Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sattudes" - 842 õppematerjali

thumbnail
3
pdf

Elektrivool erinevates keskkondades

1. Kirjelda elektrivoolu metallides. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabbad- ehk valentselektronid Elektrivälja sattudes hakkavad vabad elektronid liikuma elektrivälja jõujoonetele vastupidises suunas. Voolu toimel metallides keemilisi muutusi ei toimu. Elektrivoolu suunaks metallides loetakse elektronide liikumisele vastupidist suunda ehk negatiivselt positiivsele. 2. Kirjelda elektrivoolu elektrolüütides. Elektrivälja sattudes hakkavad positiivsed ioonid liikuma elektrivälja jõujoonte suunas, negatiivsed ioonid aga jõujoonte vastupidises suunas. Voolu suunaks elektrolüütides loetakse positiivsete ioonide liikumissuunda. 3. Kirjelda elektrivoolu gaasides. Gaasid on üldjuhul dielektrikus st neis ei leidu vabu laengukandjaid. Selleks, et gaasis saaks tekkida elektrivool, tuleb sinna vabad lanegukandjad tekitada - gaas tuleb ioniseerida 4. Mida nimetatakse sõltuvaks gaaslahenduseks

Füüsika → Elektriõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mürgid meie organismis

MÜRGID MEIE ORGANISMIS Mürk on selline aine, mis teatud koguses sattudes organismi põhjustab häiritud elutegevust või surma. Neid võimalusi on palju, kus inimene puutub kokku mürgiste ainetega, peamiselt on meid ümbritsevateks mürkideks: ravimid (tavalised arstirohud, narkootikumid), alkohol, toit, mürgised gaasid, mürgised vedelikud, tarbekemikaalid (pesemis- ja puhastusvahendid), mürkkemikaalid (taimekaitsevahendid, putuka- ja närilisetõrjevahendid), mürgised loomad (putukad, maod). Mürgiste ainete organismi sattumise võimalused:

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Kinnisomandi ulatus ja kitsendused 2016

........................................................................12 KASUTATUD MATERJALID .....................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Kinnisomandi omanikule võib tulla üllatuseks, kui majast 10m kaugusel sõiduteel asetsev ummistunud kanalisatsioonikaev on tema vastutusel. Kinnisomandiga seotud küsimusi tekib ka näiteks erateele sattudes või avalikult kasutataval teel asetsenud löökaugust tekkinud sõiduki- kahjustuste puhul. Mis kuulub kinnisomandisse, kust algab ja lõpeb kinnisomand? Antud referaadi eesmärk on seletada lahti kinnisomandi ulatus ning seadusega kehtestatud kinnisomandi kasu- tamise piirangud. 3 1. KINNISOMAND 1.1. Kinnisasi Kinnisasi on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (nt krunt ja sellel asuv maja), samuti

Õigus → Õigus alused
28 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Süsinikoksiid

SISSEJUHATUS Sellest referaadist võib lugeda, mis on vingugaas ­ selle kohta erinevaid fakte, milleks seda kasutatakse ja kuidas see reageerib teiste ainetega, kuidas mõjutab see inimese tervist ­ saab teada huvitavat ka suitsetamise kohta, kuna ka suitsetades puutub inimene kokku vingugaasiga. Igapäevaselt puutub inimene kokku autodega, ka need on süsinikoksiidiga tihedalt seotud ja sellega seoses saab teada, kas vingugaas troposfääri sattudes ka osoonikihti kahjustab ja kas see mõjutab mingil moel ülemaailmset kliimasoojenemist. 3 1. CO EHK VINGUGAASI ISELOOMUSTUS CO ehk süsinikoksiid on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu väga mürgine gaas. Vingugaasi tihedus on 1,25 kg/m³, keemistemperatuur 191,5 °C ja sulamistemperatuur 204 °C. CO tekib kütuste ja muu

Keemia → Keemia
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Väävel,lämmastik,fosfor

Omadused: Ei reageeri teiste ainetega, värvitu, lõhnatu, maitsetu, vees lahustuv, ei põle, lahjendab õhku. Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab mürgistust, haavandeid. Punane: Tumepunane, pulber, tekib valge fosfori soojendamisel õhu juurdepääsuta. Vähem tuleohtlik, ei helenda, pole mürgine, lõhnatu. Õhu juurdepääsul kuumutades sublimeerub ja tekib valge fosfor. Väävel Mittemetall, kollane, tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning ühenditena. Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu. Kasutamine: Tikud, püssirohi, taimekaitsevahendid, väävelhape. Tähtsamad

Keemia → rekursiooni- ja...
38 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Mürkained looduses

Kaili Kaasik Olemus Mürk on aine, mis teatud koguses organismi sattudes põhjustab elutegevuse häireid või surma. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Põhjused Looduskatasroofid Väetised Tulekahjud Erinevad tööstusettevõtted Kemikaalid Prügi Tuntumad mürkained Herbitsiidid- umbrohtude tõrjevahendid Raskemetallid(elavhõbe)

Loodus → Keskkonnaökoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
25
pptx

Ohtlikud jäätmed Eestis - Powerpoint

eraldada ohtlikul hulgal kergestisüttivaid gaase; JS § 8. Jäätmete kahjulik toime 4) H3B ­ tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 ºC ja võrdne või alla 55 ºC; 5) H4 ­ ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelisel, kestval või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku; 6) H5 ­ kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada tervisehäireid; 7) H6 ­ mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või surma; 8) H7 ­ kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust;

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
47 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kas pestitsiidide kasutamine on alati õigustatud?

Pestitsiidid on tänapäeval laialdaselt kasutusel, neid kasutatakse erinevate kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks.Kuid kas neid sünteetilisi taimekaitsevahendeid on alati mõistlik kasutada? Põllumajanduskemikaalide kasutamine on aastati järjest suurenenud ning järjest rohkem toob see endaga kaasa negatiivseid tulemusi. Pestitsiidid võivad imenduda taime kõikidesse organitesse.uuringud on näidanud, et mitmedki pestitsiidid võivad toidulauale sattudes inimese tervist kahjustada: tekitada muu hulgas närvi- ja immuunsüsteemi haigusi, väärarenguid või vähki. Paljud probleemid võivad avalduda alles mitmete aastate pärast. Pestitsiide kasutatavatel talunikel arvatakse olevat ka suurem võimalus haigestuda ajuvähki. Pestitsiidid ei ole kahjulikud ainult inimesele. Kui põllumehed ei pea pestitsiidide kasutamise põhimõttetest ja piirangutest kinni, ning näiteks kui pritsitakse täisõites taimedega põlde

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid

Kordamisküsimused 10.kl. arvestustöööks I Aldehüüdid, ketoonid 1. aldehüüd- ühend, mis sisaldab aledhüüd rühma. 2. ketoon-ühend üldvalemiga 3. karbonüülühend- ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm. 4. Aldehüüdide füüsikalised omadused: kergesti lenduv vedelik, lahustub vees hästi. Füsioloogiline toime: narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: metanaal(HCHO), Etanaal(CH3CHO), 5. ketoonide füüsikalised omadused: vees lahustuvad,lenduvad, vesiniksidemete vastuvõtjad. Füsioloogiline toime: narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: Propanoon(CH3COCH3) 6. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine. II. Karboksüülhapped. 1

Keemia → Keemia
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Parim võimalikest maailmadest

äratundmisrõõmu ja pole kahtlustki, et leitud on jus see ja sealt lahkumisele ei mõeldagi, kuna otsitud on just seda. Ma arvan, et päris elus on nii, et leides selle täiuslku maailma me ei tunne seda ära, kuna ta on täiuslik, parim. Ja see selle asja just parimaks muudabki. Alati kui läheb halvasti, leidub keegi teine, kellel läheb veel halvemini. Olles sattunud laeva õnnetusse, maavärinasse arvab Candide, et ta elu on väga kurb. Kuid sattudes kokku vanaeidega, kes on tema vastu vastu väga lahke saab candide aimu et tema elul pole väga vigagi olnud. Kuna vanaeit on elanud üle väga raskeid aegu, suutes seejuures positiivseks jääda. On ka hetki, kus on tõesti nii et enam halvemaks minna ei saa, kuid siiski läheb. Ka sellistel hetkedel tuleb kuidagi suuta jääda iseendaks, suuta kasutada kainet mõistust ja optimismi, kunagi läheb kindlasti kõik paremaks. Halvad asjad mööduvad ja head ajad tulevad peale.

Kirjandus → Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

10 Keemilist ainet

maitsestamiseks. on selles, et see tõstab Kasutatakse seebi- jt vererõhku ja loob nõnda pesuainete tootmisel, soodsa pinna keraamika- ja südamehaiguste paberitööstuses. tekkimiseks. 5. seebikivi NaOH Keetmisel rasvaga Silma sattudes on ohtlik moodustab ja ärritava toimega. naatriumhüdroksiid seebi. Nr. Nimetus valem + - 6. BENSEEN C6H6. Benseeni kasutatakse Benseen on väga lahustina ning muu hulgas mürgine ning on ravimite, lõhkeainete, tunnistatud kesknärvi- ja

Keemia → Keemia
30 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Lämmastik ja fosfor - esitlus

Fosfori aur koosneb tetraeedrilistest P4 molekulidest. Nende kondenseerudes tekib valge fosfor. Valge fosfor on fosfori allotroopne vorm, väliselt vaha meenutav poolläbipaistev tahke aine. Sulab 44o Celsiuse juures. Kergel soojendamisel või hõõrumisel süttib kergesti. Põlemisel annab kuni 800kraadise temperatuuri. Sattudes põlevana inimese nahale, tekitab valge fosfor väga sügavaid ja ohtlikke põletushaavu. Verre ja seedimisteedesse sattudes mõjub valge fosfor kange mürgina. Fosfori stabiilseim oksüdatsiooniaste on +5. Teised olulisemad oksüdatsiooniastmed on +3 ja ­3. Fosfori oksiidid on happelised. Fosfori vesinikühendid, fosfaanid ehk fosfiinid, on tugevad redutseerijad. Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p3 Elektronskeem: +15|2)8)5) Elektronite arv: 15 Neutronite arv: 16 Prootonite arv: 15 Aatommass: 30,97376 Sulamistemperatuur: 44,1 °C Keemistemperatuur: 277 °C Tihedus: 1,82 g/cm3

Keemia → Keemia
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Inimese elu allakäik

Seetõttu oli Dorianil sealt veelgi raskem välja saada. Inimestel on võimalus ka ise oma elu suunata. Kui nad satuvad sõprade otsa, kes juba ise on halval teel ning püüavad teisigi endaga kaasa tõmmata, peaksid normaalse eluga inimesed püüdma aru saada sellest, et neid mõjutatakse ja üritama iga hinnaga selle eest pääseda. Nad peavad ise tegema oma elu õigele teele suunavaid otsuseid, mitte laskma seda teha nendel, kes ainult enda peale mõtlevad. Sattudes aga ise valesid otsuseid tehes allakäigutrepile, peaks ennast kokku võtma ja püüdma oma elu taas õigele teele saada. Allakäiku on võimalik peatada, kuid selle jaoks on vaja väga suurt tahtejõudu. Näiteks inimesed, kes on sattunud halvale teele liiga suure koguse alkoholi tarbimise tõttu, ei saa alatihti sealt sügavikust enam välja. Nad võivad sealt pääseda ainult siis, kui keegi neil seda teha aitab

Eesti keel → Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Bioloogia 2015 - bakterid

4. Kas lause on tõene või väär? Kui lause on väär, kirjuta õige lause punktiirile. • Bakterid elavad üksikult - Bakterid elavad gruppidena • Mõnede bakterite kest on kaetud karvakestega, mis on analoogsed imetajate karvadega - õige • Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest - Bakterid, mis põhjustavad haigusi inimese organismi sattudes, nimetatakse patogeenseteks bakteriteks. Enamus neist moodustavad mürkaineid ehk toksiine. 5. Mida sa tead limakapslist? Limakapsel aitab mõningatel bakteritel neid kaitsta ning hõlbustab nende liikumist. 6. Mida tead bakteris leiduvast kromosoomist? Tsütoplasmas asub üks rõngaskromosoom, mis koosneb ühest DNA-molekulist 7. Joonista bakteri skeem koos nimetustega. 8

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Freoonid ja pestitsiidid

UV kiirguse toimel. Vabanev kloor suudab kiäituda katalüsaatorina ja lõhkuda üha uusi ja uusi osooni molekule. Üksainus kloori aatom (halogeeni radikaal) suudab hävitada kuni 100 000 osoonimolekuli. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. Varem kasutati freoone laialdaselt külmutusseadmetes (nt külmkappides) ja pihustites, kuna inertsuse tõttu on nad inimestele ohutud. Nende kasutamist hakati piirama, kui tehti kindlaks seos osoonikihi lagunemise ja freoonide vahel. Tänapäeval reguleerib freoonide töönduslikku tootmist 1987

Keemia → Anorgaaniline keemia
6 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Eesti keele töö Päikesesüsteem

Aga ülejäänud Universumiga võrreldes on ta õige tilluke. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päike on suurim keha Päikesesüsteemis. Nii nagu kõik tähed, annab ka tema tohutu palju soojust ja valgust. Päike tekitab ka tugeva külgetõmbuva jõu, mida nimetatakse raskusjõuks. Raskusjõud ei lase planeetidel kosmosesse laiali lennata. Ümber Päikese tiirleb üheksa planeeti. Päikesele lähim planeet on Merkuur, kõige kaugemal on Pluuto. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur,

Füüsika → Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mikroorganismid ja bakterid

Seega ilma mikroobideta poleks elu võimalik. Kahjulikud mikroorganismid ehk patogeensed kutsuvad esile toiduainete riknemise (käärimine, hapnemine ). Nad lagundavad toiduaine koosseisu kuuluvaid valke, rasvu, süsivesikuid, muudavad toidu välimust, maitset ja lõhna. Osa mikroobe ei lagunda toitaineid, vaid eritavad toidusse inimesele kahjulikke toksiine, mis põhjustavad toidumürgistusi. Mõned mikroobid tekitavad inimese organismi sattudes nakkushaigusi (düsenteeria, tüüfus, tuberkuloos). Halbades keskkonnatingimustes (kuivus, toidupuudus, ebasobiv temperatuur) muutuvad mõned mikroobid spoorideks ehk eoselisteks vormideks. Eoste moodustumisel kaotab mikroob osa veest, väheneb mahult ja kattub tihke kestaga. Eosed hukkuvad keetmisel alles 4...5 tunni pärast. Eoseid moodustavaid baktereid nimetatakse batsillideks. Eosed ei paljune ega toitu, kuid võivad aastate vältel eluvõimelistena püsida, soodsaisse

Toit → Toiduhügieen
55 allalaadimist
thumbnail
28
ppt

Väävelhape

anhüdriidiks on vääveltrioksiid. ● Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. ● Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. ● Väävelhappe soolad kandsid Eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Ohutus Kuna väävelhape on väga tugev hape, siis peab seda käsitledes olema väga ettevaatlik: • Suukaudne manustamine võib vigastada seedeelundeid. • Nahale sattudes võib põhjustada tõsiseid söövitushaavu, arme. • Silma sattudes võib rikkuda nägemist. • Käsn https://www.youtube.com/watch?v=QciCaa0l6TE • Nailon https://www.youtube.com/watch?v=uh5nzFoJXMU Omadused ● Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape. ● Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 337 kraadi Celsiuse järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi. ● Veest kaks korda raskem ●

Keemia → Elementide keemia
25 allalaadimist
thumbnail
1
doc

P ja D metallid

Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval Raudtsisternides on võimalik hoida kont. väävelhapet hoolimata aktiivsest hapete leelise lahust ning lahusest sadeneb välja Al(OH)3. lahustega reageerimisest sellepärast, et raud passiveerub. Ohtlikke aineid sisaldavaid Tina ja plii on madala sulamis. temp. Õhu ja vee toime suhtes vastupidavad. Zn reag. seadmeid ja materjale ei tohi visata prügimäele, sest loodusse sattudes põhjustavad hapetega aeglaselt, Pb ei reageeri üldse. keskkonna reostumist kahjulike ühenditega. Eriti ohtlikud on Hg, Pb, Sb ja Cd ühendid, Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide mis on organismidele väga mürgised. Siirdemetallide hüdroksiide on võimalik saada

Keemia → Keemia
75 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

8 klass kõik koos

2) H2S - divesiniksulfiidhape · mädamuna lõhnaga 3) H2SO4 - Väävelhape · hästi tugev hape · söövitav · 100% hape - tume, õlitaoline · 30% lahus - auto akus 4) H2SO3 - Väävlishape · H2O + SO2 -> H2SO3 · keskmise tugevusega 5) H2CO3 - süsihape · CO2 + H2O -> H2CO3 · H2CO3 -> H2O + CO3 | · karastusjoogid VESI + OKSIID -> HAPE 6H2O + P4O10 -> 4H3PO4 H2O + SO3 -> H2SO4 Happevihm: 1) Looduslik : pilvedes on H2O, maalt tuleb CO2 koku sattudes tekib H2CO3, mis alla sajab. 2) Mittelooduslik : pilvedes on H2O, tehastest tuleb NO3, autodest SO3 ja SO2 kokku sattudes tekib : H2SO4, H2SO3, HNO3 mille alla sadamisel okaspuud hävivad ning lubiehitised lagunevad. Alused ehk hüdroksiidid. Indikaatori lakmus läheb siniseks aluses. Omadused: libedus, söövitavad, vahutavad, pesuvahendite koostises. Tuntumad: NaOH - naatriumhüdroksiid - seebikivi KOH - kaaliumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid ALUS = METALL + OH OH on alati - .

Keemia → Keemia
195 allalaadimist
thumbnail
1
doc

LAUAMÄNG

LAUAMÄNG Mis kell on? Mänguks on vaja täringut ja nuppe. Alustab mängija, kes veeretab täringul kõige suurema silmade arvu. Kellale sattudes tuleb öelda kõva häälega õige aeg. - Vale vastuse korral liigutab mängija oma nuppu kolme sammu võrra tagasi. - ,,Suurel kellal" õigesti vastates on mängijal õigus oma nuppu liigutada nii mitu kohta edasi, kui näitab kella tunniosuti. Täringut veeretatakse kordamööda ja võidab mängija, kes jõuab esimesena Finisisse.

Pedagoogika → Pedagoogika
2 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Meteoorid

Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks. Meteoor pole tegelikult midagi muud, kui Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid osutavad on suur

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Alkoholi füsioloogiline toime

Alkoholi füsioloogiline toime Organismi sattudes oksüdeeritakse järkjärgult aldehüüdid ja ketoonid Karboksüülhapped Süsihappegaas ja vesi Mürgised: Kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa, neerusid, vereloomet jne Narkootiline toime Suures koguses surmav Ärritavad närvisüsteemi Metanool ja pikema ahelaga kui 6 süsinikku alkoholid kahjustavad nägemist pöördumatult Vähem mürgised on 2-4 süsinikuga alkoholid Metanool Ohtlikuim 30 ml on surmav Imendub läbi naha Mürgine ka aurude sissehingamisel Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase TÄNAN KUULAMAST!

Keemia → Üldkeemia
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kosmoloogia

Kogu Päikese aine on kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, selle ümber tiirlevatest planeetidest, nende ümber tiirlevatest kuudest ehk kaaslastest, valdavalt Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevatest korrapäratu kujuga asteroidide vööst, põhiliselt Päikesesüsteemi perifeerias, aga mõnikord ka Päikese lähedusse jõudvatest komeetidest, juhuslikult liikuvatest meteoorkehadest (massiga milligrammidest tonnideni), mis Maa atmosfääri sattudes põlevad meteooridena (maapinda tabades saavad nime meteoriidid). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun (veel hiljuti planeediks peetud Pluuto kuulub nüüd kääbusplaneetide hulka).

Füüsika → Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Carmen" süžee

Bizet ,,Carmen": ooper neljas vaatuses, EE 1875 Pariisis Tegelased: Don José, kapral (tenor) Carmen, mustlastüdruk (metsosopran) Escamillo, härjavõitleja (bariton) Michaëla, maatüdruk (sopran) Zunig, kapten (bass) Lillas Pastia, kõrtsipidajanna (kõneroll) I vaatus Kaunis väljak Sevillas, sigaretivabriku ja valvurihoonega. Sõdurid igavlevad vahipostil. Ilmub Micaëla, kes otsib oma kihlatut José'd. Sattudes vastakuti häbematute sõduritega, kes teda oma seltskonda ihkavad on tüdruk sunnitud põgenema. Tehasest ilmuvad tänavale sigaretitüdrukud, kes tervitavad neist võlutud sõdureid Üksnes José on tüdrukute suhtes ükskõikne. Saabub ka mustlastüdruk Carmen, lummatud mehed küsivad talt, millal ta neisse armub. "Ma armastan meest, kes mind ei armasta", on Carmeni vastus. Kui teda ärgitatakse endale armukest valima, viskab ta Joséd lilleõiega. José

Muusika → Muusikaajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
4
docx

DIFULLOBOTRIAAS

millele kuuluvad aerjalalised ­ alamad vähid nt sõudikulised. Esimene faasis larv ehk vastne areneb vaheperemehe kehaõõnes protserkoidiks. Tema I astme vaheperemehike. Arenguks on tarvis t 10-20 kraadi ning seega nakkatusohtlikuks perioodiks on kevad. Üleelab sügis ja talv. Ei talu soolakonsentratsioone ü 3% ja O2 > 4mg/l Hiljem aerjalasega toidub lisaperemees ­ sõltuvalt regioonist kas magevee või mere kalaliikede esindaja. Sattudes uue subtraadi protserkoid sisseneb kala kudedesse (hepar, musculi, kalamarjasse jne ) ja hakkab arenema plerotserkoidiks . Vorm on ohtlik peremehele. Edasi inimene tarbib kalat. 2 Patogenees. Sattudes gastro-intestinaaltrakti laiussi vastsed sagedamini kleppuvad ileumi sooleseinale. Tekib mehhaniline trauma ja kohalik atroofia. Kliiniliselt infektsioon manifisterib kas üldsümptomitega.Iseloomulikud on iiveldus,

Meditsiin → Õendus
1 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Suitsetamine - Mida sisaldab (üks) sigarett?

Tsüaniid väga mürgine ühend, kasutatakse erinevates tootmisprotsessides DDT putukamürk Formaldehüüd kasutatakse meditsiinis surnukehade säilitamiseks. Ühendit seostatakse vähkkasvajate, hingamisteede, naha ja seedesüsteemi probleemidega suitsetajatel! Hüdrogeenitud tsüaniid mürk gaasikambrites! Maltitool kunstlikult sünteesitud magusaine, mida ei lubata FDA (USA Toiduja Ravimiameti) järgi Metopreen taimekaitsevahendite koostisaine (ehk putukamürk)! Väävelhape nahale sattudes koheselt söövitava toimega hape, kasutatakse mootorsõidukite patareides ehk akudes.

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Seened

ainurakseid organisme · koosnevad seeneniitidest ehk hüüfidest · moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeni Seente toitumine · Puudub võime fotosünteesida · toituvad orgaanilistest ainetest · mõned seened võtavad ka toidu mullast · parasiitseened toituvad teiste elusorganismide arvelt. Seente paljunemine · Seened paljunevad peamiselt eostega. · Eosed koosnevad ainult ühest rakust. · Nad levivad õhu kaudu või veega. · Sattudes sobivasse kasvukohta, hakkavad eosed idanema ja neist arenevad uued seeneniidid. Kübarseened · Kübarseenteks nimetatakse seeni, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Hallitusseened ja pärmseened · Soodsates tingimustes, kus on küllaldaselt soojust ja niiskust, lõhustavad hallitusseened orgaanilisi aineid.

Bioloogia → Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
6
odp

Mulla ja Vee Saastumine

Tahkete jäätmete kõrval tekib üha rohkem vedelaid jääkaineid, millega kaasneb veekeskkonna reostus. Toiduahelate kaudu mõjuvad olmeveed paljudele organismidele, võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid. LAEVAD Veekogud ­ jõed, mered ja ookeanid ­ on inimene muutnud olulisteks transporditeedeks Laevadega veetakse tohututes kogustes ohtlikke kemikaale , mis keskkonda sattudes kahjustavad elusorganisme. Meereostuse tagajärjel sureb igal aastal tuhandeid vaalu ja miljoneid merelinde. VEE PUHASTUS

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

R-ained koristuses.

R- ained Meie ei kasutada alltoodud R- grupi ained nagu ülitundlikkust põhjustavad ained Aine või koostisosa kontsentratsioon, mille kohta kehtib hoiatusmärge R 42 ja/või R 43 ei tohi lõpptootes olla üle 0.1 massiprotsendi. R 42 ("Võib sissehingamisel põhjustada ülitundlikkust") ja/või R43 ("Võib nahale sattudes põhjustada ülitundlikkust"). Ohtlikud või mürgised ained või valmistised Ei tohi kasutada koostisaineid (aineid ja valmistisi) tootes, mida liigitatakse koos ühe järgmise hoiatusmärke või mitmest sellisest hoiatusest koosneva liitmärkega: R45 ("Võib põhjustada vähki"), R46 ("Võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi"), R49 ("Võib põhjustada sissehingamisel vähki"), R51/53 (,,Mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat

Toit → Kodumajandus
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

NaClO (pesuvalgendi)

solution, Carrel-Dakin'i lahus Omadused: Rohekas kollane tahke aine, magusja lõhnaga. Sulab 18 kraadi ja keeb 101 kraadi juures Celsiuse järgi. Vees lahustuvus on 29.3g/100ml. Toimib pesuvalgendina, plekieemaldina. Tüüpiliselt on kodukasutuses pesuvalgendina lahus 3-8% naatriumhüpokloriidi sisaldusega. Veepuhastina kasutatakse 12-15% sisaldusega lahust. Veel kasutatakse seda lõhna/plekieemalduseks, disinfektsiooniks. Keskkonda sattudes moodustab püsivaid kloororgaanilisi ühendeid. Satuvad nt. reoveepuhastitesse heitveena. Tugev oksüdeerija, võib kahjustada nahka või silmi. EL klassifikatsiooni järgi on ta KORROSIIVNE ja KUJUTAB OHTU KESKKONNALE http://www.ekyl.ee/public/2012/Anu/Kemikaalid1.pdf http://www.lenntech.com/processes/disinfection/chemical/disinfectants-sodium- hypochlorite.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Sodium_hypochlorite

Keemia → Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
7
docx

LEVINUMAD MÜRKTAIMED EESTIS JA NENDE TOIME INIMESELE

ka terve taim. Taimede mürgisus võib sõltuda ka taime arengujärgust ja kasvukohast (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Mürgistuse põhjustamise järgi võib taimed laiemalt jaotada kolmeks: esiteks taimed, kes põhjustavad vaevusi otsesel kokkupuutel (nt karuputke, nõgese mõned liigid jt); teiseks taimed, kes põhjustavad vaevusi vaid siis, kui neid süüakse ja kolmandaks taimed, kes tervena on ohutud, kuid kelle mahl on mürgine ning võib nahale või limaskestadele sattudes vaevusi põhjustada (Kaur jt 2010). Taimedes sisalduvad mürkainete põhirühmad on alkaloidid, glükosiidid ja eeterlikud õlid. Alkaloidid on kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad eelkõige närvisüsteemi. Ka glükosiidid on inimesele küllaltki ohtlikud. Enamasti kahjustavad need südant või põhjustavad vere erütrotsüütide lagunemist. Eeterlikud õlid annavad taimedele iseloomuliku

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Korallid Emajões - tõlgendus

Raudsillal viskasin vette ma punakorallidest kee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Jumet pole ka jumalatõel. Veepõhjast vaid punakorallid vahel viravad Emajõel. Luuletuse tõlgendus Möödunud ilusad ajad, kadunud armastus ja mälestused. Emajõe äärde sattudes meenuvad ilusad hetked ning veepõhjast kumab aastaid tagasi sinna visatud punakorallidest kee, mis kutsub esile erinevaid emotsioone! Jumal ei olnud armuline neile kahele armunud inimesele ning karistas neid, nüüd peavadki need kaks oma mälestustega leppima ja ootama uut ning ilusamat vikerkaart. Vikerkaar on nende jaoks armastuse sümbol. Kuid kas see vikerkaar enam tuleb? Seda ei tea kumbki ette, kuid lootus sureb viimasena ja mälestused jäävad sellegipoolest!!

Kirjandus → Kirjandus
74 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mehhaanilise tolmu hingamisteedesse sattumisega seotud haigused

· töötamine välistingimustes · valgustus · mehhaaniline tolm 2 TOLM Puiduga töötlemisel ohustab tervist puidu- kui värviosakeste tolm igapäevaselt. Eriti juhul kui töökeskkonnas on ebapiisav ventilatsioon, ning ei kasutata isikukaitsevahendeid, nagu respiraator või näomask. Puiduviimistlemisel tekib tolmu nii pindade lihvimisel kui lõikamisel, ning tolmuosakesed satuvad kergelt töölise silma kui hingamisteedesse. Tekitades mehaanilise trauma. Silma sattudes esineb pisaratevool, sügelus ja laugude punetus. Suuremate tolmuosakeste puhul on võimalik need silmadest välja loputada kuid pisemate osakeste puhul, kui sügelus ei kao peab pöörduma silmaarsti juurde kes need eemaldab. Kui seda ei tehta, tekib silma sidekesta ja sarvkesta armistumine, ning nägemisteravus väheneb. Armistumine toimub 3-6 kuud, ärritusnähud küll kaovad, kuid nägemine ei taastu. 3 HINGAMISTEEDESSE SATTUMISEGA SEOTUD TERVISEKAHJUSTUSED

Ametid → Tisleri eriala
21 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

FOSFOR

Näiteks leivas, pudingus, abrassiivina hambapastas. (Peltier, 2014) Abrassiiv on kõva kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutel pehmema materjaliga (näiteks hambad antud juhul) selle pinda kriimustavad ja kulutavad (ENE peatoimetus, 1982, lk 22). Fosforhape (H3PO4) leiab fosfori hapetest kõige enam kasutust. Enamasti kasutatakse fosforhapet fosforväetiste (superfosfaatide) ja fosforhappesoolade tootmiseks. Väetistega aga ei tohi liialdada, sest veekeskkonda sattudes põhjustavad need vetikate vohamist, mille tagajärjel veekogu võib kinni kasvada. (Taskutark) Lisaks kasutatakse seda ka karboniseeritud jookides ja veinides happesuse reguleerimiseks, sogasusest hoidumiseks, maitseomaduse parandamiseks ning vahutuvuse suurendamiseks. (Gagnon) Fosforhappega immutati ka lennuvälja radu, et muuta need mehaaniliselt ja termiliselt vastupidavamaks (Zone/Chemestry, 2004). Tetrafosfordekaoksiid (P4O10) on tahke valge aine, mis aurustub 36˚C juures. See on

Keemia → Elementide keemia
13 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Farmakoloogia KT1

1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted – farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, toimeaine, droog? Farmakon – keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Preparaat – kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon Ravimvorm – ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog – ravimite looduslik taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured) Toimeaine - taimses või loomses droogis või ravimvormis esinev farmakoloogilise toimega aine. 3

Meditsiin → Farmakoloogia
221 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Kulendviburloomad

kaheks alamhõimkonnaks kulendloomad viburloomad ningi viburloomad veel eraldi taimviburloomad loomviburloomad Kulendviburloomad erineva kehakujuga roomavad kulendite abil toituvad kulendite abil kõik on heterotroofid paljunevad pooldudes veekogude põhjas või hõljuvad osa on parasiidid enamasti meres Nägleeria Elab niiskes pinnases, veekogudes ja levib ka tolmuga õhus. Inimorganismi sattudes põhjustab ta rasket, sageli surmaga lõppevat kesknärvisüsteemi haigust. Eestis õnneks viimast ei leidu. Harilik amööb Düsenteeria siseamööb Harilik amööb on üks suuremaid looduses vabalt elavaid amööbe, kelle läbimõõt on 0,25mm. Ta elutseb lompide ja tiikide põhjas mudakihil Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid liikumiseks toituvad viburite abil ujuvad aktiivselt osa on autotroofid (neil on kloroplastid)

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
52
ppt

Ohtlikud jäätmed

hulgal kergestisüttivaid gaase; · 4) H3B ­ tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 ºC ja võrdne või alla 55 ºC; 5) H4 ­ ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelisel, kestval või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku; 6) H5 ­ kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada tervisehäireid; 7) H6 ­ mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või surma; 8) H7 ­ kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust;

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
86 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Hiina restorani sündroom

PARMESAN juustus Külmutatud lõunasöök Konserveeritud suppides Lihtnuudlid Kartuli chipsides Merevetikastes Tortilla chipsides Koreea, Hiina ja Jaapani köögis Eelroas Soojas roas Pärmis Mida teeb? Sattudes organismi liigub kiiresti vere kaudu peaajju ja tugevdab maitset ning keele tundlikkust. E621 kutsub esile rakkude oksüdaatilise kahjustuse ning DNA kahjustuse. Tekkivad valud. Alates peavalust lõppedes Alcheimeri haiguseni. Teised sümptomid Näo punetus Higistamine Raskuse tunne suuõõnes Kurgupõletik Valu rinnus Kiirenenud südametegevus Hingamise puudulikkus Vahe C5H8NNaO4 B6 vitamiini sissevõtmine vähendab võimalust saada Monosoodium glutamate

Toit → Toitumisõpetus
37 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keemia HALOGEENID

- külmetusmasinates - kahjurite tõrje - keemiline puhastus Millisel omadusel põhineb freoonide kasutamine? - madal keemistemperatuur st. veelduvad toatemperatuuril. - püsivad Kus freoone kasutati? - külmutusseadmetes Milles seisneb nende kahjulikkus? - Lidaan ja DDT Millised on pestitsiide omadused? - ei lahustu vees - valge kristalne aine - lahustuvad hästi org. lahustites - mürgine Pestitsiidide kahjulikkus. Mida kahjustavad? Kas kahjulikkus on pikemaajaline? - Toiduahelasse sattudes tekib mürgitus. Pestitsiidid on püsivad, nende kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist.

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

HIV ja AIDS Esitlus

HIV/AIDS Ester Kängsepp 2012 MIS SEE ON? v AIDS-i (ehk HIV tõbi) põhjustab HIV, viirus, mis vereringesse sattudes hävitab inimese immuunsüsteemi. KUIDAS JA MILLAL AVALDUB? v Paljudel inimestel, kellel on HIV ei ole aastate jooksul mingeid haigustunnuseid. Mõnedel võivad juba paar nädalat pärast nakatumist tekkida vaid ägedale viirushaigusele iseloomulikud haigustunnused (temperatuuritõus, kurguvalu, väsimus, lümfisõlmede suurenemine, vahel ka ekseem). KUIDAS LEVIB? v Levib kaitsmata tupe-, päraku- ja suuseksi ajal, nõelte ja süstalde ühisel

Ühiskond → Perekonnaõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ohtlikud jäätmed Eestis

plii, mis kahjustavad keskkonda ja inimeste tervist. Näiteks kaadmium põhjustab neerude ja maksa kahjustusi ning lisaks põhjustab ka luude hõrenemist, elavhõbe kahjustab kesknärvisüsteemi. SLAID6 Eterniidi kahjulikkus- eterniit sisaldab asbesti, viimaseks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale, mis satub keskkonda elamute ja kõrvalhoonete lammutamise käigus. Kuna eterniidi töötlemisel satub õhku asbesti tolmu, mis organismi sattudes võib põhjustada kopsuvähki. Alates 20. Sajandi 70.ndatest on asbesti tarbimine vähenenud, kuid kogused, mis õhku sattuvad on sellest hoolimata suured, näiteks 2008.aastal toodeti maailmas kokku 2,3 miljonit tonni asbesti. Maailmas suurimateks tootjateks olidVenemaa(925 000 tonni), Hiina (458 000t) Brasiilia ( 410 000 t) jne. Eestis aga 2004. Aastal tekkis asbesti 159 tonni ja juba 2009.aastal 260 tonni, Euroopa Liidus on asbesti kasutamine keelatud. Eestis keelati asbesti kasutamine 28

Merendus → Keskkonnaohutus
8 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Lühireferaat hallhülgest

Ohustab Läänemere reostumine, küttimine ja laevaliiklus. Kohati tekitatavad hülged kahju kalamajandusele. 8. Talveüleelamine Talveüleelamisega probleeme pole, kuid poegi ohustavad pehmed talved. 9. Huvitavat: Teadlased on avastanud, et hülged kasutavad vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Erinevalt delfiinidest ja vaaladest sünnitavad hülged maismaal. Hüljestele liiga lähedale sattudes võivad nad hammustada. Kasutatud kirjandus: • www. bio.edu.ee • www.looduspilt.ee • „Eesti elusloodus“. ( 2005 ). Koost. Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I. Kirjastus: Varrak. Tallinn .

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Kattekold

Kattekold Kattekold on Eesti kõige tavalisem kollaliik. Tema varred ei ole küll nii pikad kui karukollal, kuid need on hästi painutatavad. Kattekolla roomavad varred võivad kasvada veidi üle meetri pikkuseks. Korjamisel peab seda eristama looduskaitsealusest karukollast. Kattekollal on lehed laiali või allapoole langenud. Lehe tipud on teravad, jäigad ning ilma valgete karvakesteta. Kattekolla lehed paiknevad varrel, võrreldes karukollaga on neid suhteliselt hõredalt. Alates juunist on kattekollad soetamas endale järelkasvu, ehk neil arenevad eospead. Varre tippu areneb alati ainult üks eospea, kuid karukollal on neid umbes kaks kuni kolm. Eospea on ülejäänud varre jätkuks, lehtedeta kandvat vart kattekolla eospeal ei leidu. Uus taim areneb eosest üle kahekümne aasta. Kattekolda on kasutatud ravimtaimena, täpsemalt tema eoseid pulbrina. Eosed sõelutakse hoolikalt, puhastatakse muust mitt...

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Nimetu

Happevihm Mis on happevihm ja kuidas see tekib? Happevihm on vihm mille pH tase on 7'st madalam. Destilleeritud vee pH tase on 7 sellest kõrgema pH tasemega vedelikud on aluselised, madalamad aga happelised. Happevihmad põhjustavad aga väävli- ja lämmastikoksiidid ning inimtegevuse poolt õhku saadetud mürgised ained, millest kõrgemal saavad happed. Millised on happevihma mõjud? Happevihm hävitab näiteks skulptuure. Happevihma vette sattudes kahjustab see või tapab vees elavad organismid samas võivad kaotada kalad võime sigida ning siis jäävad järved/jõed kaladest tühjaks. Inimestest rääkides siis lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit. Kuidas vähendada happevihma tekkimist? Happevihma vähendamiseks on võimalusi palju, kuid kõigil on üks ja see sama põhimõte. Selleks tuleks tehased vähendada enda saaste tekkimist ja selle õhku laskmist kui ka võiks

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
13 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Meie Päikesesüsteem ja selle 9 planeeti

Meie Päikesesüsteem ja selle 9 planeeti (Järgnev on kirjutatud allika 5 põhjal kirjutatud, edaspidi on sulgudes ainult viida number) Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti -- langeva tähe. Planeetide kogumass moodustab praeguste hinnangute järgi vaid 0,3 protsenti Päikese massist, seega on nende mõju Päikesele tühine. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaegu kõigi planeetide kohta, lähimate naabrite Marsi ja Veenuse pinna keemilise analüüsini välja. Väide, et tegu on just süsteemiga , mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ohtlikud ained

Keskkonnaohtlik aine · Dangerous for the environment (keskkonnale ohtlik) - Sisaldab keemilisi ühendeid, mis keskkonda sattudes põhjustavad mikroorganismide või taimede haigestumist (hävitamist). Ökomärgiste eesmärgid · Edandada tooteid, mis on keskkonnasõbralikud. · Tarbijate keskkonnateadlikkuse tõstmine. · Turu mõjutamine keskkonnateadlikkuse suunas. Eesti ökomärgis · Puhas keskkond. - Asutatud 30.12.1997. - Antakse toodetele, mis oma olemasolu jooksul teevad keskkonnale kõige vähem kahju. Eurolilleke · Asutatud 1992. - 83 ettevõtet.

Geograafia → Keskkonnageograafia
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Virmalised

kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100­150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis . Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Astelrai

Toitumine Merekass toitub peamiselt merepõhjast leiduvatest asukatest ­ mereussikestest, limustest ja vähilaadsetest ning muudest selgrootutest. Suuremad isendid söövad ka surnud kalu ning peajalgseid. Astelrai suu asub pea alumisel poolel. Paljunemine Astelraide paljunemisest ei ole palju teada. Kindel on, et emane toob suvekuudel ilmale 4 ­ 12 maimu. Pojad sünnivad hiliskevadel või varasuvel ning on sündides umbes 18 cm pikkused. Vaenlased Kalurid ­ sattudes kalurite võrku, rebivad kalurid railt astla ning viskavad sandistatud kala vette tagasi. Vasarhai ­ see kala sööb väiksemaid astelraisid. Ühe hai sisikonnast on leitud isegi 50 astelrai astelt. Huvitavad faktid · Merikassi maks moodustab tema kehast 15% ning maks sisaldab 67% rasva. · On teada üle 100 liigi astelraisid. · Mehhiko rannikul kogunevad astelraid merepõhjas paiknevatesse süvenditesse, mida kutsutakse raiurgudeks.

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kõrbete tüübid

Taimedest levinumad poolpõõsad, ogamalts, efedra ja läätspuu. Liivakõrb Kõige levinum kõrbetüüp. Sademetevesi liigub sügavamale, mis moodustab põhjavee varud. Selle saavad kätte ainult pikemate juurtga taimed. Esine palju tänu tuulele liikuvaid liivaluiteid, mis võivad olla ohtlikud inimteevusele ja takistavad taimede kasvamist. Enamikul taimedel mitmesugustel sügavustel pungad, mis hakkavad liiva alla sattudes võrsuma. Taimed kasvavad enamasti liivaluidetevahelistes nõgudes, on enamasti kõvalehelised põõsastaimed.

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun