TANTS, KUI KEHAKULTUURI OSA Sisukord: Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Tantsu ajalugu lk.4 Miks tants on hea? Lk.7 Tantsuliigid lk.9 Kokkuvõte lk.11 Kasutatud kirjandus lk.12 1 Sissejuhatus ,,Tantsida tähendab elada!" Isadora Duncan Mõeldes tantsust, mõtlen ma liikumisvajadusest, eneseväljendusest läbi liikumise - inimese ühest põhivajadusest, millega paljudel meist on tihe seos. Tants on hämmastav viis tunnete ja kehaliseks väljenduseks. Keha ja meele võimas koostöö aitab eemalduda igapäeva muredest, maandada stressi. Paljude arvamustel on inimese keha ja vaim ühenduses. Läbi musikaalse liigutamise on tants üheks teraapia vormiks. Liigutuste protsess ja muusika mõjul edendab isik emotsionaalset, tunnetuslikku ja füüsilist integratsiooni, mille tulemusel mõjutatakse tundeid, keha füüsilist toimimist, emotsionaalseid seisundeid ja isik leiab palju kindlama tasakaalu j...
1. Võrkpallis peab üks mängija palli üle võrgu lööma kahel jalal seistes. Kuidas seda mängijat kutsutakse? (sidemängija, libero, diagonaalründaja, temporündaja) 2. Jalgpallivärava mõõtmed on? 7,32x2,44 m 3. Saalihoki koosneb kolmest kolmandikust. Kui pikad on nende vaheajad? 10 min 4. Mitu puudet tohib üks võrkpallimeeskond järjest sooritada ilma reegleid rikkumata? Kuni 3 5. Rannavõrkpalliväljaku mõõtmed on? 16x8 m 6. Kui pikk on saalihoki time out? 30 sek 7. 2 minutiline karistus saalihokis lõppeb ennetähtaegselt, kui…? vähemusees mängivale võistkonnale visatakse värav. 8. Millal võib korvpallis mängijaid vahetada? Kohtuniku loal 9. Võrkpallivõistkonna maksimaalne lubatud suurus ühes mängus on? 12 10. Kui kaua kestab time out võrkpallis? 30 sek 11. Eesti parim jalgpallur 2011? Konstantin Vassiljev 12. Rahvusvahelise Korvpalli Föderatsiooni lühend? FIBA 13. Rahvusvaheli...
Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluste kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega. Närvisüsteem võimaldab koguda, edastada,töödelda, sorteerida ja salvestada infot ja anda seda edasi lihastele ja näärmetele. Info töötlemine närvisüsteemis toimub sünapside kaudu. Kokkuvõte Kehakultuuri ja spordiga on väga kasulik tegeleda. Inimesed, kes tegelevad sellega on väga tugevad ja terved.
Tants, kui kehakultuuri osa- selle positiivsed ja negatiivsed küljed. Tantsul kui kehakultuuri osal on kindlasti väga palju positiivseid külgi ja ka palju negatiivseid külgi. Ma valisin selle teema kuna soovisin teada mis on tantsu negatiivsed küljed. Ma soovisin teada mis on negatiivsed küljed just selle pärast et positiivseid külgi tean isegi ja võin neid üpris palju üles lugeda. Tantsu positiivsed küljed on kindlast see et ta annab inimesele e. tantsijatele väga palju juurde. Tants annab palju juurde inimese
Referaat "Kehakultuuri ja spordiga tgelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele." Nimi:Olga Mnkowska Klass: 11B Kool:Tallinna Laagna Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord Mis on sport.....................................................................................................lk.3 Mis on kehakultuur..........................................................................................lk.4 Spordi kasu......................................................................................................lk.5 Sport ja füüsiline tegevus raseduse ajal..........................................................lk.6 Sport tütarlastle kui tulevasele emadele.........................................................lk.7 Mõned harjutused..........................................................................................lk.8 Kasutatud kirjandus.........
Sport Eestis- olla või mitte olla. Eestimaa spordiajalugu on enam kui sajandi vanune. Eestlaste armastus liikumise, kehakultuuri ja spordi vastu on kandunud põlvest põlve. Vanavanaisad tõid spordi juurde vanaisad, need omakorda isad, isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad. Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel
1910 Tartus peeti esimesed poksivõistlused Eestis. Esimesed ujumisvõistlused peeti Sindis, Tartus ja Tallinnas 1911 "Kalev" rajas "Lootuse" väljale kergejõustikuplatsi 1912 Olümpiamängudel Stockholmis osalesid esimest korda eestlased, tehes seda edukalt. Martin Klein tõi Eestisse esimese olümpiaautasu, kreeka-rooma maadluse hõbemedali ja sõudja Maksimilian Kuusik sai III-IV koha. Peeti esimesed autosõidu võistlused 1913 Anton Õunapuu lõpetas Helsinkis kehakultuuriõpingud, saades esimeseks kõrgharidusega kehakultuurispetsialistiks Eestis. Peeti esemene jääpallimats 1914 Peterburis hakkas ilmuma Tõnu Võimula toimetusel "Jõu Ilm", esimene iseseisev spordiväljaanne eesti keeles 1915 Helsinki Ülikooli Võimlemisinstituudis sai esimese eestlannana kehakultuurialase kõrghariduse Anna Raudkats 1916 Esimese spordiliiduna asutati Tallinna Jalapalli Liit, mis aga lõpetas tegevuse järgmisel aastal 1917 Ilmus esimene "Spordi kalender"
farmakoloogiliste • riiklikult finanseeritud vahendite, sealhulgas ka kohustuslik arstlik dopinguks loetu, kontroll, kasutamine, • sportlaste • forsseeritud treeningu spordimeditsiiniline rakendamine teenindus. noorsportlastel. Riiklik süsteem põhines kehakultuuri- ja spordikomiteedel, mis eksisteerisid rajoonidest ja suurematest linnadest alates kuni Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Kehakultuuri- ja Spordikomiteeni. Ühiskondlik liin põhines kohalikel spordiühingutel, mille põhikiri nägi ette vabatahtlikkuse alusel kujunenud liikmeskonda. • Eesti linnade töötajatele spordiühing "Kalev". • Maal elavatele spordihuvilistele spordiühing "Jõud". • Üliõpilassport kuulus "Kalevi" alla.
võidab. Paljud käisid ebaõnnestunult proovimas, kuni Pelopsil see tegu õnnestus ja temast sai Hippodameia abikaasa ning kogu Peloponnesose valitseja (kust ka poolsaare nimi). (Tallinna Prantsuse Lütseum, 2015) Kolmas lugu räägib, et Herakles alustanud mängude korraldamist pärast oma kuulsa kaheteistkümne vägiteo sooritamist. Ta ise olevat välja mõõtnud võidujooksu distantsi- 600 kreeka jalga (192,27 meetrit). See distants sai hiljem staadioni pikkuseks. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) PEAJUMAL ZEUS Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja 4 kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas
1994 — 1. koht 1995 — 3. koht Anna Kondrašova võitis 18-aastasena 1983. aasta sügisel Tallinnas peetud NSV Liidu ametiühingute meistrivõistlused ja kuulus hiljem Nõukogude Liidu iluuisutamiskoondisse naiste üksiksõidus. Tema suurim saavutus oli maailmameistrivõistluste hõbemedal 1984. aastal. Sport andis Annale hea tööd ja kõrgharidust. 1981–1986 GCOLIFK (Moskva kehakultuuri ja spordi Ülikool), iluuisutamise treener/kehakultuuri õpetaja Alates 2005 V kategooria Eesti treener Praegu ta on Tallinna Rocca al mare uisukooli treener ja direktor. Töökogemus/praktika: Alates 2006 Eesti iluuisutamise koondise peatreener Alates 2004 MTÜ Haabersti Uisukooli direktor/treener 2001–2004 OÜ Rocca al Mare Uisukooli direktor/treener 2000–2001 Haabersti Vaba Aja Keskuse juhataja Alates 1999 „Anna Levandi iluuisutamisklubi” president/peatreener
Naisvõimlemise nende aastate arengu kindlustasid organisatsiooniliselt Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühenduse spordi kesktoimkond, spordiselts kalev, Idla Võimlemise Instituut, 1934. aastal loodud Eesti Võimlejate Liit ja ka Eesti Spordi Keskliidu juhatuse soosiv suhtumine. Ala edasisele arengule aitasid samuti kaasa mitmed olulised ühiskondliku elu ilmingud. II maailmasõda pidurdas paratamatult senise hoogsa arengu. Pärast sõda hakkas kogu võimlemist juhtima ja korraldama ENSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee. Peatähelepanu pöörati võistlusvõimlemisele: riistvõimlemisele, akrobaatikale ja uuele, spetsiaalselt naistele loodud spordialale kunstilisele võimlemisele. Sellega algas naisvõimlemise uus ajajärk ning tähelepanu hakati pöörama uutele võimlemisstiilidele, kuid kahjuks jäid teised võimlemise harrastamise vormid, mis olid saavutanud kõrge taseme Eesti Vabariigis tahaplaanile. Naisvõimlemise rühmade tegevus hakkas elavnema alles 1950. aastate keskel
SISUKORD 1. Hügieen 2. Sport 3. Spordi ja hügieeni seos HÜGIEEN Hügieen ehk tervishoiuteadus õpetab meile tervislikke eluviise. Eelkõige käivad hügieenireeglid kehapuhtuse, tervisliku toitumise, puhkuse ja vaba aja veetmise ning kehakultuuri ja spordi kohta. Kõike seda kokku nimetatakse isiklikuks hügieeniks, sest siin hoolitseb iga inimene ise oma tervise eest. Hügieen aga uurib ka inimese suhteid ümbrusega. Meie tervis sõltub teatavasti paljudest välismõjudest, nagu näiteks õhu-, vee ja maapinna puhtus, linnade ja asulate kujundus, elamute seisukord. Töö juures peab inimesi kaitsma tolmu, müra ja mürkide eest, muutma töötegemise ohutuks. Ka toiduainete tootmine ja müük on pideva hügieenilise kontrolli all
Tõnsoni valitsemisaega. Sel perioodil kujunesid välja ESK põhifunktsioonid, kutsuti ellu mitmeid spordi arengu seisukohalt tähtsaid organeid. 1923. aastal asutati EOK, mille koosseisu kuulusid tuntud riigi- ja ühiskonnategelased. EOK liikmestaatus oli eluaegne. Esimeseks esimeheks oli välisminister F. Akel. 1 1925. aastal hakati Eestis moodustama Kultuurikapitali ning ESK taotles selle raames kehakultuuri sihtkapitali. Selle vastu olid mitmed ringkonnad ja isikud. Ajakirjanduses puhkes spordivastane kampaania. Koguni Riigikogus oli inimesi, kes leidsid, et spordivõistlused tuleks üldse ara keelata. Kui Riigikogu võttis vastu Kultuurikapitali seaduse, langes üks kuuest sihtkapitalist kehakultuurile. Moodustati Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus(KKSKV). See võimaldas tööle rakendada palgalised spordiinstruktorid. Sihtkapitali ja riikliku laenu abil valmis 13. juunil1926
See annab eesmärgi ja loob võimalused. Kuid kahjuks on tööpuudus liiga aktuaalne teema, et sellest mitte välja teha. Eriti suureks probleemiks on iga aastaga suurenev tööpuudus noorte seas. Kas selle põhjuseks on liiga suur haridusehimu, mille kõrvalt töötada ei jõua, või on süüdi hoopis riik? Suur haridusehimu on mõjutanud üliõpilasi väga palju. Loodetakse kõrge hariduse nimele, kuid tihtipeale ei pruugi see olla piisav. Omandades Kehakultuuri bakalaureuse kraadi arvame, et oleme nüüd kõrgharitud ja nõutud spetsialistid, kuid tegelikult ei saa me selle haridusega isegi mitte kehalise kasvatuse õpetajaks. Et saavutada soovitud eesmärk kehakultuuri alal, oleme sunnitud õppima lisaks bakalaureusele veel ka magistriõppel. Spetsialistide koolitamine nõuabki aega ja kannatlikkust, kuid me ei tohiks jääda liiga kauaks sõltuma oma vanematest. See mõjub halvasti nii kogu riigile, kui ka majandusele, sest taaskord
hakanud Adidas sörkjooksukingade turule eriti aktiivselt püüdlema. Veel ei olnud Adidas arvestanud 1970-ndatel aastatel alanud kehakultuuribuumiga, tabas Adidast ootamatult. Miljonid aktiivse spordiga mittetegelenud inimesed hakkasid äkki huvi tundma enda treenimise vastu. 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? Rühmaitsustamine oleks aidanud kaasa nägemusterohkusele toodete arendamises ning oleks ehk kehakultuuri trendide muutumisel olnud suuremaks abiks nende märkamisel. 3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu? Edu aitas saavutada uudsete vahveltaldade kasutusele võtt ning otsus hakata tootma jalanõusid vastavalt kehakultuuri trendidele ning tegeleti hoogsalt mudelite uuendamisega ning uute materjalide testimisega, mis aitaksid luua igale spordialale vastavuses olevad jalanõud. 4. Mida võiks Adidase juhtkond ette võtta oma minevikuvigade korvamiseks?
jõutreeningu harrastajale. Seal räägitakse kõigest, mida vajalik, et olla heas vormis ja spordis edukas. Raamatus lükatakse ümber mitmed tervisespordiga seonduvad müüdid ja antakse head nõu alustajatele kui ka edasijõudnutele. „Sinu parim vorm jõusaalist“ on 2014. aastal valminud terviseraamat, mille autoriks on treener ja kulturist Janar Rückenberg. Mees on tegelenud jõusaali treeninguga peagi 20 aastat. Lisaks on Rückenberg õppinud kehakultuuri ja saanud kulturismi maailmameistrivõistlustel 3. koha. Raamatus käsitletakse väga palju erinevaid treeningualaseid teemasid. On välja toodud erinevad treeningkavad, räägitakse parimatest harjutustest, toitumisest, halbadest treenimisviisidest, erinevate treeningute vahekordadest, enesemotiveerimisest, rasvade põletamisest ja nii edasi. Kujunduse poolelt on lehed värvilised, tekst hästi jaotatud ja sisaldab palju pilte. Teised samalaadsed raamatud
populaarne nende hulgas. Ühtsuse rõhutamine, Sookolite spets riietus, vorm. Sealt on tulnud võimlemisse pärjad, lindid jne. Nii vaba- ja riistharjutusi sooritati mitmesugustes kombinatsioonides rõhutades välimist ilu. Võimlemises pidas oluliseks säilitada rahvuslikke jooni. Franz Nachtegall tuli GutsMuths'i võimlemisest; rajas eravõimla 1799 Kopenhaagenis. Lõi Kopenhaageni sõjaväevõimlemise instituudi kõrgeim kehakultuuri õppeasutus maailmas. Võimlemisest sai sõjaväelaste treening 5. Jahn - mida tegi, kuna, kus? Natsionalism Frederich Jahn (1759-1839). Raamat "Saksa võimlemine" (1816). Kasutas palju GutsMuths'i programmi seisukohti. Oli natsionalistlike vaadetega. Eesmärgiks oli kogu saksa rahva ühendamine. Rajas esimese turnimisplatsi Berliini lähedale 1811. / monarhist, marurahvuslane, rassiteooria rajaja, rõhutas riistvõimlemist. 1820 Saksamaal keelustati. 6
Lõpetati teisitimõtlejate tagakiusamine ja kasvas sõnavabadus. Tagandadi 1964. a. võimult. · L.I.Breznev (1906-1982) tekkis ühiskonnaelu stagnatsioon, majanduskriis, halvenesid suted lääneriikidega. NLKP Keskkomitee esimene sekretär · M.S.Gorbatsov (1931) uuendusliikumine (perestroika), legaliseeriti eraettevõtlus ja sõnavabadus. NLKP tegevus kehalise kasvatuse ja spordi juhtimisel: 1919. toimus Moskvas I ülevenemaaline kehakultuuri ja spordi ning kutsealase ettevalmistuse töötajate kongress. arutati noore põlvkonna kehalise kasvatuse korraldamist ja armeeteenistuseks ettevalmistamiseks. Järgmisel aastal fikseeriti, et kehalise kasvatuse süsteemi ülesandeks on noorsoo ettevalmistamine tööks ja sotsialistliku kodumaa kaitsmiseks. (,,Noorsooühingute ülesannetest"). 1925. määrus ,,Partei ülesannetest kehakultuuri ja spordi alal": töötajate kehaline kasvatus, nende tervise tugevdamine, sõjaline ettevalmistus
Cage Rage Inglismaa, praeguseks läbi. MMA Eestis Noor sport mis areneb üsna kiiresti. Suurim võistlus MMA Raju. Parimad sportlased Ott Tõnissaar, Jorgen Matsi, Priit Mihkelson, Martin Aedma. Kas lollide inimeste sport? See ei ole lihtlabane peksmine. Iga liigutuse taga on strateegia. Eesti parimad on targad inimesed. O.Tõnissaar psüholoogia magister J.Matsi psüholoogia doktorant M.Aedma kehakultuuri magister Kokku võtteks. MMA ei ole tänava kaklus. MMA sportlased ei käi baarides ennast tõestamas. MMA sportlased on samasugused kui meie. Ei ole huupi peksmine. Trennid, lisad Tartu Elustreening Tallinn 3D Treening Pärnu MMAces Vaata lisaks, www.ufc.com ja www.mma.ee
veebruarist kaheks iseseisvaks laboratooriumiks: aeroelektrilaboratoorium (AEL) ja keskkonnakaitse füüsika laboratoorium (KKFL). Pärast Eesti iseseisvumist algasid Tartu Ülikoolis põhjalikud struktuurireformid 1992 aastal. Pikaajaliste läbirääkimiste tulemusena fikseeriti uued struktuurid Füüsika-Keemia-, Kehakultuuri-, Matemaatika- ja Õigusteaduskonnas TÜ nõukogu otsusega 27. novembrist 1992. a. kehtestamisega 1. veebruarist 1993. a. Füüsikaosakonna struktuuri kuulus neli instituuti ja füüsikalis-tehniline katsekoda. Keskkonnafüüsika instituut koosnes kolmest õppetoolist. Sama otsusega likvideeriti füüsikaosakonna struktuurist 12 allüksust,
Nende ennustus oli üks kümnendik ühest protsendist. Nad eksisid. Derren Browni katse käigus , mis oli täpne koopia esialgsele katsele, oli see protsent üle viiekümne. Suur osa nendest inimestest läks selle testiga lõpuni välja lihtsalt selle pärast , et valge kitliga doktorihärra ütles nii. See on pilt katse läbiviimisest , mis moodi asetses katses õpilane ja õpetaja ning doktor. Kommentaarid Siret Sulaoja õpin kehakultuuri Minu arust oli see omapärane katse. Tean, et inimesed on valmis minema viimse piirini , et midagi korda saata, aga siin videos olnud inimesed osad neist ei teinud väljagi, et inimene karjub teispool seina. Nad olid julmad ja ei kõhelnud üldse. Kuulsaid ainult seda mida doktor ütles, et katse on vaja edukalt lõpetada. Osa katsealustest olid samas kohusetundlikud katse sooritamise suhtes , aga ka näitasid välja hoolivust. Küsisid kas ikka õpilast kehastanud inimene ellu jääb
Sport kultuuri osa Kas sport on kultuuri osa? Sellele küsimusele peab otsima vastust. Igaühel võib olla oma arvamus selle kohta. Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Kultuuri seostatakse ka traditsioonidega. Kehakultuur on kehaliste võimete arendamine ja tervise tugevdamine. Kehakultuuri kõrgeim vorm ongi sport. Hulk spordiasid on tekkinud elust enesest. Näiteks squash tekkis kui vangis istunud mehel hakkas igav ja hakkas palli vastu seina taguma. Golf kujunes välja karjuse igavusest, mida leevendas kepiga lamba pabulate kaugustesse saatmine. Paljud spordialad on ka sellest tekkinud, kui inimesed tahtsid üksteisest mõõtu võtta, näiteks maadlemine, jooksmine, suusatamine. Lapimaal oli suusatamine mõeldud lihtsamaks ja kiiremaks
Tõsiasi, mille suurejooneliseks kinnituseks on olümpiamängud, vanim, kauakestnuim, mastaapseim inimkultuuri avaldus aegade algusest peale. Kas sport on kultuuri osa? Sellele küsimusele peab otsima vastust. Igaühel võib olla oma arvamus selle kohta. Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Kultuuri seostatakse ka traditsioonidega. Kehakultuur on kehaliste võimete arendamine ja tervise tugevdamine. Kehakultuuri kõrgeim vorm ongi sport. Hulk spordialasid on tekkinud elust enesest. Näiteks squash tekkis kui vangis istunud mehel hakkas igav ja hakkas palli vastu seina taguma. Golf kujunes välja karjuse igavusest, mida leevendas kepiga lamba pabulate kaugustesse saatmine. Paljud spordialad on ka sellest tekkinud, kui inimesed tahtsid üksteisest mõõtu võtta, näiteks maadlemine, jooksmine, suusatamine. Lapimaal oli suusatamine mõeldud lihtsamaks ja
hakkasid linnriigid värbama võõrsilt elukutselisi sportlasi, kes olid valmis kasutama ka autuid võtteid. Pealtvaatajaid ei paelunud enam jooks ega viievõistlus, vaid hoopis rusikavõitlus, maadlus ja kaarikute võiduajamine. Tolleaegsed kirjamehed iseloomustasid neid mänge lakooniliselt viie sõnaga: "Jumalateenistus, laat, akrobaadid, lõbustused, vargad." Mõnevõrra tõusis mängude autoriteet Aleksander Suure ajal. Aleksander Suur püüdis kõigis alistatud maades levitada kreeka kehakultuuri ning korraldas ka seal uhkeid spordipidustusi. Pärast seda, kui Rooma oli alistanud Kreeka, algas 146. aastast e.m.a. olümpiamängude rooma ajajärk. Nüüd võisid mängudes osaleda kõik Rooma riigi kodanikud. Vallutajad alahindasid kreeklaste kehakultuuri ning mängud muutusid sportlikust üritusest tsirkuseks. Rooma keisrid võtsid mõnikord ise võistlustest osa, et saada võidupärga (mis neile oli ette kindel). Olümpiasse püstitati uusi uhkeid ehitisi,
"Hakkame, mehed, minema". • Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Isiklikku • Gustav Ernesaks sündis Kustav ja Johanna Ernesaksa peres, Peningi vallas. • Tema vend oli nõukogude okupatsiooni eest 1944. aastal põgenenud, hiljem USAs elanud pangandustegelane Oswald Ernesaks. • Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks. • Stella Ernesaks oli Berliini Kehakultuuri Ülikooli lõpetamise järel 1931. aastal Ernst Idla kõrval üks esimesi kõrgharidusega võimlemispedagooge Eestis. • Stella Ernesaks oli koolieelse kehalise kasvatuse metoodika looja ja arendaja Eestis. • Tema poeg oli allveeujumise treener Ott Ernesaks. • Gustav Ernesaksa pojapoeg on pianist Mart Ernesaks. Tunnustused • 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass • 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane • 1946 Tööpunalipu orden
Pärast oktoobrirevolutsiooni kadus spordi mõiste ja asemele tuli kehakultuur st. inimene, kes tahab areneda on kaunis nii hingelt kui keha poolest. Sportimine kui kultuuri osa ning ka sõjaline ettevalmistus muutus tähtsaks. Sõjalist, füüsilist valmisolekut kontrolliti GTO kindlate normide täitmisega. Normide täitmise eest said GTO märgi. Korraldati järjest rohkem spordiüritusi. 1922. toimusid 1. meistrivõistlused jalgpallis. 1939-st aastast on peetud ka kehakultuuri päeva (13. august hetkel). Toimusid kuulsad kehakultuurlaste paraadid (nagu Põhja-Korea armee). Nendest paraadidest on tulnud kuulsad laused: ,,Stalin, pioneeride sõber" ja ,,Aitäh seltsimees Stalinile meie õnneliku lapsepõlve eest!" 1945. aastal korraldati pärast Aatompommidega rünnakut jällegi kiirelt kehakultuurlaste paraadiga. See pidi näitama, et ameeriklastel on pomm, aga Nõukogude Liidul on tugev ja ühtne armee.
N E T G E K G S I L U D T D S 1. Mida hakati rändkinodes sajandi lõpus näitama? 2. Kes alustas 1906. a. ,,Vanemuises" teatrijuhi tööd? 3. Silmapaistvaim romaanikirjanik. 4. Silmapaistvaim maadleja. 5. Üks ,,Noor-Eesti" juhtidest. 6. Ringid kehakultuuri valdkonnas, mis tekkisid sajandivahetusel. 7. Milline selt tekkis XX saj. alguses kunstiellu? 8. Teater Viljandis. 9. Suure tuntuse omanud luuletaja. 10. Mis rahvusest olid enamik rahvusvahelise mainega teadlasi? 11. Millist laadi romaanidega asendusid jutustused? 12. Esimene kirjanduslik rühmitus 13. Mees, kes 1878. a. Asus juhtima ,,Vanemuiset" 14. Teater Pärnus. 15. Millise hariduse omandamist üha rohkem eestlasi püüdis jätkata? 16
Nõukogude režiimi nõuded olid laiemad: - loobuda tuli kõigest, mis oli "kodanlik" -ei tohi meenutada hea sõnaga iseseisvusaega või vihjata soovile seda taastada - üldine kohustus elada vales - repressioonioht - vanemad ja õpetajad pidid valetama lastele Eesti Kultuurikapital Et loomevabadus püsiks, asutati 1925. aasta Kultuurikapital, mis on valitsusest sõltumatu. Nende tegevuse eesmärk kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine. Üldreegel on, et mida ebademokraatlikum on võim, seda rohkem tuleb riigilt kunstnikele tellimusi. Loomeinimesed Leidus kunstnikke, kes südametunnistuse piinadeta astusid võimu teenistusse. Mõned valisid vaikimise, kuigi vaikimine polnud lihtne, sest repressiivorganid tõlgendasid seda nõukoguvaenulikkusena. Valmis arvukalt otseselt valelikke propagandistlike teoseid. -romaanid -filmid -näidendeid -luuletused
1934. aastal täitis mõned kuud ESK esimehe kohustusi taas L. Tõnson. Sel ajal sai teoks Esimesed Eesti Mängud. Tõnson oli nii vaimne kui ka füüsiline juht neil mängudel. 12000 osavõtjaga mängud olid heaks toestuseks spordi laiast kandepinnast Eestis ning põhjenduseks taotleda riiklikku tähelepanu. 1934. aastal asus ESK etteotsa riigisekretär Karl Teras. Viidi läbi teine reorganiseerimine, mille eesmärk oli likvideerida tekkinud ESK ja KKSKV- Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus kaksikjuhtimine ning prioriteedi kindlustamine. Muudeti ka Kultuurikapitali seadust nii, et ESK esimees on ka KKSKV esimees, probleemid said lõplikult lahendatud. Riigi toetusel asutati 1937. aastal sihtasutus "Kehakultuurihoone" ja ehitati 1938. aastal Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 4-5 aasta tagant. 2.Kristjan Palusalu
asstal Leonhard Soomi juhendamisel. Alates 2006. aastast, ajast, kus läbisaamine eelmise treeneriga muutus halvaks, on ta treener Anne Mägi. A.Mägi iseloomustab Griti kui head ja lahket inimest, kes on eluaeg nooremate õdede eest hoolitsenud. Ta kardab, et kui Gritil Gretega tõeline konkurents tekib, laseb ta Gretel lihtsalt võita - on harjunud tegema nii, et teistel parem oleks. Grit lõpetas 2008. aastal Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ning alustas õppimist Tartu Ülikooli Kehakultuuri teaduskonnas. Alates 2005. aastast kuulub ta Eesti koondisesse. Gritil on ka noorem õde Grete, kel on küll Gritist väiksemad saavutused, kuid isiklikud rekordid on paremad kui Gritil omal ajal. Perekonnast on kergejõustikuga tegelenud ka nende ema Deivi, isa Jaanus, vanaema Aili ja vanatädid Helgi ja Milvi olid NSV Liidu või vähemalt Eesti tipptasemel kergejõustiklased, enamjaolt sprinterid. Holger Peel ütleb, et Grit koos oma õe
Kõige tulemuslikumaks on tagantjärele hinnatud L. Tõnsoni valitsemisaega. Sel perioodil kujunesid välja ESK põhifunktsioonid, kutsuti ellu mitmeid spordi arengu seisukohalt tähtsaid organeid. 1923. aastal asutati EOK, mille koosseisu kuulusid tuntud riigi ja ühiskonnategelased. EOK liikmestaatus oli eluaegne. Esimeseks esimeheks oli välisminister F. Akel. 1925. aastal hakati Eestis moodustama Kultuurikapitali ning ESK taotles selle raames kehakultuuri sihtkapitali. Selle vastu olid mitmed ringkonnad ja isikud. Ajakirjanduses puhkes spordivastane kampaania. Koguni Riigikogus oli inimesi, kes leidsid, et spordivõistlused tuleks üldse ara keelata. Kui Riigikogu võttis vastu Kultuurikapitali seaduse, langes üks kuuest sihtkapitalist kehakultuurile. Moodustati Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus(KKSKV). See võimaldas tööle rakendada palgalised spordiinstruktorid. Sihtkapitali ja riikliku laenu abil valmis 13. juunil1926
teine ja kolmas eksemplar väljastatakse ettevõtjale koos maksumärkidega. Maksumärkide saateleht Maksumärgistamine Tubakatoodet võib Eestis maksumärgistada: aktsiisilaos; tollilaos; registreeritud kaubasaaja tegevuskohas. Riigieelarvesse laekunud tubakaaktsiis Riigieelarvesse laekunud tubakaaktsiisist kantakse: 3,5 protsenti Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Kasutatud kirjandus: http://www.fin.ee/index.php?id=2020 https://www.riigiteataja.ee/akt/1042886? leiaKehtiv&fb_source=message#para88 http://www.emta.ee/index.php?id=31457 http://www.emta.ee/index.php?id=4245 https://www.riigiteataja.ee/akt/13158135? leiaKehtiv
sajandi 80-ndatel olid rõhutatud talje ja avara seelikuga, muutusid sajandivahetuseks sirgelõikeliseks. Toimus äge võitlus korseti vatsu, mis sajandeid oli naiste pihta nöörinud. Inglismaa hakkas edendama otstarbekamat moodi. Tähtsamaks saavutuseks olid rätsepakostüüm, mida inglise naised hakkasid 80.aastatel suurmoena meeste eeskujul kandma. Sajandivahetusel muutus see tavaliseks tänavariietuseks. Kuna kleit muutus lihtsamaks, kaotas oma toreduse ka kübar. Seoses kehakultuuri levikuga hakkas kujunema ka spordi- ja rannarõivastus. Ka meeste rõivastuses toimus pööre lihtsuse poole. Frakk jäi endiselt ainult pidulikuks riietuseks ning härrasmehe igapäevasesse riietusse hakkas tungima smoking. Meeste tänavaülikond oli põhijooned omandanud. Meeste palitu muutus lihtsamaks ja silinderkübara kõrvale tuli kaabu. Sellest ajast peale jätkus moepildis väljakujunenud riietuse baasil kiire vahelduste otsimine, alates üldsiluetist kuni lisanditeni. IMPRES.TEHNIKAD1
Järgmistel aastatel teadsid teda küll vaid omakandi inimesed, kuid treenerid nägid temas midagi enamat tulemas. Ja nii oligi. Juba samal suvel võitis ta tallinna treki ametiühingute üleliidulistel meistrivõistlustel täiskomplekti medaleid. 1982. aasta tõi tema ellu kirevust juurde. 20. sünnipäeval tabas Erikat õnnetus. Ta kukkus kaasvõistleja süü tõttu vitraazist alla ja pidi treeningutest mitu nädalat eemal olema. Ravi ajal aga sooritas sisseastumiseksamid Moskva Kehakultuuri Keskinstituuti. 10. Septembril 1982 püstitas Erika oma esimese maailmarekordi. Oktoobris tuli ta Liidu karikavõitjaks sprindis. Medaleid tuli Erikal vahepeal veel väga palju, nt N. Liidu meistrivõistlustel ja Barcelona maailmameistrivõistlustel ( sellel korras hõbedane ). Veel Edmontomis universiaalil ( kaks kulda ning hõbe ) ja Colorado Springsis maailmameistrivõistlustel ( hõbe). Olümpia
Järelkasvu ettevalmistamine võis nüüd toimuda Tartu ja Tallinna kõrgemates muusikakoolides. Levis kerge ajaviitemuusika :alguses grammafoniplaatidelt, hiljem tekkisid orkestrid, mis esitasid just filmidest tuntuks saanud laule. Samast zanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus. Kehakultuur ja sport 1940. aastaks kasvas spordiseltside liimeskond 15 000-ni. Selline massilisus lubas korraldada juba suuremaid spordipidusid, mis pidid veelgi enam propageerima kehakultuuri. Taolised spordipeod Eesti Mängud leidsidki aset 1934. ja 1939. aastal. 1936.aastal võitis Kristjan Palusalu Berliini mängudel kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. 1930. aastate lõpus hakati rohkem tähelepanu pöörama ka kergejõustikule nina lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskimine. Teatrikunst Ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus oli kujunenud Tallinn
vastu 6. 1934 aasta riigipööre 7. Sisepoliitiline kriis · Rahulolematus parlamentis · Parteide lagunemine · Valitsuste vahetumine 8. Kultuur ( kultuurikapital, professionaalne kultuur) 1925a. Jõuti kultuurikapitali loomiseni, Kultuurikapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid mitmesugustest maksudest, sissetuleks jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. Andekamatele määrati riiklikke abirahasid ja suunati neid vajaduse korral välismaale ennast täiendama. 9. Haridus · Koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte, kooskõlastati programmid
· Neutraalsuse põhimõte(kauba maksustamine ei tohi sõltuda müüja või tootja isikust) · Sihtkohamaa printsiip(maksustamine toimub kauba tarbimiskohas) · Aktsiisid on erieesmärgiga maksud(Kuigi aktsiise peetakse erieesmärgiga maksuks, ei ole suuremale osale aktsiisidest laekuvale rahale seaduses kindlat kasutusotstarvet ette nähtud. Alkoholi- ja tubakaaktsiisist eraldatakse 3,5% Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5%kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile ) · Aktsiisikaup Alkohol Tubakas Kütus Pakend Elektrienergia · Eesmark on Tarbimise reguleerimine (erieesmärk) Ümberjaotusfunktsioon Riigitulude saamine (fiskaalne eesmärk) Kahju kompenseerimine · Moiste Aktsiisimaksu kogutakse spetsiifiliste kaupade(ostul, müügil v tootmisel) · eesmärgiga hankida riigitulu, piirata luksuskaupade tarbimist v jaotada ümber ressursse.
EKsLi eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel.. Tagatisfondi eesmärk on tagada hoiustajate, investorite, kohustusliku pensionifondi osakuomanike ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse. Eesti Kultuurkapital on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. 2001. aastal loodi avalik-õiguslik Eesti Haigekassa, mis korraldab ravikindlustust, et võimaldada kindlustatud isikutele ravikindlustushüvitisi. Eesti Haigekassa ja selle piirkondlike osakondade ülesanne on motiveerida tervishoiuasutusi arendama tervishoiuteenuste kvaliteeti. Peale selle on haigekassa ülesanne korraldada ravikindlustust ja
Helikunsti sihtkapital -projektipõhiste muusikaürituste korraldamist eraõiguslike ja riiklike korraldajate poolt; -Rahvakultuuri sihtkapital -Näitekunsti sihtkapital -Maakondlikud ekspertgrupid Kas Sa kultuurkapitali tead? Taotleda? Audiovisuaalse kunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=437 Helikunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=58 Näitekunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=59 Rahvakultuuri sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=60 Kehakultuuri ja spordi sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=61 Kirjanduse sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=52 Maakondlik ekspertgrupp http://www.kulka.ee/?page=63#Viljandimaa Lihtsa taotluse paljud KAVAD PÕHJEN-DUSED TUTVUS-TUS VARIA lisad KIRJAD kinnituskiri ajaplaan sisuline kirjeldus tutvustav demo CV
NOORTE SPORTLIK VABAAJA TEGEVUS Referaat Tallinn 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus (http://et.wikipedia.org/wiki/Sport ). Kõigil noortel peab olema võimalus tegeleda kehakultuuri ja spordiga. Lastele ja noortele suunatud sportliku tegevuse toetamine omab olulist mõju nende arengule ning tagab kehaliselt ja vaimselt terve elanikkonna tekke. Lapsevanemate, õpetajate, treenerite ja valitud ning palgaliste spordijuhtide kohustuseks on innustada noori regulaarselt spordiga tegelema. Tänu vabaaja veetmise võimaluste laienemisele on noortel sportlike tegevuste valik suur. 3 SPORTLIK TEGEVUS KOOLIS
kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri ja veekatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Maa-amet, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Laine Jänes kultuuriminister Valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Muinsuskaitseamet. Juhan Parts majandus ja kommunikatsiooniminister Valitsemisalas on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstuse, kaubanduse, energeetika,
4 aasta jooksul, mis Janika liidukoondises tegutses võideti 9 erinevat medalit. 1992 aastal otsustas Janika, et paneb pallid, kurikad, lindid ja rõngad nurka ja enam ei võimle. Tema otsus oli kindlameelne ja tõepoolest rohkem ei ole ta võistelnud (küll paar korda oma võimlemisklubi rühmas varuvõimlejana). Peale seda on ta proovinud mitmeid ameteid sealhulgas ka poliitik, dj ja kehalise kasvatuse õpetaja. Tol perioodil õnnestus tal ka lõpetada Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskond. 1991 aastal hakkas Janika asutama oma võimlemisklubi, mille osadeks olid algselt ka modellistuudio ja aeroobika, kuid nüüdseks on need kadunud. Janika ise treenib noori iluvõimlejaid ja on ametiga rahul, sest armastab lapsi ja tahab endast midagi edasi anda. Lapsepõlves unistas ta aga nõudepesijaametist. Praeguseks on spordiklubi tegutsenud juba 15 aastat ja on laienenud peale Tartu ka Tallinna, Otepääle ja Pärnusse.
kandideerida kuskile, siis tal pole peale gümnaasiumi hariduse oma Cvsse midagi kirjutada. Kuid tänu sellele on tal tohutu elukogemus, mida koolis õppides ei saa. Õppimist häirivad ka hobid ning spordiga tegelemine. Eelkõige tippspordiga tegelemine ja koolis õppimine ei käi käsikäes. Tartu Rocki korvpallimeeskonnas pole ühtegi meest, kes omaks kõrgharidust, ainult mu parim ja Rocki noormängija Saimon Sutt õpib avatud ülikoolis kehakultuuri, kuid on tunnistanud, et ilmselt jätab ka tema õpingud pooleli, kuna tahab välismaale mängima saada ning kui iga päev on kaks trenni siis kool ei mahu tihti tema päevaplaani. Aga vastandiks võin tuua oma venna, kes on Bigbank Tartu võrkpallimeeskonna noormängija ja käib alles 11ndas klassis ja on juba praegu sellise suhtumisega, et ilmselt järgmine aasta ei jätka nendega, kuna tahab gümnaasiumi edukalt lõpetada ning seejärel kindlasti suunduda ülikooli õppima
mail 1960 peeti föderatsiooni presiidiumi esimene koosolek, kus presiidiumi esimeheks valiti Armult Reinsalu. Iseseisev Eesti NSV Orienteerumisspordi Föderatsioon (EOF) moodustati Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu presiidiumi otsusega 16. oktoobril 1962 ning selle esimesel pleenumil 16. detsembril 1962 valiti presiidiumi esimeheks (presidendiks) Anto Raukas. EOF reorganiseeriti 6. detsembril 1987 Eesti NSV Orienteerumisliiduks (EOL); otsuse kinnitas Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee 29. aprillil 1988. EOF/EOLi pre-sidendid: 1962-1964 Anto Raukas 1964-1969 Uno Semper 1969-1971 Vello Rootsi 1971-1984 Heino Kask 1984-1993 Kalju Vaikjärv 1993-2007 Leho Haldna alates 2007 Urmas Klaas Rahvusvahelisesse Orienteerumisspordi Föderatsiooni IOF võeti Eesti vastu 10. juulil 1992, kuigi positiivne telefoni-hääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991. Esimene orienteerumisklubi Eestis OK Ilves loodi 3
1925.a. loodi Eesti Kultuurikapital, see kujunes peamiseks kultuuri finantseerivak s asutuseks. Kogu kultuurikapita li sissetulek jagunes 6e sihtkapitali vahel. Silmapaistvateele loovisikutele jagati auhindu ja preemiaid. 1925- eesti kultuurkapital pamine kultuuri finntseeriv asutus. nende summad laekusid alko ja tubaka aktsisilt ning lõbustusasutuste maksustamiset. Sissetulek jagunes kirjnduse näitekunti helikunsti kujutatavakunsti ajakirjandus ja kehakultuuri vahel. Toetussummasid said ka nt eesti kunstimuusem ja esri rahva muuseum. 1920 oli kultuuriline vabadus, tegutseti vabalt. 1930- kaasnes autoritaaruse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine. Loodi kutseliidud: eesti kirjanike liit, õpetajate liit, näitjetate liit. SIURU. Eesti kirjandus- 1920 valitses luule. mille arengut mõutas kõige enam Siuru. Muusikaelu- sümfoonilised suurvomid kui ka kamermuusika ning koori- ja soololauludega. Teatrielu-
tõesti kõige suuremat mitmekülgsust nõudvaks spordialaks. Kehaliste omaduste arendamise mitmekesisuselt on ta seda praegugi. Tihe seos inimese igapäevase tegevusega (käimine, jooksmine, hüpped, heited) lubab eeldada, et kergejõustik jääb ka edaspidi maailmas spordialaks nr. 1. Seda nii oma rakenduslikkuse ja tervislikkuse kui ka leviku ulatuse, pingsate võistluste, imetlusväärsete tulemuste ning suurkujude rohkuse poolest. Sisu Spordiajaloolased oletavad, et kehakultuuri algeid tuleb otsida inimkonna ajaloos 40 000 - 60 000 aasta kauguselt. Sel perioodil, nn. varasel kiviajal lõppes teatavasti inimese bioloogiline kujunemine. Ei saa öelda, et tulevane looduse valitseja oleks omal ajal silma paistnud oma nutikuse poolest. Tuhanded aastad kadusid ajamerre, enne kui ürgsed esivanemad meisterdasid esimese nuia ja oda. Nende relvade kasutamist tuli õppidaja nii toimuski vist kunagi esimene ( treeningutund ), kus
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuri Teaduskond Kehaline kasvatus ja sport Mikk Saarela Toitumise mõju lihastaastumisele Referaat Juhendaja: Inga Neissaar Tartu 2015 Sissejuhatus Mitte kaua aega tagasi, soovitati peale rasket treeningut või võistlust juua palju vedelikke ja süüa banaani. Selle peale, kui palju ja millal vedelikke ja toitaineid tarbida, mõltlesid vähesed. Viimasel ajal on sellele valdkonnale spordis palju rõhku pandud. Peale tippspordi, on lihaste võimekuse võimalikult kiirele taastamisele rohkem mõtlema hakatud ka amatöör- ja rahvaspordis. Selle üle, kuidas toitumist ja vedeliku tarbimist võimalikult kasulikult taastumise kasuks tööle panna, arutletakse pidevalt ja selle koha pealt on palju erinevaid arvamusi. Samuti tekivad erinevused ka sõltuvalt sportliku eriala spetsiifikast. Taastumis ...
Sport Eestis Eestimaa spordiajalugu on enam kui sajandi vanune. Eestlaste armastus liikumise, kehakultuuri ja spordi vastu on kandunud põlvest põlve. Vanavanaisad tõid spordi juurde vanaisad, need omakorda isad, isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad. Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2
TARTU ÜLIKOOLI KEHAKULTUURI TEADUSKOND ÜLDKEHALINE ETTEVALIMISTUS JOOKSUDISTANTSIDEL Referaat Henri Ojaperv Kehaline kasvastus ja sport I kursus Juhendaja: Peep Päll Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1.JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED................................................... 4 2.Lihasjõu ja vastupidavuse treeningmeetodid jooksjatel.........................................................5 3.Enda kogemus üldkehalisest ettevalmistusest..........................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................
annaabi.ee 
