Seened: *eukarüootsed organismid Seened jagunevad: pärmid ja pärmseened, dimorfsed seened, monomorfsed seened. Mükoosid-seente poolt põhjustatud haigused: pindmised, naha ja nahaderivaadi, nahaalused, süsteemsed, opurtunistlikud. Nõuanded seeninfektsiooni vältimiseks: Basseinides,saunades mitte käia paljajalu Pesta jalgu iga päev, korralikult kuivatada Puhastada korralikult dušširuumi Mitte jagada teistega rätikuid, riideid Pesta sokke võimalusel 60 kraadi juures Võimalusel ära visata vanad jalanõud Mitte kanda samu jalanõusid mitu päeva järjest Desinfitseerida jalanõusid Vältida jalgade haudumist Vahetada jalanõude sisetallad Algloomad: *amööbid,viburloomad,ripsloomad,eosloomad. Sissepääs organismi: neelamisel,penetratsioonil, transplantaarselt Elavad maapinnas, basseinides, soojades mageveetiikides. Paljunevad pooldumise teel (eosloomad suguliselt-mittesuguliselt) Elutsüklil kaks faasi: aktiivne toitumisfaas, vaikn...
· tähelepanu tuleb pöörata kubemele, sõrme ja varbaküüntele. · Käed määritakse pärast igakordset vee ja seebiga pesemist uuesti ravimiga. · Riided ja voodipesu vahetada ravi alustamisel ja ravi lõpetamise järel. · Pärast ravi lõpetamist vahetatakse rõivad ja voodipesu, kasutusel olnud rõivad ja · voodipesu pestakse pesumasinas 60 °C juures või saadetakse keemilisse puhastusse. · Desinfitseerida jalanõud ja pehme mööbel, suuremaid esemeid võib desinfitseerida · läbi märja riide triikimisega. · Päris suured seljariided võib sulgeda tihedalt plastikaatkotti ja hoida nii kaks · nädalat, sest sügelislest ei suuda kauem elus püsida, kui tal ei ole kokkupuudet · elusorganismiga. Naha hoolduse aspektid (3) Tähele tuleb panna tüsistuste tekkimist: · tähelepanelik tuleb olla kõigi nahale ja limaskestale mõjuvate toimeainete suhtes, mis on näonahale ja suguelunditele ärritava toimega;
Sealviibimine võib olla lubatud vaid sanitaarrõivastuse kandjail.8. Ei ole lubatud kasutada mõranenud ega vigastatud sööginõusid, need tuleb käigust kõrvaldada. 9. Tükelduslauad peavad olema valmistatud tugevast puust või muust vastupidavast materjalist, nende tööpind peab olema sile. 10. Lõikelaudu ei tohi hoida virnas üksteise peal. 11. Jäätmete jaoks peavad olema kaanega ämbrid, mis pärast tööd (sõltumata täitumisest) tuleb tühjendada ja desinfitseerida ning loputada kuuma veega. 12. Metallnõud (katlad, potid, pannid) peavad olema terved, kindlate põhjade ja käepidemetega. 13. Võttes välja kuumast ahjust toitu ei tohi pead ahju kallutada. Kui mõni toitaine jms. on kukkunud ahju tagumisse äärde, siis selle välja võtmiseks kasuta mingit pika varrega tõmmitsat. 14.Libastumiste vältimiseks tuleb põrandale sattunud vedelik, rasv, toiduraasud, sööginõude killud jms. kohe koristada 15.Õige tööasendi hoidmine
Seened. Nele Terase lotu kõ 1. Nimetage peamised viljelevad seeneliigid ning nende kasvatamise eelised ja puudused. Esitage palun eelised ja puudused liikide kaupa. Eestis on söödavaid seeneliike umbes 300. Seente viljelemisega on Eestis väikesemastaabiliselt tegeldud ainul 2 liigiga aedsampinjoniga ja austerservikuga. Uuem liik on siitake. Siitake: negatiivsed: siitake läheb generatiivse arengu (viljumise) faasi märksa raskemini kui austerservik. positiivsed: nõudlus ületab pakkumise. Sampinjon: positiivsed-kasvatamisel on eeliseks tema ammune tuntus ja kultiveerimise täpselt väljatöötatud ning kergesti järgitav tehnoloogia. negatiivsed-kuna shampinjoni kasvatamine omab pikki traditsioone on siin ka konkurents kõige tugevam ning turustamine suhteliselt komplitseeritud. Läbilöögi eelduseks saab olla orinteeritus kohalikule ja lähinaabrite turgudele...
1. TÖÖTAJATE ISIKLIK HÜÜGIEEN 5 -riietus eraldi puhtad riided ja jalanõud -ehted ei tohi olla 4 -juuksed kinni pantud ja pea katte all 4 -käte korrashoid enne tööle asumist käed pesta ja desinfitseerida 5 2. KÖÖGI PUHTUS -tööpinnad pestud, desinfitseeritud iga päev 5 -riiulid pestud, desinfitseeritud 1 kord nädalas 5 -seinad pestud ,kuivatatud 2 korda aastas 5 -põrandad pühitud, pestud iga päev 5 -pliidid tugeva pesuainega pestud ,kuivatatud 1 kord nädalas 5
Mustus ja selle liigid Liis Tammaru, Riina Piir Definitsioon: Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Mustuse tüübid Praht eraldi tükkidena, eemaldatav käsitsi või kuivade meetoditega Lahtine mustus kuiv või märg, ei ole kinnistunud. Eemaldatav kuivade, väheniiskete või niiskete meetoditega. Kinnistunud mustus kergelt kinnistunud, kuivanud või kergelt kleepunud mustus. Eemaldatav niiskete või märgade meetoditega. Plekid üksikud kinnistunud plekid, eemaldatav erimeetoditel. Mustuse tüübid 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ohtlik mustus 1 : Mikroobiline mustus...
Erandiks on nooremised ja emised nädal enne poegimist ja poegimise ajal, keda võib pidada nii, et neil ei ole võimalik näha teisi liigikaaslasi. (3) Sigade magamisala peab olema puhas ja sealt tuleb tagada vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine kohasesse allapanusse. Sigadele peab võimaldama vaba juurdepääsu magamisalale. Magamisalal peab kõikidel sigadel olema võimalus samaaegselt lamada. (4) Sigade pidamise ruum või ehitis, vahendid ja seadmed tuleb puhastada ja desinfitseerida vajaduse kohaselt. Samuti tuleb sigade pidamise ruumis või ehitises teha näriliste tõrjet. Roe, uriin ja söödajäänused või mahakukkunud sööt tuleb regulaarselt eemaldada, et ära hoida haisu tekkimine ja mitte meelitada ligi kahjurputukaid ja -närilisi. (41) Sigade pidamise ruumi või ehitist tuleb põhjalikult puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida iga kord pärast tühjendamist ning enne uute loomade sissetoomist.
sümptomite leevendamisega. Palavikku saab alandada jaheda niiske rätikuga. Palavikku ning sellega kaasnevat ebamugavustunnet on võimalik leevendada järgnevalt: juua ohtralt vedelikke; Manustada lihtsaid valuvaigisteid, näiteks paratsetamooli; Sidekestapõletiku korral loputada silmi veega või vajadusel manustada silma antibiootikumitilku. Hügieen Haige tuleb isoleerida; ruum õhutada; voodipesu pesta eraldi teistest; käte hügieen; desinfitseerida kõik pinnad; kasutada maski. Rasedus Rasedate naiste veres määratakse immuunsust tagavate antikehade olemasolu. Kui punetistega puututakse kokku raseduse algperioodil, võivad tagajärjed olla korvamatud. Raseduse ajal haigust põdedes on oht: spontaansele abordile enneaegsele sünnitusele kaasasündinud väärarendile Kaasasündinud punetised Kaasasündinud punetiste korral on lootel suur oht jäävate kahjustuste ja arengupeetuse
· sterilisatsiooni taluv, · antistaatiline, · õhku läbilaskev, kuid samas tihedakoeline, mis oleks efektiivseks barjääriks eritiste läbitungimisel, · allergiavaba · taluma masinpesu vähemalt 75 C Korduvkasutusega tekstiilide kasutamisel peab pesumaja tagama tekstiilide hoolika loputuse, vältimaks nende allergeensust. Puhta pesu transport osakonda ja ladustamine Enne puhta pesu transportimist tuleb puhas pesukäru desinfitseerida desinfektsioonivahendiga. Transpordi ajal tuleb puhas pesu katta kaitsva kattematerjaliga. Puhast pesu hoida osakonnas suletavas, ainult selleks otstarbeks kasutatavas kapis või ruumis. Pesuriiulid peavad taluma niisket puhastust. Palatisse viidud kasutamata pesu ei tohi puhta pesu kappi tagasi panna. Steriilsed tekstiilid Tekstiilpesu, mida kasutatakse aseptilise ravi- ja diagnostikaprotseduuride juures, peab olema steriilne.
Suure kuumuse puhul algab intensiivne higistamine, sest vee aurumisel viiakse kehalt palju soojust ära. 5. Nahk on meeleelund nahas asuvad närvilõpmed, mis registreerivad valu; külma retseptorid, mis registreerivad madala temperatuuri; soojusretseptorid, mis registreerivad kõrge temperatuuri ja surveretseptorid. Naha tervisehoid Nahka tuleb kaitsta vigastuste eest. Sellel otstarbel kasutatakse töötamisel kindaid ja spetsiaalseid kaitseriietusi (päästjad jt.) Vigastused tuleb desinfitseerida, et vältida mikroobide sattumist haava (joodi lahus, piiritus, Cutasept jt.) Seejärel asetatakse haavale steriilne side või haava plaaster. Nahka tuleb regulaarselt pesta ja kui vaja siis ka puhastada. Pesemisega vabaneb nahk higist ja rasvast ning see väldib vistrike teket. Kui nahk on põletada saanud, siis tuleb 1)kiiresti külma veega jahutada. 2)panna peale teepuuõli, aaloet. 3)pöörduda arsti poole.
puhastatakse sauna siis, kui saun on maha jahtunud. Sauna leiliruumi koristamisel tuleb kõigepealt niisutada lava ja lava taga olev toetumissein, see avab poorid ja mustus tuleb kergemini välja. Järgmisena tuleb kanda pindadele saunadele mõeldud üldpuhastusaine kasutuslahus, seejärel küürida pinnad pesuharja või hõõrukiga. Pinnad tuleb loputada leige veega voolikut kasutades. Seejärel tuleb pinnad kuivatada ning desinfitseerida ja uuesti loputada ning kuivatada. Pingid tuleb pesta samamoodi nagu lava, põrandat pestakse pesuharja või hõõrukiga. Kui põrand on pestud tuleb see loputada ning kuivatada. 3 KOKKUVÕTE Niisketes ja märjades üldruumides kasutatakse erinevaid pesuvahendeid ja meetmeid. Niisked ruumid on soodsamad kohad bakterite ja mikroobide levikuks. Võib ka tekkida hallitus, kui ei pesta korralikult. Kindlasti tuleb
Pesemist saab teostada kas täielikult voodis, osalise pesuna voodis, voodi ääres või pesuruumis. Nahahooldusele lisaks kuulub isikliku hügieeni teostamise juurde veel: suuhügieen, habemeajamine, juuste pesemine ja hooldus. Pesemisvõtteid raskendavad haige seisukord ja jõud, protseduurid ja haige oma harjumused. Eakate inimeste nahk ei taha väga sagedast pesemist (hooldekodudes vannipäev 1 kord nädalas, kuid vajadusel võib ka sagedamini). Enne pesemist ja selle järgselt tuleb alati desinfitseerida käed. Ära tuleb võtta kell, sõrmused ja ketid. Jalga kummikud, ette pikk kummipõll. Kummikindaid kasutada siis kui haigel on mingi nahahaigus, kui hooldustöö tegijal on käsi katki ja kindlasti intiimpesul. PIDADA KOGU AEG MEELES ERGONOOMILISI TÖÖVÕTTEID! Oluline on patsiendi intiimsuse tagamine. Alastiolek võib olla sellistele inimestele ületamatu, kes pole kunagi end teiste ees lahti riietanud.
Järvamaa Kutsehariduskeskus PUHASTUSKEMIKAALID referaat Koostaja: Regita Eesmaa LM31 Juhendaja: Lia Padu Paide 2009 Desinfitseeriv: Apesin Desinfektions- Spray Desinfitseeriv vahend pihustiga Kasutuskohad: Seadmete, mööbli ja pindade desinfitseerimiseks kliinikutes ja arstiruumides. Desinfitseerida võib nt madratseid, voodeid, transpordikärusid, instrumentide aluseid, vannimatte ja reste, prügiämbreid, tualettpotiprillaude, käsipuid, ukselinke, mööbli- ja tööpindu, jalatseid, sukki jne ning kõiki raskesti juurdepääsetavaid kohti. Mitte kasutada alkoholitundlikel materjalidel (nt pleksiklaas). Omadused: Kiiretoimeline pindade desinfitseerimisvahend. Bakteritsiidne, fungitsiidne, viirustevastane (kaasa arvatud B-hepatiit, AIDS).
Amülaas Proovide külmutamine · Spetsiaalne konteiner laborisse saatmiseks · Koagulatsioonifaktorid · ACTH · Parathormoon Veenipunktsiooni eesmärk · Vereproovide kogumine · Ravimite manustamine · 20,22 G nõelad · Vakutainersüsteem Veenipunktsioon · Kõige olulisem on looma korrektne fikseerimine · vältida liigset jõudu!!! · Veresoon peab olema nähtav Vereproovi võtmise tehnika 1. Veen komprimeerida verevõtukohast ülevaltpoolt. 2. Vajadusel pügada karvad 3. Nahk desinfitseerida alkoholiga Lasta aurustada. 4. Veresoon fikseerida sõrmedega 5. Torge läbi naha ja veresooneseina nii, et nõel jääks soone sisse. 6. Esimene tilk verd lasta kukkuda tampoonile 7. Kas koguda veri esemeklaasile, teha äiged, lasta veri valguda nõelast otse katseklaasi mööda selle seina, lasta verel voolata vaakumkatsutisse 8. Eemaldada zgutt 9. Seejärel soonest nõel 10. Suruda tampooniga torkekohale, et ei tekiks verevalumit Leukotsüütide morfoloogia muutused võivad haarata:
Taimed madalakasvulised, nõrkade juurtega. Õitsemine hilineb. Lehed kolletunud varakult. Haigus kandub edasi taimemahla ja õietolmuga. Viirushaigeid tulpe tuleb eristada kirjuõielistest sortidest.Kirjuõielistel sortidel põhjustab viirusnakkus õie kroonlehtede kuju muutusi. Need pikenevad või lühenevad ning on ebakorrapäraselt lõhestatud. Tõrje: Haigestunud taimed kõrvaldada enne õitsemist Tõrjuda hoolikalt lehetäisid-viiruse siirutajad Õite lõikamisel desinfitseerida nuga naatriumtrifosfaadi 30%-lises või formaliini 5%- lises lahuses. Loobuda haigusele vastuvõtlike sortide kasvatamisest! 5 Sibula Juurelest Sibulatesse näritud peened pruuni näripuruga täidetud käigud, milles valkjaskollased ovaalse kehaga kuni0,8mm suurused läikivad lestad. Lest kahjustab sibulaid hoidlas ja kasvuperioodil. Tulbi lehed kolletuvad , sibulad kõdunevad
mürkgaasidega ja kontrolliti rangelt joogivett. Elanikel tuli säilitada puhtus, kellel olid kirbud, nood läksid sanitaarpunkti linnavalitusse üles andma. Muuhulgas pidid omaksed arsti poolt diagnoositud juhtumist teatama ja nõustuma haige isoleerimisega eraldi palatisse. Peale seda oli juba registreeritud 40 surmajuhtumit, prefekt otsustas tõhustada ettevaatusabinõud. Haigete isoleerimine ja registreermine olid endiselt jõus, haigete korterid tuli desinfitseerida ja sulgeda, omastele kehtestati samuti karantiin, matused otsustati linnvalitsuse tingimustel. Telliti lennukiga haiguse vastu seerumit, millest paraku jätkus vaid haigetele, levimisele sellest ei piisanud. Kui surmajuhtumit arv järsult langes, seejärel ühe päevaga 30 uut ohvrit nõudis, sai doktor Rieux telegrammi, millel seisis: „ Kuulutage välja katkuseisukord. Sulgege linn.“ II osa Inimestele hakkas nüüd kohale alles jõudma, et see ongi karm reaalsus ja et
Õhuruum muna tömbis otsas hakkab tekkima munemisjärgselt. Munemisjärgselt muna jahtub, muna tömbis otsas toimub munavalge ja pooride kokkutõmbumine, mille tagajärjel imetakse õhk muna tömpi otsa, kus ta jääb membraanide vahele. Kui muna asub sel ajal saastunud allapanul, pesas jne, siis munakoorel olevad bakterid, seened jm tungivad läbi koore pooride munasse. Patogeenid hakkavad kiiresti paljunema munade inkubeerimise alguses (sest temperatuur tõuseb). Kõige parem aeg mune desinfitseerida ongi sel ajal, kui nad on veel soojad ja pole maha jahtunud. Hiljem, kui jahtunud, siis munasse sisenenud patogeene sealt enam välja ei saa. Vahetult munemisjärgselt on muna temperatuur u. 40 kraadi (veidi vähem kui linnu kehatemperatuur 42 kraadi). Muna mahajahtumiseks kulub 4-6 tundi (olenevalt keskkonnast). Selle aja jooksul 2 tuleks desinfitseerida. Haudemune peaks korjama 4-5 korda päevas, et nad enne
Tõrje: vältida kärnaseid seemnemugulaid, soovitav kasta kartuleid mugulate moodustamise ajal, haiguskindlad sordid. o Kartuli-ringmädanik haigustekitaja säilib nakatunud mugulates. Levib ainult seemnemugulatega. Nakkust soodustab niiske ilm koristamise ajal. Eriti vastuvõtlikud noored mugulad. OHTLIK KARTULIKAHJUSTAJA. Mugulad mädanevad, põllusaak hävitatakse. Tõrje: nakatunud partii hävitatakse, pikaajaline kasvatamiskeeld põllul, hoidla ja harimisriistad tuleb desinfitseerida. o Kartuli pruun-baktermädanik kogu taim närbub. Laialdaselt levinud kuuma kliimaga maades. Vajab arenguks niisket mulda, säilib haigetes mugulates, mullas. OHTLIK KARANTIINE KARTULIKAHJUSTAJA. Mugulad mädanevad, kartulisaak hävitatakse. Tõrje: nakatunud seemned hävitada, pikaajaline kartulikasvatamiskeeld põllul. Desinfitseerida harimisriistad, hoidlad jne. o Kartuli-keerdlehisus lehtede servad rulluvad üles. Kandub edasi lehetäide ja teiste
Valga kutseõppekeskus Dana Makejenko KS14 Toiduhügieen Valga 2014 Sisukord Toiduhügieeni üldeeskiri................................................................................................................... lk 3 Mis on toiduhügieen........................................................................................................ ...................lk 4 Toiduhügieeni määravad tegurid............................................................................................... ......lk 5 Isiklikud hügieeninõudeid................................................................................................................lk 5-6 Puhastamis– ja desinfitseerimisplaan.............................................................................................lk 7 HACCP-Hazard analysis and critical control point......................................................................lk 8 To...
seemikuid; seemnest kasvab kompaktne, ilus põõsas rohkete, suurte õitega. Pelargooni seemned on suured, kaetud tugeva, nahkja kestaga. Seemnete külvist õitsemise alguseni kulub 5-6 kuud. Seemneid võib külvata aastaringselt, kui on olemas hea valgustus sügisel ja talvel. Pelargooni pistikud lastakse kergelt kuivada, seejärel istutatakse kobedasse, kergelt niisutatud segusse turbast, lehemullast ja liivast. Pistikute juurdumiseks võetud muld on soovitatav eelnevalt desinfitseerida, näiteks kasta keeva veega või hoida 15-20 minutit tugevalt köetud ahjus. Ööpäev kuivatatud pistikud tuleb enne juurduma panekut asetada söepulbrisse. Juurduvad enamasti kuu aja jooksul. Pistikud, mis on juurdunud juba varakevadel, hakkavad juba suvel õitsema. Pistikud võetakse talvituvatelt emataimedelt. Sügistalvisel perioodil hoitakse pelargoone 10-12 kraadi juures, alates jaanuarist aga tõstetakse kasvuhoone temperatuur 16 kraadini ja taimed annavad rohket
Iluteenindaja saab ennast seennakkuse eest kaitsta, kasutades ühekordseid kaitsekindaid, põlle, näomaski jm salongi kuuluvaid esmavajalikke kaitsevahendeid. Iluteenindajat kaitseb ka terve, pehme ja hooldatud käenahk. (www. tipp-partner.ee). Tööriistad tuleb alati pärast kasutamist panna desinfitseerimislahusesse, pärast seda pesta, kuivatada ja steriliseerida, et vältida klientide nakatumist seenhaigusesse. Samuti tuleb kindlasti puhastada ja desinfitseerida kõik pinnad (töölaud, kasutuses olnud toolid, põrand, 2 jalavannid), et pidurdada dermofüütide levikut ning enda ja teiste klientide võimaliku nakatumist. ........ peab teadma ka seda, et tal on lubatud läbi viia üksnes neid protseduure, mis ei ole seotud seenhaiguse ravimise ja kosmeetiliste vigade kirurgilise korrigeerimisega. Ehk kui tegemist on kaugelearenenud jala- või küüneseenega peaks klienti suunama nahahaiguste
Köökide ja restoranide 50ml 5 liitrile veele Iga päev põrandad 80ml 8 liitrile veele Jäätmete Rasvaeemaldusvahend 10ml 1 liitrile veele Iga päev Pinnad eelnevalt kõrvaldamine, RADIKALIN 50ml 5 liitrile veele puhastada ja prügiämbrid, 80ml 8 liitrile veele desinfitseerida, 30 konteinerid minuti möödudes pinnad veega loputada. Desinfitseerimislahus 20ml 1 liitrile veele Pihusta pindadele ja lase Hygienic3000 100ml 5 liitrile siesta 15 minutit. Veele
kasutamisel, tätoveerimisel, augustamisel ning muudel torkevigastustel. Nii võib B-hepatiiti nakatuda, kasutades verega saastunud vahendeid, näiteks nagu ühist hambaharja või habemeajamisaparaati. Hepatiiti nakatumise oht on ka sugulisel teel või emalt lapsele, kui ema ise on B-hepatiiti nakatunud raseduse teisel või kolmandal trimestril või 2 kuu jooksul pärast sünnitust. Nakatumise vältimiseks tuleb desinfitseerida või steriliseerida kõik meditsiini- instrumendid või iluteenuste vahendid. Peab vältima võõraste hügieenitarvete, eeskätt hambaharjade, raseerimisvahendite ja maniküüritarvete kasutamist. Seksuaalvahekorra puhul tuleb kasutada kaitsevahendeid. C- ja D-hepatiidi puhul on samuti oluline vältida kokkupuudet nakatunud inimese vere ja sekreetidega. Ohtlikeks protseduurideks on tätoveerimine ja augustamine. Seksuaalsel teel nakatumise vältimiseks tuleb kasutada kaitsevahendeid.
lihas ja kalas olevast rauast aga 15-20%.Päevane rauavajadus sõltub east ja soost. Naiste rauakadu on suurem kui meestel, seega vajavad naised päevas 1,3-2,5mg rauda, mehed aga 0,9-1,2mg. Kui me vajalikku rauakogust ei saa, siis kasutatakse hemoglobiini moodustamiseks esmalt ära maksas sisalduv raud. Keskkonnamõjud · Magnetvesi - sisaldab rauda ja tänu sellele on võimalik desinfitseerida vett, nt jõevee läbijuhtimisel magnetväljast hukkuvad koolera-, düsenteeria- jt haiguste pisikud, umbes 90%bakteritest hävib. · Rauavaeses mullas ei kasva taimed hästi, taimete lehed on kahvatud ja pleekinud, ehk tekib kloroos. Kloroosi korral pidurdub vitamiinide moodustumine ja klorfülli süntees. Kloroos võib tekkida ka mitte nii rauavaeses mullas, vaid võib juhtuda, et mullas olev
Toodet võib kasutada kõikide pindade puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Ühtlasi kõrvaldab ebameeldiva lõhna allika. Parima tulemuse saavutamiseks on soovitav enne kasutamist lugeda hoolikalt läbi etiketil olev juhend. GNDL Disinfectanti võib kanda pinnale kas niiske lapi/käsnaga või pritspudeli abil. Niisuta kogu puhastatav pind, loputa ja eemalda liigne vedelik sobiva lapiga. Vahendit võib kasutada nii külma kui sooja veega. Kui soovid puhastada, desinfitseerida ja eemaldada ebameeldiva lõhna haiglapalatitest, põrandatelt, üldkasutatavatest ruumidest, köökidest ja ooteruumidest, lahjenda vahekorras 1:100.
kihtidesse: aluskrohv, pealiskrohv. 2.8. Lihvlint Kasutatakse pindade korrastamiseks peale krohvimist , kui krohv on kuivanud. 3. Hallitus seene eemaldamine · Teha kindlakd ja kõrvaldada kõik niiskusallikad. · Alustada koheselt kõigi märjaks saanud matejalide kuivatamisega. · Eemaldada ja hävitada hallitusega kahjustatud materjalid · Puhastada tihedate ja väiksema poorusega materjalide pinnad hallitusest. · Desinfitseerida pinnad. 3.1. Puhastuskemikaalid Puhastuskemikaalid jagunevad (biotsiidid) jaotavad toime tõhususe järgi alljärgnevalt: · Sanitaarne puhastusvahend vähendab märgatavalt bakterite ja teiste mikroorganismide hulka kvaternaarsed ammuooniumisoolad. · Desinfektant hävitab teatud kahjulikud mikroorganismid,, ei hävita eoseid kloor, naatriumhüpoklorit, vesinikperoksiid, osoon.
kasutada taldrikut. 10. Tükelduslauad peavad olema valmistatud tugevast puust või muust vastupidavast materjalist, nende tööpind peab olema sile. 11. Lõikelaudu ei tohi hoida virnas üksteise peal. Arvamus: Ei mõista milleks? Kui on kuivatatud lõikelauad siis ju ei tohiks probleeme olla. Eelmises töökohas ( Texas) hoiti sama moodi lõikelaudu üksteise peal. 12. Jäätmete jaoks peavad olema kaanega metallämbrid, mis pärast tööd (sõltumata täitumisest) tuleb tühjendada ja desinfitseerida ning loputada kuuma veega. Arvamus: Meie firmas pole metall ämbreid! On vaid suur prügikast. 13. Sööginõud peavad olema portselanist või emailitud. Alumiinium- või roostevabast terasest nõusid ei soovitata. Plastist sööginõude kasutamine ei ole lubatud. Arvamus: Meil kasutatakse plast vanne. Ei näe mingisuguseid ohte. 14. Metallnõud (katlad, potid, pannid) peavad olema täiesti terved, kindlate põhjade ja käepidemetega. Ning mõned huvitavamad nõuded:
Kõige sagedasemad hallitusseentega seostatavad probleemid on allergilised reaktsioonid, näiteks nohu, silmade kihelemine, kratsimistunne kurgus või astmaatilised nähud; kroonilised probleemid võivad aga kurnata organismi immuunsüsteemi ja soodustada teiste haiguste, sh südamehaiguste ja kasvajate teket. Hallituse leidmisel eluruumidest tuleks see kõigepealt kiiresti kõrvaldada, pärast puhastamist ja kuivamist tuleks puhastatud pinnad desinfitseerida 80-protsendilise alkoholiga. Hallitusseente ärahoidmiseks on oluline ruumide korralik tuulutamine, ventilatsiooni kasutamine köögis, eluruumide ühtlane kütmine. ALGLOOMAD Algloomad on kohastunud väga erinevate elutingimustega. Enamik elavad temperatuurivahemikus +4°C kuni +30°C, kuid mõned liigid taluvad ka karmimaid tingimusi. Näiteks on algloomi leitud nii kuumaveeallikates kui ka jäisest mereveest.
ning serveerimist, alati pärast tualeti kasutamist, imikutel mähkmete vahetamise järel, külmtoitude käitlemisel rangete hügieenireeglite järgimine, toitude kuumutamine vähemalt 60 kraadini Celsiuse järgi, vähendavad kõik märgatavalt noroviiruse levikut ja nakatumisvõimalust. Ainuüksi regulaarne kätepesemine vee ja seebiga vähendab haigestumisi soolenakkustesse enam kui kolmandiku võrra. Saastunud pinnad puhastada ja desinfitseerida, kasutades kloorisisaldavat puhastusvahendit. Viirusega saastunud riided ja voodipesu pesta, kasutades kuuma vett ja detergenti. WC pott ja selle ümbrus hoida puhtana. Noroviirusega nakatunud isikud ei tohi valmistada toitu haigusnähtude esinemise ajal kuni kolm päeva pärast haigusest paranemist. Iseseisev töö II osa Õendusplaan Õendus probleem Kõhulahtisus, nõrkus, janu, oksendamine 1. Õendusdiagnoos
Kõige sagedasemad hallitusseentega seostatavad probleemid on allergilised reaktsioonid, näiteks nohu, silmade kihelemine, kratsimistunne kurgus või astmaatilised nähud; kroonilised probleemid võivad aga kurnata organismi immuunsüsteemi ja soodustada teiste haiguste, sh südamehaiguste ja kasvajate teket. Hallituse leidmisel eluruumidest tuleks see kõigepealt kiiresti kõrvaldada, pärast puhastamist ja kuivamist tuleks puhastatud pinnad desinfitseerida 80-protsendilise alkoholiga. Hallitusseente ärahoidmiseks on oluline ruumide korralik tuulutamine, ventilatsiooni kasutamine köögis, eluruumide ühtlane kütmine. Levinumad mürgitajad Hallitusseened kuuluvad rohkearvulisse mikroorganismide rühma. Ühte perekonda võib kuuluda nii häid kui halbu liike. Mõned liigid on hädavajalikud toiduainetööstusele (nt juustu, sidrunhappe ja teravamaitseliste kastmete valmistamiseks sojaubadest), teised ravimite tootmiseks
Küüneseen Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5% (USA uuringu andmed). Uuringud Inglismaal, Hispaanias ja Soomes näitavad küüneseene sageduseks 3-8%. Lastel esineb küüneseent harva. Tekitajad Enamus juhtudel dermatofüüdid (Trichophyton rubrum, Trichophyton interdigitale, Trichophyton mentagrophytes), pärmseened (näit. Candida albicans) ja hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis). Nakatumise põhjused Haigustekitaja satub küünele kontakti kaudu pindadelt ja nakatunud inimeselt. Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine nn. ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, dusiruumides jm. Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid. Küüneseen saab sageli alguse ka ravimata jalaseenest või käeseenest. Soodustavad fakto...
Vett võib korduvalt kasutada pumpamise, filtreerimise ja desinfitseerimise abil. Kuna vee soojendamine on kallis ettevõtmine, siis kasutatakse soojendatud vett korduvalt. Kui vett piisavalt filtreerida ja õhustada on võimalik kasutada kuni 95% kasutatud veest ja suunata see taaskasutusse. Et vee soojendamiskulutusi vähendada, saab kasutada soojusvaheti abi, kus taaskasutatakse üht osa ringlusest väljuva vee soojusest. Retsirkulatsioonisüsteemis on üldjuhul tarvilik soe vesi desinfitseerida ultraviolettvalgusega. Ultraviolettvalgus (UV) aitab vähendada efektiivselt haigustekitajate hulka. UV võimsus sõltub lambi võimsusest ja vee voolukiirusest läbi lambi. Kõige odavam filtreerimismeetod on ehitada veevarustuskraavidele restid. Resti või sõela pindala peab olema ummistumise ärahoidmiseks võimalikult suur. Parim filtreerimisefektiivsus saadakse liiva-kruusafiltriga, kus vesi filtreerub oma rõhuga läbi
masseeritakse udaraveerandeid (ca 10 sek.) c) kõik nisakannud surutakse kordamööda allapoole ja jälgitakse, et igast nisast oleks piimavool lakanud. Enamasti lõpeb piimavool enne esimestest nisadest. Järellüps kestab 20-30 sekundit. Pärast nisakannude äravõtmist on nisaava veel mõni aeg avatud. Selleks, et bakterid ei tungiks nisasse ega tekitaks udarapõletikku, tuleb nisad pärast lüpsi desinfitseerida. Desinfitseerimiseks kastetakse nisad desolahusesse või pihustatakse lahust pritspudelist. Lüpsmisel tuleb vältida nn tühjaltlüpsi. See tähendab, et lüpsimasin tuleb kohe ära võtta kui piimavool on lõppenud. Tühjaltlüpsi korral vigastatakse nisas asuvat limaskesta, mistõttu võib bakterite sattumisel sinna tekkida udarapõletik. 45. Lüpsiinventari pesemine - mõjutab suurel määral piimakvaliteeti. Kannulüpsimasina
toodete saastumist pilsivee, reovee, suitsugaasi, kütuse, nafta, määrdeainete ja muude ebasoovitavate ainetega. • Kalatoodetega kokku puutuvad pinnad peavad olema korrosioonikindlast materjalist, mis on sile ja mida on lihtne puhastada. Pinnakatted peavad olema vastupidavad ja mittetoksilised. • Kalatoodete valmistamiseks kasutatavad seadmed ja materjal peavad olema korrosioonikindlast materjalist, mida on hõlbus puhastada ja desinfitseerida. • Kui laevadel on veevõtuava kalatoodete puhul kasutatava vee jaoks, peab see paiknema nii, et veevarud ei saastuks. • Laevade osi või mahuteid, mis on reserveeritud kalatoodete ladustamiseks ja on kasutusel, tuleb hoida puhtana ning heas korras. Eelkõige ei tohi need olla saastatud kütuse või pilsiveega. • Kalatooted tuleb pärast pardale võtmist võimalikult kiiresti kaitsta saastumise eest ning päikese või muude kuumusallikate mõju eest
lihtne ka murda. Pistik võiks olla umbes 15 cm pikk ja 3-4 lehega. Ära tuleks murda kollased ja närbuma kippuvad lehed ning õiepung, juhul kui emataim on jõudnud selle juba moodustada. Pistikute lõikepinnal lasta umbes tunni-kahe vältel kuivada. Sel ajal hoida pistikuid liigse närbumise vältimiseks ereda päikese eest varjatud kohas. Juurdumise soodustamiseks võib kasutada juurdumispulbrit. Lõikepinna võib desinfitseerida ka söepulbriga, see vähendab mädanike teket. Juurduma võib pistikud panna nii kraanivette kui mulda. Vees juurutades jälgida, et vesi roiskuma ei läheks, vajadusel tuleks seda vahetada. Vette juurduma pandud pistikud istutatakse ettevaatlikult mulda, kui juured on umbes 3-5cm pikkused. Kasutatav muld olgu kerge ja õhurikas, vähese toitainetesisaldusega. Sobib näiteks kaktustele mõeldud muld või külvi- ja pikeerimismuld, üsna hästi juurduvad pistikud ka puhtas, niiskes liivas
Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni; Aafrikas 2 milj t Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku vä...
maitse-ja lõhnaomadused, värvuse jne. KORISTUSAEG Puu-ja köögiviljade koristamiseks sobib kõige paremini varahommik, kui temperatuur on madal ja aedviljade veesisaldus kõrge. Samas ei ole soovitav koristada niiskeid või märgi puu- ja köögivilju, seega peab ootama vähemalt udu hajumist. ÜLDNÕUDED 1. Võimalikult tuleb vältida mehaanilisi vigastusi. 2. Koristamisel kasutatavaid nõusid tuleb iga päev puhastada ja desinfitseerida. 3. Kõik koristamisel kasutatavad lõikeriistad peavad olema teravad. 4. Transpordivahendid ja täis kastid peavad olema võimalikult varjulises kohas. 5. Koristatud puu- ja köögiviljad tuleb kiiresti transportida jahedasse. Säilituskadude peamised pohjused. Aiasaaduste koristusjärgsete saagikadude kohta on läbi viidud mitmeid uurimusi. Üldistusena hinnatakse koristusjärgseid saagikadusid arenenud maades vahemikku 5...25% ja arengumaades 20...50%
1 Läänemaa Ühisgümnaasium Uurimistöö Massihävitusrelvad Klassid: 10-SST,R,H Juhendaja: Ragnar Kruusimaa Nimed: Demi Link, Rainis Altmeri Alex Liibert, Haapsalu 2016 2 Sisukord: Sisukord.........................................................................2 Bioloogiline relv............................................................3,4 Kaitsevahendid.............................................................5,6 Tuumarelv....................................................................7,8 Keemiarelv.................................................................9,10,11 Lisad..............................................................................12,13 3 Bioloogiline r...
ja säilitamiseks, peavad vastama hügieeninõuetele ja kaitsma kala ja kalatooteid saastumise eest ning võimaldama jää sulamisvee äravoolu.Tuleb vältida jäätmete kokkupuutumist kala ja kalatoodetega. Jäätmed kogutakse kergesti puhastatavatesse ning suletavatesse, spetsiaalsetesse vee- ja korrosioonikindlatesse mahutitesse, mis täitumisel eemaldatakse tööruumidest. Jäätmeid tuleb eraldada perioodiliselt või vähemalt kord tööpäevas. Jäätmenõud tuleb pesta ja desinfitseerida. Kala ja kalatoodete külmutamisel: Külmutamine peab toimuma külmutusseadmetes, kus kala ja kalatoode läbib külmutusprotsessi, mille käigus kala ja kalatoote sisetemperatuur langeb kiiresti miinus 18 °C või madalamale. Külmutatud kala ja kalatooted säilitatakse külmlaos, kus toodete sisetemperatuur ei tõuse üle miinus 18 °C. Konservide valmistamiseks mõeldud ja soolvees tervena külmutatud kala temperatuur võib ladustamisel olla maksimaalselt miinus 9 °C;
Biotiikide põhja ja põhjavee kõrgeima taseme vahe peab olema vähemalt 1,2 meetrit. Kui põhjavesi on ohustatud, tuleb pinnasfiltrid, tehismärgalad ja taimestikpuhastid ning biotiigid vooderdada geomembraaniga. Suurpuhastil peavad olema reoveesettekäitlusseadmed. Reoveesette tahendusväljakute äravooluvesi ning settekompostimisväljakutel kogunev sademevesi tuleb puhastada reoveepuhastis. Reoveepuhasti heitvett peab olema võimalik desinfitseerida kas statsionaarsete või selleks otstarbeks paigaldatavate seadmetega. Määrus nr 171 (13) Purgimissõlme ehitusnõuded Ühiskanalisatsiooniga katmata alal tekkiva ja kokku kogutava reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on 1000 ie või enam. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille
Seen infektsioon Inimest ohustavaid seeni on erinevaid tüüpe. Sagedamini on seeninfektsioonide tekitajateks dermatofüüdid, mis võivad põhjustada järgmisi nahainfektsioone: · küüneseen · peaseen · habemeseen · kehaseen · kubemeseen · jalaseen · käeseen Tavalised seened on ka normaalse organismi mikrofloora hulka kuuluvad pärmseened, mis võivad esile kutsuda nahal kandida haudumust (voltides), kroonilist küünevalli põletikku, peenise peaosa põletikku (balaniit), mähkmedermatiiti, mitmevärvilist kliiketendustõbe (Pityriasis versicolor), Pityrosporum follikuliiti, seborroilist dermatiiti, limaskestadel tupe kandidoosi, suu kandidoosi, ning harvem ka küüneseent. Haruldasemad on hallitusseened, mis põhjustavad peopesadel ja taldadel musta seeninfektsiooni (tinea nigra), kuid harvem ka küüneseent ja muid nahainfektsioone. Küüneseen Tekitajad Nakatumise põhjused Soodustavad faktorid Kliiniline pilt Dia...
ühekordsete desinfitseerimissalfrätikutega. Kamme hoitakse tööriistakotis. Juukselõikuskäärid, fileerimiskäärid Lõiketeri pühitakse iga päev pehme lapiga, tõmmates sellega korralikult piki terade lõikepinda (väga tugevast materjalist lapp ei sobi). Kõikide kääride desinfitseerimisel pööratakse tähelepanu definfitseerimisvahendi koostisele - mõned nendest soodustavad korrosiooni ja terase nürinemist. Selle vaatamata tuleb juukselõikuskäärid pärast igat klienti uuesti desinfitseerida. Võib kasutada sterelisaatorit, desinfitseerimis kappi. Et lõikuskääride iga kestaks kauem, nende hoolitsemiseks kasutatakse spetiaalset määret või õli.Määrida kääre tuleks regulaarselt Määret või õli kantakse tavaliselt ühenduskruvi taha, kus on kõige rohkem hõõrduvad pinnad. Lisaks sellele võib määret panna ka otse kruvile - see parandab kääride liikuvust ja vähendab pindade hõõrdumist.
Määrdunud klaviatuurid, kolleegide/klientide arvutihiired. kehavedelikega. Page 15 of 25 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 Töötaja viibib ka välisriikides Desinfitseerida käsi. töölähetustel, kus võib olla kokkupuude erinevate Viibides endeemilistes haigustekitajatega. piirkondades, kaaluda vaktsiini olemasolul vaktsineerimist antud piirkonnas levivate ohtlike
Pesta sooja veega. mõõtmiseks. Pesta sooja veega. Kaal juuksevärvi kaalumiseks. Puhastada vajadusel kaalule sattunud värv või vesinikemulsioon. Kamm juuste kammimiseks. Pesta sooja Kummi-, lateks- või vinüülkindad - veega ja desinfitseerida. juuksuri käte kaitseks, korduvaks kasutamiseks. Kilekindad ühekordseks kasutamiseks. Polüestrist või tekstiilist värvilina, kliendi Kummist või tekstiilist põll, juuksuri riiete riiete kaitseks. Puhastada vajadusel ja pesta kaitseks. Puhastada vajadusel ja pesta sooja vee ja pesupulbriga
Perede ümbertõstmine toimub apr. III, mai I dek. Temperatuur +18…20°C. . Pere tõstetakse sama värvi puhtasse desinfitseeritud tarusse keskpäeval. Kärjed tõstetakse puhtasse tarru koos mesilastega samas järjekorras, kui nad paiknesid vanas tarus. Vana taru tehakse kuuma pesusooda lahusega (0,5%) märjaks, seejärel kaabitakse konkspeitliga puhtaks. Siis pestakse taru üle puhta veega. Kuivanud taru seinad lastakse üle leeklambi või gaasipõleti leegiga. Desinfitseerida võib ka kuuma auruga. Mesilasperede pesaruumi laiendamine Eesti 22-raamilises lamavtarus alustatakse sellega mai keskel. Laiendamiseks on õige aeg, kui haue on eelviimases kärjes. Kui hauet on rohkem kui 6 raamil, võib 1 kärje asetada pesa keskele. Esialgu laiendatakse ülesehitatud kärgedega, mis asetatakse haudme ja söödakärgede vahele. Kunstkärgedega laiendamisel antakse need viimase haudmekärje ja kattekärje vahele. Kahte kunstkärge ei asetata kunagi kõrvuti.
tagasihoidlikud ning oluliselt silmatorkavamad teistel kehaosadel. Eriti rohkesti on löövet naba ümbruses ja jalataldadel. 9 3. SÜGELISTE RAVI Põhiprintsiibid: ravida nahka üle kogu keha ravida kõiki perekonnaliikmeid ja kontaktseid üheaegselt riided ja voodipesu vahetada ravi alustamisel ja ravi lõpetamise järel. Kõik pestavad asjad pesta, suuremaid esemeid võib desinfitseerida triikimisel läbi märja riide. Päris suured seljariided võib sulgeda tihedalt plastikaatkotti ja hoida nii 2 nädalat, sest sügelislest ei suuda kauem elus püsida, kui tal ei ole kokkupuudet elusorganismiga. Ravi efektiivsust suurendavad eelnevad veeprotseduurid. Soovitataksevahetada voodipesu ja riideid iga 12-24 tunni tagant ning kanda riideid, mida on pestud temperatuuril 60° C, keemiliselt puhastatud või mida ei ole vähemalt 3 päeva kasutatud
. · Fungitsiidide kasutamise miinuseks on nende toimeaeg, sest neid saab kasutada ainult kindlatel perioodidel, seega ei anna nende kasutamine efektiivset tulemust. · Puukoolides tuleb pidevalt rakendada kaudseid tõrjevõimalusi. · Tuleb täita hügieeninõudeid: kastmisvee hea äravool, kasutada puhast vett niisutamiseks (vältida looduslikest veekogudest pärinevat vett, vajadusel kasutada veepuhasteid), kasutada uusi potte või vanu regulaarselt desinfitseerida, ladu hoida puhtana ning koristada lehekõdu, kui mõni taim haigestub siis koheselt see hävitada. · Looduses levivate Phytophthora liikide leviku tõkestamine on raskendatud, seega vältimaks Töötlemine fungitsiidiga · Tavaliselt kasutatakse fosfiitsooli nagu potassiumfosfiit. · Fosfiit ei ole mürgine taimedele ja loomadele ning kujutab vähe ohtu keskkonnale · Toimimiseks peab fosfiit sisenema taime veeringesüsteemi.
toitumis- ja elutingimustest hoolimata madalal tasemel. Lapihaiguse tõttu sureb palju vähke eelkõige talvekuudel. Eestis on lapihaigus levinud paljudes veekogudes. Pikka aega polnud seda Saaremaal, ent 1994. aastal tehtud seirepüükides osutusid haiguskandjateks kuni 23% Kuke peakraavi jõevähkidest (Jaanus Tuusti avaldamata andmed). Senini teadaolev haigusetõrje seisneb püünistesse sattunud haigete vähkide hävitamises, ennetava abinõuna soovitatakse püügivahendid desinfitseerida ja rangelt kontrollida ümberasustatavaid vähke. Haigust aitab piirata ka intensiivne vähipüük tugevalt nakatunud piirkondades, et vähendada asustustihedust[1, 2]. 7.3.4 Parasiidid Jõevähkidel on leitud parasiteerimas rohkesti väheharjasusse perekonnast Branchiobdella, neid nimetatakse ka vähikaanideks. Et vähikaanid arenevad vähi koorikule või tema lõpustele kinnitunult, siis võib neid leida siin mitmes arengustaadiumis. Eestis on
lüpsiinventaar, lüpsitehnika töökorras.Pesta udar, kuivatada ja teha eellüps.Järellüps. Lüpsiinventari pesemine: eemald piimajäägid 30-40C veega, see järel pesta pesemislahusega,loputatakse, desinfitseeritaks 90C veega. Vähemalt kord nädalas tuleb voolikud ja kollektor lahti võtta ja kogu aparaat põhjalikult läbi pesta ning desinfitseerida. 2korda nädalas pestakse happelise pesemislahusega, et vältida piimakivi tekt torustiku siseseinale. Piima esmane jahutamine ja säilitamine: jahutatakse vahetult peale lüpsi, säilitatakse piimatankides 3C temp. Veiselauda mikrokliima ja tervishoid: loomade kontrollitud pidamine, ühe vanuserühma loomad tuleb hoida ühes laudas,loomade viimisel ühest laudast teise tuleb kasutada põhimõtet
- pelae lüpsi peaks loomad koheselt sööma asuma. See väldib nende mahaheitmise vahetult lüpsi järgselt ja seega nisade saastumist nisakanali avatud staadiumis. Toorpiima kogumise ja veo nõuded - kogumine ja vedu peab tagama toorpiimale ettenähtud nõuete säilimine - piima kogumiseks ja veoks võib kasutada mittekorrodeeruvast ja toiduga kokku puutuda lubatud materjalist mahuteid, millised peavad olema puhtad ja desinfitseeritud ning tihedalt suletavad. - mahuteid tuleb pesta, desinfitseerida ja loputada joogiveega enne kasutamist, kuid mitte harvem kui kord päevas. Piima kvaliteedi nõuded - farmis toodetava piima kvaliteedis sõltub: - otseturustuse korral seda piima tarvitavate inimeste tervis -meiereisse müüdavast piimast tehtavad piimatooted kvaliteet. - seetõttu on toorpiimale esitatavad kvaliteedinõuded väga ranged ja kvaliteedi kontroll regulaarselt teostatav. - toorpiim peab pärinema kliiniliselt tervelt loomale ning karjast ja piirkonnast, mille kohta ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
