Domineeris reljeef, kuid kasvas vabaplastika osatähtsus. Kasvab realistlikum, looduslähedasem laad. Ornamentikas kasvab loodust jäljendav stiil, kujutati kodumaised taimeliike. Skulptuur väljendab õndsustunnet, imetlust ning austust kristliku sõnumi vastu. Inimese proportsioonid muutusid õigemaks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Voldistiku alt oli inimkeha aimatav. Peatähelepanu oli endiselt näol ja kätel. Süveneb inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isikuna. Platonism hakkas taanduma, edasi arendati Aristotelese liini (meelelise maailma hindamine). 13. sajandi skulptuur on monumentaalne, katedraali skulptuuridele on omane rahu, ilu ja suursugusus. 14. sajandi skulptuuri ilmub tundeküllasem laad ja Kristuse kannatuslood. Skulptuur on väiksemõõdulisem. Pieta on skulptuurigrupp Maarja ja Kristuse surnukehaga. 15. sajandi skulptuuris levib armastusväärsete, kaunite Madonnade kujutamine. Madonnaks on Maarja koos Jeesuslapsega.
Keegi ei saa omast jõust või omadest võimetest ega omast tahtest uskuda nii, et see usk oleks tõeline. Augustinuse arvates saab inimene õigesti uskuda ja Jumalat tunnetada vaid sel juhul, kui Jumal ise talle annab usu, mille siis inimene oma vaba tahte alusel võib vastu võtta või tagasi lükata. Nii et tõelise uskumise ja jumalatunnetuse võti on Jumala, mitte inimese käes. Platonismi mõju. Augustinuse filosoofia tausta moodustab platonism. Ta on Platoni kaheks jagatud maailma läbinisti omaks võtnud mõtleja, kes sarnaselt antiigi suure filosoof- kirjanikuga sügavalt vihkab muutusi. Kahe maailma fenomen seisnes selles, et üks oli Jumala maailm, mis oli püsiv ja täiuslik, teine aga maailm, kus me elame ehk siis patune, julm ja muutuv maailm. Selgeima väljenduse saab Augustinuse platonism hetkel, kui ta käsitleb paratamatuid tõdesid. Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja muutumatus viitavad
ARISTOTELES Sündis 384.a. eKr Stagerias, Makedoonia linnas. Ta kasvas arstiteaduse õhustikus ja juba algusest peale oli ta ette valmistatud selleks, et temast saaks teaduse rajaja. Ateenas Platoni juures ja juhendamisel õppis ta umbes 18-20 aastat, millest annab tunnistust platonism. Platon nimetas Aristotelest Akadeemia Nus'iks-kehastunud mõistuseks. 340.a.eKr kutsus Makedoonia kuningas Philippes Aristotelese oma õue juurde Pellas, et ta võtaks oma hoolde noore Aleksandri kasvatuse. Aleksandri ühendamiskirg sai osa oma jõust ja suurusest oma õpetajalt. Kui Aleksander läks maailma vallutama, läks Aristoteles rändama ja tuli tagasi 334.a.eKr kus ta elas 12 aastat juhatades oma kooli Lykeion'i. Tema lemmikmeetodiks oli vaatlus. Aristotelese kirjutised
Platoni põhimõte inimeste tõuaretusest, et paremad mehed peavad saama paremad naised. See samuti tekitab vastandlikke tundeid ning kui ta tahab ideaalset riiki kus kõik oleksid rahulolevad ei sobiks see eriti. Kui ta tahab ideaalset riiki oma ideepõhiselt siis tuleks mõelda kõikide arvamusele ja heaolule, et ei tekiks vastastikuseid tundeid. Ma arvan, et Platoni ideaalse riigi põhimõte toimib, kuna tal on kõik kriteeriumid paika pandud. 2. PLATONISM Platonismi kui Platoni ideeõpetus. Selle järgi on ideed või vormid ainsad tõeliselt olevad: igavesed, muutumatud, täiuslikud. Konkreetsed asjad materiaalses maailmas on vaid ideede rohmakad koopiad, mis on paratamatult ebatäiuslikud ja muutlikud. Sageli nimetatakse platonistlikeks mis tahes filosoofilisi vaateid, mille järgi mingit laadi ideed eksisteerivad mateeriast sõltumatult. Tüüpiliseks näiteks võib pidada arve,
Kindlasti ei nõustu ma Platoni suhtumisega kirjandusse, kunsti ja muusikasse, mis pidid olema tsenseeritud kaitseks riigile ja usule. Näiteks olid muusikas keelatud laadide lüüdia ja joonia kasutamine, mis tähistavad vastavalt kurbust ja pehmust. Muusikat ei tohtinud kuulata naudingu pärast. Oma 80 elatud aasta jooksul suutis Platon puudutada pea kõiki eluvaldkondi ning jääda oma veendumustele truuks. Seetõttu ei saa teda liigitada ühegi teooria alla, vaid temast lähtub uus suund-platonism. Kasutatud kirjandus Durant, W. 2003. Ajaloo suurkujud. Varrak. Kroom, G. 2010. 21 maailmakuulsat mõtlejat. Odamees. Künnapas, T. 1992. Suured mõtlejad. Tallinn „Olion“. Raeper, W., Smith. L. 2003. Pilk ideede maailm. Koolibri.
Iga asi on põhjustatud e determineeritud. Oma vaadetelt oli demokraat. Leiab, et parem on olla kasvõi vaene demokraat ühiskonnas, kui olla rikas ebademokraatlikus. ,,See kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda ka ennast". M.T.Cicero- filosoof. Tunetus õpetuses oli skeptik. Oli kahtleja ja stoik. Tuntud teos ,,De Oratore". See oli kõnemehest. Neoplatonism-esindaja Plotinos. Rääkis, et on 2 maailma: ideede maailm ja meeleline maailm. KESKAEG Platonism- hinge surematus Nietsze- saksa 11. sajandi lõpu mõtleja. ,,Kristlus- see on pööbli platonism". Pööbel- alamrahvas Stoitsism-surmaks valmis olemine Keskaja filosoofia seotus religiooniga: 1) teotsentrism- jumala kesksus 2 )kreatsionism-jumal on kõige looja, lõi ei millestki ja loomingu tipuks on inimene. 3) providentsialism- jumal näeb kõike ette, valitseb maailma ja inimesi. 4) revelatsionism- tõde tuleb jumaliku ilmutuse kaudu.
Julius II hauamonumendi fig · J.Goujon "Süütute kaevu" reljee ALBRECHT DÜRER autoportree HANS HOLBEIN Henry VIII · JEAN CLOUET Kuningas Francois I · ALBRECHT DÜRER "Eva paradiisiaias" · TIZIAN "Urbino Veenus" · GIORGIONE "Lamav Venus" Saksamaad iseloomustas · Õlivärvide kasutuselevõtt · Trükigraafika levik · Lossiehitus · on mõistukõne, mille · Mütoloogia eesmärk on rääkida · Allegooria kellestki või millestki · Platonism varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu. · Jan van Eyck " Genti altar" · Michelangelo "Viimne kohtupäev" · Matthias Grünewald " Isenheimi altar" · Hieronymos Bosch "Lõbude aed" · Masaccio "Adam ja Eva" · M. Grünewald "Surnud · Puulõige · Vasegravüür · Sulejoonistus A.Dürer · "Rüütel, surm ja kura · "Melanhoolia" · "Väike passioon" Portreede autor · Lucas Granach · Albrecht Dürer · Jean Clouet Kelle portree
Valetamine ja info ebatäielikkus. 4. Organisatsiooni suhted liikmete vahelised suhted, suhted tarbijatega, varustajatega jne. konfidentsiaalsus, kohustused, tööülesanded jne. Joonis 1. 10 käsku (Alland Parman, Miks Jeesus suri? Kehra, 1992 Eetikateooriate klassifikatsioon KLASSIKALISED TEOORIAD püüavad vastata kahele küsimusele: - missugune on õige inimväärne elu? - kuidas peaks inimene käituma? Klassikaliste teooriate hulka kuuluvad platonism, Aristotelese ,,kuldse kesktee doktriin", eudaimonism, hedonism, stoitsism, epikureism, kristlik eetika, I. Kanti ,,kategoorilise imperatiivi" doktriin jt. PLATONISM filosoofi Platoni ja ta järelkäijate idealistlik õpetus, mille järgi aistitavate asjade maailma kõrval ja sellest kõrgemal eksisteerivat mingi tõeline , mõistusega tabavate ideede maailm, kuna asjad on vaid ideede varjud. ARISTOTELESE ,,KULDSE KESKTEE DOKTRIIN" - Selles on keskne voorusõpetus.
on osake loodusest, seega samuti harmooniline, ilus Renessansi negatiivsed jooned: 1) individualism e saamahimu, mis viisid moraalikriisini (nt orjastati Ameerika põlisrahvad) 2) ägenes inkvisitsiooni (katoliku kiriku kohtu- ja politseiorganisatsioon 12. 19. saj) pealetung, sest ketserlus oli vaja välja juurida 3) vaimuelu lõhestasid sisepinged (ühelt poolt maisuse ülistamine, teiselt poolt levis antiikfilosoofi Platoni õpetusest lähtuv nn platonism, mis taunis maiseid kirgi, seksuaalsust) 4) 16. saj II pooleks asendus usk inimesse ja loodusesse skepsisega kahtlemisega kõigis ja kõiges KUULSAD KIRJANIKUD Dante Alighieri (12651321) itaalia, Francesco Petrarca (13041374) itaalia, uusaegse luule looja, sonetimeister, Giovanni Boccaccio (13131375) itaalia, novellizanri rajaja, William Shakespeare (15641616) inglise näitekirjanik SHAKESPEARE LOOMING
Marcus oli adopteerimise ajaks hakanud kõnekusnti õppima, samuti sai ta endale seaduste õpetaja. Tema esimene filosoofia õpetaja oli Apollonius Kalchedonist, stoik, kelle loenguid käsi ta kuulamas ka pärast keiserlikku perekonda pääsemist. Hiljem kuulas ta ka Chaironeia Sextuse, Junius Rusticuse, Claudius Maximuse ja Cinna Catuluse loenguid. Need kõik olid stoikud. 140ndate aastate keskpaigaks oli Marcus retoorikast tüdienud ja pöördus filosoofoa poole. KOKKUVÕTE Kui platonism on dünaamiline, uute tõdede aldis, siis staatiline stoiklus rahuldub vanade tõdede kaitsmisega. Tegu on skolastikaga, mille õpetus on dogmaatiline, autoritaarne, vastandudes nõnda Platoni dialoogidele omasele vabale hingele. Stoikud räägivad pea alati nagu prohvetid, kes kuulutavad jumala tõde, seda kahtluse alla seadmata ning põhjendamata. Kui Platoni järgi on teadmine ainult tõeliste filosoofide pärusmaa, siis stoikud võtavad
Ambrosius Hieronymus Augustinus on kolm tähtsamat ladina kirikuisa. Ladinakeelsed kirikuisad on praktilise meelega. Nende käsitletav problemaatika keerleb inimese pääsemise küsimuse ümber. See on praktiline tegutsemine lihtsa koguduseliikme seisukohalt. Kuhu läheb hing? Kas jumal aitab? Kreeka kirikuisad on rohkem hõivatud metafüüsikaliste probleemidega. Ladina kirikuisade tähtsus seisneb nende meisterlikkuses käsitleda paganlikku filosoofiat. Tekib platonism ja neostoitsism. Kreeka kirikuisad vahendavad spekulatiivset mõtet. Nad toovad ristiusu arutlemisesse vastuolulisi diskussioone. Neile on iseloomulik väitlemine iseendaga. Aruteludega kaugenetakse tihti Piiblist. Hereesiaid ehk eksiõpetusi on idas rohkem kui läänes. Läänes on oluline inimestevaheline vendlus ja suhe jumalasse. Idas on jumal kui isa ja valitseja ja oluline on jumala suhe inimesse. Augustinus (354-430) Oskab ainult ladina keelt. Nooruses kergemeelne ja lõbujanuline
tagajärjel allakäinud jne. Kunst ei aita kaoses korda luua, pidas seda jäljenduse jäljenduseks, võib eufooriat tekitada. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest see toetub tunnetele, mitte mõistusele. Kunst ei kasvata voorusi, vaid rikub noorsugu, sest kunstis jäljendatakse tihti eeskujuks kõlbmatuid isikuid. Ta arvas, et paremad ajad on veel ees. 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. Metafüüsika on Platonism, mis uurib reaalsust kui sellist. Selles on olulised ideed asjade ja nähtuste tõeline olemus. Maailm on tabatav mõtlemise abil, kuid kogu maailmast pole võimalik ettekujutust saada, vaid ainult idee tervikust. Metafüüsika on kõige üldisem seletus kõikidele asjadele siin Maal. (kui ma viskan kivi üles ja see kukub maha teatava kiirusega füüsika. Aga kui ma küsin, miks ma kivi loobin metafüüsika). Filosoofia on metafüüsika
jumaliku looja valmistatud asju. Kuna need omakorda jäljendavad ideesid, siis on kunstiteos tõest koolm korda eemal. Kunstnik on seega käsitööline, kes esemes jäljendavad ilu omakorda jäljendub. Platon: tõeline ilu peitub üksnes idees ja seepärast kõik, mis meile näib ilus, on tegelikult üksnes tõelise ilu järeleaimamine (mimesis). 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. Metafüüsika on Platonism, mis uurib reaalsust kui sellist. Selles on olulised ideed – asjade ja nähtuste tõeline olemus. Maailm on tabatav mõtlemise abil, kuid kogu maailmast pole võimalik ettekujutust saada, vaid ainult idee tervikust. Metafüüsika on kõige üldisem seletus kõikidele asjadele siin Maal. (kui ma viskan kivi üles ja see kukub maha teatava kiirusega füüsika. Aga kui ma küsin, miks ma kivi loobin metafüüsika). Filosoofia on metafüüsika
inimesi kuldseid, hõbedasi, vaskseid ja raudseid. Platon sõnades küll väidab, et klassikuuluvus on pärilik ja igavene, kuid tema tekstide konteksti vaadeldes selgub, et pidas vajalikuks ja võimalikuks ,,paremate" ülespoole liikumist ja ,,halvemate" allapoole. Platoni idealism seisnes selles, et ta pidas reaalseks täiuslike kujundite ja ideede maailma. Toetas geotsentrilist maailmapilti. Loob Akadeemia, mis kestab 1000 aastat. Platonism toetab varast kristlust, kuid matemaatika kaudu ka uusaja teadust (Newton). Aristoteles lõi loodusteadustes üldise süsteemi. Temast alates nimetati kogu loodusteadust füüsikaks või füsioloogiaks. Aristoteles oli Platoni õpilane. Oli pigem loogik-teadlane, kui filosoof-moralist. Aristotelese saavutused on loogika, füüsika, bioloogia ja humanitaarteaduste alal. Tema põhimõtteliselt need distsipliinid rajaski, lisaks kasutas veel metafüüsika mõistet kõige selle jaoks, mis
-) Epikuurlased: tähtis lõbutseda, elu nautida, pidu panna, iseendale elada ja olla sõpradega. -) Stoikud: tähtis olla ükskõikne, mitte kurjustad ega protestida saatuse vastu, jagada oma teadmisi sõpradega, leppida olukorraga ja olla sõpradega. -) Skeptikud: kõige tähtsam on säilitada hingerahu, mitte võtta seisukohti ja kahelda kõiges. -) Eklektikud: tähtis võtta tsitaate ja mõtteid siit-sealt ning lihtsalt kokku panna ja olemata originaalne. -) Uus platonism: religiooni filosoofia, mis püüab kõik Rooma riigis levinud religioossed mõtted kokku panna. Epikuurlased * Epikuros (341-270 eKr) sündinud Saamose saarel, Atheena kolonisti pojana. Kuna ta ei tahtnud muutuda ,,Makedoonlaste talla lakkujaks" (Aristotelese järgijad) ega ,,hulkuvateks koerteks" (Küünikud Sokratese hilisemad järgijad) lahkus ta Atheenast ning hakkas teenima leiba õpetjana. 306 eKr läks ta tagasi, ostis endale maja, kus oli ka aed ning
Itaalias kestis renessansiajastu 14. sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid
Itaalias kestis renessansiajastu 14. sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil.
Eedeni aiast välja ajades pidi jmees karistuseks palehigis tööd tegema ja naine valudes sünnitama. Kristlus oli siiski mehekeskne. 2. usk lunastusse- messianism- et kõik hädad saavad lunastatud, trööstiv funktsioon. Kristluse ideelised allikad: Idamaade õpetused ja usundid (jubaism- 10 käsku toetb Moosese seadustele). Vana Testament on tegelikult juudi rahva ajalugu. Antiikaja filosoofia. Platonism- hinge surematuse idee. 19 sajandil kuulus Saksa filosoof T.Nietzche järgi oli kristlus pööbli (alamrahva) platonism. Stoitsism- sest varakristlased ei kartnud surma. Kristluse levik: Kristlust levitasid apostlid (apostolos- saadik). Kuulsamad apostlid olid Peetrus, Paulus, Johannes jne. Kristluse leviku võimalused: 1. rahulik misjon- Püha Patrick (St Patrick- iirlaste pühak). Tema kasutas näitliku
tegelema rahu ja õnne küsimustega. Filosoofiasse religiooni sissetung. Juutide monoteism ühe jumala religioon, keskuseks kujuneb Aleksandria linn, seal elas palju juute. Vana testament tõlgiti kreeka keelde. Tuntud filosoof sellest ajast on Philon Aleksandriast(20.e.kr 45.p.kr), sai juudi ja ellenistliku hariduse, õppis tundma vana testamenti, tundis huvi platoni ja stoikude filosoofia vastu. Püüdis oma filosoofias need kaks kultuuri ühendada, vanatestamentlik monoteism + platonism. "ainuke õige teadmine jumala kohta on vanas testamendis" ta vabastab jumala igasugusest inimnäolisusest jumal on inimlikule tunnetusele absoluutselt kättesaamatu, võime teada et jumal on olemas, aga kes ta on jääb meile saladuseks. Jumal on tõeliselt olev. Jumal on kõigest kõrgemal Eksisteerib jumalale vastandik suurus, mis on mateeria. Jumal kasutas mateeriat maailma loomisel. Logos- mõistus, jumala esmasündinud poeg, et me saaks mõista miuke see maailm on
(kyon `koer') Küünikud eitasid riiki, seadust, abielu. Jumala suhtes oldi eriarvamustel. Elasid koopas või vaadis. Lakkusid ojast vett. Antisthenese tuntuim õpilane Diogenes. Elas õlivaadis. Küünikute meelest on vooruseks vabadus, st. loobumine kõigest. Nominalism - keskaja filosoofia kasut. mõiste, mille kohaselt üldmõisteid pole olemas. Inimese surm näitab, kas ta elas vooruslikult ja õnnelikult. Antisthenese ja Diogenese teoseid pole säilinud. 46. Platon ja platonism Vanas Akadeemias Platon (427347 e. Kr.) Vana aristokraat. Ema poolt suguluses Soloniga. 20-selt alustas õpinguid Sokratese juures. Pärast õpetaja surma põgenes ning reisis Lõuna-Itaalias, Küreenes, Sitsiilias, Egiptuses. Tal tekkisid sidemed pütagoorlastega. 390 aastal tuli Sürakuusa õukonda oma sõbra Dioni juurde, kes oli türann Dionysios I naisevend. Sattus seal hiljem ebasoosingusse ning kuuldavasti olevat orjaks müüdud. Osteti vabaks oma õpilase Annikerise poolt
Näiteks on teada, et cicero poeg oli äbarik ja et tolle targa Sokratese lapsed olid enam ema kui isa sarnased, nagu keegi väga kenasti on kirjutanud, see tähendab rumalad" 22. Platon Õpetus ideedest ehk vormidest mitmetes Platoni teostes: nähtav maailm oma konkreetse objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud universaaid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne) 23. Platonism Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid, proportsioonid) 24. Enne filosoofiat ja teadust oli müüt Algseks või loomulikuks asjade seletamise viisiks võib pidada müüti, mis on tihedasti seotud usundiga. Kreeka keeles mythos ,,lugu" Müüt on lugu, mis seletab hõimu või rahva jaoks, kuidas on tekkinud maailma, inimene jne
· Puhas armastus (delectio) · Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni · Üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult · Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond · Augustinuse pärand Diskussioon, kas inimene ise saab oma armastuse suunda määrata: o kas Jumala arm on üldine? Igaüks saab proovida oma armastust parandada (nagu Platonlik eros). Itaalia uus-platonism, valgustus o või on vajalik eriline Jumala arm, väljavalitus? Kalvinism (protestantismi suund) ning Prantsuse jansenism (katoliikluse suund) 16.-17. sajandil · Pööre oma sisemusse teadmine iseenda ebatäiuslikkusest · Sisaldab enesepettust ei taha seda tunnistada · Teadmine iseendast · Michel de Montaigne Esseed (1580), Blaise Pascal, Mõtted (1670): keskenduvad inimese psühholoogia süvastruktuuridele
Utoopia - tahtis Platoni "Politeia" eeskujul rajada ideaallinna Rooma lähedale. 6 Hulk kirjutisi. Õpilane Porphyrios kogus kokku 54 teost, jagab 9 grupiks; N: 1)eetilised, 2)-3)maailma käsitlus, 4)inimese hinge käsitlus; 5)vaimu ja idee käsitlus j.n.e. Koolkonna rajajateks uusplatonistid end ei pea. Uskusid end andvat edasi Platoni õpetust. Esitavad süsteemi (tegelikult Platonil polnud süsteemi), mis toetus küll Platonile, kuid polnud enam platonism. Uusplatonism mõjutanud väga palju kristlust ja keskaegset filosoofiat. Ka kunst ja arhitektuur on saanud ideoloogilisi mõjutusi uusplatonismist; ka keskaegne elulaad, maailmakäsitlus. Rooma impeerium oli laienenud kultuuride segunemine, integratsioon. Antiikmõtlejad otsisid kõige selle ühisjooni - hilisantiiksesse Rooma linna olid püstitatud allutatud jumalate templid. Uusplatonism kujuneb selle segaduse raamistikuks.
vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones. Platon Õpetus ideedest. Nähtav maailm oma konkreetsete objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud, universaalid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne). Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid). Enne filosoofiat ja teadust oli müüt. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku. Teadusfilosoofia? = Induktsiooniprobleem Kõik luiged, keda seni on nähtud on valged. Järelikult: kõik luiged on valged. Igal luigel on omadus olla valge
Diskussioon, kas inimene ise saab oma armastuse suunda määrata: Francis Hutcheson (1694-1746) (pildil) o kas Jumala arm on üldine? Igaüks saab proovida oma armastust parandada Loomupärane sotsiaalsus ja omakasupüüdmatu armastus (nagu Platonlik eros). Itaalia uus-platonism, valgustus o või on vajalik eriline Jumala arm, väljavalitus? Kalvinism (protestantismi Looduses valitseb harmoonia: enda ja teiste eest hoolitsemine, aluseks suund) ning Prantsuse jansenism (katoliikluse suund) 16.-17. sajandil armastus Pööre oma sisemusse – teadmine iseenda ebatäiuslikkusest Inimene on loomupäraselt sotsiaalne: nauding seltskonnast
Lõppjäreldus: metafüüsika on mõttetu, sest ta näeb välja kui teadus aga ta pole teadus. Teadus jääb mõttekuse piiridesse. Metafüüsika on elutunde väljendamine, aga siis tuleb pöörduda kunsti poole, mitte teaduse poole. Seminar 11. R. Rorty. Pragmatism ja filosoofia artikkel “Pragmatism ja filosoofia” (katkend) probleemipüstitus Filosoofia ja selle vormid platonism positivism analüütilise filosoofia peavool Filosoofia kriitika pragmatismis analüütilises filosoofias kontinentaalses filosoofias post-Filosoofiline kultuur ja filosoofia roll selles argumendid poolt ja vastu Rorty ka võtab kogu filosoofia traditsiooni algusest peale vaatluse alla
Ideede- ja ühiskonnaõpetus. 4. Raugaea dialoogid nt "Theaitetos", "Parmenides", "Politikos", "Timaios". Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia. Platoni dialoogidest kõige ülevaatlikum on Politeia, mis on üheks raamatuks kokkuvõetud Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia, eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika ja kunstiteooria. 8 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on asjade püsivuse tingimus. Platonism ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus. Igal asjal on oma idee. Kui asi kaob. siis idee jääb. Kõikidest ideedest kõige kõrgem idee on hüve. Ideed on asjade eeskujud või näidised. Ideed on ülim reaalsus. Seega on peale meelelise maailma olemas ka ideede maailm . Ideed on tõeliselt olev tegelikkus. Platoni järgi on eksisteeriv ideede maailm ilus, ja hea ja muutumatu. Asjade maailmas on ,,... kõik saav, miski pole olev."
http://www.ut.ee/SOSE/Loengukava01sygis.doc Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. Heidegger, Martin 1988 Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne. Looming 8 [Heideggerist jääb mulje, justkui oleks ta ühel päeval traditsioonist välja hüpanud ja siis midagi uut alustanud.] Läbi kogu ajaloo jääb mõõduandvaks Platoni mõtlemine oma varieeritud kujudes. Metafüüsika on Platonism. Nietzsche tunnusmärgitseb oma filosoofiat ümberkäänatud platonismina. Metafüüsika ümberkäänamisega, mille viis täide juba Karl Marx, on filosoofia oma lõppu välja jõudnud. Niivõrd kui filosoofilist mõtlemist veel katsetatakse, jõuab see veel ainult epigonaalsetesse renessassidesse ja nende teisenditesse. Lõpp täieliku lõpetusena on koondumine äärmistesse võimalikkustesse. Mida filosoofia oma
Augustinusel oli need tungid õige tugevad (ise ka tunnistas sead), oli aafriklasega abielus, sai lapse. Hilisemate filosoofiliste mõtisklusteni jõudes, mõistis, et tema armastus on madal, saatis naise minema, elas elu lõpuni tsölibaadis. Augustinuse pärand varauusajal · Diskussioon, kas inimene ise saab oma armastuse suunda määrata: kas Jumala arm on üldine? Igaüks saab proovida oma armastust parandada (nagu platonlik eros). Itaalia uus-platonism, valgustus · või on vajalik eriline Jumala arm, väljavalitus? Kalvinism (protestantismi suund) ning Prantsuse jansenism (katoliikluse suund) 16.17. sajandil · Pööre oma sisemusse teadmine iseenda ebatäiuslikkusest, saame aru, millised me oleme (puudulikud ja ebatäiuslikud), mitte kes me olema peaksime. · Sisaldab enesepettust ei taha seda tunnistada Teadmine iseendast · Michel de Montaigne Esseed (1580), Blaise Pascal, Mõtted (1670):
teooriast.) Platon küll väidab, et klassikuuluvus on pärilik ja igavene, kuid tema tekstide kontekstist selgub, et pidas vajalikuks ja võimalikuks ,,paremate" ülespoole liikumist ja vastupidi. (Teda on selliste mõtete eest ka eugeenika ,,isaks" nimetatud.) Platon väitis, et taevas on täiuslik (makrokosmos!), toetas geotsentrilist maailmapilti, ühendas matemaatika astronoomiaga. Lõi Akadeemia, mis kestis 1000 aastat (keiser Justinianus I sulges Ateena filosoofiakoolid aastal 529). Platonism toetab varast kristlust, matemaatika kaudu ka uusaja teadust (Newton). Atomistlik (materialistlik) teooria (Demokritos) on olemas väga väikesed muutumatud osakesed aatomid ning nende ühinemisel ja liikumisel leiavad aset kõik protsessid. Aatomid asunuksid tühjuses (vaakumi mõiste kasutuselevõtt antud juhul omakorda oli suur samm edasi loodusseaduste mõistmisel). Atomistlik maailmapilt oli väljakutse igasugusele staatilisele lähenemisele eriti mis puudutab
annaabi.ee 
