• Elisabeth Christina, 1743—1782 • Sara Magdalena, 1744—1744 • Lovisa, 1749—1839 • Sara Christina, 1751—1835 • Johannes, 1754—1757 • Sofia, 1757—1830 Tema poeg Carl Linné noorem sai samuti botaanikuks ja kõrgkooli õppejõuks, aga ta suri lastetuna ja sellepärast on Linné sugu meesliinis välja surnud. "Systema Naturae" Aastal 1735 ilmus Hollandis tema teose "Systema Naturae" esimene trükk, mis pani aluse nüüdisaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Esimeses trükis oli raamatul vaid 11 lehekülge. 1758. aastal ilmunud 10. trükis oli kirjeldatud juba umbes 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Seal olid varasemad paljusõnalised nimetused asendatud kahesõnaliste, binaarsete liiginimetustega. Linné oli esimene, kes kirjeldas inimest kui liiki
bibamus, moriendum est - joome, sest me peame surema per aspera ad astra - läbi raskuste tähtede Dies diem docet - päev õpetab päeva Honores mutant mores - amet muudab inimesi Tabula rasa - puhas tahvel audi, vide, sile - kuula, vaata, vaiki esse est percipi - olemine on tajumine ferro et igni - tule ja mõõgaga gens una sumus - me oleme üks pere habent sua fata libelli - raamatuil on oma saatused hoc erat in fatis - see oli saatusest määratud homo additus naturae - inimene on looduse täiendus inter canem et lupum - koera ja hundi vahel in vino veritas - joobnu ei varja tõtt mutatis mutandis - muutes seda, mida on vaja muuta sit tibi terra levis - olgu muld sulle kerge vitae, non scholae discimus - me ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks Pecunia non olet – raha ei haise Lupus in fabula – kus hundist räägid Homo homini lupus est – inimene on inimesele hunt Vae victis – häda võidetuile Memento mori – mõtle surmale
veni, vidi, vici – tulin, nägin, võitsin 44. vivat, crescat, floreat! – elagu, kinnitab reeglit 19. facio ut facias – teen selleks, et sina kasvagu, õitsegu! 45. vox populi vox dei – rahva hääl (on) teeksid 20. ferro et igni – tule ja mõõgaga jumala hääl 21. hic et nunc - siin ja praegu 46. nota bene-pane tähele 22. homo additus naturae – inimene on 47. tabula rasa-tühi leht, puhas tahvel 48. carpe diem-nopi päeva looduse täiendus 49. curriculum vitae-elulookirjeldus, CV 23. homo homini lupus (est) – inimene on 50. vis vitalis-elu jõud inimesele hunt 51. 52. 53.
36) Vox populi vox dei rahva hääl on jumala hääl 37) Vivat, crescat, floreat! elagu, kasvagu, õitsegu! 38) Status in statu riik riigis 39) Sola Scriptura ainult Pühakirja põhjal 40) Salus populi suprema lex rahva hüve olgu kõrgeim seadus 41) Primus inter pares esimene võrdsete seas 42) Pater noster meie isa 43) Nota bene! pane tähele! 44) Nihil semper floret - miski ei õitse igavesti 45) Labor omnia vicit töö võidab kõik 46) Homo additus naturae - inimene on looduse täiendus 47) Facio ut facias - teen selleks, et sina teeksid 48) Faber est suae quisque fortunae - igaüks on oma õnne sepp 49) Ex ore parvulorum veritas - laste suust kuuleb tõtt 50) Do ut es - annan, selleks et sina annaksid 51) Docendo discimus - õpetades õpime 52) Dies diem docet - päev õpetab päeva 53) De gustibus non est disputandum maitse üle ei vaielda 54) Cujus regio, ejus religio kelle maa, selle usk
meditsiinis, Harderwijki ülikoolis Rootsi tagasi pöördudes sai temast meditsiini ja botaanika professor Uppsala ülikoolis 1740 aastal saadeti ta mitmetele retkedele läbi Rootsi, et leida ning klassifitseerida taimi ja loomi 1950-1960ndatel jätkas ta loomade, taimede ja mineraalide kogumist ja klassifitseerimist, avaldas mitu köidet Tema surma ajal oli ta üks tuntumaid Euroopa teadlasi Palju tema kirjutisi olid ladina keelsed Saavutused 1735 ilmus Hollandis tema teose "Systema Naturae" esimene trükk, mis pani aluse nüüdisaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale 1758. aastal ilmunud 10. trükis oli kirjeldatud juba umbes 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki Tema kirjeldatud liigid on tähistatud lühendiga L Linné oli esimene, kes kirjeldas inimest kui liiki Inimese kui Homo sapiensi pani ta oma süsteemi esikloomaliste alla Inimese kirjeldamisega samal viisil, nagu kirjeldatakse loomi ja taimi, aitas ta kaasa inimese päritolu väljaselgitamisele
2014 Sissejuhatus Mina kirjutan oma referaadis Euroopa suurimast kanalisest- metsisest. Ühtlasi on ta tuntud ka kui mõtus. Millest ta toitub? Kuidas ta paljuneb? Kus ta pesitseb? Milline on tema välimus? On ta ohtlik? Just nendele küsimustele saamegi selles referaadis vastused, lisaks saame metsise kohta teada ka muid huvitavaid fakte. Alamliigid Liiki kirjeldas esimesena Carl von Linné oma Systema Naturae 1758. aasta väljaandes tänapäevani kehtiva teadusliku nime all(Tetrao urogallus). Metsise lähisugulaseks on kivimetsis, kelle eluala on Siberis, Mongoolias ja Hiinas. Metsisel on kirjeldatud 10 alamliiki. Läänest ida poole liikudes on valdavalt valgete sulepartiide osakaalu suurenemine ning idapoolsel lähiliigil kivimetsisel on valget sulestiku veelgi rohkem. Eesti alal on kaks metsise alamliiki: kesk-euroopa alamliigi (Tetrao urogallus major) laul on kolmeosaline (naksutamine, nn
8) Ex lege seadusest (tulenevad) ; Ex contractu lepingust (tulenevad) 10) Ab usu tavakohaselt Tekst 7 13) Fructus civiles tsiviilsed viljad /õigusvili/ (asja tulu); fructus naturales looduslikud viljad 14) Servi poenales karistus- või pärisorjad ; servi populi Romani üksikutele eraisikutele kuuluvad orjad; servi publici riigi orjad Tekst 9 12) Consensus omnium kõikide nõusolek (või nõusolek kõigile) 1 ; omnium consensu kõikide nõusolekul. 13) Omnis ars naturae imitatio est kogu teadus on looduse jäljendamine. Tekst 14 12) Nemo bis punitur pro eodem delicto mitte kedagi ei karistata kaks korda sama süüteo eest. Tekst 16 6) Fungibilis est res, quae pondere, numero, mensurave constat asendatav on asi, mida määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi.2 22) Quod princeps placuit, legis habet vigorem mida valitseja on otsustanud, omab seaduse jõudu. Tekst 17
tingimust: leiduma sobivaid peremeesorganisme, sooja, kuid mitte ülesoojenevat vett; veetase võib mõõdukalt kõikuda, maa ei tohi läbi külmuda (või vaid väga vähesel määral), kaldataimestik peaks olema rohke, vesi vähese soolade ja lubjasisaldusega ning reaktsioonilt lähedane neutraalsele jne. 5 2. AJALUGU Apteegikaani kirjeldas esimest korda Carolus Linnaeus 1758. aastal oma suurteoses Systema Naturae. Hiljem on välise morfoloogia alusel liigi sees eristatud mitu vormi. Neist tuntumad on f. officinalis, keda on eri keeltes kas kasutusviisi või leiukohtade järgi nimetatud nii ungari või krasnodari kui ka lihtsalt apteegi- ja apteekrikaaniks, ning f. medicinalis (ka f. serpentina) ehk ravikaan, ka saksa või ukraina kaan. Peale nimetatute on teada mitu lokaalset apteegikaani värvusvariatsiooni. 6 3. KASUTAMINE MEDITSIINIS JA NENDE TOIME
8. O tempora,o mores(Cic)- oh ajad, oh kombed 9. Crimina extra ordinem- erakorralisele menetlusele kuuluvad kuritööd 10. Repetitio est mater studiorum-Kordamine on tarkuse ema 11. in corpore- täies koosseisus 12. Non rex est lex, sed lex est rex-Kuningas ei ole seadus, aga seadus on kuningas. 13. Ius est ars boni et aequi(Cels.)-õigus on headuse ja õigluse kunst 14. Per fas et nefas-õiguse ja ülekohtu abil 15. Ex tempore-ettevalmistamatult, otsekohe 16. Mors naturae lex est- Surm on loodusseadus 17. Cum laude- kiitusega 18. Lex spectat naturae ordinem-Seadus arvestab looduse korda. 19. Inter partes-poolte vahel 20. Panem et circenses. (Iuv.)- leiba ja tsirkust 21. Corpus delicti.-kuritöö koosseis Locus delicti.- kuritöö koht 22. Ex unitate vires- Ühtsuses peitub jõud 23. Pro tempore-esialgu, käesolevaks ajaks, ajutiselt 24. Intra vires- volituste piires Ultra vires-üle võimupiiride 25
alustas marutaudi ning teiste tõbede vastast vaktsineerimist. Tema lõi võimalus vähendada inimeste suremust. Karl Ernst von Baer kirjeldas blastulat, seljakeelikut ning lootekestade, idulehtede ja mitme elundi arengut. Baer avastas ka imetajate( ka inimese) munaraku. Tõestas, et loomade looteil avalduvad kõigepealt hõimkonna, seejärel klassi, seltsi, sugukonna, perekonna, liigi ning kõige lõpuks isendi tunnused. Karl Linne teos ,,Systema Naturae" pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Loomariigis eristas ta imetajate klassi ja ühendas inimese ja ahvid selle klassi primaatide seltsiks. Francis Crick aastas DNA molekulaarse struktuuri ja DNA-s peituva geneetilise koodi, mis muutis väga palju. Gregory Pincus leiutas aga rasestumisvastase tableti, mis tõi kaasa muutused naiste ühiskondlikus positsioonis ning hoidis ära rahvastiku plahvatusliku suurenemise. Kõik
K.L. poolt kasutuselevõetud nimedest , n. Homo Sapiens, Linné pandud ladinakeelsetele liiginimedele on ka tänapäeval lõppu lisatud L.´ ) Kujundas arusaama taime- ja loomaliigi ühtsusest ja arengust. *1734.a. Rootsi taime- ja loomaliikide süsteem täiendatud, lisandus ka mineraalide kollektsioon ja nimetused; Võttis kasutusele taimede ja loomade ladinakeelsed nimetused *1758.a. ilmus "Looduse süsteem"(" Systema naturae") X väljaanne (1384 lk teksti) *1788- 1793.a. ilmus XIII köidet ladinakeelseid seletusi ja tõlked mitmetesse Euroopa keeltesse. Tööde vapililleks ja Karl Linnee lemmiklilleks HARAKKULJUS ( Linnaea borealis) (algselt Põhjamaa kelluke (Campanelu borealis), praegu Rootsi rahvuslill. ______________________________________________ *K.Linne pani paika temperatuuriskaala, tänapäeval on kasutusel ümberpööratud variant -
vahel olema tühjus ning osakesed ise oleksid lõpmata väikesed, mis ei ole võimalik. Kuigi aatomid on füüsiliselt jagamatud, on nad matemaatiliselt jagatavad ja neil on kuju. Leukippose järgi koosnevad kõik aatomid ühest ja samast ainest ning erinevad ainult kuju poolest. Demokritose järgi erinevad aatomid peale kuju ka mõõtmete pooles. Demokritose õpetuse võtsid osalt üle epikuurlased. Seda esitab muu hulgas Lucretius oma poeemis "De rerum naturae". Aristoteles atomistikat ei pooldanud. Seetõttu ei olnud atomistika antiikajal väga mõjukas ning vajus keskajal kristlikus maailmas (kuid mitte islamimaailmas) hoopis unustusse. 1.2 UUSAJA ATOMISTIKA. Atomistika juurde pöördusid tagasi 17. sajandi õpetlased Pierre Gassendi ja Joachim Jungius. Aatomi mõistet kasutasid ka Robert Boyle ja Isaac Newton. Moodsale aatomiteooriale pani 1807 aluse John Dalton. Daltoni järgi koosnevad kõik keemilised elemendid aatomitest
1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on range hierarhiline astmestik kogu mateeria jaoks, mis usuti jumala poolt määratud olevana. Astmestiku tipus asetseb Jumal ning riburada pidi järgnevatel astmetel inglid, deemonid, tähed, kuud, mees (omakorda jagatud hierarhiliselt), naine ... kuni mineraalideni. 3. Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned Antiik-Kreeka teadusele on iseloomulik teoreetilise poole tähtsustamine praktilise ees filosoofilisus (hüpoteeside ja teooriate rohkus) ning inimese kesksus
Grotius ei eitanudki looduse päritolu Looja tahtest, kuid looming elas iseseisvat elu. Looja Jumal tõmbus pärast looduse lõpuleviimist teispoolsusesse tagasi ja jättis selle siinpoolsusesse. 1 Samuel Pufendorf (1632-1694) koostas Euroopa loomuõiguse süsteemi Althusiuse, Grotiuse ja Descartes´i ( ka Thomas Hobbes)1 tööde pinnalt. 1672. aastal teos "De iure naturae et gentium libri octo" ning 1673. a. Oma õpetuste kokkuvõtte, millega kujundas Euroopa õigusteadust kuni Prantsuse revolutsioonini välja. Pufendorfi käsitluse kohaselt oli mõistuseõiguse kõrgeim käsitlusobjekt kohustus, officium. Ta teatas otsekoheselt ja põhjendamata, et inimelu eesmärk on täita kohust. Kohusest kasvas välja õigus. Alles siis, kui kohustus seisneb mõistlikus loomulikus käitumises, võis tekkida õigus niimoodi käituda ja nõuda teisteltki vastavat käitumist
polnud valitsusega rahul. [3]Thomas Hobbes (1588-1679) [4 Leviathan] H-i nägemuses [5] on inimene samuti loomult egoistlik ja asotsiaalne, keda ennekõike juhib surmahirm. Oxfordi sõnaraamat nimetab H-i materialistiks ja küünikuks [H. kirjeldab inimloomust küüniliselt]. Vt. Leviathani referaat (Loengukonspekt OI 2005 HOBBES ref.doc). Kaks astet: rahvaste algolukorras valitseb loomuõigus (ius naturae, right of nature), mis ületatakse loomuliku seaduse (lex naturae, law of nature) abil. Algolukorra loomuõigus ei olnud normatiivne, käskude keelduse süsteem, vaid igaühe esialgne piiramatu vabadus: kõik vahendid ja kõik eesmärgid lubatud. Inimese vabadus oli piiratud vaid oma jõuetuse ja teiste jõuga. Inimesed allusid vaid loodusseadustele. Sellest iseloomustus "naturalistlik" [ka metodoloogiline, uurimiseseme määratlemise tähendus: lähtumine ühelt poolt nö puhtalt vaadeldavast, "normatiivse teooriaga" koormamata
tegevuse käigus, ka rakendatav tavaõigus. Loomuõiguse kontseptsioon tähtsustus Kontinentaal-Euroopas 17. sajandil: eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub mõistuse kaudu. Kuna see on tekkinud õigluse ja headuse idee kaudu, peab ta olema õiguskorra mastaabiks. Tuntuim loomuõiguslane H. Grotius: õigus on ratsionaalsesse eetikasse kuuluv nähtus S. Puffendorf („De iure naturae et gentium) loob universaalse loomuõigusele põhineva õigussüsteemi, kujundab loomuõiguse õppedistsipliiniks. Suured kodifikatsioonid, mis on kantud loomuõiguse ideest, ilmuvad Preisimaal, Prantsusmaal ja Austrias. NT: Preisi üldine maaõigus (tsiviili, riigi, administratiivset, politsei, kiriku, kriminaalset), Prantsuse tsiviilseadustik (1804 – autoriteet loodusõigus; lubatud see, mis pole keelatud; siiski kehtib orjus; on legalismi idee – õigused ja kohustused ulatuvad
Seaduste matemaatiline loogika Taani kuningas Kristian V Danske lov 1683, Norske lov 1687 Sveriges Rikes Lag 1734 (reduktsioon oli algus) Codex Maximilianeus Bavaricus Civilis 1756 Allgemeines Landrecht für die königlichen Preussischen Staaten (ALR) 1794 Legalism (ei vaja tõlgendamist) Nii arhailisi kui modernseid jooni Mõistusõiguse süsteem Rene Descartes, Althusius, Grotius Samuel Pufendorf (1632-1694). De iure naturae et gentium (1672.) ja De officio hominis et civis (1673) – mõju Prantsuse revolutsioonini. Inimese elu eesmärk on täita kohust. Igale ametile ja seisusele oli ette nähtud tema eriline kohustus. Kohustuse allikad ja neist välja kasvavad teadused: Mõistus – inimeste üldised kohustused – kõigile rahvastele ühine loomuõigus Kõrgem võim – riigikodaniku kohustused – igale riigile oma positiivne õigus
miljonist arvatakse surnud 24 miljonit). Linnade (ca 15% rahvastikust) elanikkond võis väheneda poole võrra. 3.LOENG Nimetage arenguid teadusloos, mis panustasid meditsiini arengusse uusajal Boyle defineeris keemilise elemendi (näitas ka, et õhk on vajalik eluks), arenema hakkas analüütiline keemia. Mikroskoobi areng (Loeewenhoek näeb 1647 esmakordselt mikroorganisme, 1695 avaldab oma peateose Arcana naturae detecta), mis viis histoloogia arenguni (Malphigi, 1661 töö kapillaaride osast vereringes). Jne. Oluline asi, mis toonasele teadusele (ka meditsiinile) arenguhoogu juurde andis, oli empiiriline ja ratsionalistlik filosoofia (Bacon, Locke, Hume, Descartes, Spinoza, Leibniz). Kuigi filosoofid pidasid (jätkuvalt) vajalik olevat seletada maailma inimtunnetusest lähtuvalt, viis see nüüd varem või hiljem juba objektide olemusliku tunnetamiseni
on seostatud loomuõiguse kulminatsioon Saksamaal. Samuti on väidetud, et Wolffi õigusfilosoofia valitses 18. sajandil Euroopa vaimset maailma. Ta oli matemaatika, loomu- ja rahvusvahelise õiguse professor Halle ülikoolis, kus ta Preisi kuninga Friedrich Wilhelm I korraldusel tagandati ja maalt välja saadeti kui ateist. Seevastu järgmine Preisi kuningas Friedrich II Suur kutsus ta Hallesse tagasi. Wolffi peateos oli aastatel 1740-1748 ilmunud 8-köiteline "Ius naturae." Wolff ei olnud õiguspraktik, jurist kitsas mõttes. Ta oli pigem teadusteoreetik, kes kasutas geomeetrilist meetodit ning proovis oma oma teooriat praktiliselt kõigi õppeainete loengutes ja kirjutistes, näit. filosoofias ja matemaatikas. Õiguse teoreetilise käsitluseni jõudis ta küpse mehena, saavutades siis Hattenhaueri väitel geomeetrilise meetodiga õiguses kõik mis vähegi võimalik.
Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, floristika, taimesüstemaatika, geobotaanika, paleobotaanika, etnobotaanika. Süstemaatika: 1735.aastal ilmus Carl von Linne teos Systema Naturae, mis esitas taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni, mis on kasutusel tänaseni. See baseerub organismide välistel tunnustel. Carl von Linne rajatud taimesüstemaatika põhines õite morfoloogilistel tunnustel. Katteseemnetaimede sugukonnad on eristatavad ainuüksi nende tunnuste põhjal: õie sümmeetria, lehtede arv üksikutes õieleheringides, sigimiku asend ning õielehtede, eriti kroonlehtede, värvus (võib olla varieeruv).
kirjutises väljendub Platoni filosoofia, kuid ka stoikute seisukohti. Boethius tõlkis ja kommenteeris kreeka filosoofe, eeskätt Aristotelest. Johannes Scotus Eriugena (u 810-877). Neoplatoonik. Mõistus ja ilmutus on mõlemad tõeallikad. Kui näib, et nad on sattunud konflikti, siis tuleb mõistust enam usaldada. Intellego ut credam mõistan selleks, et usuksin. Ta ütles, et tõeline religioon on tõeline filosoofia, kuid samuti vastupidi. Scotuse tähtsaim töö on De divisione naturae (Looduse jaotusest). Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Piiblit tuleb mõista allegooriliselt. Lähtudes Platonist, väitis ta, et üldine on oma olemuselt varasem kui üksik. 15 (L6) SKOLASTIKA Varaskolastika u aastani 1200 (nt Eriugena). Kõrgskolastika XIII-XIV saj, (nt Aquino Thomas) Hilisskolastika alates XV saj.
veel 19. sajandi alguses, vt nt Tartu ülikooli taasavamine 1802). Uusajal saab alguse tänapäeva teadus, periood on äärmiselt rikas suurte mõttemeeste poolest mainitagu Galileid, Keplerit, Newtonit, Halley't ja Harvey't. Tehakse hulk avastusi. Boyle defineeris keemilise elemendi (näitas ka, et õhk on vajalik eluks), arenema hakkas analüütiline keemia. Mikroskoobi areng (Loeewenhoek näeb 1647 esmakordselt mikroorganisme, 1695 avaldab oma peateose Arcana naturae detecta), mis viis histoloogia arenguni (Malphigi, 1661 töö kapillaaride osast vereringes). Jne. Oluline asi, mis toonasele teadusele (ka meditsiinile) arenguhoogu juurde andis, oli empiiriline ja ratsionalistlik filosoofia (Bacon, Locke, Hume, Descartes, Spinoza, Leibniz). Kuigi filosoofid pidasid (jätkuvalt) vajalik olevat seletada maailma inimtunnetusest lähtuvalt, viis see nüüd varem või hiljem juba objektide olemusliku tunnetamiseni
looduse seadused. Väidab, et mõistus peab olema vaba – kõige loomulikum riigivorm on demokraatia, aga igas riigivormis suveräänil piiramatu õigus, kannab vastust ainult Jumala ees. Puffendorf – loodusõigus põhineb Jumalikule tahtele, aga tuleneb vaatamata sellele mõistusest. Õigus põhineb in ühiskondlikule vajadusele ja enesealalhoiuinstinktile, toonitab et rahu on in loomulik seisund. „De iure naturae et gentium“ 1672 Thomasius – arendab õiguse süstematiseerimist mõistusõiguslikul baasil. Loodusõigus on konkreetsete nõuannete summa – Consilia. Seadus – õiguse algelisem ja kõrgem allikas, ülemuslku isiku käsk, seadus kohustab. Leibnitz – kogi inimlik ühiskond põhineb loodusõigusele, see on igaveste ideede süsteem, on rajatud igavese õiguse ideele Wolff – ei ole olemas ühtegi õigust ilma moraalse kohustuseta, kaasasündinud inimõigused ja
annaabi.ee 
