Natsionalism Natsionalism ehk rahvuslus on ideaalne maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine mis keskendub rahvuslusele. Natsionalistid pooldavad riiki, kus on ainult üks rahvas vastandina paljurahvuslikele riikidele. Rahvuslik eneseteadvus oleneb peamiselt päritolust, keele- ja kultuurikeskkonnast. Iga rahvus püüab oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, täisväärtuslikult saab rahvus säilitada ja arendada oma ainulaadsust suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses.
Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fašismvastandlikud ideoloogiad. Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on erinevais riikides kas punane nelk või punane roos Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. Rahvusluse ideoloogia kohaselt püüab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses, seepärast on rahvusliku iseolemise
Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Proletriaat palgatöölised Urbaniseerumine linnastumine Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi. 2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks? Inglise revolutsioon Tarastamine talupojad pidid minema linna vabrikutesse tööle Algkapitali olemasolu Füüsika, eriti mehaanika teaduse kiire areng 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negtiivsed tagajärjed
8.Mida head ja halba tõi tööstuslik pööre endaga kaasa? Hea-elu muutus kergemaks.halb-masinad nõudsid palju raha . 9.Millised poliitilised õpetused hakkasid levima19.saj.? Konservatism,Liberalism,Sotsialism 10.Mida kujutab endast marksism?Kes pani sellele aluse? Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus. Aluse pani proletariaat 11.Seleta mõisted:-Saksa tolliliit- Soodustas saksamaa Urbaniserumine-linnastumine majandusliku arengut Natsionalism-rahvuslus Proletariaat-palgatööline Utopist-maailmaparandaja Imperialism-suuriikide püüd saada endale maid
Parem ja vasakpoolsed parteid On olemas vasak poolsed parteid ja parem poolsed parteid. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism.Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm.ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele.Euroopas mõeldakse 21. sajandil liberalismi all pigem majanduslikku vabadust ehk uusliberalismi, mis pooldab maksude vähendamist ja vastandab ennast sotsialistidele ja on seega parempoolne. Paljud sotsiaaldemokraadid nagu näiteks Saksamaa on vasakerakondadest jällegi nihkunud paremale ja võtnud liberaalide positsioonid tsentris. Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba...
Kommunism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust tööliste valitsuse abil, eesmärk on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine Fasism e natsionaalsotsialism- poliitiline õpetus, mis väärtustab ainult oma rahvast, on rassistlik, juhikultusele ja militarismile orienteerunud Dominioon- BRÜ automaatne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus seadusandlus; BRÜ Briti Impeerium moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad: Aafrika, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna- Aafrika Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi Isolatsionism- eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas Maffia- organiseeritud kuritegevus Autoritaarne diktatuur- kogu võim koondu ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valitsemises Totalitaarne diktatuur- kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valimistes; rikuti demokraat...
Erasektor kadus lõplikult. Pöörati suurt tähelepanu masinaehituse, kalapüügi jne arendamisele. Paisutati ka tööstus ja tsiviilehitust. Tulemuseks oli tööliste suur osakaal rahvastikus, mis kahandas eestlaste osatähtsust ning kiirendas linnastumist. Taastus käsumajandus. 4) Mõisted : Märtsi Pleenum : Toimus 2126 märts 1950 massiline kodanlik natsionalism. Karotamm sunniti lahkuma ja tema asemele võeti Johannes Käbin 40 kiri : Avalik kiri ENSVst 28 oktoober 1980.a . Püüti kaitsta eesti keelt. Katse astuda avalikku dialoogi kommunistliku parteiga. Leevendas venestamis poliitikat. Kodanlik natsionalism : Nomenklatuur : Eliitgrupp Nõukogude liidus. Sulaaeg : Algas peale Stalini surma 1953.aastal. Karl Vaino : Oli ENSV poliitik ja parteitegelane. EKP juht.
sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. 3. Millised sotsiaalsed klassid ja rühmadolid iseloomulikud 20. sajandi algusele? 20. sajandi algusele olid iseloomulikud töölisklass, keskklass ja kõrgklass. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Esiteks revisionistid, teiseks vene enamlased, kolmandaks tsentristlik suund ja neljandaks anarhistid. 4. Kas rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused? Rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused, kuna natsionalismi puhul eelistatakse enda rahvust mingitele muude rahvustele ja enesemääramise soovi puhul püüeldakse selle poole kus keegi teine juba on. 5. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Euroopa riigid teostasid koloniaalpoliitikat kuna taheti näidata enda riigi mõjuvõimsust ja suurendada enda riigi pindala. Koloniaalmaades oli ka odavam tööjõud .
impeeriumite lagunemine selle käigus. Imperialism-suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks. Koloonia- territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, aga on selle valitsuse all Euroopa tsivilisatsioon-Lääne-Euroopas kujunenud inimühiskond, poliitiline kord ja kultuur, mille juhtmõtted olud isikuvabadus, eraomand, turumajanuds, demokraatia, ühte religioon(kristlus) Šovinism-suurrahvaste natsionalism, marurahvuslus, kus oma rahvast peetakse teisteks paremaks. Natsionalism-rahvuslus Rassism-teooria, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud ebavõrdseteks rassideks. Suurriik-suur ja võimas rahvusvahelist poliitikat mõjutav riik(territoorium, rahvaarv, majandus ja sõjaline potensiaal) Teadusrevolutsioon- Monopol-Ettevõte või ettevõtete ühendus, mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus.
Esimese maailmasõja põhjused 1. Saksamaa ja prantsussmaa tüli elass-lotringi kuuluvuse pärast 2. venemaa ja austria-ungari konkurents mõju pärast Balkani poolsaarel 3. Inglismaa ja saksamaa vaheline võitlus loodrirolli pärast maailmas 4. kolooniate ümberjagamine 5. natsionalism oma rahvuse huvide ületähtsustamine 6. suurriikide liidusuhete mehhanism 7. sõjaväelaste soov rakendada oma sõjaplaane Maailmasõja ajend Austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine serbia salaorganisatisooni poolt
Kosmopolitism Kosmopolitism ─ ideoloogia, mis inimkonna ühtekuuluvuse nimel (sõltumata konkreetsetest tingimustest) mõistab hukka igasuguse rahvuslikkuse ─ maailmakodaniku ideed esindav suundumus, mis peab rahvusi, rahvuskeelt ja -kultuuri väheoluliseks ─ mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul Kosmopolitismi vastand on natsionalism. Kosmopolitism ei ole kindlapiiriline ideoloogia ega usk, kuid toetab enamasti demokraatlikku globaliseerumist, ühist suhtlemiskeelt, ühisvaluutat, universaalset haridus- ja tervishoiusüsteemi, viisavabadust jne. Kosmopolitismi mõiste pärineb Antiik-Kreekast küünik Diogeeneselt, kes vastas, kui temalt küsiti, kust ta pärit on, et ta on maailmakodanik. Ta elas 5. sajandil enne Kristuse sündmust.
Nad on olnud Meka emiirid, Iraagi kuningad ja luues esimese Jordaania kuninga positsiooni 20ndal sajandil. Nende viie riigi puhul pole suurt lahkamist tarvis, kuidas võimule on saadud. Järgitud on lihtsalt traditsioone ja ka seadust, olles ametlikud troonipärijad. Presidendid Hoopis teine lugu on presidentsiaalsete riikidega, kus riigipead on võimu saavutanud teisi teid pidi. Araabia riikides tõstsid eelmise sajandi keskpaigas nasserism ja natsionalism, lisaks sellele oli tegu noorte riikidega, kel polnud oma poliitilisi kogemusi, kuna seal oli pikka aega valitsenud koloniaalvõim. Kõik need kokku annavad hea aluspinna riigipööreteks. Egiptus Egiptuses sai pikalt kestnud reziim võimule, kui Vabad Ohvitserid korraldasid 1952 aasta revolutsiooni, kõrvaldades kuningas Farouk I-e riigipea kohalt. Neil oli mitmeid ajendeid ja ka toetus USA ja Nõukogude Liidu luurelt. Esiteks süüdistasid nad kuningat Egiptuse
· Kommunismis oli oluline töölisklassi,tahaplaanile jäi · MUSSOLINI-sündis sepa peres vaesuses, ei saanud kodanlus omandada head haridust,õppis kirikukoolis,oli sotsialistide ajakirjanik,I MS heideti ta sotsialistide parteist välja,oli · Natsionalism ja faism rõhus rahvuse ühtusele,vaenlasteks sõdur. olid rahvuse reeturid,teised rahvad ja kommunistid. Faismi võidukäik itaalias: Diktatuuride tekkepõhjused: · 1921a valimistel olid fasistid edukad.kuid enamust ei
NÕUKOGUDE EESTI Nõukogude võimustruktuur • 1944.a Nõukogude võimu taastamine • Sisenesid operatiivgrupid • ENSV võimuorganid koondusid Võrru • Liiduvabariik allus moskva korraldustele Kohalik võimueliit ja nomenklatuur • ENSV sõjaväge ja partei-ja valitsuskaader koosnes kommunismimeelsetest • Alguses madal haridustase • Kodanlik natsionalism • Nomenklatuursed ametikohad Standardvalimised • Näiline demokraatia • Ülemnõukogu saadikute roll tähtsusetu Partei kilp ja mõõk • Julgeolekuorganid • KGB- ühiskonna silmad ja kõrvad • Vabatahtlikud või sundvärvatud Võõrsõjaväe kohalolek • Sõjavägi jäi Eestisse režiimi kindlustamiseks • Sõjavägi elanikele ränk koorem • Eesti „Oma sõjavägi“ • 1956.a saadetu laiali
USA-s jõuti järeldusele, et sõjalisel teel ei suudeta kogu maailmas kommunismi levikut tõkestada USA otsustas alustada detente'i 1975. a tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambozas MIKS USA KAOTAS SÕJA ? 1. USA televisioon näitas sõjakoledusi 2. Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditakse kaugel dzunglis 3. ei täitunud USA lootus, et Põhja-Vietnamis kujuneb vastasseis kommunistlikule valitsusele 4. Vietnamlaste natsionalism oli tugevam kommunismi hirmust 5. Protestilaine, sõjavastased demonstratsioonid USA-s ja Lääne Euroopas
20.04.1792 algasid revolutsioonilised sõjad 21.09.1792 Rahvuskonvent 22.09.1792 Pr vabariigi kehtestamine 04.1793 Rahvuspäästekomitee 14.07.1793 Marat mõrvamine, algab jakobiinide terror 09.1793 kahtlaste seadus 28.07.1794 Robespierre & Saint-Just hukati 1794-1799 Direktoorium 9.11.1799 Riigipööre 1799-1804 Konsulaat 1804-1814 Keisririik 1814-1815 Viini kongress Tagajärjed: · Turumajandus · Seisuste kaotamine · Inimõigused · Natsionalism · Maade riigistamine · Kultuuri (osaline) hävitamine · Kiriku riigistamine · Ateismi levik
3. riigi tenitootium on jagatudpiirkondadeksja igas piirkonnason tcicistusomandit registreeriv asutus Mida niiitab Gini koefitsient? 1. riigi majandusvabaduse taset 2. iihiskonnatulude jaotumiseebavdrdsust 3. sisemajanduse kogutoodangudiinaamikat Millised on Geert Hofstede s6ltumatudkultuuri tunnused?Leidke vale variant. 1. v6imudistants 2. orienteeritusliihi- v6i pikaajalisteleplaanidele 3, individualism- kollektivism 4. natsionalism- kosmopolitism 5. ebamii2irasuse tiletamisepiite 6. maskuliinsus- feminiinsus Millised on ti.itipilisedpartneri taustauuringukskasutatavadallikad? Leidke y4!g variant. f . iiriregister 2. WTO Teataja 3. krediidiraport Millised on pdhilisedpartneriotsingumeetodid?Leidke vale variant. f . isiklikud kontaktid 2. andmebaasidekasutamine 3. kaubamiirgi registreerimineviilisriigis 4. messidelja kontakttiritustelosalemine
bürokraatlikest organisatsioonidest. METAFOORILINE SUGUPUU Tänu industrialiseerimisele ja laialdasele integratsioonile hakkas heterogeensus populaarsust koguma rahvusriikides. Üks inimene on väga paljudega seotud. Kõige mobiilsus. Abielu ideoloogia põhineb individuaalsel valikul. Võib jääda mulje, et sugupuu polegi enam oluline, aga sellel on siiski sümboolne ja sotsiaalne roll inimesele lähedase organisatsioonina. Natsionalism esitleb rahvust kui metafoorilist sugulaste gruppi. Sarnaselt ka de facto. Kui rahvusriigi elanik sureb üksikuna ja pärijaid pole, siis saab riik kogu tema vara endale. Peamine erinevus rahvuse ja tõelise veresuguluse vahel on see, et rahvus koosneb väga paljudest inimestest, kes isegi ei pruugi kunagi oma eluajal kohtuda. SUGULUS JA SUGU Ehkki seni on räägitud vaid meesatropoloogidest, on ka naistel koht antropoloogia arengus. Nad on nö ressursid: naine, ema, tütar, õde
Toetasid pigem ebavõrdsust Liberalism – pooldatakse üksikinimese õigusi ja vabadust, kuid mitte alati naiste õigusi Sotsialism 1. revolutsiooniline (kommunism) – ise tuleb võim võtta vägivallaga 2. sotsiaaldemokraatia – võrdne ühiskond, ei kasutatud vägivalda, kõik tuleb lahendada rahulike ja demokraatlike vahenditega. Anarhism – ei mingit riiklikku võimu Rahvuslus – natsionalism ja antisemism 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II Keisril oli liigne võim, riigis olid suured ühiskondlikud kontrastid, suur venestamine Vene-Jaapani sõda: Võitlus ülemvõimu pärast Hiinas – Venemaa sai raskelt lüüa 1905. aasta revolutsioon:
Toetasid pigem ebavõrdsust Liberalism – pooldatakse üksikinimese õigusi ja vabadust, kuid mitte alati naiste õigusi Sotsialism 1. revolutsiooniline (kommunism) – ise tuleb võim võtta vägivallaga 2. sotsiaaldemokraatia – võrdne ühiskond, ei kasutatud vägivalda, kõik tuleb lahendada rahulike ja demokraatlike vahenditega. Anarhism – ei mingit riiklikku võimu Rahvuslus – natsionalism ja antisemism 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II Keisril oli liigne võim, riigis olid suured ühiskondlikud kontrastid, suur venestamine Vene-Jaapani sõda: Võitlus ülemvõimu pärast Hiinas – Venemaa sai raskelt lüüa 1905. aasta revolutsioon:
Kolmikliit:A-U, Inglismaa. Eesmärk:ülemvõimukehtestamine.Antant:Prantsus,Inglis,Venemaa E:taheti Saksamaa mõjuvõimu vähendada.1MSpõhj:Saksa ja Prantsus tüli, natsionalism, puudus organisatsioon, mis suudaks rahvusvahelisi suhteid parandada.11nov1918 kirj alla Compiegne'i vaherahule. Sõjatulemused: *lagunesid impeeriumid: Saksam, A-U, Osmanid, Venemaa. *tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austr ja Ung. *kukutati dünastiad: Hohenzollernid,Habsburgid,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W
panteism eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal (hinduism) ateism usuvastatus, jumalatus, jumala või usu eitamine agnostitsism arusaam, kus ei olda kindel Jumala olemasolus ega ka mitte-olemasolus usklik keegi, kes usub millessegi, kellessegi (laialdaselt jumalasse uskujate kohta; sõna kasutus problemaatiline) teodiike teoloogiline õpetus Jumala õiglusest, heldusest, armulisusest ja õigeksmõistust natsionalism - ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele. Patsifism - põhimõtteline suhtumine, mille järgi ei saa inimeste tapmist ega sõjapidamist kunagi õigustada maoism - marksistliku kommunismi revisionismivastane vorm, mis põhineb Mao Zedongi õpetusel sotsialism - ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia.
Ajaloo küsimused Kaimar Pihlapuu 1. Nimeta I ms põhjused; 1)Võimude tasakaalu kadumine Euroopas (Saksamaa ühinemise tõttu), 2)Riikide liitude süsteem 3)natsionalism,imperialism 4)võidurelvastumine 6)pingelised suhted balkanil 7)Austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. 2. Missugused muutused toimusid Vene impeeriumis 1905. a. -; 1917.a. veebruari - ja 1917.a. oktoobrirev. Tulemusel? Kergenes talupoegade ja tööliste olukord,vähenes rahvuslik rõhumine,Laienesid poliitilised õigused tugevnes rahvuslik liikumine,saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks,lihtsustus rahvuslike
Inglismaa. 1917. aastal liitus Ameerika Ühendriigid sooviga mitte teha koostööd taaskord Saksamaaga. Otseselt ei olnud Venemaa ja Saksamaa vahelised suhted ohus ja samuti polnud ka Prantsusmaa ja Austria vahel erilisi pingeid, kuid erinevate liitude tõttu tekitas see nende vahele teravaid suhteid. Seetõttu muutus see sõda ka maailmasõjaks. Tähtsaks maailmasõja puhkemise põhjuseks olid ka erinevad ideoloogiad nagu kommunism, natsionalism ja sovinism, samuti tekkis uutena juurde anarhism ja feminism. Ühtset ja õiget vastust esimese maailmasõja puhkemiseks on raske leida, seetõttu arvan, et erinevate põhjuste koosmõjul arenes see sõda ülemaailmseks.
ja usaldas neid. NSVs Põllumajanduse areng oli 1944.aastal võttis N.K kasutusele mõiste- kodanlik J.K ajas valitsemisajal mõõdukat laveerimis- liidulisele toitlustusprogr poliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- natsionalism meelne ning Venestamine (K.V oli ise 1950. toimunud EK(b)P pleenium tulemusel ühteaegselt arvestada ka Eesti NSV hetkelisi vabastati olusid. N.K parteijuhi kohalt. Head suhted N.Hrustsoviga. 1954.a. käis 1988. K.Vaino vabastati E N
8) Mida tähendab imperialism? Tööstuse saavutustele tuginev ühiskonda. 28. Poliitilised õpetused. Konservatiivne partei tegutsenud Inglismaal 1830.aastatest kuni tänapäevani Sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust Konservatism poliitiline õpetus, mis tugineb traditsioonilistele põhimõtetele. Liberalism poliitiline õpetus, mis lähtub inimeste vabadusest ning õigustest, mida kaitseb riik. Natsionalism rahvuslus. Sotsiaaldemokraatia sotsialism, mis pooldas ühiskonna võrdseks muutmist vägivallata. Kommunism revolutsioonilise sotsialismi liik, mida viljelesid näiteks Marx ja Engels. 1) Millist ühiskonna arengut pooldasid konservatiivid? Rahulikku, aeglaselt kulgevat arengut, mis ei tooks kaasa vapustusi. 2) Kuidas konservatiivid oma seisukohti põhjendasid? Vaid nende abil sai riik olla tugev ja iseseisev, sõltumata teistest.
·Lääne (SB ja Pr) järelandmispoliitika Saksamaa suhtes, mis ärgitas Saksamaa (Hitleri) agressiivsust. ·Julgeolekusüsteemide (Rahvasteliit, desarmeerimiskonverentsid) suutmatus ohjeldada agressiivseid riike. ·Peale I MS olid võitjad kaotajate ülekohtused , see külvaski uue sõjaPõhjused: ·Jõupoliitilised vastuolud. Saksamaa- Suurbritannia; Saksamaa- Pransusmaa ·Suurriikide võidurelvastumine ·Kolooniate ümberjagamine ·natsionalism Pransusmaa ja Saksamaal ·Ühiskonnasiseste pingete ja vastuolude lahendamine sõja abil- suunata kogunenud raev võõraste vastu ·Saksa- Briti majanduslik rivaliteet ·sõda sündis EU riikide vahelisest vaenust ja vastuolust ·28. juuni 1914- Sarajevo atentaatSõdivad riigid jagunesid Euroopas ja kogu maailmas kolmeks omavahel võitlevaks jõuks: ?Sõdivad riigid jagunesid kahte koalitsiooni: Keskriigid ( Saksamaa, Austria_Ungari, Itaalia)
ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele Konservatism demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Liberalism poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine Romantism iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele Klassivõitlus ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel Merkantilism rahvuslik mõtteviis, mille eesmärgiks on kaubanduse abil tugevdada rahvusriiki Tööväärtusteooria kauba vahetusväärtus sõltub primaarselt sellele kulutatud tööst füsiokraatia majandusteooria, mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest
Rahvuslik ärkamisaeg 19. saj keskpaigast kuni u 70-ndate lõpuni oli kõige intensiivsem aeg. Kuni 19. sajandini domineeris kogukondlik mõtlemine. Napoleoni sdade järel levis natsionalism esimene rahvusriik oli Kreeka. Rahvusriikide teine laine 60.-70.ndail Balkanil (Rumeenia, Bulgaaria, Serbia). Suurim laine 20. sajandil esimese maailmasõja järel (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia). Viimane laine oli Nõukogude liidu lagunemisel Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg langes 19. saj keskpaika. Hakati tunnetama ennast kui rahvust seda soosis eestikeelse kirjanduse levik,
Religiooni täielikku kadumist saab põhjustada ainult maailma lõpp. Religiooni saab suhtuda kahte viisi : Kas oled usklik ja usud, või siis vastupidi. Mulle jäävad alati meelde tapatalgud, mis hoiatavad mind selle eest mida võivad inimesed jumala nimel toime panna. Ja need vägivallapuhangud on liiga tihti kordunud. Ka Euroopa ajalugu on korduvalt näidanud, kui ohtlikud on religioonid : Prantsuse ususõjad, tormilised rahutused Iirimaal, Hispaania diktaatori Franco katoliiklik natsionalism ning Inglise kodusõda, mil vaenutsevad pooled läksid lahingusse samade ülistuslaulude saatel. Inimesed pöörduvad religiooni poole et saada vastuseid oma küsimustele. Kust me tuleme? ja milleks me elame? Esimesele küsimusele ma vastata ei oska. Teise küsimuse peale julgen avaldada oma arvamust et niipea kui religioon haarab endale ühiskonna juhtohjad, viib see türanniani. Ometigi väidavad religioonid siiamaani et nende juurest saab kaitset ja erikohtlemist
konservatism-alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidevust thtsustav poliitiline petus. 19 sajand- konservatiivsed vaated judsid aktiivsesse poliitikasse. 1830-moodustati konservatiivne partei(tuntuim inglismaal, ja tegutseb tnapevalgi). 19 sajand-kodanluse sajand. liberealism-vabameelsus, inimeste vrdiguslikkust ja vabadust thtsustav poliitiline petus. 19 sajand oli liberealism levinuim poliitiline vool. rahvuslus ehk natsionalism. 19 sajandil sain kesk- ja ida-euroopas ning balkanil hoo sisse rahvuslik vabadusliikumine, mille eesmrk oli uute iseseisvate rahvusriikide loomine. (selleni juti 20. sajandil). 19 sajandil kiirendas teaduse ja tehnika edusammude kasutamine tootmises hiskonna arengut.(vead: polnd korereid. Veevarustus, kanalisatsioon, arstiabi, koolivrk ei tulnud toime).tliste haridustase oli paranenud. rikkad vabrikandid. sotsialism-poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaalset vrdsust.
Niisiis rõhutab nimi 666 kujukalt seda, et Jumal peab inimvalitsusi täielikult ebaõnnestunuks. Need pole suutnud saavutada kestvat rahu ja julgeolekut. Selleks on võimeline vaid Jumala valitsus. Metsalise märk Piiblis öeldakse, et inimesed saavad ,,metsalise märgi", kuna nad käivad ,,imetledes metsalise järel", teda suisa kummardades (Ilmutus 13:3, 4; 16:2). Nad austavad hardalt oma riiki, selle sümboleid või sõjalisi jõude. Teatmeteos ,,The Encyclopedia of Religion" märgib: ,,Natsionalism on muutunud nüüdismaailmas mõjuvõimsaks religiooniks." Kuidas saab keegi metsalise märgi oma paremale käele või laubale? (Ilmutus 13:16.) Jumal ütles seoses käskudega, mis ta Iisraeli rahvale andis: ,,Siduge need tähiseks oma käe peale ja need olgu laubanaastuks teie silmade vahel" (5. Moosese 11:18). See ei tähendanud, et iisraellastel tulnuks sõna otseses mõttes teha märk oma käele või laubale. Jumala sõnad pidid hoopis juhtima kõiki nende tegusid ja mõtteid
Edasi levis 19. saj jooksul prantsusmaale, saksamaale, itaaliasse ja mujale, Ideoloogia 19. sajandil IDEOLOOGIA- mõtteviis, suhtumine ühiskonna arengusse, süstematiseeritud kujul, ehk poliitiline õpetus. KONSERVATISM- ideoloogia, kus väärtustatakse vanu traditsioone, püütakse ühiskonda arendada tasapisi. LIBERALISM- Ideoloogia, kus väärtustatakse üksikisiku vabadust. ROMANTISM- Mõtteviis, kus väärtustatakse üksiku kangelase tähtsust, vaprust, suuremeelsust. NATSIONALISM- Rahvuslus, mõtteviis, kus oma rahvast peetakse teistest paremaks. SOTSIALISM- Mõtteviis, kus pööratakse tähelepanu inimeste hakkama saamisele ühiskonnas. Ladina- Ameerika Hispaania koloonia- Kohalikku tööjõudu ja loodust kasutati Hispaania huvides. Elanike kihid: Bürenneelased- Hispaanlased Kreoolid- koha peal sündinud järeltulijad Indiaanlased- kohalik põlisrahvas orjad- neegerorjad aafrikast Vabadusvõitlust mõjutasid:
· He started school in his homevillage of Ühtri and continued on the island, in Kärdla. His high school days were spent in Tallinn at France Lycee. Ülo Sooster studied art in Tartu during the period of 1943 1949. During his first year there, the scool was renamed the ,,Pallas Higher Art School". · In November of 1949 Ülo Sooster and the men belonging to his circle of friends were arrested, acvused of hardended decadence and bourglious natsionalism (süüdistatuna paadunud dekadendsuses ja kodanlikus natsionalismis). · The fate carried him to a prison camp in Karanganda. Despite everything he continued creating his art there and even found offical ,,application" as the camp's artist. In Kranganda Ülo met his futuure wife Lidia. · In 1956 they returned to Estonia together. During those seven years the situation in Estonia had changed Ülo wasn't able to find work or a place to live so he and his
*Wilhelm II viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks I ms algatamises. *Rasputin vene talupoeg, Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune, sekkus I ms ajal üha enam poliitikasse, mõjutas keisri otsuseid ministrite ja oluliste riigiametnike ametissemääramisel *Theodore Roosevelt USA president, vabariiklane, sekkus Panama kanali ehitamisse Mõisted *Imperialism - riigi enesekeskne poliitika võimu- ja mõjupiirkonna laiendam. *Natsionalism - rahvuslikkus, patriotism, oma rahvuse huvide eest seismine *Sovinism - liialeminev patriotism, oma rahva/maa paremaks pidamine, teiste riikide vihkamine, üleolev hoiak nende suhtes *Sotsialism - ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia *Liberalism - majan/poliit suund,lähtub inim vabadus/õigus®kaitseb riik. *Sionism - Juudi rahvuslus *Rassism - õiguste/rolli määramine ühisk rassiliste/etniliste tunnuste alusel
rahanduspoliitika eest. NT: Saksamaa, Ameerika Ühendriigid. Demokraatia – õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktatuur – isiku või institutsiooni ebademokraatlik või hirmuvalitsus. Inim- ja kodanikuõigused on piiratud ja enamasti ühe ideoloogia keskne. Ideoloogia – korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi Mõned ideoloogiad: anarhism, fašism, islamism, kommunism, liberalism, monarhism, natsionalism, rojalism, sotsialism, šovinism jne. Parempoolsus ehk liberalism – selle all mõeldakse üldistavalt vabameelsust, esiplaanil on indiviid ning tema õigused moraalsele ja majanduslikule vabadusele. Vasakpoolsus ehk sotsialism – üldistavaks sünonüümiks on ühiskondlikkus, mis näeb ette ühiskonna võrdsuse saavutamist läbi loodud rikkuste õiglase jagamise. Tänapäeval on levinum sotsiaaldemokaatia. MÕISTED: argument – põhjendus, tõestusvahend
teravates suhetes olev Inglismaa. 1917. aastal liitus Ameerika Ühendriigid sooviga mitte teha koostööd taaskord Saksamaaga. Otseselt ei olnud Venemaa ja Saksamaa vahelised suhted ohus ja samuti polnud ka Prantsusmaa ja Austria vahel erilisi pingeid, kuid erinevate liitude tõttu tekitas see nende vahele teravaid suhteid. Seetõttu muutus see sõda ka maailmasõjaks. Tähtsaks maailmasõja puhkemise põhjuseks olid ka erinevad ideoloogiad nagu kommunism, natsionalism ja sovinism, samuti tekkis uutena juurde anarhism ja feminism. Ühtset ja õiget vastust esimese maailmasõja puhkemiseks on raske leida, seetõttu arvan, et erinevate põhjuste koosmõjul arenes see sõda ülemaailmseks.
meestga võrdsaid võimalusi Oluline on tugev riik, riigi võimu ei või kritiseerida, kaitsta turgu väliskaupade eest Liberalism- kujunes teine pol ideoloogia, olulised sõna, koosoleku, usuvabadus, inimeste võrdsus, ühe inimse vabadus ei tohi piirata teiste õigusi ja huvisi Eraomandus on püha Riigikord konst.monrhia või vabariik, võimude lahusus. John Stuart Mill- Vabadus 19 saj=Romantism-> olulised on tunded Mineviku heroiline hindamine. Kerkis esile ka natsionalism-rahvuslus Johan Gottfried Herder Majanduslik liberalism- Adam Smith-> 1776,, Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest'' kapitalismi piiber
Karl H. Marx Lühitutvustus Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London, Inglismaa) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär erinevalt teistest kaasaegsetest polito- ja sotsioloogidest tegeles Marx aktiivselt ka revolutsiooni organiseerimisega. Vastupidiselt Hegelile uskus ta, et natsionalism pole oluline - sotsiaalse ajaloo peamised üksused pole mitte rahvuskultuurid, vaid sotsiaalsed klassid. Marx võttis hegeliaanluselt ära natsionalismi, konservatismi ja revolutsioonivastase iseloomu. Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata. Koos Darwini ja Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil 1999
Õppis muusikat Josef Prokschi juhendamisel Prahas 1848. aasta esimene rahvuslik heliteos Asus Göteborgis tööle õpetajana ja koorijuhina 1860. a tuli Prahasse tagasi 1866. a kaks esimest ooperit «Brandenburglased Böömimaal» «Müüdud mõrsja» Sai teatri peadirigendiks 1874. aastal jääb täiesti kurdiks Pühendus ennast muusikale 1884. aastal vaimne kokkuvarisemine (surm) Muusika Põhimaterjalid millele tuginedes Smetana oma kunsti kujundas olid natsionalism, realism ja romantism Tema hilisema muusika iseärasuseks on selle kirjeldav karakter – kõik tema mažoorsed heliteosed Kõik Smetana tööd, olid enne Göteborgi lahkumist eranditult klaverile. Tema 1848. aastal kogumikuna valminud Kuus Karakteristlikku Pala oli pühendatud Lisztile Pärast Smetana viimset naasmist Gothenburgist, kui ta ennast peamiselt Tšehhi ooperi edendamisele pühendas, ei kirjutanud ta 13 aastat midagi klaverile Koorimuusika
· Subkultuur erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris nn dominantkultuuris (klubikultuur, ärikultuur). · Arheoloogiline kultuur kultuur, mille kohta on ainult arheoloogilised leiud. Eestis vanim on kunda kultuur 9000-5000 a eKr. Sõnad näiteks: konn, liha, meri, nüri. · Kultuuri järjepidevus kultuurides säilimise tulemus, kultuuri alguseks peetakse keelt ja religiooni. · Rahvuslus e natsionalism ideoloogia, mis keskendub rahvusele. Kuidas säilitada? Tuleb luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada/arendada oma ainulaadsust. Seda saab kõige paremini teha endasse suletuses, eraldatuses. · Äärmuslikud vormid eelmist sajandit iseloomustasid fasistlikud liikumised, seostati geneetika ja rassiga. Internatsionism, kosmopolitism rahvusluse vastandid, riikide ülene maailmakodaniku idee. · Kogukond enamasti traditsiooniliselt määratud inimeste kooslus
rassiline puhtus- aaria rass, 1938 kristallöö, rassism-mustlaste, homode julgeolek Gestapo, hitlerjugend-noorteorganisatsioon NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Itaalia- probleemid-välisvõlg, suur tööpuudus, kommunistide suur mõju 1919-võitlusliit endistest sõduritest 1921-Rahvuslik Fasistlik Partei mustsärklased- relvastatud salgad, lõid korda Benito Mussolini 1921-valimisedu, Itaalia peaminister 1922-1943 · natsionalism, rahvuse ühtsus · sõjakus · tugev riik, kontrollib elusfääre · sümbolism, marsid 1925- ainuvõim, diktaktuur, Duce Mussolini tiitel, juht Mussolini ajal Itaalia_ · teiste erakondade keelustamine, ainuvõim · korporatsioonid · riiklik kontroll hariduse, kultuuri üle · kohustuslikud noorteorganisatsioonid · propaganda, juhikultus
Venemaal revolutsioon- riigipööre tekkis Nõukogude liit. Austria-Ungari kadus kaardilt tekkis hoopis: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi väiksemaks. Tekkis uus riik Poola(kunagi ammu oli olnud). Tekkis jugoslaavia. Saksamaa jäi ilma kolooniatest. 2.MS muudatused maailma kaardil: NSV liit suurenes baltimaade + Lääne-Poola ja Lääne- Ukraina arvelt. Saksamaa poolitati-Berliini müür. Pani aluse koloniaal süsteemi lagunemisele.kaardil 20.saj lõpul: märksõnad: natsionalism- rahvuse tähtsustamine pani tõuke iseseisvumis liikumisele. Demokraatia- hakkas süvenema riikides 1. riik Uus-Meremaa kus said naised poliitikas sõna. Kartongis tuli see alles 2o. Saj teisel poolel. Inglismaal kuni 2. ms polnud võimalik omada. pangakaarti. Kiire majanduslik areng Saksamaal ja USA-l. 2.ms tõi kaasa uusi tehnoloogilisi saavutusi. Lennukite kasutamine, tankid, tugevad mootorid, allveelaev, keemiatööstus ja tänu sellele arenes meditsiin.Riigi arengutaseme näitajad: SKT
vähemus alla - Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus - Valida saavad ka poliitikast on pikas perspektiivis mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikust, kultuurilist ja hariduslikku valimisolekut Suund diktatuuridele · Demokraatia langes kriisi. · Oodati diktatuuri, mis viiks riigi majanduslikule õitsengule. · Kommunismis oli oluline töölisklass, tahaplaanile jäi kodanlus. · Natsionalism ja fasism rõhus rahvuse ühtsusele, vaenlaseks olid rahvuse reeturid, teised rahvad, kommunistid. · Totalitaarne diktatuur Võim on koondunud ühele isikule või rühmale. Kontrollitakse inimese elu(mõtteavaldused teod jne). valitseb hirmuvalitsus inimõiguseid rikutakse, kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. · Autoritaarne diktatuur Võim on koondatud ühe isiku või väiksemarühma kätte. Erakondade tegevus on väike või
2. Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Eesti ühiskonda iseloomustavad ilmalik-ratsionaalsed, kuid samas ka ellujäämisega seotud väärtused. Ilmalik-ratsionaalsed väärtused, mis iseloomustavad Eesti ühiskonda: vabadus; otsus elu üle otsustada lasub inimesel endal; kasvatada lastes otsusekindlust ja visadust; madal natsionalism ja rahvusliku uhkuse tase; abielulahutus, abort ja enesetapp on ühiskonnas aktsepteeritavad nähtused; usk teaduse ja tehnoloogia progressi olulisusesse; Eesti elaniku ei pea oluliseks Jumala, religooni, võimu ning riigi rolli enda elus. Ellujäämisega seotud väärtused, mis iseloomustavad Eesti ühiskonda: vähene usaldus teiste inimeste suhtes; madal tolerantsus; subjektiivne heaolu ja kasin poliitiline aktiivsus; napp keskkonnateadlikus ja isiklik algatus
Kontrollitakse inimeste elu, nt mõtteavaldusi, tegusid ja valdkondi..Valitseb hirmuvalitsus, inimõigused rikutakse ja kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Totalitaarse diktatuuri kõige eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV Liidus. Demokraatia langes kriisi, oodati diktatuuri, mis viiks riigi majanduslikule õitsengule. Kommunismis oli oluline töölisklass, tahaplaanile jäi kodanlus. Natsionalism ja fasism rõhus rahvuse ühtsusele, vaenlaseks olid rahvuse reeturid, teiseks rahvad ja kommunistid. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord. Manipuleeriti rahvast kaasama poliitikasse. Laiendati valismisõigusi ja see tõi kaasa uued ja suuremad valijate rühmad. Pettumine Versailles´ süsteemis, paljud rahvad pidasid rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada
o Institutsioonid ja reziim Muutuste seletamine XII loeng teooria I IPE küsimused Tulude jagunemine o Suhtelised vs absoluutsed kasud Institutsioonid ja reziimid o Rahvuslik autonoomia o Reziimid o Hegemoonia o RV majanduse valitsemine IPE asukoht Jorgensen IPE traditsioon laiemas rahvusvaheliste suhete uurimises Mõttevoolud: o Liberalism o Natsionalism o Marksism Erinevad teooriad Ideoloogia vs teooria Mõtlemis- ja uskumussüsteemid, millega inimesed seletavad, kuidas nende sotsiaalne süsteem toimib ja mis põhimõtteid see näitlikustab o Normatiivsus Kolm peamist ideoloogiat: o Liberalism o Natsionalism o Marksism Peamised all-teooriad Liberalism: o Klassikaline laissez fair o Vastastikune sõltuvus o Reziimiteooriad
Majanduse mõju kultuurile: vähenenud on sõltumatute eksistentside arv (käsitöömeistrid on muutunud vabrikutöölisteks, iseseisvad kaupmehed näiteks ametnikeks). Pidev olelusvõitlus ei lase kultuurile keskenduda. Ületöötamine viib keskendumisvõimetuseni (pärast tööd otsitakse pingutust mittenõudvaid tegevusi). Spetsialiseerumine. Mentaliteedimeediumis domineerivad nüüd arvamused ja tunded, mida mõistuseideed seni korrastasid ning alla surusid. Nt natsionalism, mida ta nimetab väärituks ja absurdini viidud patriotismiks. Inimeste suur mõjutatavus, sest nad ei mõtle enam oma peaga. Kus iganes kollektiiv mõjub üksikisikule tugevamini kui see temale tagasimõju avaldab, seal tekib allakäik. Rõhutab üksikindiviidi vaimse täiustamise vajalikkust. Nii tervikule kui üksikindiviidile on elu ilma maailmavaateta kõrgema orienteerumisvõime patoloogiline häire. Tänapäeva inimene oma kahanenud mõtlemisvajadusega on patoloogiline nähtus.
Türgi huvi Balkani piirkonnas. 2) Suurbritannia ja Saksamaa rivaliteet koloniaalvalduste ja laevastiku osas. Suurbritannial oli kõige rohkem kolooniaid ehk asumaid. Saksamaa soovis oma kolooniate arvu suurendada. 3) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud konflikte rahumeelselt lahendada ja sõdu ära hoida. 4) Sõda oli romantiseerunud. Viimane sõda oli Euroopas aset leidnud 1870 1871 5) Natsionalism osad rahvused pidasid ennast teistest kõrgemal seisvateks. Näiteks sakslased. 6) Fatalism saatusesse uskumine, et nii peabki olema. 7) Saksa Prantsuse vastuolu. 1870 1871 toimus Saksa/Preisi Prantsusmaa sõda, mille tulemusena Prantsusmaa kaotas Elsass Lotringi. Sõja osapooled Antanti riigid: Suurbritannia (Hannoveri dünastia) Venemaa (Romanovite dünastia) Prantsusmaa (vabariik) USA liitus 6
annaabi.ee 
