· Suunav looduslik valik inimpopulatsioonides on sotsiaalse evolutsiooni tingimustes oma mõjujõu suurel määral kaotanud. · Inimene kohandab oma elupaiku ja tingimusi kultuurilistehnoloogiliste vahendite abil. · Ka stabiliseeriv valik on tugevasti nõrgenenud. Ühiskondlik ja meditsiiniline toetus võimaldab elu ka neile, kesvarasemal ajal poleks elu või sigimisvõimalust saanud. · Nüüdisaegne inimese evolutsioon seisneb inimkonna ühtlustumises. Geenivool inimpopulatsioonide vahel pole kunagi olnud nii vaba ja ulatuslik kui praegu. Kui see olukord jätkub, siis kujuneb välja inimtüüp, kellel puuduvad nii rassi kui ka rahvustunnused.
Info levik ehk antud juhul pärandamine hakkab toimuma populatsioonilt populatsioonile, rahvalt rahvale, kultuurilt kultuurile. Sotsiaalne evolutsioon jõudis kiirenemistasemele ning kiireneb kogu aeg edasi. See tegi võimalikuks karjakasvatuse ja põlluharimise, mis omakorda viisid kirja keele ja rattani. Selline kiire areneg tegi võimalikuks tänapäevase inimese väljakujunemise. Nüüdisaegne inimese evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises. Geenivool inimpopulatsioonide vahel on nii vab, et kui selline tendents jätkub, kujuneb välja üleilmne inimtüüp, kellel puuduvad nii rassi- kui ka rahvustunnused. Kultuurilises ja rahuvuslikes huvides ei oleks see positiivne tulemus ning see kahjustaks multikultuursust üle kogu maailma. Väljerändelained Aafrikast muutsid inimesed üksteisest erinevaks rassiliste tunnuste poolest. Artikuleeritud kõne tegi võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni, pärilikkuse ning tänapäeva inimese tekke
inimkonna... Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon? Sotsiaalne evolutsioon seisneb omandatud kogemuste ja teadmiste edasi kandmine järgnevatesse põlvkondadesse. Kuidas võiks toimuda inimese edasine evolutsioon? Inimkond hakkab ühtlustuma, sest geenivool inimpopulatsioonide vahel on vaba ja ulatuslik juba praegugi. Aja möödudes kujuneb välja praktiliselt sama rassi- ja rahvustunnusega inimtüüp. Millistel põhjustel on inimkonna arvukus viimase 10 Arenenud on teadus, tehnoloogia ja meditsiin. tuhande aasta jooksul järjest kiirenevalt kasvanud? Paranenud on elutingimused. Kuidas seletada töö osa inimese evolutsioonis
I osa. KEEL ja KEELED KEELTE TEKE JA INIMESTE RÄNDED "Keel ja ühiskond" X klassile 3. ptk Mare Hallop KiNG 9.09.2013 30.10.2012 Keelte ajalugu Kõneldud keel on hetkeline sünniga tekib, surmaga kaob Varasemaid keeli saab uurida helilindistustest ja kirjapandust teke enam kui 100 000 a tagasi al 1887 u 5000 a tagasi · Seega, mingit keelelist materjali keele arengu varase perioodi kohta ei ole. · Teadus on suutnud kaudsete meetoditega vaadata tagasi kirjaeelsesse maailma. Võrdlev-ajalooline meetod suudab tuvastada keeltevahelisi seoseid kuni 8000 a tagasi ja rekonstrueerida tolleaegseid algkeele vorme. Võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist: mida suurem häälikuline sarnasu...
Ühiskonnas on palju mustajuukselisi. Euroopast pärinavad heleda juukselised. Blondi, brüneti ja punapea mõiste on algselt pärit Euroopast. Punapäid on kõige rohkem Euroopas. Blonde on umbes 2% ühiskonnast. Juuksevärv muutub vastaval vanusele. 1.3 Silmavärvus Selle tunnuse all mõistetakse silma vikerkesta (iirise) tegelikku või näivat värvust. Silmavärv tuleb geenidest. Silmavärvus võib olla- pruun, hall, roheline, sinine- ja intensiivsus (tumedam, heledam). Enamiku inimpopulatsioonide liikmed on pruunisilmsed. Euroopas on lõunapoolsemad inimsesed pruunisilmsed. Põhjapoolsemates sini-, halli- või rohesilmsed. Kõige rohkem sinisilmseid on Läänemere ümbruses. 2 Kasv ja kaal Inimesed erinevad üksteisest kasvu (kehapikkuse) poolest võrdlemisi palju, seda nii individuaalselt, sooliselt kui kapopulatsiooniti. Meeste keskmine kasv kogu inimkonna ulatuses on ligikaudu 165 cm, naiste oma ümmarguselt 153 cm
asuvad põhiliselt mitokondrite sisemembraanil. rakutuumas paiknev DNA ning mitokondrile on omane Valkude transpordil mitokondrisse kasutatakse rekombinatsiooni puudumine. Need omadused lisaks ATP lagundamise energiale ka koostöös mtDNA mutatsioonidega võimaldavad elektrokeemilise gradiendi energiat. koostada fülogeneetilisi puid ning analüüsida inimpopulatsioonide rännet ja ajalugu. Mitokondri maatriksisse liikumise signaal on valkude N-terminaalse otsa 15–30 aminohappe Inimese mitokondriaalne DNA on üks väiksemaid, pikkune signaaljärjestus. pikkusega 16 569 aluspaari, kodeerib kahte rRNA ja 22 tRNA tüüpi. Mitokondritel on unikaalne genoom, mis inimese puhul kodeerib 37 geeniprodukti.
22. Aafrika 23. 50 000 24. Ühtlustumise Selgitage ja näited: 25. Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon? Sotsiaalne evolutsioon seisneb omandatud kogemuste ja teadmiste edasi kandmises järgnevatesse põlvkondadesse. Nt. muistendid, rahvalaulud, -tantsud jne on pärandatud edasi aastast aastasse, et hoida kultuuri ja omapärasust. 26. Kuidas võiks toimuda inimese edasine evolutsioon? Inimkond hakkab ühtlustuma, sest geenivool inimpopulatsioonide vahel on vaba ja ulatuslik juba praegugi. Aja möödudes kujuneb välja praktiliselt sama rassi- ja rahvustunnusega inimtüüp. Mida aeg edasi, seda enam segunevad rassid omavahel, näiteks mustanahaline naine ja valge mees abielluvad ning tekib järglane, kelle nahavärv on midagi nende kahe vahelist. 27. Millistel põhjustel on inimkonna arvukus viimase 10 tuhande aasta jooksul järjest kiirenevalt kasvanud?
22.Aafrika 23.50 000 24.Ühtlustumise Selgitage ja näited: 25. Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon? Sotsiaalne evolutsioon seisneb omandatud kogemuste ja teadmiste edasi kandmises järgnevatesse põlvkondadesse. Nt. muistendid, rahvalaulud, -tantsud jne on pärandatud edasi aastast aastasse, et hoida kultuuri ja omapärasust. 26. Kuidas võiks toimuda inimese edasine evolutsioon? Inimkond hakkab ühtlustuma, sest geenivool inimpopulatsioonide vahel on vaba ja ulatuslik juba praegugi. Aja möödudes kujuneb välja praktiliselt sama rassi- ja rahvustunnusega inimtüüp. Mida aeg edasi, seda enam segunevad rassid omavahel, näiteks mustanahaline naine ja valge mees abielluvad ning tekib järglane, kelle nahavärv on midagi nende kahe vahelist. 27. Millistel põhjustel on inimkonna arvukus viimase 10 tuhande aasta jooksul järjest kiirenevalt kasvanud?
Kordamisküsimused geneetikas loeng 12 kohta bioloogia õppesuuna tudengitele: 1. Millest on tingitud eukarüootidel tuumaväline pärilikkus? Emaefekt, Epigeneetiline pärilikkus, Mitokondriaalne pärilikkus. 2. Faktid, mis toetavad mitokondrite evolutsiooni endosümbioosi teooriat? mitokondrid on eukarüootide evolutsiooni algetappidel rakku tunginud mikroorganismid purpursed fotosünteesivad bakterid, mis on kohanenud sümbiootiliselt eluks peremeesrakus. 1,5 - 2 mljrd. aastat tagasi. tõestus: sõltumatu genoom ja valgu süntees, mtDNA sarnasus prokarüootidega (rõngakujuline, puuduvad intronid ja histoonidele pakitus), suurus, tuumast sõltumatu jagunemine (paljunevad pooldumise teel) 3. Mitokondri peamised funktsioonid (2)? Ehitus ja iseloomustus? Kloroplastide ülesanne taimerakus? Ehitus?- Ülesanne on muundada väliskeskkonnast kättesaadav energia (kas päikesevalguse või keemiliste sidemete oma) rakule sobivasse vormi. M...
väljastamise kiirus Unustamise Kiire Uus info Nii uue kui ka Unustamist viis unustamine asendab vana vana info pole segav mõju Maht Väike Väike Väga suur Väga suur Lühimälu Püsimälu Inimpopulatsioonide muutumise dünaamika Inimkond on alguse saanud Aafrikast, kust inimesed ligikaudu 100 000 60 000 aastat tagasi välja rändasid ja asustasid kogu planeedi. Suurimad ränded inimkonna ajaloos on toimunud 19.-20. sajandil, mil Euroopast kümned miljonid inimesed suundusid Ameerikasse. Viimase aastasaja jooksul on migratsioonides domineerinud sõjapõgenike liikumised, migratsioon arengumaadest arenenud maadesse ja maalt linna.
suurenemisest. Selle tagajärjel tekivad linnade ümber prügimäed ja ookeanidesse kandub samuti prügi. Pinnas, vesi ja õhk saavad saastatud. Lahendused: kasutada korduskasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale, ohtlikud jäätmed viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Eralduvaid gaase saab koguda ja kütteks kasutada. Prügilale ehitada puhastus- ja töötlemise seadmed. Liikide hävimist põhjustavad keskkonna muutumine ja hävimine, näiteks metsade raiumine ja soode kuivendamine. Inimpopulatsioonide laienemine toob kaasa elukohtade hävimise. Teised põhjused on reostus, jahipidamine, röövpüük ja kaubitsemine, samuti võõrliikide sissetoomine. Selle tagajärjeks on toiduvõrkude mõjutamine, mis võib põhjustada liikide elutegevuses ettearvamatusi. Lahenduseks on näiteks liikide kaitse alla võtmine, elupaikade säilitamine, kaitsealade rajamine, võitlus röövkaubandusega. Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid. Taastumatud loodusvarad, nagu
22. Aafrika 23. 50 000 24. Ühtlustumise Selgitage ja näited: 25. Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon? Sotsiaalne evolutsioon seisneb omandatud kogemuste ja teadmiste edasi kandmises järgnevatesse põlvkondadesse. Nt. muistendid, rahvalaulud, -tantsud jne on pärandatud edasi aastast aastasse, et hoida kultuuri ja omapärasust. 26. Kuidas võiks toimuda inimese edasine evolutsioon? Inimkond hakkab ühtlustuma, sest geenivool inimpopulatsioonide vahel on vaba ja ulatuslik juba praegugi. Aja möödudes kujuneb välja praktiliselt sama rassi- ja rahvustunnusega inimtüüp. Mida aeg edasi, seda enam segunevad rassid omavahel, näiteks mustanahaline naine ja valge mees abielluvad ning tekib järglane, kelle nahavärv on midagi nende kahe vahelist. 27. Millistel põhjustel on inimkonna arvukus viimase 10 tuhande aasta jooksul järjest kiirenevalt kasvanud?
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
Võrreldes tuuma DNA-ga muteerub mitokondriaalne DNA (mtDNA) 10 korda kiiremini ja see võimaldab uurida evolutsioonilisi sündmusi, mis on toimunud suhteliselt hiljuti ning lühema aja vältel. mtDNA kandub edasi ainult emaliini pidi. Isa mitokondrid paiknevad seemneraku sabas ja varustavad rakku energiaga. Kuna seemnerakus on aga väga vähe tsütoplasmat, siis on isa mitokondrite sattumise tõenäosus viljastatud munarakku väga väike. Seega võimaldab mtDNA järjestuse analüüs uurida inimpopulatsioonide päritolu emaliini pidi. Mitokondriaalse DNA analüüsi tulemusena pärineb meie kõigi esiema Aafrikast. Samas on selge, et kaasaegne inimene sai alguse enam kui ühest naisest. Kuna ainult poegi sünnitanud naiste mitokondrid ei kandu järglastele edasi, taandusid arvutused lõpuks ühele liinile, mille alguses olevat naist hakati nimetama Aafrika Evaks. Tänapäeval Aafrikat asustav inimpopulatsioon on mitokondriaalse DNA suhtes kõige heterogeensem, mis viitab
alla. Kuigi liikide väljasuremine on iseenesest loomulik protsess, toimub see tänapäeval 1001000 korda kiiremini kui enne industriaalühiskonna teket. Liikide massilist väljasuremist, kus eri põhjustel 4095% liike kaob, on Maa ajaloos ette tulnud korduvalt. 52 Miks kaasneb inimpopulatsioonide kiire kasvu ja ressurssside tarbimisega liikide väljasuremine? 1) ................................................................................................................................................ 2) ................................................................................................................................................ Kuidas võib bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Maal mõjutada inimkonda? ............................................................
Inimpopulatsioonide arvukuse kiire kasvu ja üha suureneva ressursside tarbimise tõttu on looduslikud ökosüsteemid eriti viimastel aastakümnetel sattunud inimtegevuse tugeva surve alla. Kuigi liikide väljasuremine on iseenesest loomulik protsess, toimub see tänapäeval 1001000 korda kiiremini kui enne industriaalühiskonna teket. Liikide massilist väljasuremist, kus eri põhjustel 4095% liike kaob, on Maa ajaloos ette tulnud korduvalt. 53 Miks kaasneb inimpopulatsioonide kiire kasvu ja ressurssside tarbimisega liikide väljasuremine? 1) ............................................................................................................................................... 2) ............................................................................................................................................... Kuidas võib bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Maal mõjutada inimkonda? ................................................................
Sotsiaalne evolutsioon seisneb omandatud kogemuste ja teadmiste edasi kandmine järgnevatesse põlvkondadesse. (Nt. muistendid, vanaema retseptid, rahvalaulud, rahvatantsud jne. on pärandatud edasi aastast aastasse, et need ei ununeks ega kaoks leidub veel inimesi, kes vanu traditsioone ja tavasid ning muud sellist edasi kannavad). 26. Kuidas võiks toimuda inimese edasine evolutsioon? Inimkond hakkab ühtlustuma, sest geenivool inimpopulatsioonide vahel on vaba ja ulatuslik juba praegugi. Aja möödudes kujuneb välja praktiliselt sama rassi- ja rahvustunnusega inimtüüp. (Mida aeg edasi, seda enam segunevad rassid omavahel, näiteks mustanahaline naine ja valge mees sigivad ning tekib järglane, kelle nahavärv on midagi nende kahe vahelist). 27. Millistel põhjustel on inimkonna arvukus viimase 10 tuhande aasta jooksul järjest kiirenevalt kasvanud?
Haplotüüpide leidmisel kasutatakse EM algoritmi, mis eeldab, et haplotüüp on HWEs. Kohtumeditsiin (DNA profileerimine). Paljudes populatsiooni geneetika meetodites mudeli osana – näiteks STRUCTURE ja sarnased. Ja looduskaitsegeneetikas. H-W tasakaalu võib kasutada, hoolimata sellest, et kõik eeldused kindlasti pole täidetud (nt populatsioon on lõpliku suurusega, inimestel 7 miljardit; kindlasti toimuvad mutatsioondie teke ja migratsioon inimpopulatsioonide vahel), sest erinevad eeldused, mis puuduvad, mingis mõttes nagu tasakaalustavad teineteist. Seetõttu tundub andmete järgi populatsioon H-W tasakaalus olevat. (Inimeste puhul võib öelda, et mutatsioonide mõju on VÄGA väike ja samuti enamikule lookustele ei mõju ka looduslik valik). 6. Mis on DNA profileerimine, kuidas see käib ja millised on raskuskohad/probleemid?
pinnale (inimkonna puhul näiteks alles hiljaaegu (13000 - 30 000 at) koloniseeritud Uus Maailm) ja hakkab seda täitma lastega ja lastelastega. AE teiseks tüüpiliseks tekkemehanismiks on nn. pudelikaelad populatsiooni arvukuses - mingil põhjusel hävis suurem osa populatsioonist ja säilunud väiksearvuline osa on uue kasvu juuretiseks. Kuigi pudelikael on harv sündmus, on (oli) nende esinemine ometigi ilmselt üsna regulaarne paljude inimpopulatsioonide jaoks - loodusõnnetused, taudid, sõjad jne. - mis kõik ei võinud katastroofiliselt vähendada saja - paarisaja liikmega valdavalt isoleeritud paleoliitilisi inimpopulatsioone Euraasia ja Ameerika tohututel avarustel. Siiski tuleb rõhutada, et "absoluutse AE" - homosügootsuse - tekke tõenäosus on väga oluline vaid tõeliselt väikese asutava populatsiooni puhul. Kui see arv on juba kümme, siis on ka
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
Võrreldes tuuma DNA-ga muteerub mitokondriaalne DNA (mtDNA) 10 korda kiiremini ja see võimaldab uurida evolutsioonilisi sündmusi, mis on toimunud suhteliselt hiljuti ning lühema aja vältel. mtDNA kandub edasi ainult emaliini pidi. Isa mitokondrid paiknevad seemneraku sabas ja varustavad rakku energiaga. Kuna seemnerakus on aga väga vähe tsütoplasmat, siis on isa mitokondrite sattumise tõenäosus viljastatud munarakku väga väike. Seega võimaldab mtDNA järjestuse analüüs uurida inimpopulatsioonide päritolu emaliini pidi. 11. Geeni definitsioon 11.1 Geenikontseptsioonid Geneetikutele on geen sama, mis keemikutele aatom. Teisalt, geeni mõiste on olnud pidevas muutumises ja evolutsioonis, sõltudes uutest teadusvastusest, ning kõik viitab asjaolule, et see protsess ka jätkub. Mendel ei kasutanud tunnuste pärandumisseadusi selgitades terminit "geen". Mendeli järgi kontrollisid spetsiifilisi fenotüübilisi tunnuseid nagu näiteks õite värvus
ideede kontrollimiseks läbi uuringuid Kurdistani mägedes. Ekspeditsiooni koosseisus ka geoloogid, zooloogid. Uuringute tulemus andis Braidwoodile alust lükata tagasi Childe idee pleistotseeni lõpus toimunud katastroofilisest kliimamuutusest toimunud oli vaid väike muutus vihmasadude jagunemises. Braidwood: tuumikalade v tuumiktsoonide teooria. Tema järgi toimus majanduse muutumine järjest kasvavast kultuurilisest erinevusest ja inimpopulatsioonide spetsialiseerumise tulemusena. Väitis, et inimesed on loomult vastuvõtlikud uuendustele ja eksperimentidele hakkasid manipuleerima nende ümber tuumikalades elavate loomade ja taimedega. See viis loomade kodustamisele ja taimede kasvatamisele. See protsess võis toimuda üksnes seal, kus neid potentsiaalseid kodustatavaid taimi ja loomi oli olemas. Sellised kohad nt Zagrose mäed (Põhja-Iraagis) ja ka kõrgustikualad Mesopotaamia tasandiku lähedal
31 karvade värvus, juuste kuju, habemeksv, nina ja huulte kuju (esimese järgu tunnused). Kasv, pea ja näo kuju ja mõõtmed (teise järgu tunnused). Inimrühmade varieeruvust on sajandeid püütud seletada rassi mõistet kasutades. Samas on tulemused jäänud problemaatilisteks ning eesmärgiks olevate kindlate eraldusjoonte fikseerimine rasside vahel on saavutamata. Rass on katse ühendada bioloogilisi ja kultuurilisi mõjureid ja kriteeriume inimpopulatsioonide kirjeldamisel. Esimese järgu tunnuste alusel jagatakse inimkond kolme põhirassi--negriidid, europiidid, mongoliidid. Need oma korda teise järgu tunnuste alusel rassideks, nood omakorda antropoloogilisteks tüüpideks. (Nõukogude antropoloogiateadus nt eristas 22 rassi, millest 6 on segarassid. Viimased ei kuulu ühtegi suurrassi, olles tekkinud nonde segunemisel.) Rassi mõiste, kui inimeste bioloogilise klassifitseerimise vahend, on tänapäevaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
