Jan Vermeer van Delft ,,Piima kallav teenijatüdruk" Jan Vermeer van Delfti elu Jan Vermeer van Delft ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis. Maetud 15. detsembril 1675 aastal. Hollandi maalikunstnik. Elu ajal erilist edu ei saavutanud Tegutses ka kunstikaupmehe ja kõrtsipidajana, gildivanema koht nõudis samuti aega ja tööd. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Tal oli Delftis palju tema kunsti austajaid, kuid tema kuulsus hajus pärast tema surma. Jan Vermeer van Delfti looming Tema õpetaja võis olla Carel Fabritius või katoliiklane Abraham Bloemaert, kunstiajaloolased ei ole kinnitust leidnud. Tal valmis keskmiselt 3 maali aastas ja enamasti maalis ta tellimustöid. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van
idee · Leiutas hüdraulilise pressi · Leiutas esimese primitiivse ruletimasina. · Pascal olevat olnud esimene käekella kandja, kinnitades oma taskukella nööriga randme külge. Pascal katsetab baromeetriga Elu lõpp ja surm · Elu viimased aastad elas askeetlikult. · Pascali tervis oli vilets sünnist saadik, kuid halvenes eriti peale õe surma. · Füüsiliselt kurnatuna suri Pascal 1662, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul. · Oli abielus, kuid lapsi temast maha ei jäänud. · Maeti Saint-Étienne-du-Mont'i kalmistule. Pascali surimask Kasutatud materjalid: · http://et.wikipedia.org/wiki/Blaise_P ascal · www.google.com · http://www.annaabi.ee · ftp://ftp.ttkool.ut.ee/comp/olymp/io0 3v3aey.pdf
9. 2010 1623 , 23 , 1662 , 19 . , . , , . 1640 . 1646 . 1651 , , , , . 1654 . 1654 , 23 24 , , . 1656 1657 « », . . 1652 1659 « ». . . 19 . . 11 . .1653. « » . : «, , , »
kasvatusprobleemide ringi. Näidendi keskseteks tegelasteks on kõigi hilisemate naiivitaride esiema Agnès, kellele armastus mõistust annab, range hooldaja Arnolphe, kelle teooria naise rumalusest ning harimatusest kui truuduse pandist armetult kokku variseb, ja Agnèsi austaja Horace, kes neiu silmad avab. Molière'i rahvalik komöödia, mis kaitseb humanistlikke vaateid abielule ja armastusele, oli küllaltki mässuline oma ilmumisajal, 1662. aastal, kus pime alistumine perekonnapeale oli seaduseks. Sellest on nüüd möödunud lõpmata aeg, kuid Molière'i huumor, lopaskas dialoog ja mahlakad repliigid on endiselt elavad. --TULI VÄJA AASTAL 1961--
Blaise Pascal Andrea Palu 8.a Elulugu Sündis 1623.a Haridus kodune, suunatud esialgu keeltele. Elu viimased aastad elas askeetlikult. Pascali tervishalvenes peale õe surma. Suri 1662, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul. Oli abielus, kuid lapsi temast maha ei jäänud. Leiutised ja saavutused Täiustas Torricelli baromeetrit. Esitas kõrgusemõõtja altimeetri idee. Hüdrauliline press Esimese primitiivne ruletimasin. Pascal olevat olnud esimene käekella kandja, kinnitades oma taskukella nööriga randme külge. Filosoofia Tuntud on Pascali tõestus Jumala uskumise kasulikkusest, mida kutsutakse
* kriitiline, satiiriline * humaanne moraal ja filosoofia * karakterite psühholoogia ,,Taruffe" Klassitsistliku komöödia reeglid : * 5-vaatuseline värssteos * meelelahutus + õpetlikkus * taotleti moraalsust Päikese Kuningas MOLIÈRE (1622-1673) juristidiplom asutas teatritrupi komödiograaf, lavastaja, näitleja päikesekuninga soosing suri kopsuhaigusesse Loomingu ülevaade 1659 "Naeruväärsed eputised" 1661 "Meeste kool" 1662 "Naiste kool" 1664 "Tartuffe" 1665 "Don Juan" 1666 "Misantroop" 1668 "Ihnus"
Jan Vermeer van Delft Hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer sündis 31. oktoober 1632. aastal Delftis. Tema elukutse valikut mõjutas ta isa, kes oli siidkangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Jan Vermeeri peetakse Leonardo Brameri õpilaseks. Peale isa surma aastal 1652 jätkab ta isa tööd kunstikaupmehena. Aasta hiljem võtab ta vastu katoliku usu, abiellub ja võetakse vastu Delfi maalijate gildi. Aastatel 1662 ja 1670-1671 juhib ta maalijate gildi. Varasel loomeperioodil tegeleb ta ajloolise maaliga. Kujutab episoode Piiblist, mütoloogiast, antiik-ja kaasaegsest ajaloost, aga olustikustseene (nt. ,,Kupeldaja"). Teda on mõjutanud itaalia kunstnikud. Maali ,,Kupeldaja" maalib Vermeer Rembrandti hele-tumedas maneeris. Aastal 1960 muutub aga Vermeeri ruumi- ja valguskäsitlus Pieter de Hoochi mõjutusel hoopis teiseks. Valgus langeb ühtlaselt selgelt struktuuritud ruumides
LAPSE SAAMISE AJASTAMINE JA LASTE ARV Sündimustrendid Euroopas Artikli autor: Mare Ainsaar 2011/number 12 Demograafia sünd 1662.aastal avaldas John Graunt uurimuse Loodusloolised ja poliitilised tähelepanekud..., kus väideti, et sündide ja surmade arv on ennustatav. 17.sajandil otsustas üldlevinud arusaama järgi sünni ja surma üle jumal. Teooriad sündimuskäitumise kohta Warren Thompsoni teooria Ühiskonna üldise arengu teooria Nõudluse vähenemine laste järele Ratsionaalsed teooriad Esitas lapse kulu mõiste: Lapsesaamise ja kasvatamisega seotud kulud on
Schubert - 31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Tema looming põhineb Saksa-Austria folklooril. Kuulus Viini koolipoiste hulka. ,,Lõpetamata", ,,Forellikvintett", ,,Metshaldjas", ,,Kuhu?" tsüklist Ilus möldrineiu Brahms Sündis Hamburgis 1833. Oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. 1853-1662 sõidab Saksamaal ringi ja mängib kammeransamblites. Kuni 1862 töötas Hamburgis, toimetas vanade heliloojate teoseid. 1862 saavutab oma kuulsuse Viinis. On Viini heliloojateliidu üks asutajaid. Kunstiideaalideks olid kindlad vormid tagasihoitud tundemaailm. Mitteprog. Muusika pooldaja. ,,Poco Allegro", ,,Ungari tants" Lizst - Pianist, helilooja, pedagoog, andis välja muusikat. Programmilise muusika pooldaja. Sai inspiratsiooni kirjandusest. Suutis panna klaveri kõlama nagu orkester
7.Korrake katset teisel põlemisreziimil, muutes kraani abil põletist väljuva leegi pikkust. 3. Katse andmed Komponentide sisaldus gaasis Liigõhutegur Liigõhutegur Katse nr α riista CO2 % O2 % CO ppm kuvarilt λ 1. 9,1 4,8 1662 1,265 1,30 2. 10,2 2,8 815 1,138 1,15 3. 9,9 3,4 583 1,173 1,19 4. Arvutused 21 O2 21 79 100 (O 2 CO 2) 21 1,265 4,8 21 79 100 (4,8 9,1) 21
Investeerimisfond). Autoriõiguse kaitsest on kinni peetud, kui kõigil trükise eksemplaridel on vastav märge, nn autoriõiguse märge, mille eesmärk on teavitada avalikkust, et kõnealuse teose autoriõigused on kaitstud. © Euroopa Liit, [aasta] Enne Lissaboni lepingu jõustumist, kuni 30.11.2009: © Euroopa ühendused, [aasta] Ajalugu Autoriõigus kui juriidiline valdkond sai Euroopas alguse 17. sajandil, kui Inglise parlament kehtestas 1662. aastal trükikodade litsentsimise seadusega (Licensing of the Press Act 1662) litsentsitud raamatute registri. Briti ja Ameerika autoriõigus ("copyright") keskendub peamiselt teoste kirjastajate õiguste kaitsele, Mandri-Euroopa (kuhu kuulub ka Eesti) autoriõigus käsitleb õigusi ennekõike teose autori seisukohast. Autoriõigused annavad loojale algupärased ainuõigused intellektuaalse omandi kasutamiseks ja levitamiseks, reeglina piiratud ajaks. Autoriõigus Eestis:
osakestest, millel on erinev suurus ja kuju. Elemendina kujutles ta ,,kindlaid, algseid ja lihtsaid, täiesti segunemata kehasid, mis pole üksteisest moodustunud, vaid on niinimetatud liitainete koostisosad ja eralduvad nende lagunemisel". 1663. aastal hakkas Boyle esimesena kasutama hapete ja aluste tuvastamiseks taimseid indikaatoreid. 1680. aastal töötas ta välja fosfori uue saamismeetodi ning valmistas fosforhapet. Uurides õhu ruumala sõltuvust rõhust, sõnastas Boyle 1662. aastal seaduse, mida tänapäevak tuntakse Boyle'i-Mariotte'i seadusena (samaaegselt Boyle'iga, kui temast eraldi tegeles sama teemaga ka teadlane Edme Mariotte, kes avaldas oma tulemused 1671. aastal). 1668. aastal siirdus Boyle Oxfordist Londoni, kus elas tema õde leedi Ranelagh. Boyle oli Londoni Kuningliku Seltsi üks rajajaid ning aastail 16801691 selle president. 1689. aastal hakkas teadlase tervis halvenema ning 1691. aasta 30. detsembril saabus surm, vaid nädal
Sündis moraalfilisoofi professori Leibnizi ja Catherina Schmucki pojana. Isa suri kui poeg oli 6 aastane. Leibniz tohtis oma isa raamatukogu kasutada alates sellest ajast, kui ta oli 7- aastane. Koolis keskenduti väheste autorite kitsale ringile, kuid tänu isa sisukale raamatukogule sai ta teadmisi, mida oleks ta muidu saanud alles ülikoolis. Õppis omal käel ladina keelt. Alustas õpinguid 14- aastaselt Leipzigi ülikoolis ja lõpetas bakalaurusekraadiga filosoofias 1662. Aastal. Hilisemalt pärast kaks aastat kestnud juuraõpinguid sai ta aastal 1665. õigusteaduse bakalaureuseks. Järgmine siht oli saada õigusteaduse doktoriks. Õppis selleks kolm aastat Altdorfi ülikoolis. Ta oli aastal 1700 Preisi Teaduste Akadeemia kaasasutaja ja esimene president. ÕPETUSED Tema filosoofia sai alguse katsest sünteesida antiik- ja uusaja maailmavaateid. Leibnizest sai 17. Sajandi filosoofia lõpuleviia ning Saksa klassikalise filosoofia eelkäija.
Vermeer oli Delfti linna maalikunstnik, kes elu ajal erilist edu ei saavutanud. Ta sai küll maalijate gildi vanemaks, kuid elas suhteliselt vaesetes oludes nagu enamik tolle aja kunstnikke. Tema elust on suhteliselt vähe teada. Tema isa oli siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees, kes suri 1652. aastal. Pärast isa surma jätkas Vermeer tema tööd kunstikaupmehena. 29. detsembril 1653 sai Vermeer Püha Luuka gildi liikmeks. See gild ühendas maalikunstnikke. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Johannes Vermeer ristiti kalvinistlikus kirikus. 1653 läks ta üle katoliku usku ja abiellus katoliiklase Catharina Bolenesi (Bolnesiga). Abielu sõlmiti lähedalasuvas Schipluideni külas. Vermeeri jaoks oli see hea abielu, sest tema ämm Maria Thins oli märgatavalt rikkam kui ta ise. Tõenäoliselt oligi abielu tingimuseks pöördumine katoliiklusse.
aastal See teadusühing on üks vanimaid teadusühinguid maailmas. Seltsi asutajaliikmete seas olid John Wilkins, Robert Hooke, Christopher Wren, William Petty, Korgitamme rakud Robert Boyle jt teadlased ja ja mimoosilehed mikroskoobi all. filosoofid. Illustratsioon Robert Hooke'i 1662 anti Seltsile kuningliku raamatust põhikirjaga kirjastamisõigus. Üks "Micrographia" esimesi raamatuid mis avaldati oli (1665). Robert Hooke'i "Micrographia". Hooke'i saavutused Hooke oli ekspert astronoomias, bioloogias, füüsikas, mehaanikas, mikroskoopias, paleontoloogias ja arhitektuuris. Ta vaidles Isaac Newtoniga valguse olemusest ja raskusest ning nende kauaks väldanud vaidlemine
Otsustasin valida just Lully, kuna koolis muusikaajaloo tundides käsitlesime hiljuti barokki ajastut, mil elas ka Lully. Soovisin teada saada, missugune on barokki ajastu helilooja. Oma referaadis olen otsutanud kirjutada Lully eluloost, loomingust ja toon välja mõned huvitavamad faktid tema kohta . 3 2. Autor Jean Babtiste Lully (vaata lisa 1) oli Itaaliast pärit prantsuse õukonna ja ooperimuusika helilooja, kes elas Baroki ajastul. Ta valitses alates 1662-st täielikult prantsuse õukonnamuusikat. Lully'le iseloomuliku komponeerimis stiili jäljendati pea kogu Euroopas. Tema üheks suurimaks saavutuseks võib pidada Prantsuse ooperi loomist, mis säilis muutumatuna peaaaegu terve sajandi. 2.1 Elulugu Lully sündis 28. Novembril 1632. aastal Itaalias Florences. 14. aastaselt tõi hertsog de Guise ta Pariisi , kus ta alustas muusika õppimisega. Ta õppis seal viiludajaks, dirigendiks ja tantsijaks
SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on kuulus Prantsuse teadlane Blaise Pascal(1623-1662). Teda tuntakse eelkõige filosoofina, kuid ta on teinud märkimisväärseid avastusi ka matemaatikas ja füüsikas. Tuntuimad neist ilmselt Pascali seadus ning esimese arvutusmasina leiutamine aastal 1642. Juba 16-aastaselt sai ta Pascali teoreemi tõestusega teadlaste hulgas kuulsaks.Lisaks on ta välja andnud mitmeid raamatuid ja olnud tegev ka teoloogias, millele ta oma elu lõpuosa täielikult pühendas. Pascal oli ühe katoliikliku usuvoolu Jansenismi kuulsamaid teoreetikuid. 1
Viies tase History King Robert II of Scotland (13161390) had a hunting lodge in the area. A house at Balmoral was built by Sir William Drummond in 1390.[4] The estate is recorded in 1451 as "Bouchmorale", and was later tenanted by Alexander Gordon, second son of the 1st Earl of Huntly. A tower house was built on the estate by the Gordons.[5] In 1662 the estate passed to Charles Farquharson of Inverey, brother of John Farquharson, the "Black Colonel". History The Farquharsons were Jacobite sympathisers, and James Farquharson of Balmoral was involved in both the 1715 and 1745 rebellions, and was wounded at the Battle of Falkirk in 1746. His estates were forfeit, and passed to the Farquharsons of Auchendryne.[6] In 1798,
tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. Mida enam ta vananes, seda lihtsamaks muutus tema kunst, mida piiratumaks muutusid vahendid, seda haaravamaks aga tööde sisu, ilme ja meeleolu. Kõige haaravamad ja sügavamad tööd lõi Rembrandt oma viimasel loominguperioodil 1650-1660.a. Arvukalt tekkis portreid, mis kujutasid kunstnikku ennast, H. Stoffelsit, tema venda ja poega. 1662. a. valmib Rembrandti viimane suur grupiportree, mis kujutab Amsterdami kangrute gildi eesistujaid "Staalmeesters". Rembrandti kuulsus vaibus täielikult pärast tema surma, olles valmis teinud 700 maali. Alles XIX saj. hakati tema kunsti hindama ja uuema aja meistrid on temalt palju õppinud. Rembrandtil oli palju õpilasi, kuid mitte ühtegi, kes oleks midagi pärinud tema kunsti vaimust; nad lihtsalt imiteerisid puhtväliselt tema maneeri.
Tema isa suri, kui ta oli kuueaastane, sellest ajast alates kasvatas teda tema ema, kelle õpetused on mõjutanud ka tema filosoofiat. Leibnizi isa oli filosoofia professor Leipzigi ülikoolis ja omas väga suurt vastava kirjandusega raamatukogu, tänu millele puutus ta juba varases lapsepõlves kokku erinevate filosoofia suurkujude raamatutega. Ta sai oma isa endises ülikoolis bakalaureuse kraadi filosoofias detsembris 1662, 14aastaselt. Magristrikraadi sai ta 7. veebruaril 1664. 20aastasena, avaldas ta oma esimese raamatu. Tema järgmine eesmärk oli saada magristrikraad õigusteadustes, kuid Leipzigi ülikool ei võtnud tema avaldust vastu. Seejärel lahkus ta Leipzigist. Siis õppis ta Jenas ning seejärel Altdorfi ülikoolis, kust ta sai magstrikraadi ja loa tegutseda õigusteadustega. Ta loobus akadeemilisest karjäärist ja astus selle asemel Frankfurdis parun Boineburgi
valdusse ning järgmisel aastal võõrandas kloostri, saatis vennaskonna laiali ning kuulutas kloostri maavaldused ja hooned ordu omandiks. Kloostri peahoone muudeti sõjaväekindluseks. Kloostri tegevus Padisel oli lõppenud. 1561. aasta sügisel vallutasid Padise rootslased. 1575. a. Alanud Vene-Poola sõjas ründasid kloostrit venelased ja jäid neljaks aastaks selle valitsejaks. 1580. a. Said rootslased pärast 13 nädalat kestnud piiramist uuesti Padise peremeesteks. 1662. a. Kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Padise Riia lossikrahvile Thomas Rammile, kelle järeltulijate valdusesse see jäi kolmekssajaks aastaks. Kuninglikku kinki tähistab veel praegugi endise mõisahoone rõduseinal paiknev ladinakeelne barokkstiilis mälestustahvel. 1766. a. Tabas kloostrit suur tulekahju ja varsti pärast seda alustati uue mõisahoone ehitamist kloostrist ida poole. Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919 aastani. Mõisa
näitleja, kellele tollase teatri raamid kitsaks jäid ja kes lõi ajastule vastava uue teatri. Kirjanikuks sai ta eeskätt seepärast, et teatril oli vaja uut repertuaari. Moliere loomingust on säilinud 32 näidendit. Neid näidendeid mängitakse tänapäevani. Näidendid · ,,Arutu" (1653) · ,,Tuulepea" (1655) · ,,Armutusk" (1656) · ,,Naeruväärsed eputised" (1659) · ,,Meeste kool" (1661) · ,,Naiste kool" (1662) · ,,Versailles' improvisatsioon" (1663) · ,,Tartuffe" (1664) · ,,Don Juan" ( 1665) · ,,Misantroop" (1666) · ,,Arst vastu tahtmist" (1666) · ,,Ihnus" (1668) · ,,Georg Dandin" (1668) · ,,Amphitryon" (1668) · ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) · ,,Scapini kelmused" (1671) · ,,Õpetatud naised" (1672) · ,,Ebahaige" (1673) Kasutatud kirjandus · Eesti Entsüklopeedia 6. köide · http://et.wikipedia.org · 10. klassi kirjanduse õpik
laiali ning kuulutas kloostri maavaldused ja hooned ordu omandiks. Kloostri peahoone muudeti sõjaväekindluseks. Kloostri tegevus Padisel oli lõppenud. (Ridbeck 2005: 18) 1561. aasta sügisel vallutasid Padise rootslased. 1575. aastal alanud VenePoola sõjas ründasid kloostrit venelased ja jäid neljaks aastaks selle valitsejaks. 1580. aastal said rootslased pärast 13 nädalat kestnud piiramist uuesti Padise peremeesteks. 1662. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Padise Riia lossikrahvile Thomas Rammile, kelle järeltulijate valdusesse see jäi kolmesajaks aastaks. Sealt sai alguse endise kloostri areng Padise mõisana. Kuninglikku kinki tähistab veel praegugi endise mõisahoone rõduseinal paiknev ladinakeelne barokkstiilis mälestustahvel. Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastani. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm
haigeks. Haigenagi ei olnud ta nõus äärmisest askeesist loobuma ja kandis enese karistamiseks ogalist vööd. Õe surm oli haigusest nõrgale Pascalile suureks löögiks. Enese surma lähedust tundes pühendus Pascal heategevusele, jõudes veel korraldada odavate tõldade liikluse Pariisi vaeste olukorra kergendamiseks. Pascali tervis oli vilets sünnist saadik, lisaks oli ta noorpõlves põdenud unetust ja kannatanud tõsiste seedehäirete all. Füüsiliselt otsalõppenuna suri Pascal 1662, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul. Pascali kavatsetud "Kristliku religiooni apoloogia" jäi kirja panemata, valik tema märkmetest avaldati pärast surma pealkirja all "Hr. Pascali mõtted religioonist ja mõnest muust ainest". Pascali "Mõtetest" ilmus aegade jooksul arvukalt tendentslikult moonutatud versioone, autentne tekst taastati alles 20. sajandil. Leiutised 1642 leiutas Pascal mehaanilise ratasarvutusmasina, millel oli kaheksa liikuvat ketast
,,Tartuffe". Ta peegeldas kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid laualt ja värvikalt, kasutas satiiri. Ta varjas oma mõtted nalja ja naeru taha. Moliere kritiseeris silmakirjalikkust, peenutsemist, teadmistega eputamist, võltsi vagadust, mille rüpes peitub saamahimu. Ta pilkas naiivsust ja kergeusklikkust. Moliere on öelnud: ,, Parim, mida võin mina teha, on minu sajandi pahede paljastamine naeurväärsetes kujudes. Teosed: ,,Meeste kool" (1661), ,,Naiste kool"(1662), ,,Tartuffe" (1664), ,,Don Juan" (1665), ,,Mosantroop" (1666), ,,Ihnus" (1668), ,,Õpetatud naised" (1672), ,,Ebahaige" (1673). Misantroop- kreeka keeles misanthropos- inimeste vihkaja, inimesepõlgur (vastand filantroop). Moliere elu kohta M.Bulgakov ,,Härra de Moliere elu". Valgustus · Kodanluse kujunemise aeg, absolutismi kriis. Kirikuõpetus hakkab mõju kaotama, aadlikuid sunnitakse loobuma mitmetest privileegidest. Tähtsaks muutus õiglus ja
Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL 1623 -1662 - Sündis Clermont-Ferrandis. - On geniaalne matemaatik ja füüsik. - Kavandas ja valmistas esimese arvuti. - Sillutas teed baromeetri leiutamisele ja tõenäosusteooriale. - 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest kirjutas oma "Memorial'is": - "Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal. Kindlus, kindlus, tunded, rõõm, rahu. Jeesuse Kristuse Jumal."
laia levikuga kiriklikud trükised. Kirjaviis varieerub autoriti, on ülemsaksapärane. Sakslaste viljeldud eestikeelne juhuluule (Reiner Brocmann, Heinrich Göseken, Georg Salemann). Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: 1600–1606 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja Georg Mülleri 39 käsikirjalist jutlust. 1632–1638 Heinrich Stahli mõjuka kirikukäsiraamatu „Hand- vnd Haußbuch” neli osa. 1641–1649 Heinrich Stahli jutlustekogu „Leyen Spiegel” kaks osa. 1662–1667 Christoph Blume neli kiriklikku raamatut. Esimesed eesti keele grammatikad, mis olid mõeldud kirikuõpetajatele eesti keele tutvustamiseks: 1637 Heinrich Stahli „Anführung zu der Estnischen Sprach” – keeleõpetus koos väikese saksa-eesti sõnastikuga. 1660 Heinrich Gösekeni „Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache”. 1693 Johann Hornungi keeleõpetus „Grammatica Esthonica”, mis võttis kokku 1680.
1632 - Kohtugalerii ehk Rivaalist 1649 Don Sanche Aragonist sõbratar 1650 Androméde 1666 - Toatüdruk 1651 Nicoméde 1634 Kuningaplats ehk Eripärne 1651 Pertharite armastja 1659 Oidipus 1635 Medeia 1660 Kuldvillaku otsimine 1636 Koomiline illusioon 1662 Sertorius 1637 Cid 1663 Sophonisbe 1640 Horatius 1664 Othon 1642 Cinna ehk Augustuse 1666 Aglésias suuremeelsus 1667 Atilla 1642 Polyeuste ehk Ühe märtri 1670 Titus ja Berenike mesinädalad 1671 - Psyche
trupi tuli kõikjalt häid näitlejaid juurde. 1658. aastal mängisid nad juba kuninga juures. Sellest sai alguse Moliér'i karjäär eduka teatridirektori ja näitekirjanikuna. Kuna usuti, et kõik komöödiatega seotud lähevad põrgusse, keeldus kirik Moliere pärast tema surma (mis leidis aset peale ,,Ebahaige" neljandat etendust) matmast ning ta maeti St. Josephi kalmistule, kuhu enamasti maeti enesetapjaid. Tema tuntumad teosed on "Naeruväärsed eputised" (1658), "Naiste kool" (1662), "Tartuffe" (1664), "Don Juan" (1665), "Misantroop" (1666), "Ihnus" (1668), "Kodanlasest aadlimees" (1670), "Scapini kelmused" (1671), "Õpetatud naised" (1672), "Ebahaige" (1673). Valgustusaeg Charles Louis de Montisqueu (1698-1755) sündis põlises gaskooni aadliperekonnas, pühendades end ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose "Seaduste vaim" (1748), mis pandi paavsti "Keelatud kirjanduse" nimekirja
Kõiki neid võib muuta. Kuid tihti muutub ainult 2 parameetrit ja 1 jääb muutumatuks. Siit 3 protsessi: isotermiline, isobaariline ja isohooroline protsess. Isotermiline protsess Jääval temperatuuril T toimuv protsess. Kui T=const, siis valemis pV/T=const on muutumatu ka korrutus pV=const. Jääval tempsil ruumala muutusega kaasneb ka rõhu muutus, kuid nende korrutis jääb konstantseks. Graafikut nim isotermiks. Rõhu ja ruumala vahel on pöördvõrdeline sõltuvus. 1662 avastasid Inglise füüsik Robert Boyle ja 1676 a pr füüsik Edme Mariotte võrrando pV=const, kui T=const. Nim Boile'i Mariotte'i seaduseks: Antud tempsi juures on antud gaasihulga ruumala ja rõhu korrutis java suurus. Isohooriline protsess Jääval ruumalal V toimuv protsess. Graafik on isohoor Pr füüsik Jacques Charles avastas 1787 rõhu ja tempsi vahelise seose java ruumala puhul: Antud gaasihulga soojendamisel 1 kraadi võrra, konstantse ruumala juures, suureneb gaasi rõhk 1/273
muutuva elektrivälja ning kõik kordub. Nii kandub valgus ruumis edasi kiirusega c. Valgus levib ühtlases ehk homogeenses keskkonnas sirgjooneliselt. Mitteühtlases keskkonnas levib valgus kõverat teed pidi. Valguse levimise teed saab leida looduses kehtiva printsiibi järgi, mis väidab, et valgus levib teed mööda, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne. Seda printsiipi tuntakse Fermat' printsiibina, sest selle sõnastas 1662. aastal prantsuse matemaatik Pierre de Fermat. Kui keskkond on ühtlane, siis kõige kiiremaks levimisteeks on sirge, aga kui keskkond ei ole ühtlane, siis pole kiireim tee sugugi sirge. 12.Millised füüsikalised suurused kirjeldavad lainet? Loetle. Füüsikalised suurused, mille abil iseloomustatakse lainet, on laine amplituud, lainepikkus ja laine levimise kiirus. Kasutatakse väljendeid lainehari, mis on veelaine korral laine kõrgeim punkt, ja lainepõhi, mis on laine madalaim punkt.
oktoobril 1661 moraalsetes piinades suri. Õe surm oli haigusest nõrgale Pascalile suureks löögiks. Enese surma lähedust tundes pühendus Pascal heategevusele, jõudes veel korraldada odavate tõldade liikluse Pariisi vaeste olukorra kergendamiseks. Pascali tervis oli vilets sünnist saadik, lisaks oli ta noorpõlves põdenud unetust ja kannatanud tõsiste seedehäirete all. Füüsiliselt otsalõppenuna suri Pascal 1662, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul. Pascali kavatsetud "Kristliku religiooni apoloogia" jäi kirja panemata, valik tema märkmetest avaldati pärast surma pealkirja all "Hr. Pascali mõtted religioonist ja mõnest muust ainest". Pascali "Mõtetest" ilmus aegade jooksul arvukalt tendentslikult moonutatud versioone, autentne tekst taastati alles 20. sajandil. 4 Matemaatika
USA. 27 Rembrandt. Self-Portrait. 1640. Õli. National Gallery, London, Inglismaa. 28 The Conspiracy of Claudius (or Julius) Civilis. 1661. Õli. Nationalmuseum, Stockholm, Rootsi. 29 The Syndics of the Clothmakers' Guild (The Staalmeesters). 1662. Õli. Rijksmuseum, Amsterdam, Holland. 30 Kasutatudmaterjalid 1. Kunstikultuuri ajalugu Renessansist impressionismini, Jaak Kangilaski, Kirjastus Kunst, 2004 2. Silmaringi teatmik, Kunst, Robert Cumming, Kirjastus Varrak, 2005 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Rembrandt 4. http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/lingid/Rembrandt.html 5. http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/Rijn/sisu
Ta langes väga tugeva kriitika alla. Teda rünnati, laimati ja sõimati pidevalt. Juba loomingu kõrgperioodil, 1660-ndate keskel, algas Moliere'il kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. Moliere suri näidendi ,,Ebahaige" 4. etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa mängis. Vaevalt kümmekonna aastaga suutis Moliere luua suure hulga oivalisi komöödiaid, mis on kindlasti jäänud koomilise teatri klassikalisse varamusse: ,,Meeste kool"(1661), ,,Naiste kool" (1662), ,,Tartuffe" (1664) ,,Don Juan" (1665), ,,Misantroop"(1666), ,,Ihnus"(1668), ,,Õpetatud naised" (1672), ,,Ebahaige" (1673). Tema teatri paeluvuse üks allikaid on kindalsti see, et ta peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Ja ta lisas sinna veel oma poolset kriitikat ja pinget. Kasutatud kirjandus
, . ( 1633 .). (16451676) . , . 1649 . , , « » . , . , , , . . . - , . . , . . . . (16761682), 10- I. , , V. , . 1689 . . , , , , . I , V 1696 . . . . 16531656 ., , . . , -. . , . , , , , , , . XVII . 1648 . . 1650 . . 1662 . . 1667 . « » . 16701671 . , « » . , . XVII «». XVII . . XVII . : 1) ; 2) ; 3) , . 1632 . . - . , 1634 ., . . 1648 . - . . , , , . 1653 . , , . 1653 . . 8 1654 . , . . , 13 (16541667). 1667 . , , . 1686 . « » . XVII . .
Tõelise ,,patukahetsejana" kandis ta ihul ogalist vööd , millega ta tegi endale valu kui tundis et on unustanud jumala teenimise. 1661 aasta sügisel suri Pascali õde Jaqueline, armastatud õe surm nõrgestas Pascali niigi nõrka tervist veelgi. Kuna ta aimas oma lõpu lähedust pühendus ta nüüd heategevusele. ta püüdis oma heategevuses anonüümseks jääda, ,,Parimad heateod on salajased heateod" oli ta üks lemmikütelustest. Ta korraldas 1662 aastal Pariisis ,,viie-souliste tõldade" liikluse, mis sai ühiskondliku transpordi aluseks. Teiste linnade vaestele saatis ta raha. Pascal elas oma õest kauem vaid 10 kuud, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul suri ta 19.augustil 1662, olles vaid 39 aasta vanune. Pascal on tuntud oma neljase uskumise ja jumala olemasolu kombinatoorika poolest. Need neli varianti on 1. uskuda kui jumal on olemas 2, uskuda, kui jumalat pole olemas 3
1640- 1650. aastatel loob ta enamiku oma maastikest, mis on meelolult sügavdramaatilised ja upuvad kõige salapärasemasse heledasse- tumedasse ja kõige rembrandtlikumad neist on võib- olla ,,Maastik tulleveskiga" Washingtonis. Kõige haaravamad maalid maalib Rembrandt oma viimastel loominguaastatel 1650- 1660. Sageli kasutab modellidena Amsterdami juute ka loob Rembrandt arvukalt autoportreesid, maalib elukaaslast Hendrickje Stoffelsit, oma venda ning poeg Titust. 1661- 1662. aastal valmib kunstniku viimane grupiportree ,,Staalmeesters", millel kujutatakse Amsterdami kangrute gildi eestseisust, mis tähistab ühtlasi ka Hollandi grupiportree tippu; imetlust väärib maali sisemine elulisus, monumentaalne kompositsioon, leegitsevad toonid ja rahulik meeleolu. Viimaste aastate tuntumateks töödeks on veel ,,Peetruse ärasalgamine" ja ,,Juudi pruut" Rijksmuseumis, ,,Jaakobit õnnistamas" ning ,,Perekonna portreed" Braunschwaigi muuseumis
1656 Meeleheitlikult lahendust otsiv Rembrandt kuulutab välja pankroti. 1657 Titus teeb testamendi milles jätab Rembrandtile üksnes eluaegsed intressid. 1658 Rembrandti maja ja vara müüakse kolmel oksjonil. 1659 Rembrandtilt hakkab võtma tunde Arent de Gelder. 1660 Rembrandt saab tööd raekoja Burgerzaali dekoreerimisel. Pankrotimenetlus lõpetatakse. Rembrandti maja ja vara lähevad ta pojale ja naisele. 1661 Rembrandt töötab innustunult tellimustega. 1662 Kunstniku prestiiz püsib, hoolimata kriitikast ja tellimuste vähenemisest. 1663 Sureb Hendrickje Stoffels. 1664 Rembrandti kohta ütleb Sveitsi munk Gabriel Bucelimis, et kunstnik on ,,meie aja ime". 1666 Kunstnik ei näi kontrollivat oma ostuinstinke ja kulutab vajaminevat raha oksjonitel. 1667 Rembrandti teosed on saavutamas ühiskonna kiituse. 1668 Titus abiellub ning Rembrandt on taaskord õnnelik, kuid aasta lõpu poole tabab Rembrandti kohutav löök
suurimad autoriteedid on antiikautorid, tõelises draamažanris ei tohtinud vahetult näidata vahetult kaasaegsete maailma eitas tragöödia deus ex machina lahendust kolme ühtsuse reeglid Molière (1622-1673) Jean Babtiste Poquelin – teatridirektor, lavastaja, dekoraator, dramaturg, näitleja, näitekirjanik. Kirjutas komöödiaid: “Naeruväärsed eputised”(1659), “Naiste kool”(1662), “Tartuffe”(1669), “Don Juan”(1665), “Misantroop”(1666), “Ihnus”(1668), “Kodanlasest aadlimees”(1670), “Ebahaige”(1673) jt Enamik tema näidenditest meenutavad mingit olulist pöördepunkti kirjaniku elus (“Meeste kool”, “Naiste kool”, “Misantroop”, “Tartuffe”). M on nimetatud orjastatud geeniuseks, sest enamik tema teoseid arvestab ilmselt oma aja publiku ja eriti kuninga maitset;
*läks viis aastat, ennem kui M sai lavastada oma ühe kuulsaima näidendi ,,Trtuffe".*Teda kritiseeriti palju. Loomingu kõrgperioodil(1660-keskel) algas M kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. M suri näidendi ,,Ebahaige" 4.etenduse järel, millles ta ise näitlejana kaasa mängis. *M'ist on kirjutanud Mihhail Bulgakov biograafilise romaani ,,Härra de Moliere'i elu" (1978). *Tema tähtsaimad komöödiad: ,,Meeste kool" (1661), ,,Naiste kool" (1662 e.k 1961, 1974), ,,Tartuffe" , ,,Don Juan" , ,,Misantroop" , ,,Ihnus" , ,,Õpetatud naised" ,,Ebahaige" *M'i teatri paeluvuse üks allikaid on kindlasti see, et ta peegeldas oma kaasaja Prantsm elu ja kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik.*Ta ei piirnunud ka lihtsalt eluolu peegeldamisega, vaid tegi seda kriitiliselt, vaheda satiiri vahendusel. *M pani kõik oma komöödiad kandma
· Johann Lucas von Hildebrandt(1668-1745)- Belvedere loss Viinis. Valmistab ette teed rokkokoole. · Tsehhi: keskuseks Praha, terveid linnaosasid hõlmavad suured lossid. · Frankimaa: Johann Baltashar Neumann(1687-1753)- Piiskopiresidents Würtshburgis. Sisedekoor on äärmiselt rikkalik. Kirikuarhitektuuri üks olulisemaid mälestusmärke on Vierzehnheiligen'i kirik Bambergi lähedal. · Saksimaal: Kunstikeskuseks oli Dresden- Matthäus Daniel Pöppelmann(1662-1736)- kuulsaim ehitus on Zwinger, vabaõhupidustuste tarbeks loodud õu, mida ümbritsesid galeriid ja paviljonid, seal oli hiljem Saksamaa suurim maalikogu. · Preisimaal: Hans Georg Wenzeslaus von Knobersdorff- tema ehitatud on Potsdami loss, tema peateos on sanssouci loss, prantsuse Versaille'si eeskujul. · Venemaa: Venemaa sattus Euroopalikku kultuurikonteksti alles Peeter esimesega(18. saj). 1703. aastal hakati rajama Peterburgi
Rembrandti loomingule; koguni vastupidi tema kunst saavutas ikka suurema sügavuse, hingestatuse ja salapärasuse (Vaga 2004: 588-589). Kõige haaravamad ja sügavamad tööd lõi Rembrandt oma viimasel loominguperioodil- 1650.- 1660. aastail. Arvukalt tekkis nüüd portreid, mis kujutavad kunstnikku ennast, Hendrickje Stoffelsit, kunstniku poega ja venda; tihti kasutas ta modellidena ka Amsterdami juute. Aastatel 1661-1662 valmis Rembrandti suur grupiportree, mis kujutab Amsterdami kangrute eesistujaid. See ,,Staalmeesters'i" nime all tuntud maal tähistab hollandi grupiportree arengu tippu (Vaga 2004: 589). 1663. aastal langes väsinud ja haige Hendrickje Stoffels Amsterdami laastava muhkkatku ohvriks (Ricketts 2006: 106). Viimaste aastate tuntumateks töödeks on ,,Peetruse ärasalgamine" ja ,,Juudi pruut" ning ,,Perekonna portreed". Neid iseloomustab suur ja võimas vormikujundus, laia ja vaba
rahu, tasakaal, reeglipärasus, fantaasiaküllus, rasked pruunid toonid, külgedel puud massidena, keskel vaade kaugusesse, soojad kuldtoonid 17.saj barokk Saksamaa Arhitektuur: maaliline, dünaamiline, teatav Arhitektuur: raskepärasus, rakendatakse rohkem detaile ja Mathäus Daniel Pöppelmann (1662-1736) ilustusi 17.saj barokk Venemaa Arhitektuur: barokk ja rokokoo stiil Arhitektuur: Skulptuur: Prantsuse mõju Niccolo Michetti (1675-1743) Alexandre Leblond (1679-1719)
1586 -1,63 1588 -1,69 1590 -1,74 1592 -1,8 1594 -1,85 1596 -1,91 1598 -1,96 1600 -2,02 1602 -2,08 1604 -2,14 1606 -2,19 1608 -2,25 1610 -2,3 1612 -2,35 1614 -2,4 1616 -2,45 1618 -2,49 1620 -2,55 1622 -2,6 1624 -2,65 1626 -2,7 1628 -2,75 1630 -2,79 1632 -2,84 1634 -2,89 1636 -2,93 1638 -2,97 1640 -3,03 1642 -3,07 1644 -3,11 1646 -3,16 1648 -3,2 1650 -3,24 1652 -3,29 1654 -3,32 1656 -3,37 1658 -3,41 1660 -3,45 1662 -3,5 1664 -3,54 1666 -3,58 1668 -3,63 1670 -3,67 1672 -3,71 1674 -3,75 1676 -3,79 1678 -3,83 1680 -3,88 1682 -3,92 1684 -3,96 1686 -4 1688 -4,03 1690 -4,08 1692 -4,13 1694 -4,17 1696 -4,21 1698 -4,26 1700 -4,3 1702 -4,35 1704 -4,39 1706 -4,43 1708 -4,48 1710 -4,53 1712 -4,58 1714 -4,62 1716 -4,67 1718 -4,71 1720 -4,77 1722 -4,81 1724 -4,86 1726 -4,9 1728 -4,94 1730 -4,99 1732 -5,04 1734 -5,09 1736 -5,13
1985 - Volvo libisemisvastane veojõu ETC LIIKLUSKORRALDUS 1868 gaasitulega foor Londoni Parlamendi väljakul (kahe tulega, roheline ja punane) 1893 liiklusmärgid Seine departemangus I hukkunu on Brigett Driscoll 1903 ühtsed liiklusmärgid Prantsusmaal 1904 mootorsõidukiseadus Suurbritannias 1911 valge keskjoon teel Trenton Michiganis 1918 kolme tulega elektriline foor New Yorgis 1921 Berliner Autobahn 1935 parkimisautomaat Oklahomas MUUD SÕIDUKID 1662 hobuomnibuss Pariisis B.Pascali idee 1823 omnibussi mõiste Stanislas Baudry 1825 John Greenwoodi Manchester-Pendelton bussiliin 1882 Werner Simens trollibuss 1885 Wilhelm Maybach, Gottlieb Daimler mootorratas Einspur, esimene rattur Paul Daimler (Gottliebi tudengist poeg) 1895 I bensiinimootoriga buss Herman Golze EESTI AUTOTRANSPORT Hobutransport Autotransport I proovisõit Tallinnas John Schümann 1896 omeehitatud sõiduautoga.
Christian von Der Pahleni poolt 1697.aastal alustatud Palmse. Ehkki plaani- ja ruumilahenduse poolest pilt 10 paistavad mõlemad maardule väga sarnased, leidub kummalgi ka erijooni. (Kodres, 2005) lk 218-219 Maardu mõisa kohta võib ürikutest leida andmeid juba 1389.aastats. Alates 1529.aastast kuulus mõis von Taubedele. 1647.aastal kingiti mõis rootsi feldmarssalile Lennart Torstenssonile. 1662. Aastasl sai mõisa valdajaks Jacob von Höppener, kelle valduses oli mõis siiskis ainult aasta. 1662.aastal ostis selle Riia kuberner kindralmajor Fabian von Fersen. Tema juhtimisel asuti püstitama uut peahoonet. Mõne aasta pärast valmiski barokne kahekorruseline kivist peahoone, mis üldjoontes säilinud tänaseni. Põhjasõja pöördelised sündmused ei jätnud puudutamata ka 1715.aastal Maardut, siis sai omanikuks keisrinna Katariina I. edasi liikus see veel mitme inimese kätte
iga kiire korral kehtib peegeldumisseadus, kuid laia kimbu korral ei kehti. Joonis 5: Valguse peegeldumine siledalt ja karedalt pinnalt. 6 2.1 Valguse peegeldumise seadus Valguse peegeldumise seadus tuleneb ühest printsiibist, mille esime- sena sõnastas umbes 2000 a. tagasi Heron, kes väitis, et valgus levib ühest punktist teise lühimat teed pidi. Fermat’ täpsustas seda 1662. a., väites, et valgus levib teed mööda, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne. Homogeense keskkonna korral on printsiibid samaväärsed, muidu mitte. Tuletame Fermat’ printsiibi abil valguse peegeldumise seaduse. Leia- me kiire tee punktist A punkti B nii, et see peegelduks peegli pinnalt punktis O ja tee läbimiseks kulunud aeg oleks minimaalne. Joonis 6: Valguse peegeldumise seaduse tuletamine.
kirikutega. Üks peamisi punkte, mis anglikaanide ja luterlaste lähenemisel on raskusi valmistanud, on seotud nn ajaloolise piiskopiameti (historic episcopate) mõistega. Erinevalt saksa reformatsioonist, kus katoliku piiskopid ei tulnud üle usupuhastajate poolele, säilis Inglismaal piiskopiamet ajaloolises järjepidevuses. Reaktsioonina Cromwelli-aegsele puritanismile hakati 17. saj keskpaigas Inglise kirikus piiskopiametit kiriku ühtsuse ja katoolsuse tagajana kõrgelt hindama. 1662. aasta ordinatsioonikord sätestab, et edaspidi kuulub diakoni, preestri või piiskopi ordineerimise õigus üksnes piiskoppidele. Kõrgkiriklik suund sai uut hoogu eriti 19. sajandil seoses nn Oxfordi- liikumisega, mille üheks eestvedajaks oli John Henry Newman. Tema silmis oli anglikaani kirik katoolse (üleilmse) kiriku üks haru, kõrvu Rooma-katoliku ja Ida-õigeusu kirikutega. Mandri-protestantidesse suhtus Newman umbusuga,
monarhismi pooldajad. 2. Agiteeriv suunitlus see mis oli uus idee, mis pähe tuli, tuli kohe välja kuulutada. Seda tehti vaimustusega ja pidi vaimustama suuri rahvahulkasid. Küsimus polnud mõtte õigsuses. 3. Ateistlik põhihoiak- prantsuse religiooni süsteemis puudus alternatiiv katoliiklusele. Kuna kirik oli kuningavõimu toetaja ja absolutism oli end ammendanud siis oli ka kirik end ammendanud. Blaise Pascal (1623-1662) Matemaatik, füüsik. Prantsusmaalt. Tugevalt mõjutatud Descartes't. Tegi esimese arvuti. 1654 elab läbi religioosse pöördumise. Saab temast veendunud kristlane. Pärast seda pühendab oma elu usu teenistusse. Tähtsaim teos: ,,Pensees" (,,Mõtted"). Tegu märkmetega, mis esialgu olid paberitükkidel. Võtab Descartes'i mõtted ja paneb religioossesse mõtteskeemi: inimene seisab lõputuste vahel. On lõputult väike ja lõputult suur.
1624 -6,29 1625 -6,31 1626 -6,32 1627 -6,35 1628 -6,36 1629 -6,38 1630 -6,4 1631 -6,41 1632 -6,43 1633 -6,45 1634 -6,47 1635 -6,48 1636 -6,5 1637 -6,51 1638 -6,53 1639 -6,55 1640 -6,57 1641 -6,59 1642 -6,6 1643 -6,62 1644 -6,63 1645 -6,65 1646 -6,67 1647 -6,7 1648 -6,71 1649 -6,73 1650 -6,75 1651 -6,76 1652 -6,28 1653 -5,54 1654 -5,25 1655 -5,12 1656 -5,03 1657 -4,96 1658 -4,9 1659 -4,87 1660 -4,88 1661 -4,9 1662 -4,92 1663 -4,95 1664 -4,96 1665 -4,97 1666 -4,98 1667 -4,98 1668 -4,99 1669 -4,99 1670 -4,99 1671 -4,99 1672 -4,99 1673 -4,99 1674 -4,99 1675 -4,99 1676 -4,98 1677 -4,98 1678 -4,98 1679 -4,97 1680 -4,98 1681 -4,97 1682 -4,97 1683 -4,96 1684 -4,95 1685 -4,94 1686 -4,93 1687 -4,92 1688 -4,91 1689 -4,9 1690 -4,9 1691 -4,9 1692 -4,88 1693 -4,88 1694 -4,87 1695 -4,86 1696 -4,84 1697 -4,83 1698 -4,81 1699 -4,81
annaabi.ee 
