mõõtvad skaalad Loogilis-matemaatiline intelligentsus ja suhtlemisintelligentsus Peastarvutamine ja joonistamine ei eelda kõrget vaimse võimekuse taset Inimene, kes jääb alla keskmisele võimele- võivad olla erakordsed oskused(autistid) Naised ja mehed võivad erineda ka üldise vaimse võimekuse poolest Intelligentsustestid- mehed on natuke paremad, kuid vaimsete võimete erisused ei ole suured Ka inimrasside üldised vaimsed võimed on erinevad Intelligentsustestide abil on võimalik ennustada ka õpitulemusi Uurimustulemused- üldine vaimne võimekus ametite puhul on seotud tööedukusega Õppimine Kohanemisnähtus, mille abil organism suudab end kaitsta ja kohaneda ümbritsevaga. Õppimine on uute teadmiste, oskuste ja vilumuste teadlik omandamine. Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida
osutuvad loodusliku valiku seisukohast kasulikuks oluliselt suurem, looduslik valik stabiliseeriv (kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid, äärmuslike näitajatega isendeid vähe, pikka aega muutumatuna püsinud liigid,stabiilne keskkond, latimeeria, hõlmikpuu), suunav (suureneb keskmisest teatud suunas erinevate isendite arv, elutingimuste kindla suunaline muutumine, tumedavärviliste putukate levik tööstus piirkondades, tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine), lõhestav (erinevad elutingimused populatsiooni levikualas, kerkib esile kaks või enam keskmisest erinevat tunnuste rühma, antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine), selgroogsete kohastumine maismaal kopsuhingamine, jäsemed, keha on kaitstud nahaga, bioloogiline isolatsioon eri liikide isendid tavaliselt omavahel ei ristu; punane ja must leeder õitsevad erineval ajal, et ei toimuks õietolmu kandumist ühelt taimelt teisele, geograafiline isolatsioon
16. Kõik järgmised näited iseloomustavad looduslikku valikut. Märkige tabelisse sobivad tähed. 3p A- Kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid. B- Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. C- Tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine. D- Algselt ühtse liigi lahknemine mitmeks liigiks. E- Pikka aega muutumatuna püsinud liigid, näiteks latimeeria ja hõlmikpuud. F- Antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine. Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik 17. Reasta süstemaatilised ühikud loogilisse järjekorda. 3p Klass, liik, perekond, hõimkond, selts, sugukond riik
Aga mõelgem, kas ei ole mitte aegade algusest saati teistesse rahvustesse halvustavalt suhtutud? Vaesed juudid on ju pea kõikjalt välja tõrjutud. Alustati sellega, et neilt võeti nende riik, neid saadeti maalt välja, nad olid kodutud, täpsemalt kodumaata. Tänaval mustanahalist nähes näidatakse ikka veel aeg-ajalt näpuga "Näe, neeger!", kuid õnneks enam mitte nii sageli. Inimesed on juba nii segunenud ja sellega harjunud, et enam ei peeta ka ebasündsaks erinevate inimrasside vahelist abielu. Ei küsi ju armastus ei inimese nahavärvi ega vanust. Tänapäeval on kõik lubatud. Muidugi oleneb riigist. Eksisteerib ju praegugi riike, mis pole omaks võtnud maailma tähtsamaks muutunud riikide kultuuri, nende tehnika saavutusi. Me ei oska ettegi kujutada, et meil poleks telekat, raadiot, või telefoni. Aga mille tulemusel meil need on? Muidugi multikultuursuse, eri riikide ja rahvaste omavahelise suhtlemise tulemusena ei pea kõik kõike ise
Philadelphias tunnustatud arst ja teadlane, varustas polügenismi „Ameerika koolkonna“ „faktidega“, tänu millele see saavutas tunnustuse kogu maailmas. Nimelt alustas Morton inimkoljude kollektsioneerimist 1820. aastatel ja 30 aastat hiljem oli tema kogus üle tuhande kolju. (Gould, 2001). Isegi, kui alguses oli Morton kahtleval positsioonil polügenismi suhtes, kirjutas ta hiljem mitmeid artikleid, kaitstes inimrasside kui eraldiseisvate ja niisuguseks loodud liikide staatust. Mortonil oli üks hüpotees, mida ta tahtis kontrollida: nimelt, et rasse on võimalik järjestada aju objektiivse füüsiliste näitajate, eriti selle suuruse alusel. Ta otsustas püüda järjestada rasse ajude keskmise suuruse järgi. Morton täitis koljuõõnsused sõelutud valgete sinepiseemnetega, kallas siis seemned mõõtekolbi ja mõõtis ajumahtuvuse kuuptollides. Hiljem tuli aga välja, et
Võõra kultuuri mõistmine tavainimesena võrreldes etnoloogilise ja antropoloogilise kultuurimõistmisega Essee Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kultuur ja selle mõistmine....................................................................................................................4 Kultuuri tõlgendamine ja kultuuriteooriad...........................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kirjandus..............................................................................................................................................9 ...
kaubanduskeskused (London-majanduskeskus), etnoloogia, kauba-ja fondibörs, feodalismi lagunemine. Ameerikale: kõrgkultuuride hävingkoloniseerimine, kultuuriväärtuste purustamine, vägivaldne risti- usustamine, kirja häving, orjatöö kasutamine, haiguste levik. Aafrikale: Aafrika koloniseerimine, rahvastiku vähenemine, rahva orjadeks müümine. Suuri maadeavastusi peetakse maailmaajaloo üheks olulisemaks pöördepunktiks, kuna maailmapilt laienes, suured muudatused ühiskonnas, inimrasside laienemine, keskaja lõpp ja uusaja algus. Põlisrahvaste lõrgkultuurid Kesk-ja Lõuna-Ameerikas Asteekide riik Mehhiko keskosa Atlandist Vaikse ookeanini. Valitsuspüramiidi tipus seisis pärandatava võimuga keiser, võrdlemisi lõdva keskvõimuga. Tekkis päritavate tiitlitega ülikkond, kes oli maksudest vabastatud. Lihtasteegid oli rahuajal talupojad. Kaupmehed moodustasid omaette seisuse, maata talupojad kuulusid palgasulaste seisusesse ja madalaimal astmel olid orjad.
suurematkasvu olnud meeste kolbad . Kui nii mõelda siis on ikka haige kuidas inimesed püüavad mõõta inimese intelligentsust ja väärikuse astet, esiteks kolpade mõõtmise teel ja teiseks nii võrd ebaausal teel. Mortoni tabelid rasside kohta kus toodi välja koljuõõne mahtuvus tekitas mustanahalistele palju kahju . Kuna selle tabeli abil püüti teha järjestus rasside arengust siis mustanahalised olid tabelis viimasel kohal ning see muutis nende elu suhteliselt krõbedaks . Pilt on inimrasside ja madalate liigisugulaste unilineaarne skaala Notti ja Gliddoni järgi. Pilti kirjeldades siis simpansi kolju on joonistatud liiga suureks ja negri lõug liiga etteulatuvaks, jätmaks muljet , et mustanahalised võivad olla isegi ahvidest madalam tõug. Niimoodi siis moonutati skaalat . PEADE MÕÕTMINE:PAUL BROCA JA KRANIOLOOGIA ÕITSEAEG Gouldi põhiliseks peade mõõtmise uurimise aluseks oli Paul Broca uuringud ja nendest tulenevad arvud.
võib ilmutada sellele vaatamata mingis muus valdkonnas erakordseid oskusi. Näiteks autistide seas on neid palju. (Pullmann ja Allik, 2002, 214-215) On teada, et naised erinevad meestest kasvu ja kaalu poolest, kuid nad võivad erineda ka üldise vaimse võimekuse poolest. Meeste tulemused kalduvad intelligentsustestides olema veidi paremad kui naiste omad, seevastu meeste ja naiste vaimsete võimete erinevused ei ole väga suured. On palju andmeid selle kohta, et ka inimrasside üldised vaimsed võimed on erinevad. Need erinevused on suured just arvutamist nõudvates küsimustes, mitte aga sõnalistes, mis sõltuvad rohkem kultuurist. (Pullmann ja Allik, 2002, 216-217) 6 Tõendeid on selle kohta, et intelligentsustestide abil on üsna täpselt võimalik ennustada õpitulemusi ning ka seda, kui edukas on inimene oma hilisemas elus, eelkõige tööalase karjääri puhul
vanusega kivimite seest. Kasutatakseevolutsiooni tõendina ning infoallikana iidsete organismide uurimises. 7. Kõik järgmised näited iseloomustavad looduslikku valikut.Kirjuta igale näitele loodusliku valiku vormi nimi! a) Kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid – stabiliseeriv ehk säilitav valik b) Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkonades – suunav valik c) Tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine – lõhestav valik d) Algselt ühe liigi lahknemine mitmeks liigiks – lõhestav valik e) Pikka aega muutumatuna püsinud liigid, näiteks latimeeria ja hõlmikpuu – stabiliseeriv valik f) Antibiootikumide suhtes vastupidava bakteri kujunemine – suunav valik g) suureneb fenotüübiline muutlikkus- lõhestav valik h) toimub mitmekesiste tingimustega keskkonnas- stabiliseeriv valik 8. Millised tingimused valitsesid Maal keemilise evolutsiooni ajal? (5)
157. Sümpatriline liigiteke. Uute liikide eristumine populatsioonidest, mis asustavad samu või kattuvaid geograafilisi piirkondi. 158. Mitokondriaalne Eeva. Ehk ema-DNA. Mitokondrid kanduvad munarakuga järglasele mööda emaliini. 159. Y-kromosoomne Aadam. Y-kromosoomi muutlike osade järjestused kõigis inimpopulatsioonides koonduvad ühele eellasjärjestusele (u. 100 000 aastat tagasi). 160. Rasside ja rahvaste evolutsioon. Inimrasside eristamine. Rahvaid ja riike huvitab aga küsimus sellest, kust me tulime ja kes me oleme. Põhijäreldus on, et inimese geneetilist päritolu (ränne) ei saa kokku viia rahavaste keelelise päritoluga (keelerühmad).
Kohanemisvõimelised jäävad püsima, need kes ei, need hävinevad. Inglise filosoof kandis selle üle inimestele H.Spencer-sotsiaaldarvinistliku suuna esindaja. Leidis, et ka inimühiskonnas toimub selline olelusvõitlus nagu loomariigiski. Majanduses peegeldab seda näiteks konkurents. Toetub individualismile. · Antropoloogiline suund-inimese teadus, Suuna esindaja/rajaja on prantsuse kirjanik J de Gobineau. Tema töö lõi tüeliselt laineid. Tema raamat ,,Essee inimrasside ebavõrdusest".Rassistliku ideoloogia rajaja. Inimese staatus ühiskonnas sõltub tema rassitunnustest ehk antropoloogilistest tunnustest. Priviligeeritud rassiks valge ehk europiinid. 20 saj teisel poolel veel eksisteeris LAV rassistlik riik ametlikult, mis viljeles apartheid ehk selline reziim kus rasside ebavõrdlus on seadusandlusega reguleeritud. Paaririik., kellega keegi suhelda ja tegeleda ei tahtnud.Heideti välja rahvusvahelistest organisatsioonidest.
Kohanemisvõimelised jäävad püsima, need kes ei, need hävinevad. Inglise filosoof kandis selle üle inimestele – H.Spencer-sotsiaaldarvinistliku suuna esindaja. Leidis, et ka inimühiskonnas toimub selline olelusvõitlus nagu loomariigiski. Majanduses peegeldab seda näiteks konkurents. Toetub individualismile. • Antropoloogiline suund-inimese teadus, Suuna esindaja/rajaja on prantsuse kirjanik J de Gobineau. Tema töö lõi tüeliselt laineid. Tema raamat „Essee inimrasside ebavõrdusest“.Rassistliku ideoloogia rajaja. Inimese staatus ühiskonnas sõltub tema rassitunnustest ehk antropoloogilistest tunnustest. Priviligeeritud rassiks valge ehk europiinid. 20 saj teisel poolel veel eksisteeris LAV – rassistlik riik ametlikult, mis viljeles apartheid ehk selline reziim kus rasside ebavõrdlus on seadusandlusega reguleeritud. Paaririik., kellega keegi suhelda ja tegeleda ei tahtnud.Heideti välja rahvusvahelistest organisatsioonidest.
Haiguste täpsed kirjeldused. Malaaria raviks kiinapuu koor. *Hollandi arst Bunhaar kogu Euroopa õpetaja. Keskendus keemiale. Võttis haiglas kasutusele kraadimise. *Düsenteeria raviks oksejuur (Helvetius). Poliitilistel põhjustel populaarne mürgitamine. Sarvega tuvastati mürgitus. Meditsiin 18.sajandil Süstematiseerib olemasolevaid teadmisi. Vähe eksperimente. *Karl Linne - taimede loomade klassifitseerimine. Ka haigused. Inimrasside klassifitseerimine. Sündis meditsiiniline statistika, piliograafia. *Von Haller 1708-1777, Sveits, Saksamaa, anatoom-füsioloog. Koostas tolle aja parimad anatoomia atlased. Närvid, impulsid. *Kirurg-patoloog-bioloog Hunter 1728-1793, inglane. Londonis temanimeline bioloogia muuseum. Seal tema võrdleva anatoomia preparaadid. Uue teadusliku distsipliini ,,eksperimentaalne patoloogia" rajaja. 18.saj nakkushaigused tüüfus, düsenteeria, malaaria, rõuged. Nendega tegeles
Pärast avastust kodumaale tagasi jõudes olid tema laevad täis idamaiseid vürtse. Esimese ümbermaailma reisi tegi Fernao de Magalhaes, kes ehitas vastavad laevad, millega saaks ümber maailma sõita. Kodumaale ta tagasi aga ei jõudnud, kuna Filipiinidel ta tapeti. Tagajärjed: uute mereteede ja maa-alade avastus, maailmapildi avardumine, kaubateede ümberpaiknemine, kolonisatsioon Euroopa rahvaste poolt, Euroopasse voolasid rikkused, uute kultuuride avastamine, inimrasside ümberpaiknemine, hindade revolutsioon, kristluse levik, kiiresti arenevad teadused, orjakaubandus, samuti ka levisid haigused, nt süüfilis. Pilet 2 *Suur rahvasterändamine, Frangi riik Rahvasterände tagajärjed: Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium;hunnid sundisid liikuma ka teisi hõime; tekkisid uued riigid:barbarite kuningriigid, see pani aluse tänapäeva rahvariikide tekke Lääne-Euroopas Frangi riigi kujunemine ja ristiusu vastuvõtmine:
Kõik tänapäeva inimesed on selle salga otsesed järeltulijad. William Jones-(1746-1794)tegeles indo-euroopa keeltega. Sajnovics(1733-1785)- oli võrdlev-ajaloolise meetodi eelkäija. Postuleeris ungari ja saami k suguluse. Ablaut-vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt, ingl sing, sang, sung. Grimm. Biologism-oli kultuuri- ja usundilooline suund 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel, mis tugineb väitele inimrasside bioloogilisest ebavõrdsusest ja sellest lähtuvalt rasside erinevast võimelisusest luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Keelepuu- Keeled moodustavad rühmi, millel on algkeel ja algkeeltel omakorda algkeel. Keelepuuteooria mõtles välja Schelicher. Dialektoloogia-murdeteadus e keeleteaduse haru, mis uurib murdeid. Isogloss-, Grammatikalisatsioon-grammatiseerumine. pankrooniline protsess-grammatisatsioon. Grammatisatsioon on grammatika elementide
........................................................................................ ................................................................................................................................................... 10.6. Kõik järgmised näited iseloomustavad looduslikku valikut. Tabelisse märkige sobivad tähed. 3 punkti A) Kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid. B) Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. C) Tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine. D) Algselt ühtse liigi lahknemine mitmeks liigiks. E) Pikka aega muutumatuna püsinud liigid, näiteks latimeeria ja hõlmikpuu. F) Antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine. Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik 59 10.7. Joonisel on kujutatud loodusliku valiku vorme. Märkige punktiirile nende nimetused. Katkendjoonega on kujutatud tunnuse varieeruvus enne valiku toimimist. 3 punkti 10.8. Joonisel on kujutatud ühe teoliigi kaks värvusvariatsiooni
......... .................................................................................................................................................... 10.6. Kõik järgmised näited iseloomustavad looduslikku valikut. Tabelisse märkige sobivad tähed. 3 punkti A) Kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid. B) Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. C) Tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine. D) Algselt ühtse liigi lahknemine mitmeks liigiks. E) Pikka aega muutumatuna püsinud liigid, näiteks latimeeria ja hõlmikpuu. F) Antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine. Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik
ajupuidul triivides? Kunst ilmus Euroopasse äkki ja täiuslikuna koos meie inimliigiga, veidi enam kui 30 000 a. eest (Chauvet’ koopamaalid). On leitud ka skulptuure, muusikariistu, ehteid, elamujäänuseid. Kultuurirevolutsioon. Ühtlasi ka ühiskonna kihistumine (Sungiri hauas Venemaal oli mees koos kahe lapsega, mõlema riided vandlist helmestega kaetud). Kromanjoonlaste kaubandus ulatus leidude põhjal kuni 320 kmni (neandertallastel 50 km). 146. Kaasaja inimrasside erinevusi. Nahavärvi ja muude välistunnuste järgi sorteeritud kolm suurrassi: valge, must ja kollane, ei kattu hoopiski paljude muude geneetiliste tunnuste, näiteks veregruppide muutlikkusega. 147. Mille poolest erineb koduloom evolutsioonilises mõttes metsloomast? Seni pole koduloom, kui neid pole aretamisega geneetiliselt muudetud. Evolutsiooni seisukohast on koduloomad inimesega mutualistlikus sümbioosis elavad liigid või
tagasipöördumine algsete arusaamade juurde, kuid samas neist teises suunas kaugenemine – haldjad omandavad superkangelastele omased jooned. Kirjanduses säilib küll haldjate liigiline mitmekesisus, kui taanub väline mitmekesisus. Välimuses piiruvad varieerumised inimlikega (st 35 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud nad on erinevate inimrasside ja -tüüpide piiresse jäävad). Võimed säilitavad oma üleloomulikkuse või seda isegi rõhutatakse. Tänapäeva eesti inimese pilt haldjast on otseselt seotud temani jõudnud materjalidega. Lepitakse klišeeliku “ilus noor naine” kirjeldusega, aga täheldatakse ka, et tegelikult on haldjate seas nii häid kui halbu, nii noori kui vanu, nii ilusaid kui koledaid ja muidugi nii naisi kui mehi.
Et aga välisgrupp oleks operatsionaalselt kasulik, siis mida lähemal asub ta uuritavatele objektidele, seda parem. Nii näiteks on inimese puhul evolutsiooniliselt lähimateks tänapäeval elavateks liikideks gorilla ja simpans ja sama silmas pidades sobib välisgrupiks orangutang. Primaatide välisgrupiks sobib mõni Vana Maailma pärdik, katarhiinidele platürhiinid jne. Samas - mitte alati ei ole võimalik leida optimaalset välisgruppi. Eriti liigisiseste alajaotuste puhul. Inimrasside puu konstrueerimisel on simpansi kasutatud tüüpilise välisgrupina, kuid ta on kaugel ideaalist, sest Homo sapiens sapiens kui liik on vast 150 000 aastat vana, samas kui lahknemine simpansist toimus 5-7 MAT. Küll aga sobib simpans välisgrupiks seal, kus me vaatame hominiidide (liin, mis sisaldab meie esivanemaid peale lahknemiskohta Aafrika inimahvidest) evolutsiooni tervikuna. Välisgrupi kasutamine annab tihtipeale võimaluse eristada hiljutisi homoloogiaid eellashomoloogiatest
süstematiseerimisega, püüdes antud materjali kõrvutada kliiniliste andmetega. Oluline mees antud suuna jätkamisel oli inglane J.B. Morgan (1682-1771), kes nõudis, et iga arst peab oskama teostada lahanguid patoanatoomia oli saamas osaks meditsiinist. Patoanatoomia tugevdas materialistlikke trende meditsiinis. On öeldud, et 18. sajand oli süstematiseerimise ja tugitoolis teoretiseerimise sajand. Näitena tuuakse K. Linné. Loodi haiguste klassifikatsioon, inimrasside klassifikatsioon, meditsiiniline statistika, meditsiinibibliograafia alused. Karl Linne (1707-1778), rootsi arst, kuid eelkõige loodusteadlane, lõi eluslooduse nn binaarse nomenklatuuri (näiteks inimese liiginimi Homo sapiens) liikide morfoloogiliste ja füsioloogiliste tunnuste alusel (loodi ka analoogseid ja võistelvaid teooriaid teiste oma aja teadlaste poolt, sest Linne tehtu oli eelkõige meetod, mitte süsteem, millest oleks olnud abi nt ecvolutsiooni käsitlemisel)
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
