Sexualisation of women in advertising Rationale of the Written Task (Part 2) The purpose of this written task is to provide a viewpoint concerning the sexualisation of women in Western media and to simultaneously inform the audience about the negative some of the negative aspects of sexist media. The opinion column evinces a critical view towards sexist media. The written task analyzes one Burger King’s advertisement and discusses in depth the reasons as to why the commercial is problematic and in specific sexist. The intended audience of the piece is teenagers and adults, as the purpose is to inform and provide an opinion on a troubling media phenomenon. However, the primary targeted demographic of the opinion column is women. The context of this written task is Western advertising and in genera...
Celine Umborg 11e 1. Selgita teksti põhjal mõistet “ründav feminism”. Too selle kohta tekstist näide. Ründav feminism on see, kus feministid leiavad kõiges ja kõigis seda, mis on ebavõrdne meeste ja naiste vahel ning üritavad teha nii, et naised jääks oma õigustega peale. Näiteks “feminism on selle innukaimate viljelejate jaoks jõudnud faasi, kus ükskõik missugune naisterahva halvas valguses näitamine on hoobilt seksism.” ja “osa feministe tegeleb naisi põhjendamatult ülistava ja mehi alandava propagandaga.”. 2. Põhjenda, miks Ameerika matemaatikul Theodore P. Hillil tekkisisd raskused oma teadustöö publitseerimisega. Tal tekkisid raskused kuna arvati, et teadustöö oli tehtud “valel” teemal. Seal tuli välja, et meeste seas on rohkem intelligentsust ja lollust, ning naised on intelligentsuselt enamasti keskmised
erinevate õigusteni. Ehk: inimestel ja loomadel on erinevad vajadused ning neid arvesse võttes tuleb mõlemaid võrdselt kohelda, põhjustamata kannatusi kummalegi poolele. 4. Miks võrdse kohtlemise nõue ei tähenda võrdseid õigusi? Sest loomad ei ole inimesed, nad ei suuda nt mõista hääletamise olulisust ning seega ei saa nad hääletada, täpselt sama moodi nagu ei saa meestele laiendada õigust aborti teha, kuna meestel see võimalus puudub. 5. Mis on rassism, seksism, spetsiesism? Mille poolest on need sarnased, mille poolest erinevad? Spetsiesism on omaenda liigi liikmete huve soosiv ning teiste liikide liikmete huve eirav eelarvamus või kallutatud hoiak. Rassism on inimeste rassilisi erinevusi tähtsustav mõtteviis või ideoloogia. Seksism on kõige üldisemas mõttes diskrimineerimine ja/või eelarvamused seoses inimese soolise kuuluvusega. Nende sarnasus seisneb selles, et kõik nad eelistavad teatavat inimrühma teistele ning
heaoluga. Utilitarismi puhul on individuaalsed nõuded õiglusele igal juhul allutatud sotsiaalsele kasule. Mina isiklikult ei nõustu utilitaristide põhimõttega, et õiglane on see, mis indiviidile kasu toob. Inimeste arvamused heaolu toovatest tegudest on ju väga erinevad seega oleks peaaegu kõik teod siinilmas õiglased. Ma lähtun pigem sellest, et õiglus on seotus õigusega ebaõiglane on teise inimese õigusi alahinnata (rassism, seksism jne). Tulles tagasi inimõiguste juurde, eksisteerib nende juures ka erinevaid probleeme, mille üle vaidlemine ei näi lõppevat. Tähtsaimad neist on abordi ja eutanaasia küsimused. Kui igal inimesel on õigus elule, kas siis on õiglane võtta elu veel sündimata lapselt või haigelt inimeselt? Nendes küsimustes muidugi inimeste põhimõtted erinevad ning ma ei saa siinkohal üldist vastest nendele küsimustele anda. Siiski arvan isiklikult, et abordid võiks olla lubatud
rakendatakse teatud sotsiaalse kategooria liikmetele. Ehk eelarvamus neg hoik indiviidi suhtes, mis põhineb indiviidi kuulumisel gruppi. Ületamiseks teed – koostöö ühiste eesmärkide nimel … - eelarvamuste põhjendamine endale või teistele (võrdse staatuse puudumisel …….) Eelarvamus on õigustamata neg hoiakmingi grupi suhtes. Eelarvamuse kognitiivne component on stereotüüp, käitumuslik component on näiteks rassisism(eelarvamus+poliitika teatud rassi suhtes), seksism(eelarvamus+poliitika teatud suu suhtes), diskrimineerimine. Eelarvamus erineb stereotüübist hinnangulise komponendi poolest. Auditooriumi hoiakud Avalik esinemine. Kõne pidaja suhtes on hoiakud. Vastavalt auditooriumi liigile: 1. neutraalne - Kõneleja peaks huumorit kasutama, uut infot tooma. 2. vaenulik – Kõneleja peaks paluma audit liikmetel arvamusi ja suhtumisi sväljendama. Paluma neil mõelda selle teema üle. Ära anna neile kinnitavat tegustsemissuunda. Nt suitsetajale selle
Miks võrdse kohtlemise nõue ei tähenda võrdseid õigusi? Kuna paljudes asjades on inimesed ja mitteinimesed, aga ka mehed ja naised täiesti erinevad. Näiteks paljud feministid arvavad, et naistel peaks olema õigus soovi korral aborti teha, meestele aga sellist õigust olla ei saa, kuna nad ei saa aborti teha. Sama kehtib koerte kohta. Kuna nemad hääletada ei saa, on mõttetu rääkida neile hääletusõiguse andmisest. 3. Mis on rassism, seksism, spetsiesism? Rassism teise inimese halvemaks pidamine tema nahavärvi tõttu. Oma nahavärvi eelistamine. Seksism teise inimese halvemaks pidamine tema soo tõttu. Oma soo eelistamine. Spetsiesism omaenda või liigi liikmete huve soosiv ning teiste liikide liikmete huve eirav eelarvamus või kallutatud hoiak. Mille poolest on need sarnased, mille poolest erinevad? Need on sarnased, kuna kõikide nende puhul diskrimineeritakse
Næss: Vihmametsi kaitstes ei kaitsta mitte neid, vaid seda osa Endast, mis on vihmamets 53. Kuidas kaitsevad süvaökoloogid endid ökofašismis süüdistamise eest? Ei tauni inimest, vaid inimkesksust, s.t maailmavaadet. Inimesel on seesmine väärtus, kuid mitte ainult temal. 54. Mida mõistab Naess ökosoofia all? Süvaökoloogia ehk ökosoofia – ökoloogilise harmoonia või võrdsuse filosoofia 55. Milles näevad ökofeministid peamist keskkonnaprobleemide põhjust? Seotud on seksism, looduse valitsemise soov, rassism ja muud sotsiaalse ebavõrdsuse vormid. Naised teevad koostööd loodusega. Teaduse peavool kujutab endast mehelikkust. 56. Mida peab K.J. Warren silmas rõhuvate kontseptuaalsete raamistike all (oppressive conceptual frameworks)? Millised on selle tunnused? Seletada, säilitada ja õigustada mitteõigustatud domineerivaid praktikaid. Väärtuse-hierarhiline, väärtustavad
avalikult võrdõiguslikkust, kuid samas suhtutakse neisse ikkagi eelarvamusega ja patroneerivalt Tüüpiliselt arvatakse, et rassism on see, kui valged ahistavad teise nahavärviga inimesi. Kuid tegelikkuses on ka vastupidi. Ühiskond rõhutab avalikult võrdõiguslikust, seega avalikult tekitatakse häbi ja nõrkust. Tegelikkuses kardetakse väljendada oma hoiakuid avalikult, kuid ega need arvamused kuskile ei kao. Seksism Kedagi diskrimineeritakse sooliste erinevuste tõttu. Eelkõige domineeriv käitumine naiste üle. Jaguneb: - vaenulik seksism ühe soo hoiakud teise suhtes, mille kohaselt on teised nõrgad, neist vähem väärtuslikud ja rumalamad. Nt naise koht on köögis. - heatahtlik seksism naisi (ka mehi) idealiseeritakse traditsioonilistes soorollides. Hoiakud tunduvad positiivsed, kuid samas takistavad võtmast ebatraditsioonilisi rolle.
Üheainsa tunnuse või käitumisjoone põhjal klassifitseeritakse inimene teatud gruppi, mille liikmed peaksid sarnanema ka teiste tunnuste poolest. Stereotüüpide kasutamise pluss on see, et tänu neile ennetame tunnetuslikku ülekoormust, jagades kõik hõlpsasti käsitletavatesse kategooriatesse. Stereotüüpide kasutamine muutub ohtlikuks, kui grupile omistatud jooni peetakse juba bioloogia või rahvuse poolt määratult alaväärtuslikeks. Rassism, seksism ja noortekultus on kõik stereotüüpide loomise viljad. Stereotüüpne mõtlemine on eriti halb juhul, kui inimesed keelduvad uut teavet vastu võtmast ning mõtlevadki ainult oma stereotüüpide raames. 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? 1)vastuvõtja enesekindlus; 2)konteksti mõju; 3)muud mõjutegurid Uues või võõras olukorras teeb aju puuduvate detailide asjus ennatlikke järeldusi, mis põhinevad peamiselt varasematel kogemustel
Kui plaanid jooksevad liiva: 1) Kui kogu võim on oponendi käes. 2) Kui oponent on vankumatu nagu kalju. 3) Kui oponent kasutab alatuid võtteid. 11 Suhtluskunst Esmamulje - Esmamulje - protsess, mille käigus saate teiste inimeste kohta infot ja tõlgendate seda. Hetkevajadustest olenevalt tunduvad eri lõhnad eri ajal hurmavamad. Rassism, seksism ja noorusekultus on kõik stereotüüpide loomise mõrud viljad. Inimene häälestub juba varajases eas oma tegudest või tegemata jätmistest üksnes nendele, mis põhjustavad heakskiitu või hukkamõistu. Kui keegi, keda te esimest korda elus näete, tekitab teist tugevat sümpaatiat või vastumeelsust, kaaluge, kas tegu pole nn parataksilise moonutusega - teie ees olev inimene meenutab teile kedagi teist.
Näitavad naisi meeste omanditena, kellel on madalam staatus ja kes on esmajoones seksuaalsed olendid. Abielludes saavad naised enamasti mehe nime. Ka lastele antakse isa nimi. Orkaanid jms on naiste nimega. Lõtvade kommetega naise kohta on rohkem sõnu kui samasuguse mehe kohta (ingl k 220 : 20). Ka naiste nimed on tuletised meeste nimedest, nt Pauliine Paul. Ka koos öeldes öeldakse enne mees ja alles siis naine, nt kas või seesama mees ja naine, Aadam ja Eeva. 38. SEKSISM DISKURSUSES. Mõnikord ei avaldu seksism kindlates sõnades, vaid diskursuses – tähendustes, mis luuakse terve lausungi, lause või pikema tekstiga. Nt võivad nn neutraalsed sõnad, millel pole sotsiaalse sooga pistmist, saada mõnes kontekstis seksistliku tähenduse, kuigi esialgu neil seda tähendust polnud. 1) People feel entitled to the car, the GIRL, etc. If they’re let down, they blame themselves.
· Stereotüüpia sotsiaalse grupi liikmete klassifitseerimine grupikuuluvuse alusel, neile ühesuguste isikuomaduste omistamine. inimeste klassifitseerimine pinnapealse tunnuse põhjal sooline stereotüpiseerimine etniline stereotüpiseerimine nimede järgi stereotüpiseerimine · Diskrimineerimine õigustamatu (unjustified) negatiivne käitumine grupi või selle liikme suhtes · Rassilised · Seksism Individuaalsed hoiakud ja diskrimineeriv käitumine Institutsionaalne praktika (ka siis, kui ei ole motiveeritud eelarvamustega), millega teatud grupi esindajale surutakse peale alluv positsioon. ·Eelarvamuste varjatud vormid Teooriad: ·Sotsiobioloogilised (Dawkins, Wilson) ·Võimukas isiksus (Adorno) ·Kultuurilised teooriad ·Patuoina teooria ·Realistliku konflikti teooria (Sherif) Eelarvamuste muutmine ·Võrdne staatus
Esmamuljet mõjutab tugevalt ka meie hetkemeelolu. N: Mõnel päeval näeme kõiges negatiivset, sest oleme halvas tujus. Nii tunduvad ka uued tuttavad sel päeval pigem ebameeldivad. Stereotüübid Stereotüübid aitavad inimestel infokülluses toime tulla, samas on nad põhilised mulje ,,moondajad". Stereotüüp on oma olemuselt üldistuse tegemine väga vähese info põhjal. Stereotüübid võivad viia ka selliste nähtusteni nagu seksism ja rassism. Eelarvamused on ,,ohtlikud" ka selles mõttes , et viivad kergesti ennasttäitvate ootusteni. Kui me pikemat aega suhtleme kellegagi lähtuvalt mingist suhtumisest, siis inimene võibki hakata vastavalt ootusele käituma. N: Lähisuhetes kaaslase truuduses pidev kahtlemine võib truudusetuseni viia. Samas positiivne ootus kellegi suhtes võib tõsta tema enesekindlust ja toimetulekut. Parataktilised moonutused
18. sajandil (irooniliselt küll oli samal ajal tegemist niiöleda Valgustusajaga). Rassismi peetakse üdini euroopalikuks väljamõeldiseks (ehk ainult India kastisüsteem on võrreldav) (kui tänapäeva USAs mustad sama asjaga tegelevad, siis ei tasu unustada, et nemdki on euroopaliku tsivilisatsiooni kandjad). Rassismi ja ksenofoobia ajalugu (järg 4) teaduslik rassism oli ka otseselt esile kutsutud orjanduse vastase võitluse poolt (ning seksism naisõigusluse, antisemitism juutide usuvahetamise jne poolt). Vajalik on teada, et samal ajal kui eestlased hakkasid 19. sajandil pead tõstma, hakkasid tekkima ka teooriad eestlaste bioloogilisest alaväärsusest. Mõisted ja olemus Rassismi juures olulised märksõnad: Omad ja võõrad. Kuni orjanduse tormilise vohama hakkamiseni Ameerika mandril, ei olnud must nahavärv veel taunitav.
eripärasust, nagu see ilmneb nende pärilikkuses, mis keskkonnast pärit mõjude ahelana "lahti rullub"". Uurides rasse ja rahvaid, olid naised teadlastele oluline uurimismaterjal. Omaaegsed teadusmehed armastasid rõhutada naise fertiilset rolli ühiskonnas, vastandina meeste rollile kultuuri hoidjatena. Naisi peeti loodusele lähemal seisvaks, järelduvalt olid nad ahelas meestest allpool. Rassimi valdkonnad (lisaks nn mainstream rassimile veel seksism ja antisemitism) Nii nagu antiikajal, nägi ka 18.-19. sajandi (Euroopa) teadus naisi kui vahevormi meeste ja laste Naine oli täiskasvamata inimene (Man). Naise lähedust lastele tunnistasid habeme puudumine, karvakasvu vähesus, proportsioonid (kehaga võrreldes suhteliselt suur pea, väikesed käed ja jalad). Selline, naise justkui lühemajalisem areng, oli seostatav sellega, et naisele oli loodus
institutsioonidega. Poliitika on olemas seal, kus on tegemist sotsiaalsete konfliktidega. - Feministid usuvad, et sugu on oluline sotsiaalne kategooria, samuti nagu sotsiaalne klass, rahvus jne. Môned väidavad, et sugu on poliitiliselt tähtsaim sotsiaalne jaotus ühiskonnas. Sellega seoses arendatakse soo-poliitika môistet analoogselt nagu marksism arendab klassipoliitika môistet. Seksism on samasugune rôhumise vorm nagu rassism. Kuid traditsiooniline poliitiline teooria on eiranud soolist rôhumist ning eitanud selle poliitilist tähtsust. Seepärast on feminism olnud sunnitud arendama poliitilist teooriat uuel moel. - Sageli kasutatakse näiteks patriarhaadi môistet, iseloomustamaks meeste ja naiste vahelisi vôimusuhteid. Termin tähendab `isa valitsemist' ning tähendab mehe ülemvôimu perekonnas ning naise ja laste allutatud seisundit. Isa domineerimine
uskumused ja hoiakud. Eelarvamus püsiv negatiivne stereotüüp, "teiste" kategoriseerimise viis. Sisaldab tugevat emotsionaalset komponenti (erinevalt stereotüübist) The Nature of Prejudice (Allport, 1954) "The human mind must think with the aid of categories....once formed, categories are the basis for normal prejudgment. We cannot possibly avoid this process. Orderly living depends on it." Eelarvamused: rassism, natsionalism, seksism, homofoobia ... Nemad on sellised! Seletused: jäänuk ajalooliselt meie-nemad vastasseisust, viis enesekehtestamiseks ja eneseväärtustamiseks kuuluvusgrupi kaudu. Isiksusetüübiti ebakindlad ja autoritaarsed isiksused eelarvamuslikumad. Kompensatsioonimehhanism. Sarnasused- erinevused Stereotüüp - Stereotypes - Domineerib - Cognitive component - Generalization in which identical characteristics are assigned to all members
Osad teoreetikud püüavad identsust eitada (valgustuse teooria), kuid identsus on väga oluliseks osaks feminismist. See ja poolmodernism on kriitiline modernse ühiskonna suhtes, milles inimolemust käsitletakse üldterminites, mille aluseks on mehe olemus. Inimolemus on universaalne, kuid seda iseloomustatakse mehelike omadustega. Patriarhaalne ühiskonnakriitika: 1) Sugu on sama oluline sotsiaalne kategooria kui klass 2) Seksism on samasugune rõhumise vorm nagu rassism või kapitalism 3) Isa valitsemine perekonnas ning naiste-laste allutavus, taastoodab mehe ülemvõimu ühiskonnas 4) Sooline ja vanuseline rõhumine Feminismi vormid. Erinevus seisneb selles, kuidas probleeme lahendada. Algselt nõuti võrdsust meestega, kuid tekkisid järgmised küsimused: milliste meestega? Milles tahetakse võrdsust? Siit ka jaotus:
Eelarvamus – püsiv negatiivne stereotüüp, “teiste” kategoriseerimise viis. Sisaldab tugevat emotsionaalset komponenti (erinevalt stereotüübist) • The Nature of Prejudice (Allport, 1954) “The human mind must think with the aid of categories….once formed, categories are the basis for normal prejudgment. We cannot possibly avoid this process. Orderly living depends on it.” • Eelarvamused: rassism, natsionalism, seksism, homofoobia ... Nemad on sellised! • Seletused: jäänuk ajalooliselt meie-nemad vastasseisust, viis enesekehtestamiseks ja eneseväärtustamiseks kuuluvusgrupi kaudu. Isiksusetüübiti – ebakindlad ja autoritaarsed isiksused eelarvamuslikumad. Kompensatsioonimehhanism. Eelarvamused: kuuluvusgrupi eelistamine: Ingroup favoritism effect: IG > OG WHY - resource competition, historical memory, rewards for self
Osad teoreetikud püüavad identsust eitada (valgustuse teooria), kuid identsus on väga oluliseks osaks feminismist. Feminism ja poolmodernism on kriitiline modernse ühiskonna suhtes, milles inimolemust käsitletakse üldterminites, mille aluseks on mehe olemus. Inimolemus on universaalne, kuid seda iseloomustatakse mehelike omadustega. Patriarhaalne ühiskonna kriitika: Sugu on sama oluline sotsiaalne kategooria kui klass jne. Seksism on samasugune rõhumise vorm nagu rassism või kapitalism. Isa valitsemine perekonnas ning naise-laste allutavus, taastoodab mehe ülemvõimu ühiskonnas Sooline ja vanuseline rõhumine Feminismi vormid Erinevus seisneb selles, kuidas probleeme lahendada. Algselt nõuti võrdsust meestega, kuid tekkisid järgmised küsimused: milliste meestega? milles tahetakse võrdsust? Sellest tulenebki jaotus: Liberaalne feminism – naistel meestega võrdsed poliitilised ja juriidilised õigused
Seda lihtsat asja põhjendatakse veel lihtsama väitega, et tingib sünniparast võrdsust see, et inimene ei saa oma vanemaid seega nahavärvi ega sugu jms valida. See tõdemus peaks olema ka rassismi kõige mõistetavam kriitika. Kordamisküsimused · Rassismi (arsti)teaduslikud alused, arstide panus probleemide tekitamisse (vt edaspidi ka peatükid eugeenikast ja natsimeditsiinist) · Rassimi valdkonnad (lisaks nn mainstream rassimile veel seksism ja antisemitism) · Rassismi õppetunnid (rassismi kriitika) 35 VII. 4. LOENG (34. õ-nädal): Kirurgia areng alates 19. sajandist. Eksperimentaalmeditsiin. Kirurgia Euroopas hakkas jalgu alla saama pärast keskaega. Põhjuseid mitmeid teaduse areng, mõnede ebauskude või eelarvamuste kadu (esmaabi taasteke nt) jne. Palju räägitakse keskajaga seoses lahkamisest (anatoomiaõppest). See on siiski natuke
Maailm ei ole geograafilisele kaardile kantav. Piir on seal, kus on kõrb, see on suur kõrberomaan. Kordub see, et peategelasel on varikujud. Stiililiselt tegemist konstrueeritud keeleuuendusega, teisalt loomuliku keeletunde sulamisega. Loomulikkuse ja kunstlikkuse pinge, mis seal stiilis seda põnevaks teeb. Kentaur räägib lühidalt kahest temaatilisest keskmest: nafta (või õli)romaan. Teiseks on see romaan külluslikust eluenergiast ja seksuaalsusest. Mehekeskne, seksistlik autor, aga seksism on teistmoodi kui Krossil. Naftaromaa- Nikyas kaevandab naftat. Nikyase puhul tegevus kasvab millekski suuremaks kui esiisade tegevus, loodusliku tasakaalu küsimus, asi võtab võimsa haarde: tegevus algab kõrbes, õpeb enam-vähem kõikjal. Viimastes romaanides retseptsioon kõikuvam olnud. Sõnajalg kivis 2006 jookseb kahel tasandil. Olulisem Nikolas Batrian, kes on 4 allveelaevahävitaja komandör, õppepommidega tehakse õppehäire, tegu tuumapommiga, asi võtab drasstilied pöörded.