tunduvalt. Pascal oli jesuiitide vastane puht seepärast, et jesuiitidel muutus religioon kõlblusetuse külvajaks. Tõe nimel tohib vanadele vastu rääkida, olgu nende autorieet nii suur kui tahes. Erinevalt loomadest on inimene loodud igaviku jaoks ega tohi karta õigustada oma määratlust. Kui iga järgnev põlvkond ei tohi lisada midagi uut eelmiste põlvkondade teadmistele ja kogemustele, siis oleks progress teadustes võimatu. Need keda me kutsume vanadeks, olid tegelikult ja moodustasid inimkonna lapsepõlve, aga et me oleme nende teadmistele lisanud järgnevate sajandite kogemuse, seepärast oleme hoopis meie need, kellest võib leida vanaduse, mida me austame teistes. Pascal teoloogias ei pooldanud uuendusi, teadustes pooldas. ''südame'' pädevusse kuulub inimeses kõik see, mis jääb väljaspoole tema mõistust, loogikat, ja teadvust. Südamel on omad seadused, mida mõistus ei tea.
Miks peaksime siis filosoofiat õppima ajaloo kaudu?! Isegi kui on valitud probleemide keskne ja kaasaja keskne filosoofia õpetamine, on ikkagi mitmeid variante, kuidas seda teha. See ilmneb näiteks teadusfilosoofia õpikutest. Tasub näiteks võrrelda Chalmersi teadusfilosoofia õpikut "Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?" ja Alex Rosenbergi teadusfilosoofia õpikut "Philosophy of Science". Rosenbergi õpik keskendub mõistelisele analüüsile: teadustes kasutatakse mitmesuguseid mõisteid, mille lähem selgitamine on filosoofide pärusmaa. Sellisteks mõisteteks on näiteks: teaduslik seletus, teooria, eksperiment, vaatlus, hüpotees, ennustus, loodusseadus, mõõtmine, mudel jne. jne. Seevastu Chalmersi õpikus keskendutakse mitte eel- loetletud mõistetele, vaid teadusliku tegevuse ja teadusliku teadmise erinevatele käsitlustele: millisel moel teadust tehakse või peaks tegema ja kuidas mõistetakse
Teaduse ja tehnoloogia vahel on positiivne side. Teadus kasutab edukalt uusi tehnoloogiaid ning uute tehnoloogiate loomisel saadakse teaduselt abi. Uute teadmisteni võib jõuda teaduses ka juhuste abil. Teaduslike teadmiste esitamine Teaduslik teadmiste esitamine peaks järgima teadustulemuste endi struktuuri ja olema süstemaatiline. Näiteks matemaatikas on teadmiste süstemaatilise esitamise nõue viidud juba äärmuseni, kuid seda põhimõtet jälgitakse ka empiirilistes teadustes eristades üldisemat erilisemast, kirjeldavat teoreetilisest jne. Teadmiste korrastatud esitus on oluline, sest see aitab välja tuua ebakõlasid, mida muidu ei pruugiks märgata.
Morfoloogia ehk vormiõpetus Loeng aines "Keel kui süsteem" EKKI lektor Annika Kilgi (annika.kilgi[ätt]tlu.ee) Mis on morfoloogia ehk vormiõpetus? Keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Morfoloogia teistes teadustes Bioloogias: organismide ja nende osade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Astronoomias: taevakehade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Folkloristikas: rahvajuttude struktuuri uurimine Morfoloogia teistes teadustes Geomorfoloogia: Maa pinnavormide uurimine Morfoloogia teistes teadustes Jõemorfoloogia: jõgede voolusängide muutumise uurimine Morfoloogia põhimõisted Lekseem on sõnavara põhiüksus, eri vorme sisaldav üldistatud sõna. Paradigma on lekseemi kõigi muutevormide kogum. Sõnavorm e muutevorm on lekseemi konkreetne esinemisjuht tekstis, nt majadeni, majale. Morfoloogia Morfoloogia põhimõisted
Enamus inseneri ajast läheb info uurimisele, kättesaamisele ja kasutamisele. Insenerid peavad kaaluma erinevaid projekteerimise valikuid ja valima selle, mis kõige paremini vastab vajalikele nõuetele. Nende oluline ja unikaalne ülesanne on määrata, aru saada ja tõlgendada teatud disaini piiranguid, et saada õnnestunud tulemus. Haridus: Enamus inseneri programme hõlmab kontsentreeritud õpinguid inseneri erialal. Lisaks kursuseid matemaatikas, füüsikas ja teistes elulistes teadustes. Projekteerimiskursus, millele lisandub mõnikord arvutikursus ja/või laboratoorne kursus on samuti ainekavas. Ajalugu: Inseneriameti kontseptsioon on meile tuttav juba väga vanast ajast. Täpsemalt sellest ajast, kus inimene leiutas algelised inseneriametiks vajalikud leiutised, näiteks rihmaratta, kangi ning ratta. Igaüks neist leiutistest on püsiva väärtusega meie tänapäeva insenerteadustes, kasutades
kontekstis): reeglid, kuidas empiirilisi andmeid koguda ja analüüsida, millised on sobivaimad viisid sooritada teatud uurimistegevusi jne. Meetodiks nimetame andmete kogumise, töötlemise või analüüsi teatud kindlat viisi (nt küsitlus, klasteranalüüs). Menetlused ehk protseduurid on toimingud, mida teatud korras ja järjestuses sooritatakse ühe või teise meetodi kasutamisel. Metodoloogia Metodoloogia: õpetus teadusliku uurimistöö meetoditest, eri teadustes kasutatavate meetodite süstemaatiline ülevaade Metodoloogiasse kuuluvad arusaamad sellest: * millest lähtuda uurimisülesande täitmiseks sobivaima uurimisviisi ja -menetluse leidmisel; * mis vahekorras on meie kogutavad andmed üleüldse selle reaalsusega, mida me oma teadusharus levinud ja kättesaadavate uurimisviisidega hõlvame; * kuidas on seotud uurimistegevus ja (sotsiaalne) praktika. Metodoloogia tasemed · teadusliku tegevuse üldmetodoloogia;
Teaduse süstemaatilisus Sisukokkuvõte Mihkel Härm 1. Teaduslikud Kirjeldused Ajaloolistes teadustes, omab valdavat osa konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused. Palentoloogias, mis kirjeldab elu ajalugu Maal, tuleb seletada täpset sündmuste ahelat, näiteks dinosauruste väljasuremine umbes 60 miljonit aastat tagasi. Selliste konkreetsete kirjelduste poolest on ajaloolistelloodusteadustelsuur ühisosa teiste ajaloolidte distsipliinidega, nagu ajaloo või kunstiajalooga. Kuid laboriteadustes toimib asi teistmoodi
Et inimene kui ebatäiuslik olend ei saa lõpmatu, sõltumatu, kõiketeadva ja kõikvõimsa olendi ideed olla ise tekitanud, siis peab Jumal eksisteerima. Jumal ei saa petta, sest pettus kuulub ebatäiuslikkuse juurde ning on Jumala kui täiusliku olendi ideega vastuolus.(II;1649) Neljandas meditatsioonis selgitab Derscartes, miks inimesed võivad hoolimata sellest, et petva jumala olemasolu on tõestatavalt võimatu, aritmeetikas, geomeetrias ja muudes sarnastes teadustes eksida. Jumal ei ole inimestele andnud eksimisvõimet. Kui inimesed nendes teadustes eksivad, siis sellepärast, et nende võime otsustada selle üle, mis on tõene, on lõplik ning nad teevad ennatlikke otsustusi. (II;1653) Viiendas meditatsioonis tõestab Descartes uuesti Jumala olemasolu, järeldades Jumala definitsioonist tema olemasolu. (II;1658) 4
päritolu, evolutsiooni, levikut jne). 8.Miks üldse uurida loodust? Uudishimu, loodussündmuste etteaimamine ja suunamine 9. Mis on bioloogia uurimisobjektid? Rakutud struktuurid, bakterid, seened, protistid, taimeriik, loomariik 10. Mis on teaduslik fakt? Teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. 11. Mis on teaduslik teooria? nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta. 11. Mis on katse? Teaduslik vaatlus. 12. Mis on vaatlus? Tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. 13. Mis on eksperimentaal- ja kontrollgrupid? Samasugustes tingimustes uuritavad grupid, ainus vahe on uuritavas teguris ehk muutujas. 14. Kuidas jõutakse teadusliku faktini?Korduvalt kinnitust leidnud teadusliku uurimismeetodi abil. 15
kanda ja sisse sulanduda. Vanameelseid arvustajaid sokeeris tema jutustus "Ruth". Aaviku pea ainuke ilukirjanduslik tekst ilmus esmakordselt "NoorEesti" kolmandas albumis 1909. aastal ja tekitas üli suurt tähelepanu oma varjamatu erootilise dimensiooni tõttu. Raamat, mis avaldatud varjunime all J.Randvere, peitis endas tohutult kirjaniku keeleuuendusi ning tema sõnalisi õigekspidamisi. Kuid "Ruthi" ja selle raamatu nimitegelase - väga ilusa ja nii kaunites kunstides kui ka teadustes suurepäraselt orienteeruva Ruthi tähendus ei taandu sugugi vaid kodanluse jalust rabamisele. Tol ajal kerkis aktuaalseks ühiskondlikuks probleemiks naiste sõltuvustest ja kitsendustest vabastamine. Peale Rahvarevolutsiooni 1905. aastal kujunesid hoopis uut tüüpi naised. Tegeleti põrandaalustes organisatsioonides ja liikumistes. Naisgümnasistid ning ülikooli õpilased pidasid lugu haridusest ja haritusest
filosoofilised liikumised pragmatism, empirism ja loogiline positivism polnud antieetilised, vaid teineteist täiendavad teaduse meelelaadi faasid. Morris nimetas teaduse, mille ta lõi läbi emipirimsi, loogilise positivsmi ja prgamatistliku uuringu sünteesi, semiootiliseks. Kolm semioosise dimensiooni – süntaktiline, semantiline ja pragmaatiline. Ta leidis, et märgid on lihtsalt objektid, mida uuritakse bioloogilistes ja füüsikalistes teadustes, samuti on nad obejktid, mida kasutatakse kõigi teaduste poolt. Biosemiootikas loeti teda algajaks Peirce’i jäljendajaks. Tegelikult oli ta aga biosemiootikast huvitatud, tema arendused olid kasulikud. Ta proovis 1940datel luua biosemiootika teadust, kuid see oli liiga avarane ja ei sobinud selleaegse semiootikamaailmaga. Biosemiootikud ei pea võtma täielikult omaks Morrise kindlat raamistikku, selleks, et tema töödest inspiratsiooni koguda.
Ilmusid naistele pikad püksid, sviitrid ning trikootooted. Meestel tuli fraki asemel smoking, ja torukübara asendas pehme viltkübar. Naiste soengutes tulid pikkade juuste kõrvale ka lühikesed juuksed ja moes olid elektrilokid. 10. Tehnika ja teaduse areng ning võidukäik. Tooge nt (2) . Teadus- Sõjajärgsetel aastatel tegid just USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa teadlased suurimaid edusamme matemaaikas, loodusteadustes, meditsiinis jm. Teadustes oli eestvedajaks füüsika, milles arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika e. aatomituuma käsitlev füüsikaharu. Diktaatorlikes riikides nõudsid riigijuhid teadlastelt eelkõige uute relvaliikide loomist, et toetada sõjakat välispoliitikat. Tehnika- Tönu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Leiutati suuremaid reisilennukeid, mis tegid mugavamaks inimeste transportimise ühest kohast teise.
inimesi selles kokku lepiks. Saussure'i enda näide: idee õest pole ühegi sisemise seose kaudu ühenduses sõna või häälikute reaga õ-d-e (s-oe-u-r), samamoodi nagu härg tähistatavana pole ühegi sisemise seose kaudu ühenduses tähistajaga härg (boeuf). Mis on rändavad mõisted? Rändav mõiste on selline mõiste, mis liigub ühest distsipliinist teise, see tähendab seda ei kasutata ainult ühes, vaid mitmetes distsipliinides või teadustes. Mõiste pragmaatilise, rakendusliku ulatuse laienemisega kaasneb sageli mõiste semantilise, tähendusliku ulatuse laienemine. Mõiste traditsioonilised, kitsamad tähenduspiirid nihkuvad. Keel kui rändav mõiste Keele mõiste semiootikas Keel on mistahes märgisüsteem. Visuaalne, verbaalne, lõhn, värvid... Keel (semiootiliselt) kui organisatsiooni looja ja organisatsioon kui keel (sellisel kujul küsimus ei tule) Üldtuntud organisatsiooni näitel kuidas märgisüsteeme kasutatakse.
ideid; Esiteks sünnipärased ideed; Teiseks tajumiste kaudu omandatud ideed; Ja kolmandaks meie endi poolt moodustatud ideed. Elu ja looming Aastatel 1625-1628 elas Pariisis ning puutus kokku matemaatik Marin Mersenne'i ja tema ringkonnaga; Sel ajal tegeles optika, algebra ja tajuteooriaga; 1628.aastal emigreeris Hollandisse, kus töötas oma teoste kallal; Elu ja looming Esimene avaldatud teos, 1637, "Arutlus meetodist mõistuse õigeks kasutamiseks ja tõe otsimiseks teadustes"; Aastal 1641 järgnes tema peateos "Meditatsioonid esimesest filosoofiast"; Kolm aastat hiljem avaldas ta filosoofia printsiibid. Elu ja looming Elu lõpul kolis Stockholmi, et õpetada Rootsi kuningannale filosoofiat; Haigestus kopsupõletikku ja suri 1650.aasta talvel 54-aastasena. Descartes'i vaated Arvas, et igasuguste õpingute eesmärgiks peab olema intellekti arendamine, vaimu kultuur ja oskus väljendada hästi argumenteeritud ja tõeseid otsustusi; Eeskujuks pidas ta matemaatikat;
5 Kõik need asjaolud tõstatasid uuesti küsimuse filosoofia kohast teaduste hulgas ja lükkasid tagasi selle vastuse, mida pakuti postitivismi esimesed järgiad. Tulemuseks tekib positivismi teine, ajalooline vorm - mahism, empiriokrititsism (Ernst Mach (1838-1916), R. Avenarius (1843-1896) jt.) Teine positivism säilistas esimese paigutuse - idee, et tõelise teadmise sisu leidub positivistlikes teadustes. Lisaks teise positivism püüdis veelgi tugevdada seda väidet, andes väljakutse postivistlike teaduste meetodite valikule, mis peaks õigustatult kuuluma nende sisu alla, kriteeriumidele, mille järgi saab välja filtreerida, mis on erialased teadmised, mis sattusid nii-öelda kogemata. Empiriokriitikud järgisid anti-metafüüsilist Comte'i, Spenceri ja Milli positivismi vaatenurka, kohandades seda siiski väga oluliste muudatustega. Kui "esimene
poliitilisele, kui ka uusi esteetilisi avastusi. (Eesti Kunstiakadeemia, s.d.) Rahutu võitlusaeg ei olnud kultuuri arenguks soodus, kuid sellele vaatamata kujunes 16. sajandi esimene veerand saksa kultuuri õitsenguks. Kui 15. sajandil valitses skolastiline, kirikule allutatud mõtteviis, siis 16. sajandil kerkisid esile humanismiideed, millega kaasnesid edusammud matemaatikas, astronoomias, geograafias, meditsiinis ja teistes teadustes. Trükikunsti leiutamise järel muutusid Nürnberg, Augsburg, Strasbourg ja Basel raamatute kirjastamise ja trükkimise, ühtlasi vaimuelu keskusteks. Eriti populaarseks sai Saksamaal maali kõrval ka graafika, muutudes tõeliselt rahvalikuks kunstiks. (Tartu Ülikooli raamatukogu, s.d.) Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Esile tõusis poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Saksa renessansile oli iseloomulik karmus, kainus ja maalähedus
Ametlikule vastuvõtule järgnes rebaseks löömine. Teaduse areng 16. saj I) orgaaniline e vaatlusel ja looduses analoogiate leidmisel põhinev maailmapilt. II) Maagiline- looduse korrastav jõud on Jumal. III) Mehhanistlik arusaam, et universum on masin, mis töötab kindlate reeglite kohaselt. 16. saj tomus suur edasiminek anatoomias ja botaanikas e vaatlevates teadustes. Paracelsus- andekas saksa arst. Lükkas ümber 2. saj põsinud arvamuse, et haiguste põhjusteks on nelja kehavedeliku tasakaalutus. Panustas keemilistele ravimitele. Kopernikus- väitis, et Maa tiirleb ümber Päikese ja ümber oma telje. Temasse suhtuti taunivalt, teadus pidi toetama Piibli tõdesid. Gutenberg- keskaja suurim kultuuri saavutuseks trükikunsti leiutamine( 1445) esimene trükitud teos Euroopas 1456 piibel. Maadeavastused Henrique Meresõitja- 12
Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. - suurem ilmalikkus Jumalasse usuti endiselt, varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles.
ei takista oluliselt valgustuse edenemist 4. võib sageli olla vägagi rangelt piiratud 6)Kellel ja millistel kaalutustel on lubamatu seada valgustamisele piiranguid? Kõrgema võimu kandjal, sest ta ei tohiks ära kasutada seda, et tal on rohkem võimu selleks, et oma mõtteid rahvale peale suruda, kuna ta ühendabki endas kogu rahva tahte. 7)Millistes valdkondades on Kanti arvates valgustuse soodustamine eriti tähtis ning üritage ise põhjendada miks? Religioonis, kunstides ning teadustes. See on tähtis, et inimene areneks ka vaimselt ning parem on lubada inimestel avalikult oma mõtteid, nii positiivseid kui negatiivseid, avaldada mitte neid alla suruda. Kodutöö kirjutas Helen Pelju, IAPB13, matrikli nr. 134452IAPB 18.09.2013
Peamine usund on kristlus. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. 4 Rahvastik Ehkki Euroopa on üks väikseimaid maailmajagusid, on ta kõige tihedamini asustatud. Samuti on tal tähtis koht kõikidel kultuurialadel teadustes, kunstides, põllunduses, tööstuses, kaubanduses jm. Euroopas on palju rahvusi ja kultuure. Kultuurialged on Euroopasse tulnud ida poolt, olulised mõjutused Lähis-Idast, eelkõige Mesopotaamiast. Nende alusel areneb Vahemeremail aegamööda kreeka kultuur, mis koos ristiusuga paneb aluse euroopalikule kultuurile. Euroopa on väga tihedalt asustatud maailmajagu, kuigi rahvastiku juurdekasv on väike ja eurooplaste osatähtsus maailma rahvastikus langeb
Teadusliku teooria põhiskeleti moodustavad kategooriad ja seadused. Seadus on korduvate, paratamatute, püsivate ja oluliste seoste üldistatud väljendus asjade ja nähtuste vahel. Rakendusteadustes (matemaatika, grammatika, loogika) on süsteemi põhielementideks üldmõisted (kategooriad) ja reeglid. Reegel on kokkuleppeline üksiktegevust reguleeriv norm. Matemaatikas, grammatikas, loogikas, kus uurimisobjektid on vaid mõeldavad, ei ole põhjust kõnelda seadustest, nendes teadustes on reeglid. Selles küsimuses puudub loogikaraamatuid kirjutajate seas seni üksmeel, mis mõnevõrra võimendab loogika õppimise keerukusi. Täiskasvanud inimese mõtlemine on üldjoontes loogiline, sest selle kujunemine toimub teatud logosfääris. Logosfääri moodustavad kõik need tegurid, mis mõjutavad inimese mõtlemist. Nendeks on: vanemate eeskuju, kooliõpetus - õpikud, õpetajad ja õpetamise metoodika, mitmesugused infollikad raamatute, elektrooniliste
maailm on hoopis fragmentaarne; meie endi elu on lugu erinevatest, mittesuhestatud episoodidest. Susan Sontag `` Tõlgendamise vastu``. Selgita lähemalt. - Sontag mõistis hukka igasugused katsed tõlgendada kunstiteose teksti, st pakkuda erinevatele kujunditele erinevaid tähendusi vastavalt erinevatele teooriatele. Sontag väitis, et kõik ongi nii, nagu me näeme ja loeme. Mis on teooria? - Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta. R. Barthes ``Mütoloogiad``. - Mütoloogiad on otsustavaks etapiks Barthes'i kui semioloogi väljakujunemisel, sest ideologiseeritud kodanlike nähtuste paljastamise käigus, tähenduse vargusele (le vol de sens) osutamise praktika käigus, tunneb ta vajadust oma tööd formaliseerida. Konkreetset ühiskonnanähtust nimetab ta müüdiks. Esiteks mõistab
,,Valitsus" viitab institutsioonilisele protsessile, läbi mille kollektiivsed ja siduvad otsused tehakse. Teisalt on poliitiline süsteem või reziim laiem termin, mis ümbritseb mitte ainult valitsuse mehhanismi ja institutsioonset riiki, vaid ka struktuuri ja protsessi, läbi mille suheldakse laialdasema ühiskonnaga. Poliitiline süsteem on sub-süsteem mis kuulub suurema ühiskonna süsteemi. Nagu enamikes sotsiaalsetes teadustes, täpne mõistmine poliitikas on võimalik ainult läbi sarnaste protsesside, eriti eksperimentaalsete meetodite. Reziimi sorteerimine sama pealkirja all, toob tähelepanu sarnasustele, aga on ka olemas risk, et erinevused, mis esinevad, mis neid lahutavad, ignoreeritakse või põlatakse ära. Klassikaline tüpoloogia Ilma mingi kahtluseta, enim mõju avaldanud süsteem sortreerimises oli Aristotelese plaan 4 sajandit
Tajumine on aga kõikidel ühine ja see teebki targa (tunnetades raskesti tunnetavat) nii eristavaks mittetargast. Toon oma näite. Kui kaks inimest kõnnivad rannas ning üks neist saab vee taganemise järgi aru, et tsunami on tulemas ja teine ei oskaks tullagi selle peale, see tunnetus teebki sellest inimesest targa. · Tark on see, kes igas teaduses, kes igas teaduses põhjuste asjus täpseim ja õpetamisvõimelisem. Inimkond püüab teadustes aina sügavamale ja konkreetsemaks minna. Seetõttu on oluline täpsus ja võime anda oma teadmisi võimalikult hästi edasi teistele. Isegi kui inimene oskab midagi väga hästi, kuid tal puudub võime seda edasi õpetada siis pole ta nii tark. · Tark on see, kes juhib, mitte ei allu korraldustele. Me ei pea targale kohaseks korralduste saamist, vaid just korralduste andmist. Tark ei allu teistele, alluvad vaid vähem targad. On
Kasutame nende deduktsiooni ning tõestusmeetodeid siiamaani. Pärast Aristotelest, kes muutus kõigutamatuks autoriteediks sai idee, et kõike looduses saab loogiliselt tuletada ja järeldada, isegi teaduse arengut pidurdavaks lähenemiseks (Bernal ütleb, et see andis mitmetele sugupõlvedele veendumuse, et nad on juba lahendanud probleemid, mida nad polnud veel õieti uurima hakanudki. Kuivõrd keskajal domineeris just aristootellik filosoofia teadustes, siis seletatakse sellega ka keskaja teaduse arengu pidurdumist ja skolastika võidukäiku). Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Tegemist on katsega luua terviklik loodusekäsitlus see viis algosakeste küsimuse juurde. Natuurfilosoofia oluliseks osaks on olnud kosmoloogia ja kosmogoonia kosmos vastandus kaoses olevale maailmale ja elu ning inimese tekke õpetused. Siia konteksti sobivad hästi ka mikro- ja makrokosmose valdkonnad
teda motiveerib tunnustus ning ta võib isegi varjata tulemusi isikliku edu eesmärgil. Näiteks Leonardo Da Vinci pani oma ideid kirja peegelkirjas, et kaitsta neid varguse eest. Seega peetaksegi üheks salatsemise põhjuseks teadlaste hirmu, et nad jäävad ilma olulisest publikatsioonist seeläbi, et nende töö varastatakse. Teadusliku pettuse juhtumid Suurem osa pettusi on ilmsiks tulnud füüsikalistes teadustes kuna kordusuurimusi tehakse rohkem ning seega on igasugune andmete võltsimine kergemini avastatav. Seeläbi on nüüdseks ilmsiks tulnud ka paljude ajalooliste uurimuste eksimused. Näiteks väitis Robert Newton 1977, et ajaloolise kreeka astronoomi Ptolemaiose tööd ei pruugi sugugi põhineda tema enda vaatlustel ja uurimustel, vaid juba 200 aastat varem Hipparachiuse poolt tehtud vaatlustel. Samuti kaheldakse Galileo tööde eetilises õigsuses nimelt on võimalik, et osa
aparaatide rakendamine ning maapealsete teleskoopide asimutaalse monteeringu tagasitulek. Et asimutaalne monteering, kus teleskoopi pööratakse ümber horisontaalse ja torni ümber vertikaaltelje, on ekvatoriaalsest ökonoomsem, oli algusest peale teada. Kahjuks puudusid möödunud sajandil tehnilised vahendid teleskoobi piisavalt täpseks juhtimiseks kahe pöördetelje korral. Elektronarvutite rakendamine 60ndatel aastatel lahendas selle probleemi Nagu paljudes teistes teadustes on ka astronoomias andmete kogumine muutumas omaette tööstusharuks. Teadlaste poolt koostatud programmide täitmiseks ehitatakse lisaks universaalteleskoopidele üha sagedamini spetsiifilisi optilis-elektroonilisi komplekse, mis töötavad arvuti juhtimisel aastaid või isegi aastakümneid. 3 Teleskoobid Teleskoopide tüübid:
või verifikatsioonile alluvate ütluste deduktiivne ja lineaarne järgnevus. 2. Teadused (nt lingvistika, bioloogia, ökonoomika), mis püüdlevad diskreetsete, kuid sarnaste elementide sellisele korrastatusele, et nad võiksid astuda põhjuslikesse suhetesse ja moodustada struktuurseid püsivusi. Nende kahe vahel on teatud ühine tasapind, mis võib tunduda, sõltuvalt lähenemisest, kas matemaatika kasutamisena empiirilistes teadustes, või siis selle valdkonnana, mis lingvistikas, bioloogias ja ökonoomikas allub matematiseerimisele. 3. Filosoofiline refleksioon, mis hargneb kui mõte samasusest. Ka temal on lingvistika, bioloogia ja ökonoomikaga ühine tasand, kuna temas võivad ilmneda ja ka ilmnevad, erinevad filosoofiad (elu, võõrandunud inimese, sümboolsete vormide). See sünnib, kui filosoofiasse kantakse üle mõisted ja probleemid, mis kerkivad empiirilistes valdkondades
tuletatav vahetult ja üksnes meelte andmetest. Viimasel seisukohal olid niisiis empiristid ning niisugune seisukoht oli üsna loomulik, kuivõrd loodusteadused kasutasid ju oma peamiste teaduslike meetoditena vaatlust ning eksperimenti. Paraku ei saa inimese kui lõpliku olendi vaatlused ja eksperimendid kunagi garanteerida tunnetuse ranget üldisust ja paratamatust. Kuna aga teaduslikku teadmist mõisteti just sellise teadmisena ja inimvaim näis eelpool nimetatud teadustes ka faktiliselt olevat niisuguse teadmiseni jõudnud, siis ei paistnud jäävat muud alternatiivi kui eeldada, et puhas mõistus kätkeb endas eeldusi kujundada osutatud 1 Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. karakteristikutega teadmist. Ka Kant jagas oma “eel-kriitilisel” loomeperioodil seda ratsionalistlikku seisukohta. Ratsionalistlik traditsioon eeldas, et inimmõistus kätkeb endas
pikkasid ahelikke, mis koosnesid lihtsatest ja kergetest põhjendustest. Siit tuleb järeldus, et kõik inimlikku tunnetusse kuuluda võivad asjad on isekeskis samasuguses järgnevuses. Kui seejuures kasutada eeltoodud reegleid siis ei või olla nii kättesaamatuid teadmisi, milledeni lõpuks välja ei jõutaks, ega nii peidetuid, mida ei avastataks. Oma eeskujuks võtab Descartes matemaatikud, kuna just nemad olid need, kes suutsid leida teadustes mõned tõestused ehk mõned kindlad ja evidentsed põhjendid. Kui ma mõtlen sellele kuidas lahendadakse geomeetrias hulknurga pindala siis mõistan hästi kuidas hoitakse kinni tarvilikust korrast. Üksteisele järgnevuse kord on tähtis kuna lõpptulemus (hulknurga pindala) on nö kõrgemail astmel. Selle astmeni jõudmiseks tuleb alustada kõige lihtsamaist ning saavutada järgnev aste eelmiste astmete põhjal tuletades.
organisatsiooni kasumi suurendamise võimaluste otsimisele. Järjest suurema tähtsusega ülesandeid delegeeritakse personaliosakonnale seoses täätajate heaolu teenustega. Personalispetsialistid peavad end järjepidevalt viima kurssi uute suundadega ja täiendama oma teadmisi koolitustega, et mitte ajale jalgu jääda.16 Tulevikus muutub personalitöötaja roll raskemaks ja väljakutsuvamaks. Nad peavad ennast täiendama psühholoogia ja sotsioloogia teadustes. Nende kanda jääb loominguline ja arendav roll organisatsioonis. Nad peavad omandama uusi oskusi, väärtusi ja suhtumusi edukalt arendamaks oma uusi vastutusvaldkondasid. Globalisatsioon on viinud organisatsioonide rahvusvahelistumiseni. Multikultuurne ja mitmerahvuseline keskkond organisatsioonis on viinud töötajate kultuurilise tundlikkuseni. On teada-tuntud fakt ettevõtte rahvusvahelise edu võti peitub oskuses värvata ja välja õpetada
Iidoleid on vaja teada selleks, et osata looduse uurimises vältida väärarusaamu, mis segavad tõde teada saada. 6 punkti kujul saab esitada selle, mis Baconi arvates teadmise valdkonnas ette peab võtma: 1. Kuna meil on olemas olemasolevad teadmised, siis tuleb läbi viia nende teadmiste klassifikatsioon. Tuleb selgeks teha, mis teadmised meil olemas on ja millised on uurimisvaldkonnad, mis nõuavad uurimist, mida enne pole tehtud. 2. Meil ei ole võimalik teadustes edasi liikuda, meil pole võimalik loodust tunnetada, kui meil pole vastavaid meetmeid. Peame looma õpetuse tunnetuse meetodist, mida Bacon nimetab õigeks induktsiooniks. 3. Tuleb ette võtta kõikehõlmav looduse uurimine ehk siis loodus tuleb allutada vastavalt meetodist lähtuvale süstemaatilisele uurimistegevusele. Need andmed, mis me uurimistegevuse käigus saame, tuleb järjekindlalt süstematiseerida. 4
energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE Makroskoopiliseks nimetatakse nähtust, milles osaleb väga suur arv mikroosakesi – aatomeid, molekule, elektrone, ioone jne. See arv on ettekujutamatult suur. Näiteks 1 cm3 õhus on normaaltingimustel 2,7@1019 molekuli. Termodünaamika ehk üldine soojusõpetus on aksiomaatiline – see ehitatakse üles teatud põhiprintsiipidele või alustele
pöördelõpud)Paradigmaatiliseks riimiks nimet sõnade lõppude kordusi.. Paradigmaatilised reeglid on süntagmaatika aluseks. Näide: Poiss jookseb. Ei saa õelda poisid jookseb, vaid peab ütlema poisid jooksevad. Kui üks on mitmus, siis peab ka teine olema mitmus. Iga valik mõjutab teist. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes), milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektidestruktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.–1930
Praktilised: eetika ja poliitika. Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem, seda kõrgem. Mida rakenduslikum, seda vähemväärtuslikum. Arustotelest nimetatakse loogika isaks. "Aristotelese loogika" tuleneb sellest. Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus(organon). Kategooriad: 1)substants, 2)kvaliteet, 3) relatsioon, 4) ajapunk, 5) koht, 6) habitus, jne. Metafüüsika Kõige väärstuslikum teadustes on "esimene filosoofia", mis uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjusi. "metafüüsika" = Ta meta ta physika - See mis järgneb füüsikale Igas protsessis on kolm momenti: -Substants(ousia), mille suhtes protsess toimub -Vorm(eidos, morfe), mille poole protsess püüdleb. -Steresis(röövimine)s.o. Vastassuunaline mõju. Aristotelese metafüüsika kasvad välja bioloogiast. Iga asi on vormi ja mateeria kombinatsioon. Mateeriat iseloomustab: - Vormi puudumine(vormitu mateeria)
Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias. Kunsi areng ja tema austud koht kultuuris tekitas esteetilist tsuste aluse, esimesed teadaolevad kirjalikes allikates. Viimane tõestab, et muistsetel egiptlastel oli väga kõrgelt arenenud ilu tunnetus. (Nefer) Vana-Egiptus on valguse religiooni ja esteetika valgus koduks. Valgus ja ilu on iidsetest aegadest identifitseerisid Egiptuse kultuuris. Kõrge esteetiline väärismetallide hindamine
Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. - suurem ilmalikkus – Jumalasse usuti endiselt, varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism – tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism – maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada
Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias. Kunsi areng ja tema austud koht kultuuris tekitas esteetilist tsuste aluse, esimesed teadaolevad kirjalikes allikates. Viimane tõestab, et muistsetel egiptlastel oli väga kõrgelt arenenud ilu tunnetus. (Nefer) Vana-Egiptus on valguse religiooni ja esteetika valgus koduks. Valgus ja ilu on iidsetest aegadest identifitseerisid Egiptuse kultuuris. Kõrge esteetiline väärismetallide hindamine
b) kui võrrandi lahendid on x1 ja x2 (x1 < x2), siis võiks tabelisse võtta x väärtused lõigust [x1 2; x2 + 2] või [x11; x2 + 1]. Näide. Joonestame funktsiooni y = x2 x 4 graafiku. Lahendame võrrandi x2 x = 0, millest x1 = 0 ja x2 = 1. Koostame tabeli lõigus [3; 2] sammuga 0,5 ja teeme joonise (vt joonis 17). Joonis 17 Ruutfunktsiooni käsitlemisel tuleb kindlasti vaadelda võimalikke rakendusi nii matemaatikas endas, kui ka teistes teadustes, näiteks füüsikas. Näide. Ruutfunktsiooni y = ax2 4x + c graafik läbib punkte (1; 3) ja (2; 3). Leiame kordajad a ja c. Asendades punktide koordinaadid parabooli võrrandisse, saame lineaarvõrrandisüsteemi a +4+c = 3 , 4a - 8 + c = -3 mille lahendid on a = 2 ja c = 3. Seega otsitav parabool on y = 2x2 4x 3. Lahenduse õigsust saame kontrollida joonise abil (joonis 18). Näide
suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast Urbanisatsioon ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Vaatlus - on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. Vaatlus on üks tähtsamaid uurimismeetodeid empiirilistes teadustes loodusteaduses ja teistes reaalteadustes.- Vanusepüramiid - populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Väljasuremine - on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt. Ökoamplituud - on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda Ökoloogia - on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogiat on
Teavik infot kandev objekt raamatukogus nt trükis, foto, elektrooniline teavik jne. Täiendusõpe - erineva pikkusega kursused erialase või ametialase pädevuse tõstmiseks ning huvialakoolitused, koolitusseminarid, õppepäevad, arenguprogrammid, e-õpe, suveülikooli ja talveülikooli kursused, loengusarjad ning tellimuskoolitused. Vaatlus - tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. Vaatlus on üks tähtsamaid uurimismeetodeid empiirilistes teadustes loodusteaduses ja teistes reaalteadustes. Valdkonnapädevus - üldpädevuste (õpi-, tegevus-, väärtus-, enesemääratluspädevus) ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused nagu nt loodus-, sotsiaalne, refleksiooni- ja interaktsiooni-, kommunikatiivne, tehnoloogia, kultuuri ja matemaatika pädevus. Vilistlane - õppeasutuse lõpetanu.
5. Tegevuse aega peab jälgima, et mitte segamini ajada olemust ja juhust. 6. Ravimi mõju peab täheldama konstantselt või mitmete juhtude puhul, sest kui seda ei täheldata, on tegu olnud juhusliku mõjuga. 7. Eksperimenteerima peab inimkeha peal, sest see kui katset tehakse lõvi või hobuse peal ei pruugi tõestada ravimi mõju inimesele. 13. sajandil võeti eksperimentaalne meetod kasutusse ka botaanikas, agrikultuuri teadustes ja materia medicas. Selle eestvedaja oli Abu al-Abbas al-Nabati. Al-Nabati seadis sisse empiirilised tehnikad arvukate materia medica'te katsetamise, kirjeldamise ja identifitseerimise jaoks ja eraldas katsetatud ja tõestatud tehnikad/viisid tõestamata tehnikatest/viisidest. Esimene dokumenteeritud kolleegide töö arvustamine/kontroll on kirjeldatud ,,Arstide eetikas", mis on kirja pandud Ishaq bin Ali al-Rahwi poolt. Selles töös ta kirjutab, et külastav
Inglismaa ei jätnud järele, appi tuli Prantsusmaa, kaitses Sotimaad ning samal ajal paludes Maria Stuartit hoopis Prantsusmaa troonipärijale Francois'le naiseks. Viie aastaselt viidi ta koos tema nelja ustava Mary'ga, tema hetkeste mängukaaslaste ja tulevaste õuedaamidega, Prantsusmaale. Prantsusmaa 1548 1561 Prantsuse õukonnas pidi Maria Stuart kohanema uute kultuurinõuetega ta pidi püüdlema täiusele kõigis kunstides ja teadustes, õppima klassikalisi keeli kreeka ja ladina keeli, aga ka kaasaegseid keeli itaalia, inglise ja hispaania keelt. Oma õpingutes oli tütarlaps väga edukas, samuti oskas ta hästi käituda ja olla ise samas õnnelik ning rõõmsameelne. Ka oli ta kehaliselt veetlev tal oli suurepäraselt valge ja puhas nahk, lopsakad tuhkblondid juuksed, pikad ja ahtad lumivalged käed, pikk ja painduv keha ning veatu nägu. 24. aprillil 1558
sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). a. Strukturalismi iseloomustavad järgmised jooned b. metoodilisus, objektiveerivus c. sünkroonia (aega arvestav uurimisviis) d. keel (huvi keele struktuuri, keele ülesehituse vastu) e. struktuur, märk (Jakobson) f. elemendid ja funktsioonid g. binaarsed opositsioonid h. (WIKI) - Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi (humanitaar)teadustes, milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele, kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning selgitab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920
) 4. 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused. Arutlused eri keelte sugulussuhete üle. Taust: Murrang reaal-teadustes (Galilei, Copernicus, Kepler, Newton). Empiiriline analüüs + ratsionaalne (matemaatiline) esitus. Ratsionalism filosoofias (Descartes 1596 1650; Leibniz 1646 1716). Keeleteadus: Ratsionaalsed ja filosoofilised grammatikad. Eriliseks saavutuseks Port Royali grammatika, ,,Grammaire générale et raisonnéé" e ,,Üldine ja ratsionaalne grammatika" (1660), Prantsusmaa. · aluseks ei võetud enam ühte konkreetset keelt. Lähteskeem:
Samas on Kanti veendunud, et matemaatika on mitte analüütiline ja diskurssiivne, s.t. mõistetest tulenev teadmine, vaid sünteetiline – kaemusele toetuv intuitiivne teadmine. Seletamist vajabki siin nüüd see, kuidas saab üks ja sama teadmine olla ühtaegu nii aprioorne kui ka kaemusele toetuv? Tundub enesestmõistetav, et need kaks iseloomustust välistavad teineteist. Lisaks vajab seletamist ka see, kuidas saab matemaatika kui aprioorne teadmine siiski leida loodus- teadustes edukat rakendamist empiiriliste loodusnähtuste kirjeldamiseks? Newtoni füüsika on reaalselt olemasolev, empiirilist rakendust omav teadus ja ühtlasi ka matemaatiline teadus. Miks peaks aprioorne, s.t. kogemusest sõltumatu teadmine, oma aprioorsusele vaatamata kogemusega kooskõlastuma? Vt. “Prolegomena …” § 6, 7, 8 ja märkus I. Matemaatilise teadmise eripära filosoofilise teadmisega võrreldes . Juba aasta-
tunnetuse epistemoloogia. Loogika eeldab, et: tegelikkust käsitlevad eriteadused; filosoofia uues mõttes, erinevalt metafüüsikast, ei tegele sellega (tema objektist on eriteadused). Filosoofia käsitleb eriteaduseid ja eriteadused käsitlevad tegelikkust; aga filosoofia ei käsitle tegelikkust. Loogika kui formaalne-süsteem; tundub et on abstraktsed mõtted. Loogika on siin pigem epistemoloogiline; teadusfilosoofia; mis tegeleb selle reaalse uurimistöö analüüsiga, mis teadustes on. Reaalse uurimistöö puhul peaks filosoofia: metodoloogia paika panemine, eriteadlane uurib ühte nähtust – üksiku konkreetse juhtumi käsitlus, mille meetod on alati konkretiseeritud. Seal saab aga üldistada, tuua välja meetodi üldisel kujul – seda võiks teha filosoofia. Tunnetusväärtuse määramine ja metodoloogia piiride määratlemine; tunnetuspiiride määratlemine – kantiaanlik lähenemine. Windelband oli uuskantiaan. Prooviti
Kui inimene käitumine on täpselt sama sellele, kellel on päriselt nt peavalu, siis pole alust väita, et inimene teeskleb. Psühholoogilised tingimused on lihtsalt lühendid keerulistest käitumise kirjeldustest. Neid on mugav kasutada, et vähendada kirjelduste pikkust ja keerulisust. Aga neid ei tohi kogemata samastada kui viidata vaimuseisundile, mis paljastub läbi sisevaatluse. Psühholoogilised mõisted mängiva sama rolli kui teoreetilised mõisted kõikides teadustes –need lubavad teha ennustusi maailma vaatlevatest omadustest kokkuvõtlikul teel. Aga kui olla lohakas, siis võib selline käsitlus viia pseudoküsimusteni... Ehk Hempeli jaoks vaimuseisundid nagu emotsioonid jne on lihtsalt käitumised. Putnam. Loogiline biheiviorist ütleb, et me ei õpi sõnade tähendust nagu valu samal viisil kui õpitakse tähendust sõna puhul punane – siis kui osutame sellele. Keegi ei saa osutada kellegi
raamis, mis oli juhitud valitsevast ”paradigmast”. Teooria olemasolu ei paistnud teaduses eriti oluline olevat. Kuhni järgi paradigma funktsioneeris kui ”distsipliini maatriks e. raamistik” ja sisaldas kontsepte ja reegleid, mis tulenesid distsipliini liikmete intellektuaalsel tööpanusel. Kuna teooriat nähti kui teadusliku protsessi produkti, esitas Kuhn seisukoha, et õenduse paradigmade selgitamine kujundab õendusest unikaalse distsipliini ja tugevdab õenduse tausta teadustes. Laiaultuslikud ideed ja teooriad, mis olid varem iseloomustanud õendust, vaadati paradigmade valguses üle. Selgus, et eksisteerivate teooriate puhul oli sageli tegemist sarnaste põhimõtetega. ÕENDUSALASED TEADMISED KUI PÕHI ÕENDUSPRAKTIKALE JA UURINGUTELE Õed on iseloomustanud oma valdkonda nii kunstina kui teadusena (Rogers 1991, Rogers 1988, Smith 1997, Watson 1994). Selline iseloomustus täidab mitut otstarvet.
alluma ja tunnistama seda. Ameerika vastandus Inglismaale. Am kui neg eeskuju, ta on kult poolt koloniseerimata maa. Am demokraatlikus oli halb, kuna ta ei tohiks anda massile võimu vaid hoopis juhtima massi. Ta kartis, et Am hakkab maailma juhtima, kuna nende üleolek seisnes selles, et ta oskas massi mobiliseerida. Arnold aga tahtis Inglmaal kult oaasi juhtida. Nt. amerikaliseerumise oht Inglismaal (The Beatles). Richard Hoggart 24.09 1918- Inglise akadeemik sots teadustes, kirjanduses ,,THE USES OF LITERACY" (1957) - uurib massikult Inglism. Tänap toodetakse massikult suurema intensiivsuse, efektiivsusega, kui see oli vanasti. Me liigume massikult loomise poole, jäänuseid, mis oli vähemalt osaliselt linnakultuuri "inimesed" on hävitatud. "Pop/Rahvakultuur" on enda loodud on oluline terviklikkus ja areneb vastavalt oma seadustele ja diktaadile, mitte tänu massimeediale. Meedia toodab massi, pop.kult tekib isiklikul baasil.
annaabi.ee 
