SISUKORD SISSEJUHATUS Esimesed ülikoolid on loodud Aasia riikides (Hiinas, Koreas, Indias) meie ajaarvamise esimestel sajanditel (Wikipedia 1), kuid selles referaadis käsitletakse ülikoolide tekkimist ning arengut vaid Euroopas. Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimene pakub lühiülevaate esimestest Euroopa ülikoolidest: Salerno, Bologna ja Pariisi ülikoolist. Teine osa kirjeldab ülikoolielu keskajal, võttes aluseks nii kesk- kui kaasaja teadlaste käsitlused Pariisi ülikoolielust ning õppetöö iseloomust. Kuna raamat ,,A History of the University in Europe I" oli õigeaegselt raamatukokku tagastamata, puudus mul allikas tervikliku pildi saamiseks keskaegsetest ülikoolidest. Püüan aga luua võimalikult huvitava vaatenurga esimestele Euroopa ülikoolidele ning nende olemusele. Pilt
astronoomia muusika Vana-Roomaga võrreldes õpetati keskajal koolides seitset vaba kunsti tunduvalt kärbitud kujul uute koolide ja ülikoolide rajamise peamiseks tõukejõuks on läbi kõikide aegade olnud haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu Tuntud on Ateena filosoofiakool ja Araablaste teadusharidus Esimeste Euroopa ülikoolide kujunemisperiood asub 11.-13 saj. Euroopa vanim ülikool salerno ülikool kuna 10 saj oli seal vaid arstide kool siis nimetatakse seda protoülikooliks Euroopas on vanimaks ülikooliks tunnustatud Bologna ülikool 1119 Ülikooli privileegid sai 1158 Algselt moodustas Bologna ülikool õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid doktoreid 13 saj algul oli bolognase selliseid üliõpilasorganisatsioone universiteete juba 4
Messina väina kaudu Apenniini poolsaare lõunatipu (Calabria) ja Sitsiilia vahel Joonia merega ning 11 km laiuse Bonifacio väina kaudu Baleaari merega. Sardiinia ja Sitsiilia vahel on 300 km laiune ilma kindla nimeta läbipääs, mis ühendab Türreeni merd Vahemere põhiosaga. Türreeni mere maksimaalne sügavus on 3785 m. Tähtsamad sadamad on: Apennniini poolsaarel põhjast lõunasse: Civitavecchia (Roma), Napoli ja Salerno, samuti Massina väina äärne Reggio di Calabria Korsikal: Bastia, Sardiinias: Cagliari ja Olbia, Sitsiilias: Palermo ja Trapani ning Messina väina äärne Messina. Meri on nime saanud merdsõitvate etruskide kreekakeelsest nimest Tyrrhenoi (türreenid). Etruskid olevat tulnud prints Tyrrhenose juhtimisel Lüüdiast ning koloniseerinud praeguse Toscana rannikuala. Nad ise olevat nimetanud seda merd Etruuria mereks või Etruskide mereks.
Laevahukk tähendas võlausaldajale ebaõnne, aga õnnestumise korral suurt tulu. Tänu linnakodanikele asutati esimesed pangad. Linnade ja kaubanduse arenguga tekkis nõudlus hariduse järele. Esimesed koolid oli kloostrites (õpetati vaimulikke). Kloostrikool ei koosnenud ainult usuõpetusest, käsitleti ka antiik aja tähtsaid mehi (Cicero kuulus kõnemees, Platon). Peagi asutati toom-, põhi- ja ametikoolid. Enne 13.sajandit tekkisid ülikoolid, vanimad on Salerno (arstiteadus), Oxford (loodusained, matemaatika) ja Pariis (teoloogia). Õppetöö oli ladina keeles. Ülikooli juhti nimetatakse siiani rektoriks ja õppejõudu lektoriks. Tartu ülikool asutati 1632.aatal, mille eesotsas on praegu Alar Karis. Linnade teke on mõjutanud tänapäeva elu kulgu üsna tugevalt, sest asutati ülikoolid, milleta ei kujuta tänapäeva elu ette. Haritud inimesed on kõrgelt hinnatud. Majanduselu
Teoses on palju juttu suhetest ja himudest, millele ei suudeta järele anda. Näiteks on selline sisu esimesel jutul, mis on kirjutatud kolmandal päeval, kus Masetto Lamporecchiost mängib tumma meest ning saab nunnakloostris aednikuks. Kõik nunnad teavad, et nad ei tohi, aga ei suuda järele anda ja tahavad kõik temaga magada. Veel on juttu sellistest inimestest, kes teevad midagi kurja ja pärast kahetsevad seda nagu neljanda päeva esimeses novellis. See novell räägib, kuidas Salerno vürst Tancredi tapab oma tütre armukese ja saadab ta südame kuldse karika sees tütrele. Tütar valab sinna mürgitatud vett, joob seda ja sureb. Pärast seda, isa kahetseb oma tegu väga. Kolmandaks näiteks võin tuua jutu, kus halvad ja patused inimesed oskavad ennast valedega hädaolukordadest välja tuua, kuigi nad paremat ei vääri. Selline mõte oli esimese päeva esimeses novellis, kus isand Ciappelletto petab valeliku pihtimusega jumalakartlikku munka ja sureb
Aastast 2001 on ta Rahvusooper Estonia vabakutseline solist ja aastast 2006 koosseisuline solist.Aastal 1994 võitis ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia.Aastal 2002 osales Eesti noorte interpreetide lauluvõistluse "Con brio" finaalis. *Tisbe,Don Magnifico tütar-Juuli Lill-on eesti ooperi- ja kammerlaulja (metsosopran).Ta on Rahvusooperi Estonia solist.Juuli Lill on klaasikunstnik Ivo Lille tütar.Juuli Lill on abielus ooperilaulja Andres Kösteriga ja neil on poeg Julius. *Don Ramiro,Salerno prints-Roland Liiv *Dandini,Don Ramiro toapoiss-Taavi Tampuu *Don Magnifico,Monte Fiascone parun-Jouni Kokora *Clorinda,Don Magnifico tütar-Valentina Taluma *Alidoro,Don Ramiro õpetaja-Mart Laur Etendus koosneb mitmest palast.Esimeses palas on Tuhkatriinu do- minoorsese laul.See in lihtne laul,mis ei kirjelda mitte juhuslikult Tuhkatriinu lugu.Seepärast mõjub see laul nagu fantaasia,nagu unistus.Kaks kasuõde,keda Tuhkatriinu laul härib,katkestavad kaks korda tema laulu
2003. aastal liitus ta Itaalia kõrgeimas korvpalliliigas mängiva Benetton Trevisoga. Seal mängis ta kolm aastat ning siirdus seejärel NBA-sse. Itaalia muusika *Andrea Bocelli on sündinud 22. septembril 1958 Lajaticos. Andrea on itaalia kuulsaim pop- ja ooperilaulja. Ta sündis halva nägemisega. Täielikult pimedaks jäi ta kaheteistaastasena jalgpallimängus toimunud õnnetuse järel. Andrea on andnud välja 15 albumit, millest viimane ilmus 2009. aastal. *Sabrina Salerno, kes on sündinud 15. märtsil 1968. aastal Genovas, on Itaalia laulja, kes oma karjääri tipul oli tuntud Sabrina nime all. Tema plaate on müüdud üle 20 miljoni eksemplari. Sabrina läbimurdehitiks sai laul "Boys (Summertime Love)". Teised tuntumad lood olid "Like a Yo-Yo", "All of Me" ja "My Chico". Ta avaldas oma karjääri tipul kaks ingliskeelset albumit "Sabrina" (1987) ja "Super Sabrina" (1988). 1990
Keskaegsed ülikoolid Tavalise kooli kohta kasutati ladinakeelset nimetust studium ning ülikool oli studium generale. Esimeste Euroopa ülikoolide kujunemisperiood asetub 11.-13. sajandisse. Üldiselt valitseb arvamus, et mingi ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikoolide mõiste alla. Mõnikord mainitakse Euroopa vanimate seas Itaalias asuvat Salerno ülikooli, ent 10. sajandil õpetati seal vaid arstiteadust, seepärast on Salernot nimetatud ka protoülikooliks. Bologna ülikool (Università degli Studi di Bologna) on ülikool Bolognas, üks suurimaid ülikoole Itaalias. Selle asutamisajaks arvatakse aastat 1119, olles seega Euroopa (ja läänemaailma) vanim, ning üks maailma vanimaid, mis püsivalt tegutsenud. Algselt moodustas Bologna ülikooli õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas
Ülikool 1)filosoofiateaduskond andis keskahariduse 12-15 a poistele. Õppetöö kestis 6-7 aastat ja pärast lõpetamist võis minna bakalaureause õppesse. Bakalaureus 1) teoloogia, meditsiin, juura. Doktoriõpe toimus individuaalsel õppel. Õppeained olid 7 vabakunsti. Triivium lad.keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus). Kvadiirium lad. Koolis ja filosoofia teaduskonnas aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika Euroopa vanimate seas Itaalia Salerno ülikool, 10.saj oli seal vaid arstide kool ja kõrgharidust anti Salerno 11.-13. sajanini ainult arstiteaduses. Salerno kooli on nimetatud protoülikooliks. Tavaline kool oli studium, ülikool oli studium generale. Euroopa vanim on Bologna ülikool 1119 aastast. Ülikooli privileegid sai ta 1158.a.Algselt moodustas Bologna ülikooli õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajad-doktoreid. 13.saj algul oli selliseid universiteete Bolognas juba 4. 13
Ülikool – 1)filosoofiateaduskond andis keskahariduse 12-15 a poistele. Õppetöö kestis 6-7 aastat ja pärast lõpetamist võis minna bakalaureause õppesse. Bakalaureus – 1) teoloogia, meditsiin, juura. Doktoriõpe toimus individuaalsel õppel. Õppeained olid 7 vabakunsti. Triivium – lad.keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus). Kvadiirium – lad. Koolis ja filosoofia teaduskonnas aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika Euroopa vanimate seas Itaalia Salerno ülikool, 10.saj oli seal vaid arstide kool ja kõrgharidust anti Salerno 11.-13. sajanini ainult arstiteaduses. Salerno kooli on nimetatud protoülikooliks. Tavaline kool oli studium, ülikool oli studium generale. Euroopa vanim on Bologna ülikool 1119 aastast. Ülikooli privileegid sai ta 1158.a.Algselt moodustas Bologna ülikooli õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajad-doktoreid. 13.saj algul oli selliseid universiteete Bolognas juba 4. 13
arusaamatum, kui me tunnistada soovime. Kunagi ei tea, mis, kes või hoopiski milline äkiline tõde satuvad meie eluteele ning kui ohtlikuks nad selle meile kujundavad. Etenduses “Dekameron” on kokku 6 lugu ning kõigis neis on midagi ootamatut ja samuti ka ohtlikku. Minu arvates ootamatuse ja ohtlikkuse poolest kõige meeldejäävam lugu oli viies lugu, kus figureerisid etteaimatamatu tõde ja surm armastuse pärast. Ghismonda, Salerno vürst Tancredi tütar, armub ära Guiscardosse ja vastupidi, oma isa teenrisse, mille tagajärjeks on see, et Ghismonda kaotab oma armastatu ja lõpuks teeb noor naine ka ise enesetapu, et mitte kannatada piinu, mida tema isa põhjustas Guiscardo mõrvamisel talle. Ootamatuseks oli selles loos see, et päevavalgele ilmus tõde, mille olemine põhjustas palju pahandust ning ohtlikkus paljastus mõrvas, mis tegi kogu situatsiooni hullemaks mõnede tegelaste jaoks.
Ajalugu Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetel. Vasall andis end senjööri kaitse alla ning senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vastutasuks pidi vasall senjööri ustavalt teenima ja vajadusel ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusevandega. 40 päeva aastas oli vasall kohustatud senjööri sõjaväes teenima. Vasallidel oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Lisaks nendele õigustele ja kohustustele oodati vasallilt lunaraha maksmist kui senjöör on vangistusse langenud ning kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Läänikord ehk feodalism oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ning seda harisid neist sõltuvad talupojad. Senjöör oli suurfeodaal, kellest sõltusid feodaalses hierarhias madalamal olevad feodaalid ehk vasallid. Senjöörid olid maaomanikud, ning nende valduses oli nii poliitilinevõim, kohtuvõim ku...
Niccolo de Niccoli Firenze Püha Markuse kl Poggio Bracciolini komplekteerimine Biblioteca Laurenziana Antonio Magliabechi LINNAD Matthias Hunyadi I Bibliotheca Corviniana, abiks Beatrix Vatikani raamatukogu Richard de Bury Philobiblon ehk raamatuarmastusest. Vana-Liivimaa. Dokumentide erinevad tüübid. Halduslikud institutsioonid. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI Ülikoolide tekkimise eeldused. Varasemad ülikoolid. Bologna (1119, 1158 põhikiri). Salerno. Pariis, Oxford, Cambridge, Salamanca, Padua, Napoli, Praha, Krakov, Viin, Erfurt, Heidelberg, Köln, Upsala, Kopenhaagen 15 s. lõpul 65 kooli Õppetöö korraldus. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI Raamatukogude asupaigad. Fondi täiendamine. Laenutuse omapärad. Nn. ketiraamatukogu. II periood 16.-17. sajand Thomas Bodley. Oxford`í ülikooli raamatukogu taasavamine 1603 BODLEIANA TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU ALGUSPERIOOD Academia Gustaviana asutamine. 1647.a
valuvaigistina valu põhjustavate ,,mateeriate" peast väljatõrjumiseks, sealhulgas mälukaotuse ja epilepsia korral, kanapimeduse, astma, pleuriidi, hingamissüsteemi põletike, maksa ja põiehaiguste korral, günekoloogiliste haiguste korral, mis põhjustavad naiste viljatust, stomatoloogias. Muide, tunda iisopi kuuma olemust on väga kerge. Selleks on vaja mäluda suus iisopi lehti, et tunda suhu tekkivat soojust. Kuulus arst Arnold Villanovast koostas XIV saj luulekeeles ,,Salerno tervisekoodeksi", mis on pühendatud ravimtaimedele, lilledele, viljadele. Seal on iisopi kohta öeldud : ,,Puhastab rinda flegmast, sest kasulik on iisop, kui koos meega keeta. Ning räägitakse, et annab näole suurepärase värvi, ja selle nimi on iisop" (Vabatõlge). ,,Iisopi aur või lõhn, kui hoida selle kohal kõrvu, kõrvaldab nendest tuule". William Turner, 1562. Prantsusmaal koostasid kartesiaanlikud mungad paljude ravimtaimede ja piirituse
· Enamasti toetus teadmised ja teadus antiigile · Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstis. · 5. saj. süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" , mis jagunesid kahte suurde rühma: o Triivium (grammatika, retoorika, dialektika o Kvadriivium (artimeetika, geomeetria, muusika, astronoomia) Euroopa koolide rajamine · Euroopa üks vanim ülikool on Itaalia Salerno ülikool 10.saj., kus kõrgharidus anti vaid arstiteaduses. Protoülikool- kõrgharidus antakse vaid ühes kindlas valdkonnas. · Euroopa kõige vanem ülikool Bologna ülikool 1119. aastal. Algselt palkasid õpilased endale ise õpetajaid-doktoreid. Universiteetid-õpilasühingud, kes palkasid omale õpetajaid. 13.saj.moodustasid doktorid omaette kolleegiumi. · 12.saj tekkis ka Pariisi ülikool, mida pandi juhtima kantsler. Õpinguid tuli alustada knstide
moda. Caroline abita a Bologna, ha un monolocale piccolo e abita con la sua gatta Cara. Caroline lavora nel locale caffetteria Pappare'. Lei sogna di rendere la propria linea di vestiario e di venderla in tutto il mondo. La sua stilista di moda di ispirazione è Miuccia Prada. Nel tempo libero Caroline fa i costumi per il teatro dell'università. II. Francis Rizzi ha 25 anni. È nata ad Atrani, nella provincia di Salerno in Campania. Lui ha una piccola famiglia di due persone: lui e la sua nonna. Lui sogna di esibirsi nei grandi teatri Italiani, ad esempio: Teatro Comunale di Bologna, Teatro alla Scala (Milano), Teatro di San Carlo (Napoli). Ecco perché lui ha deciso di vivere a Bologna e studiare la drammaturgia. Ora studia all´Alma Mater Studiorum Università di Bologna, studia discipline delle arti, della musica e dello spettacolo. Lui
11) olla sündinud seaduslikust abielust 12) läbida prooviaeg 13) olla 2-5 a sama meistri juures õppinud 14) teha 2-3 rännuaastat kuskil mujal linnas/riigis 15) esitada meistritöö e sedööver 16) korraldada enda kulul kõigile tsunftiliikmetele suur pidu tsunfti kuulujatel oli kohustus üksteist vajadusel abistada ja toetada. Kõik linna käsitöötsunftid moodustasid kokku Väike Gildi: kõik linna kaupmehed kuulusid Suur Gildi. Ülikoolid 10.saj Salerno ülikool, mis õpetas arstiteadust ja ei vasta seetõttu täielikult ülikooli nõuetele. 1119 Bologna(hääldad Bolonja) peetakse Euroopa vanimaks. Põhirõhk õigusteadusel. 12. saj Pariisi ülikool, mis kujunes üleeuroopaliseks teoloogiakeskuseks. 12.saj Oxfordi ülikool; tuntud matemaatika ja loodusteaduste poolest. 13. saj Cambridge 13. Samamanca ülikool Hispaanias. 1477. Uppsala; vanim Põhja- Euroopas (Rootsis asub) 1632. Tartu ülikool; asutaja Gustav II Adolf Struktuur
värsikolmikuga, ahne ja julm Erinevad tüübid nt Petrarca, Shakespeare Traktaat- Tasso kirjutas ,,Vabastatud ,,Tirant Valge"- Tancredi- T üksikküsimust arutlev Jeruusalemm", mis avaldati Martorelli ja Galba Dekameroni 4.päeva teos vastu tahtmist. Kuna ta polnud kataanikeelne 1.novell. Salerno rahul siis hiljem kirjutas rüütliromaan vürst, kes karistab Tertsiin- stroofivorm, ,,Valluatatud Jeruusalemm" oma tütart kolmikvärss, riimiahel ,,Teekond Parnassile"- madalamast soost (aba,bcb,cdc,ded, jne), Cervantes pihib ,,Don armsama tõttu nt Dante ,,Uus elu" Quijote" kirjutamisest
2)sell tööpäev 14-16 tundi,selleks saadi tseremooniaga mille osaks oli jooming 3)meister pidi tegema meistritöö e. sedöövri, tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus Miks hakati keskajal linnades koole rajama? Too näiteid erinevatest linnakooli tüüpidest. Toomkool põhikool ameti - ehk abakusekool ülikool Kuna rahvaarv kasvas ning kirikukoole oli liiga vähe. Nimeta viis keskaegse Euroopa vanimat ülikooli. Salerno arstiteaduse keskus, Bologna ülikool, Pariisi ülikool, Salamanca ülikool, Oxfordi ülikool Nimeta keskaegse ülikooli neli teaduskonda. Kunstide teaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond Nimeta seitsme vaba kunsti kolm alamastme ja neli ülemastme kunsti. Alamaste: grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Milles erines keskaegne ülikool tänapäevasest ja mis on jäänud samaks? Too kummastki kaks näidet.
Lääne-ja Põhjameri, kuhu kuulusid saksa kaupmehed. 1160.a moodustasid kaupmeeste koondise-Hansa. Hiljem kujunes sellest kaubalinnade liit. Eestist olid hansalinnade hulgas Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Siiski olid Vahemere kaubalinnad mõjukamad. KÕRG-KESKAJA KULTUUR: TEADUS:Keda huvitas haridus ja teadus, pidi astuma kiriku teenistusse, sest vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. 11- 13saj tekkisid ülikoolid.Pole kindlalt teada, milline vanim ülikool, aga mainitakse Salerno ülikooli Itaalias(arstide kool). Vanimaks tunnistatud Bologna ülikool(1119). Trükikunsti leiutamine(1445 või 1446). 1456 trükiti Piibel(1.trükitud raamat Euroopas). ARHITEKTUUR: Romaani ja gooti stiil. Kiriku põhiplaaniks basiilika. Romaani stiil- ümarkaar.(Cluny kloostri kirik, Notre-Dame-la-Grande'i kirik, Mainzi toomkirik). Gooti stiil- teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Kirikud pidid olema suured, uhkemad. Gooti stiilil laiemad aknad kui romaani stiilil, tehti ka vitraaze
...........................................................................6 3.3. Taartu Riiklik Ülikool.................................................................................7 ALLIKAD...........................................................................................................9 ESIMENE ÜLIKOOL MAAILMAS. 1.1. Esimene ülikool Esimene pidevalt tegutsev ülikool oli asutatud 859 aastal Fes linnas (Morokko)- Ülikool Al-Karauin. Samal aastal ilmusid Salerno Ülikool, mis eksisteeris kuni 1861 aastani, ning ka ilmusid kirjanduslikud koolid Veliki-Preslaves ja Orhides, mis asutas bolgaaria kuningas Boris. Esimene kõrg õppimisasutus Euroopas oli Konstantinopolskij Ülikool, mis asutati 425 aastal ja sai ülikooli staatust ainult 848 aastal. 1.2. Ülikooli mudelid. XVIII sajandiks ülikoolid avaldasid oma teaduslikku ajakirju. Tekkisid kaks ülikooli põhimudelit: prantsuse ja saksa.
päev Pihtimuseks võib pidada Ghismonda juttu oma isale, kus ta viimasele kõik avameelselt ära räägib. Ning samuti ka kõne, mille naine pidas enne mürgi joomist ja mis oli suunatud Guiscardole. Naine rääkis kustumatust armastusest ja nende hingede igavesest koos olemisest peale surma. Tegelasteks on Tancredi, tema tütar Ghismonda ja noormees Guiscardo. Tancredi on kõrgest soost nagu ka tema tütar. Guiscardo on lihtrahva hulgast ja töötab Tancredi teenrina. Tancredist ehk siis Salerno vürstist kirjutatakse kui väga heasüdamlikust ja inimlikust valitsejast. Väga põhjalikult on räägitud sellest, kui väga ta oma ainsat tütart armastas. Olukorras, kus tema tütar teenriga vahele jäi, võis järeldada, et vürst tundis kõige rohkem just häbi, teotust ja alandust noorte seisusevahe tõttu, mis talle ja tema tütrele nii osaks võib saada. Vürst oli selles suhtes karm ja hoolimata tütre ähvardusest endaga sama teha, lasi ta Guiscardo tappa
Põhja-Itaalias asuvas Bologna linnas tgutses XII sajandi algul jurist Irnerius, kes oli omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ning glossaatorina (s.t. sõnaseletaja). Tema ümber kogunes nii palju õpilasi, et ta ei tulnud enam üksinda toime nende õpetamisega ning asutas 1119.aastal juriidilide kooli. Mõni aeg hiljem andis keiser Friedrich Barbarossa Irneriuse koolile ülikooli õigused. Tegevust alustasid ka meditsiinilisekallakuga Salerno ülikool ja usuteadusliku kallakuga Pariisi ülikool. 1167.aastal asutati Inglismaal Oxfordi ülikool. XIII saj. tekkis mittmeid ülikoole ka Pürenee poolsaarel, XIV sajandil Kesk-Euroopas. Mainigem neist Karli ülikooli Prahas (1386), ülikoole Krakovis (1364), Viinis (1365), Heidelbergis (1386). Põhja-Euroopa suurkoolidest on vanimad Upsala (1477) ja Kopenhaageni (1479) ülikoolid. XV sajandi lõpul oli Euroopas juba
kaupmeeste seas ning rajati põhikoole, kus kaupmeeste ja käsitööliste pojad alghariduse said. Rajati ka ametikoole, mis olid mõeldud kaupmeestele, seal pöörati tähelepanu arvutamisele ja raamatupidamisele. Õppeprogrammis oli põhi-ja abakusekoolides ladina keel, kuid õpetati tihti emakeeles. 20. Keskaegsed ülikoolid mis olid vanimad ülikoolid. Ülikoolide iseloomustus mida õpetati, kuidas õppetöö toimus Ülikoolid arenesid välja linnakoolidest. Tähtsamad: Salerno arstide kool, Bologna õigusteaduse kool, Pariisi teoloogia kool, Oxfordi matemaatika ja loodusteaduste kool, Cambridge'i kool, kõige tuntumaks sai Salamanco arstiteaduse kool. Õppejõud magister, professor, doktor Üliõpilased scolarius'ed, studiosus'ed. Paavst andis üliõpilastele ja õppejõule vaimulike koolidega võrdsed õigused. Õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles. Rektor- ülikooli poolt valitud praktiliste asjade korraldaja (ld. keeles valitseja)
(väike)gild üle linna paiknevad käsitöötsunftid kõik koos. Nt: Oleviste ja Kamuti Suurgild kaupmeeste ühendus. Mustpeade gild vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid koos. Hansa liit Lääne- ja Põhjamere ääres asuvate kaubalinnade liit. Eesti hansalinnad Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Tähtsaimad hansalinnad Hamburg, Lübeck. Peatükk 22 Esimesed euroopa ülikoolid tekkisid 12-13.saj Euroopa vanim ülikool - Salerno ülikool Itaalias 10 saj. (protoülikool õpetas ainult arstiteadust) Bologna ülikool 1119. Mida õpiti keskaegses ülikoolis? 7 vabat kunsti kõnekunst, ladina keel, dialektika, arikmeetika, geomeetria, algebra, muusika. Edasi õpiti arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Dekaan õppejõudude seast valitud juht. Skolastika keskaja ülikoolis viljeldud teadused. Gutenberg leiutas trükikunsti, trükkis kõige esimese raamatu Piibel.
2009 veebruar muusika.6.sajandil jagati 7 vaba kunsti kaheks: triivium(grammatika, retoorika, dialektika); kvadriidium(aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika) EUROOPA ÜLIKOOLIDE RAJAMINE · 425.aastal rajati Konstantinoopoli Kool · Salerno ülikool protoülikool (10. saj arstiteadus) · 1119. Bologna ülikool. · doktorid õpetajad, kelle palkasid õpilased. Universiteedid üliõpilasorganisatsioonid. Rektor ülikooli juht. Kolleegium doktorite ühendus. Tavaliselt tuli asutamiseürik e. luba ja privileegis Paavstilt. · 12. saj Pariisi ülikool, mille juht kantsler, kuna sai pribileegid kuningalt. Seotud tihedalt kirikuga. 1209.aastal rajati Cambridge'i ülikool ning 12
katedraalikoolid e toomkoolid, kus õppis aina rohkem vaimuliku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Järjest rohkem tekkis koole, kus anti mõne valdkonna alaseid teadmisi, tekkisid põhikoolid (algharidus) ja ametikoolid e. abakusekoolid (arvutamine ja raamatupidamine). (1) 11-13 saj. Arenes nii mõnestki linnakoolist ülikool ning kuna see võttis pikka aega, siis on raske määrata täpset asutamisaastat. Salerno, Itaalia (10.saj.) -arstide kool Bologna, Itaalia (11-12. saj. Vahetusel, a.a. Peetakse 1119) õigusteadus Pariis (12.saj) teoloogia u. samal ajal ka Oxford matemaatika + loodusteadused Cambridge (13.saj. Algul) Salamanca, Hispaania (1218) arstiteadus Uppsala, Rootsi (1477) Tartu ülikool (1632) Õppejõud, keda nim. magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ja sellide seisuses
See määrates ka tsunfti hierarhia õpipoiss, sell ja meister. Trunftide ees oli meistrite seast valitud vanem. Peale selle liikmed aitasid üksteist. Tsunftid olid ka tähtsad, kuna nad olid ka sõjaline organisatsioon, mis võib kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Neil olid ka enda kaitsepühakud, oma kabel või koguni kirik. Probleemiks olid tsunftijänesed, kes müüsid oma tooteid trunftiväliselt. Keskaja ülikoolid Euroopa vanim ülikool on Salerno ülikool, mis rajati 10. sajandil. Veel mainitakse Bologna ülikooli. 12. sajandil tekkis ka Pariisi ülikool, Oxfordi ülikool, Cambridge ülikool ja Salamanca ülikool Trükikunst Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil,tuleb pidada trükikunstiks. Seejuures see on pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siss
* Ühel päeval läksid vennad koos Lorenzoga linnast välja ,,jalutama", seal ta tapeti. * Lisabetta oli kurb ja päris vendadelt Lorenzo järgi, kuid need ütlesid, et Lorenzo läks kuskile äriasjus. * õde nägi unes, kuhu Lorenzo maetud on, järgmisel päeval läks ta oma ümmardajaga Lorenzot otsima * Lisabetta võttis kaasa ainult ta pea, mille ta linna tagasi jõudes mattis koos siidrätikuga mullapotti. * Mulda istutas ta salerno basiilikumi võsud, kastis neid apelisini/roosiõite veega, oma pisaratega * basiilikum kasvas suurepäraselt, lõhnas oivaliselt * naabrid märkasid mida Lisabetta kogu aeg lillepoti juures teeb, ka vennad märkasid seda ja naabrid rääkisid vendadele ära, mida õde seal poti juures kogu aeg teeb * vennad hurjutasid õde, võtsid õelt lillepoti ära, võtsid mulla pealt ära ja nägid et poti sees oli tema armastatu pea
3. Perekonna sidemed nõrgemad. Abielud inimeste endi otsuste kohaselt. (kesk ja alamkihtides; aristokraatias silis vana süsteem. 4. Hinnati rikkust ja kasvatati rahahulka. 5. Vaja valuutasid tundvaid ja vahetavaid inimesi. Vaja laene Ajalugu Page 32 Haridus 22. jaanuar 2010. a. 9:54 Haridus seotud usuga. Kloostri ja kirikukoolid, linnakoolides käsitööliste ja kaupmeeste pojad. Oxford, pariis, salerno, bologna, cambridge, salamanca. Üles ehitatud tsunftikorrale. Usuti Maa kerakujulisust. Maakeera universumi keskel. Lihtinimesele lame maa taevavõlviga. Jeruusalemm keskel. Ajalugu Page 33 Gooti ja romaani võrdlus 28. jaanuar 2010. a. 8:31 Gooti Romaani Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli Romaani stiil on esimene keskaja Lääne- valdav 12
world and ultimately, the world of man. The antecedents to this revolution in thought are found in the 11th and 12th centuries when most of the ideas of the ancient Greek philosophers were wed together into a new body of beliefs. These beliefs were living and vital. We encounter them in the 12th century Renaissance. We find them at the school of Chartres in the mid12th century, or at the medical school at Salerno near Naples in 1060. At Toledo in Spain, 92 Arabic works had been translated along with Ptolemy in 1175. By the 12th century, Arabic science and mathematics had found its way to Oxford in England and to Padua in Italy. From the early 12th century, then, there existed in Europe a continuous tradition of scientific endeavor. And although this science was temporarily overshadowed by the intellectual bulk of Aristotle in the mid13th
· Äge mürgistus - südamepuudulikkus, kõriturse jms · Õnnetusjuhtumid - lämbumine, tulekahju · Krooniline mürgistus - maksa, neerude, luuüdi, aju kahjustused Etanooli ajaloost · tõestatav tarvitamine neoliitikumis 9000 aastat tagasi · muistses Egiptuse kultuuris hoiatati nii kirjas kui piltidel alkoholi liigtarvitamise mõju eest · destilleerimist tundsid vanad kreeklased & araablased, kuid dokumenteeritult 12. sajandist Salerno alkeemikute poolt · Antoine Lavoisier leidis etanooli koosnevat süsinikust, vesinikust & hapnikust · keemiline koostis & struktuur teada XIX sajandist · autod on etanooli jõul sõitnud 1908. aastast Disulfiraam ehk antabus seondub vaskioonidega ADH-s & pärsib ensüümi. Tingitud alkoholivältimist disulfiraamiga ei teki, kuid pidev tarvitamine aitab alkoholist hoiduda. Reesusmakaakidel on µ1-opioidiretseptori geenis inimese geeniga talitluslikult samalaadne variatiivsus
kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Nendes koolides toimus õppimine tavaliselt õpilaste emakeeles. Ülikoolid arenesid välja linnakoolidest. Ülikoolides oli 4 teaduskonda. Esimene oli haridust ühtlustav tase 7 kunsti teaduskond. Veel sai õppida õigus-, arsti- ja usuteaduskonnas. Ülikooli tekke protsess oli pikaajaline, seega on ülikoolide asutamisdaatumid vaieldavad. Esimesed ülikoolid tekkisid Itaalias (Salerno), Prantsusmaal (Bologna, Pariisi) ja Inglismaal (Cambridge'i, Oxfordi). Kogu ülikooli juhtis rektor. Teaduskonna juht oli dekaan. Kõige tähtsam oli usuteaduskond. Ülikoolis olid üliõpilased, keda õpetasid õppejõud. Ja selleks, et olla õppejõud, pidi tal olema teaduslik kraad. Madalaim teaduslik kraad oli bakalaureus, mõnevõrra kõrgem magister ja kõige kõrgem doktori kraad. Õppejõud olid pärit tihti vaimulikst ordudest (dominiiklaste seast eriti)
9. sajandil Bagdadis tekkis islami kultuuriruumis ilmalik haigla. Islami rohuteadus oli kõrgetasemeline ja organiseeritud- kaasa haarates laialdast rahvusvahelist võrku. 11. sajandil araabia meditsiinitarkused infiltreerusid tasaaegu Euroopasse- eriti Hispaaniasse ja Itaaliasse. Lõuna Itaalias, Monte Cassionos, töötas munk- Constantinus Aafriklane, kes tõlkis araabia keelest hulga Galenose töid. Tänu sellele kasvas välja Salerno meditsiinitraditsioon, mis domineeris keskaeguses Euroopas paarsada aastat. Islami arstid- Avicenna ja Rhazes. Rhadez- 10. Sajand Meditsiini Raamat. Avicenna teosed domineerisid hiljem, pärast Galenose töid, Euroopas. Teoseks nimelt Meditsiinikaanon- kirjeldas, et meditsiin jaguneb kaheks- teooriaks ja praktikaks. Praktika jaguneb samuti kaheks- tervete kehade tundmaõppimine ja tervise säilitamine ning haige keha tundmaõppimine ehk arstlik õpetus
sajand Bagdadis). · Islami rohuteadus oli kõrgetasemeline, lisaks organiseeritud, kaasa haarates laialdast rahvusvahelist võrku. 11. sajandil hakkavad araabia (islami) meditsiinitarkused tasahilju Euroopasse infiltreeruma. Peamised kohad selle protsessi jaoks olid Hispaania ja Itaalia. Lõuna Itaalias, Monte Cassinos, töötas munk, Constantinus Aafriklane, kes tõlkis araabia keelest hulga Galenose töid. Siit kasvas omakorda välja naabruses asuva Salerno nn meditsiinitraditsioon, mis domineeris keskaegses Euroopas paarsada aastat. Hiljem domineeris Euroopas Avicenna (Meditsiinikaanon), kuna tema tööd olid olid paremini üles ehitatud kui nt Galenose tekst. (Avicenna teoste arvuks arvatakse olevat üle 450, säilinud 240. Meditsiinikaanon on valminud u aastail 1000-1020. 12. sajandil tõlgiti see ladina keelde ja domineeris sellest ajast alates ka Euroopa arstlikku mõtet. Avicenna kirjutas, et meditsiin jaguneb
84 SI'OO 'N 2I'OO' E Regina, Canada 74 So028'N 104°36'W Salem,OR , SO 44°S1'N 123"02'W ~IA . 51 29'STN 9O'OSW Orange, river. 91 28'00'5 20'00'E Polynes ia, region 103 2' 00'5 163'OOW Reindeer L., lake , 75 S7' OO'N 103'OOW Salerno, Italy , 84 40'41 'N 14"45'E 15"06'( 92'OOW News. VA . 51 36°59'N 76'26W Oregon, state, U.S SO 44'OO'N 121'OOW Pood Inlet, Canada 74 72' 42'N 77°47'W Remqa. c., cape 103 34'00'5 173'OO 'E Salina Cruz, MeXICO . 76 16' 11'N 9S' l1W ~1s
kaupmehed ja arstid. Üldise, renessansiajastule omase huvi tekkimine teadmiste ja võõramaiste asjade vastu tingis nii ülikoolide loomise kui botaanikaaedade rajamise nende juurde. See õhutas veelgi taimede kogumist ja tundmaõppimist. Väärtuslikke taimi demonstreeriti algselt eraldi peenardena, hiljem hakati rõhku panema ka kunstipärasele kujundamisele. 14. saj algusest saati rajatakse botaanikaaedu - Orto Botanico - 1330 Salerno, 1333 Veneetsia, 1350 Praha, 1525 Erfurt, 1530 Marburg, 1545 Padua, 1547 Pisa, 1577 Leiden, 1580 Leipzig, 1597 Heidelberg, ka Strassbourgis, Pariisis, 1632 Oxfordis. Paljudele on saanud eeskujuks Padova botaanikaaed - botaanikaaedadele hilisemalgi ajal tüüpiline sümmeetriline neljaosaline jaotus koos selgelt eralduva rõhutatud keskosaga. ÜLIKOOLID. See arvatavasti kõige olulisem institutsioon arenes välja just keskajal - 1100. a Bologna's, 1150. a Pariisis, 1229. a Cambridge'is, 1243
scrambled order in a classified book. They cross-checked these to eliminate any conflicts with British codenames. Then they assigned blocks of codenames to theater commanders. In theory the codenames bore no relation, either by denotation or connotation, to what they stood for. In the majority of cases this held in practice. FLINTLOCK meant the Allied attack on the Marshall Islands in 1944; AVALANCHE, the amphibious attack on Salerno; ANVIL, later DRAGOON, the Anglo-American landings in the soft underbelly of France. Even relatively small operations were dubbed: the relief of Australians trapped in Tobruk was SUPERCHARGE, the occupation of the Canary Islands was PILGRIM. Some codenames were written in blood: OMAHA, UTAH, GOLD, SWORD, and JUNO, for the Normandy beaches of D-Day. The allied codename selections were sometimes constrained by principles that that master of English, Winston Churchill laid down in a
annaabi.ee 
