin puudus nende valmistamiseks vajalikud vase ja tinamaagid, mujal olid pronksesemed liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Seetõttu jätkus vanemal pronksiajal kivikirveste valmistamine. Noorem pronksiaeg. Uut tüüpi kinnismuistised: kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
