Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub. Mis on suitsetamine? Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti, sigari või piibuga. Mida sigaret sisaldab? Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit
Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus
SUITSETAMINE Suitsetamine muudab välimust Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided haisevad tubaka järele. Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased. Suitsetamine vähendab füüsilist võimekust Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos joosta ja palli mängida ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest tegevustest. Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub tal aga
..................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU......................................................................................8 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED...............................................................................................9 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS.........................................................................................................12 LISA...................................................................................................................................................16 3.KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................
Sisukord 1. Sissejuhatus. Referaadi teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. 2. Mis on suitsetamine? Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega (1). Mida sigaretid sisaldavad? Kui paljud teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: · Ammoonium leidub puhastusainetes · Ammoniaak- uriinis
raskemaid eneseületamisi. Sellise inimese jaoks on esimesed suitsuvabad päevad võitlus iseenda ja suitsunäljaga. Vaid mõnede aastate möödudes, saab suitsetamisest loobunud inimene olla rahulik suitsetavate inimeste seltsis, tudmata kiusatust ise suitsetada. Selle uurimistöö käigus tahaksime kinnitada või ümber lükat Suits,kahjulik tegur Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained
Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud.Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained Haigused ·vähkkasvajad ·Ajuinsult ·Südameinfarkt ·Gangreen ·bronhiit ·veresoonte lupjumine ·Kõrgvererohutõbi Mida teeb suitsetamine Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres Süda ja väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. veereringeelundid Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki.
Euroopas. Umbes sellel ajal jõudis tubakasuitsetamise komme ka Eestisse. Tubakasuitsus olevad keemilised ühendid on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus sisalduvad: vähki tekitavad ained sõltuvust tekitavad ained valgeveresust tekitavad ained pärilikke muutuseid põhjustavad ained radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Suitsetamine soodustab väga paljude haiguste teket ja raskendab nende kulgu. Passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on tihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. 1998 aasta andmetel suitsetab 16-24-aastastest meestest 39% ja naistest 18% .
ained. Närimistubakast saadud nikotiini sisaldus on suur, kuna suurem osa nikotiinist neelatakse alla ning päevane kasutusaeg võib ulatuda isegi 10 tunnini. Närimistubakas sisalduv nikotiin põhjustab igemetes vereringe häirumisi, mille tagajärjeks on igemepõletik. Suitsuvabade tubakatoodete mõju Inimesi, kes tubakatooteid ise ei tarbi, ei ohusta suitsuvabade tubakatoodete tarbijate läheduses olles ka pasiivne suitsetamine, kuid tarbija jaoks ei ole suitsuvabad tubakatooted kahjutud. Nagu teisedki tubakatooted sisaldavad suitsuvabad väga kergesti sõltuvust tekitavaid aineid. Arvatakse et nuusktubakas tekitab kiiremini sõltuvust kui sigaretid. Nuusktubakaga satub vereringesse lühikese ajaga suur doos nikotiini. Passiivne suitsetamine Sigareti suits ei kahjusta ainult suitsetajat, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega isegi
Last ootav naine, kes suitsetatab, napsab päevas 10g beebi kaalust. Rasedus kestab ~9kuud ja kuus on ~30 päeva, seega 2700 grammi. Põhjused, mis tõukavad inimesi suitsetamisele Noored hakkavad suitsetama uudishimust soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on cool ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang, halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Suitsetamist õigustavad väited noorte suus: Suitsetamine tõstab toonust; mul on madal vererõhk; olen väga väsinud ning mul on raske kontsentreeruda; sigaret annab energiat; hommikul aga aitab ärgata; pärast paari sigaretti on ka mõtted selgemad. See kõik on tõepoolest nii
Suitsetamine Mõnus sigarett hommikukohvi kõrvale? Või tubli nikotiiniannus pärast pingelist päeva? Eestis on taoliste harjumuste ohvriks rohkem kui pooled mehed ning naistest kuulub suitsetajate ridadesse tubli neljandik. Kõik teavad fakti, et suitsetamine on tervisele äärmiselt kahjulik. Suitsetamine põhjustab näiteks südameveresoonkonna haigusi, raseduse katkemist, erinevaid kasvajaid, suurendab maohaavandite ja osteoporoosi ohtu. Seega -- kui sa suitsetad, siis teed sa üsna palju selle heaks, et võimalikult vara hauda minna. Harjumus ja sõltuvus Suitsetamise mahajätmise muudab raskeks asjaolu, et tuleb loobuda nii suitsetamisharjumusest kui ka nikotiinisõltuvusest
PALDISKI GÜMNAASIUM 9.klass Agnes Blank SUITSETAMINE Uurimistöö Juhendaja Natalia Sidorova Paldiski 2010/2011 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Suitsetamine 4 Suitsetamine ja noored 5 Tervis ja rasedus 6
Lapse väike sünnikaal Surnult sündinud laps Südame-veresoonkonna haigused, sh südame koronaarhaigus (pärgarterite kahjustus), südame infarkt, ajurabandus Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus) Raili Tiits 4 Mehed ja suitsetamine ohud! Nikotiinil on EREKTSIOONI NÕRGENDAV mõju. Suitsetavatel meestel esineb jalavalusid ja krampe reie-ja sääreosas, mille põhjuseks on arterite ahenemisest tingitud halb verevarustus jalgades. Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad. Tekitab impotentsust Langeb sperma kvaliteet südame- ja veresoonkonnahaigustele ning pahaloomulised kasvajad Raili Tiits 5 Tubaka tarbimise mõjud
Suitsetamine Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Piip ja tubakasuitsetamise komme jõudsid Eestisse pärast Kolmekümneaastast sõda. Tubakat hakati kasvatama kaheksateistkümnendal sajandil, mil linnadesse asuati tubakamanufaktuurid. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Suitsetamisel tekib · Haisev hingeõhk · Kollased hambad · Rögaeritus
SUITSETAMINE SISSEJUHATUS Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab üks uus liik ,,sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu
paiselehti jt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level MIDA TEEB SUITSETAMINE INIMESE ORGANISMIGA? Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub organismi üle 4000 erineva keemilise aine. Neist vähemalt 60 on tõestatud vähitekitajad ELUNDID, MIDA SUITSETAMINE KAHJUSTAB 1. SÜDA JA VERERINGE: Pulss kiireneb ja vererõhk suureneb Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust, peavalu. Ahenenud veresooni Suureneb südamelihase infarkti oht 2. HINGAMISTEED JA KOPSUD:
............................lk.8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................lk.9 2 SISSEJUHATUS Iga päev, ka täna, proovivad kümned ja kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid.
Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. Lisaks füüsilisele sõltuvusele nikotiinist on suitsetajad sageli sõltuvuses ka suitsetamisest kui tegevusest. Tugev harjumus läita sigarett näiteks kohvilauas, autoga sõites või muudel juhtudel võib takistada loobumisotsust tegemast. Passiivne ehk kaudne suitsetamine Sigaretisuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja -on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem
Sõltuvused Suitsetamine Maarja Suurem KM10-PE Sõltuvused Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Suitsetamine · Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuid Click to edit Master text styles paljud inimesed ei teadvusta seejuures, Second level et tubaka puhul on tegemist siiski Third level uimastiga. Kuigi see on seaduslik, tekitab tubakas tugevat sõltuvust, Fourth level millest saadakse aru alles selle küüsis Fifth level olles.
Suitsetatakse peaaegu igal pool: sünnipäevadel, tänavatel, sõpradega koos olles ,koolis jne. Noored on aga lausa nii julgeks läinud et enam ei minda suitsu tegema koolimaja nurga taha, vaid täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Aastatel 1988-1996 viidi Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Keilas, Hiiumaal ja Saaremaal läbi suuremad terviseuuringud. Neis osalesid 2., 6. ja 9. klassi õpilased. Selgus, et 9. klassi jõudnutest on suitsu proovinud 71,5% poistest ja 43,2% tüdrukutest. Esimene sigarett tehti keskmiselt 10. ja 13. eluaasta vahel.
See on hea ja õige, kui inimene suudab otsustada, millist neist vabadustest järgida ja millist mitte. Kõik sõltub sellest, kuidas tahetakse elada ja mida saavutada. Vabadus valida ongi vajalik selleks, et vältida soovimatuid tagajärgi, see tähendab elus edukalt toime tulla. Õigused ja vabadused on aga seotud vastutusega. Suurema osa otsuseid teeb inimene ise, teised saavad vaid nõu anda. Üks selliseid valikuid on ka suitsetamine või sellest loobumine, keeldumine, hoidumine. Suitsetamine - Tubaka tarbimine Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni WHO andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune, 47% mehi ja 12% naisi. Eestis suitsetab regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. Rahvusvahelise
peetakse maailmas tapjaks nr. 1. Maailmas sureb praegu suitsetamise tagajärjel 4,7 miljonit inimest aastas ja arvatakse et aastal 2020 sureb juba 10 miljonit inimest aastas. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 7-13 aastat vähem kui oleks võinud... Mul endal on mitu head sõpra, kes suitsetavad. Ma arvan, et enamus neist ei suitsetaks, kui nad teaks, kui kahjulik suitsetamine inimese organismile on. Paljud suitsetavad sellepärast, et mitte kehvemad olla kui nende sõbrad. Nad arvavad, et suitsetamine teeb nad "kõvaks meheks". Suitsetamist alustavad nad tavaliselt kellegi eeskujul. Näiteks sõprade järgi nad kardavad, et muidu ei võeta neid seltskonda. Vendade/õdede või vanemate eeskujul kui kodused suitsetavad, siis on ka suitsupakk kergemini kättesaadav ja siis tundub noorele suitsetamine tavalise asjana.
andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. Kuna täiskasvanud suhtuvad õpilaste suitsetamisesse suhteliselt ükskõikselt, siis on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Nii ei minda suitsu tegema enam koolimaja nurga taha, ega püüta ka kooli ajal suitsust ilma olla. Täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des, kus mittesuitsetajal on seetõttu mõnikord väga ebameeldiv oma loomulikke vajadusi rahuldada.
SUITSETAMINE NOORES EAS AnnaMaria ja Jekaterina SISUKORD · Suitsetamise ajalugu · Tubakas ning selle koostis · Suitsetamise mõju tervisele · Sõltuvus · Passiivne suitsetamine · Vesipiip SUITSETAMISE AJALUGU · Suitsetamine on ~150 000 aastat vana · Esimesed suitsetajad piiputõmbavad Maia preestrid · 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased · 16181648 sai tubakas tuntuks terves Euroopas · Eesti talupojad hakkasid varakult tubakat kasvatama · Kasvatati kanget mahorkat TUBAKAS NING SELLE KOOSTIS : · Tubakas - taim , kes kuulub maavitsaliste sugukoda · Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki · Inimese poolt kasutatavad : - Vääristubakas - Mahorkatubakas
PALDISKI GÜMNAASIUM Suitsetamine noores eas Uurimustöö Anna-Maria Belousova ja Jekaterina Jermakova Sissejuhatus Suitsetamise ajalugu Tubakas ning selle koostis Suitsetamise mõju tervisele Sõltuvus Passiivne suitsetamine Vesipiip Uuritava objekti kirjeldus Allikate loetelu 1. Suitsetamise ajalugu. Tubakataime ehk Nicotiana tabacumi ajalugu suitsetamisvahendina ulatub maajade kultuuri aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid. 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased. Nõnda kirjeldab maajade suitsetamisharjumusi üks Columbuse
Tubakatooted ja suitsetamine Minu ettekande teemaks on tubakas ja suitsetamineMis on üleüldse tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikes maailmajagudes ja selle taime kuivatatud lehtedest tehaksegi : sigareid, sigarette, piibutubakat ja vesipiibutubakat. . Tubakatooted jagunevad kaheks: suitsetatavad tubakatooted ja suitsuvabad tubakatooted. Mina räägin lähemalt suitsetatavatest tubakatoodetest milleks on : sigaret, sigar ja sigarillo, pabeross, vesipiip, bidi, kreteks, mentoolsigaret
Suitsetamine ja haigused Valga põhikool 5D Cätrin Rikka, Maria-Helena Noorlind Suitsetamine ja haigused Suitsetamine on noorte seas populaarne asi. Mõned suitsetavad sellepärast, et mõtlevad saada peenemaks. Noored suitsetades lihtsalt rikkuvad oma kopse. Peale selle, et noortele meeldib suitsetada tekitab see ka haigusi, raskeid haigusi. MÕNINGAD HAIGUSED: Vähkkasvaja Ajuinsult Vähkkasvajad Vähkkasvaja on raske haigus. Kasvajat ei tea kunagi ette kuna ta tulla võib. Nii ei oska me kasvaja vastu võidelda ja võitlus võib lõppeb surmaga
Kohtla-Järve Ühisgumnaasium Noored ja suitsetamine Uurimustöö Õpilane:Darja krivodonova Klass: 8.b Juhendaja: Asta Hiiesalu Kuupäev:07.03.2011 Kohtla-Järve Sisukord 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4.Noored ja suitsetamine 5.Kokkuvõtte 6.Kasutatud kirjandus
Suitsetamine on sõltuvushaigus, mille üle inimene on kaotanud kontrolli. Tänapäeva maailmas, mis on tulvil infot kõikvõimlikel teemadel, teab ka iga koolijüts, et suitsetamine on kahjulik tervisele. Tubakas ja tervis Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused;
uitsetamine on mingi aine, suitsetatavate tubakatoodete või kanepi põletamisel S tekkiva suitsu eesmärgipärane tarvitamine (sissehingamine ja väljapuhumine) nautimise eesmärgil. Tubakat saab suitsetada suitsetatavate tubakatoodetega nagu näiteks sigarettidega, sigarillodega või sigaritega, piibuga või vesipiibuga. Kanepit suitsetatakse tavaliselt kanepipiibuga või joindi näol. Suitsetamise liigid Aktiivne suitsetamine - kui inimene ise omast vabast tahtest tarvitab tubakatooteid. Passiivne suitsetamine - kui mittesuitsetav inimene kellegi teise tubaka tarvitamise tõttu viibib tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Passiivse suitsetamise alla kuulub nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev mürgine tubakakemikaale sisaldav suits, kui ka pindadele ladestunud mürgised tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed, mis eralduvad nii mööblilt,
Meelemürgid. Meelemürkide hulka kuuluvad alkohol, uimastid ja suitsetamine. Kõik need on väga tervist kahjustavad. Uimastid Uimastite kuritarvitamise problemaatika on Eestis küllaltki uus nähtus, millest viimase kümne aastaga kasvanud kiiret lahendust vajavaks probleemiks. Statistikast nähtub, et viimastel aastatel on narkootikumide tarvitamine järsult suurenenud just laste ja noorte hulgas. Lisaks sellele, et uimastite tarbimine halvendab inimese tervist ja toimetulekuvõimet, on uimastite tarbimise laiem tagajärg suurenev kuritegevus ja
MEELEMÜRGID Kristiina Pilden Kuressaare Vanalinna Kool 5.B klass Sisukord Tubakas Alkohol Uimastid TUBAKAS Mis on tubakas? Miks suitsetatakse? Mis tubaka sees on? Kuidas mõjutab suitsetamine sinu keha? Milline on tubaka mõju? Kui oled suitsetaja, aga jätaksid suitsetamise maha, siis millised muutused toimuvad sinu kehas? Neile küsimustele saad kohe vastused!! Mis see tubakas üldse on? Tubakas on taim, mis kasvab väga paljudes kohtades. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid ja palju muud. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust.
Suitsetamine noorte seas ja selle kahjulik mõju tervisele Loovtöö Emeriin Tarto ja Henri Tiit Tartu Tamme Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Sotsiaalpedagoog Liina Lüüs Sissejuhatus · Loovtöö teemaks valisin suitsetamine noorte seas ja selle kahjulik mõju tervisele sellepärast, et kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. · Kuna tundub, et sellel teemal räägitakse vähe, pidasin oluliseks uurida kuidas suhtutakse suitsetamisse 7a. klassi õpilaste seas. Suitsetamine
Suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. • Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja (võib- olla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju. • Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. • Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on
Suitsetamine, narkootikumid ja alkohol. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin rääkida teile ainetest, mis kahjustavad inimeste tervist. Inimestel on palju pahesid. Kõidel inimestel on midagi halba millest nad sõltuvuses on. Mõni sööb ohjeldamatult,paljud suitsetavad, tarbivad narkootikume alkoholi jne. See loetelu on tegelikkuses veel pikem. Kahjuks, aga sellise, võiks öelda, et lolli tegevusega rikume nii enda kui ka teiste tervist. Kõige rohkem on kindlasti suitsetajaid. Mitte ainult poisid ei tegele sellega, vaid üha enam on hakanud ka tüdrukud suitsetama. Karm reaalsus, kas pole? Peaaegu iga nurga peal võime näha pisikesi kümneaastaseid, või isegi nooremaid poisse ja tüdrukuid suitsetamas. Kõige kurvem selle asja juures on see,et vanemad lapsed annavad pisikestele põngeriatele suitsu. Ka käiakse joodikutelt suitsu nõudmas, või lastakse neil seda osta. Kas siis tõesti inimesed ei mõista ...
Suitsetamine-inimese hävitaja Suitsetamine on inimesele väga kajulik,kuid noored ei mõtle sellele eriti. Suitsus on palju kahjulikke aineid, mis hävitavad inimese organismi. Noored, kes suitsetavad ei mõtle sellele, mis ootab neid tulevikus.Iga suits, mida nad tõmbavad kahjustab nende organismi. Suitsu kõige kahjulikumad ained on: nikotiin, vingugaas ja tõrv. Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust. Nikotiin on tugev närvimürk, mida ühes sigretis on 1,2mg. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites, kui mõni organ ei saa piisavalt verd võib selle mõni osa kärbuda ja siis tekib kangreen või infarkt. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on ühes sigaretis umbes 4%. Sattudes kopsudest verre häirib vingugaas vereliblede tööd, mistõttu organismi hapniku varustus
Häädemeeste Keskkool Suitsetamine ja nikotiini sõltuvus Referaat Koostaja:Gerda Türin Juhendaja: õp. Marika Ristmäe Häädemeeste 2012 Sisukord. 1. Sisukord...............................
Noori varitsevad ohud Noored on meie järeltulijad. Tänapäeva noored peaksid võtma eeskuju oma vanematest või üleüldiselt vanematest inimestest, kuid väga paljud noored isegi ei kuula oma vanemate sõna. Nad teevad seda, mida tahavad ning arvavad, et nii ongi õige. Suurimad ohud mis tänapäeval noori ohustavad on: suitsetamine, alkoholi tarbimine, narkootikumid, hasart mängud ning mitte õppimine. Alkohol on viimasel ajal hakanud mõjutama noori aina rohkem ja paljud noored ei tea alkoholi tegelikke mõjusid. Alkoholitarbimise vanusepiir on seadusega kindlaks määratud, kuid tänapäeval saavad kõik noored alkoholi kätte(näiteks lasevad vanematel inimestel osta). Alkoholi liigtarbimine võib samuti tekitada halbu mõjusi sinu kehas. Alkohol tavaliselt muudab Sinu käitmist ja enesetunnet.
Juhendaja: 22.03.15 SISUKORD KASUTATUD MÕISTEID............................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE..................................................................................5 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest......................................................5 1.2 Tubakasuits ja selle koostis...................................................................................5 1.3 Suitsetamise mõju teistele inimestele...................................................................6 1.4 Ulatuslikud uuringud passiivsest suitsetamisest................
esimene kord ja see ei tee nagunii midagi.'' Ta tõmbab tikku ja süütab otsapidi huulte vahel oleva sigaretikoni. Teine kord tehakse niisama sõpradega, et seltskonda sulanduda. Ja nii edasi, kuni tekib otsene vajadus ''nikotiinipirukate'' järele. Siis ei mõelda enam, et ollakse karm kuju ega isegi seda, et tulevikus ei maksa laste saamise peale loota, vaid seda tehakse lihtsalt rahuldamaks oma, nüüdseks juba sama loomulikku vajadust nagu söömine. Kui aga käskida suitsetamine otsekohe päevapealt maha jätta, osutub see üpriski raskeks, või lausa võimatuks, sest alati juhtub mõni pood käepärast olema. Ning kas ekssõltlase elu muutub paremaks? Jah, kuid alles pärast pikka aega, kuna see nõuab harjumist ja ranget enesedistsipliini. Näiteks võiks tuua interneti või arvutimängud kui oled neid mingi aja kasutanud, hakkavad nad niivõrd meeldima, et ei suuda lihtsalt enam loobuda. Need kaks asja
1.3. Traumad ja vigastused............................................................................................4 1.4. Insult.......................................................................................................................4 1.5. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)........................................................5 1.6. II tüüpi diabeet........................................................................................................5 2. suitsetamine................................................................................................................... 6 2.1 Suitsetamine muudab välimust................................................................................6 2.2 Suitsetamine vähendab füüsilist võimekust.............................................................6 2.3 Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele.................................................6 2.4 Suitsetamise mõju.................
Suitsetamine Mida sisaldab üks sigarett? Atsetoon on küünelaki eemaldaja! Ammoniaak on puhastusvahendite koostises, näiteks ka WCpuhastusvahendis! Arseen mürk, kasutatakse rotimürgi koostises näriliste hävitamiseks! Benseen lahusti, kütuste lisa! Tugev kanserogeenne aine ja seostatakse leukeemia tekkimisega inimorganismis Butaan kergesti süttiv gaas, mida kasutatakse "välgumihklites"! Kaadmium (Cd) metall, mida kasutatakse patareides Süsinikmonoksiid ühend mootorsõidukite heitgaasides Tsüaniid väga mürgine ühend, kasutatakse erinevates tootmisprotsessides DDT putukamürk Formaldehüüd kasutatakse meditsiinis surnukehade säilitamiseks. Ühendit seostatakse vähkkasvajate, hingamisteede, naha ja seedesüsteemi probleemidega suitsetajatel! Hüdrogeenitud tsüaniid mürk gaasikambrites! Maltitool kunstlikult sünteesitud magusaine, mida ei lubata FDA (USA Toiduja Ra...
See koormab aga liigselt südant. 2. Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust. Näiteks sõrmeotste temberatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. 3. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid). Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Näiteks Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub
ära tehtud, on AIDS endiselt tappev haigus. AIDS-i on praeguseks nakatunud üle 16 miljoni inimese. HIV infektsiooni mõju rasedusele: · Puuduvad kindlad tõendid seosest väärarengutega, enneaegsusega, madala sünnikaaluga (v.a.arengumaades). Uuringute tulemused vasturääkivad. · Kirjeldatud spontaanse abordi sagedamat esinemist HIV positiivsetel. · Progresseerunud HIV infektsioon võib mõjutada raseduse kulgu · Teised riskfaktorid mõjutavad: suitsetamine, narkootikumid, kehv antenataalne hool jt. Alkohol Alkoholi kuritarvitamine raseduse ajal võib põhjustada lootekahjustusi. Kui rase naine tarbib alkoholi, mõjub see lapsele sama palju kui naisele endale. Alkoholis sisalduv etanool läheb vabalt läbi platsenta. Alkohol on eriti mürgine kasvavatele kudedele ja seepärast on loode tundlikum kui täiskasvanu. Alkohol mõjutab luude ainevahetust, häirib kasvu ja võib kahjustada närvikude ja ajurakke
kategooriasse: suitsetatavad tubakatooted ja nö suitsuvabad tubakatooted, mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul teel. TUBAKAS JA TERVIS Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud. Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. PASSIIVNE EHK KAUDNE SUITSETAMINE Tubakasuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Ka passiivse suitsetaja riietele, juustele ja nahale jääb ebameeldiv suitsuhais nagu suitsetajalgi. Kaudset suitsetamist nimetatakse ka
jah jah jah 5 enam ei, aga olen suitsetanud nii ja naa jah jah 59 jah nii ja naa jah ei 1 jah ei jah ei 0 jah nii ja naa jah ei 1 jah nii ja naa jah jah 1 jah jah ei 2 jah jah jah ei 0 jah nii ja naa jah ei 0,5 jah nii ja naa jah jah 0 jah jah ei jah 1 jah jah jah ei 4 jah Kas tudengite kehamass ja suitsetamine on seotud? Dispersioonanalüüsi abitabel Ei Enam ei, aga olen suitsetanud Jah 85 95 70 50 55 72 72 102 63 58 58 75 57 59 60 Mass 59 80 100 Mass
· Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See koormab aga liigselt südant. · Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustus. Näiteks sõrmeotste temberatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. · Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. · Suitsetades satub vingugaas kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb.
terve laps sünnitada. Siiski kohutavad teda rasedad naised, kes ei suuda suitsetamist maha jätta. Arsti sõnul sünniksid lapsed kindlasti tervematena, kui emad saaksid oma halva harjumuse kasvõi nii tõsiste haiguste nagu diabeedi või kõrgvererõhutõve vastu vahetada. ,,Neid haigusi saan ma ravimitega kontrolli all hoida," rääkis Welch. Kuid suitsetava raseda naise last ei kaitse ohu eest mitte miski. Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse. Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas).
loobujal on nikotiinisõltuvus, mis on üks põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu. Nikotiinisõltuvuse vähendamiseks kasutatakse nikotiininätse-ja plaastreid. Kui sa enne suitsetamisest loobumist suitsetasid keskmiselt 15 sigaretti päevas, siis on kaalutõus tõenäoline, sest suitsetamisest loobumisega ainevahetus aeglustub, tegelikult normaliseerub. Kaalutõusu vältimiseks tuleb teha rohkem füüsilist trenni ja süüa korrapäraselt. Kuna me kõik teame, et suitsetamine kahjustab raskelt suitsetaja ja teda ümbritsevate inimeste tervist, siis ma soovitan teil suitsetamist mitte alustada.
TALLINN 2014 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Suisetamise mõju looduses....................................................................................4 Suitsetamise mõju inimeste tervisele....................................................................5 Passiivne suitsetamine........................................................................................... 6 Suitsetamise mõju ühiskonnale............................................................................. 7 Kokkuvõtte........................................................................................................... 11 Kasutatud allikad................................................................................................. 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
