Ülesanne 3 Kas lause on õige või väär? Paranda, kui tarvis.' 1) Zika viruse üheks sümptomiks on kõrge veresuhkur. 2) Hepatiit A on liigesepõletik. 3) Hepatiit A levib saastunud joogiveega. 4) B-Hepatiit on väga nakkusohtlik 5) B-Hepatiit levib kehavedelike kontakti kaudu. 6) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. 7) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu tuhandeid inimesi. 8) Sarlakid ehk mädaplekid nahapinnal. 9) Sarlakeid ei ravita. 10) Linnugrippi haigestutakse saastunud sööda või veega. Ülesanne 4 Paiguta järgmised haigused edasikandumismeetodi kaupa õigesse lahtrisse: Tuulerõuged, B-Hepatiit, Marutõbi ,Mumps, Herpes, Sarlakid, Botulism, Teetanus, Difteeria ja Süüfilis. Ülesanne 5 Millise viirushaiguse bakteriga on pildil tegu?
haiguse läbipõdemist kujuneb eluaegne immuunsus. Tuulerõuged on põhjustatud viiruse varicella-zoster (VZV) viiruse poolt. Levib piisknakkuse teel, kokkupuutel villide eritisega või saastunud voodipesu ja riietega. Lööve levib tavaliselt juustega kaetud peanahalt, kaelalt ja näolt asümmeetriliselt üle kogu keha. Ville võib leiduda ka silma-, suu- ja genitaalide limaskestal. Lööve on äärmiselt sügelev, mis põhjustab lapsele ebamugavustunnet ning öösiti unehäireid. Sarlakid- Sarlakid on äge lastenakkushaigus, mida iseloomustavad haigel esinev üldintoksikatsioon, peenetäpiline lööve kehapinnal ja põletiku esinemine ninaneelus. : A grupi beeta-hemolüütiline streptokokk on haiguse tekitajaks. Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Haigus algab järsu kehatemperatuuri tõusuga, intoksikatsiooninähtude (peavalu, oksendamine, nõrkus), angiini ja lõõbe ilmumisega. 2-4 nädala pärast võib tekkida
LAPS JA PALAVIK Kadri Joarand Monika Holm Olga Erin Sirje Sinimets MIS ON PALAVIK ? Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. SAGEDASEMAD PALAVIKU PÕHJUSED: Äge keskkõrva põletik Tuulerõuged Äge viirusinfektsioon Sarlakid Neelupõletik ja tonsilliit
muteerumise tagajärel Lähim puhang oli 2013 Rootsis Olemas 30% inimestel, aga on soodsate tingimuste puudumisel ohutu Tunnused Turse Nahapunetus Valu Palavik Kehapiirkond krudiseb Toime Keha hakkab nahka ja nahaalust kudet lagundama Haigus ründab kudesid ja naha sügavamaid kihte, võib olla äkiline Peiteaeg 1-3 päeva Võib tappa kuni 48h tunni jooksul Tekkivad haigused Nahapõletik Kõripõletik Angiin Keskkõrvapõletik Sarlakid Koenekroos Veremürgitus Toksiline sündroom Siseorganite kahjustus Nakatumine Haavad Eelsoodumused Pehmed koed immuunpuudulikkus jäsemed diabeet kael alkoholism nägu narkomaania neel Ravi Kirurgia (amputatsioon) Ravimid ei aita, kuna haigus hävitab sidekudet Ravimata levib haigus edasi Hoiab veremürgistust, pärast ei saagi ravida Hoidumiseks pese käsi ja puhasta haavu Levik Haiglates
-10. päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Kehatemperatuur püsib lööbimise lõpuni kõrge. Harva esinevad lisaks laikudele villid. Leetritele iseloomulik tunnus on silmade valguskartus. Läbipõdemisel annavad leetrid püsiva immuunsuse. Teisel päeval peal haigustunnuste ilmnemist ilmuvad suuõõnde põse limaskestale eespurihammaste kohal sinkjaspunased erkpunase äärisega laigud (Kopliki laigud). Sarlakid Sarlakid on lööbelistest laste nakkushaigustest ainus bakterite poolt tekitatud infektsioon; tekitajaks Streptococcus pyogenes. Lööve on erepunane ja oleks nagu mannateradega üle puistatud. Lööve puudub ninatiiva-suunurga kolmnurgas. Keele papillid on punakaslillad ja suurenenud, meenutades vaarika- või maasikamarja. Haige keel õhetab. Herpes viirus (Herpes simplex) Herpes viirus ei kuulu küll laste nakkushaiguste hulka, kuid oma laialdase leviku tõttu on ta hästi tuntud
Streptokokid Taksonoomia Hõimkond : Firmicutes Sugukond : Streptococcus Perekond : Streptococcaceae Iseloomustus Gram positiivsed Sfäärilised(kerakujulised) Läbimõõt 0,6 1 m Fakultatiivselt anaeroobid,mõned nõuavad CO2 Liikumatud Temperatuuri optimum-- 37°, pH 7,2 7,4 Tavaliselt kasvavad keskkonnas, kus leidub verd, süsivesike või astsiidset vedelikku Tihedas keskkonnas moodustavad väikseid lapikuid , halli värvi kolooniaid. Vedelas keskkonnas kasvavad puru taoliselt põhja ja seinte lähedal. Vereagaril moodustavad ja hemolüüse. Streptokoki rakuseina ehitus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Klassifikatsioon S. pyogenes (A grupi stretokokid) S. agalactae (B grupi stre...
TEST 1 1) Stafülokokkide enterotoksiinid ON kuumutamisele vastupidavad. 2) Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele OHTLIKUMAD kui koagulaasnegatiivsed stafülokoki. 3) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata : TÕENE 4) Streptokokid moodustavad AHELAID 5) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. TÕENE 6) Enterococcus faecalis KUUSETEEDE INFEKTSIOONID Streptococcus pyogenes SARLAKID Staphylococcus aureus ODRAIVA Streptococcus mutans HAMBAKATT Neisseria gonorrhoeae GONORRÖA Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR 2) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. TÕENE
küll ebapopulaarne. Adolf Hitleri pikaaegne naistuttav, armuke või elukaaslane ja põgus seaduslik abikaasa oli Eva Braun. Hitler tutvus Evaga, kes oli tol ajal Hoffmanni assistant. Hitler ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. Hitler oli filmihuviline ja tavaliselt soovinud ta igal õhtul vaadata kaht filmi. HITLERI HAIGUSLUGU Neumanni ja Eberle uuringute kohaselt olid Hitleri esimeseks lapse- ja noorpõlvehaiguseks 1897. aasta veebruaris-märtsis põetud sarlakid. raskekujulise silma sidekesta- ja silmalaupõletiku. Grawitz diagnoosis Hitleril mürgistusnähud. krooniline tonsilliit. Hitleri vasak käsi kippus värisema. Hitleri südame pärgarterite ateroskleroosi diagnoos pandi talle 1941. Aastal. Tema düsenteeriahoogu saatsid soolespasmid, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, liigesevalud, kõrge palavik ja vappekülm. Aastal 1945, kui Punaarmee sõdurid olid jõudnud Berliini lähedale, kolis Hitleri Führerbunker'isse Eva
Vereringeelundkond ülesanded: 1)ainevahetus 2)temperatuuri regulatsioon (vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri) 3)hormonaalne regulatsioon venoosne veri- hapnikuvaene ; arteriaalne veri- hapnikurikas arter- veresoon, mis kannab verd südamest välja ; veen- veresoon, mis kannab verd südamesse Vere liikumine organismis: süda-arterid-kapillaarid-veenid-süda Veresooned: 1) kapillaarid- seinad koosnevad ühest raku kihist- ainevahetus; kõige peenemad; juhivad verd organites rakkudeni; veri voolab väga aeglaselt 2) arterid- arteriaalne veri; lihaselised seinad; tugev kokkutõmbumisvõime; kõrge vererõhk 3) veenid- venoosne veri; seinad pehmed ja õhukesed; veri voolab ühes suunas; varustatud klappidega (tagada ühesuunaline vere liikumine südame suunas) NB! kopsuarteris voolab venoosne veri; kopsuveenis arteriaalne veri. Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema e...
stafülokokid 2) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. 3) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. 4) Streptokokid moodustavad ahelaid 5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja.
5-25%-l klamüüdia. Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B- gripi, paragripi- ning adenoviirus; väikelastel ka RS-viirus. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened- kandida, ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha. Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletik. Põletiku levimisel kopsukoesse võib tellida kopsupõletik. Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine,saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismikaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus.
Bakter Klamüüdia Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Kopsupõletik Kops, hingamiselundkond Piisknakkus Kokkupuute vältimine haigega Bakter Salmonelloos Soolestik Toiduga Puhtuse hoidmine Bakter Sarlakid Lümfisõlmed Piisknakkus Läbipõdemisel tekib immuunsus Bakter Süüfilis Suguelundid, närvisüsteem Sugulisel teel Kondoom Bakter Tripper Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Tuberkuloos Kopsud Piisknakkus Hoiduda kokkupuutest haigega
Bakter Difteeria Neel ja kõri Piisknakkus Vaktsineerimine Bakter Klamüüdia Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Kopsupõletik Kops, hingamiselundkond Piisknakkus Kokkupuute vältimine haigega Bakter Salmonelloos Soolestik Toiduga Puhtuse hoidmine Bakter Sarlakid Lümfisõlmed Piisknakkus Läbipõdemisel tekib immuunsus Bakter Süüfilis Suguelundid, närvisüsteem Sugulisel teel Kondoom Bakter Tripper Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Tuberkuloos Kopsud Piisknakkus Hoiduda kokkupuutest haigega
mükoplasmad ning 5-25%-l klamüüdia. Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B-gripi, paragripi- ning adenoviirus; väikelastel ka RS-viirus. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened- ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha. Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletik. Põletiku levimisel kopsukoesse võib tellida kopsupõletik. Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine, saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismi kaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus.
· enamus emalt saadus kaitsekehadest kaovad esimese elipoolaasta jooksul 18.Ülevaade lööbelistest haigustest · LEETRID: nakkavaim, haigestuda võivad 99% kontaktsetest, levib piisknakkusena hingamisteede limaskestadelt, haigus algab 10 päeval pärast nakatumist nohu ja köhaga,kõrge palavik, 3-5 päeva pärast algab lööbeperiood- kõrvade taha ilmuvad helepunased laigud, mis tumenevad, levivad näole ja kehale hõõguvpunasteks laukudeks · SARLAKID: lööbelistest nakkustest ainus bakteriaalne infektsioon, tüüpiline sarlaki haige on koolilaps. Porgandivärvi meenutav õrn lööve algab näolt, kaelalt ja rindkerelt, levib jäsemetele, vahel kogu kehale. Lööve koosneb peentest täppidest, tekib tonsilliit, tumepunased nahavoldid ja valge suu- nina kolmnurk · PUNETISED: nakatumine hingamisteede kaudu, algab palaviku ja kurguvaluga. Näole,
· Difteeria- äge kurguinfektsioon, surm lämbumise läbi · Koolera, düsenteeria- äge kõhulahtisus, surm veekaotuse tõttu · Salmonelloos- äge mürgitus · Katk- siberi katk e põrnatõbi: kasutusel biorelvana. Antraksise bakter. Eestis 1962. Louis Pasteur. Yersenia pestis e muhkkatk: närilised, kirbud; must surm; pole vaktsiini · Egiptus 3500a tagasi · 1796 esimene vaktsiin RÕUGETELE- Edward Jenner · Viirushaigused: rõuged, lastehalvatus, ensefaliit, sarlakid, marutaud · 1979- maailmas loetakse rõuged likvideerituks · Robert Koch- Kochi kepike- tuberkoloosibakter, vaktsiini avastaja · Louis Pasteur- marutaudi vaktsiin 1885 · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. · Väljaspool rakku: viirusosake e virioon e partikkel · Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väiskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda
Koolis püsis Thomas kõigest kolm kuud, edaspidi õpetas teda kodus ema. Hiljem on Thomas ise öelnud, et tema ema ongi vastutav tema suurte tegude eest. Thomase ema oli ta saabuvas edus väga kindel ja Thomas tundis end vastutavana ning et ta ei saa ema alt vedada. Suure osana tema haridusele aitas kaasa lugemine, ta luges R. G: Parkeri teoseid( School of Natural Philosophy ja Cooper union). Nooruspõlv Edisonil arenes juba varases eas kuulmispuue. Selle põhjustasid lapsepõlves põetud sarlakid ning mitmed ravimata jäänud keskkõrvapõletikud. Oma karjääri keskel esinesid Edisonil tõsised kuulmishäired kui ta sai rongikonduktorilt vastu kõrvu peale ta keemia laboratoooriumi lõhkemist rongi kaubavagunil ning kaubavaguni süttimist. Ta visati rongilt välja koos oma aparaatide ja kemikaalidega Michiganis. Hiljem ta kohendas selle jutu ümber valeks, et teda tõsteti rongi kõrvadest. TÖÖ Noorena tööl
Eukalüpti õli piserdamine ruumide õhku epideemiate ajal tekitab barjääri gripile ja laste nakkushaigustele. Epideemiate perioodil ja nakkushaiguste ajal võib eukalüpti kasutada kahesugusel eesmärgil : ta aitab haiget ja kaitseb samal ajal temaga kontaktis olevaid isikuid. Valné teeb ettepaneku kasutada eukalüpti kõrge palaviku alandamiseks ning nakkuse levikut tõkestava vahendina selliste haiguste korral, kui koolera, leetrid, malaaria, sarlakid ja tüüfus. Praktikutest füsioterapeudid ordineerivad (määravad) sageli aroomivanne eukalüptiga. Eukalüpti antiseptilised ja haavu parandavad omadused olid ammust ajast teada austraalia aborigeenidele, kes sidusid lehtede kimpe raskete haavade ümber. Kogenud kirurgid loputasid haavaõõnt eukalüpti lahusega ja asetasid haavale sideme, mis oli immutatud eukalüpti õliga. Eukalüpti sidemeid on hea asetada põletuspindadele, kuna ta kiirendab uute kudede formeerumist põletuskoldes.
võtaks. Valgus seda ei teinud, sest ta arvas, et selleks pole veel õige aeg. Viies vaatus Kümnes pilt (Tulevikuriik) Valgus, Tylyl ja Mytyl lähevad Tulevikuriiki, kus on Sinised Lapsed (veel sündimata lapsed). Tyltyl ja Mytyl tutvusid lastega, kes rääkisid, et igaüks neist peab Maale midagi kaasa võtma. Lapsed kohtusid ka oma tulevase vennaga, kes pidi sündima palmipuudepühal ning endaga kaasa võtma leetrid, sarlakid ja läkaköha. Kohati ka Üheksa Planeedi Kuningat, kes lubas panna aluse Päikesesüsteemi Liidule. Nähti, kuidas Aeg saatis sündivad lapsed Maa poole teele. Samal ajal kui Tyltyl ja Mytyl Siniste lastega tutvusid püüdis Valgus Sinilinnu kinni ning peitis selle oma kuue alla. Tyltyl keras Teemanti, et lahkuda. Kuues vaatus Üheteistkümnes pilt (Hüvastijätt) Jõutakse laste kodu juurde. On möödunud aasta ning lapsed ei tunne kohe oma kodu ära.
Johannes, Olga surid 1903. ja Leopold 1910. aastal. Kodus harrastasid isa ja poeg viiulimängu ja väike Betti õppis mängima väikesel harmooniumil. Martini soov oli saada kutseliseks muusikuks, aga sellele sai takistuseks lapsepõlves põetud sarlakid, mis halvendasid tema kõrvakuulmist. Kõige meeldejäävam lapsepõlvesõber oli Elisabethil jaamaülem Fjodorovi tütar Zenja ja postmeister Veermanni tütar Erika. Zenjaga koos mängides omandas Betti vene ja Erikaga
Diagnostika Mikroskopeerimine; Tuberkuliintest või IGRA- veres AK määramine; test ( gamma interferooni toksiin otse materjalist hulk veres); PCR-ga mikroobil. uuring; RÖ+kompuuter Lööbega kulgevad nakkushaigused: LEETRID SARLAKID PUNETIS TUULERÕUGED Lad.nimetus Morbilli Scarlatina Rubella Varicella tekitaja Morbilli A-grupi B- RNA- viirus; Varicella zoster viirus; hemolüütiline piisknakkus viirus-VZV; Väga lenduv streptokokk. piisknakkus: Hästi ja nakkav, Bakter: lenduv ja väga kuid õhus S
Vaid 20%l inimestest, kes B hepatiidi nakkusega kokku puutuvad, tekivad hepatiidi sümptomid. Kuid ka sellest 20%st haigetest 95% terveneb täielikult ja saavutab eluaegse immuunsuse. Ja kui ühel aastal (1996, USA) esineb samas vanusegrupis 279 Bhepatiidi haigusejuhtu ja 872 väga rasket reaktsiooni Bhepatiidi vaktsiinile (neist 48 surma), siis kumb variant on ohtlikum? Hirmsad tapjahaigused on tehtud lihtsatest lastehaigustest (mumps, leetrid, sarlakid, punetised, tuulerõuged). Leetrite puhul see peab isegi osaliselt paika, sest peale leetrivaktsiini kasutuselevõtmist on leetrid tunduvalt raskem haigus. Enamuses murrab ta küll vaktsineerituid. Tuulerõugete vaktsiini reklaamikampaania on USAs hetkel käimas. Täiesti ohutust ja kergest haigusest (kas on keegi kuulnud tuulerõugete tüsistusest?) on tehtud surmahaigus, mille sümboliks pisarais mängukaru ( last ei ole enam või vaevleb ta
Laste hüpertermia tegevusjuhis kiirabile MÕISTED *Palavik -- hüpertermia; organismi normist kõrgem temperatuur *Kõhuvalu -- dolor abdominis; koe kahjustuse või kahjustuse riskiga kaasnev ebameeldiv aisting ja tundeelamus *Kõhulahtisus -- diarröa; rooja ebanormaalne vedelus ja roojamise ülemäärane sagedus *Oksendamine -- vomitus, emesis; toidu tagasivool, erilise refluksi seeria abil suurenenud kõhuõõne rõhu jõul maost söögitorru ja suukadu välja *Lööve -- muutus nahas, mis mõjutab selle väljanägemist või tekstuuri; lööve võib põhjustada nahavärvi muutusi, sügelust, naha kuumenemist, reljeefsust, kuivust, lõhenemist või villistumist, tursumist või valulikkust *impetigo -- mädavilliline lööve PATSIENDI ÜLEVAATUS: 1. Mõõta temperatuuri 2. Vaadata kurku, suu limaskesta, nohu olemasolu 3. Kuula kopsu! 4. Palpeerida kõhtu 5. Väikelapsed, imikud alati lahti riietada, ...
Olid jõulud ja neil piirdusid need sellega, et nägig aknast naabrite pidu. Nende juurde tuleb haldjas, kes ütleb, et otsige sinilindu, sest see toob õnne ja haldja laps on haige ja vajab ka õnne. Rändavad öökuningriigis, võlu metsas, mälestuste maal, kus kohtavad oma surnud lähedasi ja tulevikuriigis kohtavad sündimata lapsi, kes teavad ette oma elu. Paljud neist toovad leiutisi maale kaasa, kohtavad oma tulevast venda, kes toob neile kaasa leetrid, sarlakid ja läkaköha ja ütles, et see järel sureb. Leiavad ka siniline, aga need osutuvad pettelindudeks. See tähistab seda et ka in oma elus kogeb õnne vaid üürikeseks hetkeks. Lapsed läksid koju, avastasid, et on järgminse päeva hommik (endale tundus et oli aasta ära) Avastasid, et sinilind on tavaline puurituvi, kes neil kogu aeg oli olemas. Nad andsid selle sinilinnu naabrinaise lapsele, kes saabki terveks.
Muusika kuulamine on inimese sügav vajadus. Muusikat on vaja ka vaegkuuljale. Statistika kuulmishäirete leviku kohta: esineb keskelt läbi 6 % inimestest. Kuulmiskahjustustest 70-80% on sisekõrvakahjustused. Kuulmisaparaadi tüübid. Vana tüüpi aparaat- sisuliselt võimendi. On häälestatud vaegkuulja kliinilist seisundit arvestades. Uut tüüpi kuulmisaparaat ka kuulmisprotees. On hakatud kasutama sisekõrvaproteese. Kuulmishäirete kõige sagedasemad põhjused on nakatused, gripp, sarlakid, leetrid jne ..haigused võivad anda oluliselt halvemaid komplikatsioone noores organismis kui täiskasvanule. Perception of music by patients with cochlear implants. Cochlea tigu; implant protees Teokahjusus = sisekõrvakahjustus. Sisekõrvas heli mehhaaniline iseloom muutub, heli muutub elektrilisteks impulsideks. Heliimpulside teisendamine. Kui sisekõrv ei tööta, siis seda impulside teisenemist toimuda ei saa. Kurtus heli sumbub sisekõrvas või enne seda.
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioo...
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ...
1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, lii...
Kaitseb fagotsüütide eest ja aitab epiteelile kinnituda. Ta on väga vastupidav kuivamisele. See soodustab tema levikut haiglas. Põhjustab kõripõletikke, keskkõrvapõletikke, angiini, rinnapõletikku ja ka nahapõletikku (nekrotiseeriv fastsiit), roosi, reumat, sarlakeid. Enam kui 50% farüngiitidest on põhjustatud S. pyogenese poolt. Teine pool on viiruslikud. Kui on tegu bakteriaalsega, tuleb kohe teha AB ravi, muidu võib haigus üle minna reumaks ja glomerulonefriidiks. Sarlakid (põhjustaja S. pyogenes). Algavad ägeda farüngiidi pildiga. Keelele ilmub vaarikapunane katt ja 7. haiguspäeval ilmub nahale lööve, mis on tingitud S. pyogenese erütrogeensest toksiinist, mida kodeeritakse faagi genoomis. Nekrotiseeriv fastsiit. S. pyogenes on tuntud ka nn lihasööja bakterina, kuna tema rakkude pinnavalgud ja eksotoksiinid toimivad superantigeenidena. Nende vastu moodustuvad antikehad ja see indutseerib nahaaluse koe kahjustuse (inimene hakkab ise oma
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...
Ainevahetuse kiirus on 10-100 x kiiremad kui päristuumsetel Inimene ja bakterid: Bakterhaigused · Nakkusviisid: · Aerosoolne: tuberkoloos · Toit/jook: salmoneloos, düsenteeria · Siirutajad: borrelioos, erlihhioos · Kontakt: deetanus · Biovedelikud: · Emalt ->lootele: plantsenta Närvisüsteemi kahjustuvad haigused: deetanud, korrelioos,potulism Nahka kahjustavad: akne, siberikatku nahavorm, roos(erüsiipel), sarlakid, muhk katk. Hingamisteed kahjustavad: läkaköha, tuberkuloos, difteeria, legionelloos Seedekulgu kahjustavad: salonelloos, düsenteeria, jersinjoos Suguelundid: klamüüdia, konerraa Lihased: lihasööja bakter Meelelundid: keskkõrva põletik, odraiva Organismi tervikuna: veremürgitus-seksis Kaitse bakterhaiguste eest: 1. Loomulik · Terved biobarjäärid · Agresiinve keskkond, happeline nahk, aluseline sapp · Antikehad, fagotsüüdid
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
§ Sepsis traumaatilise või kirurgilisest haavast lähtuv. Haigused, mis seotud A-grupi -hemolüütilise streptokoki (S. pyogenes) lokaalse põletikuga § Streptokokiline farüngiit (angiin) kõige sagedasem S. pyogenes'e poolt põhjustatud haigus. § Stretokokiline püodermia naha pindmiste kihtide irdumine. Haigused, mis seotud A-grupi -hemolüütilise streptokoki (S. pyogenes) toksiinide-ensüümidega § Toksilise soki sündroom § Sarlakid. Haigused, mis tekivad A-grupi -hemolüütilise streptokokilise (S. pyogenes) nakkuse järgselt § Reumaatilised kahjustused teatud vaegustevaba periood 1-4 nädalat. Enamsti kahjustuvad südame-lihas ja klapid, liigesed. Tgemist autoimmuunse meh-hanismiga. Korduvad streptokokknakkused raskendavad haiguse kulgu. § Glomerulonefriit (neerupäsmakeste põletik), eriti peale nakatumist variantidega M 12, 4, 2 ja 49. Hai-gus on krooniline, kaasneb erineval tasemel neerupuudulikkus.
Kasutatakse hiliskomplikatsioonide diagnostikas. • Streptokinaas – trombide lüüs, võimaldab levikut kudede. • DNaas – depolümeriseerib rakuvaba DNAd mädas • C5a peptidaas – degradeerib C5a. Haigused. • Streptokokiline farüngiit – 15% kõigist farüngiitidest. Äge algus, palavik, kurguvalu, suurenenud mandlid, katuga kaetud. Valdavalt 5-15-aastastel. Võib esineda tservikaalne lümfadenopaatia. 20% farüngiitidest (ülejäänu viirused) • Sarlakid – algus farüngiidilaadsete sümptomitega, mandlid valge katuga. 1-2 päeva pärast erütematoosne lööve ülakehal ja jäsemetel. Näsaline, punane nn „vaarikakeel“. Lööve kaob 5-7 päevaga, järgneb peopesade, jalataldade ketendus. • Püodermia – 2-5-aastastel, suvel, sooja ja niiske kliimaga. Valdavalt lokaalne, lööbeelemendid erinevas järgus, üldsümptomid puuduvad.
Umbes 5- 20% lastest on asümptomaatilised kandjad. Sagedasem nakkus on streptokokiline farüngiit e ülemiste hingamisteede limaskestade ja lümfiteede põletik. Baktereemia puhul võib tekitada sepsist, endokardiiti, septilist artriiti, osteomüeliiti, meningiiti jne. Kahjustatud naha kaudu organismi sisenemine põhjustab tselluliiti, flegmooni, nekrotiseerivat fastsiiti, haavainfektsiooni. Kui nakatumine toimub erütrogeenset toksiini produtseeriva tüvega (faagikonversioon), on tulemuseks sarlakid. A grupi streptokokknakkuse tagajärjeks võib olla autoimmuunse geneesiga reuma ja glomerulonefriit. Eksotoksiini (Spe) produtseerivad tüved tekitavad toksilise šoki sarnast sündroomi (TSLS). • Grupp B Streptococcus agalactiae isoleeritakse tihti tervete täiskasvanute suguteedest ja seedekulglast – 5-40%. S.agalactiae positiivsete emade lapsed koloniseeruvad sünnituse käigus. Enamusel lastest infektsiooni ei teki, kuid 0,5-1,0%-l areneb pneumoonia, sepsis ja/või meningiit
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
