(alates 12. sajandist). Paljud teosed on kirjutatud õpetlikus toonis. Keskaja õpetane pidas oluliseks teha midagi selgeks õpilastele ja tulevastele põlvedele. Õpetlane oli eelkõige õpetaja ning see tingis ka suure tähelepanu loogika probleemidele. Keskaja filosoofia õpetajalik iseloom tingis selle, et tervete sajandite vältel peaaegu ei tuntudki huvi selle vastu, kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Keskaja filosoofia oli sõna otseses mõttes skolastiline (kr schole `jõudeolek, kool'), koolifilosoofia. Õpetajat austati tema eruditsiooni ja pedagoogimeisterlikkuse, õpilast aga hoolsuse ja vastuvõtlikkuse pärast. Põlvkonnalt põlvkonnale anti edasi ikka ühtesid ja neidsamu teadmisi. Sellest tulenes teiste ajastute seisukohalt äärmine konservatiivsus. Usk ja mõistus Küsimuses, kas usk ja mõistus on ühitamatud või mitte ning kumb on olulisem, kujunes keskaja filosoofias välja kolm seisukohta.
Aquino Thomas Sissejuhatus: Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost Aquinost (1225 Roccasecca – 7.märts 1274 Fossonova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. Aquino Thomas Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Oma ema, Theate krahvinna Theodora kaudu oli ta suguluses Hohenstaufenite dünastiaga. Thomas sündis tõenäoliselt 1225. aasta alguses Napoli territooriumil oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. Landulfi vend Sinibald oli benediktlaste algse kloostri abt Monte Cassinos
C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga Variant B 1.tuua välja Kolm Keskaja filosoofia joont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine.
18.november.2011 HELLENISM Hellenistlikud õpetused. Skeptitsism. kes kahtleb, skeptikus ehk uuriv . Pyrrhon ,, kunagi ei saa midagi kindlat väita, kuna alati on võimalik leida vastuväiteid ,, ta ei võta seisukohta, erapooletu Oli pidevalt sügavates mõtetes Timon ,, kõik on näiline ,, MULLE TUNDUB ET ON. ,, kas mesi on magus, seda ma ei tea .. aga ma tean, et ta tundub mulle et ta on magus ,, näiline! Nihilism- eitav Gorgias eitaja EPIKUROSE ÕPETUS - epikureism. Epikuurose aed. F- pinnas. L- loogika. (tara) E- eetka. (vili) See oli epikuurose filosoofiline struktuur. Liiguvad oma raskuse tõttu. Aatomid liiguvad tühja ruumi tõttu. Hedonistlik moraal, Stoitsim ( kolmas õpetus hellenismis ) STOILINE stoilisus- Eklektiline, stiililt või õpetuselt mitte ühtne Vana-rooma Divide et impera Dividend jagaja ja valitse printsiip Jagamise all mõeldi? Anti provintsidele õigusi, näiliselt. Rahulik missiooni vormis, liikusid ringi kristlik...
Millised olid Aquino Thomase skolastika põhiseisukohad? Aquino Thomas oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Ta sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas tõenäoliselt 1225. aasta alguses Napoli territooriumil oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. 5 aastasena läks kloostrisse õppima, seejärel hakkas ta rändjutlusajaks. 22. aastaselt hakkas ta ise Napolis õpetama ja avaldas oma esimese teose. Kirjelduste järgi oli Aquino olnud veidi tüse ning tõmmu. Suurt kasvu, suure peaga ja pool kiilakas.
loodusega - Thomas Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping - Auguste Comte- positivism, teaduslik tunnetamine, eristas mõtlemise 3. staadiumit 9. Keskaja filosoofia 3 põhijoont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 10. Kas toodud väide on õige või vale: Kõigel kolmel usundil on 1 jumal - kristlased - muhameedlased - hinduistid (väide on vale, hinduistidel on 3 peajumalat) B rea küsimused 1.tuua välja Kolm Keskaja filosoofia joont a
Luterlus- Skandinaavia maad, Põhja-Saksamaa. Kalvinism – Madalmaad, Šveits, mõned Saksa vürstiriigid. Anglikaani kirik – Inglismaa. 10.Milliseid ülesandeid täitis kirik varauusajal lisaks usulistele? Nimeta kiriku kolm täiendavat ülesannet ja selgita. V: Kirik haris inimesi, kiriku kaudu anti inimestele teada uusi seadusi ja nende kohustusi, hoolitseti haigete ja vaeste eest. 11.Mille poolest erinesid skolastiline ja empiiriline meetod? V: Skolastilises meetodis kasutati loogikat ja filosoofilisi arutlusi. Empiirilises kasutati eksperimente ja teisi meeltega kogetud andmeid. 12.Mis iseloomustab varauusaegset merkantilistlikku majanduspoliitikat? Nimeta merkantilismile iseloomulikke tunnuseid ning selgita. V: Riikide rikkuse põhiline allikas oli kaubandus. Tähtis oli, et kauba veetaks rohkem riigist välja, kui sisse. Selle tagajärjel koguneb riiki rohkem raha.
1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, ke...
Koraan- raamat, mis oli Islami hariduse aluseks. Isikud Muhamed- islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Karl Suur- Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Innocentius III- paavst, taotles ilmaliku võimu allutamist kirikule, algatas 4. ristisõja. Aquino Thomas- katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka.
Teiseks Asusid Põhja Itaalias võimsad linnariigid, kuhu tänu vahemere kaubandusele voolas üha uusi raskusi. Renessansiaja kunstnikud vaimustusid antiigid pärandist, püüdes seda oma töödes jäljendada ning edasi arendada. Toetudes antiikaja kirjameeste arusaamadele sümmeetrias ja proportsioonis. Renessansiaegsed õpetlased nimetasid end humanistideks. Neid ei rahuldanud enam keskaja ülikoolides õpetatavad teadused ja skolastiline meetod. Hoopis enam kui loogika ja olemise algpõhjus, jumal ja igavene elu- teemad, millega tegelevad keskaja õpetlased- huvitas humaniste grammatika, ajalugu, eetika. Humanistlike kirjameeste tegevus ei piirdunud ainult keeleteaduse ja kirjasõnaga. Otse vastupidi, nad kutsusid üles oma kirjanduse ja kõnekunstialaseid võimeid rakendama ühiskonna ja kogu maailma teenustesse. Piibli antiikkantorite õpetust ei peetud enam nii kindlaks kui varem. Selle asemel hakati
Keskaja filosoofia jooned: 1. Tugev seotus religiooniga 2. Retrospektiivsus ehk tagasipöördumise seotus. Mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. 3. Skolastiline ehk õpetuslik-kasvatuslik iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks.
kolinud. Printerite ja trükipresside kõrval leiavad kasutust ka mitmed lihtsad ja käepärased paljundusmeetodid, mis võimaldavad nii kiiret lähenemist päevakajalisele, sotsiaalsele, poliitilisele, kui ka uusi esteetilisi avastusi. (Eesti Kunstiakadeemia, s.d.) Rahutu võitlusaeg ei olnud kultuuri arenguks soodus, kuid sellele vaatamata kujunes 16. sajandi esimene veerand saksa kultuuri õitsenguks. Kui 15. sajandil valitses skolastiline, kirikule allutatud mõtteviis, siis 16. sajandil kerkisid esile humanismiideed, millega kaasnesid edusammud matemaatikas, astronoomias, geograafias, meditsiinis ja teistes teadustes. Trükikunsti leiutamise järel muutusid Nürnberg, Augsburg, Strasbourg ja Basel raamatute kirjastamise ja trükkimise, ühtlasi vaimuelu keskusteks. Eriti populaarseks sai Saksamaal maali kõrval ka graafika, muutudes tõeliselt rahvalikuks kunstiks. (Tartu Ülikooli raamatukogu, s.d
Mis on filosoofia? Filosoofia on tulnud kreeks keelest armastus tarkuse vastu.Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest. Filosoofia põhiharud ja küsimused? Gnoseoloogia- mis küsib: Mida me võime teada? Metafüüsika- mis küsib:Millele me võime loota?Mis on olemise olemus?Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inime...
Mis on filosoofia? Filosoofia on tulnud kreeks keelest armastus tarkuse vastu.Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest. Filosoofia põhiharud ja küsimused? Gnoseoloogia- mis küsib: Mida me võime teada? Metafüüsika- mis küsib:Millele me võime loota?Mis on olemise olemus?Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inime...
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
https://docs.google.com/document/d/1SESNlIbtRy8fnFSluW6N_YWODIKT1bZvrF_DiO0xqDA/edit?usp=sharing Perikles - klassikaline ajajärk, Ateena riigijuht. Pani alguse demokraatiale Ateenas. Aitas soodustada vaestel poliitikas osalemist. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas, tugev väejuht (palju vallutamisi ja edukad sõjaretked). Vana- Kreeka. Aquino Thomas - dominiiklasest pühak. Mõjukas skolastiline teoloog, filosoof ja jurist. Seletas, et mõistus ei peagi usku vaidlustama, vaid seletama. Alguses oldi tema arvamuste vastu, kuid peatselt võeti tema uskumused katoliku kiriku filosoofiliseks aluseks. Jumalatõestus. Al-Idrisi - Araabia kartograaf/geograaf. Koostas maailmakaardi (lõuna üleval, põhi all). Kuna ta kasutas allikatena teisi, ei olnud see kaart kõige täpsem. Caesar - Vana-Rooma väe- ja riigijuht. Mõnda aega oli ta Pompeiusega liitlane, siis tekkisid kodusõjad ja Caesar
Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehit...
vaimulikega võrdsed õigused · 26.3 · Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või maadest ja jagunesid omaette ühendustesse · Kogu õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles eri maade õppejõud ja üliõpilased said ühtviisi hakkama · 26.4 · Teadmised tuginevad muistsetele autoriteetidele, kelle seisukohti tuleb loogika abil tõlgendada · Tarkus on autoriteetide teostes juba kirjas, see tuleb üles leida ja lahti seletada · Skolastiline teadus tugines antiikautoriteetidele: Aristoteles, Hippokrates, Ptolemaios · Skolastika püüdis sobitada antiikõpetuste ja pühakirja ehk mõistuse tõdede ja usu tõdede seisukohti · 26.5 · Õpetlased põhinesid Ptolemaiose arusaamal Maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis; Päike, Kuu ja planeedid tiirlevad ümber Maa · Lihtinimesed uskusid seda, mida silmaga nägid Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal
TURBA GÜMNAASIUM Kerly Aavik MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................lk.3 TEOREETILISE MAJANDUSTEADUSE VÄLJAKUULUTAMINE...............lk.4 Olulisemad isikud ja mõtteviisid............................................................lk.4-6 KLASSIKALINE PERIOOD...............................................................lk.7-9 Neoklassikaline koolkond....................................................................lk.9 KAASAEGSE MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA KUJUNEMINE.............lk.10 Kokkuvõte......................................................................................lk.11 Kasutatud kirjandus...........................................................................lk.12 ...
jääb meie kogemusest väljapoole. asjade seletamisel ei ole vaja teha mitte mingeid ebavajalikke, üleliigseid oletusi või püstitada eeldusi. Teaduslik revo: Kopernikus - heliotsentriline teooria - maa tiirleb ümber päikese, vastandus kirikuga. Galilei - maailm = matem. teleskoop, matem. maailmavaade, inimene loodusnähtus. Newton - universum, gravitatsiooni seadused. Jumal oli matemaatik. Bacon - empiirik - vaatlus, loodusnähtuste korduv registreerimine. Descartes - skolastiline arutlus "mõtlen, olen olemas." Tõsiasjade paikapidavuse loogiline tõestamine. Briti imperism Hobbes - inimene kui masin. kõik koosneb ainest, monistlik, inimene isekas, demokraatia on ohtlik. Locke - keha vaimu duaalsus. teadmised kogemusest. põhiemo: nauding & valu. kaasasündinud võime mentaalseteks protsessideks. Berkeley - reaalsus koosneb ainult tajudest. füüsilist maailma ei ole olemas. loodusseadused on ideed jumala teadvuses. Hume - religioon irratsionaalne ja ebapraktiline
2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest eraldi (Platon ja inimese idee) või neis asjades endis (Aristoteles olemus asjades eitas ideede maailma). Nominalistid reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad, nt ei eksisteeri
Gaunilo poolt tema teoses Liber pro Insipiente. Argumendi põhiliseks kitsaskohaks on eeldus, et olemasolu on mõõdetav väärtus. Gaunilo kriitikat on korranud ja arendanud mitmed hilisemad filosoofid, nagu Aquino Thomas ja Immanuel Kant.3 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Anselm_Canterburyst 3. Aquino Thomas 3.1. Elulugu Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (1225 Roccasecca 7. märts 1274 Fossanova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. 4 3.2. Anselmi jumalatõestus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta
Antiikaja filosoofia 1. PLATONI ELU JA TEGEVUS • 427-347 • Pärineb aristokraatiast (oluline mõju hilisemale filosoofiale) • Suur aristokraatlik perekond • Ligipääs haridusele • Geomeetria, filosoofia, dialektika • Paneb paika poliitilised hoiakud • Ei suhtu hästi demokraatiasse • Ideaalne riik • Rahvas ei tohi valitseda, sest on harimatud • Sokratese õpilane (tolle aja kõige parem) • Sokratsese surmamõistmine • Ka sokrates aristokraatlikes ringides • Ei suhtu lihtrahvasse hästi • Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS) • Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju • Mõistetakse vangi • Taganedes mõistab, et siis peetaks tema filosoofia on vale, valib surma • Põhjustab selle, et Platon läheb reisima • Ilmselt kardis oma vabaduse käigus • Õpib erinevaid asju • Sitsiilia Sürakusa • Dürann, hirmuvalitseja, Dionysios I • Mõjutab valitsejat, et ...
maailmakirjelduseks. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. Aristoteles arvab, et on olemas esimene algpõhjus, mis pole mõne teise põhjuse tagajärg: esimene liigutaja, mida ennast pole liikuma pandud. 9. kesaja filosoofia tunnused- roll kultuuris oli sekundaarne. Valitses ilmutususk või teoloogia. Usk saab inimesele osaks vahetult, ilmutusena. Jag: ptristline ajastu, skolastiline ajastu. Augustinius- rangelt võttes on tema meelest vaid olevik. Minevik on inimese mälestustes, tulevik ootustes. Aeg on üksnes hingeline nähtus ja jumala asetamine ajalistesse seostesse on väär. Jumalatõestus- 1)liikumatu liigutaja; 2)põhjuslikkus; 3)võimalikkus ja paratamatus; 4)jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus; 5) maailmas valitseb teleoloogia, eesmärgipärasus. Peab olema juht, kes suunab. 10
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
Platon Platoni jaoks on tema keskmiste dialoogide põhjal õnne jaoks kesksel kohal vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast.. Hingel on kolm osa: mõistuslik, emotsionaalne ning instinktide osa. Õiglus nende puhul väljenduks iga osa funktsioonipärases toimimises: mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus) ning instinktid on ohjeldatud(mõõdukus). Hilisemates dialoogides väidab ta, et vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest ehk armastusest. Vastavalt ilupüüdlusele on seotud ka õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka meie naudingutundes. Naudinguid on aga samuti erinevat sorti. Tõeliselt õnnelik saab olla see inimene, kes tunnetab (armastab) ilu. Platoni varasema arusaama kohaselt ei piisanud õnneks vaid vooruslikust elust, vaid selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuse...
osistest Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Kreeka ja Rooma mõtlejate retseptsioon 14 Aristoteles (4. saj. eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm Aristotelese retseptsioon keskajal. Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas (13. saj.): a. poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond" (communitas perfecta), mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias Machiavelli ideed : Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis
Uusaegne riik: 16.-17. saj jooksul arenes välja suveräänne riik; keskne omadus impersolnaalsus: riigi autoriteeti eristatakse valitseja autoriteedist ja kogukonna autoriteedist; võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad/valitsevad inimesed; valitsejad muutuvad, riik jääb 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) · Aristoteles (4. saj eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm · Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas (13. saj): poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid; need kogukonnad peaksid elama harmoonias · Stoik Cicero (1. saj eKr): riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks · Niccolo Machiavelli (1469-1527): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve; need on loomupärases
Ka noore teoloogiaprofessori Lutheri mõtlemisi ja arusaamisi pidi uus tõlge tugevalt suunama. Kui näiteks Vulgata ladinakeelses tõlkes oli Mt 4:17 kirjakohta tõlgitud "tehke või sooritage meeleparandus", siis Erasmuse tõlke vaste oli "kahetsege". ,,Vulgata näis viitavat välisele tegevusele, Erasmus aga väitis, et tegemist on sisemise psühholoogilise hoiakuga. See ja paljud teised kohad [...] osutasid Lutherile veenvalt seda, et skolastiline teoloogia oli rajatud tõlke vigadele." (Saard 2005: 203). Oma satiirilistes kirjutistes kritiseeris ta kirikulikke kuritarvitusi, paavsti ja suure osa vaimulikkonna korruptiivset ja moraalitut eluviisi ja keskaegset skolastilise teoloogia ähmasust. Samas oli ta veendunud tasakaalukate ja rahumeelsete kiriklike reformide apologeet. Nõnda võiks Erasmust nimetada nii humanistliku teoloogia alusepanijaks kui ka eelreformaatoriks enne Lutherit ja tema mõttekaaslasi.
Aristotelese teosed on ikka tema teosed. Loomingulisus puudus, ehkki oldi erudeeritud. 3.Õpetlikkus, kasvatuslik suunitlus peaaegu kõik keskaja filosoofid olid kas jutlustajad või ristiusuõpetajad koolides või ülikoolides. Paljud teosed on kirjutatud õpetlikus toonis. Mõtleja oli vaid õpetaja ja see ei arendanud loogikat, sest austati ju autoriteeti. Ei mõeldud sellele, et kust saada uusi teadmisi. Keskaja filosoofia oli otseselt skolastiline, koolifilosoofia. Põlvkonnalt põlvkonnale anti edasi neid samu teadmisi, mis tingis ääretu konservatiivsuse. 2. R. Descartes'i ratsionalism Reisib palju, vanemas eas jääb elu vaiksemaks. Ta ei olnud üldse traditsiooniline õpetlane. Vähese lugemusega mees. Tema varasemas filosoofias vähe viiteid varasematele teostele. 1637 ilmub tema üks esimesi teoseid, tähtsaimatest : ,,Arutlus meetodist". Teos oli suure mõjuga. Tema aluajal ei äratata suurt tähelepanu sellele
III. Õpetlikus ja kasvatuslik suunitlus. Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid jutlustajad või ristiusu õpetajad koolides ja ülikoolides (al 12 saj.). enamus teoseid ongi kirjutatud õpetlikus toonis. Õpik oli mõeldud ka tulevastele põlvedele, suurt tähelepanu pöörati loogikale. Selline õpetlik suunitlus tõi kaasa selle, et tervete sajandite jooksul ei tuntud huvi uute teadmiste vastu. Selles mõttes oli keskaja filosoofia sõna otseses mõttes kooli filosoofia ehk skolastiline. Õpetajal hinnati eruditsiooni ehk palju teadmist ja pedagoogi meisterlikkust. Õpilastes hinnati aga hoolsust ja vastuvõtlikust. Põlvkonnalt põlvkonnale anti edasi ühtesid ja neidsamu teadmisi, sp iseloomustab keskaega ka ülim konservatiivsus. Usu ja mõistuse vahekorra probleem Küsimus oli selles, kas usk ja mõistus on ühitamatud või mitte ning kumb on olulisem, kas usk või mõistus. Kujunes välja kolm seisukohta: 1
õppejudude korporatsiooni (societas magistrorum et discipulorum). Vanim on Bologna ülikool, mis sai oma privileegid keiser Friedrich I-lt 1158. aastal. Bologna juriidilise kooli kasvandike hulgas eristatakse kaht koolkonda: glossaatorid ja postglossaatorid. Glossaatorid – tegid teksti vahele märkusi – glossasid. CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu. Vead võisid olla lugejas. Selline lähenemine iseloomustas kogu tollast teadust – skolastiline meetod. Õigusteaduses nimetati mos italicus. Vastuolu tuli ületada tõlgenduste abil. CIC ei olnud ajalooline allikas, puudub allikakriitika, uuritakse teksti, keeleline analüüs on väga põhjalik.Glossaatorid loovad CIC sisemise ühtsuse. Teine koolkond postglossaatorid ehk konsiliaatorid (1250-1500). Palju nimetusi – praktikud jne neid peeti glossaatorite jäljendajateks, kes ise CIC tekstiga ei tegelenud Varajane ülikooliharidus kasvas ja arenes glossaatorite hoole all. Selle üheks
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskor...
välimine(mittesekkumine suveräänse riigi asjadesse) (Max Vebber) Aristoteles (4. saj. eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne Loengu teema: kuidas selline idee tekkis? vorm Keskaegne (eelmoodne) riik Aristotelese retseptsioon keskajal. Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas Isikulisus ja hierarhilisus (feodaalsed alluvussuhted) (13. saj.): Killustumus (detsentraliseeritus, kuningriigi piires ei olnud keskvõim, vaid poliitilise elu põhivorm: communitas perfecta vasallid teostasid võimu) mõistab kohut ja karistab kurjategijaid
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte ü...
Clemens- tõeline filosoofia ongi kristlik religioon: 2. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. 3. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. Filosoofias oluline jumalatõestamine. 1. ONTOLOOGILINE jumala tõestamise teooria, esindas Anselm Canterbury (Itaalia päritolu filosoof, 1033-1109)
üksikutest isikutest ja see ei ole enam Euroopa tervikuna, suveräänsuse moodustavad kodanikud. Partikularistliku mõtlemise kujunemine: antiigiideede retseptsioon · Kreeka ja Rooma mõtlejate retseptsioon · Aristoteles (4. saj. eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Väike riik, kus kodanikud oma tahet teostavad ja korraldavad oma elu. See ongi ideaalne vorm. · Aristotelese retseptsioon keskajal. Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas (13. saj.), keiser püüdis kehtestada oma universaalset võimu riikide üle ja Thomas leidis selles inspiratsiooni: · poliitilise elu põhivorm: communitas perfecta eneseküllane poliitiline kogukond, mis on võimeline oma elu korraldama · mõistab kohut ja karistab kurjategijaid · kogukonnad peaksid elama harmoonias. Üleüldine harmoonia on saavutatav. Rooma ideede retseptsioon
Oluline on õiged teadmised eesmärgist – nt teadmised õiglusest on oskused õiglast õigust luua. Lex aeterna – igavene maailmaseadus, Cicero, Kreeka-Rooma. Kui inimeste õigus ei tugine loomuõiguse alusele, sii on see amoraalne. Kui miski on tõesti loomuõiguses olemas, siis inimeste seadustes see realiseerubki. Õigluse allikas on looduslik õigus ja õiguse allikas inimeste õigus. Õiguse allikas peab olema õigluse allikas. 2) Keskaja skolastiline loomuõigus Sillaks antiikaja loomuõiguse ja keskaja loomuõiguse vahel on keiser Justinianus „Institutionese“, milles piiritletakse 3 liiki õigusnorme, mis leidsid kajastamist juba Antiik-Roomas Cicero poolt: 1. Ius naturale – kõike elusat hõlmavad seadused; 2. Ius gentium – kogu inimkonda hõlmavad seadused; 3. Ius civile – konkreetset riiki hõlmavad seadused Skolastika – katoliku teoloogia. Ius naturale – igavene ja muutumatu, jumalik õigus. Ius naturale andis
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
R. DESCARTES'I RATSIONALISM Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side. Enamik filosoofe oli vaimulikud, põhiteemaks sai usu ja teadmiste vahekord. Patristilist perioodi iseloomustavad kirikuisade püüdlused antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus. Tähelepanuväärsemaks esindajaks Augustinus, kes õpetab inimese pärispatusust ja tahtevabaduse puudumist väljaspool Jumala armu. Patristilisele perioodile järgneb skolastiline periood, mil hakati õppima koolides (doom- ja õukonnakoolides). Kõiki küsimusi vaadatakse ratsionaalselt ning argumenteerides. Kriitiliselt vaadeldake pärimustes edasi antud teadmisi. 12. saj rajatakse esimesed ülikoolid, kus hakatakse õpetama ka filosoofiat. Jaguneb: varaskolastika (skolastilise meetodi rajamine), kõrgskolastika (rajaneb Aristotelese käsitlusel). Descartes väidab, et mõistuse kasutamisel tuleb vältida eelarvamusi ja tõesena tunnustada üksnes
as litterarum (teaduste hisus), vaid lipilaste ja ppejudude korporatsioon i (societas magistrorum et discipulorum). Vanim on Bologna likool, mis sai oma privileegid keiser Friedrich I-lt 1158. aastal.Bologna juriidilise kooli kasvandike hulgas eristatakse kaht koolkondaglossaatorid ja postglossaatorid: Glossaatorid – tegid teksti vahele märkusi – glossasid . CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu. Vead võisid olla lugejas. Sellinelähenemine iseloomustas kogu tollast teadust – skolastiline meetod. Õigusteaduses nimetati mos italicus . Va s t u o l u t u l i ületadatõlgenduste abil. CIC ei olnud ajalooline allikas, puudub a l l i k a k r i i t i k a , u u r i t a k s e t e k s t i , ke e l e l i n e a n a l ü ü s o n v ä g a p õ h j a l i k . Glossaatorid loovad CIC sisemise ühtsuse.Teine koolkond postglossaatorid ehk konsiliaatorid (1250-1500). Palju nimetusi – praktikud jne. neid peeti glossaatorite jäljendajateks,kes ise CIC tekstiga ei tegelenud.
saj. · Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid kas õpetajad · Hilisskolastika 14. 15. saj. koolides või ülikoolides (alates 12.saj.). Valitseb · Kujundavad elemendid õpetuslik toon. · Kreeka haridus · Siit ka suur tähehelepanu loogika probleemidele. · Rooma riik ja õigus · See on skolastiline (kr. schole "jõudeolek, kool) · Kristlik õpetus ja elulaad ehk koolifilosoofia. · Keldi, germaani ja slaavi rahvaste ränne ja · See tähendas õpetaja ja õpilase dialoogi, mille kultuurilised mõjutused. eesmärgiks oli teadmiste usaldusväärne · Hiljem araabia maailma mõju. edastamine. Siit ka konservatiivsus.
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
ajaloofilosoofia, milline on palju rõhku pööranud religiooni ja teaduse (meditsiini) suhetele). Keskaegse meditsiini (nagu kogu teaduse) arengut takistas skolastika. Skolastika juured ulatuvad ka antiikaega filosoofilise maailmanägemuse äärmusse minnes võib ju tõepoolest tunduda aktsepteeritav, et kogu vajalik teadmine on võimalik tuletada olemasoleva teadmise baasilt. Keskaegne skolastika oli kirjasõna- keskne. Samas oli skolastiline meetod väga oluline loogika jms arenguks. Kirikul ja kirikutegelastel oli keskaja meditsiinile mitmelaadne mõju. Esiteks muidugi kerkis inimeste ravimisega seoses üles terve hulk eetilisi probleeme. Küsimus oli selles, kas inimene tohib segada end Jumala plaanidesse (nt ravida haigeid jne, nt isegi prillide kasutamine leidis hukkamõistu). Samas, haige inimese kannatuse leevendamine oli kirikumeestele ja -naistele justkui lubatud ja kohustusekski. Niisiis
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
sajandil seitsmeks „vabaks kunstiks“. Need aga liigitati kaheks alles 6. sajandil. Nendeks oli siis triivium ja kvadriivium. Triiviumi alla käis grammatika, retoorika ja dialektika ( formaalloogika ). Kuid kvadriiviumi alla pandi aritmee- tika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid „kunste“ õpetati keskaja koolides üsna piiratult, kui seda võrrelda Vana-Roomaga. Kuid hiljem arendasid ilmalikke teadusi juba ülikoolid. Keskajal levinud skolastiline teadus toetus ainult autoriteetidele. Argumentatsioon ei toetunud kogemustele, vaid formaalloogikale, mida vaidlustes ja uurimustöödes kasutati. Aristotelesest sai keskajal põhiliseimaks autoriteediks. Oxfordi Ülikooli professor Roger Bacon ( u. 1214-1294 ) oli üks esimesi kes väitis, et teadustest ja kunstidest kõrgem vorm on oskus teha katseid. Ta arvas, et tõese lahenduse saab ainult kogemuse teel. Juba enda eluajal ennustas ta ette meie aja tehnika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
