* Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt. * Diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite avastamine (Mendel: vormiloovad elemendid; hiljem nim. geenideks). * Geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine (Mendeli seadused). * Need avastused said hiljem korpuskulaarse pärilikkuseteooria e. geeniteooria tuumaks. 1.5. Francis Galton (1822 - 1911) Ta lõi inimgeneetika alused. Eugeenika rajaja. On kvantitatiivsete (pideva muutlikusega) tunnuste päritavuse ("nature and nurture" vahekorra) uurimise meetodite ja biomeetrilise geneetika looja. Esimesi psühhogeneetikuid. Kvantitatiivse statistika edasiarendaja ja kaksikute meetodi looja. Propageeris kunstliku valikut inimpopulatsioonides pärilike väärtuste säilitamise ja parandamise eesmärgil. 1.6. Geneetika sünd
leitud DNA-jälgi konkreetsete isikute (näiteks kahtlusaluste) DNA-ga. · Analüüsid isikute identifitseerimiseks. Siia alla käivad juhtumid, kus on vaja kindlaks teha inimmaterjali (skelett, kehaosad vms) pärinemist mingilt konkreetselt isikult. Võrdlusmaterjaliks on kas antud isiku lähisugulased või DNA isikuga kontakti omanud esemetelt. FRANCIS GALTON Francis Galton arvas, et inimese vaimsed ja füüsilised tunnused on päritavad ning neile rakendub valik. Et inimsugu parandada, soovitas Galton rakendada kunstlikku valikut. Ta võttis kasutusele mõiste eugeenika. EUGEENIKA Eugeenika mõte seisnes selle, et heade tunnustega vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega vanematel aga takistada. Eelistud tunnused olid näiteks kõrge intelligentsus, loomingulisus, tugev tervis, kõrvaldatavad
Eugeenika Eugeenika on ideede ja meetmete süsteem, mis on suunatud vaimselt ja füüsiliselt tervete ja võimekate ning moraalselt väärikate inimeste osakaalu tõstmisele. Nii mõistis seda eugeenika rajaja, inglise teadlane sir Frances Galton. Sisuliselt tähendab see kunstliku valiku rakendamist inimpopulatsioonides. See on mõnes mõttes võrreldav aretusega. Galton eugeenika ideede propageerimisel eristas selgelt kahte suunda positiivset ja negatiivset eugeenikat. Ta pidas positiivset eugeenikat isegi tähtsamaks. Negatiivne eugeenika on suunatud kahjulike või muude ebasoovitavate pärilike omadustega inimeste sigimise piiramisele. Laiema rakenduseni jõudis ainult negatiivne eugeenika ja
moodustab kogu keha). Aristoteles (ei pidanud ema ja isa pärilikkuse osa võrdseks). Demokritos (võimed arenevad peamisel harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu). Platon (eugeneetika algataja valik inimsoo õilistamiseks). Varateaduslik periood Sageret (tunnuste pärilikkus onb konstantne). Mendel (geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine). Galton (eugeneetika propageerija). Weismann (lahutas genotüübi fenotüübist). Teaduslik periood · Klassikaline geneetika Morgan (geenis asuvad kromosomides). Vries (mutatsioon) · Molekulaargeneetika Watson ja Crick (DNA biheeliks). 3. Kes oli Hippokrates? Millised tänapäevalgi käibelolevad tervist
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
seletas ta antistsüklonite olemust. Tegeles ka matemaatilise statistika ja vaimsete võimete testimisega. Psühholoogia huvi tekkis tal Darwini (kes muide oli ta sugulane) raamatut ,,liikide tekkimine" lugedes. Sellest innustununa avaldas ta 1865.a artikli ,,Iseloomu päritavus", kus uurimise aluseks oli entsüklopeedias avaldatud suurmeeste elulood. Lahtine oli küsimus, kui suures osas on andekus ja iseloom päritavad. Puudus ka meetod, kuidas väljendada päritava omaduse seose tugevust. Galton lahendas probleemi nii: 1885.a mõõtis ta ligikaudu tuhande täiskasvanud mehe ja naise pikkuse ning tuletas andmetest nende vanemate keskmise pikkuse. Vanemate ja laste pikkuste vahel puudub väga jäik ja kindel seos. Pikkused on jaotunud normaalselt (Gaussi kõver, normaaljaotus; keskmisele taandumise reegel- regression to the mean) . Gaussi avastus kehtib mitte ainult pikkustele vaid ka nt vaimsete omaduste puhul. Kuigi pikkuste vahel puudub jäik seos, on püsiv tendets, et pikkade
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8
Ta tegeles statistiliste meetoditega ning arendas katse planeerimise teooriat. Carl Friedrich Gauss oli saksa matemaatik, astronoom, polühistor ja füüsik. Gaussi peetakse oma varajase matemaatilise võimekuse tõttu imelapseks. Gauss on olulise panuse andnud paljudesse teaduse valdkondadesse, sealhulgas arvuteooria, statistika, matemaatiline analüüs, diferentsiaalgeomeetria, geodeesia, geofüüsika, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Gauss oli imelaps. Sir Francis Galton oli inglise viktoriaanlik psühholoog, polühistor, antropoloog, eugeenik, maadeavastaja, geograaf, leiutaja, meteoroloog, geneetik, psühhometrist ja statistik. Ta löödi rüütliks aastal 1909. Galton kirjutas üle 340 raamatu ja teadusartikli. Tema mõtles välja korrelatsiooni mõiste statistikas ning populariseeris ka regresseerumist keskmise suunas (keskmisele taandumise reegel). Ta oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi
regressioonhajuvus 32. Mida iseloomustab jääkstandardhälve? Jääkstandardhälve e. prognoosiviga iseloomustab funktsioontunnuse erinevust regressioonijoonest. 33. Milleks kasutatakse dispersioonanalüüsi? Analüüsi lugemisoskus. Dispersioonanalüüsi eesmärk on kontrollida gruppidevaheliste erinevuste statistilist olulisust. 34. Mis on funktsioontunnus? Y=b0+b1*x 35. Mis on argumenttunnus? Y=b0+b1*x 36. Ronald Fisher, Carl Friedrich Gauss, Sir Francis Galton, Ernst Hjalmar Waloddi Weibull. Ronald Aylmer Fisher (17. veebruar 1890 29. juuli 1962) oli inglise matemaatik ja evolutsiooniteoreetik. Ta formaliseeris loodusliku valiku teooria ja formuleeris loodusliku valiku teoreemid. Ta tegeles statistiliste meetoditega ning arendas katse planeerimise teooriat. Carl Friedrich Gauss (1777-1855) · Saksa matemaatik, astronoom ja füüsik · Normaaljaotus ehk Gaussi kõver · Mõõtmisvigade kirjeldamine Sir Francis Galton (16. veebruar 1822 17
Selline pidevus tuleneb pärilikkuse teatud juhtudest: Tunnus määratud mitmete lookuste poolt Pleiotroopia (üks geen mitu tunnust) Epistaas (lookused interakteeruvad ja üks surub teise maha) Alleelide või nende kombinatsioonide erinev ekspressiivsus ja penetrantsus Keskkond mõjutab tunnust reaktsiooni normi piires, aga fenotüübid indiviiditi erinevad Veidi ajalugu: Francis Galton ja Karl Pearson (1890ndatel aastatel): Nad leidsid, et tunnused, milledel on populatsioonis pidevus korreleeruvad statistiliselt vanemate ja laste vahel, samas ei suutnud pärilikkuse tüüpi ehk seda, kuidas sellised tunnused üle kantakse, määrata Wilhelm Johannsen (1903): N'äitas, et seemnete kaal on sõltuv nii pärilikkusest kui ka kesskonnast Sir Ronald Fisher: Näitas matemaatiliselt, et sellised tunnuste pärilikkus on seletatav mitme lookuse
1. Asteeniline ehk sale tüüp Sale, nõrga kehaehitusega, pikk, kõhn, nurgeline.Nägu piklik, kuivetunud, teravate joontega, otsmik kõrge, nina teravalt etteulatuv. Lihastik vähearenenud.Luud peened, pikad. Õlad kitsad, ettepoole längus. Kehakaal võrreldes pikkusega jääb normist alla. Habemekasv nõrk, korrapäratu. Atleetilis-muskulaarne tüüp Robustne, tugeva kehaehitusega, laiaõlgne, ülemine kehapool ülearenenud. Nägu munakujuline, lõug tugev, Nina tömp. Luustik-lihastik tugev. Käed-jalad lühikesed. Kaal vastab pikkusele. Pükniku tüüp lai ja ümar, kõhu ümbermõõt ületab õlgade ümbermõõdu. Nägu ümar, otsmik arenenud, mõõdukalt kõrge ja kauni kumerusega. Lihastik mõõdukas, luustik nõrk, õlad kitsad, jäsemed nõrgad ja väikesed. Kalduvus tüsenemisele Segatüüp kuulub ühtede tunnuste järgi ühte, teiste tunnuste järgi teise tüüpi 2. Kehamahlade teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad...
· Kohtupsühholoogia, psühhoteraapia, tööstuspsühholoogia 43) Millised on strukturalismi printsiibid. Titchener. · Psüholoogia aineks on teadvuse elemendid ja struktuur nagu keemiaski. · Tunded ja mõtted on teadvuse elemendid · Titchener oli strukturalist. · Psühholoogia on kogemuslik teadus ehk sõltub inimeste kogemusest mitte objektist. 44) Millised on funktsionalismi põhimõtted. Galton. Dewey. · Funktsionalismi allikateks oli evolutsiooniõpetus ja paradigmatism. · Galton rakendas evolutsiooniõpetust psühholoogias, hakkas kasutama matemaatilist statistikat. · Dewey oli sotsiaalne filossof, haridusreformaator 45) Millised on J. Jamesi teened? · Peetakse USA psühholoogia rajajaks
mustadel väiksemaks) Peatüki lõpus jaotab Gould Mortoni enda tüssasaamis meetodid 4 erinevasse lõiku, seletades ära kõik vead mina Morton ise ei pannud tähele , kas siis tahtlikult või tahtmatult. Teine peatükk ,,Peade mõõtmine" Paul Bronca ja kranioloogia õitseaeg": Selles peatükis peatükis kirjutab autor esiteks väikseks vahepalaks räägib ta Francis Galtonist, kes oli kiindunud statistik. Ta kogus andmeid isegi igavlemise määra mõõtmiseks. Galton hiljem avas Rahvusvahelisel Näitusel oma laboratooriumi, kus inimesed said kolme penni eest testida ja mõõta, sealt tuli ka tema huvi koljude ja kehade mõõtmise vastu. Edasi võib lugeda Robert Bennett Bean´ist. Bean mõõtis ajusid ja pani kindlalt arvudega kirja, et valge rass on intelligentsem teistest. Sama süsteemi kasutades võrdles ta mehi ja naisi. Peatükki lõpuni kirjutab Gould Paul Bronca´st ning tema ümber olevatest teadlastest. Ta
Charles Darwin ,,Liikide tekkest" (1859). Süstematiseerib senised tööd. Põlvnemisõpetus, loodusliku valiku õpetus. Organismil on kaks põhiomadust: muutlikkus ja pärilikkus. Elusloodus on kohastunud olemasolevatele tingimustele. 1871 avaldab töö inimese põlvnemisest ja sugulisest valikust. Pärilikkuses pangeneesi teooria. Herbert Spencer kaldub lamarkismi. Sotsiaaldarvinismi sõnastaja inimühiskonnas toimuvad loodusseadused, st darvinistlik printsiip. Francis Galton statistik, egeenika, biomeetrilise geneetika ja inimesegeneetika looja. Loob õpetuse strip'dest (pärilikkusühikud). Thomas Henry Huxley käsitleb inimese kohta loomariigis. Ernst Haeckel mõiste ´morfogeenia´ (jaguneb ´ontogeeniaks´ja ´fülogeeniaks´) biogeneetiline reegel. Monism käsitleb kõiki elu ja mateeria osakesi hingestatuina, lisaks arengut eesmärgipärastatuna. Solidarism. 16
Strateegia on tähtsam sisust. Hindamise mõõtmismudel Hindamise teooria ja praktika taandub kahele erinevale mudelile: need on mõõtmismudel ja tulemusmudel (Taylor 1994) . Efektiivseks hindamiseks on vajalik mõista nende erinevust. Esimene mõõtmismudel mõeldi välja Hiinas, nagu eelnevalt märgitud. Kakskümmend kolm sajandit hiljem, 19. Sajandil, huvitused psühholoogid jälle inimese selekteerimisest. Sir Francis Galton (1889) arvas, et füüsilisi ja intellektuaalseid erinevusi, nagu pikkus, kaal või mõtlemistestide sooritusvõime on jagatud kõige üllatavama ja kaunikujulisema korrapärasusega (Galton 1889: 66) Ta viitas loomulikuklt normaaljaotuse kõverale. Õppimisvõime arvati olevat inimese andekusest ja viidakem taaskord Hani dünastiale haridust nähti õppijate selekteerimise vahendina: eelkõige muidugi, leida kõige andekamaid,
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I Psühholoogia mõiste- Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus- 1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp,...
J. PANKSEPP – IMETAJATE EMOTSIOONID - uudistav süsteem - hirmusüsteem - raevusüsteem - paanikasüsteem EMOTSIOONIDE ARENG - H. Harlow katsed ahvidega (1950) *kontaktivajadus - lateralisatsioon *rõõmus vs kurb nähu (Öhman) VAIMSED VÕIMED EHK INTELLIGENTSUS (intelligentia – arukus, taibukus) - üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975) *Charles Darwin *Francis Galton - 1865. aastal avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“ - üldintelligentsus (general intelligence) - eugeenika INTELLIGENTSUSTESTID - tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857-1911) *Binet ja Simon intelligentsuse skaala - Lewis M. Terman (1877-1956) tõlkis aastail 1910-1916 Binet'i tekstis inglise keelde ja kohandas Ameerikale *Stanford-Binet test *Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus - g-faktor - üksikvõime > erivõime > üldvõime
Füsioloogilised võimed Määratud nii keskkonna mõju kui geenide poolt · Info liikumise rada: Keskkond geenid valgud funktsioon · (,,vanasti" mõeldi: geenid valgud funktsioon) Keskkond mõjutab milliseid geene ja kui tihti ekspresseeritakse Keskkonna s.h. treeningu roll mõjutavad kuidas genotüüp kajastub fenotüübis · N. erinevat elu elavad, erinevat trenni tegevad ühemunaraku kaksikud Sir Francis Galton Märgates kurjategijate ja poeetide välimustes süstemaatilist erinevust arendas F. Galton eugeenikat ning rakendas idee taha ka loodusliku valiku. Tema onupoeg oli Ch. Darwin. Aga ... IQ loogika näide Heast soovist eugeenikani · 1870. lõpus arendas Sir Francis Galton teooriat iseloomulikust "kuriteo näost" Leiutas näpujälgede meetodi inimeste identifitseerimiseks
III Psühhofüüsikaline lähenemine vaimsetele võimetele Charles Robert Darwin (1809-1882) "On the origin of species by means of natural selection, or the preservation of favoured races in the struggle for life". London: Murray, 1859. pt. VII. "Instinct" a) struktuuride ja protsesside variatiivsus b) struktuuride pidevus c) struktuuride ja protsesside funktsionaalsus käitumine ja omadused Francis Galton (1822-1911) "Whenever you can, count" 1. "Hereditary genius: An inquiry into its laws and consequences". London: Macmillan, 1869. looduslik valik, variatiivsus, pidevus, funktsionaalsus 1660 - 1868 - väljapaistavad teadlased, kunstnikud, muusikud jne (997 meest) a) võimete variatiivsus - matemaatilised võimed Cambridge'i Ülikoolis b) võimete jaotuvus c) võimete pärilikkus d) omaduste määratlemise suhtelisus 2. "English men of science: Their nature and
Intervjuu: Struktureeritud, Poolstruktureeritud, Struktureerimata. Küsimustik: Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest, Küsitlus. Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E. Kraepelin, 1856-1926); Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911). Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid. S. Freud (1856-1939) : Id – naudinguprintsiip, Ego – reaalsusprintsiip, Superego (moraal, sotsiaalsed normid) Südametunnistus; ideaalne mina. Neofreudistid: Alfred Adler- võimutung vs alaväärsustunne, Erich Fromm -individualiseeritus, üksildustunne, enda tühisus, C.G. Jung - analüütiline psühholoogia 9. Kirjelda biheiviorismi – inimest mõjutavad stiimulid ja kuidas ta siis käitub, (J. B. Watson
· Tegevuste automatiseerumine Eksperdid ja algajad · deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm ja heuristikud · Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. · Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? · Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? · 1865 avaldas F. Galton artikli "Talendi ja iseloomu pärilikkus" · General intelligence (üldintelligentsus) · Eugeenika Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). · Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (18571911) · Intelligentsuse skaala · Binet ja Simon · Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC (1939; Wechsler Adult Intelligence Scale)
III Psühhofüüsikaline lähenemine vaimsetele võimetele Charles Robert Darwin (1809-1882) "On the origin of species by means of natural selection, or the preservation of favoured races in the struggle for life". London: Murray, 1859. pt. VII. "Instinct" a) struktuuride ja protsesside variatiivsus b) struktuuride pidevus c) struktuuride ja protsesside funktsionaalsus käitumine ja omadused Francis Galton (1822-1911) "Whenever you can, count" 1. "Hereditary genius: An inquiry into its laws and consequences". London: Macmillan, 1869. looduslik valik, variatiivsus, pidevus, funktsionaalsus 1660 - 1868 - väljapaistavad teadlased, kunstnikud, muusikud jne (997 meest) a) võimete variatiivsus - matemaatilised võimed Cambridge'i Ülikoolis b) võimete jaotuvus c) võimete pärilikkus d) omaduste määratlemise suhtelisus 2. "English men of science: Their nature and
põhjustab ühe närvirakkude kogukonna (serotoniinineuronite) taandarengu ning sellega ühes impulsiivsuse, meeleoluhäired ja mälu halvenemise edaspidises elus. Pärilikkus ja inimeste erinevus. 1. Milles seisneb psüühika bioloogiline funktsioon? Organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja vastavalt nendele tingimustele muuta oma käitumist. 2. Kes ja millal alustas inimese psüühiliste omaduste päritavuse uurimist? Francis Galton 1860. aastatel 3. Millised on inimestevahelised psüühiliste erinevuste tüübid? a) alternatiivne-osal inimestel on mingi psüühiline patoloogia, teised on terved (ehk normaalsed) b) kvantitatiivne- tunnus avaldub indiviididel erineval moel ( nt ühed on intelligentsemad kui teised või agressiivsemad), kuid sealjuures on vaadeldav ka normaalne muutlikkus. 4. Millist laadi erinevusi saab uurida genealoogilise meetodiga? Keskkonnast sõltumatute tunnuste erinevusi. 5
teadus nagu ajalugu, mis kirjeldab, aga kunagi ei tuleta neid üldkehtivast reeglist. Ps. ei saa ka teadust sellepärast, et seal ei saa kasutada matet. Ps. ei saa kunagi katselist teadust, sest ei saa kontrollida seda nähtust, mida uurib. Tänu Kantile kujuneb 19. saj. Selleks, et ta väiteid ümber lükata, kõige raskemaks osutub viimase ümberlükkamine. Teadusliku Ps. teke 19. saj. Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Galton 19. saj. Ps. tekkis inimese eristuslävedest. Saksa arst E. Weber uuris inimese raskuse eristamist. Eristusläved kuidas inimene eristab erinevate esemete omadusi, kui suur on eristuslävi. Weberi teadus eristuslävi pole muutuv, see on koguaeg sama. Hamilton püüdis Kanti viimast väidet ümber lükata. Uuris kui palju mahub inimese teadvusse korraga asju. Inimese lühiajaline mälu 7 +/ 2. Fechner Räägitakse WeberFechneri seadusest
EMPIIRILISE PSÜHHOLOOGILISE TEADUSARTIKLI SISU - sissejuhatus (sh eesmärk, hüpoteesid) - meetod (katseisikud, protseduur, mõõtmisvahendid, kodeerimine) - diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 19. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879. aastal Leipzigi ülikoolis. - UURITI kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse (E. Kraepelin, 1856-1926), kas andekus on pärilk (Sir F. Galton, 1822-1911) 20. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: 1) psühhodünaamiline käsitlus 2) biheiviorism 3) humanism 4) kognitiivne 5) bioloogiline 6) evolutsioonline 7) sotsiokultuuriline 1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939)
väljaselgitamisel. Selleks tehakse enamasti vere analüüs või uuritakse mingi organi või koe tükikest. 1.3 Eugeenika Eugeenika rajajaks peetakse Francis Galtonit, kes sõnastas esimesena selle teaduse põhimõtted. Tema definitsiooni järgi oli eugeenika tõu parandamise teadus. Eugeenika jaguneb positiivseks ja negatiivseks. Positiivse eugeenika eesmärk oli soodustada parimate geneetiliste omadustega isikute paljunemist. Ka Galton oli positiivse eugeenika pooldaja. Samas polnud selline mõtteviis 19. sajandi avastus, eugeenilist praktikat on esinenud ajaloos varemgi. (Näiteks võib tuua India kastisüsteemi.) Negatiivse eugeenika eesmärk on piirata vähem soovitud indiviidide, klasside, rasside ja rühmade sigimist abortide, steriliseerimise jms abil. Eesmärk oli elimineerida ühiskonnast nõrgad, haiged ja "mittetäisväärtuslikud" inimesed. Eugeenikutele pakkuski alguses rohkem huvi negatiivne eugeenika ning ka
teadmiste-rikkaid (knowledge-rich, knowledge-intensive) mõtlemisülesandeid Mõtlemise elemendid · Teadmiste esitamine: mentaalne representeerimine · Representatsioon on märk või sümbolite kogum, mis esindab meie jaoks midagi muud (välise maailma osa või kujutlus). · Analoogilisel kujul esitus: kujundid. kujund on meelelise kogemuse vaimne koopia Sümbolilisel kujul esitus:sõnad, skeemid,stsenaariumid · Sir Francis Galton (1822-1911) - Uurimismeetod: Enese- ettekanded/introspektsioon. Kas nendel inimestel, kes kirjeldavad oma mõttekujundeid värvikamalt on paremad tulemused visuaalruumiliste ülesannete lahendamisel? Tulemused pole ühesed. · Uuem uurimismeetod: mentaalse rotatsiooni katsed (Shepard et al, 1970ndad) Ruumiline mõtlemine - Aitab ruumis orienteeruda See, mida me objektidest teame · Konkreetsed ---- abstraktsed · Asjadest, tegevustest, omadustest, suhetest
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus ...
19.sajand psühholoogias W.WUNDT- Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Whillem Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis. Mida tollal uuriti? - Kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E.Kraepelin, 1856-1926) - Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911) 20.sajand psühholoogias Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus 3 4 Biheiviorism- on psühholoogia suund,mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises. Humanism Kognitiivne
mingi seose, näit. 31-62 (viimased kaks numbrit on esimese korrutis kahega) Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Unustamise kõver eriti kiire on unustamine esimese tunni jooksul peale omandamist, hiljem muutub unustamise kõver laugjaks Reprodutseerimine e. meenutamine: 1) äratundmine ( tahtmatu ); 2) meenutamine ( tahtlik); 3) mäletamine ( tahtlik ja tahtmatu) Intelligentsus Üldintelligentsus seda väljendit hakkas F. Galton kasutama omaduste, mille tõttu inimene on saanud silmapaistvaks, kohta. Intelligentsus ja pärilikkus intelligentsus on vanematelt lastele ülekanduv, st. Päritav omadus. Arvatakse, et 40-80% tuleb geenidest, ülejäänud keskkonna mõjul. Eugeenika geneetikateadmiste ära kasutamine inimese arenguks. Eugeenika ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist. Eugeenika üheks rajajaks oli Francis Galton
meeleoluhäired ja mälu halvenemise edaspidises elus. 8.Koostage katseplaan kindlaks tegemaks, missugused ajupiirkonnad osalevad hirmutunde tekkimises. - 5.PÄRILIKKUS JA INIMESTE ERINEVUSED 1.Milles seisneb psüühika bioloogiline funktsioon? -organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja vastavalt nendele tingimustele muuta oma käitumist. 2.Kes ja millal alustas inimese psüühiliste omaduste päritava urrimist? - Francis Galton alustas 1860. aastatel vaimsete võimete ja iseloomuomaduste päritavuse uurimist statistikate alusel . 3.Millised on inimestevahelised psüühiliste erinevuste tüübid? -Psüühilisi erinevusi saab jagaga põhiliselt kahte gruppi: a) alternatiivne-osal inimestel on mingi psüühiline pataloogia, teised on terved (ehk normaalsed) b)kvantitatiivne- tunnus avaldub indiviididel erineval moel ( nt ühed on intelligentsemad kui teised või
J. Carroll: int kolm tasandit: üldine vaimne võimekus, selle 8 kitsamat alatahku, veelgi spetsiifilisemad võimed. Mittepsühhom teooria: Gardner: pole olemas ühte üldist võimekust, vaid vähemalt 7 sõltumatut võimekust (- : rajatud usule, mitte kontrollitavatele faktidele; miks just 7?). Sternberg: kolm sõltumatut int: analüütiline, praktiline, loov (- : uurimuses osales vähe inimesi, ei saa üldistada). Veel ajaloost: Sir Francis Galton (1822-1911) sõnastas peamised põhimõtted ind erinevuste mõõtmiseks ja rakendas neid. J. McKeen Cattell (1860-1944) sensomotoorne test (10 ül). A. Binet (1857-1911) pani aluse kaasaegsetele int testidele; koos Simon'ga esimene rakenduslik vaimsete võimete skaala (ül, mis hindasid abstraktset mõtlemist). Näitas, kas õpilane suudab lahendada ül, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilastele. Vaimne vanus
J. Carroll: int kolm tasandit: üldine vaimne võimekus, selle 8 kitsamat alatahku, veelgi spetsiifilisemad võimed. Mittepsühhom teooria: Gardner: pole olemas ühte üldist võimekust, vaid vähemalt 7 sõltumatut võimekust (- : rajatud usule, mitte kontrollitavatele faktidele; miks just 7?). Sternberg: kolm sõltumatut int: analüütiline, praktiline, loov (- : uurimuses osales vähe inimesi, ei saa üldistada). Veel ajaloost: Sir Francis Galton (1822-1911) sõnastas peamised põhimõtted ind erinevuste mõõtmiseks ja rakendas neid. J. McKeen Cattell (1860-1944) sensomotoorne test (10 ül). A. Binet (1857-1911) pani aluse kaasaegsetele int testidele; koos Simon'ga esimene rakenduslik vaimsete võimete skaala (ül, mis hindasid abstraktset mõtlemist). Näitas, kas õpilane suudab lahendada ül, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilastele. Vaimne vanus
· Psychodynamic and humanistic/existential approaches have little place in academic departments of psychology: but they are popular Page Intelligence lectures: outline Human Human Personality Intelligence · Historical origins: Galton, Binet, Spearman · Spread of IQ testing · Models of intelligence: Spearman, Thurstone, Guilford, Cattell Psychology · Multiple intelligences? (Gardner)
. d. Olgu X ~ N(μx,σx); Y ~ N(μy,σy); X = x1, x2, …, xn; Y = y1, y2, …, yn. H0: σ2 = σ02. H1: σ2 ≠ < > σ02. Teststatistik: = , kus s12>s22. Kahepoolne: Fp = F(k1,k2,α 2); Fv = 1/F(k2,k1,α 2) Parempoolne: Fkr(k1,k2,α) 9. Info lugemine tabelarvutuse tarkvara (näiteks MS EXCEL) regressioonanalüüsi väljundist Sõna „regressioon“ võttis kasutusele 19. Sajandul inglise antropoloog Galton. Ta tegi kindlaks, et kuigi pikkadel isadel on enamasti pikad pojad, ei kehti selline seos mitte alati. Uurimistulemuste põhjal tegi Galton kindlaks laste pikkuses massiliselt ilmneva „taandumise“ rahvastiku kekmisele pikkusele, nimetades seda regressiooniks. Sõna regerssioon kasutatakse ühepoolsete tõenäosuslike sõltuvuste iseloomustamiseks, mis tähendab, et ühte kahest
- teaduslik prühholoogia (mõtlemine on teatud elementide representatsioonide ümberkäimine, manipuleerimine – korrastame infot maailma kohta - sümbolilised protsessid - varjatus - elementidega manipuleerimine MÕTLEMIST ISELOOMUSTAB - teadlikkuse - suunatus (hästi, halvasti defineeritud) - kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed, rikkad) MÕTLEMISE ELEMENDID *representatsioon - analoogia - sümbol KUJUNDID *Sir Francis Galton (1822-1911) - uurimismeetodid: introspektsioon SÜMBOLILINE ESITUS - Mõisted: konkreetsed/abstraktsed - Skeem: mõiste struktueeritud klaster, nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid - Stsenaarium *Võrgustikumudelid – hierarhia (objekti tunnused, erinevused) PROBLEEMILAHENDUS - algsituatsioon - ? - eesmärk, lõppsituatsioon - (James, 1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega
kõrge Inglise vaimulik, kes samuti tegeles psühholoogiaga ning oli assotsiatiivsete mõtete pooldaja. Uuris põhiliselt nägemistaju. Avastas, et inimese silmas pööratakse tekkinud kujutis ümber. Selles ei ole probleemi. Kõik taju kontrollimise võimalused on teiste tajude kaudu, järelikult on maailm tajude kompleks, mille tõeline olemasolu vajab veel tõestamist. 4. Psühholoogia kujunemine teaduseks (I. Kant, W.Hamilton, E.Weber, G. T. Fechner, F. Galton, W. M. Wundt, W. James). Psühholoogia iseseisva teadusena kujunes välja suhteliselt hilja, alles 19. sajandi teisel poolel. Seda arengut võib vaadelda kui Kanti süngete ennustuste ümberlükkamist. 18. sajandil Immanuel Kant ei olnud rahul tema eluajal valitseva üldise ettekujutusega, et kõik, mis on teadvuses, on pärit meeleorganitest. Tema arvates on mõistuses asju, mis ei saa tuleneda kogemustest. Kanti vaade, et
7) Keerulisemad lausungid – 2-25 eluaasta 8) Ülereguleerimine – 3-4 eluaasta. Laps hakkab tegema vigu mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel. („Kevad tulevad palju palju“ näidates et ta teab mitmuse sõnalõppu –d või siis „Isa tuis“ andes teada, et on saanud selgeks mitmuse kolmanda pöörde. Mõne aja möödudes laps selliseid vigu enam ei tee. 22.Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Üldine vaimne omadus, mis avaldub võimes planeerida, ete näha olukordi, mõtelda üldistes kategooriates, mõista keerulisi ideid, õppida varasematest kogemustest ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni. Sir. Francis Galton (1822-1911) – uuris inimeste vaimseid võimeid. Tema
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
Vana Kreekas soovitati last ootavatel naistel vaadata kauneid kujusid ja muid ilusaid asju, sest loodeti, et need omadused kanduvad üle tulevasele lapsele. Inglismaal aga soovitati lapseootel emadel loobuda maasikate söömisest, sest arvati, et need tekitavad beebidele punaseid sünnimärke. Paljud pärilikkuse kohta käivad müüdid hajusid, kui geneetika 20.sajandil hoogsalt arenema hakkas. (Brookes, 2002) Inimgeneetika uurimisele pani aluse Francis Galton. Ta pani aluse eugeenikale õpetusele inimrassi bioloogilise geneetika parandamisest. See tekitas olukorra, kus mitmesuguste vahenditega üritati takistada vaeseid, vaimselt alaarenenuid ja kuritegelikul teel olevaid isikuid järglasi saamast. Samal ajal ergutati rikkaid ning mõjukaid inimesi oma peret kasvatama. Nüüdisajal mõistagi Galtoni seisukohad enam au sees ei ole. (Brookes, 2002) Inimkeha koosneb miljarditest rakkudest. Kuigi kõik rakud on põhijoontes
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
erinevust tulemustes, mis on mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. 26. Mis on valemälestused? Kuidas tekivad? Valemälestusi (pseudomälestused) defineeritakse tavaliselt kui ebakorrektseid uskumusi minevikusündmuste kohta, mis on saanud mälu pärisosaks ja mille tõesust inimene ise usub. Need võivad olla mõjutatud/tekitatud mälestused. 27. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? Mille lõi Binet? Inetlligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Galton uuris inimese vaimseid võimed ja teda võib pidada nende süstemaatilise mõõtmise algatajaks. Binet lõi IQ testi, millele tuginedes oleks võimalik objektiivselt kindlaks teha õpiraskustega lapsi ning suunata neid õppima eriprogrammi alusel. 28. Kirjelda intelligentsusteste.
asjade maailma. - n=k*log(Sn/So) n - eristuslävede arv, k - kordaja, Sn ja So - vastavalt hinnatavad ja minimaalselt tajutavad stiimulid tegevust => tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus. 5 Wilhelm Maximilian Wund (1832-1920) Saksa filosoofiaprofessor - Maailma esimene psühholoogialaboratoorium Francis Galton (1822-1911) Inglane - Artikel «Andekuse ja iseloomu päritavus» 1865 6 Inimene - osa loomariigist Vastavad teadmisvaldkonnad: - Võrdlev loomapsühholoogia - Etoloogia - Käitumisökoloogia - Sotsibioloogia - Evolutsiooniline psühholoogia Inimeste eellaste ja loomariigi esindajate uurimine peaks jälgima inimesele omane
34 Ireland 12.32 Holland 14.32 Austria 12.27 Germany 13.88 Turkey 12.02 U.S. (White) 13.77 Greece 11.90 Denmark 13.69 Russia 11.34 Canada 13.66 Italy 11.01 Sweden 13.30 Poland 10.74 Norway 12.98 Brigham, C. A study of American Intelligence( 1923) C. Üliandekad lapsed Eksperthinnang IQ-le IQ Francis Galton 200 John Stuart Mill 190 Johann W. von Goethe 185 Voltaire 170 Walter Scott 150 Mozart 150 Victor Hugo 150 Lord Byron 150 Francis Bacon 145 James Watt 140 Alexander Dumas 140 Napoleon Bonaparte 135 Charles Darwin 135 D. Pärilikkuse hindamine
34 Ireland 12.32 Holland 14.32 Austria 12.27 Germany 13.88 Turkey 12.02 U.S. (White) 13.77 Greece 11.90 Denmark 13.69 Russia 11.34 Canada 13.66 Italy 11.01 Sweden 13.30 Poland 10.74 Norway 12.98 Brigham, C. A study of American Intelligence( 1923) C. Üliandekad lapsed Eksperthinnang IQ-le IQ Francis Galton 200 John Stuart Mill 190 Johann W. von Goethe 185 Voltaire 170 Walter Scott 150 Mozart 150 Victor Hugo 150 Lord Byron 150 Francis Bacon 145 James Watt 140 Alexander Dumas 140 Napoleon Bonaparte 135 Charles Darwin 135 D. Pärilikkuse hindamine
mõõteriist paljude protsesside, impulsside üheaegseks (sünkroonseks) mõõtmiseks. Antud kontekstis tähendab see inimorganismi füsioloogiliste funktsioonide näitude fikseerimist hingamise rütm ja sagedus, südame löögisagedus, vererõhk, lihaspinge, higieritus (naha galvaaniline reaktsioon) jt. Niisugune diagnostika põhineb psühholoogiast teada assotsiatiivsel eksperimendil, mille olevat esmakordselt läbi viinud inglise antropoloog Sir Francis Galton (1822- 1911). Assotsiatiivse eksperimendi kasutamise võimalus kuritegude uurimisel seisneb järgnevas. Isikule esitatakse sõnu-ärritajaid, millele järgnenud vabad assotsiatsioonid fikseeritakse (näit. laud). Isiku reaktsioonide abil saab kindlaks teha, millised stiimulid on tema jaoks neutraalsed ja millised mitte. Kõrvuti assotsiatiivse eksperimendiga arenes samal ajal ka teine suund afektiivsete
järgmistel astemetel kriisidega toimetulekuks. Individuaalsed erinevused Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19.sajand) arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest)
järgmistel astemetel kriisidega toimetulekuks. Individuaalsed erinevused Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19.sajand) – arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. – Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) – skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste
seotud sanitaaroludesse. Selle arengu põhjuseks on linnastumine, mis oli seotud industrialiseerumisega; globaliseerumine ning populatsiooni kvaliteedi ja kvantiteedi näitajate hindamise suurenemine. Olulist rolli tervise riigistamisel mängib arst. 38. Eugeenika (positiivne ja negatiivne, meetodid) Eugeenika- 19.- 20. sajandi liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist. Eugeenika üheks rajajaks oli Francis Galton. Liikumine pidas vajalikuks ühiskonnale kasulikeks peetavate pärilike omaduste (andekus, töökus, kohusetunne) edasikandumise soodustamist ("positiivne eugeenika") ja kahjulikeks peetavate omaduste (pärilikud haigused, kuritegelikkus) edasikandumise takistamist ("negatiivne eugeenika"). Eugeenika meetoditeks saab pidada natsistide poolt inimestele pandud eksperimente ja soovitamatu sotsiaalsete gruppide hävitamine. 39. T-4 programm hitlerliku Saksamaal
keskkonna mõju; sarnasus bioloogiliste vanematega aga näitab pärilikkuse mõju. · Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Üldine vaimne omadus, mis avaldub võimes planeerida, ette näha olukordi, mõtelda üldistes kategooriates, mõista keerulisi ideid, õppida varasematest kogemustest ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni. · Mida uuris Galton? Millise testi autor on Binet? Sir Francis Galton (18221911) - uuris inimeste vaimseid võimeid. Tema uurimusi võib pidada vaimsete võimete süstemaatilist mõõtmiste alguseks. Galton jõudis järeldusele, et võimed on olulisel määral pärilikud. Jõudis väljapaistvaid isikuid analüüsides järeldusele, et võimed on pärilikud. Kasutas intelligentsuse mõõtmiseks peamiselt katseid, mis mõõdavad meelte tundlikkust ja reageermise kiirust Alfred Binet (1857- 1911) - 1904. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
