Andres Heinapuu, et eestlane ei ole Brüsselisse kiikamise tuhinas suutnud endale formuleerida mingit selget rahvusliku identiteedi ideoloogiat. Seda on aga hädasti vaja, et teha lõpp mõttemanipulatsioonidele, kus Euroopa Liidu nõudmised või teisalt Venemaa huvid oleksid manööverdatud mõistesse Eesti huvid. Siiani oleme me edukalt suutnud oma huvide eest seista. Juba NSV Liidus oli Eestil tähtis roll mängida. Meid nähti kui jõukamat ja edukamat rahvast ja nii paljudki soovisid siin elada. Eestis oli võimalik jälgida ka soome telekanaleid, kust paljudki leidlikud Eesti naised välismaiseid trende jälgisid. Kuna sellist kaupa Eestist saada polnud võimalik, siis õmmeldi ja tehti sarnased riided endale ise. Olenemata meie riigi väiksest pindalast oli meil võimalik olla eeskujuks teistele ja me olime oluliseks punktiks, millest niiöelda snitti võtta. Ehk Moskva võis olla küll kohaks, kus kõiki käske jagati ja kogu valitsemine toimus,
Arensburgi hotell Essee Deili Lemsalu RK-12 Arensburgi hotell on välis- ja sisearhitektuurilt väga omapärane. Kokku on sulandatud maitsekalt modernistlik ning sajandite tagune ehitus. Hoonele lisavad vürtsi veel seinamaalid ja mööbel. Hotellis asub kaks restorani, 46 tuba, spa ja veinikelder. Veinikeldris serveeritakse jooke täpselt õigel temperatuuril, veidi trööstitu oli ainult aknatagune, mille võiks täita näiteks eriliste pudelitega või vitrzaaiga, sest valgust ta väga palju kambrisse niikuinii ei paku. Edasi suundusime a la Carte restorani, mille kohta ei oska ühtegi halba sõna kosta. Standarttoad, vanas osas, olid veidi elupäevi näinud kuid me ka kuulsime, et see saab peagi renoveerimist. Käisime ka heledates ja tumedates tubades. Tume tuba oli loomulikult ...
inimest. Enamus õpilasi võtavad endale õppelaenu. Siis võib jällegi juhtuda, et õpilane ei jõua seda tagasi maksta. Jälle stress ja muud mured. Viis aastat kannatada õppimise ja stressi all. Ise on seda raske ette kujutada. Oma kõne kokkuvõtteks tahaksingi toonitada Meil on vaja üliõpilaspalku! Üliõpilased on Eesti tulevik! Kui see reform läbi viia ning hiljem küsida mõne õpilase käest, et kas sellist Eestit tahtsimegi, siis paljudki noored hakkaksid ütlema, et jah, sellist Eestit me tahtsimegi.
Ma ei oskagi öelda palju ma neid tahaks, aga kindlasti ma sooviks neid, sest elu pole pooltki niihuvitav kui lapsi poleks. Aga lapsi ma muretseks kindlasti alles pärast seda kui mul on olemas kindel elu ja töökoht, et laps või lapsed kasvaksid kindlas keskkonnas armastava perekonna keskel. Kui ma kindlasti vanaks saan tulevikus, siis tulevad kindlasti lapselapsed. Ma loodan, et minu tulevased lapsed ei läheks kuhugile halvale teele, või ei veaks elus või armastuses. Paljudki tuleb kogeda nooruses ja elus, kuid tulevik võiks olla neil kindlasti kindlustatud nagu mina sooviks enda perekonnas. See on vaid unistus ja ma loodan, et midagigi saab selles teoks, aga tulevikku ei saa ette planeerida. Alati kui planeerida midagi, siis see läheb aia taha. Loota võib ikka, et tulevikus kõik läheb hästi ja mul oleks ideaalne perekond.
on ühe inimese kohta isegi suurem kui kõrgeltarenenud riikides. Sellised riigid on viimastel aastatel hakanud oma sissetulekuid üha rohkem investeerima tulevikualadesse ning neil on väga head võimalused tõusta kiiresti kõrgeltarenenud riikide hulka. Tüüpilised naftariigid on näiteks Kuveit, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Brunei jt. Kuid paljudel suurtel naftariikidel on olnud palju sõjalisi kokkupuuteid ja tülisid nafta pärast, sest paljudki riigid tahaksid ka ise nafta pealt kasu teenida. Kuid ka meie tarbime igapäevaselt naftat, mis tuleb arengumaadest. Veel tarbime me igapäevaselt kohvit, suhkrut, teed, makarone, kakaod ja palju erinevaid puuvilju nagu apelsinid ja banaanid, mis rikastavad meie toidulauda. Kuid tihti me ei mõtlegi kasutades arengumaade kaupu sellele, et kaubavahetusest arengumaadega kõige enam saavad kasu vahendajad. Nad võtavad
Internetiportaalides kasutavad aga inimesed on sõnavabadust ära ning öeldakse sõnu, mida tegelikkuses võib-olla ei julgekski öelda. Delfi portaalides on inimesed sõimanud oma valitsust või siis kasvõi mingit Eesti kuulsust, kuid ei mõelda sellele, et ühe inimese välja öeldud mõtted võivad haavata teist inimest, kelle kohta olid need sõnad mõeldud. Me kõik teame, et keegi ei saa meid kätte öeldu eest ning vangi ka ei panda, kuid kui see asi oleks võimalik, saaksid paljudki karistada. Kindlasti ei meeldi kellelegi, kui keegi räägib tema kohta halvasti, seega, tuleks mõelda tagajärgedele ja ei tohi oma sõnavabadust kurjasti ära kasutada. Kõik peab jääma normaalsuse piiridesse. Inimestel on võimalik valida, otsuseid teha ning mõtteid väljendada. Sellega kaasneb aga vastutus ja kohustus valikute ees. Valikuvabadusega ei tohi inimene süüdistada kedagi muud, kui ennast, kui ollakse valiku tegemise tõttu rahulolematu. Samuti ei
mõju näeme ka nende rühis. Iga neljas Kanadas ja iga kolmas Ameerika Ühendriikides elav laps on ülekaaluline. Hiljem võib välja kujuneda ka sõltuvus, vajadus mängu või sotsiaalvõrgustiku järgi milleta enam elada ei suudeta. Last sõltuvusest võõrutada on raske ning sageli vajatakse perekonnavälist abi. Kasutame nutiseadmeid ka koolitöös, näiteks võib võtta meie naaberaleviku, Väätsa, kus tahvelarvutid asendasid nii paljudki õpikud. Kuid aja möödudes kurtis nii mõnigi, kuidas silmanägemine on halvenenud. Seega nutiseadmete kasutamisel on nii positiivseid kui ka negatiivseid pooli, info liikumine on kiirem ning suhtlus võõramaalastega on suurenenud. Liiga suur infovool võib olla segavaks faktoriks vajaliku info leidmisel ja noorte pidev olek netiavarustes võib tuua kaasa probleeme suhluses, arengus ning füüsilises vormis.
Külaskäik keskaegsesse linna (Tallinnn) Keskajal tekkisid linnad merde äärde kuna sealt oli hea mereteed mööda minnes mujale linna kaupa vahetamas käija. Linna tänavad olid kitsad ning sealt võis palju nakkus haigusi saada kuna siis ei olnud prügimägesi nagu praegu on vaid kõk praht visati aknast välja tänavale. Majades pidid inimesed koguma vett kuna tulekahju oht oli suur ja halb oli see, et majad olid kõik kokku ehitatud ning kui üks maja põlema läks siis võisid ka minna teised majad. Inimesed olid seal sõbralikud ega palju tülitsenud, aga turul pidi olema ettevaatlik kuna seal oli palju taskuvargaid. Linn eriti suur ei olnud, aga keskaja Eestis oli see üks oma suurimaid linnu. Ma käisin oma vanaisal külas kes oli sepp ja näitas mulle kuidas mõõka valmistada kui ma vanaisa juurest lahkusin oli see mul juba meelest ununenud kuna ma ta õpetas mulle veel paljudki muud näiteks kuidas tule...
panna. Ta püüdis isegi lapsi ümber kasvatada, õpetades neile ringmänge ja keelates juua külma kaevuvett. Lastele tegi nalja tema peenutsev õppetamise stiil. Ega täiskasvanudki pääsenud Kohvilähkri targutustest, kommentaaridest ja nõudmistest: pererahvas pidi loobuma kambritest, mida ta öö jooksul mitu korda vahetas, päästma lakaaugu vahelt röökiva linnaproua ... Iga oma nõudmist põhjendas ta lausega: "Me oleme Tallinnast ja me maksame". Paljudki teised filmist tuttavad ütlemised on rahva seas saanud nö kildudeks. Sageli võib kuulda: - tsu-tsu-frei! - ... ja ikkagi inimene! - Inimeses peab kõik ilus olema - Me oleme Tallinnast ja me maksame! - Jhon, lase vesi välja! Loll, autol! - Kui me Tallinnasse jõuame, läheme kohvikusse ja loomaaeda. - Tõttan, Tuvike, tõttan! Ja filmi näinu võib seda loetelu veel ja veel jätkata. Rahulikust suvepäevast kujuneb nii suvitajatele kui ka võõrustavatele
Nõukogude aeg oli Eestis alati varjatud pool. Ei tohtinud sellest rääkida ega isegi mõelda. Paratamatult on just see varjatud pool kõige huvitavam. Sellest ei ole kaua möödas, kui noortele räägiti Nõukogude Liidust kui ühest maailma parimast paigast. Kõigil oli töö, katus pea kohal ja leib laual. Ja seda need noored õpilased uskuma pididki. Nüüd, aastaid hiljem, teavad neist juba kõik, et nii see tegelikult ei olnud. Nõukogude ajal oli palju pooli, millest kindlasti paljudki meist ei tea. Ka ajaloolased ise. Need pooled ongi mind alati kõige rohkem huvitanud. Metsavendlus on üks Nõukogude Liiduga seotud osa. Just see pakubki minule kõige rohkem huvi. Olles lugenud ühe õige metsavenna päevikut, kes end peitis Nõukogude vägede eest, hakkas see mulle veelgi rohkem huvi pakkuma. Miks olid mõned inimesed nii kategooriliselt Nõukogude reziimi vastu, et sellest pääsemiseks peideti end metsadesse, punkritesse? Üks
Kuidas ma teeksin Eestis heategevust miljoni euroga? Ollakse arvamusel et Eestis on heategevus alles lapsekingades nagu paljudki meie muud ühiskondlikud tegevused. Kuid samas on positiivne märgata, et heategevuse roll Eesti ühiskonnas on siiski viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Väga palju on märgata heategevusega seotud projekte ning tegevusi. Firma nime sidumine mõne heategevusliku projektiga on mõnes mõttes ka prestiizi küsimus. Ja õnneks siinjuures võidavad mõlemad pooled- abivajaja toetuse näol ning sponsor saab end läbi sellise toetava tegevuse ka reklaamida. Paljud peavad sellist
Rahva rahulolematus kasvas. Avalikustamine kallas veelgi õli tulle ja suurendas viha nõukogude võimu vastu. Huvi läänemaailma vastu kasvas, sest nähti kui palju paremini sealne maailm toime tuli ja millise külluse käes kümbles. Siiani kehtinud tabu, mis tähendas kapitalismi leviku piiramist sotsialismimaadesse lõdvenes. Loobudes rangest doktriinist, andis see igale rahvale õiguse senisest rohkem valikuid ise teha. Kuna lubati teha ka muid erakondi peale NRKP, siis paljudki sotsialismileeri rahvad kasutasid ära kõiki võimalusi, et saada nõukogude võimust sõltumatuks. Ühel hetkel väljusid sündmused kontrolli alt ja läksid oma loogilist rada, milleks olid eeldused juba ammu küpsenud. Eestis kasvas perestroika ajal rahvusteadvus, mis viis muuhulgas EKP lõhenemiseni. 1989. aasta augustis korraldati nõukogude võimu mõjutamiseks ning vabatustahte demonstreerimiseks kolme Balti riigi poolt ühine massiüritus ,,Balti kett", mis viis
Reostuse likvideerimiseks pole aga alati piisavalt vahendeid ja võimalusi, et seda kiiresti teha. Nii saavad väga tihti kahjustada just merelinnud. Isegi õhuke õlikirme veepinnal võib kahjustada nende surma. See omakorda võib panna mõned liigid väljasuremisohtu. Sedaviisi hävitabki inimene vaikselt, endale ehk arusaamatul moel, ümbritsevat keskkonda, loodust ning Maad ennast, mida peaks jätkuma veel paljudele, paljudele tulevastele põlvedele. Kõik see ja paljudki teised probleemid on tegelikult tekkinud inimese nii öelda raiskamisvajaduse tõttu. Kõike saaks tarbida ka mõistuse piirides, mitte nagu Mati Unt on öelnud ,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel istub.". Näiteks saab metsaraiet vähendada ka paberi taaskäitlemisega. Või veereostust, mõeldes, mida ja kuhu visata, et see ei satuks meie enda joogivette. Minu silmis aitab iga inimese väike panus edasi selles, et ka tulevik oleks looduse kohapealt helge
rühmitusse kuulumise tõttu on see pigem sarnane. 1917. aastal loodud kirjandusrühmituse liikmed olid täis elujõudu ja saavutasid sellega kirjanduse populaarsuse kasvu Eestis. Mida vanemaks said rühmituse liikmed, seda enam on tunda nende luules ka pessimismi, nagu see avaldub Underi ja Visnapuu luules. Eriti suureks mõjutajaks oli Teine maailmasõda ja Eesti vabaduse kaotamine, mille käigus kaotasid paljudki neist oma kodud igaveseks. Võrreldavate autorite loomingus ei ole väga palju isamaalist luulet, küll aga ei kahtle ma nende kodumaaarmastuses. See väljendub hilisemas loomingus, kus mõlemad on nö. elutargad.
sulemeister ise, Eesti Kirjanike Liidust Karl Martin Sinijärv, Tallinna Ülikoolist Marek Tamm, Eesti Digiraamatute Keskusest Margus Küppar ja TLÜ akadeemilisest raamatukogust Peeter Kondratjev. Nende eesmärgiks oli jõuda selgusele, kas e-raamat võtab paberraamatu koha üle tormijooksuga või aegamisi ning mis muutub rahva elus kui eesti keel tõesti elektroniseerub? Marek Tamme sõnul jäljendab e-raamatute areng Gutenbergi trükirevolutsiooni: ideest on paljudki vaimustuses, kuid teostamisel põrkutakse ikka ja jälle kokku erinevate probleemidega. Üheks arvatakse olevat seda, et trükiraamatud ei kavatsegi turult niipea veel kaduda iga aasta lisandub vähemalt miljon uut pealkirja planeedi kohta. Siiski on härra Tamm veendunud, et tulevik kuulub e-raamatutele. Nõustun temaga vaid ühes: kindlasti tuleb periood ajaloos, mil info kolib ekraanidele, kuid sama kiiresti kui ta sinna saabub, ta ka
kaua püsima. Eesti on lühikese ajaga palju arenenud ja samuti käime me pidevalt muu maailmaga kaasas.Me oleme välismaalastele tuntud kui suusa-,laulu-ja tantsurahvas ja muidugi ei saa ka mainimata jätta meie negatiivset poolt ehk siis suure koguse alkoholi tarvitamist.Eestlaste haridustase on olnud pidevalt kõrge , kuid viimasel ajal hakkab ka see langema. Olenemata raskustest ma tean, et me saame alati kõigega hakkama, kuna oleme siiski ühtehoidev rahvas ja usun, et paljudki tunnevad eestluse üle uhkust. Eesti on äärmiselt väike riik. Seda rahvaarvult kui ka pindalalt. Vaatamata sellele leidub ka meie riigis palju ütlemata häid sportlasi ja talente. Juba ammustest aegadest saati saame olla uhked oma olümpiavõitjate üle. Tänapäeval on Eesti mainet tõstnud nii suusatajad, kergejõustiklased, sõudjad kui ka vehklejad. Nemad ongi meie pisikese riigi maailmas tuntuks teinud
Sinise liblika usku Ühes ilusas talvelaulu salmis on read: "Eemalt näed sinilindu, kõrgelt mäelt tõuseb lendu ja soovid sul kõik täita ta võib, kui sa kõnnid talve võlumaal." Mina tõlgendaksin seda lauset sellega, et igaüks meist on suuteline oma unistusi täide viima, kui me tõesti usume seda, mida me soovime. Sellist unistuste täitumisse uskumist mina nimetaksingi sinise liblika usuks. Miks me usume unistustesse ehk mis paneb meid uskuma sinisesse liblikasse? Ainult unistustes oleme tõeliselt vabad. Enda soovides ei ole kedagi, kes meie elu dikteeriks ja meie eest valikuid teeks. Vaba olemine täidab meid rahu ja jõuga, mis aitab edasi reaalses elus eesmärkide elluviimisel. Juba sellest ajast peale, kui ma oma elu mäletama hakkasin, olen ma tegelenud muusikaga, kas siis ema nõudel trummi mängides, mööda tuba ringi joostes ja lauldes või lasteaias klaverit õppides. Kogu see aeg, mida ma ...
Palju oli ka akrobaatilisi trikke mis tõid lavastusele palju särtsu. Balletti muusika komponeerisid Stefan Nilsson ja Georg Riedel. Riedel on üks kolmest heliloojast, kes töötas ka “Pipi Pikksuka” filmi ja teleseriaalide kallal. Kuigi muusika esitlus on erinev tavapärasest “Pipi Pikksuka” lavastuste muusikast, kuna tegu on siiski sümfoonia orkestriga ja laulmist seal loomulikult ei olnud, siis paljudki meloodiad olid ära tuntavad. Muusikaline osa läks laval toimuvaga väga hästi kokku. Tihti oli kuulda flööte, mis pigem mängisid siis kui laval oli rõõmsam ja õrnem temaatika, koos teiste puhkpillidega andis see lavastusele juurde värvikust ja iseloomu. Muusika oli pigem lustlik ja lapselik. Kuna balletis ei räägita, siis just muusikaline osa oligi just nagu tegelaste ja olukorra meeleolu kirjeldus.
Eesti maaülikool Majandus-ja sotsiaalinstituut Minu looduselamused Essee aine ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu Igal inimesel on loodusega omamoodi kokkupuude. Me kõik tunnetame keskkonda enda ümber erinevalt, kuigi elame külg külje kõrval. Loodus on miski, mis pakub paljudele meist rõõmu ja loob erinevaid meeleolusi. Ka minu looduselamused on erinevad, kuid üldjuhul jääb meelde siiski parim. Loodusel on rahustav toime. Kui elumured ja koolitöö on kasvanud üle pea ja tundub, et aeg lihtsalt kaob käest, on kõige parem minna toast välja. Olgu see siis kas kümneks minutiks verandale, tunnikeseks jalutama või paariks tunniks metsa. Ükskõik milline rahulik tegevus värskes õhus paneb mõtted liikuma ja muudab paljudki asjad lihtsamaks. Kui pea klaar, on lihtsam ka tegeleda lahenda...
MÄRJAMAA GÜNAASIUM Maarit Tilk TAMMSAARE JA MEFISTO Referaat Juhendaja: Marju Retsja Märjamaa 2009 TAMMSAARE JA MEFISTO Seotust Vargamäe Andrese ja Fausti vahel on näinud nii paljudki. Sellest on kirjutanud Jean Gionot "Tõe ja õiguse" prantsuskeelse väljaande eessõnas, Ain Kaalep essees "Tammsaarega Samarkandis" ja isegi Tammsaare ise on seda maininud. Nii Faust kui Andres mainivad kraavi enne oma surma. Kui leemurid juba Faustile hauda kaevavad, ütleb ta: "Päev-päevalt teateid too, too kiirel traavil, kuis sigib pikkust alustatud kraavil" ning minut peale nende sõnade ütlemist heidab Faust hinge. "Tõe ja õiguse" viiendas köites ütleb Indrek
õpetus’’ väljaandja. Johan von Michelson – Esimene teadaolev Eestlasest kindral 17. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? Loodi valla- ja kihelkonnakohtud Õigus vallasvarale Pärandamisõigus Talupojad vabastati pärisorjusest 18. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? Eestimaal 1816a. ja Liivimaal 1819a. aastal Liivimaa talurahvaseadusega, kuid kehtima jäid paljudki pärisorjusega kaasnevad igandid nagu teoorjus. 19. Aleksander I – Venemaa Keiser 1801-1825 (Paul I poeg) Maamiilits - Maakaitsevägi Barclay de Tolly – Venemaa armee ülemjuhataja. Hävitas Napoleoni. 20. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19.saj. alguses? Väljarändeliikumiste ja usuvahetusliikumistega. 21. Millal lõplikult kaotati orjatöö mõisas ja mis põhjusel? 1856a. talurahvas oli vabastatud ilma maata ja maa kasutamise eest tuli ikkagi tööd teha.
Catherine'i päästab Nick, kes sellest hetkest peale peretütrega järjest lähedasemaks muutuma hakkab. Tihti tundub, et on Nick ainuke tõeline hingega inimene majas. Kuigi perekonna kaminasimsi ning koridore kaunistavad uhked maalid, ei tundu need kellelegi peale maja uusima elaniku esteetilisi naudinguid pakkuvat, pigem seisavad need seal vaid kindlustamaks, et pere hea elujärg kellelegi märkamata ei jääks. Et ise on Nick pärit tagasihoidlikumast perest, hämmastavad teda paljudki uues kodus ning selle ümbruses aset leidvad sündmused. Kõrgklassi elu salamisi ihaldades avastabki ta end peagi sündmustekeeristesse kaasatuna. Juba teose alguslehekülgedel tärganud pealtnäha ilus armulugu Nicki ning noore mustanahalise linnanõukogu ametniku vahel on lugeja esimene lähem tutvustus homoseksuaalsuse tähtsusega raamatus. Peagi võtavad sündmused uue pöörde, Nicki salasuhe narkomaanist miljonäri Waniga osutub elumuutvaks
tänavatel, maha jäetud majades... On olemas väga lihtne lahendus, kuidas sina saad neid inimesi aidata! Grupp inimesi käib kodututele nädalas paar korda süüa pakkumas ja võimalusel vajalikuga varustamas. Ja just selle vajalikuga saaksid sa abiks olla. Räägi sellest oma sõpradele ja tuttavatele, pane nad mõtlema selle üle, igaüks meist võib sattuda just sinna, kuhu me väga ei taha. Kui me ise ei taha elada tänaval, siis me peaks hoolima nendest, kes seal on ja paljudki neist on olnud täiesti heal tasemel oma eluga, kuid juhtus miski, mis muutis nende elu. Pea meeled, et nemad on ka inimesed ! Inimesed muutuvad pidevalt ning mitte just kõige paremaks. Üks patt päevas ja üks heategu päevas- see on tänapäeva inimese argipäev. Ja aina rohkem on pattu rohkem kui head, sõbralikku ja mõistvat. Mu hea sõber armastab öelda, et ei ole olemas täiuslikke inimesi, on vaid täiuslikud hetked
14. novemberil 1948), Walesi prints · Anne (sünd. 15. augustil 1950), "kuninglik printsess" · prints Andrew (sünd. 19. veebruaril 1960), Yorki hertsog · prints Edward (sünd. 10. märtsil 1964), Wessexi krahv Ehkki kuningliku perekonna ametlik nimi on Windsor, kannavad kõik kuninganna järglased perekonnanime Mountbatten-Windsor. Elu kuningannana Pärast kroonimist 1953. aastal kolisid Elizabeth ja Philip Buckinghami paleesse Londonis. Arvatakse aga, et nagu paljudki tema eelkäijad, eelistab kuninganna elupaigana Windsori lossi. Elizabeth II on kõige rohkem reisinud riigipea ajaloos; ta on teinud visiidi enamikusse Euroopa riikidesse. Samuti külastab ta sageli Rahvaste Ühenduse riikide parlamendiistungeid. 2002. aastal täitus tal 50 aastat Suurbritannia kuningannana. Samal aastal kaotas ta aga oma ema ja õe. Pärast seda on tema suhted oma laste ja lapselastega muutunud soojemateks. Ta saab eriti hästi läbi oma minia, Wessexi krahvinna Sophiega
rahvusroogasid ja õpetavad nende toitude valmistamist ka kohalikele kokkadele. Igas toitlustusasutuses toimub ka vastava maa kultuuri tutvustav õhtu. Tartus üritatakse ka traditsiooniliseks kultuuriürituseks muuta kultuurikonverentse, mille esimene üritus on juba väga edukalt toimunud. See toimus Athena konverentsi- ja kultuurikeskuses ning teemaks oli loomemajanduse võimalused Eestis. Tartus on palju erinevaid kultuuriüritusi ja paljudki neist on väga tuntud, kuigi on ka selliseid, mis on mõeldud ainult erinevatele sihtgruppidele ja teistele võib üllatusena tulla isegi nende olemasolu. Paljud kultuuriüritused, mida kunagi peeti, ei pruugi tänapäeval enam atraktiivsed olla, ning palju on ka erinevaid üritusi juurde tekkinud. Tartu on Eesti üks kultuursemaid linnu ja loodame, et see nii ka jääb. Kasutatud kirjandus : www.tartu.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu http://kultuuriaken.tartu.ee/ www.tartuff.ee
praktiliste tagajärgedega, mis võivad järgneda, vahel. Plato Vabariigi asutajatele on lubatud valetada inimestele oma päritolu kohta. Keskajal oli see küsimus kõrgelt hinnatud õpitud aruteludes, Thomas Aquino kirjutas põhjalikult valetamisest, et seda võib teha aeg-ajalt. Kuigi Aquino nõustus varasema St Augustine-i hoiatustega, et iga vale on patt ja üldiselt valetamine on kuri ja seda peaks vältima. Tema nagu paljudki läks mudasesse kohta, kus oli veidi vett. Tegelikult Augustine-i võime oli võtta kindel seisukoht, et valetamine sõltub põhiliselt tema otsusest rõhk panna täielikult individuaalsele omakasule kõigis neid küsimustes. 1 (Tagajärjed olgu neetud.) Kui Bernard valetamise ajal tegelikult ka hooliks teiste õnnest, siis ta räägiks teist moraalset keelt St Augustine-ile. Võib-olla, nagu Abraham, keda me näeme 47
Käsitlen referaadis ka Võru linna vee üldist joogivee kvaliteeti. Toon välja ka tabeli selle kohta. Maapinna reostuse kohta vaatlen eelkõige Võru linna mullastiku olukorda ja ka ümbritsevaid metsi. Samuti ka jäätmekäitlust. Võru linna õhu saastatuse kohta uurin eelkõige saaste põhjuseid ja seda, kuidas on võimalik saastet vähendada. Toon välja ka erinevad endapoolsed lahendused. 1. Vesi Võru veekogud tunduvad esmapilgul puhtad, kuid tegelikult on paljudki neist reostunud. Veekogude reostust saab määrata välisel vaatlusel, seda reedab vee tavapärasest teistsugusem värvus. Näiteks Tamula järve vesi oli mitmeid aastaid tagasi kollakasroheline, nüüd on vee värvus muutunud kollakaspruuniks. Seda põhjustavad peamiselt inimesed, kes käivad lemmikloomadega ujumas, pesevad ennast veekogus ja ka väikelapsed. Võru külastatuimad veekogud on Tamula järv, Kubija järv, Valgjärve ja Kanariku järv. Nagu
· Anne (sünd. 15. augustil 1950), "kuninglik printsess" · prints Andrew (sünd. 19. veebruaril 1960), Yorki hertsog · prints Edward (sünd. 10. märtsil 1964), Wessexi krahv Ehkki kuningliku perekonna ametlik nimi on Windsor, kannavad kõik kuninganna järglased perekonnanime Mountbatten-Windsor. Elu kuningannana Elizabeth II kroonimine Pärast kroonimist 1952. aastal kolisid Elizabeth ja Philip Buckinghami paleesse Londonis. Arvatakse aga, et nagu paljudki tema eelkäijad, eelistab kuninganna elupaigana Windsori lossi. Elizabeth II on kõige rohkem reisinud riigipea ajaloos; ta on teinud visiidi enamikusse Euroopa riikidesse. Samuti külastab ta sageli Rahvaste Ühenduse riikide parlamendiistungeid. 2002. aastal täitus tal 50 aastat Suurbritannia kuningannana. Samal aastal kaotas ta aga oma ema ja õe. Pärast seda on tema suhted oma laste ja lapselastega muutunud soojemateks. Ta saab eriti hästi läbi oma minia, Wessexi krahvinna Sophiega
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise alused Gertu Põldmaa Juhtimisteooriad Lühi uurimustöö Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................1 2. Planeerimine ja strateegiline juhtimine..............................................................2 3. Delegeerimine.....................................................................................................3 4. Kontrollimine......................................................................................................3 5. Motiveerimine.....
Me võitsime ja tegime Eesti taas riigiks. Eesti oskab võita ja meie inimesed oskavad võita. Olgem selle üle uhked nagu oleme täna uhked maailma parima Gerd Kanteri olümpiakulla üle. See on võimas. ,, President räägib vabadusest ja selle hoidmisest. ,,Tänase öölaulupeo nimeks on ,,Märkamisaeg" ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? See küsimus oleks tabanud naelapead veel kaks nädalat tagasi. Sest paljudki meist olid hakanud kõike ümbritsevat meie oma riiki, meie vabadust, meie vankumatuid õigusi pidama millekski täiesti iseenesestmõistetavaks. Aga nüüd, pärast kümmekond päeva õõvastavaid uudiseid ja pilte Gruusiast, saame me taas hästi aru, et vabadus EI OLE iseenesestmõistetav. Vabadus pole lihtne sõna või deklaratsioon, mille üle võib lubada üleolekut või muigamist. ,, 1
Patsiendi omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid. Kokkuvõte Lähtudes eelnevast kirjutatust võib väita, et Soomes on palju kallim elu kui Eestis. Palgad on palju kõrgemad ja mõngingad kaubad odavamad ja ka kallimad. Soomel ja Eestil on sõlmitud erinevaid lepinguid, mis soodustab eestlasel Soomes elamise natukene kergemaks. Soomel on väga palju makse, mida nad maksavad ja on üsna suured kuigi Eesti ei maksa paljudki seda, mis maksab Soome. Muidugi on Soomel väga palju makse, mida peavad sealsed elanikud maksma ja need on üsna suured. Eestis see eest pole niipalju makse ja elamine on odavam, kuid elu kallim st palgad väiksed toit/kaup kallis. Isiklikult arvan, et vahet pole kui kallis või odav on elada Eestis, siis siiski jääksin mina siia tööle ja elama. Põhjus on väga lihtne, sest olen siin sündinud, kasvanud ja see on siiski minu kodumaa
nii käega katsutav. Inimesed lõbutsesid, tantsisid, reisisid, tundsid vabadust. Siiski ühel päeval, mil tundus kõik jällegi hästi juhtus üks eriskummaline lugu. Nimelt Cottard muutus, ta pööras ära, tulistades ja ähvardades oma maja aknast kõike mis ette juhtub. Ohvriteks oli mitu inimest, kes sai viga ning koer kes suri tulistaja relvast saadud lasku. Kuigi Cottard elas katku üle, nagu paljudki, pidi ta nüüd karistust kandma. Raamatu lõpus on aru saada, millises ahastuses ja kurbuses elab Rieux edasi. Samuti saab teatavaks, et tema ongi selle loo autor. Autor, kes on elanud läbi kõik need mured ja rõõmud, võitnud katku, kuid kaotanud kõige kallimad inimesed. Minu arvamus Minu lugemisrepertuaari on jõudnud vähe raamatuid, mida ma loen nii suure põnevuse ja kaasaelamisega, kui Albert Camuse raamatut ,, Katk''. See on ilmselt seetõttu, et ma sõna otseses
Arne Merilai Tragöödia · (Aischylos), u 524456 eKr · (Sophokles), u 496406 eKr · (Euripides), u 484406 eKr · Proloog, parodos, episood, stasimon, kommos, eksodos, deus ex machina; koor, näitlejad, teadustaja. Komöödia · (Aristophanes), u 446385 eKr · (Menandros), u 343291 eKr Sophokles. Kuningas Oidipus. Tlk. Ain Kaalep, Ülo Torpats. Komment. A. Kaalep, Anne Lill. (1998, 2003, 2006) Anne Lill. Inimene ja maailm kreeka tragöödias (2008) Anne Lill. Tragöödialeksikon: teemad ja tegelased antiikkreeka teatris (2004) (u 496406 eKr) Aias Trahhislannad Elektra Philoktetes (409) Antigone (442) Kuningas Oidipus Oidipus Kolonoses (401) (Jälitavad saatürid) Kokku 123 teost Teada 110 pealkirja Kuningas Oidipus Teeba kuninga Laiose ja Iokaste poeg viidi mägedesse surema. Oraakel ennustas, et temast saa...
teisedki fantaseerivad samalaadseist olukordadest ja asjadest. Seks sookaaslasega Küsitluse andmeil fantaseerib 9% naistest ühte ajal seksist sama sugupoole esindajaga. Fantaasia seksist teise naisega ei tee siiski veel kedagi lesbiks. Biseksuaalidega tehtud uurimuse järgi on naised armatsedes hellad, romantilised ja lembed, nagu mehed vaid harva on. Naine tunneb paremini ka teise naise vajadusi. Võimalik, et naine igatseb neid elemente oma seksuaalellu. On üsna tõenäoline,et paljudki naised tahaksid ka tegelikkuses teostada oma unelmaid seksist teise naisega. Eelarvamuste tõttu enamik neist siiski tõrjub seda mõtet. Massohhistlikud Fantaasiad Naised fantaseerivad, et neid seotakse kinni, andakse ihunuhtlust ja isegi piinatakse. Valust Fantaseerivad naised räägivad,et sellised kujutkuspildid paluvad neile vahetut seksuaalset naudingut. See näitab, et valu ja naudingu vaheline piir on üsna ebakindel.
Polüestrid Tehnikas on suur tähtsus polüestritel. Need on polümeersed ained, mida harilikult saadakse dikarboksüülhapetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükendensatsiooni teel. Tuntuim polüester on lavsaan (terüleen, dakron), benseen-1, 4 dikarboksüülhappe (tereftaalhappe) ning etaandiooli polüester. Lavsaanist valmistatakse sünteetilist kiudu ja sellest omakorda mitmesuguseid tekstiilitooteid. Polüestrist tehismaterjale toodetakse hiigelkoguses. Nagu paljudki teisedki kunstlikud ained, on nad loodusele võõrad. Bakterid ja muud mikroorganismid ei suuda neid hüdrolüüsida ning seepärast polüestrid lagunevad looduses äärmiselt aeglaselt. Nii aga saastatakse keskkonda kile, riide, anumate ja muude jäätmetega. On leiutatud ka polüestreid, mis lagunevad mikroorganismide toimel kiiresti, kuid need on esialgu veel kallid. Üks sellistest on 3-hüdroksübutaanhappe polüester.
Argumenteerimine viis teaduse ja filosoofiani (tähendasid toona sama asja) ning lõppkokkuvõttes nö dialektikani (teadus looduse, ühiskonna jne arengust). Kreeka teadust halvendas seega see, et filosoofid olid eemal igapäevastest rakenduslikest muredest. Kreeka teadust iseloomustab hüpoteeside ja teooriate rohkus. Teemasid käsitleti abstraktselt, kasutades üldistavaid argumenteerimisvorme. Seetõttu olid matemaatika ning geomeetria väga populaarsed. Samas formuleerisid kreeklased paljudki hilisemaid teadusi edasi tõuganud probleemipüstitused küsimuse kosmose ja inimkeha olemusest nt. Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Viimasel juhul on tegemist katsega luua terviklik loodusekäsitlus. Selline lähenemine viib varem või hiljem algosakeste juurde. Natuurfilosoofiaga on seotud kosmoloogia ja kosmogoonia ja elu ning inimese tekke õpetused. Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus
lapsed või naised . Muidugi võivad koduvägivalle tüübid olla erinevad, mis naisi ja lapsi eristavad, kuid põhimõtteliselt on tegu sama nõrgematele isukutele oma tahte pealesurumisega füüsilise- või psühholoogilisetegevusega. Kindlasti kõike seda lugedes võivad paljud mõelda kas sellisele probleemile nagu koduvägivald on üldse lahendusi? muidugi otseselt ei saa keegi meile lahendust pakkuda , kuid võime kindlad olla, et me saame paljudki teha iseenda jaoks , et võimalikult kergeks see kõik endale muuta. Seega on kindlasti oluline kasutada kõikvõimalike abivõimalusi , milleks on ka laste- ja naiste varjupaigad. Varjupaikadest võime saada nõustamist , lisaks saame seal rääkida kõigist oma probleemidest mis meid kodusseinte vahel piinanud on. Muidugi kui oleme endale selgeks teinud ,et oleme sattnud väärkohtlemise ohvriks, peame võimalikult kiiresti pöörduma abi järele , mitte laskma sellel aina korduda
Keegi enne ega pärast teda pole loogikas teinud ligikaudugi nii kaalukaid avastisi. Paljud loogika osad said oma isalt põhijoontes lõpliku kuju. Immanuel Kant leidis, et aristotelese loogika tähendas suurt edu abstraktse mõtlemise oskuses ja teadlikkuses. Temaga anti dialektilise võitluse jaoks normid, mille abil kerge oli ehtsaid järeldusi eraldada eksi- ja pettejäreldustest; tema tõttu jäid ära paljudki väärvõtted teaduslikus mõtlemises ja vaidlemises või muutusid kergesti kinninaelutatavaiks. Aristotelese loogika varal on järelpõlvedele selgunud, et loogilisest küljest lubamatuisse järeldustesse (eelduste sisulise tõe küsimust tõestamata) sattusid mitte üksnes sofistid, vaid ka sellised ranged tõetaotlejad nagu Platon või Aristoteles ise. Temagi oli veel liiga kärsik auahnes püüdes seletada võimalikult kõik; tedagi
Tervishoiust on saanud tööstus. Arsti autonoomsuse asemele on tulnud anonüümsus. Arstkonna autonoomsus (ja kollegiaalsus) on seega järjest enam asendunud kõnesoleva kutse tihedate sidemete loomisega riigiga meedikud vajavad riigi raha jne, poliitikud aga põhjendavad oma tegemisi sageli tervishoiu jm sääraste vajadustega. Riigi kontroll kodanike tervise üle on valdkond, millest võiks siinkohal juttu teha ja seda eeskätt seoses nn mürkainetega. Asja iroonia nimelt selles, et paljudki sellistest ainetest, mida praegu keelatakse, kui kahjulikke (kas tervisele või moraalile või mõlemat), on kunagi toiminud ja levinud riigi toel. Seda võib öelda, rääkides alkoholist ja lõpetades kõikvõimalike narkootikumidega. Tekkisid sõltlased, mistõttu tuli hakata narkootikumide levikut piirama, müües neid apteekides. Kõige sellise hüsteeria käigus muutus ka arstkond üha enam riigisõbralikumaks. Nimelt küüniline küll avastati, et on võimalik raha
1960 – presidendiks John F Kennedy (noorim USA president): arvas, et esile peab astuma uus, teotahteline ja idealistlik põlvkond, ameeriklased peavad rajama õiglasema phiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse o Gagarini kosmoselend ja Berliini müüri ehitamine olid Kennedyle ja kogu Ameerikale valusaks pettumuseks, kuid need sündmused mobiliseerisis ameeriklasi o Kennedy reformid jäid paljudki paberile ja polnud kõige otsustavam välispoliitikas, kuid remast sai märter ja tema pärandist legend o 1963 tapeti Johnsoni suure ühiskonna idee: mõstuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristik eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda o Haripunkti jõudis mustanahaliste võitlus rassilise võrduse eest, mis oli hoogustunud juba Kennedy ajal
Vaja oli elu (äri- ja õigusasjad) korraldada, kusjuures kaitsta tuli end kohtus ise ning kohtunikud loositi kodanike hulgast. Seega kujunes vajadus osata argumenteerida, selle kunsti õpetamine viis omakorda teaduse ja filosoofiani (need kaks olid põhimõtteliselt samad asjad 5 toona) ning lõppkokkuvõttes nö dialektikani (sisuliselt arenguõpetuseni, täpsemalt teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmiseni). Kreeklased formuleerisid paljudki hilisemaid teadusi edasi tõuganud probleemipüstitused küsimuse kosmose ja inimkeha olemusest nt. Kreeka teaduse taset madaldas see, et filosoofid seisid eemal käsitöölise igapäevastest rakenduslikest muredest. Kõik see, mida võiks nimetada tehnikateadusteks, oli Kreekas prestiizi mõttes sekundaarne nt keir ourgos = kirurg, polnud ka veel hiljuti Euroopa kultuuriruumis nii soliidne tegelane kui doktor. Kreeka teadust iseloomustab filosoofilisus ja kaemuslikkus (hüpoteeside ja
paastudes, palvetades ja liha suretades Jumalale meelepärast elu elada. Tuntud on lood pühadest eremiitidest ja Saatanast, kes neid kiusamas käis, et nad oma usust loobuksid. Sellistest kannatlikest eremiitidest tuntuim oli Püha Antonius, kes III sajandil elas Egiptuse kõrbes. Eremiidid eraldasid end muust maailmast, pühendades end religioonile. Kartuuslased - Ordu asutajaks Bruno Klönist. Tegemist on ühe reformiorduga, mis loodi nagu paljudki teised reformiordud (nt tsitserlased) 11. sajandi lõpul. Bruno ei ole kirjutanud mingeid reegleid. Siiski on reeglid kirja pandud kartuuslaste jaoks, mis põhinevad benediktlaste reeglite ja nt Cassianusele. Õpetusest: Kartuuslased käsitlevad elu patukahetsusena ja Jumala tunnistamisena üksmeeles kogu inimkonnaga. Rõhk on eraklikul elul (enamus ajast oma kongis ja mediteerivad, söövad samuti seal). Kartuuslastele iseloomulikud jooned on veel: loobumine, askees ( eluviis,
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik...
Kivist kast, selle vastiku ehituse alusmüür, oli seest 491 2 9 1 õõnes. Seal asus avar kelder, mida pealt kattis vana katkine raudvõre. Sinna ei visatud üksnes inimeste jäänuseid Montfauconi ahelate küljest, vaid ka teiste õnnetute korjuseid, kes olid üles poodud mujal Pariisi võlla-sammastel. Sinna sügavasse luukambrisse, kus nii palju inimesi ja nii palju kuritegusid on põrmuks kõdunenud, on rohkel arvul oma kondid toonud ka paljudki selle ilma suured ning paljudki süütud, alates süütult surmamõistetud Enguerrand de Marignyga *, kes oma laibaga Montfauconi sisse pühitses, ja lõpetades admiral Colignyga *, kes sinna viimasena paigutati ja kes samuti oli süütu. Mis puutub Quasimodo salapärasesse kadumisse, siis on meil korda läinud teada saada ainult järgmist. Kui aastat kaks või poolteist pärast sündmusi, millega see jutustus lõppes, Montfauconi keldrisse mindi otsima Olivier le Daimi laipa, kes paar päeva enne seda üles oli poodud ja
kadus ta ühes vana Maurusega, ,,Küllap saame elus veel kokku," lausus Indrek nagu iseend lohutades või neid ähvardades, kes nii ruttu kadusid. Aga tema lootused ei läinud täide, sest härra Maurust ei näinud ta kunagi enam. Isegi oma võlga ei tasunud ta temale, nagu ei tasunud seda paljud teisedki, kes sõid aastate kaupa härra Mauruse lauas ja said tema asutises õpetust. Muidugi, praegusel silmapilgul Indrek seda ei teadnud, et ta pidi talitama, nagu talitasid nii paljudki teised. Nõnda oli lugu härra Maurusega. Aga selle teisega, kes seisis oma halli habemega Mauruse selja taga, sellega oli teine lugu: temaga sai Indrek varsti kokku, vististi juba täna õhtul. Aga temaga oli see hull asi, et kunagi ei tea õieti, millal sa temaga kokku saad. Ainult tagant järele võib-olla aimad alles, et see ehk oli tema. See sündis nõnda. Kui Indrek siin oma kastil istus, tuli emand Vaarmann hooviväravast välja, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
