Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"karvade" - 267 õppematerjali

thumbnail
22
docx

Referaat Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii)

10 Kasutatud kirjandus 2 Liigi kirjeldus Küünarvarre pikkus: 37-44 mm Tiibade siruulatus: 240-280 mm Kehakaal: 7-13 g Lennus: mustjaspruun Selg: tumepruun Kõht: kollakaspruun Maksimaalne eluiga: 21 a. ja 9 kuud Looduskaitse: II kaitsekategooria Põhja-nahkhiirele on iseloomulikud tume nägu ja lennus. Karvkate on seljal mustjas või tumepruun ning karvade otsad on heledad. Värvuse ja näo poolest erineb ta selgelt teistest Eesti nahkhiirtest. Euroopa kesk- ja põhjapiirkonnad , Kaukaasia, Siber, Kaug-Ida, Jaapan. Põhja- nahkhiir on Euraasias kõige põhjapoolsema levikuga nahkhiireliik. Eestis on ta levinud kogu mandriosas ja paljudel saartel; ka väikesaartel, kus on kas metsa või põõsastikke. Eestis on suvise asurkonna suurus hinnanguliselt 100 000—300 000, millega on põhja- nahkhiir meie maastikes domineeriv nahkhiireliik...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogiline evolutsioon

Aju areng on teinud võimalikuks kultuuri tekke. Vaatamata nahavärvile kuuluvad kõik tänapäeval maal elavad inimesed ühte liiki, kuid erinevatesse rassidesse [negriidid (mustad), europiidid (valged), mongoliidid (kollased), omakorda 22 rassi]. Inimrassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Rasside eristamise tunnused on: I ­ naha ja karvade värvus, juuste kasv, nina ja huulte kuju, II ­ kasv, pea ja näo kuju, keha mõõtmed. Bioloogilise evolutsiooni tõenditeks on maakoorest leitud kivistised e fossiilid (saame teada, millised olid Maal varem elanud organismid, loomadel paremini säilinud skelett ja kojad, taimedel seemned ja tolmuterad; samuti ka merevaigus putukad, vulkaanituhas taimede lehed; mida sügavamalt kivistised on leitud seda vanemad ning erinevamad nad on), erinevate...

Bioloogia
302 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused

See iseenesest kahjutu nakkus (vagiina vi sugutipea pletik) osutub aga üsna ebameeldivaks, sest kaasneb rohke sügelus ning pletav tunne. Naistel eritub lisaks veel mäda. Seenhaigused on ravimitega täiesti ravitavad, kaasata tuleb ka vajalikud hügieeninõuded. Kubemetäid Täid on väikesed putukad, kes ründavad kubemekarvu. Täid ja nende munad (ehk tingud) on palja silmaga nähtavad ning nad kinnituvad karvade külge. Intensiivne sügelus on kige tähelepandavam sümptom. See kahjutu haigus on ravitav spetsiaalse emulsiooniga. Kuidas käituda, kui teil on suguhaigus? Kui arvate, et olete nakatunud mnda suguhaigusesse, peaksite koheselt ühendust vtma arstiga, keda te usaldate. Lisaks oma perearstile, vib selleks olla ka nahaarst, günekoloog, uroloog vi sisehaiguste arst. Iseseisev suguhaiguste ravi on problemaatiline ning vib osutuda isegi ohtlikuks...

Bioloogia
126 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Nahk

Inimese nahal on üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri, sest taa on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonet seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad. Kui õhutemperatuur on kõige tekibmhigistamine, veresooned laienevad. Nahal on palju retseptoreid, mis tunnevad valu, sooja, külma, puudutust. Samuti reageeritakse venitusele, survele, vibratsioonile, karvade liikumisele. Nahk kui erituselund Keha pinnalt eraldub niiskust. See aitab vältida ülekuumenemist. Lisaks sellele me vabaneme ka jääkainetest. Naha ehitus Nahk koosneb kihtidest: sarvkiht, marrasnahk, pärisnahk ja nahaaluskude Sarvkihis toimub kiire rakkude uuenemine, sinna tuleb pidevalt juurde marrasnaharakke ning suur osa sureb sarvkihirakkudest. Nahaaluskude Ülesandeks anda kehale kuju ning kaitsta (külma ja põrutuste eest). Pärisnahk Pärinahah rakud annavad nahale elastsuse...

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
5
doc

DNA, RNA, Valgud

Nt: pepsiin- lõhub teiste aminohapete järjekorda 2.Kaitseülesanne -Valgud on antikehade koostises. Antigeen on võõras aine organismis. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. Valged verelibled tunnetavad antigeene. Valged verelibled- toodavad antikehasid. Antikehad seostuvad antigeenidega. Makrofaag (suur valge vererakk) ,,toitub" fagotsütoosi teel. Makrofaag õgib kasvajarakke. Keratiin- karvade koostises olev valk. Karvad kaitsevad imetajate keha. Sõrad , kabjad, küüned , sarved- koostises valk. 3.Ehituslik ülesanne Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke). 4.Liikumisülesanne Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed....

Bioloogia
188 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muutlikkus

Somaatilised mutatsioonid võivad kanduda järglastele vegetatiivsel paljunemisel. Mittepärilik muutlikkus Keskkonnatingimustest tulenevat tunnuste varieerumist nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. Nendega ei kaasne muudatusi kromosoomides. Tunnuste modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks. Kitsas reaktsiooninorm on nt inimese juuksevärvusel ja karvade läbimõõdul. Laia reaktsiooninormiga on nt inimese kehakaal, kanade munatoodang ja veiste piimaand. Geenifondiks nimetatakse liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. Kui paneme mingid mõõdetavad tunnused koos nende esinemissagedustega kasvavasse või kahanevasse ritta, saame variatsioonirea. Selle graafiline kujutis on variatsioonikõver. Nad iseloomustavad eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust. Muutlikkuse uurimiseks kasutatakse tihti kaksikute meetodit...

Bioloogia
102 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Meeleelundid - nahk

Nende kokkutõmbumisel (näiteks külma käes, hirmu korra) tekivad nahale väikesed konarused - nn. kananahk. Näsakiht on varustatud arvukate vere- ja lümfisoontega, närvikiudude ja närvilõpmetega. * Võrkkiht koosneb sassiskiulisest tihedast sidekoest. Ta annab nahale iseloomuliku tugevuse ja vastupidavuse. Temas on rohkesti veresoonekesi, närvikiude, meelerakke ja silelihasrakke. Siin paiknevad ka higi- ja rasunäärmed ning karvade juured. Oma alumises osas läheb ta pikkamisi üle alusnahaks. Pärisnaha veresooned etendavad suurt osa keha termoregulatsioonis. Vastavalt olukorrale nad kas ahenevad (NS-i vahetalitlusel) - verd valgub nahast keha sisemusse ja nahk kahvatub - või nad laienevad - verd valgub nahasse enam kui tavaliselt ja nahk tõmbub roosakaks. Et naha veresoonekesed korralikult ja kiiresti välistemperatuuri muutustele ja organismi füsioloogilisele seisundile reageeriksid, tuleb neid "harjutada"...

Bioloogia
103 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimese paljunemine ja areng.

Arengutsükkel 70-85 päeva. Ühe kuuga valmib miljoneid. Valminud spermid talletatakse manustes. Seemnepõied ja eesnääre eritavad nõret, milles spermid liiguvad. Sperma väljutatakse organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Purske ajal eritub mitusada miljonit spermi. Sugunäärmed hakkavad talitlema 12-15 a., elu lõpuni. Murdeiga algabki munandite tegevusega. Esmased sugutunnused: seemnerakkude teke, meessuguhormoonide teke. Teisased: karvade kasv näol, tugev arenenud lihaskond, madal hääl, iseloom. kehakuju. Naise välimised suguelundid: tupesuue Sisemised: munasarjad, emakas, munajuhad, tupp. Naissugunäärmed on munasarjad, mis asetsevad kahel pool emakat. Nad toodavad suguhormoone, neis valmivad munarakud. Suguhormoonide (toodetud munasarjas ja ajuripatsis) toimel kujunevad esmased sugutunnused: munarakkude areng. Teisased: rindade kasv, puusade laienemine, varurasvkude naha alla....

Bioloogia
91 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tihased referaat

Sobiva elupaiga valib välja isalind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivasse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jmt. Maailmast on teada juhtum, kus pesa ehitati isegi kaamelikoljusse. Ehitusmaterjalina kasutavad tihased rohu- kõrsi, lehti ja sammalt. Pesaloht padjandatakse paksult karvade ja sulgedega. Aprillis muneb emaslind 6.....12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna. Seejärel asub emaslind mune hauduma, isaslind toob talle ainult harva toitu. Nädala pärast, kui pojad on munast koorunud, asuvad mõlemad vanalinnud neid usinalt toitma. Pojad jäävad pessa vähem kui kuuks ajaks. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks...

Loodusõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Nahk

imelaps.ee/pg/nahk/6.shtml Naha koostis Marrasknahk (e epidermis) ­ keha veekindel kaitsekiht, mis koosneb pidevalt uuenevatest rakkudest Sarvkiht ­ marrasknaha pindmine osa, mis koosneb surnud rakkudest Pärisnahk (e dermis) ­ asub epidermise all ja selles paiknevad naha elusstruktuurid (Veresooned, närvilõpmed, rasu- ja higinäärmed, karvade juured) Nahaaluskude e alusnahk (e hüpodermis) ­ naha sügavaim kiht, mis koosneb rasvarakkudest Bakterid Hulk ja arvukus sõltub: vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest, nahavigastuste ja ­ haiguste olemasolust http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.lefo.net/eworksheets/4klass/9loodus/images/4-9-3- 1.jpg&imgrefurl=http://www.lefo.net/eworksheets/4klass/9loodus/4-9-3- 1...

Bioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Inimsese anatoomia + joonised

Temperatuuri reguleerimine: a) veresoonte abil- kui veresooned laiendavad, siis nad annavad liigse soojuse ära. Kui aga ahenevad, siis talletavad sooja. b) higistamise abil ­ higi eristumine kehalt, jahutab organismi. Kui külm, siis ei higista c) karvade abil- Kui külm, siis karvad püsti. Soe siis naha ligi. 8. Luustiku ülesanded: toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid kaitsevad siseelundeid, närvisüsteemi põhilisi osi võimaldab inimestel liikuda annab kehale kuju luudes tekivad vererakud (punased) rasvainete varupaik (kollane luuüdi) mineraalide varjupaik 9. Luu joonis, selle osad ja nende ülesanded Käsnollus- vähendab luu kaalu...

Bioloogia
90 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Leht, vili, õis ja seeme

Lihtsamad kattekarvad on üherakulised liht- ja tähtkarvad, viimastel on karva ülaosa tähtjalt harunenud. Mitmerakulised karvad jagatakse üherealisteks, harunenuteks, soomus- ja sammaskarvadeks. Soomuskarv koosneb lühikesest jalast ja sellele kilpjalt kinnituvatest kitsastest rakkudest. Sammaskarv kujutab endast tihedasti üksteise vastu liibunud peente karvade kimpu. Olenevalt sellest, millise ilme annavad kattekarvad taimeosale, eristatakse siid-, ude-, taker-, vilt- ja karekarvu. Haakekarvad on ühe- või mitmerakulised, tugevate rakukestadega. Neid leidub näiteks viljadel ja toele haakuvatel nõrkadel vartel. Näärmekarvad koosnevad ühe- või mitmerakulisest jalast ja peast. Karvapea toodab mitmesuguseid eritusaineid. Kõrvekarvad on enamasti üherakulised, kuid mitmerakulise alusega - subepidermaalsetest kudedest tekkinud...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
10
doc

"Valgekihv" Jack London

Tänu sellele muutus Valgekihv tugevamaks, tigetamaks ja julmemaks.Nüüd juba, kui mõni kutsikas üksi ringi liikus, murdis Valgekihv ta maha.Sellest tuli paksu pahandust ja Valgekihva hakkati koerte pool kartma. Temast oli saanud kõige julmem koer.Ta oli metsik võitleja.Ta oli juba kõige kiirem jooksja, osavaim võitleja ning ääretult nutikas.Tema liigutused oli välkkiired ning tal oli oma ründamistehnika.Ta ei valmistunud võitluseks (urisemine ja karvade turri ajamine), vaid kargast kohe kallale ja see ajas ohvri segatusse.Kõigepealt ta lükkas ohvri pikali ja siis hüppas hammastega kõri kallale.Ta ei olnud enam sõbralik koer nagu vanasti vaid tige ning õel. Ühel päeval läks Hall Kobras Yukonit fortti oma asjadega kauplema.Ta võttis Valgekihva ja mõned teised koerad kaasa.Valgekihv nägi seal esimest korda valget inimest.Ta sai kohe aru, et valge inimene on suurem jumal, kui need keda ta senini tundnud oli...

Kirjandus
210 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Valgud

Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud Tertsiaarstruktuur Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud Fibrill Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Verehüübimisvalk fibrinogeen Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon e.valgustruktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur....

Bioloogia
103 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Doping

» Mitmed spordialad on võtnud käsile enesepuhastuse. Suusatamine, kergejõustik, jalgrattasport ja ujumine on kindlasti puhtamad kui kümmekond aastat tagasi. Kõrvalmõjud: Meestel/Naistel: - akne/menstruatsioonitsükli häired - suureneb agressiivsus/sekundaarsete sugutunnuste muutumine - lihastoonus tõus, lihaskrambid/nahakahjustused, akne - suguiha muutused, munandite atroofia/suureneb karvade kasv - impotentsus/hääle madaldumine - neerukahjustused/meeleolu muutused, agressiivsus - südamelihase kahjustus/südame, neerude ja maksa kahjustused - kasvuhäired noores eas/psüühika häired - psüühikahäired/mehelik rüht ja käitumismaneer - immuunsuse langus Dopingust ja kontrollist selle kasutamise üle Võistlustel ­ teostatakse alaliidu tellimusel, testitavad sportlased loositakse välja....

Kehaline kasvatus
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muutlikkus ja pärilikkus

Võib tekkida nii embrüogeneesis kui lootejärgses arengus. Hõlmavad enamasti organismi piiratud osi. Mittepärilik e modifikatsiooniline muutlikkus ­ keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine (fenotüübiline varieeruvus). Sugulisel teel ei pärandu järglastele ning ei kaasne muutusi kromosoomides. Reaktsiooninorm ­ ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid. Jag: kitsas ja lai. Kitsas on näiteks imetajate juuksevärvusel ja karvade läbimõõdul. Lai on näiteks kehakaal, kanade munatoodang ja veise piimaand. See tuleneb aga geenifondist. Geenifond ­ liigi või populatsiooni kõigi geenide ja alleelide kogum. Variatsioonirida ­ mõõdetavate tunnuste ja nende esinemissageduste jada, mis iseloomustab mittepärilikku muutlikkust ja annab ülevaate ka geneetilisest muutlikkusest. Variatsioonikõver ­ variatsioonirea graafiline kujutis, mis iseloomustab eelkõige...

Bioloogia
108 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Liblikalised

8.B Klass Üks suuremaid putukaliike ­ 160 000 liiki Eestis ­ 2 200 liiki Kuuluvad lülijalgsete seltsi, putukate klassi Kehapikkus ­ paar mm kuni 3 ja enam cm Lüliline keha, kaetud karvade või soomustega Liblikatel on peened jalad ja sale keha Hästi arenenud tundlad ja liitsilmad Imilondiks moondunud suised ·Liblikate pea kinnitub kehale peene kaelaga. ·Rindmik koosneb kolmest omavahel kokkukasvanud lülist ·tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik moodustis PÄEVALIBLIKAD HÄMARIKULIBLIKAD Tiibade algkülg tumedam Hallikad tiivad lamavad Laiad tiivad puhkeasendis keha peal...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Murdeiga 12-16 aastat

Murdeea esimesed märgid Esimeseks muredeea alguse tunnuseks on rindade kasv ja see algab keskmiselt 11- aastaselt: nibud ja nibuväli muutuvad tumedamaks ja kummuvad ettepoole, rind hakkab kasvama ning koos sellega arenevad rinna sees piimanäärmed. Rindade kasvule järgneb häbemekarvade kasv, mis algab keskmiselt 11-aastaselt, ja seejärel kaenlaaluste karvade kasv. Esialgu ilmuvad mõned üksikud karvad, aja jooksul karvastik tiheneb ja katab kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Kasvuspurt algab tüdrukutel umbes kaks aastat varem kui poistel, keskmiselt 12- aastaselt. Kasv ei ole aga alati ühtlane, mis tähedab, et jalad ja käed võivad venida palju kiiremini kui ülejäänud keha. Murdeeas on väga loomulik võtta kaalus juurde, sest keha peab võtma naiselikumad kehavormid puusadele, reitele, kõhule ja rindadele koguneva rasvkoe arvelt....

Perekonnaõpetus
115 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Suguhaigused

Peamised haiguskandjad on medtöötajad ja narkomaanid. Praeguseni on hepatiit ainuke suguhaigus, mille vastu on vaktsiin. Täid on väikesed putukad, kes ründavad kubemekarvu. Täid ja nende munad (ehk tingud) on palja silmaga nähtavad ning nad kinnituvad karvade külge. Intensiivne sügelus on kige tähelepandavam sümptom. See kahjutu haigus on ravitav spetsiaalse emulsiooniga. gonorröa ehk tripper. Põhjustajaks on bakter. Naistel erilisi tunnusmärke pole, peamine on mädane kollakas-rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on kaebusi tihedamini, eriti haiguse alguses; kusemine on valulik, samuti tuleb kusitist mädast eritist. Nähud tekivad enamasti umbes üks nädal peale...

Bioloogia
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun