EPIDEMIOLOOGIA = (epi juures, seas, demos rahvas, logos teadus, õpetus) ehk teadus, mis käsitleb haiguste esinemist populatsioonides. Epidemioloogia on rahvatervise metodoloogiliseks aluseks. Epidemioloogia tekkis vajadusest uurida nakkushaigusi. Haiguse esinemist mõõdetakse/kirjeldatakse arvudega (statistika) ja haiguse ilmnemist seostatakse inimesi ja nende keskkonda iseloomustavate tunnustega. Seejuures pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale, mitte üksikisikule. Uuritakse kõiki tervise ja eluviisi aspekte. Epidemioloogia ajaloolised juured peituvad haiguspuhangute uurimises ja nakkushaiguste leviku tõkestamise meetmete rakendamises ja sellega seonduvates uuringutes.
Epidemioloogia ja biostatistika 2008 Projekti kavandi juhend Juhend uuringukavandi koostamiseks Kavand peaks sisaldama järgmisi osi: Teema Projekti teema Autorid Autorite nimed Töö eesmärk Uuringu eesmärk, tööhüpoteesid (väited, mida loodate uuringuga tõestada või ümber lükata). Millised on teie eelteadmised antud probleemi kohta ja kust need pärinevad (lühidalt)? Materjal ja meetodid Kes on uuringualused
b. Mõjutusepi uurimus on disainitud testimaks hüpoteese läbi ekspositsiooni mõjutamise = katse. c. (Agregeeritud andmeid kasutavad uuringd, mis hindavad ekspositsiooni ja või tulemi olemasolu rühma tasandil) d. (Indiviidipõhiseid andmeid kasutavates uuringutes antakse hinnang ekspositsiooni ja või tulemi olemasolule iga uuringus osaleva indiviidi tasandil) 6. a. Kirjeldav epidemioloogia uurimus on disainitud kirjeldama ekspositsiooni või tulemi jaotust, ei uuri seoseid. b. Analüütiline epidemioloogia uurimus on disainitud uurima seoseid, sageli eesmärgiga selgitada välja tulemi võimalikud põhjused. 7. VT NR 4 8. Vt nr 4 9. *Juhu määratlus kriteeriumide kogum, mida kasutatakse huvipakkuva terviseseisundi või sünmuse identifitseerimisel. a
ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastiku või selle teatud suurenenud. Riskirahvastik rahvastiku osa, kellel võib haigus välja Tundlikkus= Spetsiifilisus= PPV= NPV= rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. kujuneda . Levimus (prevalence) - protsess, mis näitab kõigi (uute ja Epidemioloogia definitsiooni komponendid sagedus, levimine, nähtuse vanade) haigusjuhtude esinemist rahvastikus. Antakse kuupäeva tõepärasuhe LR determinandid. Epidemioloogia on tõenduspõhise meditsiini kui täpsusega, iseloomustab hetkeseisu. Levimusmäär PR (prevalence 6 Andmete tüübid. Üldkogum ehk populatsioon objektid, tõenduspõhise rahvatervise põhialuseks
Sissejuhatus; determinandid; põhjuslikkus 1. Epidemioloogia sõnaseletus EPIDEMIOLOOGIA (epi juures, seas; demos rahvas; logos teadus, õpetus) teadus, haiguste esinemistest populatsioonides. 2. Epidemioloogia mõiste Epidemioloogia teadus haiguste tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonides. See uurib haiguste sagedust, levikut ja tegureid mis põhjustavad haigusi. 3. Selgitage, mis on ,,haiguse epidemioloogia" Teadus haiguse leviku ja tekkimise seaduspärasustest ja determinantidest. Uurib haiguse esinemissagedust populatsioonis. 4. Populatsiooni mõiste epidemioloogias Populatsioon ükskõik milline isendite grupp, kus haaigus esineb. Populatsioon põllumajandusloomade ja metsloomade, aga ka teatud asulas või piirkonnas alaliselt asuvad või mõne muu näitaja alusel seostatavad lemmikloomade rühmad. 5. Peremehe mõiste epidemioloogias
Vööpiirkonna rasvumusega inimestel on suurem risk haigestuda südamehaigustesse ja diabeedi teise tüüpi. Mõõtmisel tuleks kasutada talje ja puusa suhet (WHR). Kõrge WHR peegeldab kasvanud riski rasvumusega kaasnevatele haigustele. 2 Meeste jaoks on kõrge WHR suurem ühest ning naistel suurem 0.85-st. Meestel on rasvumisega tegemist, kui vööümbermõõt ületab 102 cm ja naistel 88 cm. EPIDEMIOLOOGIA: Viimased andmed Ühendriikides läbi viidud rahvaküsitlustest näitavad, et 19.9% meestest ja 24.9% naistest on rasvunud ning 39.4% meestest ja 24.7% naistest on ülekaalulised. Kokkuvõttes tähendab see, et umbes 97 miljonit ameeriklast vanuses 20 kuni 74, on ülekaalulised või rasvunud. Silmnähtavad on ka sotsiaalmajanduslikud erinevused rasvumise osas väiksema sissetuleku või madalama
Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom - erinevad haigused. Nt. aneemia sündroom e. verevaegus: kahvatus, nõrkus, jõuetus, südamekloppimine, hingeldus, pearinglus, kõrvade kohisemine; erütrotsüütide arvu ja hemoglobiini sisalduse vähenemine veres. Kliiniline meditsiin (Norm patoloogia) Haiguse ravi: sümptomaatiline, patogeneetiline Ravitulemuse hindamine kliiniline epidemioloogia Diagnoosimise põhiprintsiibid Diagnoos on lühike arstlik otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Diagnoos põhjendab kavandatava ravi, mis likvideeriks põhjuse/vaevuse ning sel teel tooks patsiendile kergendust. Diagnoos on arstlikus tegevuses vajalik adekvaatse ravi määramiseks, edasiste uuringute
Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktamaasid. Tsütotoksiinid lõhustavad vere vormelementide membraane. Eksfoliatiivne toksiin (epidermolüüs). Toksilise šoki sündroomi toksiin (TSST-1) ja superantigeen toksiline šokk. Enterotoksiin A-E, superantigeenid põhjustavad toidumürgistust (keetmisel ei lagune): vabastavad põletikumediaatoreid makrofaagidest, tugevdavad peristaltikat, vedeliku kadu. epidemioloogia. Kogu maailmas, sesoonsuseta. Resistentne kuivamisele, päiksele. Koloniseerivad nahka, ninasõõrmeid (nasofarüngeaalne kandlus 15%, kandlus suurem suletud kollektiivides, diabeetikutel, narkomaanidel). SA nasaalset kandlust mõjutavad nina morfoloogia eripärad, DR3 HLA haplotüüp, vanus, immunoloogiline seisund, hormonaalne seisund (naistel), hospitaliseerimine, antibiootikumravi, läbipõetud viirusinfektsioonid. Levib inimeselt inimesele, riiete ja voodipesuga ( HI)
Nooremaealised täiskasvanud saavad haiguse tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Sügelisi tekitab väike nahalest Sarcoptes scabiei var. hominis, mis on vaevalt inimsilmale nähtav (mõnikord näha väikse valge täpina naha pinnal). Soodustavad tegurid · soe keskkond ja kehalõhnad · Ülerahvastatus · hügieeni vähesus · valimatud seksuaalpartnerid · tiheda olmekontakti tingimustes · lestadega saastunud voodipesu kasutamine · tihe perekondlik kontakt Epidemioloogia ehk haiguse levik · nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb · Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest · Sügelemine on tingitud organismi allergilisest reaktsioonist sügelislestadele, nende munadele ja väljaheidetele. · Sügelemine on eriti intensiivne öösel, soojas keskkonnas (ka peale sooja dussi). Naha seisundid · lööve (paapuliga algavad ning villikesega lõppevad sügeliskäigud)
Primaarinfektsioon tuulerõuged Sekundaarinfektsioon vöötohatis Üldisel kergekujuline infektsioon Täiskasvanutel tüsistusteks pneumoonia, hepatiit, nefriit, meningoentsefaliit Suremus lastel 2:100000 täiskasvanutel 30:100000 Riskigrupid Immunosupressioon Immuunpuudulikkus Raseduse I trimester 1% juhtudest võib põhjustada lastel kaasasündinud varicellasündroomi kesknärvisüsteemi kahjustus silmade kahjustus jäsemete hüpoplaasia Tuulerõugete epidemioloogia Piisknakkus Äärmiselt nakkav Haige nakkusohtlik 2 päeva enne ja 5 päeva pärast lööbimist 9095% inimestest on 15. eluaastaks tuulerõugeid põdenud Puhangud kevaditi lastesõimedes ja lasteaedades Patogenees Lööbimise järgselt IgM, IgA ja IgGantikehade produktsioon Ak tiiter kõrgeim 23. nädalal Püsiv immuunsus Viirus persisteerub latentselt seljaaju närviganglionis Kliiniline pilt Inkubatsiooniperiood 923 päeva Kehatemp , peavalu, oksendamine Sügelus
On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha- või limaskestalõhede kaudu, suguvahekorra ajal, sünnitusteede läbimisel. Tavalised, plantaarsed või lamedad tüükad on kõige sagedasemad lastel, noortel täiskasvanutel. Kõripapülloomid tekivad noortel lastel ja keskealistel. Võimalik, et on kõige laiemalt levinud STD maailmas
· Vahetult peptidoglükaaniga on seotud mükoolhape koos Darabinoosi ja D-galaktoosi jääkidega. · Sellest väljaspool asetsevad nn. Vabad lipiidid, mis koosnevad vahadest, cordfaktorist ja mükosiididest. Viimane on glükolipiidide ja peptidoglükolipiidide ühend. · Rakuseina välispinnale jäävad ka antigeensete omadustega polüpeptiidimolekulid. 4. Mükobakterite olulisemad reservuaarid · Inimene · Loomad 5. Mükobakterite epidemioloogia · Tuberkuloos levib peamiselt õhu kaudu, harvem otsese kontakti teel · Tuberkuloosi haigestumine on eriti kõrge arengumaades. 6. Olulisemad mükobakteritel esinevad virulentsusfaktorid · Tuberkuloosile on iseloomulikud haigusprotsessi haaratud kudede destruktsioon ja fibroos, mis on põhjustatud eeskätt organismi immuunvastusest M. tuberculosis'ele kui fakultatiivselt intratsellulaarsele patogeenile.
Skisofreenia Eugen Bleuler (18571939), kes võttis kasutusele mõiste Schizophrenia Ladinakeelne nimi Schizophrenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Sisukord 1 Ajalugu 2 Etiopatogenees 3 Epidemioloogia 4 Sümptomid 5 Diagnostika 5.1 Kliiniline 5.2 Laboratoorne 6 Alavormid 7 Ravi 8 Prognoos Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908
uuringuid 50-65 aastastele naistele. (4) Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). (5) eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele). 7. Haiguste patogeneesi mõiste. Haiguse patogenees õpetus haiguse arengust, oluline ravi määramisel ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga. 8. Rahvatervishoid; epidemioloogia liigid, epidemioloogia harud; mõisted: levimus, haigestumus, suremus. Kumulatiivne haigestumine, määr, standard. Rahvatervishoiu objektiks on rahvastiku tervis ja eesmärgiks rahvastiku tervise parandamine. Tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks. Epidemioloogia teadus haigusete tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis
CLOSTRIDIUM TETANI Koostaja: Berit Noormets TK II MORFOLOOGIA Sale, ümarate otstega, liikuv ja eoseid moodustav batsill. Pikad peritrihhiaalsed viburid Väliskeskkonnas säilib aastaid Raske söötmetel kultiveerida Iseloomulik roomav kasv üle kogu söötmetassi Ühine somaatiline antigeen EPIDEMIOLOOGIA Laialt levinud pinnases, võib koloniseerida loomade ja inimeste seedetrakti Vegetatiivsed vormid hapnikutundlikud Eostel pikk eluiga Tänapäeval arenenud riikides väga harvaesinev Kogu maailmas suremus 3050% Miljon haigusjuhtu aastas Eestis keskmiselt 1 teetanuse juht aastas PATOGEENSUS JA IMMUUNSUS äge nakkushaigus, mis kulgeb kesknärvisüsteemi kahjustusega. sissepääsuväratiks on vigastatud nahk. areneb eelkõige haavades, milles on rohkesti
Epicondylitis lateralis ehk tennisisti küünarliiges Jaak Timberg Epicondylitis lateralis Extensor carpi radialis brevis stabiliseerib rannet kui käsi on küünarliigesest sirutatud. Etioloogia Epidemioloogia Tennise, lauatennise, sulgpalli harrastajad Maalrid, torumehed, puusepad, automehhaanikud, kokad, lihunikud 30-50 a Teadmata põhjusel Enamasti ei eelne traumat 1-3 %, N=M Sümptomid Valu küünarliigese välimisel küljel Alguses mõõdukas, tugevneb nädalate, kuude jooksul Valu tugeveb küünarvarre kasutamisel Nõrk haardejõud lihaste nõrkuse välja kujunemisel Diagnostika Anamnees Objektiivne uurimine: - randmeliigesest vastupanule sirutamisel tekib küünarliigesesse
Laste ENNETAMINE nakkushaigused. Tallinn: Medicina Mere, E. (2002). Lapse tervise ABC Haigega kokkupuutunud laps eraldatakse Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus teistest lastest 8.-17. päevani alates Parm, Ü. & Parv, V. (2006). Nakkushaigused ja kokkupuutepäevast. epidemioloogia. Tartu: Härmametsa Talu Haige laps hoitakse teistest eraldi 5 päeva lööbe kirjastus. tekkimisest. Leetrite vastu vaktsineeritakse 12. elukuul ja 13. eluaastal. Leetrid on kergesti nakkav viirushaigus, mis levib piisknakkuse Algavad kõrvade tagant ning levivad esimesel päeval näole, teisel päeval kehale, kätele, DIAGNOOSIMINE teel. Haige laps on nakkusohtlik 4-5
Jaak Timberg Tartu, 2011 Rhabdoviirus Sugukond: Rhabdoviridae Perekond: Lyssaviridae Ümbrisega üheahelaline RNA viirus 7 serotüüpi, Euroopas sagedaseim 1. serotüüp Epidemioloogia Zonoos Urbaanse marutaudi korral on 90% nakkusallikaks koerad ja kassid. Metsamarutaudi korral rebased ja kährikkoerad (70%) Ülekanne: Haigete loomade süljega (hammustus, lakkumine) Kornea transplantatsioon, organtransplantatsioon, aerosoolide sissehingamine Marutõbi Eestis 2003 aastal tuvastati 814 marutaudi surnud looma metsloomade suukaudse vaktsineerimise programm 2009. aastal registreeriti kolm marutaudi juhtu loomadel ( kolm rebast)
Juustega kaetud peanaha dermatofüütia (dermatophytia seu tinea capitis/capillitii) Jaak Timberg Tartu,2011 Epidemioloogia Sagedamini haigestuvad lapsed Täiskasvanutel võib olla iselimiteeruv Euroopas kasvav probleem immigratsiooni tõttu Aafrika riikidest Iirimaa andmetel moodustasid peanaha dermatofüütiasse haigestunutest 85% Aafrika päritoluga lapsed Tekitajad Microsporum canis - Eestis (Austria, Ungari, Saksamaa, Poola, Vahemere-äärsed maad) Trichophyton tonsurans, T. soudanence ja Microsporum audouinii - Inglismaa ja Prantsusmaa Mõned liigid (M. audouinii, T. schoenleinii, T
Lindude rõuged VL. 0073 Lindude haigused Tartu 2013 Etioloogia • Sugukond: Poxviridae • Perekond: Avipoxvirus • DNA-viirus • Replikatsioon 12-24 tundi pärast nakatumist naha epiteelirakkudes. • Tabandab nii kodu- kui metslinde. • Diagnoositud 60 linnuliigil. • Aeglase levikuga. • 1-2 kuud • Nahakoorikutes säilib viirus mitu kuud kuni aasta. Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja • Haigus on levinud mehaaniliste endeemiliselt kogu maailmas. vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged • Viirust levitavad ka linnud. • Rõugevillide sisaldis ja verd imevad putukad. kuivanud koorikud • Metslinnud viiruse • Suremus võib ulatuda
Tekitavad põletiku juba esimesel kontaktil. Patogenees Ärritajad kahjustavad otseselt epidermise ja pärisnaha rakke, vallandades põletikku algatavate tsütokiinide produktsiooni Atsetoon ja naatriumdodetsüülsulfaat soodustavad TNF- vabanemist keratinotsüütidest, mis stimuleerib IL-1 jt põletikumediaatorite sünteesi. Põletikumediaatorid moduleerivad moduleerivad T-lümfotsüütide, makrofaagide, endoteelirakkude liikuvust ja funktsioone epidemioloogia Võib tekkida igal inimesel Naistel ja meestel naha tundlikkus ärritajate suhtes samasugune Naistel sagedamini suurema kokkupuute tõttu Valged (I ja II fototüüp), väga noored ja vanad Lapseeas või praegu atoopilise dermatiidi põdejad Sageli tegemist tööõnnetustega Põletiku intensiivsus Sõltub anatoomilisest piirkonnast, kuhu ärriti toimib Kohtades, kus on sarvkiht õhem ja ning karvanääpsudega ja higinäärmetega varustatus parem, on absorptsioon suurem
Tekkepõhjused ja -mehhanism Suurte arterite trobootiline haigus levinuim põhjus Muutused makrovereringes: - Mitmed järjestikused ahenemised ja ummistused arterites - 80%-l juhtudest lokaliseeruvad muutused kubemepiirkonnast allpool - Perfusioonirõhk kudedes langenud Muutused mikrovereringes nekroos - Hüpoksia ja häirunud vastupanuvõime - Endoteeli kahjustused - Kapillaaride ummistused - Koeturse - Hapniku ja toitainete vaegus Epidemioloogia ja prognoos 500-1000 juhtu aastas miljoni inimese kohta ¼ tehakse vaatamata ravile elu jooksul sääre- või reieamputatsioon Riskitegurid: - Diabeet 50% diagnoositud II tüüpi diabeet ü Muutused peamiselt põlve- ja säärearterites ü Mediaskleroos ü Suurem vastuvõtlikkus infektsioonidele ü I tüüp mikroangiopaatia; II tüüp leukotsüütide düsfunktsioon, tursed - Suitsetamine riski tõus 10x Prognoos: - Südame- ja ajuinfarkt -
Ravimid Statiinid on tõhusad ravimid kardiovaskulaarhaiguste ennetamisel, kui varem on esinenud südamehaigusi. Kuna südame- ja veresoonkonnahaigused esinevad meestel suurema sagedusega kui naistel, siis statiinide mõju on paremini nähtav meeste puhul. Neil indiviididel, kellel pole varem esinenud kardiovaskulaarseid haiguseid, kuid risk on olemas vastavate riskifaktorite esinemise näol, väheneb statiinide tarbimisel tõenäosus haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse . Epidemioloogia Kardiovaskulaarsed haigused on peamine surmapõhjus maailmas. Hinnanguliset suri 2008. aastal maailmas kardiovaskulaarhaiguste tagajärjel 17,3 miljonit inimest, moodustades 30% kõigist surmajuhtumitest. Väidetavalt 7,3 miljonit neist surmajuhtumitest põhjustas südame koronaartõbi ja 6,2 miljonit insult. Umbes 9,4 miljonit surmajuhtumit aastas on tingitud kõrgest vererõhust. Umbes 80% südame- ja veresoonkonnahaigustest põhjustatud surmasid leiab aset madala ja
Inimesed peaksid vältima suitsetamist ja ärritavat vingu. Antibiootikumiravi enamasti haiguse korral ei ole vaja. 3 KASUTATUD KIRJANDUS Abraham, P. (2005). Pere terviseentsüklopeedia. Tallinn: Tea kirjastus. Laanepere, E. (2004). Kui viirused ründavad. Kodutohter, november. Luts K., jt. (1999). Lastehaigused. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Parm, Ü., Parv, V. (2006). Nakkushaigused ja epidemioloogia. 4
Reumatoidartriit Aleksandr Petrojev Stud med IV Reumatoidartriit (RA) on krooniline süsteemne põletikuline haigus teadmata etioloogiaga, mida iseloomustab sümmeetriline, perifeerne polüartriit. Epidemioloogia: · 0,5-1% rahvastikust · Mõnedes Põhja-Ameerika hõimudes 7% · Aafrika ja Aasia populatsioonides 0.2-0.4% · Haigestumus: · 25-55 tõuseb platoo 75+ langeb · N:M 2-3:1 · Ladina-Ameerika ja Aafrika populatsioonides 6-8:1 · Vanemas eas erinevus sugude vahel kaob Deaths from Rheumatoid arthritis in 2012 per million persons
Kalat kuumutada 60 °C juures. Soolamise teel kahjustatakse plerotsikroide 14%-tilise lahusega 14 päevaga või kalamarjade puhul 10% tilisega. Samuti tuleks kontrollida veekogude reostumist fekallidega, et laiussitsükkel ei korduks ning on rekomendeeritud teostada profülaktilist uuringut regioonidel infetseerumis koldega ja elanikonna teavitamine riskidest. 3 KASUTATUD KIRJANDIS Parm Ü., Parv V. (2017). Nakkushaiguste ja Epidemioloogia õpik. Tartu: Härmametsa Talu kirjastus. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Difüllobotriaas. (2017). Terviseamet. http://www.terviseamet.ee/index.php?id=1088 Xiao L., Ryan U., Feng Y. (2015). Biology of Foodborne Parasites. https://books.google.ee/books? id=YDPpBwAAQBAJ&pg=PA314&lpg=PA314&dq=diphyllobothriosis&source=bl&ots=H3IfY5IpG7&sig=6HLS8Ax Yxl_H08LflsBobM55vGo&hl=ru&sa=X&ved=2ahUKEwjEvfbKpbneAhXFlosKHe- UDkw4ChDoATAJegQICBAB#v=onepage&q=diphyllobothriosis&f=false Scholz T
Epidemioloogia mõiste ja peamised uurimisteemad. Epidemioloogia on teadusharu, mis uurib mingil piiritletud rühmal esinevate haiguste (ja teiste tervisega seotud nähtuste) esinemist ning neid nähtusi esilekutsunud mõjureid. Epidemioloogid hindavad näiteks haiguste esinemise sagedust ja levikut ning riskitegureid. Nakkushaigused, väärtoitumishaigused, pahaloomulised kasvajad, vereringe elundite haigused, minevikus lühikese kuluga haigused, nüüd kroonilised haigused, kutseoht, ravimite
nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist. 1. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK) 1.1. Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on krooniline progresseeruv haigusseisund, mida iseloomustab forsseeritult väljahingatava õhuvoolu kiiruse langus, põhjuseks pöördumatud muutused kopsu parenhüümis (emfüseem) või väikestes hingamisteedes (krooniline bronhiit). (KOK 1997; Kopsuliit.ee) 1.2. Epidemioloogia KOK kliiniline pilt areneb tavaliselt välja keskeas, vaid harva enne 40. eluaastat. Üldine tendents kogu maailmas on KOK haigestumus-, levimus- ja suremusnäitajate suurenemine. KOK on enam levinud meeste ning linnaelanike seas. Levimus kasvab koos eaga, esinedes 40- 50-aastastel 2-3% ning üle 70-aastastel rohkem kui ühel viiendikul rahvastikust. Epidemioloogilised uuringud KOK levimuse kohta Eestis puuduvad. (KOK 1997)
....................................................................3 1.SÖÖMISHÄIRED...................................................................................................................4 1.1 Anorexia nervosa...............................................................................................................4 1.2 Bulimia nervosa.................................................................................................................5 1.3 Söömishäirete epidemioloogia ja riskitegurid....................................................................5 2. SÖÖMISHÄIRETE RAVI......................................................................................................6 2.1 Psühhosotisaalsed ravimeetodid.......................................................................................6 2.1.1 Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia.......................................................................7 2.1
põletikku vahendavaid kemikaale. Antihistamiinikume on vastavalt nende retseptoritele 2 tüüpi H1 ja H2 blokaatorid. Siinkohal käsitleme H1 blokaatoreid, mida valdavalt kasutatakse histamiin-vahendatud nahaseisundite raviks. Antihistamiinikume manustatakse peamiselt suukaudselt tablettide või eliksiiridena. Nad hakkavad toimima kiiresti, umbes 15- 30 minutiga. Raske allergilise reaktsiooni korral kasutatakse ka süste. Ülitundlikkusreaktsioonid ravimitele Epidemioloogia [on teadus haiguste tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonides. Täpsemalt uurib epidemioloogia haiguste esinemise sagedust ja levikut, aga samuti haigusi põhjustavaid tegureid (riskitegureid).] soovimatud ravimreaktsioonid ~40% rahvastikust, ravimitest põhjustatud allergiad 5% NSAID (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid), Non-steroidal anti-inflammatory drugs ibuprofeen, toradol ketorolaak ketorolac, celebrex, aspiriin, naproxen naprokseen
ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus Võimestumine Levimus Sotsiaalne kapital Epidemioloogia Eluviis, riskikäitumine Ekspositsioon Salutogenees Riskiindikaatorid Patogenees Epidemioloogia indikaatorid Haiguste esinemise võrdlusnäitajad Relatiivne risk (relative risk RR)- võrreldakse riskist eksponeeritud ja eksponeerimata rühmades haiguste esinemisnäitajate suhet Šansisuhe e. Riskisuhe (odds ratio OR) eksponeeritute suhe juhtude hulgas võrreldes eksponeeritute suhtega kontrollide hulgas Tulemi mõõtmine
pesa. § Veriagaril annab S. aureus sageli hemolüüsi. § Stafülokokid produtseerivad katalaasi aitab eristada stretokokkidest. § Lõhustavad mitmeid süsivesikuid. Vastupanuvõime väiskeskkona teguritele § Ühed resistentsemad eosteta mikroobidest, suhteliselt vastupidavad kuumusele ja kuivamisele. § Säilivad 50°C juures vähemalt 0,5 tundi. § Kasvavad 10% NaCl vi 40% sappi sisaldavas keskkonnas. § 3% fenool ja 1% klooramiin surmavad 2-3 minuti järel. Epidemioloogia § Stafülokokid nahal, ninaneelus, suus, seede- ja urogenitaal-traktis. S. aureus esineb 15-50% inimestel normaalselt nina-sõõrmetes ja sageli rektumis, perineumil ja kurgus. Nahal ajutine, kuid korduv kolonisatsioon. § Nakkuse allikaks peamiselt inimese kehaeritised, näiteks nahaketud, aga ka riideded jane § Haiglas on stafülokokiliste nakkustega patsiendid (mädapõletikulised nahahaigused, kirurgilised haiged, diabeetikud) ja haigla personal kandjatena oluliseks nakkuse allikaks
Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. (Reuma-aabits, 2004 ) Podagra ajaloost. Esimese üksikasjaliku kirjelduse podagrast andis podagrahaige inglise arst Sydenham 1683. aastal. 1848. aastal näitas Garrod, et podagra puhul tõuseb kusihappe hulk veres. 1961. aastal selgitas McCarty põhjalikult kusihappekristallide tähtsust liigestes ägeda podagrahoo tekkimisel. Sellest ajast nimetatakse podagrat mirkokristalliliseks artriidiks. (Reumatoloogia, 2000) Epidemioloogia. Podagra diagnoos pannakse tavaliselt hilinenult, keskmiselt 4 aastat pärast esimest haigushoogu. Podagra levik on suurenenud seoses puriinirikaste toitude ja alkoholi tarvitamisega. (Reumatoloogia, 2000) Podagra on suhteliselt sage haigus, esinedes umbes viiel inimesel tuhendest. Sagedamini haigestuvad mehed vanuses 40-50, postmenopausis naised, samuti neeruhaiguste, diabeedi või rasvumise all kannatavad inimesed. (www.inimene.ee) Riskitegureiks, mis soodustavad podagra teket, on:
mikroskoobi all ja kui leitakse lisakromosoom, võib pere soovi korral raseduse lõpetada (teha abort). Kui peres on juba üks haige laps, siis kordusrisk teisel lapsel on alla 1%. Vikipeedia (2010) Downi sündroom. Viimati külastatud 23. veebruar 2010. http://et.wikipedia.org/wiki/Downi_s%C3%BCndroom Uuringud Läbi on viidud palju uuringuid eesmärgiga suurendada teadlikkust Down'i sündroomi epidemioloogia kohta, sest tõsiste haiguste kõrge levik on Down'i sündroomi põdevate indiviidide hulgas oluliseks probleemiks. Down'i sündroomi tekke tõenäosust ja levikut võivad mõjutada mitmed tegurid, nagu elanikkonna keskmine emaks saamise vanuse trend, diagnoosi täpsus, valikuline raseduse katkestamiste ulatus ja paljud veel leidmata geneetilised ja keskkondlikud tegurid. Kõige laieldasemalt tuntud ja uuritud riskifaktor Downi sündroomiga lapse saamisel on ema vanus
.....................lk 10 Nahavähk....................................................................................................lk 12 Vähihaigestumustrendid Eestis 19702004............................................................lk 21 Kasutatud kirjandus.......................................................................................lk 22 2 RINNANÄÄRMEVÄHK Epidemioloogia Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on rinnanäärmevähk levinuim pahaloomuline kasvaja, mille esinemine aastatega suureneb. Maad, kus haigestumus on väiksem on Lõuna-Ameerika ja Aasia. Kõige vähem on piimanäärmevähki esinenud Jaapanis. Rinnanäärmevähki võib esineda ka meestel, aga see on harvaesinev. (Vals 1996.) Eestis haigestub vähem kui 10 meest aastas. Umbes 20% meeste rinnavähist on pärilik (Tigane).
hüperaktiivsus, tahhükardia, nägemishäired. Äge intoksikatsioon lenduvatest lahustitest. Apaatne olek, agressivsus, meeleolu labiilsus, tähelepanu- ja mäluhäired, seismisraskused, lihasnõrkus. Psühhootilised häired Psühhootiliste häirete klassifitseerimine · F20 Skisofreenia · F21 Skisotüüpne häire* · F22 Püsivad luululised häired · F23 Äge mööduv psühhootiline episood · F24 Indutseeritud luululine häire* · F25 Skisoafektiivne häire Skisofreenia epidemioloogia(levik) ja etiopatogenees(teke ja kulg) Skisofreenia on kõige sagedasem psühhootiline häire. Raske enamasti kroonilisele kulule kalduv ajuhaigus, mis toob kaasa olulise psüühiliste funktsioonide kahjustuse ja toimetulekuprobleemid koos märkimisväärsete tervishoiu- ja sotsiaalkuludega. Haiguse algus enamasti hilisest puberteedist 20ndate eluaastate keskpaigani. Harvemini algab haigus varasemas või hilisemas elueas.
Immuunsüsteemi häire hüpotees - selle hüpoteesi järgi organismi kaitserakud ehk immuunrakud on muutunud agressiivseks organismi enda rakkude vastu, mille tagajärjel need rakud hävitatakse. Autoagressioon toimub kas: 1. ajukoe vastu 2. tüümusekoe vastu 2. Dopamiinergilise süsteemi hüperaktiivsuse hüpotees - tõusnud on aktiivsus aju dopamiinergilises postsünaptilises retseptoris, mistõttu avalduvad enam selle süsteemi talitlusnähud. Epidemioloogia · Skisofreenia on levinud erinevates maades enamvähem sarnase sagedusega - 1 juht 100 inimese kohta. · Kuigi on mõningaid kliinilisi erisusi meeste ja naiste vahel, haigestumus skisofreeniasse on meestel ja naistel sarnane. · Pole täheldatud ka olulist seost skisofreeniasse haigestumise ja isiksust/inimest kirjeldavate parameetrite vahel, nagu temperamendi tüüp, haridus, kehalised karakteristikud. Sümptomid
ja nad jagunevad healoomulisteks ja halvaloomulisteks. Kuna HPV on väga laialt levinud, toon välja mõned epidemioloogilised näitajad eri maailmajagudest. Räägin eraldi soolatüügastest, kondüloomidest ja emakakaelavähist need on põhilised tulemused HPVga nakatunutel. Lisaks on viiruse edasikandjad, kes ise ei haigestu, kuid omavad viirusetekitajat ja levitavad seda. Referaadist selgub, kuidas HPV levib ja millised on ravivõimalused Eestis. 2.EPIDEMIOLOOGIA HPV on tõenäoliselt levinum, kui võiks arvata. See on teisel kohal vähkkasvajate tekitajate seas kogu maailma naistel. Sugulisel teel levivate papillomiviirustega nakatub vähemalt üks kord elus ligikaudu 80% naistest, kuid isegi kõrge riski viirusega nakatunutest tekib halvaloomuline kasvaja vaid 0,1% viiruse kandjatel. Selle põhjuseks on inimese immuunsüsteem, mis kõrvaldab organismist nii viiruse kui nakatunud rakud. Vähkkasvaja tekib vaid juhul, kui HPV jääb
HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus Schisostoma, Amylostoma
Mitte keegi meist pole täielikult kaitstud ja isegi ravimitootjate välja töötatud vaktsiinid ei pruugi alati meid aidata. Seega on ülioluline pidada kinni elementaarsetest hügieeni ja sanitaar nõuetest mis võimaldvad vähendada patogeensete mikroobide levikut. 13 KASUTATUD ALLIKAD Tammepõld E. 1966 Teadus ja usk nakkushaigustes Tallinn, Kirjastus Eesti Raamat Kats-Tsernohvostova L. 1964 Epidemioloogia Tallinn, Eesti Riiklik Kirjatus Loengu materjal Mikrobioloogia Õp. Janne Pullot www.inimene.ee http://biomedicum.ut.ee/ www.tervisekaitse.ee http://biomedicum.ut.ee/armb/infektsiooni%20patogenees.pdf http://eestiarst.med24.ee/static/files/022/puukentsefaliit__sage_narvisysteeemi_viirushaigus.p df 14
Helmintiaasid 1 HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt: kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma
1. Linnaökoloogia definitsioon, selle tähenduse erinevad aspektid. Linna mõiste määratlus maastikuökoloogilisest ja maakasutuslikust aspektist Linnaökoloogia käsitleb konkreetse linna elu ökoloogilist eripära, sh linnaelustikku, saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust. Linnaökoloogia mõistet kasutatakse paljudes erialades nagu geograafia, antropoloogia, sotsioloogia, filosoofia, epidemioloogia, zooloogia, kodumajandusõpetus, ökoloogia jne. Linnaökoloogiaga on seotud linnaehituse ökoloogia, mis käsitleb linnade arendamise ja otstarbeka kujundamise küsimusi. Linnaökoloogia alla ei arvata siseruumidesse puutuvat. Linnaökoloogiat kasutatakse väga palju näiteks (säästva) linna planeerimises. Seal tuleb linnaruum võimalikult kompaktselt ära kasutada, sh tuleb tähtsale kohale seada ka haljastus. 2
(4) Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). (5) eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele). 9. Rahvatervishoiu -objektiks on rahvastiku tervis ja eesmärgiks rahvastiku tervise parandamine. Tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks. Epidemioloogia – teadus haigusete tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis. Haiguse esinemist kirjeldatakse arvudes. Uurib haiguse esinemise sagedust, levikut ja haigusi põhjustavaid tegureid. Pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale mitte üksikisikule. 10. Statistilised näitajad epidemioloogias- haigestumus, suremus, levimus, elulemus. Standard, usalduspiirid, kõrvalekalded analüüsis- Enamuse haiguste korral on haigestumus sõltuv vanusest.Vanuse
jõulisest liikumisest, lõi ta oma teooria pulsi kohta. Ta leidis, et jõuline liikumine on 4 südamepaisumise tulemusel arterite kokkutõmbumine ja loomulik liikumine on arterite laienemine. Ta täheldas, et arterid ja süda ei paisu ega tõmbu kokku samaaegselt, vaid vaheldumisi. Al-Nafis mõistis ka seda, et pulsi eesmärk on veri südamest kehasse laiali saata. Etioloogia ja epidemioloogia kohapealt avastasid islami arstid nakkushaigused ja immuunsussüsteemi. Edasiarengut saavutati ka patoloogias. Nakkushaiguste avastamist peetakse ka meditsiiniajaloo üheks tähtsamaks avastuseks. Varaseimad nakkushaiguste olemasolu ideed on pärit Muhamedi hadititest. Ta olevat arusaanud leepra, kärntõve ja suguhaiguste nakkavast iseloomust. Need varased ideed haiguste nakkavuse suhtes ilmselt tulenesid islami arstide kaasa tundvast suhtumisest leeprahaigete suhtes. Teistest vanaaja ja
Pure drugs Kordamisküsimused · ,,Sarnast sarnasega" ja vastandite printsiip ravimite kasutamisel (mis teoreetiline tugi neil on?) · Tartu kui farmakoloogia häll (miks ja kes?) · Paul Ehrlich 15 Siinkohal tuleb paari sõnaga peatuda 19. sajandil vastavas vallas Tartus tehtud uurimistööl. On levinud ,,linnalegend", et vitamiinid avastati Tartus. Päris nii see siiski ei ole. Midagi siiski aset leidis, 25 XVI. 9. SEMINAR Epidemioloogia. Tervishoiu areng. EPIDEMIOLOOGIA on teadusharu, mis uurib haiguste tekkimist ja leviku seaduspärasusi. Kuigi mõiste on vana, tekkis selle nimega eraldi distsipliin alles 19. sajandi keskpaigas, mil sanitaararstid püüdsid selgusele saada mõnede toona aktuaalsete nakkushaiguste etioloogias. Inglismaal loodi 1850. aastal the London Epidemiological Society. Nagu meditsiiniloos üldiselt tavaks, saab ka epidemioloogiast ülevaadet alustada Antiik-
sissetalumine on haiguste levikule kaasa aidanud. Haigustekitajatega nakatumine on tänapäeval tavaline nii metsikult kui ka tehistingimustes elavate loomade puhul ning see võib ohustatud populatsioonides arvukust ja asustihedust märgatavalt vähendada. Haigustekitajatel – bakteritel, viirustel, seentel ja algloomadel – võib olla suur mõju isegi koosluse struktuurile. Ohustatud liikide tehistingimustes paljundamise programmides tuleb silmas pidada epidemioloogia kolme alusprintsiipi. Esiteks on tihedates populatsioonides elavatel loomadel suurem võimalus nakatuda haiguste ja parasiitidega ning seda nii looduses kui ka tehistingimustes. Killustunud looduskaitsealadel võivad loomapopulatsioonid saavutada ajutiselt väga suure asustustiheduse, mis soodustab ka haiguste kiiret levikut. Looduslikes oludes vähenevad nakkusvõimalused niipea, kui loomad liiguvad eemale oma väljaheidetest,
, pernitsioosne aneemia Diagnoos: 1. endoskoopia ja 2. biopsia (erinevat tüüpi gastriitilised limaskesta muutused ja H. pylori), 3. Labor: autoantikehad ja vit B12 Ravi: - B-tüüp (H. Pylori): kolmikravi (prootonpumba inhibiitorid (PP-I) + 2 antibiootikumi (+ vismut)), väljatöötamisel on vaktsiinid - A-tüüp: vajadusel analoogiline ravi, vit B12 Helicobacter pylori ja gastriit Haavandtõbi (peptiline haavand) Haavandtõve epidemioloogia: - esineb maos 50 esmajuhtu/100 000, M/N 1:1 - esineb 12ss-s 150 esmajuhtu/100 000, M/N 3:1 Etioloogia: 1. H-pylori gastriit 2. geneetiline - sagedam 0-veregrupiga haigetel 3. eksogeenne - põletikuvastased ravimid 4. äge stress (stresshaavand peale shokki, op-i) Patogenees: Limaskesta defekt, mis ei läbista (erosioon) või läbistab silelihaskihti (haavand) Haavandid paiknevad: maos - antrumis, 12ss-s - bulbuse eesseinas Kliinik: 1
epistemoloogiaks. Termini “epistemoloogia” vermis 1854 šoti mõtleja James F. Ferrier [1808—1864] “epistemoloogia” tähendab – teadmine Uusaja domineerivamaid filosoofiavaldkondi Kõrvuti terminiga “epistemoloogia:” - “gnoseoloogia” - “tunnetusteooria” - “teadmiseteooria” - “teadmusteooria” - “episteemika”EPISTEMOLOOGIA (episteme – teadmine, logos – teadus, õpetus) Filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja sellega seotud küsimustega EPIDEMIOLOOGIA (epi – juures, seas; demos – rahvas; logos – teadus, õpetus) Teadus, mis käsitleb haiguste esinemist populatsioonides 2. Mida tähendab küsimus „teadmise ulatusest“? Teadmise ulatus tähendab:- Kui palju me teame? - Kus on teadmise piir?Erinevad vaated kahe äärmuse vahel: a) Skeptitsism b) Realism a)Skeptitsism: skepsis tähendab – vaatlus, küsitlemine. - “Me ei tea mitte midagi (kindlalt)” on ennastkukutav: Sest kui me ei tea midagi,
leviku uurimine ja nende elimineerimine populatsioonidest, - pärilike eelsoodumuste avastamine ja eelsoodumuste päritavuse uurimine, - geeniteraapia e geenide siirdamine) Veterinaarmikrobioloogia (- mikroobide patogeensuse ja virulentsuse geneetilise määratuse ja selle muutlikkuse selgitamine, - ravimresistentsete mikroobi- ja nugiliste tüvede kujunemise ja resistentsuse mehhanismide selgitamine, - mikroobide genotüpiseerimine, molekulaar-epidemioloogia, - mikroobide geneetiline modifitseerimine (insenergeneetikal baseeruvate vaktsiinide ja diagnostikumide loomine) Veterinaarimmunoloogia (- loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine; - resistentsete liinide ja tõugude kujundamine e. veterinaarselektsioon) Veterinaarfarmakoloogia (- farmakokineetiliste protsesside geneetilise determineerituse selgitamine, - ravimitele reageerimise geneetilise varieeruvuse sedastamine
o Ei ole psühhoos ja vaja eristada ajukahjustuse ja ainete tarvitamisega seotud häirest Kohanemishäired - Kui inimese elus juhtub midagi traumeerivat võivad tekkida kohanemishäired - Lühiajalised ärevus-, depressiooni või kätumissümptomitena ilmnevad seisundid, mis tekivad pärast suurt elumuutust või stressi olukorda - Sümptomid tekivad üsna varsti (1-3 kuu möödudes), toibutakse mõne nädala või kuu möödudes - Epidemioloogia aastalevimus 5-10% - Kõige tavalisemad juhud: lähedase surm või haigus, enda haigus, õnnetusjuhtum, suhte lõppemine või lahutus, majanduslikud raskused, töötus, vaesus ja elumuutused; ka positiivsele elumuutusele nt miljoni võitmine Traumajärgne stressihäire - Reaktsioon psüühiliselt äärmuslikult traumeerivale elusündmusele - Pikaleveninud tagajärg erakordselt mõjuvale sündmusele või olukorrale, mis
annaabi.ee 
