UUSAEGNE RIIK Riigi olemuse muutumine 19. Sajandil muutusid riigi: Olemus ja valitsemiskord Riigi ülesanded avardusid tunduvalt Riigivõim sõltus üha vähem kirikust ja aadlist Rahva tahe riigi valitsemisel kaasa rääkida kasvas selletõttu hakkas muutuma ka arusaam, kelle huvides riik üldse tegutseb ja mida ta endast kujutab Varem seisuslik ühiskond, kus igal seisusel olid oma õigused ja kohustused, asendus riigikodanike poliitilise kogukonnaga, kus kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed ning neil on ühesugused õigused ja kohustused. Militaarne tööstusriik 20. Sajandi alguseks oli tüüpiline Euroopa riik olemuselt militaarne tööstusriik. Aadlike asemel töötasid selle võimuaparaadis ülikooliharidusega hästi tasutud ametnikud, kes polnud kõrget kohta saavutanud mitte tänu sünnipärastele tiitlitele või valitsejale osutatud teenetele, vaid pühendumuse ja oskuste tõttu. Nende juhtida olid suured ametkonnad...
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. C...
Renessanss 1. Renessansi mõiste ja tunnused. Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuris. See kujutas endast vaimset ja kultuurilist murrangut. See ei ole ainult kirjandusnähtus, vaid laialdane kultuurieluliikumine, mis haaras filosoofiat, teadust, religiooni, kirjandust, kunsti. Ning mõiste renessanss on muutunud elu tunnetuse väljenduseks. Tunnused: · Kesksel kohal on inimene oma individuaalsuses (heas ja halvas, ilusana ja koledana) · Mitmekülgsus ja universaalsus. · Loodusteaduste ja katseliste teaduste tormiline areng. · Positiivsus (usub inimesse, tema mõistusesse ja inimese patud leiavad mõistmist) 2. Renessansi tekke põhjused. Maailm avardub, Euroopasse luuakse mitmeid ülikoole, kust lastakse välja palju üliõpilasi. Tänu neile avarduvad inimeste teadmised loodusteaduste vallas ning samuti tehakse sel ajal palju ...
Illusioonide loomine maalidega Valgusega mängimine II Gesu kiriku pikiehituslik plaan Louis XV Rocaille kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistus aias Rokokoo õitseaeg sisekujundus Vastandumine barokile Chinoiserie 1715. aastaga algab Georgian'i-stiil "Inglise stiil" Georgian'i stiil liikus kaasa hilisbaroki ja rokokooga William Kent & Sir Robert Walpole Tähtsaks peeti ruumist ruumi vaadet anfilaat Mahagon Thomas Chippendale Eklektiline uusaegne mööblistiil Cabriole jalg, azuurne seljatugi Lisaks toolidele, klaasvitriiniga kapid, baldahiinvoodi ja kirjutuslauad Materjalina tamm, pähkel ja pöök Konstruktsioonilt keerukas Viimistlemine Naturaalsest puidust kuldamiseni Tsaar Peeter I projektid Versailles'i eeskujul Katharienthal'i loss Kadrioru lossi peosaal eesti hilisbaroki kõige täiuslikum näide Eestis pole ühtegi puhast rokokoointerjööri Stiili iseloomustavad üksikelemendid
Würzburg´is Nürnbergi teine suurmeister lähedal Albrecht Düreri kõrval Aastast 1501 kuni 1521 XVI sajandil oli ta töökoja omanik Grünewaldi tegelik nimi Seligenstadtis oli Mathis Gothart Peateoseks maalingud Keskaegne meeleolu, Isenheimi kloostri kiriku tegelaskujud ja kahe tiivapaariga altaril kompositsioon Altaril on näha sünge Uusaegne kehade tühi maastik ja tumeda ruumilisus ja naturalism taeva foonil kujutatud ristilöödu Vasakpoolsed ahastavad figuurid Maarja, Apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdalena Paremal seisab Ristija Johannes, viidates Kristusele kui lunastajale Grünewaldi looming Grünewaldi loomingus on nähtava maailma jäljendamine allutatud tunnete väljendamisele
· kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinevere) Aadliau ja duellid · Aadliau demilitariseerumine · noblesse de robe vs vana noblesse d'épée · õukondlik "honnête homme'i" ideaal · Aadlike vastastikuse kohtlemise punctilio · Auhaavamine tähendab endast alamaks pidamist. Point d'honneur · Uusaegne duell pärit Itaaliast. Renessansi virt ideaal. Girolamo Muzio Il duello (1550) Duellid · Juured: · Keskaegne vaenus (feudum) · Kohtumõistmine kahevõitluse teel · Rüütliturniir · Duellile iseloomulik: · Võrdne sotsiaalne staatus
Sai alguse 16.sajand -> Põhja-ja Lõuna-Ameerika koloniseerimine. 19.sajandil Aasia ja Aafrika kolooniate rajamine. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid Suurbritanni ja Prantsusmaa, Saksamaa*. Imperialism – suurriiklik mõtteviis, mille kohaselt rahvas on uhke ja väärikas kui suur ja võimas on riik. Riigi suurust ja võimsust mh ka vallutatud kolooniate hulk. Kolooniate üle omatakse poliitilist ja majanduslikku võimu. Sooviti saavutada maailmas võimalikult suurt mõjujõudu. 6. Uusaegne riik. a. Varauusaegne riik: seisuslik ühiskond. Riigivõim sõltus kirikust ja aadlikust. Riigivõimu teostas kuningas, keda nõustasid aadlikud. Uusaegne riik: Riigikodanike poliitiline kogukond. Kasvas rahva tahe riigi valitsemises. Võimuaparaadis (bürokraatia) töötasid ülikooliharidusega ametnikud. b. Rahvusriik – poliitiline süsteem, milles riiklikud huvid rajanevad rahva ühistel huvidel. Hakkas kujunema 18.sajandil. Kõirgeima võimu kandja on rahvas. Riik kuulub rahvusele
Madalmaade kunst 15. sajandil Karla Vahar Noarootsi Gümnaasium 11S 15. Sajand madalmaades Enamasti maalikunst Üldjuhul puudub antiikunsti eeskuju Kunst oli linnakodanike teenistuses Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed Kunstis olid usulised meeleolud Inimeste hingeelu avamine 15.Sajand madalmaades Üsna sarnane tolleaegse Itaalia kunstiga (renessanss) Tahvelmaalide osatähtsus Õlivärvide kasutamine JAN VAN EYCK (1390-1441) Üks madalmaade esimesi maalikunsti suurmeister Maalis Genti altari koos oma venna Hubertiga Lõpetas selle 1432 Kasutas traditsioonili piiblistseene Realistlik ja elav Samal tasemel kui itaalased samal ajal Kasutas oma maalides värviperspektiivi Genti altar Genti altar suletud Click to edit Master text styles Second level Third level ...
mandrast, Shakespear Romeo ja Julia, tragöödia, Montaigne - esse `' Essee'' Sonett kõlav ja selge keel, väljendama terviklikku mõtet, 14 värsirida, 4+4+3+3, viimases reas kokkuvõte. Novell tihe sündmustik, püant, lühijutt, üks teema. Shakespeare tragöödia (Hamlet, Romeo ja Julia, Julius Caesar ), ajalookroonikad(richard II, richard III, henryIV), komöödia(Suveöö unenägu, Veneetsia kaupmees, Tõrksa taltsus) Kelmiromaan pikareskne romaan, uusaegne realistliku romaani esimene aste. Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas.
Kunstiajalugu kunst · Muusika helikunst · Kirjandus keelekunst · Teatri-, filmi- ja tantsukunst · Arhitektuur joonestuskunst, ehituskunst · Joonistamine, maalimine, voolimine · Seinamaal e. fresko · Graafika e. trükikunst Kunstiajalugu · Kunstiajalugu uurib kunsti arengut, käsitledes seda ajalooliste etappide kaupa vanaaja kunst, keskaja kunst, uusaegne kunst ja kunstivoolude järgi. · Kunst on osa kultuurist. · Kultuur on kõik, mis on inimtegevusega seotud. Maalikunst · Algas 25000 eKr 19. saj lõpp · Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. · Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. · Maalikunsti viljelev kunstnik on maalikunstnik. · Näited: ,,Mona Lisa" (Leonardo Da Vinci) · Maalid on ilusad, võimasad, väljapaistvad · Maalikunsti peamine ülesanne on võimalikult täpselt kujutada nähtut (ruumiliselt, 3D) Kunst läbi aegade ...
samadmotiivid esinesid ka maalidel. Palju kasutati antiikkornamenti - pamett, meander, hammasvöö, jooksev koer jt. Armastatud elemendiks olid poritkused ja sambad. kasuatti vararenessansis levinud rusteeritud pindu, kolmnurkseid ja segmentkaarseid frontoone. Moes olid kanneleeritud pilastrid ja ümarkaarsed seinanitsid. antiigi järgimist peeti esmatähtsaks. Antiikne polükroomia oli muutunud aegade jooksul valgeks, seega arvati, et valge värv kuulub antiigi juurde. Klasstsism oli esimene uusaegne stiil, millel oli teoreetiline alus. Kaunistusi kasutati seal, kus need aitasid esile tõsta arhitektuurset ideed - ruumi avade ja liigenduste juures. Loobuti illusionistlikest taotlustest. Ruumides ei koondunud tähelepanu kõrgele laele, vaid kujundusobjektiks said seinad. Seintel kasutati paneele, mille lemmikmotiiviks said trofeekimbud. Värvid - kadusidpastelsed õrnad toonid. Asemele tulid külmad heledad kollased, rohelised, sinised ja valged toonid
Globaliseerumine ja globaalprobleemid Peeter Müürsepp 22.02.2012 · Ülevaade Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust (mis on, taust, põhiülesanded) 500 sõna Puududa võib vaid 2 loengut (sh. Puudumine esimesest Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga seotud üritusest) · Referaat- lühike sissevaade mingisse globaalprobleemi Globaliseerumine Sissejuhatus Definitsioon (tavaarusaam): Globaliseerumine tähendab sageli sünonüümi ühele või mitmele järgmistest nähtustest: klassikaline liberaalne (vabaturumajanduse) poliitika maailmamajanduses (majanduse liberaliseerimine), lääne (ameerika) poliitilise, majandusliku ja kultuurilise mõju levik, Internetirevolutsioon, nagu ka arusaam, et inimkond seisab ühtse kogukonna kujunemise lävepakul, kus sotsiaalsete konfliktide allikad on hääbunud. Definitsioon (ühisko...
,, AJALUGU KONTROLLTÖÖ". 1) 17 saj. 30a.-ne Ususõda 1618-1648a.Katoliiklaste ja Protestandide vahel. Sõjas osalsid enamlik Euroopa riike(Saksamaa,Rootsi,Taani,Prantsusmaa). Sõda lõppes Vestfaali rahuga-24 okt 1648a. 18saj. Põhjasõda.1700-1721a.Toimus Põhja-Euroopariikide vahel. (Venemaa,Saksimaa ja Taani moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu)Peamiseks sõja põjuseks oli Rootsi,kuna ta oli tugevaim Läänemere riik ja seega sooviti Rootsi tugevnemist piirata.Sõda lõppes Rootsi kaotusega ja kogu Baltikum kuulus nüüd Venemaale.1721a.Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Uusikaupunki rahuleping. 19saj. Napoleonisõjad. Osalesid peaaegu kogu Euroopa.Napoleon oli ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja.Auahne ja soovides kõiki Euroopa riike enda alluvusse.Selles osutusid vastupane kaks suurriiki Inglismaa ja Venemaa. Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed,Venemaa ja teiste suurriikide koalitsioonide ühendamises 1815a...
sajandil renessansiajastu muusikale. Kuni 13. saj oli muusika enamasti anonüümne. Alates 14. saj hakati seostama teost ja autorit. Ars Nova ajastu esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4-häälsed motetid. Ars Nova väljapaistvam helilooja oli Huillaume de Machaut. Madalmaad Madalmaadel kujunes 15. sajandil uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Kujunes välja uus kõlaideaal, mille aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, millest omakorda kujunes uusaegne harmooniakeel. Renessanss muusikas seostubki eelkõige Madalmaade vokaalpolüfooniaga. Tuntumad Madalmaade koolkonna helilooja Orlando di Lasso. Uued zanrid 15.-16. sajandi muusikas Missa - kirikumuusika oluliseim zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa tekstile. Reekviem - leinamissa, surnute mälestamiseks. Motett - polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul, enamasti loodi ainult jumalateenistuse tarbeks, kuid neid esitati ka väljaspool kirikut. Madrigal - sai alguse 16. sajandil Itaaliast
üldistatud ja deformeeritud inimkeha. Mõnikord on kujudes läbiulatuvad avad. Moore'i kunsti eeskujude hulgas on vana Mesopotaamia ja Vana-Ameerika skulptuurid. Henri Moore skulptuurid Mehhiko kunstnikud Suurt mõju saavutasid aga Mehhiko kunstnikud DIEGO RIVERA (1886-1957), JOSÉ CLEMENTE OROZCO (1883-1949). Nad olid kodumaal loonud väga omapärase ja jõulise monumentaalstiili, kus liitusid vanaaegne Ameerika kõrgkultuur, uusaegne indiaani rahvakunst, katoliiklik kirikukunst ja karnevalikultuur, aga ka Euroopa avangardismi mõjud. José Clemente Orozco - "Omnisciencia" Diego Rivera - "Lill" Picasso "Nuttev naine"
Alates Platonist distantseerusid filosoofid igapäevapoliitikast, siis ei kuulunud vabaduse temaatika nende mõtlemisse. Sel ajal ei tulnud keegi mõttele, et vabadus võiks tähendada midagi privaatset, mitte tegutsemise võimalust. Lõhe poliitilise, tegeliku vabaduse vahel ning tahtevabaduse vahel tuleb tugevalt esile alles kristluses, eriti varakristlikul filosoofil Augustinusel. Vabadus hakkab kuuluma tahte, mitte teo juurde. Seega on tahtevabaduse probleem spetsiifiliselt kesk- ja uusaegne küsimus. Juba hilisantiigis leiti, et vaba on see, kes elab oma mõtete ja veendumuste järgi välisest sunnist hoolimata. Vabadusest saab mõtteprotsess, mille abil ennast maailmast välja arutleda. Kristluses see võimendub: filosoofia ei nõua vabaduselt enamat, kui tahte rakendamist tulemustest sõltumata. Arusaama, et igal sündmusel on põhjus nimetatakse determinismiks (ld determinare´piire kindlaks määrama´). Selline on avar arusaam determinismist, mis ei ole sugugi ühemõtteline.
üldistatud ja deformeeritud inimkeha. Mõnikord on kujudes läbiulatuvad avad. Moore'i kunsti eeskujude hulgas on vana Mesopotaamia ja Vana-Ameerika skulptuurid. Henri Moore skulptuurid Mehhiko kunstnikud Suurt mõju saavutasid aga Mehhiko kunstnikud DIEGO RIVERA (1886-1957), JOSÉ CLEMENTE OROZCO (1883-1949). Nad olid kodumaal loonud väga omapärase ja jõulise monumentaalstiili, kus liitusid vanaaegne Ameerika kõrgkultuur, uusaegne indiaani rahvakunst, katoliiklik kirikukunst ja karnevalikultuur, aga ka Euroopa avangardismi mõjud. José Clemente Orozco - "Omnisciencia" DIEGO RIVERA - "Lill" Picasso "Nuttev naine"
· Meeleolu sünge, ähvardav · Huvitas inimeste tundeelu · Alasti kujutatakse vaid aadamat ja eevat ning kristust Matthias Grünewald 1470-1528 · Hõõguvad ilmekad värvid/kolorist!/ paneb rõhku värvidele. · Kannatuste maalija · ,,Isenheimi altar" o Isenheimi kloostri haigla kabeli altari maal(tiibaltar) o Kristus- kohutavate inimlike piinade kehastus o Keskaegne meeleolu o Kehade ruumilisus ja naturalism- uusaegne. Albert Dürer 1471-1528 · Joonistaja, graafik)thnikate avardaja), maalija, teadlane · ,,Püha Hieronymus" vasegravüür · Ilu reeglid, täiuslikud propotsioonid,- kaasaegsete inimeste mõõtmisest · ,,Aadam ja Eeva" · Portreed autoportreed- renessansslik- enda väärtustamine · ,,Autoportree maastikuga" Lucas Cranach(vanem) 1472-1553 · Maalija, graafik · Usupildid, portreed, antiikmütoloogia(kaasaegsus)
· Hääled hakkavad üksteist jäljendama. · Muusika on enam seotud tekstiga. Vokaalmuusika väljendus lähtuma tekstist, sõnad inspireerivad muusika tundelisi ja vahel ka piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. · Ka rütm seotud sõnaga, samuti vorm. · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille liigendus seotud hingamisega 14. sajandi muusika Ars Nova · Uusaegne kultuur väärtustab uut. · Teame juba nimesid, teose tähendus muutub. Loomingu ja autori vahel isiklik vahekord. · Ars nova- muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. Muutused muusikazanrides: · Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi. · Motett, sajandi algul rohkem kiriklik teos, hiljem kuulus pigem seltskonnamuusikasse, sai 14. saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Guillaume de Machaut u 1300-1377 · Elu seotud Reimsi linnaga.
Avati palju avalike ja erateatreid. Draama muutus kirjandusliigiks. Lavastati nii tragöödiaid kui ka komöödiaid. Põhiliselt 5 vaatusega värssteoseid. Ülekaalukas blankvärsi kasutamine. Ajaloolised ja mütoloogilised teemad. Christopher Marlowe Suurim Shakespeare´i eelne dramaturg. Kirev elukäik, oli kuninganna salateenistuses, kuulus vabamõtlejate ringi, ta õppis usuteadust kuid tal oli ateistikuulsus. Mõrvati. "Doktor Faustuse traagiline lugu" oli esimene uusaegne kirjanik kes Fausti müüdi teatrilavale tõi. Teos sai vahelüliks saksa rahvaraamatu ja Geothe suurteose vahel. William Shakespeare Kirjutas 36 näidendit. Tährsal kohal oli loodus, mis elustab armastust. Valitsev teema oli armastus. Tuntuimad "Tõrksa taltsutus, "Veneetsia kaupmees", "Suveöö unenägu". Õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid, armastuse vabadust, vastandades ühiskondlikud eelarvamused, normid, keelud. Kirjutas suure näidenditsükli "ajalookroonikad" toob esile
Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed Annabel Kallis Annar Õim Koloniaalsüsteem 20. sajandi alguses • Uusaegne koloniaalsüsteem tekkis majanduslikel, eeskätt kaubanduslikel kaalutlustel, et vedada emamaale toorainet ja hiljem muid kaupu, mis seal puudusid või olid raskesti kättesaadavad ( sool, vürtsid, toiduained, maavarad, tekstiil, luksusesemed). • Seepärast sai koloniaalsüsteem alguse just kaubandusettevõtete tegevusest (Hollandi, Inglise, Prantsuse Ida-India kompaniid) ning alles hiljem riigistati. • Lääne-Aafrika kolooniatest kujunesid orjade väljaveo
põhjus avangardismi keelata ja jälitada. Paljud kunstnikud olid sunnitud põgenema USA-sse. 14. Mis ühendas USA ja Mehhiko kunsti 1930. aastatel? USA hakkas valitsuse rahadega kunstnikelt tellima monumentaalkunsti teoseid ühiskondlikele hoonetele. Selles osalesid Mehhiko kunstnikud Diegi Rivera, Jose Clemente Orozco ja Jose David Alfaro Sigueiros, kes olid loonud vägaomapärast kunstistiili, kus liitusid vanaaegne Ameerika kõrgkultuur, uusaegne indiaani rahvakunst,katoliku kirikukunst, Euroopa avargardism ja karnevalikultuur. 15. Nimeta Siqueriose loomingut. David Alfaro Siqueiros "Seinamaal Chapultepeci lossis"; "Kõndivad figuurid" 16. Kuidas nimetati Saksamaal avangardistlikku kunsti? ,,Mandunud kunstiks". 17. Milline kunst kuulutati lubatuks NSVL-s? Kust võeti selle eeskujud? Sotsialistlik realism, mis toetus 19.sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolsevistliku ideoloogiat.
Saj Hispaanias. Peegeldas ajastule iseloomulikku seiklusjanu ja selle rüütellikud kangelased kehastasid energilise, leidliku, võidutahtelise inimese ideaali. Teiseks levis pastoraalromaan. See vastas aristokraatliku vähemuse maitsele. Kangelaste suhted oli idealiseeritud, sageli traagilised. Pastoraalromaanid tekkisid vastukaaluks tegelikkuse madalusele ja hallusele, ideaalse armastuse kujutelmad olid lugejale meelepärased. Kelmiromaan ehk pikareskne romaan oli uusaegne realistliku romaani esimene aste. Oma nime sai romaanide peategelastelt ehk sulidelt, keda 16. saj Euroopas palju ringi liikus. Kirjeldas ühiskonna eri kihte ja nende keskkonda, püüdsid tähelepanu juhtida sotsiaalsetele väärnähtustele ja tegid seda kriitiliselt. Pikareskne romaan tekkis ja arenes eelkõige Hispaanias. Varaseim teadaolev kelmiromaan on anonüümne ,,Tormese Lazarillo elukäik" . 2.Miguel de Cervanter
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? -Klassikaline (Platon. Kuni 17. Saj) Milline on hea, õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis selle elu heaks teeb? Kuidas seda saavutada? -Uusaegne Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane? 2. Mis on õnn? Muretu elu, mis on vaba kannatustest. See viib meid apaatiani inimese hingerahu. See on võimalik tänu filosoofilise eneseharimisele. Õnnelik on see, kea elab kooskõlas loodusega. Õnn on minu käsutuses olevad ihaldatavad objektid, mida mul ennem ei olnud. 3. Mis on hüve? Inimese ülim hüve on käituda looduse tahtele vastavalt. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism õnn peitub ihaobjektide pakutavas naudinguis. Ihad need, mida me tahame, soovime. Mikrokosmiline tasakaal minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hi...
Paul I Aleksander I Nikolai I Aleksander II Aleksander III Nikolai II · Vene koloniaalimpeerimu põhimõtted: 1) Venestamine 2) Bürokratiseerimine 3) Unifitseerimine · 1825.a sõjaväe eliidi mäss e. Detsembrimäss>uus valitseja Nikolai I rajas politsei riigi · 19. Saj rahvaarvu kiire kasv · 19. Saj kehtis kesk-ja uusaegne sotsiaalne struktuur 1) Domineerib aadel (makse ei maksa ja sõjaväes ei pea olema) 2) Kaupmehed ja vaimulikud: keskklass (makse ei maksa, nekrutiks ei võeta, ihunuhtlust ei anta) 3) Talupojad ja linnakodanikud maksid makse ja said kolki 4) 1861.a kaotati pärisorjus · 1855.a sai võimule Aleksander II, kelle ajal Tsetseenia ... edasi on vihikus tühi maa :D Ameerika Ühendriigid · Kolooniate rajamine 1) 16
Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Loodus: Põhja-Ameerika loodus on veelgi mitmekesisem ja rikkam kui Euroopas. Looduslikult on Põhja-Ameerika kirdeosas, kust regiooni uusaegne areng alguse sai, väga sarnane Euroopaga. Regiooni põhjaosa(Kanada ja Alaska) etendab sama rolli, mis lähisarktilised ääremaad Euroopas. Põhja-Ameerikas on ka vahemerelise loodusega piirkond- California. Erinevalt Euroopast on Põhja-Ameerikas ka suur niiske lähistroopika piirkond regiooni lõunaosas, kus on soodsad eeldused põllumajanduseks. Tööstusliku tähtsusega loodusvarasid leidub siin tunduvalt rohkem kui Euroopas ja nende varud pole veel
Darwini töö Liikide tekkimisest (1859) tõi inimesefilosoofiale kindla pinna. Üldfilosoofilises plaanis ei olnud evolutsiooniteooria kaugeltki uus saavutus. See oli olemas juba Aristotelese psühholoogias ja tema arusaamades orgaanilisest elust. Erinevus seisnes ainult selles, et Aristoteles pakkus välja formaalse tõlgenduse, uusaja filosoofid esitasid materiaalse tõlgenduse katseid. Darwini tööde üheks peamiseks eesmärgiks oli vabastada uusaegne mõtlemine asjade finaalsete põhjuste illusioonist. Orgaanilise looduse struktuuri tuleb mõista ainult materiaalsete põhjuste kaudu. Aristotelese arvates pole elu võimalik juhuslike põhjuste varal mõista. Uusaegsed mõtlejad aga väitsid, et juhuslikud muutused, mis iga organismi juures aset leiavad, on piisavad seletama järk- järgulist teisenemisprotsessi, mis viib lihtsaimatest ainuraksetest kuni kõige kõrgemate ja keerukamate eluvormideni (Cassirer, 1999, lk.38)
Seega võib kultuuriliselt ja ajalooliselt Põhja-Ameerikat käsitleda Uus-Euroopana.. Usk jumalasse ja askeetlus on eriti just Põhja-Ameerikas ajapikku asendunud usuga majanduskasvu, rahasse ja tehnoloogiasse. Ameeriklasi iseloomustab rohke tarbimine. 3 LOODUS Põhja-Ameerika loodus on veelgi mitmekesisem ja rikkam kui Euroopas. Looduslikult on Põhja-Ameerika kirdeosas, kust regiooni uusaegne areng alguse sai, väga sarnane Euroopaga. Regiooni põhjaosa(Kanada ja Alaska) etendab sama rolli, mis lähisarktilised ääremaad Euroopas. Põhja-Ameerikas on ka vahemerelise loodusega piirkond-California. Erinevalt Euroopast on Põhja-Ameerikas ka suur niiske lähistroopika piirkond regiooni lõunaosas, kus on soodsad eeldused põllumajanduseks. Tööstusliku tähtsusega loodusvarasid leidub siin tunduvalt rohkem kui Euroopas ja nende varud pole veel ammendunud(sütt ja maake
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline (Platon kuni XVII saj): Millineo n hea elu? Milles hea elu seisneb? Mis teeb elu heaks? Mida teha, et elu oleks hea? Kuidas elada hästi? Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik? Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine Seneca Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve? Objektid, mi...
elus ja toimimises - Ehkki linnad olid ka olulised käsitöö- ja kultuurikeskused, põhines linnade jõukus ja positsioon siiski esmajoones kaubandusel - Kaup liikus linnast linna ja iga linna kaupmehed said ostust-müügist oma vaheltkasu - Linnade puhul oli tähelepandav, et säilis antiikajast pärit kodaniku mõiste ja institutsioon, mis talupoja, vasalli ja senjööri suhetest täielikult kadunud oli (sellel õiguslikul raamistikul hiljem rajati uusaegne (kodanlik) Euroopa . - Linnaelanikud ei olnud otseselt kellegi alamad, nad olid vabad inimesed - Kuna loomulik iive oli linnades tavaliselt negatiivne, vajasid linnad inimeste sissevoolu - Talupojad said teatud aja elades linnas vabadeks inimesteks („linna õhk teeb vabaks“) - Kuid isiklikult vabadena olid linlased ühtlasi siiski linnakogukonna liikmed ja pidid alluma linnavalitsuse korraldusele – kohustus oli ka
keele ja sõnade kommunikatsioonivõime kohta Milles peitub sõnade tähendus? filosoofiaeelsed kontseptsioonid · Pythagoros: ,,nimesid moodustata ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt." · Demokritos: sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. · Sofistid: sõnad on konventsioonid ratsionalism ja empiris. · (platon, Aristoteles, Thomas Aquinas): · essentia, asja olemus · Uusaegne empirism: korduvad tajuimpulsid ehk ,,ideed" · John Locke: Sõna on...sekundaarne sisetahu, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid tajuimpulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Pragmatism ja Wittgenstein · John Dewey, Human Nature and Conduct, 1922 · sõna tähendus on tegevusharjumuste komplekt · ("Laua idee ei ole midagi muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle
Rüütlieepika keskajal – must-valge zanr
kangelaslaulu vorm, Assonants riim, lõpuvokaal, 10 silpi, luulevormis
teemad, kangelstegu/ suured tsükleid, graali motiiv (otsivad graali),
armastuse võitmine
ülesehitus (tüüpilised stseenid), esitati muusikuga, olid zanglöörid
(näitjejad/ lauljad)
karakterid, hea kangelane (ilus välis ja siseselt) , halb kangelane
(monstrivälimus)
ideoloogia oluline on usaldus kuningale, kuningate ja kristlust
ülistamine, õiglusekehastus, vennustavad unenäod
“Roland´i laul” -- kirjandus ja tegelikkus
Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,
frankide lüüasaamise põhjustaja Ganelooni reetlikkust ning Karl Suure
kätemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest.
Eeposes on 7 aasta kestev soda
Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja
herooiline, ülev tõsidus
...
Prantsusmaal. Saksa-Rooma riigis oli keisril võimalusi kehtestada absolutism sõjaliselt, kuid Rootsi sekkumine sõtta 1630. aastal nurjas selle. Inglismaal päädis absolutismi kehtestamise katse kodusõjaga, mille võitsid kuningavastased usufanaatikutest independistid Oliver Cromwelli juhtimisel, kes kehtestas kuninglikust absolutismist veelgi tsentraliseerituma ja totalitaarsema võimu, olles ilmselt esimene tõeline uusaegne diktaator. Hispaanias valitsesid pärast Felipe II surma suhteliselt saamatud kuningad ja seetõttu oli keskvõim nõrk, Portugal aga allutati vahepeal hispaanlastele ja kui see 1640 taas iseseisvus, oli riigivõim tükk aega üpris jõuetu. 7 Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/madlimaria/absolutism http://et.wikipedia.org/wiki/Absolutism 8
Hingesuurus (magnitudo animi) erineb kuulsusjanust (gloria). Aadlike vastastikuse kohtlemise punctilio Iseloomustus:Põlgus välise vastu, suured teod Auhaavamine = alandamine. Point d’honneur. Aukaotuse vältimine Kokkuvõttes: vooruslik elu -> teatav gloria Uusaegne duell – pärit Itaaliast. Renessansi virtú ideaal. Kristlus ja au Duell Kes end ise ülendab, seda alandatakse ja vastupidi! Juured: Keskaegne vaenus (feudum); Kohtumõistmine kahevõitluse teel; Alandlikkuse voorus Rüütliturniir
Võhma Gümnaasium REFERAAT Uraan Sander Vares Tauri Toomel Võhma 2007 Uraan - esimene uusaegne planeet Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et
Rabelais' peateos on ,,Gargantua ja Pantagruel". Võimsamalt kui ükski varasem või hilisem romaan kinnitab filosoofilis-sümbolistlik teos usku maisesse loodusesse ja looduse headusesse. 12. Kelmiromaan. - Kelmiromaan tekkis XVI sajandi keskel Hispaanias. Pikaro tähendab 'kelmi' või 'petist'. Varaseim Euroopa kelmiromaan ehk pikareskne romaan on ,,Tormese Lazarillo elukäik". Kelmiromaan paistab silma ajaloolise konkreetsuse poolest. Siit saab alguse uusaegne kaasajaromaan. Enamasti esitatakse minajutustusena ja jutustatakse poisi- või noorukiea seiklustest. Näitab, kuidas paheline ühiskond algselt puhast inimvaimu rikub ja inimest ennast alla käima sunnib. Esimeste kelmiromaanide tunnuseks oli seegi, et peategelane jutustas oma teenistusest mitme peremehe juures. Esimene romaanitüüp, mis realistlikus vormis hakkab kriitiliselt peegeldama ühiskonna elu. Satiiri peamine vahend grotesk. 13. Cervantes
LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt romaani-germaani ja anglo- ameerika õigusperekonnad). Allikakriitika kui uurimismeetod on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika
Selline arusaam oli kooskõlas teadmise ideaaliga, mis pärines juba Platonilt ning Aristoteleselt, ja eeldas teaduselt rangelt universaalset ja paratamatut teadmist – teadmist, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on igalpool, igalajal ja kõikidel juhtudel just selline ega saa olla teistsugune. Tolleaegse üldise veendumuse kohaselt, mida jagas ka Kant, rahuldasid olemasolevatest teadustest neid tingimusi loogika, matemaatika ja uusaegne loodusteadus. Kuid loogika on puhtalt formaalne distsipliin, mis kirjeldab küll oma valkonna universaalseid ja paratamatuid suhteid, abstraheerub aga sellest, kas üldse leidub konkreetseid objekte, mis niisugustes suhetes asuksid. Seega peab Kant objektiivseks teadmiseks matemaatilist ja loodusteaduslikku teadmist. Uusaegne filosoofiline refleksioon selle üle, kas ja kuidas on võimalik nimetatud kriteeriumitele
Renessansi kirjandus Renessanss oli ajajärk, mil toimus sotsiaalne, ideoloogiline ja kultuuriline murrang ning mis kujunes üleminekuks keskajast uusajale. Itaalias algase see 14. sajadnil, mujal 15. sajandi teisel poolel. Kestes kõikjal 16. sajandi lõpuni. Renessansi terminiti kasutati agselt kitsas tähenduses- selle all mõisteti antiikkultuuri taaselustumist pärast keskaegset vaimupimedust. Aristoteles, Platon ja Vergilius olid keskajal au sees, kuigi nende pärandit kasutati üsna kitsalt. Humanistid taaselustasid aga just need, võttes fookusesse inimese maised huvid. Renessansi õpetlased tegid suuri avastusi antiikse kultuuripärandi valdkonnas. Tänapäeva renessansi käsitus on laiem. Renessanss on ajastu, millal feodalismi rüpes hakkas küpsema kapitalistlik kord. Selle protsessi alged hakkasid tekkima juba 12. ja 13. sajandil koos linnade tugevnemisega. Uuel pinnasel tekkis uus kultuur, mis väljendas eelkõige tekkiva kodanluse huve. Re...
jäävamale osale- tema riigiteooriale: enne kui inimesest saab kodanik, on ta loomu poolest olend, kes tahab ennast säilitada ja peale selle veel oma eksistentsi veel nautida. Ta tahab endale võimalikult palju aega ega hooli oma ligimesest. Ta ei ole oma loomult seltsi otsiv 4 olend nagu Aristotelese Zoon politikon, inimene on kui poliitiline loom, vaid uusaegne, pidevalt omataolistega konkureeriv kodanlane, varajane kapitalist. Seetõttu sõlmivad nad lepingu, millega nad loovutavad tsentraalse instantsi-suverääni-osa oma loomulikust õigusest võimalikult palju kasu saada. Suverään peab suutma tagada, et kõik peavad kinni suveräänse lepingu tingimustest. Sellepärast peab tal olema sõjaline jõud ja maksustamisõigus. Samuti peab ta kontrollima riigi vaimu-ja usuelu, et suuta eos lämmatada enda vastu suunatud salasepitsusi
peale sümbolite rakendamise, leiabki aset katkestus, hääl kaotab oma päritolu, autor sureb, algab kirjutus. Siiski on seda nähtust eri aegadel erinevalt mõistetud: primitiivsetes ühiskondades ei lähtu jutustamine kunagi isikust endast, vaid temast kui vahendajast -- samaanist või laulikust, kelle puhul võib äärmisel juhul imetleda rema ,,osavust" (s.o narratiivse koodi valdamist), kuid mitte kunagi tema ,,geeniust" . Autor on uusaegne tegelane, kelle on loonud tõenäoliselt meie ühiskond, kus pärast keskaja lõppu avastati -- inglise empirismi, prantsuse ratsionalismi ja reformatsioonist võrsunud personaalse usu printsiibi abiga -- indiviidi või kõlavamalt öeldes, ,,inim isiksuse" väärtus. Seega on loogiline, et kirjanduse vallas omistas just positivism, kapitalistliku ideoloo gia kokkuvõte ja kõrgpunkt, suurima tähtsuse autori ,,isikule". Autor valitseb endiselt kirjandusloo õpikutes,
5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal 12. sajandi kavaleriideaal; õigluse kaitse suunad: kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste ees, kohustused jumala ees, kohustused naiste ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest · Antiikne voorus: kangelaslikkus sõjas, askeetlik moraal (raske ideaal) · Germaani au: elumõnude nautimine, enda glorifitseerimine, enesepiiramise tasu on nauding · Uusaegne aadliau: peab olema lojaalne, ent tahtmisel võib kuninga ja riigi maha salata; ei tohi ihata sõbra naist, tütart, õde, aga võib magada kogu muu maailmaga jne · Au suurlinnades: materiaalne küllus, poliitiline stabiilsus, mood on staatusesümbol, uhkus ja kadedus käivitavad inimeses töövõime 7. Montesquieu aust monarhiates Niiöelda vale au ei põhine tõelisel voorusel, iseloomustab ennekõike aadlit; aadliau
See materialistlik inimeseteooria (antropoloogia) on lähtekohaks Hobbesi filosoofia kõige tähtsamale ja jäävamale osale, tema riigiteooriale: enne kui inimesest saab kodanik, on ta loomu poolest olend, kes tahab ennast säilitada ja peale selle veel oma eksistentsiuuri nautida. Ta tahab endale võimalikult palju ega hooli oma ligimehest. Ta ei ole oma loomult seltsi otsiv olend nagu Aristotelese Zoon politikon, inimene kui poliitiline loom, vaid uusaegne, pidevalt omataolistega konkureeriv kodanlane, varajane kapitalist. Hobbesi kogemus kodusõdadega lõhestatud maailmast ütleb, et inimene on inimese hunt: homo homini lupus est. See ei ole Hobbesi moraaliotsustus, vaid lihtsalt loodusliku seisundi kirjeldus. Inimesed kisuksid üksteist lõhki, kui neil puuduks aru, mis ütleb, et on üks asi, mis on nende kõikide huvides - see on rahu. Seetõttu sõlmivad nad lepingu,
Hinge ja keha ei saa lahutada, nagu Platon tegi. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. H. ei meeldi teadus ja tehnika. Kreeklased on sügavamad kui meie. Nende maailmamõistmine on laiem. Kreeklaste kunsti käsitlus võibki olla teeks välja sellest teadusliktehnilisest ajastust. Tänapäeval on maailm nii suur ja mitmetasandiline, et ennast sinna süsteemi paigutada on raske. Heidab ette, et uusaegne maailm kitsendab tõe järele tehtavuse. Kõik see, mida suudame järele teha on mõjutatud eelarvamustest. Peaksime püüdma eelarvamusi läbi nägema. Selle asemel loome aga eelarvamuste najal aina uusi asju. Salapärases kreeka valguses end varjav on vanem ja jäävam kui inimese teos. Kunst on uue maailma avamine 14. Foucault' huvi antiikeetika vastu. Foucault' «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. ,,Seksuaalsuse ajalugu",millel on 3 köidet
Hinge ja keha ei saa lahutada, nagu Platon tegi. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. H. ei meeldi teadus ja tehnika. Kreeklased on sügavamad kui meie. Nende maailmamõistmine on laiem. Kreeklaste kunsti käsitlus võibki olla teeks välja sellest teadusliktehnilisest ajastust. Tänapäeval on maailm nii suur ja mitmetasandiline, et ennast sinna süsteemi paigutada on raske. Heidab ette, et uusaegne maailm kitsendab tõe järele tehtavuse. Kõik see, mida suudame järele teha on mõjutatud eelarvamustest. Peaksime püüdma eelarvamusi läbi nägema. Selle asemel loome aga eelarvamuste najal aina uusi asju. Salapärases kreeka valguses end varjav on vanem ja jäävam kui inimese teos. Kunst on uue maailma avamine 14. Foucault’ huvi antiikeetika vastu. Foucault’ «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. „Seksuaalsuse ajalugu”,millel on 3 köidet
on üks sõpruse vorme. Riik – omakasu+loomulik sotsiaalsus. Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskagne riik oli üles ehitatud hierarhilistel suhetel. Keskaegset riiki iseloomustasid isikulisus, hierarhilisus, killustumus, võimu jagunemine kuninga ja seisuslike esinduskogude vahel. Universaalvõimu esindasid paavst ja keiser. Keskaegselt universalselt riigilt mindi üle suveräänsusele, paavst ja keiser kaotasid võimu. Uusaegne riik on impersonaalne ning suveräänne, riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. Abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Alamate kohustused on abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või teiste alamata suhtes. Riik ise (mitte valitseja ega kodanikud) on selles kontseptis suverään (ehk sõltumatu kõrgeim võimukandja) 2
· ,,Nalja viluks" pr. K ,,par ris" · Fanaatilise militarismi paroodia, teadmiste ammendamatuse tõdemine, palju sümboleid filosoofilises allegoorias, usk maisesse loodusesse ja looduse headusesse. Kelmiromaan · Realistliku romaani esimene etapp. Pikaresk (hisp. Keeles kelm). Omamoodi rüütliromaanide paroodiaks. Iroonia nende idealismile. · Ajalooline konkreetsus (vastupidiselt rüütliromaanide ajatusele), kaasaega kujutavad, uusaegne kaasajaromaan. · Antakse edasi minajutustusena tavaliselt, peategelase autobiograafia. Kangelane jutustab mingis elu murdepunktis sünnist saati oma loo ära. · Tõepärasuse mulje jätmine tähtis. · Enamasti pajatatakse poisikese või noorukiea seiklusi (loob eeldused 19. saj noorukiromaani tekkeks); räägitakse kuidas ühiskond alguses inimest alla käima sunnib. Jutustatakse oma teenistusest mitme peremehe juures. · Ühiskonna väärnähtuste kriitika
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised...
ümberkujundamisest, milles ristiusustamisel oli oluline, kuid mitte ainutähtis roll.. * Euroopa perifeeriat jäid iseloomustama rahvuslikud, religioossed ja keelelised pinged. *kohalike rahvussuhete ilme määras võõramaise immigratsiooni ulatus ja olemus. Oli suur vahe, kas immigrandid olid vallutajad või rahumeelsed kolonistid, kas neid oli ülekaalukas enamus või tühine käputäis, olid nad maaharijad või maatöölised, magnaadid või vaimulikud. Keskaegne ja uusaegne kolonialism * Uusaegne imperialism intensiivistas maakera ulatuslikku regionaalset diferentseerumist : tooraine- ja turgudenäljas tööstuspiirkonnad mässisid ennast süstemaatiliste vastastikuse sõltuvuse võrku regioonidega, mis varustasid neid toorainetega ja aitasid tööstustsoonide kaupu turustada. Keskaegne kolonialism on teistsugune. Vallutajad reprodutseerisid uues keskkonnas organisatsioonilisi vorme, mis olid neile kodumaalt tuttavad. Nende rajatud linnad, kirikud ja
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
