Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel Iraagi rahvusväeosad tungisid Kuveiti ja annekteerisid riigi ÜRO käivitas operatsiooni “Kõrbekilp” 1991.aastal vabastasid USA ja tema liitlased Kuveidi operatsiooni “Kõrbetorm” käigus Konflikti algus 1990.aasta hommikul okupeerisid Iraagi rahvusväeosad Kuveidi “Kõrbekilp” ÜRO julgeoleku resolutsioonid 660 ja 662 17.jaanuar 1991- sõja algus Tomahawk rakett Täppisrelv, mis tabab sihtmärke kirurgilise täpsusega Võidukäik algas 1991.aasta Lahesõjast 1000 km ja 10-meetrine läbimõõduga objekti Sakslaste faud Väike, sigarikujuline piloodita reaktiivlennuk Tavamõistes pole rakett Nimetatud ka lendavateks pommideks Tomahawkiga sihtmärki Pikkus- 6,25 m Läbimõõt- 0,52 m Tiibade ulatus- 2,6 m Lennukaugus- kuni 1300 km Lõhkepea mass- kuni pool tonni
Väike Printsess, kes oli Vene printsess, tuli Soomest saaniga, mida vedasid 6 põhjapõtra. Ta oli nii kahvatu, et inimesed panid seda imeks ja teda samastati alguses valge, kuid hiljem punase roosiga. Kolme päeva pärast peeti pulmapidu. Tseremoonia oli suurejooneline ja kuna Printsess polnud kunagi tulevärki näinud, siis korraldati ka see. Kui pürotehnik oli kõik paika seadnud, hakkasid tulevärgi osalised üksteisega rääkima (Tulikonn, Rooma Küünal, Tuliratas, Rakett, Paukkompvek, Bengali Tuli). Teistest esile kerkis Rakett, kes arvas, et tema on teistest parem ja kõige targem. Ta ootas, et kõik mõtleksid tema peale. Tema arvates luges elus ainult see tunne, et teised on sinust alaväärtuslikumad. Näitamaks enda üleolekut hakkas ta nutma(teised ütlesid, et sa ei tohi märjaks saada, aga ta tahtis nagu näidata, et who cares) ja tema püssirohi sai märjaks, nii, et kui teised raketid keskööl õhku söötsid, siis tema jäi maale
Kaisa Leppik 11.c Ülenurme Gümnaasium 2011. aastal asutatud saatesari. Eesmärgiks on üles leida Eesti tulevased teadlased. Peaauhinnaks on 10 000 suurune stipendium. Saadet rahastab Euroopa Sotsiaalfond TeaMe, mille üheks eesmärgiks on noorte uudishimu ergutamine ja suunamine teadmiste omandamisel ja väärtustamisel. Saadet toodab videoproduktsioonifirma Vesilind OÜ koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. Eetriaeg laupäeviti kell 19.35 Ajalugu Esimesel hooajal 12 võistlejat. ülesandeid töötasid välja Tartu ülikooli teadlased MSc Aigar Vaigu ja Andres Juure juhtimisel. Võistlejate pakutud lahendusi hindasid põhikohtunikku: PhD Erik Puura, MSc Aigar Vaigu, MSc Rein Kuresoo. Sõltuvalt saate teemast vahetus üks põhikohtunikust aegajalt külalishindajaga. Saadet juhtisid Marta Piigli ja Jüri Muttika. Finaalis Jan Erik Past ja Juhan Koppel. Võitis Juhan Koppel 10 000 stipendiumi ...
Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus. Kui rakett pole veel startinud, siis on paigal nii raketi kere kui ka selle sees olev kütus. Järelikult süsteemi koguimpulss võrdne nulliga. Järelikult süsteemi impulss peab võrduma nulliga ka pärast starti. Kui eeldada, et kogu põlenud kütus paiskub raketist välja korraga, siis saame: mkevke + mküvkü = 0, kus mke on raketi kere mass, vke kere kiirus, mkü väljalendava põlenud kütuse (gaasi) mass ja vkü väljalendava gaasi kiirus.
Raketid tänapäeva sõjarelvastuses Raketid jagunevad erinevateks liikideks. Liigitatakse neid väga mitut moodi: juhitavad ja mittejuhitavad, ballistilised ja suundraketid (ingl. k. cruise missile), samuti liigitatakse neid kasutusvaldkonna järgi (õhk-maa jne) ning strateegilisteks ja taktikalisteks. Kõige raskem ongi tihti mõista nende sõnade tähendust. Siinkohal siis mõned sõnaseletused: Strateegiline rakett on rakett, mis on enamasti suure hävitusjõuga ning kauge lennutrajektooriga. Strateegilisi rakette kasutatakse sõjategevuses suurte alade (linnade, sõjaväebaaside, lennuväljade) hävitamiseks. Levinuimateks strateegilisteks rakettideks loetakse just tuumarakette, mis suudavad kanda suuri tuumalõhkepeasid kasvõi teisele mandrile. Näideteks võiks tuua vene SS-25(pidil vasakul) ning USA ,,Peacekeeper" (eesti k. "Rahuhoidja" ; pildil paremal) raketid.
Häädemeeste Keskkool Reaktiivliikumine Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2008 Reaktiivliikumine. Rakett. Reaktiivliikumine on nagu vastupididne aktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse ka lendamist raketi põhimõttel. Rakettmootori töö põhineb Newtoni kolmandal seadusel. Igal ajamomendil paiskab reaktiivmootor suhteliselt väikest kütuse massi suure kiirendusega tahapoole, selle tulemusena liigub rakett kui suurem mass väiksema kiirendusega vastassuunas. Protsess on pidev seni kuni mootor töötab ja kuna kiirendus mõjub mõlemale
Erika Vederman KAALB-1 Nädala teema: Kosmos Laste vanus: 6-7 a. Eesmärgid Üldoskused: Lapsel areneb tähelepanu ja mälu, laps tunneb rõõmu keskkonnast ja mängust Mina ja keskkond: Laps teab planeetidest, kosmonautidest, tähtedest Keel ja kõne: Laps suudab arendada oma keele ja kõne oskusi tegevuses päeva jooksul Matemaatika: Laps tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid, järjestab esemeid suuruse põhjal ning oskab panna numbreid õigesse järjekorda. Kunst: Tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest, kasutab õpitud joonistamis- ja maalimisvahendeid ohutult ning sihipäraselt Liikumine: Tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu, tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas Muusika:Laps oskab liikuda muusikalises rütmis Valdkonnad Õppe- ja kasvatustegevused Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev ...
Rektiivliikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Lendamine raketi põhimõttel kannab nimetust reaktiivliikumine. Seejuures on oletus, mida võime tihti kohata rahva hulgas - et raketi lend toimub tänu tema tõukumisele õhu vastu, kuid see väide on vigane. Tegelikult on asi aga nii, et raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis. Reaktiivmootori kasutamisele lennunduses tuli Frank Whittle, kes sel ajal oli alles Lääne-Saksamaa vasakäärmusliku terroristliku organisatsiooni kadett Cranwellis. Idee teostamiseks kulus tal 9 aastat ning 12.04.1937 sooritas ta edukalt esimese katselennu reaktiivmootoriga. Kuid nende esimeste reaktiivliikumise katsetuste käigus selgus, et
Saadud raketi kiiruse valem kehtib üksnes tingimusel, et kogu põlenud kütuse mass heidetakse raketist välja hetkelt. Tegelikkuses aga voolavad gaasid välja järk-järgult kogu raketi kiireneva liikumise jooksul. Iga järgnev gaasikogus heidetakse välja raketist, mis on juba omandanud teatud kiiruse. Täpse valemi saamiseks tuleb gaasi väljavoolamist raketi düüsist vaadelda märksa üksikasjalikumalt. Olgu raketil ajahetkel t mass M ning liikugu rakett kiirusega (joon. 1.17.3(1)). Väikese ajavahemiku jooksul heidetakse raketist välja teatud kogus gaasi suhtelise kiirusega . Ajahetkel on raketi kiirus , tema mass aga muutub võrdseks , kus (joon. 1.17.3(2)). Väljaheidetud gaaside mass on ilmselt võrdne . Gaaside kiirus inertsiaalsüsteemis OX on võrdne . Rakendame nüüd impulsi jäävuse seadust. Ajahetkel on raketi impulss
satelliitnavigeerimise süsteem, mille esimene satelliit jõudis kosmosesse 2000. aastal. Galileo Galileo satelliitide paigutumise plaan Galileo on Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri loodav satelliitnavigatsioonisüsteem, mis hakkab koosnema kahekümne seitsmest põhisatelliidist ja kolmest varusatelliidist. 2019. aastaks peaks Euroopa satelliitnavigeerimissüsteem täielikult valmis saama. Rakett Lennuaparaat, millel on rakettmootor. 1932. Aastal starts esimene rakett kosmosesse (Rakett V2, Saksamaa) Aggregat -4 (Wernher von Braun) Kosmosesüstik e Kosmoselaevad kosmoselennuk (mehtatud lennuk) Esimene kosmoselennuk Esimene mehitatud oli USA kosmoselennuk Col kosmoselaev , mis umbia, mis startis läks maaorbiidilt aastal 1981. kaugemale Apollo 8. Automaatne kosmoselennuk Buran oli (Esimene kosmonaut
detektoreid. Esimesena üldse saadeti kosmosesse Sputnik 1, mis kuulus Nõukogude Liidule (4 oktoober 1957). Sputnik 2, mis lennutas Laika maa orbiidile, oli teine kosmoselaev maa orbiidil. Esimese inimesena viibis kosmoses Juri Gagarin, Nõukogude kosmonaut. Esimesena kuud külastas USA astronaut Neil Armstrong, Apollo 11 missiooni Uurivad planeete või teisi kosmosekehasid. Saadetakse orbiidile kanderaketi abil Maalt stardib sondi kandev rakett vertikaalselt, kõrguse suurenedes juhitakse seda püsisuunaga kaldu ja umbes 200 km kõrgusel liigub rakett juba peaaegu paraleelselt maapinnaga Pärast vajaliku kiiruse saavutamist mootor seiskub ja rakett eraldub tehiskaaslasest, mis jääb iseseisvalt, vastavalt Kepleri seadustele, ümber Maa tiirlema. Esimene edukas sond,Luna 1, kuulus Nõukogude Liidule. Sondide ülessanded jagunevad neljaks: möödalennud, kokkupõrked, orbiidile jäämine või
Ehituse ja sisekliima kodutöö Ülesanne: Leida antud lähteparameetritega eramaja summaarne soojuskadu, näidata ära kõik vahearvutuste tulemused (tee pilt arvutuslehest). 1 Arvutusjuhis Soojus liigub kõrgema temperatuuriga keskkonnast (külmal perioodil ruumidest) madalama temperatuuriga keskkonda (õue). Seega on Eesti kliimatingimustes hoonete püsiva siseõhu temperatuuri hoidmiseks vaja ruumidesse soojust juurde anda. Soojust tuleb lisada seda rohkem, mida madalam on välisõhu temperatuur. Hoone soojuskaod moodustuvad soojuskadudest läbi erinevate piirdetarindite ja ventilatsiooniõhu soojendamise. Seega on võimalik summaarsed soojuskaod leida seosest: kus hoone summaarsed soojuskaod, W pt kõigi hoone piirdetarindite soojuskaod, W pt õhuvahetusest tingitud soojuskaod, W Piireteks on näiteks välisseinad, katus (või ülemiste korruste la...
Reaktiivliikumine Priit Tõnisson ja Karlis Hallik 10b 2010 Põhimõte Lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Oletus, et rakett liigub tänu tõukumisele õhu vastu, on vale. Raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis. Põhimõte Click to edit Master text styles Second level Third level
Nõukogude Liit sai teiseks tuumariigiks 1949. aastal. Venelaste esimene tuumapomm oli plutooniumpomm, sisuliselt ameeriklaste ,,Fat Man'i" koopia. Kõik vajalikud projekteerimismaterjalid olid USA-st. Vene vesinikupommiprojekti eestvedajaks sai Andrei Sahharov. Esimest termotuumaseadet RPS-6-s katsetati kaheteistkümnendal augustil 1953. aastal, plahvatuse võimsuseks saadi nelisada kilotonni. Tuntum NSV Liidu raketikonstruktor oli Sergei Koroljov. Esimene rakett ,,Izdelie T" lendas taevasse 1947. aastal kaheksateistkümnendal oktoobril. Rakett lendas ligi kahesaja seitsme kilomeetri kaugusele ja kaldus seejuures kolmkümmend kilomeetrit sihtjoonest vasakule. Kaheteistkümnendal veebruaril 1956 läkitati teele esimene tõeline tuumalaengut kandev rakett. See lendas läbi täisdistantsi 1200 kilomeetrit. Venelaste esimene raketiallveelaev B-67 läks oma esimesele ookeaniretkele 1956.
Oma kõnes esitas ta mõtte lõpetada vastastikuse tuumaähvardamise. Teine põhjus miks SDI programm algatati oli see et, Nõukogude Liidu tuumaarsenal oli kasvanud hirmutavalt suureks ja see ületas igasugused piirid. Üsna varsti hakkas meedia SDI programmi uue populaarse ja utoopilise filmi ''Star Wars''i järgi kutsuma Tähesõjade programmiks. Tähesõdade programm võttis endale eesmärgiks luua raketikilp, mis nurjaks vastase tuumarünnaku. Täpsemalt teha vastase ballistiline rakett koos lõhkelaenguga kahjutuks enne maandumist. Paraku saadi aru et see polegi nii lihtne kui tunduda võiks. Ballistilisel raketil on lihstustatult öeldes kolm lennufaasi: stardifaas (keskmiselt 3-5 minutit)- rakett jõuab juba 70- 100 kilomeetri kõrgusele atmosfäärist välja, teine faas- rakett liigub mööda ballistilist trajektoori 25 000-30 000 kilomeetrit tunnis, lõppfaasis siseneb rakett jälle atmosfääri ja liigub sihtmärgi suunas (umbes üks minut) (vt lisa nr. 1)
Reaktiivliikumine Selle liikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Lendamine raketi põhimõttel kannab nimetust reaktiivliikumine. Seejuures on oletus - mida võime tihti kohata rahva hulgas - et raketi lend toimub tänu tema tõukumisele õhu vastu, vigane. Nimelt on asi just selles, et raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis. Ideele kasutada lennunduses reaktiivmootorit tuli Frank Whittle, kes sel ajal oli alles Lääne-Saksamaa vasakäärmusliku terroristliku organisatsiooni kadett Cranwell-is.Idee teostamiseks kulus tal 9 aastat ning 12.04.1937 sooritas ta edukalt esimese katselennu reaktiivmootoriga.Kuid siiski need olid esimesed reaktiivliikumise katsetused mille käigus siiski selgus et juhitavu-sega oli veidi raskusi. Arendusse tõi
Teema 8-Jäävusseadused mehaanikas 1. Rakett hakkab liikuma tänu sellele, et selle ühest otsast paisatakse läbi spetsiaalse ava (düüsi) suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekkivad gaasid. Enne starti on paigalseisva raketi ja selles sisalduva kütuse impulss null. Kui nüüd kütuse põlemisel tekkivad gaasid ühes suunas välja lendavad, hakkab rakett ise vastassuunas liikuma. Muidu ei jääks raketist ja gaasidest koosneva süsteemi koguimpulss ju nulliks. Nii tekibki raketi reaktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa.Kasutatakse Newtoni kolmandat seadust. 2. Raketi kiirus .vr = -mk/mr *vk raketi kiirus võrdub -tekkiva gaasi mass jagatud raketi massiga ja korrutada see jagatis
valguse kiirusega. Hakkavad ilmnema relativistlikud efektid. Kui eemalolev vaatleja näeb, et raketi langemine musta augu suunas aeglustub kuni täieliku peatumiseni vahetult enne sündmuste horisonti, siis raketis viibivad astronaudid midagi sarnast ei märka. Tähelepanu tuleb pöörata veel ühele nähule. Musta auku langemisel hakkavad raketile ja seal viibivatele reisijatele mõjuma hiiglasuured loodejõud. Need on jõud, mis mõjuvad keha igale punktile erinevalt ja mille tagajärjel rakett koos reisijatega kistakse tükkideks. Loodejõud on seda suuremad, mida väiksem on musta augu mass. Kui kuidagi suudetaks loodejõude vältida, näiteks langedes väga suure massiga musta auku (mille mass võrdub umbes 10 Päikese massiga), näevad astronaudid oma teekonnal järgmist pilti. Kui rakett on veel väga kaugel mustast august, siis esi- illuminaatorist avaneva vaatevälja keskpunktis on märgata vaid väikest tumedat laiku
Aastal 1961 kuulutas J.F. Kennedy välja ettevõtmise, saata inimene Kuule aastakümne lõpuks. Esialgu oli kavas 10 ekspeditsiooni Kuule aga 3 jäeti ära. 6 ekspeditsiooni olid edukad aga üks lõppes avariiga (Apollo-13). Edasi plaaniti jätkata „post-Apollo“ programmiga, mille käigus plaaniti ehitada baas Kuule, et seda põhjalikumalt uurida. Rahanappuse tõttu jäi aga see elluviimata. Selle asemel loodi aga „Shuttel“ programm. Sellega prooviti luua korduvkasutatav rakett aga ka see ei läinud plaanipäraselt, sest see oli väga kallis ja polnud piisavalt töökindel. „Shuttel“ programm lõpetati aastal 2014, peale süstik Columbia kaotamist http://thisblogblank.files.wordpress.com/2012/01/moon_landing.jpg Vedelkütusrakettide sünnilugu Vedelkütusrakett kasutab kütuseks vedelat kütust. Kütuse põlemisel tekkivad gaasid paiskuvad raketi sabast välja ja vastavalt impulsi jäävuse seadusele liigub rakett edasi.
looma poolt looduses. Selleks et paigalt liikuma pääseda, on vaja vastastikmõju -- teist keha, millest end eemale tõugata, nii et see vastavalt Newtoni III seadusele sama suure jõuga vastu mõjuks. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa. Olgu raketikesta ja selles asuva aparatuuri ning meeskonna mass mr, kütuse ja sellest tekkivate gaaside mass mk ning gaaside väljapaiskumise kiirus vk. Et algul on rakett paigal ja impulss null, saame impulsi jäävuse seaduse välja kirjutada järgmiselt: Avaldame siit raketi kiiruse Sellest valemist näeme, et rakett liigub gaaside väljapaiskumisele vastassuunaliselt (miinusmärk!) ja kiirus on seda suurem. Esimese reaktiivliikumise põhimõttel töötava seadme ehitust on esimesel sajandil kirjeldanud antiikkreeka matemaatik ja insener Heron. Tegemist oli kahe düüsiga varustatud õõnsa metallkeraga, millesse suunati vee keemisel tekkiv aur
Jäävusseadused mehaanikas 1.Kirjelda raketi liikumist-millist füüsika seadust siin kasutatakse. Rakett hakkab liikuma kui ühest spetsiaalsest avast paisatakse suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekivad gaasid. Enne starti on paigal seisva raketi ja selle kütuse impulss null.Kui nüüd kütuse põlemisel tekivad gaasid liiguvad ühes suunas siis rakett hakkab ise vastassuunnas liikuma. Impulsi jäävuse seaduse alusel võime väita et impulss enne gaaside väljumist on võrdne impulsiga pärast gaaside väljumist. 2.Kirjuta raketi kiiruse valem ja selgita millest see oleneb. Vr= -mk/mr ×vk Raketi kiirus oleneb kütuse ja raketi massi suhtest ja sellest kui kiiresti gaasid välja pääsevad. 3.Milliste loetletud näidete puhul on füüsika tähenduses tegemist tööga:a)füüsikaülesannete lahendamine,b) sangpommi käeshoidmine,c)puu otsa
Apollo 13 · Startis 11. Aprillil 1970 kell 13:13 CST. · Startis Kennedy Kosmosejaamast Floridast. · Pidi olema 3 rakett mis läheb kuule. · Õnnetuse tõttu jäi maandumine kuul ära. https://www.youtube.com/watch?v=7C3NAj4jCb0 ( 1;28) Meeskond Meeskond kuulusid : * James ,,Jim" Lovell ( vasakul) Oli meeskonna komandör * John Swigert ( Keskel) Oli odyssey piloot * Fred Haise (Paremal) Kuumooduli Aquarius piloot Otseülekanne Maale · Otseülekannet tehes läbib järsku kosmoselaeva raputus. · Fred Haise tegi lahti rõhku võrdsustava klapi
Võidurelvastumine Tuumarelv I USA 1945 NSVL 1949 Suurbritannia 1952 Prantsusmaa 1960 Hiina 1964 India 1974 Pakistan 1998 Põhja-Korea, Iisrael Tuumarelv II Strateegiline relvastus relvad, mis tagavad kasutamisel vastase hävitamise Relvasüsteem, koosneb kandurist (lennuk, rakett) ja tuumalõhkepeast Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1 2400 kandurit viieks aastaks 1979 SRP-2 2250 kandurit Ei ratifitseeritud Uus pinge kasv 1979 NSVL väed Afganistani 1979 NATO otsus paigutada Lääne- Euroopasse keskmaaraketid 1981 Reagani ametisseastumine 1983 USA tähesõdade programm Euro-rakettide paigaldamine Konfliktid Angolas, Somaalias, Kambodzas, Nicaraguas
USA ja Kanada 1955 loodi Moskva juhtimisel sotsialistlike riikide militaarne blokk Varssavi Lepingu Organisatsioon VLO Strateegilised relvad relvad, mis pidid kahe üliriigi vahelises suures sõjas tagama ühele neist võidu. Tegelikkuses olid need relvasüsteemid, mis koosnesid kahest osast: tummapommist ja selle kohaletoimetamise vahendist kandurist. Kanduriks oli esialgu ainult lennuk. Juba 1950. aastate lõpul rikastus strateegiline relvastus uue kanduriga, milleks oli rakett. Rakett võis startida ka allveelaevalt. Nõukodude Liit tegi panuse rakettidele, sest oli pommituslennukite poolest USA-st maas. Esimest korda katsetas NSVL kontinentidevahelist raketti õnnestunult 1957 Lühimaaraketid tegevusraadius alla 1000 km Keskmaaraketid tegevusraadius 1000 - 5 000 km Kontinentidevahelised raketid tegevusraadius üle 5 000 km Desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude vähendamine või likvideerimine 1. Piiramine
1955. loodi Moskva juhtimisel sotsialistlike riikide militaarne blokk Varssavi Lepingu Organisatsioon VLO Strateegilised relvad relvad, mis pidid kahe üliriigi vahelises suures sõjas tagama ühele neist võidu. Tegelikkuses olid need relvasüsteemid, mis koosnesid kahest osast: tummapommist ja selle kohaletoimetamise vahendist kandurist. Kanduriks oli esialgu ainult lennuk. Juba 1950. aastate lõpul rikastus strateegiline relvastus uue kanduriga, milleks oli rakett. Rakett võis startida ka allveelaevalt. Nõukodude Liit tegi panuse rakettidele, sest oli pommituslennukite poolest USA-st maas. Esimest korda katsetas NSVL kontinentidevahelist raketti õnnestunult 1957.
jaoks? 84. Müüoni eluiga on temaga kaasaliikuvas süsteemis 2.20·10-6 s ja 15.6·10-6 s vaatleja süsteemis, mille suhtes tema kiirus on 0.990c. Kui pika tee läbib müüon temaga kaasaliikuvas süsteemis ja kui pika tee vaatleja süsteemis? 85. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c ja tulistab välja samas suunasraketi, mille kiirus kosmoselaeva suhtes on 0.70c. Leida raketi kiirus Maa suhtes. 86. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c. Talle saadetakse järele rakett, mis liigub Maa suhtes kiirusega 0.95c. Leida raketi kiirus kosmoselaeva suhtes.
Vastastikmõjude puudumisel või Asendamisel on keha paigal või Liigub sirgjoon. Inerts- keha püüab oma liikumisolekut säilitada New. II seadus- liikumishulga muut- massi mõõtmisel inertsuse kaudu sama jõu poolt kiirendus. a1/a2=m2/m1 m1-unknow, m2-known a- kiiredus, vastastikmõju mõõdetakse jõuga, gravitatsioon, elektromagnet, tugev ja nõrk-mikromaailmas kiirendus on võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga a=F/m F=ma 2 keha tõmb. teine. jõuga mis võrdeline massi korrutisega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2 M-maa mass, m-keha mass, R-maa r 6*1024 6400, a=F/m=GM/R2 Keha kaal on jõud, a1/a2=m2/m1 m1-unknow, m2-known a- kiiredus, a=F/m F=ma Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2 M-maa mass, m-keha mass, R-maa r 6*1024 6400, a=F/m=GM/R2 Fh~N Fh=µN, Fe=kL k-jäikus, L-pikenemine(m) impulss e liikumishulk p=mV Reaktiivliikumine Vr= -(mk/mr)/Vk...
Teadlased hindavad ennast liiga kõrgelt, tegelikult ei suuda nad enamasti tõde leida. Ma ei nõustu sellega, sest arvan, et väga palju on juba saavutatud ja teadlastel on põhjus enda üle uhked olla. Võttes näiteks NASA, ühe maailma suurima rahakulutaja, arvab enamus, et tulemused on panustatud raha kohta head. Kaheksakümne kuuenda aasta õnnetus kosmoseraketiga Challenger toetas skeptikute arvamusi veelgi. Natuke üle minuti olnud õhus, plahvatas rakett, tappes 7 meeskonnaliiget, nende seas oli ka keskkooli õpetaja. Olgugi, et õnnetus oli kurb ja masendav, ei tasuks sellest end heidutada lasta ja teaduse tehtut alavääristada. Kui poleks teadust, kas me elaksime enda igapäevast elu? Kõik satelliidid, mis meile tunduvad hädavajalikud, ongi teaduse panus. Seetõttu usun, et teadlased leiavad tõe, see võtab ainult natuke aega ja katsetusi.
kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine. · Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. · Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: 1. Esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile. 2. esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse. 3. inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Saturn V starviplatvormil enne Apollo 4 õhkutõusmist Kennedy kosmosekeskuses 9. novembril 1967. Kosmonaut ehk astronaut on kosmoselaeva või -lennuki meeskonna liige. · Esimene kosmonaut oli Juri Gagarin. · Pildid on USA austronaut Bruce McCandless II . Rahvusvaheline kosmosejaam ( inglise keeles International Space Station, lühend ISS) Projektis osalevad · NASA, · Euroopa Kosmoseagentuur (ESA),
VLO loodi vastuhakuks NATOLE. Võidurelvastumisel oli kõige olulisem relv nn strateegiline relv, milleks loeti kaugtegevusulatus relvi, mis võimaldavad anda vaenlasele lööke tema sõjaliste või poliit võimuallikate pihta. Strat. Tuumarelvaks loetakse mandrite vahelisi poliitilisi rakette. ST on relvasüsteem, mis kosneb tuumapommist ja kandurist, milleks võib olla lennuk, rakett, allveelaev Külm sõda algas berlini blokaadiga 1948 a juunis- mai 1949. Külm sõda jätkus doktriinide ja plaanide väljakuulutamistega. 1947 asutas USA president Harry Trumann välispoliitilise programmi, mille järg USA pidi toetama vabade rahvaste tegevust, kes osutavad relvastatud vastupanu välisele survele allumse vastu. Kuulutati, et USA sekkub kommunistide toetatud liikumistesse Euroopas jm.
TEST 12 Erirelatiivsusteooria ja Üldrelatiivsusteooria 1. Kas on õige väide "Elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur"? a. Tõene b. Väär 2. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik mitteinertsiaalsüsteemid/taustsüsteemid/inertsiaalsüsteemid samaväärsed 3. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kiirusega, mis a. võrdub 300000 km/s (valguse kiirus on maa suhtes kõikides suundades ühesugune) b. On väiksem kui 300 000km/s c. On suurem kui 300 000km/s 4. Kui keha liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis kehaga mitteseotud taustsüsteemis keha mass a. On väiksem kui kehaga seotud taustsüsteemis b. on suurem kui kehaga seotud taustsüsteemis
keha kiirendab ennast mitte ümbritsevalt keskkonnalt, vaid kaasavõetud ainelt ära tõukudes. Käesolevas punktis käsitleme raketti, mille kütuse mass on M ja gaasijoa v m , et väljavoolukiirus raketi suhtes g . Arvutame, kui suur peab olema kütuse mass kiirendada rakett paigalolekust kiiruseni v . Lihtsuse mõttes oletame, et raketile ei mõju väljastpoolt mingeid jõude, nagu Maa gravitatsioonijõud või õhutakistus. Liikugu rakett parajasti kiirusega v paigaloleva vaatleja suhtes, temas sisalduva kütuse mass olgu m. Raketi impulss liikumatu vaatleja suhtes oleks siis p 0 = ( M + m )v . M +m v Raketist suunatakse tahapoole gaasikogum massiga dm, s.t
Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. · Qinghai · Shaanxi · Shandong · Shanxi · Sichuan · Yunnan · Zhejiang · Fujian · Gansu · Guangdong · Shanxi · Sichuan · Yunnan · Zhejiang · Hiinast tulnud tehnoloogilised leiutised on järgmised: Trükitehnika Pronks Kell Kompass Vibu Lehvikud Ilutulestik ja tahkekütuse rakett Kalastusõng (konks) Püssirohi Purilennuk Granaat Tuulelohe Lakk Tikud Paber Paberraha Langevari Naftapuurkaev Portselan Propellert Siid Sadulajalus Rippsild Tualettpaber Hambahari Vihmavari Tapeet Viski · Riigikeel-Hiina keel · Pealinn-Peking · President-Wen Jiabao · Pindala-9 596 960 km² · Rahvaarv(2006)-1 314 480 000 · Ajavöönd-Maailmaaeg +8 · Kasutatud materjal:
Laiem tuntus 1992. aastal Praeguseks üle 1000 kontserdi Koosseis: Jaagup Kreem – vokaal ja kitarr Taavi Langi - kitarrid ja back Roland Puusepp – trummid Henno Kelp - basskitarr ja back Nukuteater On teinud muusikat mitmele lavateosele Jaagup Kreem on mänginud etendustes Muusikalid: Risk (2001) Miss Saigon (2002) Grease (2004) Romeo & Julia (2006) Diskograafia: 2011 - RAKETT 2007 - "20" 2006 - NAGU ESIMENE KORD 2005 - GO LIVE 2003 - KUUTÕBINE 2001 - RISK 2000 - HEAD UUDISED 1998 - SINGAPUR 1997 - KULD 1997 - PÜHERTOONIA 1995 - MINU VÄIKE PARADIIS 1994 - LÕPUTU PÄEV Suuremad hitid “Torm” – püsis raadioedetabelis üle 30 nädala “Ainult sina võid mu maailma muuta” “Juulikuu lumi” - 1995 a. R2 edetabelis 40 nädalat, aastalõpu tabelis I koht
Tõde mäe kohta, selle raskuste ja ohtude kohta, avaldati esmaselt 1953 aastal suurepärase Austria ronija Hermann Buhli poolt. 1970-da aasta 26-daks juuniks olid kinnitatud nii kõrgemad laagrid kui ka fikseeritud köied. Reinhold, tema vend Günther ja Gerhard Baur olid kogunenud telki, mis moodustas laagri number 5 Couloiri jalamil. Põhilaager oli nende laagrile signaaliks, saates välja punase raketi, tähendas see, et on halb ilm ja Reinhold võib teha üksinda tippuronimise, kuid kui rakett oli sinine, tähendas see, et ilm on ilus ja üles minnakse meeskonnaga. Õhtul kell 8 lasti õhku punane rakett, Reinhold lahkus varahommikul, ilma varustuseta, jättes Güntheri ja Bauri ette valmistama köisi esimesel 200-l meetril Couloiris. Günther, kes siiani oli alati olnud koos Reinholdiga, oli nüüd jäätud üksinda külmunud köitega. Miski kriipis teda seestpoolt ja ta pillas köied maha ning jooksis oma vennale järele. Günther jõudis
raketi, mis saavutas kiiruse 100 km/h ja jõusid 2,5 sekundiga 56 m kõrgusele. Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957.aastal, esimese inimese Juri Gagarin viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961.aastal ja inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969.aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Iga astme mootorid ja tühjenenud kütusepaagid eralduvad raketi muust osast enne järgmise astme mootorite käivitumist. Kui viimane aste on saavutanud vähemalt esimese kosmilise kiiruse(7,8 km/s), võib lennuaparaadi juhtida Maa tehiskaalase ehk sateliidi orbiidile. Tehiskaaslane liigub ümber Maa mootorite abita kanderaketilt saadud kiirusega ega kuku alla, sest Maa külgetõmbejõud on täpselt tasakaalus tiirlemisel tekkiva kesktõrjejõuga (kaaluta olek)
AJALUGU Hitleri vastane koalitsioon. Hakkas vlja kujunema Atlandi harta paasil.Sinna kuulusid philiste riikidena USA, Inglismaa ja NSV Liit.NSV Liit ja mned teisedki riigid hinesid Atlandi hartaga ja 42 aasta jaanuaris toimus Washingtonis konverents.Seal osalenud riigid hakkasid ennast nimetama hinenud rahvasteks.Neid hendas vitlus Hitleri vastu.Nad vtsid endale lesandeks videlda kuni Hitleri lpliku purustamiseni,aidata ksteist ja teha koostd.Sja jooksul Hitleri vastane koalitsioon pidevalt laienes,nt hines sellega enamik Kesk-ja Luna-Ameerika riike.Need ei osalenud kll otseselt sja tegevuses,aga aitasid majanduslikult Hitleri vastu videlnud riike.Koalitsioon laienes ka sja lppfaasis kiiresti,kui osa Euroopa riikidest vabanes Hitleri vimu alt.Ja osa Hitleri liitlasi kuulutas talle sja.Nt.Soome ja Bulgaaria,Prantsusmaa,kui ta oli vabastatud. Hitleri vastase koalitsiooni majanduslikuks alustalaks oli USA.Sjaliselt oli kige suurem koore...
kui ka varustuse osas. Sõjalised uuendused Tänu GPS-süsteemi kasutuselevõtule ei pidanud koalitsiooni väed enam kasutama traditsioonilist sõjapidamistehnikat, ehk siis ei olnud vaja loota enam teedele, vaid koostööle õhuluurega. Nõnda teadsid nad alati kus on vaenlane ja kus on nemad. Sellise uuenduse kaasabil võitsid nad lahingud pigem manööverdades kui võideldes. Tähtsat rolli mängisid täpsusrelvad nagu näiteks AGM-130 rakett. Sellised uuendused võimaldasid põhjustada suuri kahjustusi sõjaväeobjektidele, samal ajal minimaliseerides kahjustusi tsiviilrajatistele. Selliseid juhitavaid rakette kasutati üha laialdasemalt ja need moodustasid umbes 7,4% kõikidest rakettidest, mis tulistati Iraagi militaarobjektide pihta. Lahendus Kolmkümmend üheksa päeva kestsid õhurünnakud iraaklaste positsioonidele. Sellele järgnes neli päeva
KOSMOSELENNUD Kati Eliisabet Peterson, Irene Sildnik Üldiselt Kosmoselend on reis maavälisesse kosmosesse või läbi selle Mehitatud või mehitamata kosmoselaevad Maa külgetõmbejõust eemale pääsemiseks on vaja 7,91 km/s kiirust ja orbiidilt lahkumiseks 11,2 km/s Rakett V2 1944-1945 Wernher von Braun Esimene inimese poolt loodud objekt, mis jõudis kosmosesse (189 km) Toodeti 5200 raketti Enim tuntud Londoni pommitamisega (1358) Inimesed kosmoses ● Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin ○ 1961 12. aprillil ○ 1 tunnd ja 48 minutit ○ Laev Vostok 1 Pärast teda on kosmoses käinud pool tuhat inimest 2013. aasta jaanuari alguse seisuga 530 inimest 38st riigist 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale – Apollo programmi raames Kuud külastanud USA astronaudid Inimesele vajalik kosmosesse Elukeskkonda tagavad pardasüsteemid on inimese kosmosereiside planeerimisel ja läbiviimisel esmatäht...
kiirendatava objekti mass suureneb, muutes edasise kiirendamise aina raskemaks. Osakest valguse kiiruseni kiirendada osutub võimatuks, sest selleks läheks vaja lõpmata suurt energiahulka. Suurimaks kiiruseks loetakse valguse kiirust vaakumis. Teadlane taipas, et kiirenduse ja gravitatsioonivälja vahel on tihe side. Kinnisesse kambrisse, näiteks lifti, vangitsetu ei suudaks eristada, kas kamber on paigal Maa raskusväljas, mis surub seisjat põranda poole või kiirendab seda rakett ilmaruumis. Einstein aimas, et mass ja energia peaksid aegruumi mingil moel koolutama ja jõudis järeldusele, et kiirendus ja gravitatsioon on ekvivalentsed ainult siis, kui massiivsed kehad kõverdavad aegruumi, kallutades seeläbi oma naabruses olevate esemete teed. Uut kõvera aegruumi õpetust hakati kutsuma üldrelatiivsusteooriaks, et eristada teda algsest, erirelatiivsusteooriast, mis ei hõlmanud gravitatsiooni. Uus teooria sai 1919
Baasi lähedal elas ka üks tüdruk, kes siis noormehi lõbustas. Mehed jõid ja viskasid nalja, samuti oli ka too naine hüüdnimega Snow White neid lõbustamas. 153. päev, Bagram, Afganistan. Mehed, olles tulnud lennukist maha, said nad kokku just koju lendavate veteranidega. Ennem nende lennukisse minemist andis üks veteranidest noorele tulijale oma talismani, öeldes, et too seda kaelas kannaks. Lennuk koos veteranidega jõudis just tõusta õhku, kui seda tabas vaenlaste rakett. Lennuk suutis küll maanduda, aga plahvatas ning keegi ei jäänud sees olijatest ellu. Osa saabujatest jagati 4. kompaniisse ja osad 9. kompaniisse. Relvad mis mehed said, ei olnud just kõige uuemad, ühel oli toru nii kõver, et sellega täpselt lasta ei saanud. Räägiti, et uued relvad äritsetakse lihtsalt maha. Sõdurid hakkasid liikuma mägetesse, kuhu nad ööbima jäädes rajasid laagreid.
hävitamiseks Relvad võivad olla: •Tulirelvad •Külmrelvad •Gaasirelvad •Elektrišokirelvad •Õhkrelvad Relvi saab jaotada vastavalt kasutusvabadusele: •tsiiviilkäibes kasutatavateks ja lubatuteks ning •sõjaväerelvadeks ehk tsiviilkäibes keelatuteks Tööpõhimõttelt jaotatakse relvad: •mitteautomaatrelvadeks, •Pool automaatideks ja •Automaatideks Relvade ehituse keerukus on väga varieeruv - relvad on kumminui aga ka mandritevaheline ballistine rakett Relvana võib kasutada ka suvalist sobivat eset. Lahingrelv koosneb tavaliselt vahetult kahjustavast osast ja selle sihtmärgini liigutamise vahendist. Tulirelv on relv, mille haavlilaeng, kuul, miin, mürsk või muu keha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu põleva aine plahvatamisel tekkinud gaaside kiire paisumise tagajärjel. Esimesed käsitulerelvad võeti kasutusele 15. sajandi esimesel poolel. Sõjategevuses hakkati suurtükke kasutama 16. sajandil.
mv1 + mv2 = mv20 + mv10 Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu vastastikmõju tulemusel. p1 + p 2 = p10 + p 20 Ülesanded: 1. Liivaplatvorm massiga 3t seisab raudteel. Mürsk, mille mass on 10 kg, lendab horisontaalsihis kiirusega 500 m/s ja jääb liiva kinni. Kui suure kiirusega seejärel platvorm liigub? 2. Kaheosaline rakett massiga 500 kg lendab vertikaalselt üles. Kui rakett saavurab kiiruse 100 m/s, eraldub temast kapsel mõõteaparatuuriga. Kapsli kiirus Maa suhtes on pärast eraldumist 115 m/s. Kapsli mass on 200 kg. Kui suur on raketi ülejäänud osa kiirus? 6. Jõud looduses 6. 1. Gravitatsiooni seadus Ülemaailmne gravitatsiooni seadus: Kehade vaheline tõmbejõud sõltub võrdeliselt kehade massidest ja pöördvõrdeliselt nendevahelise kauguse ruudust. m1 m2 F =G
Need lahendused muudavad inimese elu palju kvaliteetsemaks, mugavamaks ja kiiremaks. Eesti oli üks esimeste seas, kes võttis ID-kaardi ka muudes eluvaldkondades kasutusele. Näiteks ID-kaardiga sa saad internetipanka sisse logida või poodides sooduskaardina kasutada. ID- kaardiga saad ka digiallkirja anda, mis on samaväärne käsitsi antud allkirjaga. Hiljuti sai ka Eesti kosmose riigiks, saates kosmosesse oma esimese satelliidi. Selle projekti eestvedajaks on Mart Noorma, kes on saate Rakett 69 peakohtunik. Kosmose riigiks astumine on jätnud Eestist ma järjekordse tähtsa märgi .Lisaks e-lahendustele on Eestil ka ilus, puhas ja suhteliselt puutumatu loodus. See meelitab inimesi ka kaugemalt siia elama. Eesti on eriline paik, sest sellest maast on umbes pool metsade all ja umbes kolmandik märgalade all. Meie kodumaal on neli imekaunst aastaaega, mis eristuvad selgelt üksteisest. Kõik ei ole nii ilus nagu paistab. Eesti elatustase on madalam võrreldes lääneriikidest
Kes ehitas esimese auruveduri? Kõige esimese töötava auruveduri ehitas 1804ndal aastal Richard Trevithick Suurbritannias. See auruvedur oli algeline, robustne, kuid samas oli Trevithick suurendanud masina kasutegurit kasutades kõrgemat rõhku ja väiksemat mootorit. Kes ehitas esimese hea auruveduri? Esimese hea auruveduri ehitas minu arvates George Stephenson 1829ndal aastal, kes võttis kasutusele palju innovaatilisi lahendusi. Veduri nimeks oli Rakett. Suurim edasiminek oli vaieldamatult uus küttesüsteem. Stephenson võttis esimesena kasutusele mitmetorulise boileri (koosnes 25-st vasktorust) ja nendest torudest jooksid läbi kivisöe põletamisel tekkinud gaasid. Samuti kasutas Stephenson ära selle, et põlemiskambri seinad lähevad kuumaks ta tegi põlemiskambri seinad mitmekihiliseks ja seina kihtide vahelt vett läbi lastes soojendas vett. Tänu sellele suurenes ka auruveduri kasutegur. Lisaks küttesüsteemi uuendamisele oli
Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis (mitu) a. putuka joonkiirus väheneb b. Putuka joonkiirus Suureneb c. Putuka nurkkiirus väheneb d. Putuka nurkkiirus sureneb 9. Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? (liikumine, mille põh kehast eemale paiskuv keha osa) (mitu) a. kiirkaater sõidab jõel b. Õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi c. Suusataja tõukab ennast keppidega edasi d. Rakett liigub kosmoses 10. Suletud e isoleeritud süsteemi korral (mitu) (mehaaniline koguenergia on jääv) a. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on konstantne b. Süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0 ??? c. Süsteemi koguimpulss on konstantne d. Süsteemi koguimpulss on 0 11. Juku surub 20s vältel maja seina jõuga 20N, kuid maja ei liigu paigast. Juku poolt tehtav töö on
Küsimus 7 Kui keha mass on m ja kiirus v, siis keha kineetiline energia on Vali üks: m v2 (m v 2)/2 (m v) /2 mv Küsimus 8 Ühtlaselt pöörleval kettal on putukas. Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis Vali üks või enam: a. putuka joonkiirus väheneb b. putuka joonkiirus suureneb c. putuka nurkkiirus väheneb d. putuka nurkkiirus suureneb Küsimus 9 Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? Vali üks või enam: a. rakett liigub kosmoses b. õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi c. kiirkaater sõidab jõel d. suusataja tõukab ennast keppidega edasi Küsimus 10 Suletud ehk isoleeritud süsteemi korral a. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on konstantne b. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0 c. süsteemi koguimpulss on konstantne d. süsteemi koguimpulss on 0 Küsimus 11 Juku surub 20 sekundi vältel maja seina jõuga 20 N, kuid maja ei liigu paigast. Juku poolt tehtav töö
Prantsusmaal oli ainuke aatomipomm 1982. aasta lõpuks oli USA teostanud 683 tuumaplahvatust Nõukogude Liit 468 tuumaplahvatust. Prantsusmaa 104 tuumaplahvatust. Suurbritannia 34 tuumaplahvatust. Hiina 26 tuumaplahvatust. HIINA 1964. aastal liitus Hiina viiendaks tuumarelvariigiks. 1967. lasti Hiinas taeva poole esimene vesinikupomm. 240 (100-400) tuumalõhkepead IISRAEL Kes oli oma tuumariigi staatust varjanud ligi kakskümmend aastat. 1973. aastal tuli Iisraeli relvastusse rakett ,,Jericho" mille lennukaugus oli viissada kilomeetrit. INDIA 1974. katsetas oma esimest aatomipommi India. Pommi võimsus oli kaksteist kilotonni. Kahjustavad mõjud Valguskiirgus Lööklaine Läbistav kiirgus Radikotiivne saastumine Elktromagnetimpulss Valguskiirgus Mõõtmed: taktikaline tuumarelv - mõnisada meetrit strateegiline tuumarelv - mitu kilomeetrit Temperatuur - üle 10 miljoni kraadi Kestus - 3-30 sekundit Läbistav kiirgus
Lennuk, mis tabas Pentagoni, hukkus 40 inimest. Neljas lennuk, mis pidi lendama Valgesse Majja, võeti reisijate poolt üle ning terroristide plaan hävitada Valge Maja ebaõnnestus, ehkki lennuk kukkus alla ja pardalolnud hukkusid. Pentagon On palju teooriaid seoses Pentagoniga. Üks neist on see et USA tahtlikult ei tulisatanud alla lennukit mis sinna oletavalt sisse sõitis. Teine teooria on see, et lennukit ei olnud üldse, vaid Pentagoni tabas rakett. Vandenõuteoreetikute põhiliseks argumendiks peetakse olevat see, et kuidas saab mahtuda 125 jalga lai ja 155 jalga pikk lennuk auku, mis kõigest 60 jalga suur. Hukkunud 11. septembri terrorirünnakutes hukkus kokku 2996 inimest, kaasa arvatud 19 kaaperdajat ja 2977 ohvrit. Hukkunud jaotuvad järgmiselt: 246 hukkus kokku neljal lennukil (millel polnud ühtegi ellujääjat), 2606 New Yorgis (nii tornides kui maapinnal) ja 125 Pentagonis.
strateegiline relv? Strateegiliseks relvaks loetakse kaugtegevusulatusega relvi, mis võimaldavad anda lööke vaenlase sõjalise ja/või poliitilise võimsuse phiallikate pihta ning üliriikidevalises konfliktis ühele poole võidu kindlustada. Strateegiliseks tuumarelvaks loetakse mandritevahlisi ballistilisi rakete, millega on võimalik tabada ssihtmärki eri mandritel. Strateegiline tuumarelv on tegelikult relvasüsteem, mis koosneb tuumapoimmist ja kandurist, milleks võib olla nii lennuk, rakett kui allveelaev. Võidurelvastumise kõigus arendati maksimumini pimmide tugevus, ovjekti tabamise täpsus ja objektini jõudmise kiirus. Loodi nn. tiibrakette, mille lendu radarid ei avasta. 3. Millist sündmust loetakse Külma sõja alguseks? Miks? Millega konflikt lõppes? Anna antud konfliktile ja selle lahendusele hinnang. Külma sõja alguseks peetakse tavaliselt Berliini blokaadiga seotud sündmusi. Berliini blokaad kestis 25.06.48 kuni 12.05
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
