4 haldusüksusut. Asutati nii sõjalises ristisõdijate ja Ladina keisririik. Ida-ja meelitati lõksu ja 10-aastase vaherahu. Templiordu,Johanniitide kui ka Bütsantsi vaheline läänekristlus ühinesid elu päästmiseks Vastutasuks tuli sultanit e Hospitaliitide Ordu ja poliitilises umbusk. Richard I katoliku kiriku alla. andsid linna tagasi. sõjaliselt toetada. Teutooni e Saksa Ordu mõttes Lõvisüda sai Veneetsia sai osa Tüürose ja Jaffa Konstantinoopolist, linna vahelise Marmara mere rannikuriba ja sadamalinnad ja Kreeta
ja Edessa krahvkond Lõvisüda. egiidi alla(see saavutati) ning Antiookia *Suurenes Bütsantsi *Lisaks sai vabariik osa Konstantinoopolist, vürstiriik ja ristisõdijate Adrianoopoli,Marmara *Kuid strateegiliste vaheline umbusk. mere sadama linna ja vigade tulemuseks Kreeta saared. (mis olid oli nendevastaste olulised tugipunktif vaenude suurenemine vahemere kaubanduses) V Ristisõda 1217- VI Ristisõda 1228- VII Ristisõda 1248- VIII Ristisõda
o 1. Nooruses oli klassitsistlik- realistlik ja traditsioonitruu o 2. Sinine ja roosa periood- sümbolism o 3. Hilisem looming- kubism Algselt köitis Pariisi Montmartre'i ja selle naudingute- ja pahaderohke ööelu, hiljem pettumus ja masendus, inimelu süngete külgede kujutamine. Sinine periood (1901-1904) sõbra enesetapu pärast o kujutanud naisi karikatuurselt, umbusk, kohati suhtus naistesse halvasti o õnnetud, muserdatud inimesed on maalitud hallikas ja sinakas koloriidis o vägivaldne inimese anatoomia moonutamine. Roosa periood (1904-1907) hakkab ületama nukraid ja traagilisi meeleolusid. elava inimese võrdkujuks on Picassol loovisik, kunstnik, artist, melanhoolne meeleolu. 1907. algas Picasso Cezanne'i periood. Hakkab lähendama looduslikke vorme geomeetrilistele vormidele.
Tähtis: · Jätkus islami konsolideerumine ning etteotsa tõusis Salah ad-Din, mille tulemusel purustati lahingus kristlaste väed ja hõivati kaitseta jäänud Jeruusalemma. Oluline: · Kolmanda ristisõja ajal tuli kristlaste eestotsa Euroopa valitsejad Barbarossa, Auguste ja Lõvisüda, kuid ka nende valitsemise ajal ei saatnud ristisõdijaid edu. Vähe oluline: · Süvenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk, kuna Barbarossa, oli sõlminud Bütsantsi valdusi ihates Ikonioni sultaniga liidu. Neljas ristisõda Väga tähtis: · Ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli nind seejärel haarasid nad enda võimu alla Bütsantsi provintsi ja lõid neile aladele Ladina keisrisiigi. · Innocentius kolmas jõudis enda põhieesmärginie ühindades ida-ja läänekristluse katoliku kiriku egiidi alla. Tähtis:
EUROOPA KULTUURIRUUMI VÄÄRTUSHINNANGUD Kuuludes Euroopa Liitu on meil kujunenud ka vastavad väärtushinnangud. Euroopa tunnustab mitmeid väärtused: sallivus, solidaarsus, hoolimine ja vastutus. Nüüdisaegadel on aga Euroopa muutunud, nagu on öelnud pühitsetud paavst Benedictus XVI: „Euroopas valitseb tuleviku osas kummaline umbusk. Euroopa on oma välise edu tunnil sisemiselt tühjaks jooksnud”. Miks on nii, et me kipume unustama väärtushinnanguid? Euroopa kultuuriruumi väärtushinnanguid ohustab sallivus. Tänapäevases ühiskonnas ei ole me harjunud inimestega, kes ei ole nagu meie. Kui tänaval jalutab vastu mustanahaline inimene, jääme me kõik alati temale järele vaatama. Tegelikult on ta aga samasugune nagu meie. Vana hea Euroopa tolerants Kolmandast Maailmast pärit pagulaste suhtes näib olevat
matkimine ning nende kasutamine sõjatöös, mis tõi neile üsna palju kasu. Nad suutsid pikka aega vastastele vastu panna. Rootslased suudeti koguni tagasi lüüa. Kuid lõpuks kurnas pikaajaline sõda väljapandud rahvaid ka majanduslikult. Kaasa oleks aidanud ka suurem elavjõud. Elavjõu puudust põhjustas see, et maakonnad ei teinud koostööd, liitlasi polnud kusagilt näha ja keegi ei teadnud täpselt mis neid ees ootab. Paljudel lõi hõlmade vahele hirm ning mõndadel tekkis ka umbusk. Polnud just palju inimesi kes oleksid püüdnud rohkem ühtsust luua ja eestlastesse positiivsust süstida. Arvan, et kui eestlased oleksid rohkem uskunud ning üritanud rohkem eestlastes ühtsustunnet luua, oleks olnud eestlaste seas vähem hukkunuid. Samuti vedas eestlasi alt teadmatus relvastuse ning sõjatehnika kohta. Eesti kaitsekorraldus polnud mõeldud pikaajalise sõjategevuse jaoks, Eestis ei olnud elukutselisi sõjamehi nagu ordurüütlid olid. Eestlaste teadmised
tugevalt koonduma, liituma. Ettetosa tõusis Salah ad-Din, 1187.a purustas kristlaste väe ning hõivas Jeruusalemma. Kolmandanda ristisõja(1189-1192) ajendiks saigi Jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas oli kolm Euroopa valitsejat: Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdaijatel edu. Eesmärk jäi saavutamata.Süvenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk. *Neljas ristisõda algatajaks oli Neljandal ristisõjal(1202 1204) üks keskaja silmapaistvamaid paavste Innocentius III. Tema nimega seostub ka Eesti aladel peetud ristisõda. Algselt oli selle sõja raskuspunkt suunatud Egiptusele, kuid hiljem kandus see mujale. See suundus Konstantinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke Veneetsia doodz, Prantsuse kuningas ja paavst Innocentius III, kes kõik olid eri põhjustel huvitatud Bütsantsi langetamisest. 1204.a toimus
Kõigile teada on see, et õnnelikuks teeb inimest armastus ja armastatud inimene. Teadmine, et sinust keegi hoolib, paneb igaühe isegi väliselt särama. Õnnelikud inimesed näevad välja erinevad. Mõnda võid ära tunda poole kilomeetri pealt, ta kiirgab ja särab , teine on naeratav ja rahulik. Meie, eestlased , ei räägi oma õnnest eriti palju. Slaavi temperamedi juures on tavaline teavitada vähesestki õnnehetkest tervet kogukonda . Meil on juskui umbusk ,et sõnume oma õnne ära kui kogu maailmale pasundame. Niigi näib õnnehetk kristallvaasina, mis vähimagi raputamise peale laiali valgub. On ka neid, kelle õnnehetked on meedia keskpunktis. Millegipärast ei meenu ühtegi laialt teadvustatud loomehetke, kus kunstnik või helilooja kogu maailmale oma tulemustest, mis loomulikult nende õnnehetked, laialt käravad. Kõik see tuleb alles takkajärele, veab veel , kui nende eluajal. Ega kõrvaltvaataja saagi ära tunda teise õnnehetke. Mingi
Mitmesugused kampaaniad suurendavad teadlikkust pidevalt muutuvast maailmast ja annavad teada, et lihtsam on aktsepteerida uusi ideid ning nedega kohaneda. Mis on ühele hea, võib olla teisele halb, nagu ütleb vanasõna. Ei ole olemas kaht täpselt sama inimest, kõigil on välja kujunenud omad põhimõtted ja seisukohad ning tihti ei taheta neist lahti öelda ega arvamust muuta jäärapäisuse tõttu. Kõige suuremaks probleemiks on inimeste madal õigusteadlikkus ning umbusk teistsuguse ja uudse suhtes. Maailm jõuab enne lõpule, kui vihkamine lõppeb. Meil on võimalik ainult vähendada vihkamist andes rahvale ja noorele generatsioonile eriti, informatsiooni, et erinemine ei olegi tihtipeale halb ning kedagi ei tohiks terroriseerida vaimselt või füüsiliselt erinemise tõttu, kas siis oma oleku, käitumise, väljanägemise, usundi või arvamuste tõttu. Maailmas ei ole vaja vihkamist, kui saab ka keskenduda sallivusele
vahel. Siin olid mehed veel Lenini päevist nagu V. Molotov, K. Vorosilov ja A. Mikojan. Keskmisse põlvkonda kuulusid A. Zdanov, L. Beria ja G. Malenkov. Neid oli Stalin edutama hakanud 1930. aastail. Noorema põlvkonna mehed olid karjääri hakanud tegema sõja ajal nagu A. Kuznetsov ja N. Voznessenski. Võimuvõitluses kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Enamasti lõppes asi vastase füüsilise hävitamisega. Samal ajal süvenes Stalini umbusk vana kaardiväe suhtes, mistõttu toimus teatavaid ümberkorraldusi parteiladvikus. Tegelik võim koondus peale Stalini veel Malenkovi, Beria, Bulganini ja Hrustsovi kätte. SOTSIALISMILEER. 1950. aastate algul oli kommunistide võimu all juba 13 riiki. Neist asetsesid 9 Euroopas (NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria ja Albaania) ja 4 Aasias (Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia). Algul nimetasid nad endid (välja arvatud NSV Liit)
Varbola Kool Referaat Vabadussõda 6.Klass Ragne Reigam 11.02.09 Sisukord 1. Tiitelleht.............................................................................................. 2. Sisukord............................................................................................... 3. Sissejuhatus......................................................................................... 4. Vabadussõda........................................................................................ 5. Vabadussõda........................................................................................ 6. Pilt....................................................................................................... 7. Kasutatud allikad................................................................................. Sissejuhatus Ma koostasin referaadi vabadussõjast.Vabadussõjast tegin referaadi se...
lääneriikidega rahu. Võnnu vallutamise kuupäeva (23. Juuni) tähistatakse tänini võidupühana. Eesti soomusrongid vabadussõjas Sõja lõpp 1919. aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused. 2010 Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga.
Sotsialistlike riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Sotsialismileeri Euroopas kuulusid NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaana ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Aasias aga Hina Rahvavabariik, Põhja-koera, Mongoolia ja Vietnami SV. 1959.aastal tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Erimeelsused Jugoslaavia ja Moskva vahel: Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, liidri isepäine käitumine. Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid need rigid, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks. Kolmanda maailma riike toetas Nõukogude Liit majanduslikult ja rahaliselt(sõjatehnika, sõjaväeli...
Teised inimesed ja rühmad kujundavad iseloomu sedamööda, kui oluliseks inimene neid endale peab, mil määral ta end nendega samastab. Suhtlemine võib tähendada ikka ja jälle, et üks ja sama käitumisviis tähendab igas olukorras ja erinevate inimeste juures ise laadi seisundeid ja iseloomujooni. Lobisemine võib tuleneda avalast loomusest ja anda tunnistust vabast enesetundest. Kidakeelsuse põhjusi on samuti mitmeid: ebakindlus ja kohmetus, umbusk ja tõredus. Iseendast rääkimine võib osutada avameelsuses ja ka isekusele. Tõsidus võib tõestada hoolivust, aga ka tõsimeelsust. Naer võib olla hea tuju ja sõbraliku suhtumise märk, aga ka dominantsuse avaldumine. MIS MÕJUTAB INIMESE KUJUNEMIST ISIKSUSEKS? On palju mõjureid, mis mõjutavad inimese kujunemist isiksuseks. Nendeks mõjuriteks võivad olla: 1) Pärilikkus; 2) perekond: a.) autoritaarne kasvatus; b.) autoriteetne kasvatus; c.) kõike lubav kasvatus d
(Seneca) Millega uhkeldatakse või mida on piinlik tunnistada, seda ei saa pidada sõprusesks. (La Bruyére) Sõprus ei vaja orja ega käskijat; sõprus armastab võrdsust. (I. Gont?arov) Uuendatud sõprus nõuab meilt suuremat hoolt kui sõprus, mis pole kunagi katkenud. (La Rochefoucauld) Pole midagi puhtamat ega soojemat kui meie esimene sõprus, meie esimene armastus, meie esimene püüd tõe poole, meie esimene tunne looduse vastu. (Jean Paul) Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) Kõige lihtsam ja ühtlasi ka kõige kindlam viis inimese petmiseks on teeselda sõprust. (Ovidius) Enamik sõpru tüdineb sõprusest ning enamik usklikke usust. (La Rochefoucauld) Aktiivne sõprus on ainus sõpruse liik, mida ma pooldan ning ühtlasi ka ainus, mis on omane minule endale. Passiivset sõprust võib leida kõikjalt. (A. Herzen) Ole viisakas kõikide vastu, kuid sõbrusta vähestega; ja proovi neid väheseid hoolikalt, enne kui kingid neile oma usalduse
ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda · edu ei olnud · F uppus jõkke tema väe võitlusvaim langes, P lahkus ühel hetkel Pühalt Maalt, kuna talle ei meeldinud Inglismaa kasvav mõju · R sai ühe rannariba ja kristlikele palveränduritele õiguse kolme aasta vältel Jeruusalemmas käia · süvenenud oli Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk · 4. ristisõja (1202 1204) algatas keskaja üks silmapaistvamaid paavste Innocentius III · esialgselt oli plaanitud peamiselt Egiptusesse, aga kaldus eemale · ristisõdijaid juhtisid Veneetsia doodz, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja paavst Innocentius III · kõik olid huvitatud Bütsantsi langemisest · ristisõdijad vallutasid basileiuse tapmisele vastutasuks Konstantinoopoli ja asutasid Ladina keisririigi
Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. Aforism mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. Ärkamisaeg 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Koht Loo alguse ja lõpu vahele jäävad sündmused, mis toimuvad tekstis piiritletud ruumis/ruumides. Romaani ,,Taevakivi" põhitegevuskohaks on Masingute kodu Äksis, täpsemalt söögituba ja kabinet. Kõrvaruumidena on teksti lisatud kõrts, kus Peterson õlut joob ning oma mõtteis selgusele püüab jõuda; ning küün, kus toimub pr Masingu ja Petersoni
vormistus). Taani kuningas loovutas 19000 hõbemarga eest valdused Saksa ordule. Mereäärsed maakonnad olid laastatud. Eestlaste iseseisvate poliitiliste ettevõtete kadumine. Jõukamad ja teovõimelisemad talupojad hukkunud. Väikevasallide vaesumine. Seega Jüriöö ülestõus on Eesti keskaja veelahe talupoegkonna ja vasallkonna ühtlustumine, neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis aina rohkem etnilise barjääriga. Tekkinud umbusk suurendas lõhet. Vana-Liivimaa valitsemine Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus 1346 Vana-Liivimaa koosnes 5 iseseisvast väikeriigist. 1) Saksa ordu Liivimaa haru ala (ka endine Taani ala), valitses Liivimaa meister. Liivi ordu polnud iseseisev poliitiline üksus, vaid Saksa ordu osa, mis hakkas 15. saj iseseisvuma. 2) Riia peapiiskopkond 3) Tartu piiskopkond 4) Saare-Lääne piiskopkond valdused killustatud 5) Kuramaa piiskopkond inkorporeeritud Maaisandad ja läänimehed
idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine. Üleminek mõlemas suunas on väga ähmane. Saab alguse vastuseisust klassitsismi vormirangusele ja valgustuse mõistuspärasusele. Ka umbusk kodanliku progressi suhtes.. Säilib loodusliku inimese ideaal ja ajaloolise mineviku vastu. Tekib huvi rahvaloomingu ja kaasaegsete kirjanike vastu. Mitmed autorid pöörduvad keskaja ja renessanssi poole, keskseks huviobjektiks saab Shakespeare. George Gordon Byron (1788 1824), William Blake (1757 1827), Edgar Allan Poe (1809 1849) Muinasjutt fantastiline või seikluslik rahvajutt, mida mõeldi välja enese lõbustamiseks ja milles väljendati endi soovunelmaid. Muinasjutt
"Selges Eesti keeles"(1974) IV. „Armastuskirjad“(1975) Juhan Viiding I. „Ma olin Jüri Üdi“(1978) II. „Elulootus“(1980) III. „Tänan ja palun“(1983) IV. „Osa“(1991) Kes oli Juhan Viiding? Või võiks hoopis küsida, mis oli Juhan Viiding? Just mis, sest minule tundub Juhan Viidingu olemasolu kuidagi äärmiselt paradoksaalne. Ma ei tea miks, aga vaadates Eesti filmiarhiivi pilti, kus Juhan Viiding koos Jaan Tätte ja Marko Matverega laulab, tekib umbusk selle pildi tõesusesse, just nagu selle inimese reaalne eksistents näib äärmiselt vastumeelsene ja mõistmatuna. Juhan Viiding on jäänud minu jaoks lugudesse, raamatutesse ja luuletustesse, kust ta ei ole suutnud läbi murda. Ja ma usun, et põhjus on tema eriilmeises olmuses. Võib alustada tema omapärasest iseloomust, julgusest ja tahtest erineda ning teha asju teistmoodi. Siinkohal võiks
2. Pilgud on esimesed armastuskirjad 3. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. 4. Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu 5. Ainult lahkumisel või jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse 6. Armastus on nagu palavik: ta sünnib ja kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi tegemist 7. Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole 8. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 9. Pole hirmsamat kõrbe kui elu ilma sõpradeta 10. Õnn on see, kui üks mure on lõppenud ja teine pole veel alata jõudnud 11. Kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab 12. Naerata, homme on veel hullem! 13. Ärge kaotage pead. Elu tahab seda paitada 14. Suur leek süttib pisikesest sädemest 15. Südamel on omad põhjused, millest mõistusel pole aimugi 16. 90% kõigest on rämps 17. See, mida sa ei tea, on alati tähtsam sellest, mida sa tead 18
Ehituslikud ja tehnilised takistused: Kaldtee puudumine Liiga kitsad uksed Liftide puudumine Helisignaaliga valgusfoori puudumine Liiga kõrge kõnniteeäär või bussiaste Suhtlustakistused: Empaatiavõime puudumine Liigse abi ja kaastunde pakkumine Kliendi solvamine tema puudele viidates Sobiva sõnavara mittekasutamine Klienditeenindaja kartus küsimuste esitamisel Mida edule orienteeritud inimene kunagi ei ütle, kahtlused ja umbusk, kuidas usutavalt valetada, kuidas suhelda ülemusega 7 lauset, mille peaksid oma kontorisõnavarast välja jätma, kui soovid olla edukas: «See ei kuulu minu tööülesannete hulka.» «Seda ei ole võimalik teha.» «See ei ole minu süü.» «See võtab kõigest minuti aega.» «Ma ei vaja abi.» «See ei ole õiglane.» «Nii on seda alati tehtud.» Kui tõtt ei saa rääkida:
a. Eesti üksustest lahingutes 22. territoriaalne laskurkorpus. Selles teenisid Eesti Vabariigi aegsed sõdurid ja ohvitserid. Vahetult sõja eel kõrvaldati korpuse eestlastest juhtkond. Sõja algul saadeti väeosa Pihkva oblastisse sõdima Leningradi suunas pealetungiva vastasega. Siis koosnes täiendust saanud korpus juba peamiselt venelastest Kahtlustav suhtumine mõjutas tuntavale eestlaste võitlustahet palju deserteerus, üle 4000 eestlase langes sakslaste kätte vangi. Moskva umbusk hiljuti NSVL iga ühendatud rahvaste vastu süvenes veelgi. Septembri lõpul kõrvaldati rindelt kõik Baltimaadest ja Poolast pärit sõdurid ning volga-sakslased. Selleks ajaks rivisse jäänud eestlased saadeti tagalatöödele (nn. tööpataljanidesse).. Sõja alguskuudel evakueeriti Eestist Nõukogude tagalasse üle 60 tuhande inimese. Neist 33 tuhat mobiliseeriti Punaarmeesse. Väeteenistuse asemel veeti kutsealused itta töölaagritesse sisuliselt vangilaagritesse, kus suri 1/3.
4.1858. a Mahtra sõda. Peale maa päriseksostmise seadusi uued talurahvarahutused, neist suurim: Mahtra mõisas 2. (14. ukj) juunil 1858 toimunud ülestõus oli 1858. a Põhja-Eesti talurahvarahutuste keskne sündmus. Ärevus kasvas juba kevadel seoses 1856. a talurahvaseaduse väljakuulutamisega, mis pidi toimuma 20. aprillil piduliku jumalateenistusega kõigis kirikuis, kuid asendati seaduse vallatalitajatele kätteandmisega kihelkonnakohtuis. Maad võtsid umbusk ja kuulujutud, erilist pahameelt põhjustas asjaolu, et teokoormisi tuli täita endises ulatuses. 19. mail keeldusid Pahklamõisa talupojad abiteo korras tööle ilmumast, maikuu lõpuks oli vastuhakke juba 18 mõisas Viru-, Järva- ja Harjumaal, Tammikuja Tuhala mõisa talupojad kogunesid Toompeale õigust nõudma. Mõisnike nõudel saadeti rahutuste piirkonda kaks roodu sõjaväge. Eriti karmilt kohtlesid karistussalklased talupoegi Habajal jaOjasool, pekstes 50 vitsahoobiga tõrkujate seljad
Landeswehri sõda tähistas eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutamise päeva (23. juuni) tähistatakse tänini võidupühana. 3.Vabadussõja lõpp 1919.aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused. Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga.
Vaadeldaval perioodil oli venelaste osa kõige rohkem suurenenud,kuna toimus massiline võõrtööliste sissevool. (8,2% 30,3%) 10.Millised kultuurisündmused või kultuurielu mõjutanud sündmused toimusid järgnevatel aastatel?Milline oli iga sündmuse tähtsus? 1947.a-üldlaulupidu-kujunes suursündmuseks ja taastus ka laulupidude traditsioon. Laulupeod muutusid nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. 1950.a-kulmineerus poliitiline umbusk haritlaste suhtes EKP VIII pleenumil. Paljud haritlased olid sunnitud oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. Tollast ajastut iseloomustasid ulatuslikud paljastuskampaaniad ja puhastused/vallandamised kultuuri-ja teadusasutustes. 1955.a-alustas saateid Eesti Televisioon.Suurenes ka Eesti Raadio saadete maht.Kuigi kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat,oli tollane meedia siiski
Jeruusalemma kuningriigi poliitilises tähenduses II Auguste ja Inglise suunduti Kontstatinoopoli alla. Tripolise ja Edessa KuningasRichard I Lõvisüda. *Põhieesmärgiks oli Ida-ja krahvkond ning Antiookia *Suurenes Bütsantsi ja Läänekristluse ühinemine karoliku vürstiriik ristisõdijate vaheline umbusk. kiriku egiidi alla(see saavutati) *Kuid strateegiliste vigade *Lisaks sai vabariik osa tulemuseks oli nendevastaste Konstantinoopolist, vaenude suurenemine Adrianoopoli,Marmara mere
Taani kuningas loovutas valdused Saksa ordule. Küll aga olid mässulised ja summutajad korraliku laastamistöö teinud ning veel kolm aastat nimetatakse seda „tühjaks ja mahajäätud maaks“. Jüriöö ülestõusu võib nimetada ka Eesti keskaja veelahkmeks: talupoegade ja vasallkonna erinevused suurenesid ning vastastikusest võitlusest sündinud umbusk suurendas lõhet veelgi. PILET 4 1) Muinasaja matmisviisid Kammkeraamika – maeti asula territooriumile, põranda alla. Anti kaasa nuga, merevaik, ehted jm. Nöörkeraamika – surnud maeti kõrgemale künkale, nad pandi maa sisse kaevatud hauda külili ja kägarasse, mõned seoti nööriga kinni. Surnuid hakati kartma. Noorem pronksiaeg – kivikirstkalmed – 5-8 m läbimõõduga ringikujuliselt laotud
1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa me ei saa lihtsalt riiki tühistada siis tuleb meil looduseisund mõtteeksperimendina läbi viia. 2. Mida arvab Hobbes loodusseisundist? Hobbesi järgi pole midagi hullemat, kui elu ilma riigi kaitseta. Hobbesi järgi viib valitsuse puudumine meid ränkadesse konfliktidesse. Loodusseisund kui sõjaseisund. See on seisund, kus igaüks on õigusega umbusklik iga teise suhtes, ja just umbusk, mitte lihtsalt egoism või sadism, viib sõjani, kus inimesed ründavad kasu, julgeoleku ja maine pärast. See sõda toidab ennast ise, sest mõistlik kahtlus vägivaldse käitumise võimalikkuses viib üha kasvavale vägivallaspiraalile. 3. Milline on Hobbesi arusaam inimloomuse ja mis mis seos on sellel poliitikafilosoofiaga? Hobbesi järgi saab inimloomuse mõistmiseks kaks võtit: enesetunnetus (aus sisevaatlus
Landeswehri sõda tähistas eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutamise päeva (23. juuni) tähistatakse tänini võidupühana. SÕJA LÕPETAMINE 1919.aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused. Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga
sõprus. Sõprus suurendab rõõmu ja vähendab kurbust. Kui sõber sureb, siis me kaotame osakese endast ühe parema osa. Sõber on hinnalisim varandus. Sõber on su teine mina. Tõeline sõber ei jäta sind ka siis, kui terve maailm on sinu vastu. Sõprus pole see, kui keegi ütleb: "Sa oled mu sõber!", sõprus on see, mida me ajajooksul kohtame. Fassaad ilutseb möödujaile. Paraaduks avaneb tuttavaile. Tagahoovi minnakse sõpradega. Sõprus lõppeb seal, kus algab umbusk. Some people come into our lives and quickly go.. Some people become friends but get lost suddenly when we need them.. Some people become friends and stay awhile, leaving beautiful footprints on our hearts. Some people become friends and stay forever, right beside you, like I try to do.. You are the one I adore, and I hope you are always right here, when I need you, like you always were been. I can't live my life without you. I want you to know that I love
39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud par...
Toimus kogu muudeti Kingissepaks. ühiskonda hõlmav propaganda. 1978. a Jõhvimaa muudetakse Kohtla-Järveks ja Virumaa Rakveremaaks. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased pagesid NL võimu hirmus Läände. Paguluses olenud vaimupärand oli rikkalik. Kodumaale jäänud haritlased langesid ideoloogilise terrori ohvriks: nende tegevust piirati, sunniti sellest isegi loobuma. Poliitiline umbusk aina kasvas ning EKP võitles nn kodanliku natsionalismi vastu. Teadlased pidid senised tööd maha salgama ja edaspidi kinni pidama vaid NL sotsialistlikust realismist. 1950. aastatel algas osaline enesetaastumine vaimukultuuris. 1960. aastatel oli kultuurielus vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued väärtushinnangud ja ideaalid. Kultuuritarbimine ja massiteave Vaimne surutis avaldas suurimat mõju kõrgkultuurile. Rahvakultuuri aktiivsus aga püsis
inimese võrra. Ja lapsi sünnib vähe, erand oli ses suhtes vaid aasta 2000. Elu on noortele näidanud, et nende vanaemad ja vanaisad tulevad riikliku pensioniga (elatusraha I pensionisambast) hädapärast ots-otsaga kokku. Ei ole ka tulevikus loota, et vanainimene saaks I sambast raha enamaks kui esmasteks eluvajadusteks. Praegu on selged põhjused, miks inimesed nii visalt end vabatahtlikult kindlustavad liiga väike sissetulek; keeruline pensionisüsteem; umbusk pensionifondide suhtes (mitte asjata). Neile tulekski lahendus leida vähendada tulumaksumäära, loobuda sundkogumiskindlustusest muretu vanaduspõlve tagamiseks on tänapäeval veel muid võimalusi. Ning teha üheselt selgeks hea pensioni teeb inimene endale ise. 5. KOKKUVÕTE Eestil ei ole vaja luua sotsiaalkindlustust Euroopale. Euroopas on see juba olemas. Sotsiaalkindlustust on vaja meie oma inimestele. Kõik me saame paraku kord nii vanaks
SÕJA LÕPETAMINE Rahuläbirääkimised. Tartu rahu 1919.aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused. Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga
enda ellujäämist, isegi kui see tähendab süütute ründamist. Locke'i arusaam on hoopis teistsugune, kuna ta väidab, et ehkki loodusseisund "oleks vabaduse seisund, pole see ometi omavoli seisund. Loodusseisundis on valitsevaks Loodusseadus, mis seab kohustuse igaühele." Siit järeldub see, et Locke arusaamade kohaselt on meil kohustus oma käitumist piirata, aga see ei tundu siiski piisav, näitamaks, et loodusseisundis poles umbusku ega ka hirmu. Hobbes ju väitis, et hirm ja umbusk võivad olla aluseks, et loodusseisund muutuks sõjaseisundiks. Aga Locke mõtteviis on selline, et inimesed peaksid käituma nii nagu Loodusseadus neid õpetab. (Wolff, 1996). Leian, et inimesed soovivad elada õnnelikku elu ja püüdlevad täisväärtusliku elu poole, inimesed tahavad, et nende soovid oleksid rahuldatud ja see tekitaks samuti jällegi teatud võistlust ja konflikte oma kaaslastega, mis jällegi nõuab seda, et oleksid teatud piirangud. Aga
sotsiaalse kontrolli vahenditeks ühiskonnkihtide üle, kel on vähem võimu.“ „Ühiskonda valitsev eliit püüab jätta jätkuvat muljet, et olemasolev ühiskonnakorraldus vastab kõigi sotsiaalsete kihtide huvidele.” 3p. Loe ja analüüsi järgnevaid väiteid: „Naiste ja meeste erinev roll ühiskonnas tuleneb nende bioloogilistest erinevusest. Bioloogia määrab saatuse.“ ja „Eestlastel on loomu poolest omane töökus, individualism, tagasihoidlikkus, aeglane reaktsioon ja umbusk kõige võõra vastu.” Need mõlemad väited on: A.) Funktsionalistlikud? B.) Konfliktiteoreetilised C.) Sotsiaalkonstruktivistlikud D.) Strukturalistlikud E.) Essentisialistlikud F.) Marksisistlikud 2p. Analüüsi tsitaati: „Võim on sotsiaalse klassi võimalus oma eesmärke realiseerida“ (n. Poulantzas, 1973). Kas selline viis võimu käsitleda on: A.) Struktuurfunktsionalistlik? B.) Inteaktsionalistlik C.) Parsonslik D.) Konfliktiteoreeriline E
suguinstinkt Orienteerumisinstinkti häired: kvantitatiivsed intensiivistumine, refleksi elavnemine pidurdumine (torpiidsus) kvalitatiivsed nõutus uurimisrefleksi suundumine ebaadekvaatsele objektile Toitumisinstinkti häired kvantitatiivsed intensiivistumine: bulimia(suurenenud näljatunne), polüfaagia, aplestia(kõht ei saa täis) pidurdumine: hüporeksia, anoreksia kvalitatiivsed väärastunud toitumisinstinkt- nt sööb kriiti Enesekaitseinstinkti häired kvantitatiivsed intensiivistumine: umbusk, foobiad pidurdumine: ohutunne puudub v on oluliselt vähenenud kvalitatiivsed autoagressioon: valutunde alanemine, sotsiaalne apaatia Suguinstinkti häired kvantitatiivsed intensiivistumine e. Libiido kõrgenemine (naistel nümfomaania, meestel satürism) pidurdumine e. Libiido nõrgenemine naistel frigiidsus, mis omakorda jaguneb vastumeelsuseks meeste suhtes (misandria) ja hirmuks suguühte ees (düspareuunia) meestel inoopia, mis omakorda jaguneb vähenenud suguvõimeks (impotentsus) ja
Landeswehr'i sõda tähistas eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutamise päeva (23.juuni) tähistatakse tänini võidupühana. Sõja lõpetamine 1919 aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. · Eesti ja Vene esindajate I kohtumine Pihkvas lõppes tulemusteta · Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste kui umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused Novembris 1919 jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus tagasi lüüa. Kuna teised baltiriigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi.
Satub seltskonda, kus kõik peab olema comme il faut laitmatu, suurepärane käitumine ja välimus.. Esialgu läheb T. kaasa, kuid ta pettub ja leiab muid väärtusi. Oluliseks pr. valgustajate (Russeau, Voltaire) teostega tutvumine. Ta püüab hakata süvitsi analüüsima inimolemust, -hinge. Jätab ülikooli pooleli, naaseb Jasnaja Poljanasse täieõigusliku omanikuna, Tal on 300 pärisorjast talupoega. Suhted kujunevad keeruliseks: T püüab nende elu kergendada. Esialgu talupoegades umbusk. Ta teeb sõite Moskvasse, Peterburi, et olla kursis kultuuri ja kirjandusega, üritab end ise harida , kaardimängukirg. Hakkab päevikut pidama, kasutab palju ka loomingus. 1851 astub enese teostusekssõjaväkke. See periood jõuab ka loomingusse. (Sevastoopoli jutustused) Läheb sinna lootuste, ootustega karjääri teha, kuid pettub : lihtsõdur kahuriliha. Tolstoid häirib, et sõda toob kaasa mõttetu tapmise. Osaleb Sevastoopoli lahingus
1. Keskaja üldiseloomustus Henriku Liivimaa kroonika XIII saj Filid eepiliste pärimuste tundjad ja bardid Alguseks loetakse aastat 476, kui viimane lüüriliste laulude looja Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Suur umbusk - nõiaprotsessid tõugati troonilt. Ristiusustamine ja sõjad Lõpuks nimetatakse Inglise kodanliku Monarhia revolutsiooni algust 1640. Hansa liit ja tsunftid Orjandus feodalism Uus inimtüüp ja väärtused Antiiktsivilisatsioon varemetes Katk Kaubateede metsistumine - kauplemise Rüütliturniirid
9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3
Transiitreklaam – suur päralejõud, võime tõmmata tähelepanu, kestev ekspositsioon, väike maksumus, geograafiline ja demograafiline selektiivsus. Puuduseks mittepäralejõudmine teatud ühiskonnakihtidele, halb psühholoogiline selektiivsus, võimalus ebameeldiva konteksti ilmnemiseks, teksti esitamise raskused. Naftakompaniid, finantsasutused, toiduainetööstus. Interneti kaudu reklaamimine – suur selektiivsus ja paindlikkus, suur maht, kiire tagasisside. Probleemiks umbusk, madal ulatus, keerulisema info läbilaske piiratus. Bännerreklaamid tüütavad ja kuluvad kiiresti.
9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3
oma senised toetajad ka selliste kodanlike ringkondade hulgas, kes senini olid positiivselt suhtunud liikumise püstitatud eesmärkidesse. 24. Talvesõda 1939-40. Eellugu: aastatel 1809-1917 oli Soome olnud Venemaa keisririigi osa. Soome suurvürstiriigi ja Venemaa suhted olid stabiilsed ja rahulikud Soome venestamise ja I MS-ni. Pärast Soome kodusõda iseloomustasid Soome ja Nõukogude Liidu vahelisi suhteid umbusk ja vimm, mida raskendasid Soomes 1920.ja 1930.aastatel esinenud paremusäärmuslus ja NL toetatud kommunistlik liikumine. Kui NL tugevnes, hakkas ta huvituma endiste äärealade tagasivõitmiseks. Formaalselt parandas suhteid Soome ja NL mittekallaletungileping (1932), kuid tegelikult olid suhted enne II MS väga jahedad. Kes?Nõukogude liit vs Soome. II ms osa. Sõda algas, kui Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda lõppes 13
Monotoonne hääl. Tüdimus Aeglane kõne, medel toon. Depressioon Kõrge hääl, empaatiline toon. Entusiasm Kõrgenev intonatsioon. Imestus Järsk kõne. Kaitsehoiak Aeglane ja napp, kuid tabav kõne, vali hääl. Viha Kõrge hääletoon, «hakitud kõne». Umbusk Peegeldamise saavutused: 1) Saate kontrollida oma oletuste õigust. 2) Saate aidata kõnelejal oma tunnetest teadlikumaks saada. 3) Teie peegeldus julgustab kõnelejat nägema oma tundeid osana situatsioonist ja neist rääkima. 4) Kui kõneleja kuuleb, et tema tundeid peegeldab tagasi aksepteeriv kuulaja, tunneb ta, et temast saadakse aru. 8 Mõned juhtnöörid on kehakeele lugemisel abiks:
meie enam ei taju, säästis neid paljudest pahedest. Tänapäeval, kui rafineeritumad maneerid ja peenem maitse on surunud meeldimiskunsti kitsastesse reeglitesse, valitseb meie kommetes labane ja petlik ühetaolisus ning näib, nagu oleksid kõik vaimud visatud ühte ja samasse valuvormi: kogu aeg viisakus nõuab ja sündsus käsib; kogu aeg järgitakse tavasid, mitte kunagi omaenese vaimulaadi. Enam pole ei siirast sõprust ega tõelist lugupidamist ega õiget usaldust. Kahtlused, umbusk, hirmud, vihkamine ja reetmine peidavad vahetpidamata selles ühetaolise ja salakavala viisakusloori all, selle nii kõrgelt kiidetud peenekombelisuse taga, mille me võlgneme oma sajandi valgustatusele. Ei sõimata toorelt oma vaenlast, vaid laimatakse teda osavalt. Rahvuslik vihkamine hääbub, aga koos sellega ka isamaaarmastus: põlatud harimatus asendatakse ohtliku skeptitsismi ja küünilisusega. Niisugune ongi puhtus, mille meie kombed on saavutanud; sel viisil me olemegi saanud
Ehkki SLV majandus arenes 1980. aastail aeglasemalt kui varem, oli ta ikkagi võimas tööstusmaa, mis rahvuslikult kogutoodangult oli maailmas 4. kohal. SLV välispoliitika Adenaueri lähim välispoliitiline eesmärk oli saavutada SLV suveräänsus ning arendada võimalikult tihedat koostööd lääneriikidega. Hitlerliku Saksamaa agressiooni ohvriks langenud Lääne-Euroopa üldsus jälgis algul umbusklikult SLV poliitikat. Adenauer seadis eesmärgiks lõhkuda see umbusk. Eriti tihedaid suhteid püüti arendada Prantsusmaaga, kellele oli tekitatud viimase kolme sõja läbi korvamatut kahju. 1963. a. sõlmitigi lõpuks kahe maa vahel koostööleping. 1955. a. tunnustasid lääneriigid SLV täielikku suveräänsust, samal aastal võeti ta ka NATO liikmeks ning 1957. a. oli SLV üks Euroopa Ühenduse asutajaid. 1955. a. sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga, kuid Bonni ja Moskva suhted jäid endiselt jahedaks. Suhted SDV-ga olid madalaimas seisus 1960
orienteeritus, saavutused Jaapan, Itaalia, Austria o Feminiinsus Sugude võrdsus, võrdsed võimalused, koostöö, kompromiss, solidaarsus, hoolimine Norra, Rootsi, Taani, Soome 4. Ebamäärasuse vältimine Millisel määral püütakse hoiduda ebamäärastest olukordadest. o Ebakindluse vältimine kõrge: umbusk muudatuste suhtes, ranged reeglid paigas, ebakindlus tekitab stressi Oluline on kindlustunne Kreeka, Portugal o Ebakindluse vältimine madal: muudatustega kohanemine kiirem, vähem kirjalikke reegleid, paindlikkus Oluline on tegevusvabadus Rootsi, Taani, Singapur 32. Defineeri võim. Kirjelda juhi võimuallikaid. Too näiteid ja anna hinnang, kas ja millised
Suur: suur lõhe alluvate ja juhtide vahel, autokraatlikum juhtimisstiil, tugevamal on õigus, alluvad ootavad juhendamist, suurem kontroll arvamus, et inimesed põlgavad tööd (Mehhiko, Filipiinid). Väike: töötajad initsiatiivikad, juht ja alluv võrdsed, juht peab lugupidamise ära teenima (Austria). · Määramatus: millisel määral püütakse hoiduda ebamäärastest olukordadest. Ebakindluse vältimine kõrge: umbusk muudatuste suhtes, ranged reeglid paigas, ebakindlus tekitab stressi, oluline on kindlustunne (Kreeka, Portugal). Ebakindluse vältimine madal: muudatustega kohanemine kiirem, vähem kirjalikke reegleid, paindlikkus, oluline on tegevusvabadus (Rootsi, Taani, Singapur). · Individualism/kollektivism: kas tähtsam on üksikisiku või grupi huvi. Individualistlik: suurem vabadus ühiskonnas, tähtsad üksikisiku soovid ja vajadused, eneseteostus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
