Geenitehnoloo gia arstiteaduses Kerdu-Katty Pärss 12.C Geenitehnoloogia mõiste Geneetika haru, kus kasutatakse organismide genoomi muutmiseks biotehnoloogia vahendeid. Seisneb DNA-lõikude eraldamises ning katseklaasis töötlemises. Töödeldud lõikude siirdamine kas sama või ka muu liigi esindaja kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Ajalugu Geenitehnoloogia valdkond tekkis alles 20. sajandi teises pooles. Alfred Hershey ja Martha Chase tõestasid, et DNA-l on oma roll pärilikkuses ning 1953. aastal kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA molekuli kaksikheeliksi-kujulist struktuuri. 1974 lõi Rudolf Jaenisch maailma esimesed transgeensed hiired, sisestades võõrast DNA-d hiire embrüosse. 1975. aastal toimus Asilomari konverents. 1978. aastal tuldi välja inimese insuliiniga. Geeniteraapia Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse. Tänapäeval on see veel...
Geenitehnoloogia tekkimise oluliseks baasiks oli rekombinantse DNA metoodika loomine, mis omakorda sai alguse tänu restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamisele bakterites 1970. aastal. Restriktaasid lõhuvad DNA molekuli kaksikahelad komplementaarseteks üheahelalisteks fragmentideks, millel on nn kleepuvad otsad. Lahuses kokku viidud paarduvate otstega fragmendid ühinevad ja ensüümi ligaas abil luuakse ka kovalentsed sidemed. 8. Geenitehnoloogia arstiteaduses - Tänapäeval kasutatakse igapäevaselt geenitehnoloogiat arstiteaduses. Näiteks saab juba teha uuringuid millised haigused võivad sind tabada ning mis on sinu võimalik eluiga. Seda kõike uuritakse just geenitehnoloogiaga. Samuti aitab see uurida võimalike viiruste ja haiguste kuju. Näiteks kuidas viirus mõjutab keha. 9. DNA isikutuvastus meetod - DNA-d kasutatakse igapäevaselt kurjategijate kinnipüüdmisel. See on hea võimalus tuvastada inimest ainult mõne naha tükki
● Inimeste ettekujutus maailmast ja nende endi kohast selles muutus. ● Tõestati, et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee. ● Arusaam, et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda. ● Füüsikas avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala. ● Tuumaajastu- tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. ● Albert Einsteini relatiivsusteooria- uus arusaam ajast ja ruumist. ● Arstiteaduses avastati, et haiguste põhjustajateks on bakterid. ● Lähtudes Pasteuri põhimõtetest on välja töötatud mitmeid vaktsiine raskete haiguste vastu. ● 19.saj keskpaigast tänaseni on inimese keskmine eluiga kahekordistanud. Tähtsamad leiutised ● Graham Bell leiutas 1876. aastal telefoni ja asutas kompanii, et oma leiutist edasi arendada. ● Thomas Alva Edison konstrueeris 1877. aastal esimese helisalvestusseadme- fonograafi. ● 1879
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Sarikalaadsed Apiales Sugukond: Sarikalised Apiaceae Perekond: Köömen Carum Jon. 1. Köömen. Koostisosad Köömen rahvamedetsiinis Omal ajal oli köömnel tähtis koht ka arstiteaduses, juba ammu hakati teda ravimtaimena kasvatama kloostrihoovides ja haiglate läheduses. Siin toon mõned näited: · Hambavalu vastu: köömneid, linaseemneid suitsutada piibus tõrva pääl pidada · Köha vastu oli köömne- ja kummelitee. · Kõhuvalu puhul söid köömneid. · Kõhulahtisuse vastu on kõrvetatud köömned, mustikad, oakeetmise vesi ja rõõsk piim soolaga (3 x näpuga soola suhu panna ja siis piima pääle juua).
Võrreldes väliskeskkonnaga on need pinged väga väiksed kuid nad on meile väga vajalikud. Närvikiud koguvad ja saadavad infot ajju. Seal saadud info defineeritakse ja vastav lahendus saadetakse mööda närvikiudusid tagasi. Selle abil saame me vahet teha soojal ja külmal ning üldse elus orienteeruda. Närvikiud kontrollivad meie elu. Nad on imeväiksed, kuid nendeta me elus hakkama ei saaks. Pinged aitavad meid ka arstiteaduses. Kui südames või ajus on haiguslikke nähtusi, siis nende mõjul tekkinud pingeid registreerib EKG ja EEK aparatuur. Need aparaadid aitavad elusorganismides ennetada ja avastada võimalike rikkeid, mis võivad osutuda eluohtlikuks. Elektriväljad ümbritsevad meid ja me tekitame neid ka ise. Juba väike pinge võis kunagi anda kogu elule aluse. Seega võib öelda, et elekter kui pinge või laeng oli elu aluseks.
Suleimani mosee Veel üks omapärane muhameedlik ehitistüüp on medrese ühendab endas mosee ja teoloogilise õppeasutuse. Alhambra loss Lõvide õu Tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja ornamentika. Kõige imetlusväärsem on vaibakunst, mida peetakse maailma tekstiilikunsti tiuks. ARAABIA KULTUUR Suurima panuse on araabia kultuur andnud maailmale filosoofias, astronoomias, matemaatikas (kümnendsüsteem, araabia numbrid, algebra, trigonomeetria), arstiteaduses ja geograafias. Tuntuim teos on "Tuhat üks ööd".
EGIPTUS: Egiptus Ühiskond hierarhiline e. kihistunud. Vaarao- jumala poeg,piiramatu võimuga valitseja. Preestrid-Usutö,vahel ka vaaraode nõuandjad. Kõrgemad väepealkud-juhtisid vägesid. Kirjutajad-Kontrollisid töötajate tegevust ja ül. täitmist,kirjutasid üles kohustusi Talupojad-Vilja kasvatamine,millest mingi osa läks vaaraole. Käsitöölised-töötasid vaarao juures, valmistasid riigile vajalikke käsitöötooteid. Orjad-Töötasid vaarao majapidamises, osalesidsuurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid. Perekonnapea oli mees,kusjuures (solvak) naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. käsitöötooteid. Orjad-Töötasid vaarao majapidamises, osalesidsuurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid. Perekonnapea oli mees,kusjuures (solvak) naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. RELIGIOON EGIPTUSES: Jumalaid oli palju, jumalad olid tihedalt seotud kuningavõimuga, väga religioone ellusuhtumine, usuti surmajärgsesse ellu, mis p...
Riigikorraldus oli vähem reguleeritud. Valitsejaks oli kuningas ja teda peeti sõjaväe juhiks, kohtumõistjaks ning jumala asendajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Mesopotaamias olid linnriigid, mis moodustasid omaette sõltumatud riigid, kus igal linnal olid oma jumalad. Need olid tekkinud põhiliselt vallutuste teel. Egiptlased võtsid kasutusele hieroglüüfid. Kirjutusmaterjalina kasutati papüürust. Egiptlased kasutasid ehitustöödel geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses. Egiptus on vägagi tuntud püramiidide poolest, mis on ainus säilinud maailmame. Neid ehitati vaaraodele hauakambriteks. Usuti elu pärast surma ja hauakamber sisustati nagu Vaarao kodu, et ta saaks elada allilmas sama elu edasi. Mesopotaamias kasutati kiilkirja, mis kirjutati pulgaga savitahvlile. Haridust jagas preester enamjaolt ühiskonna kõrgemale kihile. Õpiti kirjaoskust, matemaatikat, tähetarkust ning religioosse sisuga traditsioonilise kirjanduse tundmist
Näiteks 1845. Aastal peeti Würzburgis esimene Saksa laulupidu. Edaspidi muutusid nad eeskujuks eestlastele ja Eesti esimesele laulupeole. Antud sündmusest alates tunnevad eestlased ennast kui ühtse rahvana! Ka teaduses toimusid XIX sajandil muutused. 1820. Aastal jõudis taani päritolu teadlane katsete teel järeldusele, et elektrivool juhet läbides tekitab elektrivälja selle ümber. Tänu sellele avastusele suudeti hiljem konstrueerida elektrimootor. Arstiteaduses avastati vaktsiin marutaudi vastu, tuberkuloosi tekitav bakter ja leiutati röntgenaparaat. Samuti XIX sajandil leiutati veel tänapäeva elus väga tähtsaid asju telefon, raadio, kino ja levis fotograafia. Sel ajastul elasid tõepoolest nutikad inimesed. Kõik need avastused on aidanud tänapäeval meie teadlasi ja minu arvates mõjutanud meie igapäevaelu! XIX sajandil oli tõepoolist värvikirev ja uuendusterohke sajand. Minu arvates maailm arenes jõudsalt positiivses
juhtimist, sidet ja teabe töötlemist. Küberneetika oli tihedalt seotud arvutite kasutuselevõtmise, ning levikuga. 1971. aastal loodi firmas Intel mikroprotsessor, mis võimalds mõne aasta pärast alustada personaalarvutite tootmist. Tänapäeval ei saa ettekujutadagi elu ilma internetita. Biotehnoloogia Pärast Teist maailmasõda aerenes kiiresti keemiatööstus. Vapustavaid avastusi, mida edukalt kasutatakse nii arstiteaduses, kui ka põllumajanduses, tegid teadlased geneetika ehk pärilikkuseõpetuse ja biotehnoloogia alal. 20. sajandi viimastel aastatel õnnestusid esimesed loomade kloonimise katsed. Katsed on näidanud, et teoreetiliselt on võimalik luua ka inimese täpne koopia. Selline mõte tekitas maailmas hirmu, ning paljud riigid, sealhulgas ka Eesti, mõistsid inimese kloonimise hukka ja keelustasid selle. Millise maailma jätame tulevastele põlvkondadele?
võib suve teisel poolel marjule minna. Inimene on hinnanud murakamarja väga kõrgelt. Temast saab valmistada moose, keediseid, siirupeid, mahla, kompotti ja kõike muudki, mida üldse marjadest teha annab. Murakast tehtul on omapärane meeldiv aroom ja kaunis oranzkollane värvus. Parima põhjamaise veini või likööri saab siiski mesimuraka marjadest. Kogu murakataim on leidnud mitmesugust kasutamist ka rahvameditsiinis ja isegi teaduslikus arstiteaduses. Murakamarjad aga ei olegi tegelikult marjad, vaid koguluuviljad. See tähendab, et iga üksiku tera sees on luuseeme. Need seemned idanevad kergesti, kuid samahästi ka hukkuvad. Ellujäämiseks on seemnest tekkinud murakatõusmetel vaid üks võimalus: nad peavad saama kaasa väetisehunniku mõnelt linnult või näiteks karult. Muraka viljad maitsevad paljudele rabade asukatele. Kuid siiski on tal varuks ka kindlam
Teaduse ja tehnika areng Kaur Lapp 9.klass Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja - aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revolutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950.aastal ehitati USA-s esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. 1950.aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endast suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Ho...
lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippokratesel, keda peetakse mahuka meditsiinialaseid teadmisi kokkuvõtva teose autoriks, milles on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv nn. Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus seondub Herodotosega, kellele omistatakse ajaloo isa nimetus. Herodotose teos "Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 5. sajandil e.Kr.
Maavarasid Mesopotaamias palju polnud, kuid see-eest leidus savi ning pilliroogu. Lõunas oli põlluharimine võimalik ainult kunstliku niisutamise teel. 4. Egiptus- Egiptlased võtsid kasutusele hieroglüüfid (kr. keeles ,,pühad märgid") ning kirjutati papüürusele. Samuti võeti kasutusele päikesekalender, mille järgi otsustati Niiluse üleujutamise aeg. Egiptlased kasutasid ehitustöödel (püramiidide ehitamisel) geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses (tegid üsna keerukaid silmaoperatsioone). Kirjanduseteostest oli silmapaistvaim ,,Sinuhe jutustus". Haridust said enamasti omandada ainult kõrgklassi lapsed, kuid leidus ka olukordi, kus alamklassi lapsed said õppida. Koolis käisid reeglina poisid. Mesopotaamia- Kasutasid kiilkirja (pehmele savitahvlile vajutati märke pulgaga). Haridust jagas preesterkond jällegi enamjaolt ainult ühiskonna kõrgemale kihile. Suurt tähtsust omas kirjaoskus
Muistse inimese tegevusalad-põhitegevuseks oli küttimine,korilus ja kalapüük.Hiljem hakati tegema koopamaale.Muutused-vase sulatamine, savinõud,kiviesemete levimine,Muistsete inimeset uskumused-arvati et igal inimesel, linnul loomal aga ka puul ja kivil on , või mõnel loodusobjektil on oma hing.Hiljem asenudus metsloomade ja linudude austamine nende jõudude kultusega.Esikohale hakkas tõusma päikese ja maa kultus, kujuneisd uued maagilised tominugud päikesele väe lisamiskes.Muistne ühiskond-tekkis ebaühtlane areng, arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kauabavahetuse suureneimse.Tekkis eraomand,sugukonna sidemed nõrgenesid, hakkas kujunema varaduslik ebavõrdusus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks.Tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuri tasemega ühiskond.Tunnusjooned: viljelusmajandus, majanduslik kihistumine,riigi kujunemine, kirja tekkimine, kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks.Tsivilisatsiooni tekke eeldused-kuj...
Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alu...
Kirjamärgid ehk hieroglüüfid meenutavad välimuselt piltkirja. Need olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine nõudis väga palju aega, mistõttu kasutati kasutati neid enamasti vaid poliitilise ja religioosse sisuga tekste. Kirjaoskus oli vaieldamatu privileeg ning see sai tõenäoliselt osaks vaid ühele protsendile kogu maa elanikkonnast. Õppimine algas Egiptuses juba kodus ja jätkus erinevates koolides. Egiptlastel olid ka head teadmised geomeetrias, arstiteaduses. Arhitektuur oli väga eriline, kuna enamus ehitisi rajati suures osas uskumuste mõjul. Mesopotaamiale oli iseloomulik kiilkiri, mis sai oma nimetuse sellest, et märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulgaga. Mesopotaamia koolid asusid nagu Egiptuseski peamiselt templite juures. Õpiti lugema, kirjutama, matemaatikat, kirjandust. Mesopotaamias oli heal tasemel matemaatika, astronoomia. Seal täheldati huvi ka teadmise enese vastu.
Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alu...
Kui laps esitab oma arvamuse, tuleb tal lasta seda ka põhjendada, et miks ta nii arvas. Laste kaasamine elu kujundamisse on olulisel kohal ja see paneb neid mõistma, et nende seisukohti kuulatakse ja nendega arvestatakse. Kodune demokraatia seisneb näiteks selleski kui enne tähtsate otsuste vastuvõtmist arutatakse need läbi pere kõigi liikmetega ja kui juhtub olema eriarvamusi, siis püütakse leida selles külmuses kompromiss, mis sobib kõigile osapooltele. Näiteks arstiteaduses tuleb seda palju ette. Näiteks puuetega või kroonilist haigust põdevale inimesele öeldakse koos diagnoosiga kaasa ka soovitus, et ärge hakake enda peale liigselt kulutusi tegema kuna nagunii ei ela te kauem kui 10 aastat või vähem või siis ei suuda te elada täisväärtuslikku elu nagu teevad seda teised inimesed. Kui lapsel on mõni puue või haigus mida ei saa ravida, siis ütleb arst et teda ei ole mõtet kooli panna, sest ta ei ela nagunii üle 20 eluaasta
Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alu...
õppimine nõudis palju aega. Õpiti peamiselt templite juures asuvates koolides preestritest õpetejate range järelvalve all. Aastatepikkune tuupimine tagas õppijale hea elujärje. TEADUS Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. Geomeetria oli neile vajalik ehitustöödes. Egiptlased oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindalat ning ruumalat. (s.t. teadsid piid). Egpitlased paistsid silma ka arstiteaduses, seda kinnitavad paljud teadmised palsameerimisest. KIRJANDUS Egpitlased kirjutasid palju usust, kuid ka ilmalikust elust. Suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga armastasid nad jäädvustada elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. (kuulsaim novell "Sinuhe jutustus") EGIPTUSE KUNST HAUAKAMBRID Kui elati savist, põletamata tellistest ja puidust majades, siis hauakambrid tehti millegist püsivamast kivist.
Industriaalühiskond referaat Jan Kamenski 8a klass Tallinna Humanitaargümnaasium Tallinn 2016 Oma referaadis ma käsitlen selliseid teemaid nagu: -Tööstuslikpööre. -Tööliste, sh laste olukord. -Industriaalühiskonna mõju igapäevaelule ja kultuurile. 18. sajandil hakkasid suured muutused, mis leidsid aset siis, kui inimesed hakkasid vabrikutes kaupade tootmiseks kasutada masinaid. Need muutused tegid tööd palju kergem. Kuid kui hakkati kasutada masinaid tööliste olukord ei muutunud parem.Masinad tegid palju mõjut igapäevaelule ja kultuurile. 18. sajandi keskpaigast maailmas hakkasid toimuma ühiskondlikud muudatused. Kui varem rajanes riik põllumajandusel ja enamik inimese töötas kodus, siis nüüd muutusid valdavaks vabrikud ja tööstuslinnad. Muutuste põhjuseks oli masinate leiutamine, mis võimaldasid kaupu toota kiiremini ja odavamalt kui varem. Uute masinate omanik...
SIGMUND FREUD (6. mai 1856-23.sept 1939) Austria psühholoogil ja ,,psühhoanalüüsi" leiutajal Sigmund Freudil oli tohutu mõju Lääne vaimuloole ja filosoofiale. Tema parimad tööd on koondatud raamatute ,,Unenägude tõlgendamine", ,,Argielu psühhopatoloogia", ,,Kolm uurimust seksuaalsusest" ja ,,Illusiooni tulevik" kaante vahele. Kuigi ta sai hariduse pigem arstiteaduses kui filosoofias, on Freud öelnud: ,,Kui ma noor olin, igatsesin ma vaid filosoofiliste teadmiste järele ning nüüd, kus ma olen liikumas meditsiinilt psühholoogiale, olen ma teel oma eesmärgi saavutamise poole." Elulugu Sigmund Freud sündis 1856 a Freibergi linnas, mis asub tänapäeva Tsehhis. Kogu oma keskkooli aja jooksul tundus tema huvi olevat suunatud juurakarjääri tegemisele. Selle idee sai ta mitmetest allikatest: vanema koolikaaslasest sõbra mõju; ühe ennustaja tavapärane ennustus, mille kohaselt kasvab temast riigivalitsuse liige, kuid mis talle ...
beetakiirguse vahel. Tuumafüüsika on huvitav teadus mis uurib aatomeid, kiirgust ja selle mõju. Seoses hiljuti toimunud tuumajaama katastroofidega on kasvanud minu huvi tuumafüüsika vastu veel enam. Tekib tahtmine teada mis juhtub nende inimestega kes elavad seal lähedal, kuidas see mõjub neile ja loodusele ning ka mujal maailmale, kuidas saaks ennast selle eest kaitsta. Samuti on huvitav uurida röntgen kiirgust ja selle kasutamist arstiteaduses. Tuumafüüsika sukeldub sügavale aatomi teadusesse ja alati ei pruugi aru saada miks ja kuidas aatomid niimoodi käituvad. See ei ole lihtne teadus ja see teeb seda enam huvitavamaks. Miks tekib kiirgus, kuidas tekib kiirgus ja miks ta ära ei lähe. Miks on Tsernobõli alad siiamaani kasutuskõlbmatud. Ometi inimesed siiani elavad seal ning ei taha ära kolida. Kahjuks isegi toidul, mida sealt saada, on kiiritustase ning seda süües süveneb kiiritus nende kehas. Kuigi tuumaelektrijaama
Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Egiptus- u 3000 a. eKr. Egiptlased võtsid kasutusele hieroglüüfid (kr. keeles pühad märgid). Kirjutusmaterjalina kasutati papüürust. Samuti võeti kasutusele päikesekalender, mille järgi otsustati Niiluse üleujutamise aeg. Egiptlased kasutasid ehitustöödel (püramiidide ehitamisel) geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses. Kirjanduses loodi lühivorme, mitte mahukaid meistriteoseid, neid peetakse novellizanri loojaiks. Kuulsaim kirjandusteos on Sinuhe jutustus. Haridust said enamasti omandada ainult kõrgklassi lapsed, kuid leidus ka olukordi, kus alamklassi lapsed said õppida. Koolis käisid reeglina poisid. Mesopotaamia- Kasutasid kiilkirja (pehmele savitahvlile vajutati märke pulgaga, millel oli kiilukujuline ots). Haridust jagas preesterkond jällegi enamjaolt ainult ühiskonna kõrgemale kihile
Tsivilisatsiooni tunnused: asustus tihenes, kerkisid esile suuremad keskused, kohalikud pealikud ühendasid enda võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid, kirjamärgid. Mõisted:Menes- Ülem-Egiptuse valitseja, kes 3000a.eKr. liitis üheks riigiks Alam-ja Ülem-Egiptuse. Memphis Menese rajatud pealinn Ülem-ja Alam-Egipstuse piirialale. Vaarao- Egiptuse kuningas; piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud; teda peeti jumalaks,riigi kõrgeim preester. Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus. Nomarhid- ehk noomid. Nomarhid on maakondade ehk noomide asevalitsejad. Preestrid(templid) vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks ametisse preestrid.Nende päralt oli vahetu korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikades tempilites. Amon-Ra - ta sai Uue Riigi ajal tõeliseks peajumalaks.Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel. Muumia on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehme...
· Enamasti toetus teadmised ja teadus antiigile · Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstis. · 5. saj. süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" , mis jagunesid kahte suurde rühma: o Triivium (grammatika, retoorika, dialektika o Kvadriivium (artimeetika, geomeetria, muusika, astronoomia) Euroopa koolide rajamine · Euroopa üks vanim ülikool on Itaalia Salerno ülikool 10.saj., kus kõrgharidus anti vaid arstiteaduses. Protoülikool- kõrgharidus antakse vaid ühes kindlas valdkonnas. · Euroopa kõige vanem ülikool Bologna ülikool 1119. aastal. Algselt palkasid õpilased endale ise õpetajaid-doktoreid. Universiteetid-õpilasühingud, kes palkasid omale õpetajaid. 13.saj.moodustasid doktorid omaette kolleegiumi. · 12.saj tekkis ka Pariisi ülikool, mida pandi juhtima kantsler. Õpinguid tuli alustada knstide teaduskonnas, kus õpetati ,,vaba kunsti"
ehitusmaterjalina . Ning kriiti kasutatakse ehitusmaterjalina ning kooli kriidina . Kaltsiumkarbonaadi kristallid . Kokkuvõte Kaltsiumkarbonaati kasutatakse laialdaselt ja see on paljudes valdkondades tuntud . Eelkõige ehituses ja meditsiinis , aga ka tavatoodetes nagu hambapasta . Kaltsiumkarbonaadil on palju eri vorme ja eri nimesid . Näiteks , lubjakivi ning marmor . Arstiteaduses ja meditsiinis kasutatakse seda ka kõhulahtisuse korras ja neerupuudulikkuse korral . Ehituses on ta nii välis- kui ka sisearhitektuuris kasutatav. Ka toorainena kasutatakse seda . Ka koolimajades on see väga tuntud tahvli kriidina . Minu esitluses on käsitletud just kaltsiumkarbonaadi põhikülge ja kasutamisviise , nii et ka kõige võhiklikumad keemias suudaksid aru saada jutust ja mõista pilte . Tekstis on ka huvitavaid eluga seotud fakte ja näiteid .
Esmeralda on imeilus mustlasneiu, kes armastab tantsimist, ta on lahke ja pilkuköitev. Esmeralda otsib oma ema, päästab noore poeedi surmast abielludes temaga neljaks aastaks, armub valesse mehesse - lubades teha elu lõpuni seda, mida mees soovib oma armastuse tõestamiseks.Lõpetuseks kannatab valesüüdistust ning piinamist ja sureb poomise läbi. Isegi surre kuulub ta süda Phoebus de Chateaupers`ile. Ülemdiakon Claude Frolloi - on tark ja erudeeritud, omab teadmisi filosoofias ja arstiteaduses, teda peetakse ka võluriks. Ta päästis hüljatud, inetu välimusega lapse ja pani talle nimeks Quasimodo. Andis talle võimaluse elada Jumalaema kirikus ja töötada kellalööjana. Kuid samas on ta haiglaselt omandihimulene, mis või kes meeldib, peab saama tema omaks ja alluma talle. Selleks kinnisideeks on saanud mustlastüdruk Esmeralda. Oma tahtmised viib läbi vahendeid valimata. Mees, kelle arvamuseks on - minu või mitte kellegi oma. Oma pahelisuse palgaks leiab lõpu
Essee platseebost, platseebo efektist psühhiaatrias Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituut Koostaja: Maria Urbel Arstiteaduses laiemalt 19. sajandil kasutusele võetud sõna platseebo tuleneb ladinakeelsest sõnast placere, mis tähendab meele järele olema, rahuldama (ingl. k to please) (Herbert & Gaudiano, 2005). Platseebo efekt on mõiste, mis ka parima lahtiseletuse juures jätab ruumi küsimustele ja mitmeti tõlgendamisele - see on miski, mida pole tegelikult suudetud lõpuni seletada. Sellegi poolest ei peaks seda sellevõrra alatähtsustama, efekt võib oma olemuselt olla üsna võimas nähtus
Hieroglüüfid olid keerulise kujuga. Levinum kirjutusmaterjal oli papüürus. Egiptuse kirja põhimõte oli üsna keeruline ja nõudis suure hulga tähti, mille omandamiseks kulus kaua aega. Õpiti koolides preestri range valve all. Kuid tuupimine tasus end ära, sest hea haridus tagas kindla positsiooni. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päikesekalendri. Geomeetria oli vajalik ehitustegevuses. Kõige silmapaistvamad oskused olid arstiteaduses. Olid osavad kirurgid, seda tänu mumifitseerimisele. Osati teha väga keerulisi silmaoperatisoone. Osati valmistada paljusid ravimeid. Suur osa egiptuse kirjandusest oli seotud religiooniga. Mahukaid suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga lühivorme. Õpetussõnad oli armastatud. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsiam Sinunhe jutustus.
Igal praktilisel tegutsemisel ja valikul, kunstil, uurimustööl on suundumus mingi hüve poole. Samuti võib olla hüve erinevatel juhtudel ka eesmärgiks, see milleni inimesel on soov jõuda. Inimene eelistab üldjoontes mõjukaimate ja juhtivamate aladega seotud eesmärke. Erinevate tegevuste ja oskuste puhul tundub hüve küll erinev olema. Mis on siiski kõigi nende erinevate tegevuste juures hüve? Hüve ongi see, mille tõttu muid asju tehakse. Igal tegevusalal ja kavatsusel on eesmärk. Arstiteaduses on selleks tervis, ehituskunstis uued võimsad pilvelõhkujad, suursugused ehitised. Nagu juba mainitud igasugusel tegevusel meie elus on eesmärk ja hüve ongi see, mida me tegutsemisel saavutame. Aristoteles jagas hüved kolme rühma: ühtesid nimetas ta välisteks, teised mis on seotud hinge ja kehaga. Kõige täielikumateks ja suuremateks hüvedeks peame neid hüvesid, mis on seotud hingega. Põhjus selleks on imelihtne. Nimelt just
Mõisted delta jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende ...
Tuntuim naiseportree on kuninganna Nofretete, Ehnatoni naise porteebüst Kuigi suur osa Egiptuse kirjandusest on seotud religiooniga, on nad aluse pannud ka päris uuele kirjanduszanrile - novellid Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus" Suured on Egiptuse saavutused teaduses: esimese rahvana maailmas võtsid nad kasutusele täpse päikesekalendri tänu ehitustegevusele arenes märkimisväärselt Geomeetria Kuid suurimad olid saavutused siiski Arstiteaduses , sest nad oskasid teha isegi silmaoperatsioone Ja uurisid inimese siseelundkonda Egiptuses oli koos tsivilisatsiooniga välja kujunenud kiri, mis arenes 750 märki sisaldavaks hieroglüüf kirjaks. hieroglüüfkiri oli keeruline, igapäevaelus käibis lihtsam nn pilt kiri, mille märgid olid hieroglüüfidest lihtsamad ÜLESANDED EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 II osa 1.Selgita järgmised mõisted: VAARAO Egiptuse ainuvalitseja
Mis on tuumaenergia ja kus seda kasutatakse? Tuumafüüsika kui teadusharu sündis aastal 1896. Kui Prantsuse teadlane Henri Becquereli avastas juhuslikult radioaktiivsuse. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades- tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, praktiliselt võimatu on kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta arstiteaduses või energiatootmises. Kuigi tuumaenergeetika, erineb palju,teistest energia saamis viisidest, loetakse seda säästvaks, sest eneriga tootmise protsessil ei eraldu CO2. Kuid tuumajaamaga, tekib oht, radioaktiivsele saastele, mis võib olla korduvalt kahjulikum kui CO2, eriti kui seda eraldub õhku ja muutub pilveks. Nagu, eespool mainitud kasutatakse, tuumaenergiat põhiliselt eneriga
ainult see müüt. 2. Mis on dieet? Dieet on toitumiskord, eriti teatud piirangutega toitumisreziim, mille järgimise eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine.(Vikipeedia 2012) 2.1. Mis on dietoloogia? Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.- 20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima.(Vikipeedia 2012) Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutund probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus ja muud tervisehäired.(Vikipeedia 2012) Samal ajal on inimkeha iluideaal muutund järjest saledamaks. See on tõstnud nõudlust
See tõi maailmasündmused otse ja kiiresti koju, aidates inimesel kujundada oma suhtumist probleemidesse, mis varem 1. 2. võisid tunduda talle kauged ja tähtsusetud. Teisest küljest võib televisiooni materjali esituse ja kommentaaride kaudu vaatajale peale suruda oma käsituse ja vaatenurga, võimaldades nõnda rahvahulkadega paremini manipuleerida. Teaduse ja tehnika mõju igapäevaelule ei piirdunud ainult transpordi ja liiklusvahenditega. Arstiteaduses hakati kasutama antibiootikume väärtuslikke ravimeid mikroobide tekitatud haiguste vastu. Uued ravimid lubasid senisest edukamalt võidelda raskete tõbedega. Algas tarbeesemete massiline tootmine. Suurenes järsult kodumasinate valmistamine ning paljud esemed muutusid taskukohasteks ka tavarahvale. Seda kiiret arengut iseloomustab tööstusriikides tohutu haridussüsteemi laienemine. 1950-1970 suurenes kõrgkoolide ja üliõpilaste arv neis 2, 3 ja rohkem korda.
Kasutatakse: 1) punane - meditsiin a) antibiootikumid b) insuliini tootmine 2) roheline - keskkond/toiduainetetööstus/põllumajandus a) toiduainetetööstus - piimatooted b) keskkond - aktiivmuda, biogaas, bioplast, bioremediatsioon ehk biotervendamine ehk bakterite abil reostuse eemaldamine. Geenitehnoloogia 1. Millistes valdkondades kasutatakse geenitehnoloogiat? Rakendustes - põllumajanduses ja toiduainetööstuses, puidu ja keemiatööstuses, energeetikas, materjaliteaduses, arstiteaduses, nanotehnoloogias, keskkonnakaitses. 2. Millised elukutsed eeldavad teadmisi geenitehnoloogiast? Biotehnoloog, geenitehnoloog, kriminalistid, labprandid, tehnikud. 3. Milliseid uusi teadusharusid on biotehnoloogia tekitanud? Geene viiakse ühest organismist teise või muudetakse mõnel muul viisil geene. Transgeenne organism - organism, kellesse on viidudnvõõraid geene (GMO). Geenivektor - viirus, kellele on lisatud soovitud geen. GFP geen - helenduv geen.
tõekspidamiste sõnastamine oli preestrite ülesanne, siis seetõttu on vähem teada lihtrahva uskumustest. Preestrite roll: Preestrid moodustasid ühiskonna haritud osa, nemad kujutasid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. e) Teadussaavutused: · Päikesekalender · Geomeetrias oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala, arvutada püramiidi ja silindri ruumala. · Teadmised ja oskused arstiteaduses, osavad kirurgid (silmaoperatsioon) · Kirjutati hieroglüüfides papüürusele f) Aastaarvud: · 3000eKr- Egiptuse riigi ja tsivilisatsiooni teke · 26.saj eKr- Gizas suured püramiidid: Cheops, Chephren ja Mykerinos · 14.saj eKr- valitsejad Amenhotep III, Ehnaton, Tutanhamon · 30eKr- Egiptus langes Rooma riigi võimu alla g) Isikud: · Champollion Egüptoloogiale aluse panija, kes desifreeris egiptuse hieroglüüfid.
peale kiviarhitektuuri on Egiptus ka portreekunsti sünnimaa. Tuntuim naiseportree on Nofrete pea Kuigi suur osa Egiptuse kirjandusest on seotud religiooniga, on nad aluse pannud ka päris uuele kirjanduszanrile - novell.Lühijuttude seas on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". Suured on Egiptuse saavutused teaduses: esimese rahvana maailmas võtsid nad kasutusele täpse päikesekalener,tänus ehitustegevusele arenes märkimisväärsel geomeetria. Kuid suurimad olid saavutused siiski arstiteaduses, sest surnute palsameerimisega saadi pikaajalised kogemused. Egiptuses oli koos tsivilisatsiooniga välja kujunenud kiri, mis arenes piltkirjast märki sisaldavaks hioroglüüf kirjaks.hieroglüüfkiri oli keeruline, igapäevaelus käibis lihtsam nn hieraatiline kiri, mille märgid olid hioroglüüfidest lihtsamad. ÜLESANDED EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 II osa 1.Selgita järgmised mõisted: VAARAO piiramatu võimuga valitseja.
seibideks, millest pannakse kokku kolmemõõtmeline pilt. Seda uurides näeb arstära haiged kohad. Kompuutertomograafiga ja angiograafiga tehtava uuringu korral on kiiritust rohkem kui röntgenuuringu korral, mistõttu tehakse seda ainult arsti ettekirjutusel, mitte mingil juhul profülaktilises mõttes Röntgenkiired meditsiinis Röntgeniülesvõte inimkäest näitas teid ja võimalusi uute kiirte kasutamiseks arstiteaduses. Esialgu tehti seda luumurdude, nihestuste ja võõrkehade kindlaksmääramisel. Aparatuuri täienemine võimaldas röntgenikiirte abil uurida ka siseelundite ehitust. Kõrvuti röntgenidiagnostikaga arenes röntgeniravi. Tartu ÜIikooIis peetakse röntgensüvaravi alguseks 1922. a., mil naistekliinikus tehti esimene kiirgusravi seanss patsiendile. Röntgenravile naistekliinikus pani aluse hilisem oftalmoloog Ernst Saareste-Saarberg. 1926
energiatarve keha soojendamiseks, liigutamiseks, kasvamiseks jne, võtab organism kasutusele rasvarakkudesse talletatud varud ja kehakaal väheneb. Et kaotada 1 kg keharasva on vajalik energiadefitsiit u 32 000 kJ (u 7650 kcal).Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutunud probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus jm tervisehäired. Samal ajal on inimkeha iluideaal muutunud järjest saledamaks. See on tõstnud nõudlust tõhusate dieetide järele ning avanud võimalused
metoodilisest eesrindlikkusest lähtuvalt seisneb Kraepelini panus aga ka eksperimentaalsete meetodite rakendamise introdutseerimises psühhiaatriasse. Kraepelin tundis huvi psüühika mõjutamise vastu ravimitega ning arendas farmakoloogilist uurimistööd vastavas vallas. Alkoholi mõju uurimisel saab ka Kraepelinist (lisaks G. Bungele) üks Tartuga seotud meditsiinilise karskusliikumise eestkõnelejatest. Kraepelin oli paraku ka (negatiivse) eugeenika ning Saksa arstiteaduses 20. sajandi alul kujunenud reaktsioonilise suuna esindaja. Kirjeldage arstiteaduse mõju eestluse kujunemisele (teema leiab käsitlemist edaspidi ka teistes peatükkides) Ülikooli arstiteaduse mõju on olnud oluline kohalike rahvaste eneseteadvuse kujunemisel. Loodusteaduste kuldajal, mida käsitletav periood kindlasti oli, muutus ühiskondlik mõte paljuski biologiseerituks. Mainitagu antud seoses siinkohal eelkõige nn degeneratsiooniteooriat, millest
2.5 Geenitehnoloogia Geenitehnoloogia rakendusvõimalused: Arstiteadus-ravimite välja töötamine, haiguste diagnoosi-jaravimeetotide avastamine Taime-ja loomaaretus Korrakaitse-kohtumeditsiin Biotehnoloogia rakendusvõimalused Põllumajanduses ja toiduainetööstuses-kultuurtaimede omaduste parandamine, toiteväärtus,GMO. Funktsionaalsed toiduained. Puidu ja keemiatöösuses Energeetikas Materjaliteaduses Arstiteaduses Nanotehnoloogias Keskkonnakaitses Bioinformaatika Geneetika Nanobiotehnoloogia 3.1 Mendeli seadused Alleelid-ühe ja sama geeni erinevad variandid Homosügoot-organism, kelle homoloogilistes kromosoomides asuvad geeni identsed alleelid Heterosügoot-organism, kelle homoloogilistes kromosoomides asuvad vaadeldava geeni erinevad alaaliad. Mendeli 1 seadus ehk ühetaolisuse seadus
seljaaju on vastuabinõu ja võimaldab päästa nakatunud looma, kuid ta ei teadnud, kas see aitab ka nakatanud inimest. Esimene inimene kelle peale seda prooviti oli 9-aastane Joseph ning ta paranes. 19. sajandi üks levinumaid haigusi oli tubekuloos. See oli nakkav haigus ja seega väga ohtlik kõigile igas eas. Tuberkuloosi uurides avastas saksa arst Robert Koch mikroskoobi all selle tekitaja. Seda hakati nimetama Koch kepikeseks. Röntgeniaparaat oli suur läbimurre nii tehnikas kui arstiteaduses. Uurides 1895. aastal katoodkiiri, kattis Würzburgi ülikooli professor Wilhelm Conrad Röntgen klaastoru musta paberiga. Selgus, et lisaks valguskiirgusele eraldub torust veel mingit kiirgust ning professor hakkas katsetama, millest 8 need senitundmatud kiired suudavad läbi tungida. Ta pani toru ette raamatu, puutüki, metallplaadi jne. Kui toru ette jäi käsi, ilmus ekraanile selle kujutis, kuid nii , et luud olid
ühel päeval oma kodust surnuna. Ta maeti suure pidulikkusega Frari kirikusse, vaatamata sellele, et seaduse kohaselt ei lubatud katku surnuid kirikusse matta. Tiziani looming on mõjutanud paljusid silmapaistvaid meistreid. LEONARDO DA VINCI (1452-1519) Maalikunstnik, skulptor, arhitekt, insener, filosoof, loodustealane, muusik, improvisaator ja luuletaja. Tema looming ja käsikirjad näitavad sügavaid teadmisi anatoomias, perspektiivis, astronoomias ja arstiteaduses. Tema mitmekesises töös seisavad esikohal siiski tema maalid. Kirg inimkeha ehitust tundma õppida sundis teda laipu lahkama ja tegema täpseid anatoomilisi joonistusi. Sündis 15 aprillil 1452 Vinci lähedal. Vincis õppis lugema ja kirjutama, arvutama ja natuke ladina keelt. Mida vanemaks ta sai, seda enam pidas matemaatikat teaduste aluseks, kuigi tegi ise liitmises jämedaid vigu kuni surmani. Ta oli mees ilma hariduseta.Eriti heideti talle ette, et ta ei osanud ladina keelt.Isa
Sissejuhatus Sõna ,,eksperiment" tekitab inimestes tavaliselt seose teadusega, kuigi see ei ole kindlasti ainuke kasutatav uurimusmeetod. Teaduses on eksperimentaalsetele uuringutele kindlasti oma koht. Laialt leiab see praktikasse rakendamist spordi-, liikumis- ja arstiteaduses. Seega viiakse maailmas iga aasta läbi palju erinevaid ja sarnaseid eksperimentaalseid uuringuid. Selleks, et eksperimentaalset uuringut läbi viia, peab kõigepealt tutvuma teooriaga, mis seda käsitleb. Iga teadustöö aluseks on teada tuntud reegleid, milledest peab kinni pidama selleks, et tehtud tööl oleks väärtus. Samas ei pea alati kõiki reegleid rakendama ning nende hulgast saab välja valida just sellised, mida on vaja kindla uurimuse tarbeks. Selle teostamiseks
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisus tabelis IIIA rühmas 3. perioodis aatomnumbriga 13. Alumiiniumi sümbol on Al. See on hõbedase värvusega, massiarv on 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ning keemistemperatuur 2060 kraadi. See on hea elektri ja soojusjuht ning kerge, pehme metall (tihedusega 2700kg/m3 ). Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud (massisisaldus maakoores 8,2%). Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähteaineks on boksiid. Alumiiniumi kasutatakse masina, mootori, tanki, ja suurtükitööstustes; sidevahendites, lõhkainete, valgustus ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku too...
Ei püütud sõnastada ega lahendada üldisi teaduslikke probleeme ega tõestada teoreetilise lahenduse õigsust. Teadus jäi põhiolemuselt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumiks. Egiptlased lõid päikesekalendri, et Niiluse üleujutus algab iga kord siis, kui Siirus taas koidikul taevasse ilmub. Kalender sarnanes meie kalendriga, kuid neil puudus liigaasta. Geomeetria oli vajalik ehitustegevuses. Kõige silmapaistvamad teadmised ja oskused arstiteaduses. Osati teha silmaoperatsioone. Haigusele mõisteti diagnoos ja kohane ravi, mitte palved ega maagia. Valmistati ravimeid joogina sissevõtmiseks kui ka salvina määrimiseks. Kirjandus Suur osa Egiptuse kirjandusest on seotud religiooniga. Hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid avavad meile eeskätt usulisi tõekspidamisi. Keskmise riigi ajast pärineb enamik silmapaistvaid kirjandusteoseid, sest sellel ajal oli usuga kaudsem või olematu seos
NIMI DIEET Uurimustöö Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2012 MIS ON DIIET ? Dieet on toitumiskord, piirangutega toitumisreziim, mille järgimise eesmärgiks on haiguste ennetamine, tervise parandamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms. Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutunud probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus jm tervisehäired. Samal ajal on inimkeha iluideaal muutunud järjest saledamaks. See on tõstnud nõudlust tõhusate dieetide järele ning avanud võimalused laialdaseks sellealaseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
