saj Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsutjateks olid Vanim ja kaalukaim - Riia peapiiskopkond (18 lõpust alates eramõisaid. Vasallide õiguslik seisund Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad 000km2) muutus järjest kindlamaks. Taani vasallidel alates korraga. Esindatud oli 4 kuuriat ehk seisuslikku Tartu piiskopkond (9600 km2) 1315 pärandatavad läänid, pojale. 1329, tütrele. gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, Valdused killustatud - Saare-Lääne piiskopkond Teistel hiljem. Tartu 1450 ja Saare-Lääne 1524. ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja (7600 km2) Maaisanda õigused nt kohtuvõim talupoegade üle linnad. Arutati tähtsamaid välis- ja Vaeseim ja iseseisva poliitikata - Kuramaa läks vasallidele 14. saj
ed (m) elt elt kõrgus elt kõrgused RP 1 1 1630 + 417 + 416 41,607 1424 + 415 + 417 42,024 2 1213 1009 I 2 1315 - 115 - 114 42,024 1432 - 114 - 113 41,911 3 1430 1546 + II 3 1172 26 + 26 41,911 1097 + 26 + 27 41,938
x3 1642 16013 1750 VII x3 1155 - 0215 - 0215-2 16013 1100 - 0215 - 0217 Rp590 1370 15796 1315 Kon 15659 16652 - 958 - 494 troll - -993 - 493 arv utus ed Arvutas
Cagliari 1245 1510 x x x Trapani x 1955 2230 x 1235 1510 Agadir 1440 - 1730 x x x Nador x x 1620 1815 x Tangier x 0725 0920 x 1620 1815 Faro x x x 1120 1315 Porto 2230 2355 x 1725 1850 x Alicante 1650 1915 x 1910 2135 x Fuerteventura x x x x Gran Canaria x 1240 1610 x x Lanzarote x x x x Malaga 1950 2235 2005 2255 x 1950 2230
d (m) lt kõrgused t 1 Rp1 1630 + 417 + 4161 43,197 41,567 1424 + 415 + 417 1 1213 1009 2 1 1315 - 115 - 1141 41,984 1432 - 114 - 113 2 1430 1546 3 2 1172 + 26 + 261 41,871 1097 + 26 + 27
punktidelt I RP1 1630 + 417 + 1424 + 415 + 1 1213 1009 II 1 1315 - 115 - 1432 - 114 - 2 1430 1546 III 2 1172 + 26 +
Anna Haava Autor: Laura Lepik Koeru 2017 Anna Haava elu • Elas aastatel 1864 –1957 • Luuletaja, libretist ja tõlkija • Kasvas üles talus • Esimene avaldatud luuletus oli äsja lahkunud Lydia Koidula mälestuseks • Miina Härma lõi Anna Haava luuletustele viisid • 1890ndate lõpus eluolud halvenesid • Suri üksikuna ja lasteta Nii ta on Tal on pikad põllepaelad, suured pikad siidipaelad, ta on tantsul nagu tuul, harva vaikib tema huul. Hääl tal on kui hõbekellal, silmad nagu tähed hellal, kuri ta ka natuke — ta on armas minule. Jää vait, mu süda Jää vait, mu süda, kannata! Küll ükskord lõpeb piin — ja peaks veel alles algama su võitlemine siin. Küll ükskord otsa nutetud su pisarad on kõik, haud heldelt enda avab sull' — siis oled õnnis-vaik. Isamaja Künkad kõrged päikse paistel, Mets nii haljas, org nii vaik: Läikiv laine, vete pinnal, Vesililled valgemad, Kaasik kaunis jõe kalda...
kaugused (m) tagumiselt punk ± mm tidel t I Rp 1 1630 + 417 43,197 1424 + 415 1 II 1 1315 - 115 43,299 1432 - 114 2 III 2 1172 + 26 43,042 1097 + 26 3 123
Must meri Geret Perv ja Ode Maria Punamäe 8.b Asukoht Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri Koordinaadid 43°- 49° N 34° - 46° E Suurus ja soolsus Pindala Soolsus 422 000 km2 16-18 Sügavus Võrdlus maailmamerega Keskmine (35) 1315 m u. poole väiksem Maksimaalne 2210 m Kliima ja taimestik Soojusvööde parasvöö Taimestik rannikul kasvab lähis- troopiline taimestik Elustik Loomad , kalad Meduus Meriroos Merihobu Astelrai Ansoovis Stauriid
t I Rp 1 1630 + 417 + 416+1 43,166 41,536 1424 + 415 + 417 1 1213 41,953 1009 II 1 1315 - 115 - 115+1 43,268 41,953 1432 - 114 - 114 2 1430 41,839 1546 III 2 1172 + 26 + 26+1 43,011 41,839
ed (m) elt elt elt kõrgused I RP1 1630 41,542 1424 2 1213 + 417 + 416+1 41,959 1009 + 415 + 417 II 2 1315 41,959 1432 3 1430 - 115 - 114+1 41,846 1546 - 114 - 113 III 3 1172 41,846 1097
Gootika kontrolltöö 1. Gooti stiili tunnused: Teravad kaared, mingi kõrgustesse (kõrged müürid), raskuspärasus kadus. 2. Nimeta gooti kirikuid Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal: Itaalias: Milano toomkirik, Pisa katedraal, Siena katedraal Prantsusmaal: Jumalaema kirik, Amiens'i katedraal, Reimsi katedraal, Chartres'i katedraal Saksamaal: Kölni katedraal, Strasbourgi katedraal 3. Inglise gootika omapära ja näiteid: Võlvid, leeke stiil, dekoorirohkus. Näiteid: Lincolni katedraal, Yorki katedraal, Westminster'i katedraal, Salisbury katedraal. 4. Gootika jõudmine Eestisse: Gootika jõudis Eestisse tänu taanlastele, kui nad siinseid alasi allutasid ristiusule. Hakati ehitama kindluseid, linnuseid, kloostreid, kirikuid. 13.sajandi lõpul. 5. Tallinna keskaegsed kirikud ja nende ehitusaeg: Niguliste kirik(1315), Oleviste kirik(1265/1267), Püha Vaimu kirik(14.saj), Toomkirik (1233) 6. Tall...
Neid omakorda mõjutavad sõjad, epideemiad ja näljahädad. Keskaja algul 4.-7. sajandil, vähenes Euroopa rahvastik märgatavalt. Põhjuseks olid rahvasterändamise perioodi segadused ja 6. sajandil haripunkti jõudnud katkuepideemiad. 7. sajandil hakkas aga rahvaarv taas pikkamööda kasvama. Loomulikult ei olnud rahvastikutihedus kõigis Euroopa paigus ühesugune. 14. sajandi jooksul vähenes aga Euroopa rahavastik märgatavalt. Selle põhjuseks oli 1315.-1317. aastatel kogu Euroopat tabanud näljahäda ning aastatel 1347-1351 erakordelt laastav katkuepideemia. Eluiga. Pere Inimesee eluiga oli keskajal lühike: isegi normaalsetes oludes polnud see palju üle 30-40 eluaasta. 50-aastane mees oli juba eakas, 70-aastaseks elamist peeti Jumala eriliseks kingituseks. Eriti suur oli keskajal imikute ja väikelaste suremus. Peredel sündis küll palju lapsi, kuid vaid umbes pooled neist saanud täisealiseks
Põhjasõda Liivi sõda Jüriöö ülestöus (1700-1721.a.) (1558-1583.a.) (1343-1345.a.) Rootsi vastu hakkasid 16. sajandi keskpaiku 1315. aastal tabas maad võitlema Taani, Poola, ja kerkis päevakorda terav ikaldus ja näljahäda. Sõja Venemaa. Eesmärgiga küsimus, kellele kuulub Paljud talupojad surid. põhjused vähendada Rootsi ülemvõim Läänemerel. ülemvõimu ja vallutada Selle eest hakkavad Järjest suurenesid Rootsile kuuluvaid võitlema tugeva koormised, eriti Taani alasid
Vana-Liivimaa valitsemine ja Keskajal suurenes viljakasvatuse osatähtus. Odra talupoegade olukord keskajal kõrval hakati kasvatama talirukist. Üks raskemaid Ptk.9-10 viljakalduseid saavutas haripuntki 1315.aastal. Ikalduse põhjustas külm, mis võttis rukki, orda ja muu vilja. Paljud surid nälga. Mõis tähendas ülikule kuuluvat talu. 5
MUINASAEG Kiviaeg Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on praegu IX aastatuhande algusest eKR pärinev Pulli asulakoht. Arheoloogid on ühendanud teatud ühelaadsed muistsed arheoloogilise kultuuri alla, näiteks Kunda kultuuri alla kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad ja ka Pulli. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuid Eestis kasutati ka kvartsi. Tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, millest tehti ka niinimetatud kivikirveid. Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud. Neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbes 5000. aasta paiku eKr. Valmistatud savinõusid, mida oli erinevalt ilu...
Kroonika on kirjutatud ristisõdijate pilgu läbi, erapooletult.Algne tekst ladinakeelne. Kroonikast leiab kattuvusi teiste maade kroonikatega, nt "Vanem Edda", kus kordub südame söömise motiiv. Andrei Hvostov, on hakanud kirjutama Henriku kroonikaid tänapäevses vormis, andes vihje, milline või tegelikult maailm siis olla. Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315-1348 (Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega. Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577. Kroonikal oli kiire läbimüük, kuna Saksaaml oli see kaasaegsete sündmuste kirjeldamine. Kirjutas Ivan Julma koletutest tegudest. Balthasar Russow oli ise pärit Eesti soost, kes läbi abieluda oli jõudnud kõrgkihti. Juhuluule XVII sajandil. Barokk. Reiner Brockmann Brockmann - 1637 “Pulmalaul” - algab eesti kirjandus (kirjutatud aleksandriinis). Juhuluule - võib nimetada ka tähtpäevaluuleks
Talupoegade sunnismaisus, pagenud talupoegade väljaandmine (va linn). Maksude suurenemine > võlad. 1507 kaotati relvakandmisõigus 16 saj pärisorjus Keskaegne põllumajandus Kolmeväljasüsteem (oli enne), mehaanilised veskid. Viljakasvatuse osatähtsuse suurenemine, uued põllumaad metsa arvelt, oder < talirukkis. Tööloomad härjad, hobused > sõnnikuga põldude väetamine; toidulaud; kehakate (nahk, vill). Mõisates vähem. Viljaikaldused, nt 1315 külm Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga Saksakeelne ülemklass ja mittesakslastest maarahvas. Terav etniline ja sotsiaalne lõhe aeglane kultuuri juurdumine. Muinasaegsed ornamendid 17.-18. saj. Ristiusu ja kristlike tavade juurdumine, põletusmatused. Linnade ja kiriku, mõisate kaudu kultuurimõjud, rikkalikud keelelised laenud. Vaimne kultuur ristiusu vastuvõtt. Linnad ja kaubandus Linnade õiguskorraldus
kõhunäärme põletikule Maks Rasvmaks alkohoolne maksapõletik pöördumatu maksa sidekoestumine maksavähk eluohtlikud verejooksud Süda ja vereringe Südamelihase kahjustus, rütmihäired, kõrge vererõhk, ajuinsult Aju Mälu ja õppimisvõime halveneb, tasakaaluhäired, langetõbi, hallutsinatsioonid, kõnehäired Alkohol arvudes (Eestis) Aastas tarvitatakse täiskasvanud inimese kohta absoluutset alkoholi u 1315 liitrit Igal aastal hukkub alkoholi tõttu umbes 2000 inimest 10 000 inimest käib igal aastal psüühika ja käitumishäirete tõttu ravil Alkoholisõltuvuse diagnoosi saavad aastas 3500 meest ja 700 naist Eestis on ligi 100 000 alkoholisõltlast 60% enesetapu sooritanutest on alkoholi kuritarvitajad või sõltlased Kasutatud allikad http://www.alkoinfo.ee/kogused/misonalkohol http://www.haigekassa.ee/files/est_kindlustatule_juhendid/Alkohol%20minu %20kehas_final.pdf
VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule,...
Vahemerd ühendab Musta mere ja Egeuse merega Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid. Musta mere põhjaosas asub Krimmi poolsaar. 4. Musta mere pindala on 436 400 ruutkilomeetrit ja sarnaneb suuruselt Läänemerega, mille pindala on 420 000 ruutkilomeetrit, ja Punase merega, mille pindala on 450 000 ruutkilomeetrit. Must meri on väiksem Kariibi merest, mille pindala on 2 754 000 ruutkilomeetrit. 5. Musta mere keskmine sügavus on 1315 meetrit ja maksimaalne sügavus on 2210 meetrit. Must meri on palju sügavam Läänemerest, mille keskmine sügavus on 55 meetrit ning suurim sügavus 459 meetrit. Samas on Must meri madalam Kariibi merest, mille suurim sügavus on 7686 m. 6. Soolsus on merepinna lähedal keskmiselt 18,3 , mis on umbes pool maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on suhteliselt madal, kuna Musta merre suubub palju jõgesid, millest kõige suurem on Doonau
Simone Martini Simone Martini oli Itaalia maalikunstnik, kes sündis Sienas 1283. Arvatakse, et ta oli Duccio õpilane. Teiste arvamuste kohaselt oli ta Giotto õpilane. Esimene Simone'i töö on tuntud fresko ''Maestas'' Sienas Jumalaemast ja Kristusest. Originaal maalitud 1315, restaureeritud meistri poolt 1321, kuna oli saanud niiskuse käes kahjustada. 1320 maalis ta ühe altari osa St. Catherine kiriku jaoks Pisas, mis nüüdseks on tükkideks võetud- üks osa on Pisa akadeemias ja kaks teist tükki teistes hoonetes samas linnas. Järgmisel aastal oli ta Orvietos ning maalis üht altariosa San Dominico kirikule, mis on praeguseks säilitatud selle linna muuseumis. Ta naasis tagasi Sienasse. Ta oli tegevuses 1328 oma imelise portreega Foglianost, mis oli
Eestlaste põhiliseks koormiseks kujunes kümnis. Esialgu tasuti seda viljas, hiljem hakati nõudma karjakümnist ja muid lisamakse. Maks nimega hinnus oli kindlaks määratud suurusega naturaalmakse. Probleem tekkis sellest, et aadlike arv kasvas ja sellega kaasnes koormiste kasv. Aadlikud hakkasid endale maad kokku kraapima. Algul võeti ainult väike osa talupoegadelt ja hiljem võeti maad veel juurde. Kui alam ei suutnud kohustusi mõisniku ees täita, siis ta sunniti lisakohustusi täitma. 1315. ikaldus ja näljahäda mõjus talupoegadele eriti raskelt. Catrin Kelly Rand 11.01.2017 Võlakoorma kergendamiseks võeti talupoegadelt maad ära. Eestlastelt nõuti teotööd, esialgu mõni päev aastas, hiljem palju rohkem. Samuti eestlaste üksused omasid olulist rolli ordu kui ka piiskoppide sõjakäikudel. Catrin Kelly Rand 11.01.2017
kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik Pildirüüstajad- Missa- jumala teenistus(ladina keeles) Kerjusmunga ordu- Katedraal- on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. 1. Vasallide olukorra muutumine keskajal? Nende õiguslik olukord muutus üha kindlamaks. Alguses polnud lään pärandatav aga aja jooksul sai seda pärandada 1315.a. isalt pojale, hiljem 1329.a. isalt tütrele kõrvalsugulusastmes kuni 5. põlveni pärandatavaks. Nii kujunes vasallidele lään sisuliselt võõrandamatuks omandiks. Maaisandatele kuulunud õigused, nt kohtuvõim talupoegade üle, läksid 14.saj samuti üle vasallidele. 14.saj paiku hakkasi nimetus ,,vasall" vaikselt hääbuma ning hakati rääkima rüütlitest ja junkrtest kui omaette seisusest. 2. Maaisandate omavahelised suhted? Suhted polnud väga kiita
1. Narratiiv keskendub tavaliselt ühe tähtsa isiku ehk ,,suure inimese" eluloole, kelle saavutused elus on silmapaistvamad kui teiste omad. Selle suurem tähtsus peitub kultuuri kirjeldamises ja ajaloo edasi andmises. Tavaliselt on loo keskmes indiviid, keda vastandatakse mingile grupile või uuritakse nende omavahelisi seoseid. Grupina kujutatakse inimesi, kellel on samad väärtused, nt võib üks grupp olla üks seisus, aga jaotus võib olla ka soo või mõne teise tunnuse järgi. ,,Gilgames" seostub kunagise sumeri kuninga Pilgamesiga, aga lugu pole kirja pandud tema ülistuseks, vaid see kannab suuremat sõnumit. Loo moraaliks on sõprus, samuti kujutatakse tsivilisatiooni erinevaid tasandeid. ,,Ilias" on sõjaeepos, aga selle tegelik soov on rääkida lugu inimeseks olemisest, defineerida ülimat väärtust. Näiteks ,,Iliase" VI laulus arutavad Hektor ja tema naine Andromache sõja üle. Homeros esitab kaks erinevat nägemust, millest mõlemal on oma tõe...
Liivimaa kroonikad 13 kuni 17 sajandil 13 saj. 1 . Läti Hendriku Liivimaa Kroonika. Kirja pandud 1224 27 ladina keeles. Kirjutatud ristisõdijate vaatepunktist. Tähtsus: · ainus sedavõrd põhjalik kirjalik mälestusmärk, mis käsitleb perioodi, mida tuntakse eestlaste muistse vabadusvõitlusena. · Ka keeleajalooline väärtus: kohanimede järgi on võimalik näha keele arengut ja muutumist. Ilukirjanduslik funktsioon: õhtusöömaaegadel ettelugemine. · Pannud aluse mitmetele edasistele kirjanduslainetele.. mõjutused tänapäevani. Räägib Saksa ordu asutamisest. Kõige olulisem eestlaste jaoks on piiskop Albert, kelle juhtimisel viiakse läbi ristisõda. Paavst kuulutab ristisõja välja. Läti Hendrik teeb kogu sõjakäigu kaasa (1208- 27) Kroonika kujutab ühelt poolt eestlaste muistset pag...
9 18 230 1292 838 6,7310181 0,0033247 10 20 232 1298 832 6,7238324 0,0033271 11 22 234 1304 826 6,7165948 0,0033295 12 24 236 1309 821 6,7105231 0,0033271 13 26 238 1315 815 6,7031881 0,0033299 14 28 240 1320 810 6,6970342 0,0033278 ... 989 2100 2312 2130 0 Keskmine: 0,0026167 Et algjuhtivust pold võimalik otseselt määrata, siis on see leitud järgmiselt graafikult, kus 0 on arvutatav
sõlmpunktides. Linnaõiguse andis maaisand. Eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile. Hiljem tekkisid juurde Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu.Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased, sakslastega konkureerida/ kohalikus kaubanduses oli aga eestlastel eeliseid.( Füüsilist jõudu nõudvad käsitööalad olid eestlastel) 4. Jüriöö ülestõus. Põhjused: koormiste ja kohustuste suurenemine, mõisate tekkimine, 1315 ikaldus ja nälg, Taani kuninga soov Põhja-Eesti maha müüa, mälestused muistsest priiusest. Sündmused: 23. aprill 1343, Saha kabel(Pandi põlema) Tallinna lähedal, eestlaste edu ootamatus, Padise kloostri vallutamine, ühtne tegevusplaan neli kuningat, 10000-line sõjavägi Tallinna all, Pööre ülestõusus- Liivi Ordu kaasamine, 4. mai 1343 läbirääkimised Paides eestlaste väepealike tapmine, Kanavere lahing, 14
rahvas ning saarlased. ·Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: 1) Kehtestati kümnis alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt. 2)Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. 3) Pidi üleval pidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu kümnendikkukümnisest. 4) Kirikute ja teede ehituse kohustus 5) Teotöö kohustus, algul mõned päevad aastas, hiljem rohkem. ·Eriti raskeks muutis eestlaste olukorra 1315.a. ikaldus ja näljahäda. Talupoegade jagunemine: - Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, peamiseks koormiseks teotöö - Üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas. - Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. - Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud
. Koguvälisvõlg (mln eur) 19026 1 2 16721 7 8 2 19178 2 2 13.5 . sh valitsemissektor (mln eur) 527,2 746,6 771,8 512,6 1263 1399 1582 1462 1490 1480 14 Aastakeskmine rahvaarv (tuh) 1337 1335 1332 1327 1323 1318 1315 1315 1316 5 Majandusõpetus Teema 15.Mõisted Rahvusvaheline kaubandus ja valuutakurss 6
läbi ei saaks. Ristimisega kaasnesid ka ,,ristiusuliste kohustused" *kümnis : 10nes osa talu saagist.(algul tasuti viljas ,hiljem tekkis ka karjakümnis ja muid lisamakse) *hinnus: kindlaksmääratud naturaalmaks.(kergem varjant), seal pidid ülal pidama kohalikku preestrit ja maksma erilist kirikumaksu , ehk kümnendikku kümnisest. Kuna maksud olid nii suured siis jäid talupjad mõisnikele tihti võlgu ja selleeest piirati talupoegade vabadust ja pandi talle lisakohustusi. Tagajärjeks oli 1315. A Ikaldus ja Näljahäda Lisaks oli vääl töömahuka kohustusena kirkute , linnuste , teede rajamine. Teotöö- Töötamine mõisa juures isandate käsul (algul paarkorda aastas hiljem rohkem) Kõik See koormus viis üha rohkem mõttele kuidas vabadust taastada. 11§ Kodusõda- protestsõda linnas või riigis nõudmaks ,kas õigust , töökoorma vähendamist vms. Konföderatsioon- organisatsioonide või riikide liit paavst- kiriku kõgem juht
ettevõtmistest *talurahva jõukam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt hukkunud *väikevasallid vaesusid Vana-Liivimaa valitsemine 1.Vana-Liivimaa koosnes: *Saksa ordu Liivimaa haru (Liivimaa meister) *Riia peapiiskopkond (Riia piiskop) *Tartu piiskopkond (Tartu piiskop) *Saare-Lääne piiskopkond (Saare-Lääne piiskop) *Kuramaa piiskopkond (Kuramaa piiskop) 2.Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul kindlamaks. *alates 1315. a saadi lääne pärandada *1329. a laiendati pärimisõigus tütardeke *1397.a said pärimisõiguse Harju-Virus mõlemad sood aga ka kõrvalsugulusastmed kuni 5.põlveni *nõnda kujunesid läänid vasallide võõrandamatuks omandiks, mis kahandas maaisanda võimutäitust *kiiremini arenes pärimisõigus Harju-Virus, mujal aeglasemini (Tartus 1450.a ja Saare-Läänes 1524.a); ordu alal jäi keskaja lõpuni kehtima mittepärandatavuse põhimõte
riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud välja minekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. · Läänivaldused- vasallidele sõjateenistuse eest jagatud maa. Läänide suurus oli küllaltki erinev, lääni suuruseid hinnati adramaades. · Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks · Läänid ei olnud esialgu Liivimaal pärandatavad, surma korral langes lään maaisandale tagasi. · 1315.aastal said Taani kuninga vasallid õigus pärandada lääni isalt-pojale. · 1329.aastal võis pärandada isalt-tütrele. · Teistes Liivimaa väikeriikides oli pärimisõiguse areng aaeglasem. · Tartu piiskopi vasallid said 1450aastal, Saare-Lääne piiskopi vasallid tõenäoliselt alles 1524.aastal. · Ainult ordu alal jäi kuni keskaja lüpuni kehtima lääni mittepärandatavuse põhimõte.
Maaisandad jagasid osa oma valdusi läänimeestele e vasallidele. Vastutasuks kohustus vasall maaisandat ustavalt teenima, pidi maksma teokoormist eest. Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne ja piisavalt jõukas. Vasallide side oma läänivaldustega oli alguses üsna nõrk. Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi paar korda aastas. Peeti ühiseid söömaaegu talupoegadega vakusepeod. 1315. aastal oli Liivimaal ränk näljahäda; Taani kuninga vasallid said Valdemar-Eriku lääniõiguse (lääni pärandamine isalt pojale). 1329. aastal laienes pärimisõigus tütardele. 1397. aastal muudeti ordumeister Juningeni armukirja alusel läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole ka kuni viienda põlve sugulasteni. Läänid kujunesid vasallide võõrandamatuks omandiks
ELU MAAL KORDAMINE 1. Mõisted Ikaldus-saagi osaline või täielik häving halbade ilmaolude tõttu Polder- kuivendatud ja tammidega kaitstud maa-ala, mille pind on allpool naaberveekoguu pinda Must Surm- 1347-1351 Euroopat tabanud suur katkuepideemia Kesa-ajutiselt sööti jäetud põld Rangid-hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis-maaomaniku suurmajapidamine Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu Teokohustus-talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paikne...
koonduma. Need toimusid Valgas ja Volmaris. Maapäeva kutsus kokku, kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Sinna kuulus 4 seisust: 1. Piiskopkonna valitsejad ja kõrgemad vaimulikud 2. Ordumeister ja käsknikud 3. Vasallid 4. Linnade esindajad 4. Lääniaadli (vasallide) õiguste kindlustumine (§ 9) Lääniaadlite õiguslik seisund polnud esialgu eriti kindel, kuna läänid polnud pärandatavad. 1315. aastal aga said Taani kuninga vasallid õiguse pärandada lään isalt pojale (Valdemar-Eeriku lääniõigus). 1329. aastal laiendati pärimisõigus ka tütardele. 1397 muudeti läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole kõrvasugulusastmetes kuni 5. põlveni. Läänid muutusid vasallide võõrandamatuks omandiks. 14. sajandil läksid ka varem maaisandale kuulunud õigused vasallidele üle (nt kohtuvõim talupoegade üle). 5. Kanna kaardile keskaegsed linnad
kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf. Praeguse ilme sai kirik 15. ja 16. sajandil, mil pikendati pikihoonet lääne suunas, rajati praegune ilusate tähtvõlvidega kooriruum ning kõrgendati torni. Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. Kirik on mitmete tulekahjude käigus kannatada saanud. 1840datel taastamise käigus lisandusid välisilmesse neogooti elemendid. Niguliste kirik Kirjalikult mainitakse kirikut esmakordselt 1315.a. 3-lööviline 4 traveega pseudobasilikaalne esijalgne kirik asus tollal veel müüridega ümbritsemata piirkonnas ja tal oli kaitsefunktsioon. Toonasest algkirikust on praeguseks säilinud vaid torni alaosa ning pikihoone põhimüüristik, osaliselt lõuna- ja põhjaportaal , samuti kooriruumi fragmendid. Praeguse ilme sai kirik aastail 1405-1420 toimunud ehitustööde käigus, mil kesklööv ehitati külglöövidest kõrgemaks ja kujundati kirik täisbasiilikaks
He was succeeded by his son Edward I. Edward I conquered Wales in 1284. He also tried to conquer Scotland and it even went right for him but only temporarily. Under the direction of Robert Bruce Scotland managed to restore its independence. In 1307 he was succeeded by Edward II, his son. In 1311-1315 there was the Great Famine. There was a series of cold and wet springs and early winters that reduced harvests throughout western Europe, and by the Spring of 1315, about ten percent of the population had died of starvation, and a number more had perished of illnesses that they could not fight off in their malnourished state. Edward II's reign lasted until 1327 when the leading was taken over from him by his son Edward III. The Hundred Years War began in 1337. It was a struggle between England and France for the dominance of Wester Europe. In Medieval England, the Black Death was to kill 1.5 million people out of
SÖÖMINE-JOOMINE KESKAEGSES TALLINNAS Inna Põltsam TOIDUAINETE VALIK LIIVIMAAL Keskaja Euroopas kuulus inimese toidusedelis kõige tähtsam koht teraviljadest valmistatud toitudele, ennekõike muidugi leivale, kuid ka putrudele, suppidele jne. Muinasajal olid Eesti peamisteks viljakultuurideks rukis ja oder. Samuti kasvatati ka tatart, kaera ja nisu. Seoses talivilja kasvatamisega kujunesid eeldused kolmeviljasüsteemi levikuks. See oli maaviljeluse tähtsaim uuendus, mis keskaeg kaasa tõi. Selle tulemusena kasvas haritava maa pindala, suurenes saagikus, mitmekesistus toodangu sortiment ning tänu sellele paranes oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju ro...
Mida pikem maa mingi punktini seda kauem läheb ka mõttes. Ruumiline dimensioon säilib ka mõttes. 4. Miks esineb laste hulgas eideetilist kujutlemist (fotograafilist mälu) rohkem kui täiskasvanutel? Eideetiline (fotograafiline) mälu esineb siis, kui me suudame mõnd objekti pärast lühiajalist pilguheitu täpselt meenutada. Me imetleme täiskasvanuid, kes seda suudavad, kuid paljudel lastel on see omadus loomupäraselt olemas. On tehtud katse, kus 1315 aastased lapsed suutsid vastata piltide kohta, mida nad olid 30 sekundit vaadelnud, detailsetele küsimustele. Nt: Mitu triipu oli sebral all paremas nurgas. Oletatakse, et kuni 50% alla 11aastastest on eideetiline võime, kuid selle oskuse kadumine on põhjustatud sellest, et koolis pannakse üldiselt pearõhk verbaalsetele võimetele. Lapsed ei tea nii palju sõnu kui täiskasvanud. 5. Millised on defineerivate tunnuste teooria ja prototüübi- ehk iseloomulike
uuenduseks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamist. Keskajal suurenes viljakasvatuse osatähtsus metsa arvelt hariti juurde uusi põllumaid. Maha raiutud puudest saadi küttepuid ja ehitusmaterjali. Põllumajandusega oli lahutamatult seotud ka karjakasvatus tööloomadena kasutati härgi ja hobuseid, neilt tuleneva laudasõnnikuga väetati omakorda põlde. Sageli tabasid siiski maad viljaikaldused. Üks raskemaid näljahädasid Vana-Liivimaa ajaloos saavutas haripunkti 1315. aastal. Kuna see õnnetus tabas kogu Kirde-Euroopat, tõusis vilja hind tohutult ja palju inimesi suri nälga. Kasutatud kirjandus Eesti ajalugu I õpik gümnaasiumile, 2005. AVITA kirjastus www.Wikipedia.org (vaid kinnitatud faktid) www.Estonica.org http://epl.ee/ http://www.aeg.puidutarve.ee/index.php/Esileht - http://www.eam.ee/ - 8
veel 1789. aastal 7% talupoegi pärisorjad. Pärisorjus kaotati enamikus riikides ajavahemikul 1721–1820, Rumeenias 1864. aastal. Viimase piirkonnana Euroopas kaotati pärisorjus Bosnias ja Hertsegoviinas 1918. aastal. Soomes, Norras ja Rootsis ei ole pärisorjust olnud. Eestis hakkas pärisorjus tekkima 13. sajandil, kui pärast vallutamist andsid maahärrad oma vasallidele kodukariõiguse ja 1315. aastal kõrgema kohtuvõimu õiguse Harju- ja Virumaal. 14. sajandil tekkisid sunnismaisuse ilmingud, kuna talupoeg, kes oli omavoliliselt asunud elama teise feodaali valdustesse, pidi maksma senisele isandale trahvi. 15. sajandi esimesel poolel hakati pagenud talupoegi tagasi nõudma ja sõlmiti ka vastastikuseid kokkuleppeid talupoegade tagastamiseks. 1458. aastast on säilinud selline kokkuleppe Tartu piiskopkonnast
Talurahva olukorra muutumisest XIII-XIX sajandil Eesti alal eksisteereis kaks omaette maailma vallutajate ja allutatud rahva oma. XIII-XV sajandil: talurahva elu tegid raskeks kesine põllupind, endised põllupidamise viisid ja tööriistad ning feodaalne ükskõiksus põllumajanduses. Siia lisandusid veel kümnis ja hinnus. Lisaks tuli ülal pidada preestrit ja kirikut. 1315.a. tõi see kaasa näljahäda. XV-XVI sajandil: Talupojad olid jagunenud vastavalt jõukusele ja päritolule: maavabadeks, adratalupoegadeks, üksjalgadeks ja sulasteks. Vana-Liivimaa üldine jõukus parandas talupoegade olukorda. Põllumajanduses valitses kolmeväljasüsteem. Talus oli keskmiselt 3-5 meeshinge, mitu hobust, härga,lehma ning muid loomi. Suuri katsumusi tõi kaasa Liivi sõda /1558-1583/. Külad jäid kaitsetuks, kasvasid koormised, talupojad võeti sõtta
See oli löök Põhja- Lääne-Eesti ja Saaremaa rahvale, kes tegelesid merekaubandusega. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endiseks. eestlased pidid ka feodaale oma tööga üleval pidama. *Ristimisega kaasnesid "ristiusuliste kohustused". Põhiline koormis - kümnis (kümnes osa talu saagist). Algul tasuti viljas, hiljem karjakümnis, hein. Kindlaksmääratud *naturaalmaks - hinnus. *kui talup. jäi mõisnikule võlgu, andis see põhjuse piirata ta vabadust, anda lisakohustusi. 1315. ikaldus ja näljahäda, eriti rängad Harjumaa rahvale *töökohustus-linnuste,kirikute ehitus, teede rajamine. mõisates teotöö kohustus- *talupojad vabadeks, neil oli oma maa ja kasutamiseks ühisvaldus. lubatud kaubitsemine. *Suurim oli Harju-Viru vasallide omavolu talupoegade suhtes *1297 Vana-Liivimaa kodusõda (ordu vastu Riia linn + peapiiskop+Tartu ja SaarL) *1304 konföderatsioon (liit) ordu juhtimisel Paides Riia linna ja peapsk vastu *1238
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia ...
Tarmo Soots ALUMIINIUM JA TEMA SULAMID REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: Annika Koitmäe Tallinn 2011 1. SISSEJUHATUS 1827 a sai Saksa keemik, kes oli hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida keegi polnud kunagi näinud. Algul eraldas ta metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metalse läike. Katsed saada seda metalli kangina või suurte teradenajäid esialgu tulemuseta. Alles 1845 a, peale 18 aastat püsivaid otsinguid sai Wöhler uut metalli nööpnõelapea suuruste teradena. Väliselt oli see sarnane hõbedaga, kuid 4 korda kergem. Kuna uue metalli saamise lähteaineks oli ammu tuntud maarjased ( ladina keeles alumen), siis hakati ka seda metalli kutsuma alumiiniumiks. Veel 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Tänapäeval kas...
Vasallidest kujunes siinne maa-aadel (hilisemad mõisnikud). Esialgu elati kindlustatud linnades (Tallinnas Toompeal), mõned vasallinnustes (Kiiu, Purtse), XIV saj. alustati mõisate rajamist. Kõige varem ja ulatuslikumalt rajati mõisaid Harju-Virus. 1241.a. koostatud Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae) on Eestimaal alles 3 mõisa, Taani kuninga vasalle on nimistus 115. 1343.a. oli Harju-Virus juba 23 mõisa. Esialgu läänistati maid eluaegseks kasutamiseks. 1315 Valdemar Eriku pärimisõigus muutis läänid pärandatavaks meesliinis. 2 Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõusu tähtsaim allikas on Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika. Hoeneke oli Jüriöö ülestõusu kaasaegne. Kroonika on alamsaksakeelne ja pole algsel kujul säilinud, kuid selle üksikasjaline ümberkirjutus on olemas XVI saj. Liivi ordus teeninud Johannes
Kirikuõiguslikud moodustasid 13.saj keskpaigast ühtse kirikuprovintsi Riia peapiiskopi juhtimisel. Läänisuhted Maa jagunes maaisanda domeenideks ja vasallide läänivaldusteks. Domeen kuulus maaisandale ja selle tuludest kaeti riigivalitsemise kulud ning isiklikud väljaminekud Läänivaldused vasallidele sõjateenistuse eest pakutud maa, läänisid hallati 13.saj lõpust eramõisatest ,,Taani hindamisraamat" Läänid alates 1315.a pärandatavad, ordu alal mittepärandatavad. Pärandatavus vähendas maaisanda võimutähtsust. Maaisandale kuulunud õigused (nt. kohtuvõim) läksid samuti üle vasallidele. Maaisanda tähtsus vähenes formaalsuseni. Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks, mis võisid hõlmata mitu kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis. Ametkonnad jagunesid vakusteks, 46 küla. Sisepoliitika
Riiale. · 1312 - inkvisiitor Franciscus de Moliano käik Liivimaal. Kogus orduvastaseid kaebusi, millest suur osa on säilinud. Ordu pandi ajutiselt kirikuvande alla, ent vabastati sellest suurte summade maksmise järel paavstile. · 1314 - Vooses kohtunud Tallinna ja Saare-Lääne võimukandjad saatsid ühise kirja ordule ja Riiale, manitsedes neid vaenustsemist lõpetama. See on tuntud Voose otsusena. · 1315 - ränk näljahäda Vana-Liivimaal. Harju-Viru rüütelkonnale anti Valdemar-Eriku lääniõigus. · 1316 - Ordu poolt organiseeritud Sigulda vandenõu peapiiskopi vastu. · 1322 - Leedulased rüüstasid Tartu piiskopkonda. · 1323 - Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvamaale, Pihkvat ei suudetud vallutada. · 1329 - Tartu linn põles maha, peavarjuta jäi kuni 2500 inimest. Ordu sõjakäik Pihkvamaale. · 1330 - Riia-ordu sõda lõppes viimase võiduga, linn läks
Rüütlivägi ja jalamehed: võim ja sõjaline efektiivsus Keskaeg on periood, mida iseloomustasid pidevad sõjad. Need sõjad olid põhjustatud tugeva keskvõimu puudumise tõttu, mis oleks vägivalda monopoliseerinud ja rahu taganud. Sõdu soodustas ka rüütliideoloogia, mis õilistas vägivalda ja vaimulikkonna seisukoht, mis aktsepteeris vägivalda, kui hädavajalikku pahet, et sundida halbu head tegema. Pärimisõiguse kohaselt sai vanim poeg kogu päranduse endale. Kuna aadlik seisuse tõttu põldu harida ei saanud, jäid üle vaimulikuamet või pidi ta hakkama kannupoisiks rüütli teenistuses. Guillaume, räägib oma viimasena sündinud pojast, kelle jaoks ei jätku maad ega varandust: "Tema on mulle iseäranis armas. Elaks ta selle eani, et tast rüütel võiks saada, sõitku ta ringi, et kuulsust leida; küll siis leiab ta ka selle, kes teda armastab ja kes talle suurt au osutab, suuremat kui kellegile teisele." ("Guillaume le Maréchal" G.Du...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
