Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka. Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimest on peamiselt Lääne-Eestis, Muhus ja Saaremaal, teist Ida-Eestis. Mongoliidid Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht, mis kaitseb neid külma eest. Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest. Jaapanlased, hiinlased ja Kesk-Aasia rahvad on nende järeltulijad. Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika indiaanlased. Mille järgi tunneme ära mongoliidid? Üldiselt on neile iseloomulik:
mõtteviisi, mis pidas ühte rassi kuuluvaid inimesi teistest paremaks. Edumeelsed inimesed ja riigid mõistavad rassismi hukka. Rassid erinevad mitmete tunnuste poolest. Esimese järgu tunnused, mis rasse eristavad, on naha ja karvade värvus, juuste kuju, habeme kasv, nina ja huulte kuju. Teise järgu tunnused on kasv, pea ja näo kuju ning keha mõõtmed. Inimkond jaotatakse kolme põhirassi neegrid (mustad), europiidid (valged) ja mongoliidid (kollased). Põhirassid jaotatakse omakorda kuni 22 rassi, jaotuvad alarühmadeks vastavalt inimeste näokujule, juuste värvile, kasvule ja isegi veregrupile. Palju esineb ka segarasse, kes on kujunenud rasside piirialadel. Tänapäeval on inimrassid tugevasti segunenud ning leidub palju üleminekuvorme. Negriidide tüüpiline esindaja on neegrirass. Negriidide esindajat neegrirassi iseloomustab tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea ja lai nina, paksud huuled ning enamasti
MAAILMA RAHVAD Enamik teadlasi on arvamusel, et inimene arenes välja Aafrikas, umbes 2-3 miljonit aastat tagasi. Alles seejärel levis edasi teistesse maailmajagudesse. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga kus ta elas ja kujunesid välja kolm põhigruppi negriidid, mongoliidid ja europiidid. Kuna Ameerikasse ja Austraaliasse jõudsid inimesed hiljem, kujunesid Ameerika indiaanlased, Austraalia aborigeenid ja maoorid ka tunduvalt hiljem välja. Kuigi ka tänapäeval on võimalik neid gruppe eristada, ei ole olemas täiesti puhast inimgruppi, sest inimesed rändavad üle maailma, abielluvad ja saavad lapsi. Seetõttu on kõik näojooned segunenud. Negriidid Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas, juustes
Muistsed kütid ja korilased Õpik lk 22-25 MEELDETULETUSEKS · 6.miljonit a tagasi inimlased e hominiidid · 2.miljonit a tagasi kõne teke · U 200 000 a tagasi - neandertallane · Enam kui 100 000 a tagasi tänapäeva inimese otsene esivanem HOMO SAPIENS ( "tark inimene"). · Inimrassid europiidid, mongoliidid ja negriidid. · Elati gruppidena ehk sugukondadena. · Suguk. elu juhtisid kõige targemad ja vanemad. · Sugukonnad moodustasid omavahel hõime. Meeldetuletus! · Mehed tegelesid küttimise ja kalandusega · Naised hoidsid kodu, kasvatasid lapsi, tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. · Suurem osa tööriistu kivist ja luust. · VIBU jahiloomi sai tabada kaugemalt! · Elati koobastes, onnides ( kaetud loomanahkadega). · Osati kasutada tuld!
1. Bioloogiline evolutsioon on Maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteise põlvnemise kaudu. 2. Olelusvõitlus on see, kui organismid peavad eluks vajalike tingimust pärast omavahel võitlema. 3. Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla. See on vajalik selleks, et liik areneks vastupidavamaks. 4. Kohastumist nimetatakse liigi säilimist soodustavaid omadusi st. Selle liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke omadusi. 5. Fossiil on kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või jäljed. 6. Rudiment on inimestel ja loomadel olevad üleliigsed kehaosad, mida pole vaja, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele. Näiteks sabakont. 7.Bioloogilise evolutsiooni tõendid: Maal elavad organismid, paleontoloogilised leiud, looduslik valik, biogeograafilised tõendid. *Süstemaatika on elusorganismid...
Homo sapiens sarnaneb nüüdisinimesele oma kahe jalal seismise, keerulise arenenud suure aju ja S-kujulise selgroo poolest. Homo neanderthallens’id surid välja kliima muutuse tõttu ning nad ei suutnud Homo Sapiens’itega konkureerida. Enne nüüdisinimese arenemist rändasid Homo sapiensid Aafrikast, kus kõik temale eelnevad rassid olid arenenud, välja. Osa Homo Sapiens’itest jäid Aafrika, nemad on negriidid, Euroopasse rändasid europiidid, Aasiasse rändasid mongoliidid ning teised rändasid Austraalia ja Ameerika mandrile . Homo sapiens’itele järgnes meie rass: Homo sapiens sapiens. Võib öelda, et Homo sapiens sapiens ei ole evolutsiooni viimane rass, sest et inimeste evolutsioon ei saa lihtsalt seisma jääda, seega inimesed muudkui arenevad edasi ja edasi.
INIMESE EVOLUTSIOON Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta on Homo sapiens. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias.Tänapäeval on kõik arenenud nüüdisaegsete inimahvide ja inimesega ühisest eellasest. Esimesed inimeste esindajad elasid Aafrikas ja neid kutsuti australopiteekusNeist kujunesid järgmised inimese eellased, nagu osav inimene (Homo habilis), püstine inimene (Homo erectus). Arvatakse, et osava inimese ajumaht oli sel ajal 560-700 cm3, kuidpüstise inimese ajumahuks arvatakse umbes 800-1000 cm3 . Püstine
Iisraeli. Homo erectus ilmus Ida-Aafrikasse umbes 1,6 miljonit aastat tagasi ja rändas Aasiasse. Tema aju oli juba tunduvalt suurem ja ta kasutas suhtlemiseks korralikku keelt. Nemad ja nende järglased rändasid Aafrikast Euraasiasse, Austraaliasse ja Ameerikasse. Ligikaudu samal ajal (300 000 aastat tagasi) tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane - pärisinimene ehk tark inimene (Homo sapiens). Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias.
ehk tark inimene. 100 000 aastat tagasi rändas ta välja Euroopasse. Neist kujunesid neandertaallased ja kromanjoonlased.. Arvatakse, et nemad matsid oma surnuid ja panid neile toitu hauda kaasa. Nende kolju oli suurem kui Homo erectus'el. Kaasaegsed inimesed ehk Homo sapiens sapiens, asustasid maakera 200 000 kuni 4500 aastat tagasi. Nendest pärinevad kõik praegused inimesed. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias. Kasutatud kirjandus: http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-evol/inimese%20evol3.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Inimene http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_evolutsioon
Kõne abil suhtlemine , sümbolilise keele teke . Kultuuri teke . 13. Nahavärvus, kehaehitus, näo kuju, karvade värvus, juuste kuju, habeme kasv, nina ja huulte kuju, kasv . 14. Negriidid tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea, lai nina, paksud huuled, suur kasv . Europiidid hele kuni pruun nahk , kitsas nina, kitsad huuled, silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis . Mongoliidid väike kasv, kollakas või punakas nahk , kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina, vähene habeme kasv .
• 42-82° N, 28-170° E • Idast läände 10200, põhjast lõunasse 7000 km • Mere- ja maismaapiirid Üldandmed • Pealinn Moskva • Pindala 17,098,246 km² • Elanike arv 143,5 millionit • Riigikord presidentaalne vabariik • President Vladimir Putin • Rahaühik Vene rubla (RUB) Rassid, rahvad ja keeled • Ametlik keel vene keel • Põhirassid europiidid/mongoliidid • Põhirahvused venelased(79,8%) tatarlased(3,8%) ukrainlased(2%) Kombed ja tavad • Hüüdnimed erinevad täielikult pärisnimest • Venelaste nn keskmine nimi on isa nime kääne • Peavad lugu teatrist ja kontserdist • Äärmiselt külalislahked, temperamentsed • Toitudest armastavad enim kala • Religioossed, austavad vanu kombeid, tavasid Rahvastiku paiknemine ja tihedus
Nad elasid tarkinimese kõrval kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi. Umbes 40 000 a. tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimesega sarnanev tarkinimene e. Homo sapiens, kel oli arenenum aju ja kes valmistas võrreldes oma eellastega täiuslikumaid tööriistu. Arvatakse et see liik võis välja kujuneda enam kui 100 000.a. tagasi Aafrikas. Eri maailmajagudes kujunesid välja inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kuni noorema kiviajani oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kalapüük, tegeldi korilusega. Koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Neist tuntuimaks oli Willendorfi Venus (pärit 24-22 000 a eKr). Sugukonnas oli tähtis roll naisel. Mõnevõrra hiljem hakati tegema koopamaalinguid. Neist tähelepanuväärseimad asuvad Hispaanias ja Prantsusmaal Altamira ja Lascaux koobastes
t. Tark inimene-ühiskonnakorraldus 5)300 000 a.t. neandertallane ehitas muldonne,matused,head jahipidajad,surid välja 5)30 000 a.t. Tänapäeva tark inimene-pikk,vaimne töö, kirjakeel Rassid: sarnaste tunnustega ja ajaloolise taustaga inimrühmad 1)Europiidid(kõige vähem)-hele kuni pruun nahk, kitsas nina ja huuled, juuksed sirged ja lainelised, keskmine kasv, Euroopa,P.-Ameerika 2)Negriidid-tume kuni must, krässus juuksed, lai nina, paksud huuled, pruunid silmad,pikad 3)Mongoliidid-kollakas-punakas nahk, pilukad, lai nina, lühikesed, tumedad sirged juuksed Europiidid->Eestlased->Läänebalti (piklik nägu, heledam, pikem, jalalaba kitsas) ja Idabalti (ümara näoga, jässakam, lühem, jalalaba lühike ,tumedam nahk)
kromanjoonlased. Neandertaallased, ehk Homo sapiens neanderthalensis, elasid Euroopas ja Aasias 150 000 kuni 32 000 aastat tagasi. Arvatakse, et nemad matsid oma surnuid ja panid neile toitu hauda kaasa. Nende kolju oli suurem kui Homo erectus'el. Kaasaegsed inimesed ehk Homo sapiens sapiens, asustasid maakera 200 000 kuni 4500 aastat tagasi. Nendest pärinevad kõik praegused inimesed. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias.
Kaasa pandi toitu ja tööriistu. Teadmata põhjustel surid välja 3000 aastat tagasi. Tänapäeva inimene ei ole neist arenenud. Homo sapiens ehk kromajoon ehk tarkinimene ehk tänapäevainimene Tekkisid 100 000 aastat tagasi. Euroopasse 40 000 aastat tagasi. Elasid tuhandeid aastaid koos neandertallastega, kuid nad olid elujõulisemad , teravama mõistusega. Kasutasid tuld, mida oskasid ise süüdata. Eri maailmajagudes hakkasid kujunema inimrassid: negriidid, europiidid, mongoliidid. Elati sugukondadena, mis on sugulaste grupp, kus oli tavaliselt mitukümmend liiget. Perekonna alged (1 mees, 1 naine, lapsed) kujunesid välja. Naistel ja meestel olid erinevad tööd. Põhilised tegevusalad olid küttimine ja korilus. Levis aninism, mis on usk elusa ja eluta looduse hingestatusesse. Targad ehk nõiad korraldasid rituaale, mis on maagilised kombetalitused, mille abil loodeti mõjutada tuleviku või oma tahet peale suruda.
Valitsus peab kohanduma riigieelarve laekumiste väiksema kasvuga. Eriti hästi on suutnud tarbijate muutunud harjumustega kohanduda turismitööstus kohastuma - (bioloogias) loodusliku valiku toimel evolutsiooniliselt kohanema (organismide rühma kohta). Viljapuud on kohastunud talvituma madalas temperatuuris. Osa ürgsetest putuktoidulistest kohastus õhueluga. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga, kus ta elas, ja kujunesid välja kolm põhigruppi – negriidid, mongoliidid ja europiidid käsitama - aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama. Kuidas seda nähtust käsitada? Kõnet käsitati üleskutsena. Käsitab olukorra tõsidust vääralt. Seda nähtust on käsitatud ühekülgselt. Kunstnik käsitab meisterlikult värve. Käsitus. Maailmakäsitus käsitlema - (vaimselt) tegelema (millegagi), arutama (midagi); töötlema, keemiliselt mõjutama. Teemat käsitlema. Loeng käsitles kasvatustööd. Film käsitles sõjasündmusi. See paragrahv käsitleb töökaitset
valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest inimlastest erineb nüüdis- inimene vähese karvkatte, arenenud aju, tugevama ajukoore ja paljude teiste tunnuste poolest. Nüüdisinimen (Homo sapiens sapiens) Nüüdisinimene on jaotatud kolme rassi: 1. Valged ehk europiidid Euroopas (ka kaasaegsed eestlased) 2. Mustad ehk negriidid Aafrikas ja Austraalias 3. Kollased ehk mongoliidid Aasias ja Ameerikas Ränne Esimesed inimesed (välja arvatud neandertallased) lahkuvad Aafrikast umbes 60 000 aastat tagasi läbides Euraasia ja jõudes välja Austraaliasse. Samal ajal rändab teine grupp läbi kesk Euraasia jõudes Indiasse ja suundudes seejärel põhja. 40 000 aastat tagasi jõudsid nad Euroopasse, mille järel põhjustasid nad neandertallaste väljasuremise.
AJALOO KT KÜSIMUSED 1. Vanaaeg- Rooma riigi aeg ja sellele eelnenud aeg 2. Keskaeg- Ajaloo periood vanaaja ja uusaja vahel 3. hunnid- sise-Aasiast pärit karjakasvatajate hõim, arvatavasti rahvuselt mongoliidid 4. goodid- idagermaani hõim 5. vandaalid-idagermaani hõim 6. Glodovech -Frankide kuningas Belgia piirkonnas 5 sajandi lõpupoolel 7. augustus Romulus - viimane lääne-rooma keiser, kukutati 476 aastal (5 saj) 8. katoliku kirik- püha asutus 9. misjon-kristluse kuulutamine mittekristlastele (paganatele) 10. misjonär-ristiusu kuulutaja 11. benediktlased - katoliiklik mungaordu 12. Gregorius I-esimene munk kes sai paavstiks 13. püha Patrick - katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak. 14
Nendeks tunnusteks on eelkõige nahavärv, kasv ning erinevate pea osade kuju ja värv. 7. EUROPIID - Europiidne rass ehk europiidid (kõnekeeles ka valge rass, kaasaegses Ameerika inglise keeles Caucasian, "kaukaasia rass") on levinud käsitluse järgi inimrass, mille põlisasuala on Euroopa ning mis on levinud ka Ameerikasse, Lõuna-Aafrikasse, ning Okeaaniasse. Rassi tunnuseks on eelkõige hele nahavärv. 8. MONGOLIID- Mongoliidne rass ehk mongoliidid (kõnekeeles ka kollane rass) on sageli kasutatav, kuid täpselt piiritlemata psuedoteaduslik inimkonna alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele. Nendeks tunnusteks on eelkõige nahavärv, kasv ning erinevate pea osade kuju ja värv 9. VILJELUSMAJANDUS- Nooremal kiviajal toimus inimkonna arengus murrang: algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult
*intrapersonaalne *naturalistlik *eksistentsiaalne VAIME ALAARENG - kerge (50/55-70) - mõõdukas (35/40-50/55) - raske (20/25-35/40) - väga raske (alla 20/25) INTELLIGENTSUS JA SOOLISED ERINEVUSED - meestel paremad tulemused visuaal-ruumilses mõtlemises - naistel paremad tulemused verbaalses võimekuses *Machin ja Pekkarinen (2008): tüdrukud on osavamad lugemises, poisid matemaatikas INTELLIGENTSUS JA ERINEVAD GRUPID - etnilised grupid ja intelligentsus *negriidid < europiidid < mongoliidid *Arthur Jensen – 1969. aastal ilmunud essee IQ UURINGUD EESTIS - Juhan Tork tõlkis ja kohandas Eesti oludele Ameerikas loodud testi National Intelligence Tests (rahvuslikud intelligentsustestid) - „Eesti laste intelligents“ - 1940 IQ JA KRIMINAALSUS - H. Goddard (1866-1957) – üks esimesi IQ ja kriminaalsuse seose uurijaid - 1914. aasta artikkel, millest selgub, et keskmiselt 50% noortevanglate kasvandikest USA- s olid nõrgamõistuslikud
ehktarkinimene ehk nüüdisinimene (Euroopasse saabusid tarkinimesed umbes 40 000 aastat tagasi). Neid tuntakse ka kromanjoonlaste nime all. Tarkinimeste luustik oli sarnane tänapäeva inimeste omale, nad olid arenenud aju ja osavate kätega ning valmistasid varasemast tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Tarkinimesed jõudsid ka Ameerikasse. Eri maailmajagudes hakkasid aja jooksul kujunemainimrassid europiidid, negriidid ja mongoliidid. Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja see tõi kaasa nende ajumahu suu-renemise. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda, heatase-meline häälikuline kõne hakkas kujunema alles tarkinimesel. Muinasaeg Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg Inimese ajalugu saab alguse umbes 2,5 miljonit aastat tagasi. Ajaloo varajasim ja pikim periood
kasutada suhtlemiseks häälitsusi ja zeste ning kätega vaid haarata ja toetada keha liikumisel. Nii füüsilise kui vaimse töö võime inimahvidel puudub. Inimlaste liikumisviis võimaldas savannis kiiremini edasi kulgeda ja kasutada käsi erinevateks tegevusteks. Kaasaegsed inimesed ehk Homo sapiens sapiens, asustasid maakera 200 000 kuni 4500 aastat tagasi. Nendest pärinevad kõik praegused inimesed. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias. · Loomade evolutsioon Esimesed elukandjad ilmusid maale 3,5-4 miljardit aastat tagasi. Maa esimesed asukad oli lihtsa ehitusega, ilma tuumata, organismid. Elu hakkas arenema ürgookeanis. Üherakuliste organismide elu eksisteeris maal paar miljardit aastat. Järgmine ja elu edasise arengu seisukohalt üks kõige olulisem evolutsiooni muutus leidis aset
Hamiidide hulka kuuluvad ka Aafrika sarve asustavad kušiidid - somaalid, gallad jt. Hamiidi keelerühma kuulus ka vanas Egiptuses kõneldud egiptuse keel ja selle järglane kopti keel. Enamik teadlasi on arvamusel, et inimene arenes välja Aafrikas, umbes 2-3 miljonit aastat tagasi. Alles seejärel levis edasi teistesse maailmajagudesse. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga kus ta elas ja kujunesid välja kolm põhigruppi – negriidid, mongoliidid jaeuropiidid. Kuna Ameerikasse ja Austraaliasse jõudsid inimesed hiljem, kujunesid Ameerika indiaanlased, Austraalia aborigeenid ja maoorid ka tunduvalt hiljem välja. Kuigi ka tänapäeval on võimalik neid gruppe eristada, ei ole olemas täiesti puhast inimgruppi, sest inimesed rändavad üle maailma, abielluvad ja saavad lapsi. Seetõttu on kõik näojooned segunenud Aafrika rahvad ja hõimud: afarid, anlo ewe, amharid, araablased, ashantid, bakongod,
Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857–1911), Intelligentsuse skaala (Binet ja Simon), Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC - WAIS-IV (täisk- 16- ), WISC( kool-6-16), WPPSI( eelkool-2.5- 6,5) 26. Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee, Negriidid < europiidid < mongoliidid Normaaljaotus ja standardhälve. 27. Üldvõimekus ja g-faktor. Üldvõimekus -Akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid, Spearman-üldintellig, g-faktor- Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg)- R. Sternberg (s. 1949) - IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. Siia lisaks: Loovus, Praktiline intelligentsus. (Harimatu õpetlase termin). Howard Gardner (s.
- 2 miljonit a. tagasi - lisaks Aafrikale ka Euroopas ja Aasias NEANDERTAALLANE - tänapäeva inimesest eraldiseisev haru - suured ninasõõrmed, jässakas keha, jõuline füüsis - aju maht keskmiselt suurem nüüdisinimese omast - 250 000-30 000a. tagasi - Euroopast Lähis-Idani HOMO SAPIENS (nüüdisinimene) - asustas Vana Maailma, Ameerika ja Austraalia - Rassid (negriidid, europiidid, mongoliidid) - 200 000a. tagasi - Aafrika, Euroopasse Lähis-Ida ja Hispaania kaudu u. 45 000a. tagasi 7) Mida muutis neoliitiline revolutsioon inimkonna ajaloos? Inimesed hakkasid rohkem tegelema põlluharimisega ning muutusid paiksemaks. 8) Kus ja millal tekkisid esimesed tsivilisatsioonid ning mis oli neile iseloomulik? SUMERID - Tigrise ja Eufrati äärsed alad - u. 5500 a. tagasi - teadmised astronoomiast, religiooniga seotud müüdid, kiri, leiutasid ratta EGIPTUS
Surid välja, moodustavad inimese sugupuus kõrvalharu. Tänapäeva inimene on oma eelkäijatest pikem ja sihvakam. Inimest iseloomustab vaimse ja füüsilise töö tegemise võime. Arenemises oli olulise tähtsusega kõne abil suhtlemine ja sümbolitega keele teke. Aju areng on teinud võimalikuks kultuuri tekke. Vaatamata nahavärvile kuuluvad kõik tänapäeval maal elavad inimesed ühte liiki, kuid erinevatesse rassidesse [negriidid (mustad), europiidid (valged), mongoliidid (kollased), omakorda 22 rassi]. Inimrassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Rasside eristamise tunnused on: I naha ja karvade värvus, juuste kasv, nina ja huulte kuju, II kasv, pea ja näo kuju, keha mõõtmed. Bioloogilise evolutsiooni tõenditeks on maakoorest leitud kivistised e fossiilid (saame teada, millised olid
Mesoliitikum: Kunda kultuur, Pulli küla 9000 a eKr, Kunda 8000 a eKr. Kalastamine, küttimine, korilus. Hauapanustega laibamatus. Koer on kodustatud. Sisserännanud europiidid. Tööriistad kivist (silmaauguta kirved) Kõõvits, uurits jms. Ka luust, puusts ja sarvest. Neoliitikum kammkeraamika kultuur: Asula territooriumile, elamu põranda alla matmine. Pandi kaasa asju. Valmistati ehteid küttimine, kalastamine korilus. Mongoliidid, soome-ugrilased, läänemere-soome-rahvad. Kammitaolised esemed, kõrgem kunstitase. Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur: Loomakasvatus, maaviljakus, omaette üksikpered. Kalmistud asulatest kaugele, künkad. Külili kägaras inimene. Surnuid kardeti. Europiidid, baltirahvaste esivanemad. Arheoloogiline kultuur – mingi elanike sarnaseid tegevusalasid oskusi, arengut. Kammkeraamika – muster meenutas kammi. Tööriistad lihvitud, paremad
Tarkinimene (Homo sapiens) kujunes sirgeinimesest arvatavasti umbes 500 000 aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 000 aastat tagasi on osa neist sealt välja rännanud ning aegamööda asustanud kogu Euraasia, tõrjudes sealt välja neandertaallased. Ta on hiljem asustanud ka Ameerika ja Austraalia. Tänapäeval veel täpselt teadmata põhjusil on tarkinimene jagunenud kolmeks rassiks: valged ehk europiidid Euroopas, kelle hulka kuuluvad ka kaasaegsed eestlased; kollased ehk mongoliidid Aasias ja Ameerikas; mustad ehk negriidid Aafrikas ja Austraalias.
Edasi arenes sirginimene kelle jäänuseid on leitud ka Euroopast ja Aasiast oskas tööriistu teha ja kasutada .30 000 a. tagasi elas Euroopas-Neandertaallane ,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi.u.40 000 a.tagasi ilmus Euroopasse tänapäeva inimene e.tarkinimene valmistas paremaid tööriistu,tegeles koriluse,küttimise ja kalapüügiga oskas tuld teha.Vaikselt arenesid välja rassid negriidid,europiidid,mongoliidid. 2 .Mis muutused ja tunnused toimusid pronksi kasutuselevõtuga Eestis Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), tulid uued ehte -ja savinõud , mehed hakkasid habet ajama. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest.
Edasi arenes sirginimene kelle jäänuseid on leitud ka Euroopast ja Aasiast oskas tööriistu teha ja kasutada .30 000 a. tagasi elas Euroopas-Neandertaallane ,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi.u.40 000 a.tagasi ilmus Euroopasse tänapäeva inimene e.tarkinimene valmistas paremaid tööriistu,tegeles koriluse,küttimise ja kalapüügiga oskas tuld teha.Vaikselt arenesid välja rassid negriidid,europiidid,mongoliidid. 2.Mis muutused ja tunnused toimusid pronksi kasutuselevõtuga Eestis Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), tulid uued ehte -ja savinõud , mehed hakkasid habet ajama. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest.
Neist kujunesid neandertaallased ja kromanjoonlased. Neandertaallased, ehk Homo sapiens neanderthalensis, elasid Euroopas ja Aasias 150 000 kuni 32 000 aastat tagasi. Arvatakse, et nemad matsid oma surnuid ja panid neile toitu hauda kaasa. Nende kolju oli suurem kui Homo erectus'el. Kaasaegsed inimesed ehk Homo sapiens sapiens, asustasid maakera 200 000 kuni 4500 aastat tagasi. Nendest pärinevad kõik praegused inimesed. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias. Inimeste rassid: negriid, mongoliid ja europiid Inimestes on säilinud paljud loomariigi evolutsiooni astmed, mis on tõestuseks nende loomade ja inimese ühistest iidsetest esivanematest: · ainuraksed - geneetiline kood ja pärilikkuse üldised seaduspärasused · selgrootud loomad - kahekülgne sümmeetria · kalad - luustik ja kuulmisaparaat
seisukohta elulise näite varal. On, sest lapse tapmist, pedofiliat ei tolereerita 12. Kuidas eristuvad inimesed ühiskonnas kaasasündinute omandatud omaduste poolest? Tooge näited! Inimesed erinevad soo, vanuse, füüsiliste ja vaimsete võimete, rassilise kuuluvuse, seksuaalse orientatsiooni poolest. Nt on maailmas mehed ja naised, erinevas vanuses, mõned on füüsiliselt tugevad, mõned nõrgemad, mõned on intelligentsemad kui teised, on mustanahalised, mongoliidid, europiidid; mõned on heterod, mõned biseksuaalid. 13. Mille suhtes peab Teie meelest ühiskonnas olema nulltolerants? Põhjendage oma arvamust elulise näite varal? Terrorismi,Kuritegevuse, pedofiilia. Kui ühiskond ei karistaks inimesi, kes on kellegi mõrvanud või alaealist ära kasutanud, siis meie ühiskond oleks ääretult ebaturvaline. 14. Kui lahtuda inimvajaduste hierarhiast, siis millist vajadusi rahuldab religioon, sportimine, reisimine, kunst
Esimesed, kes oma surnuid matsid. Kadusid umbes 30 000 40 000 aastat tagasi. - Tarkinimene kujunes u 200 000 aasta eest aafrikas ühisest esiemast nn. Aafrika Eevast. Euroopasse jõudis 70 000 aastat tagasi lähis-ida ja hispaania kaudu. Hakati nimetama cro-magnoni inimeseks. Evolutsiooni käigus kujunesid välja eri maailmajagude inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. 3. Tarkinimese ühiskonnakorraldus ja uskumused - Eluviisid korilased, kütid ja kalastajad. Jahiloom oli põhjapõder, püügivahenditeks luust oda, õngekonks ja ahing ning tulekivist pihukirves. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides sugukonnana. Sugukonnad moodustasid hõimud. Hakati ehitama maju, ilmusid esimesed kunstiteosed.
Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Nad võisid kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aafrikas. Hiljem rändasid nad sealt euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid- negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kõne tekkimine: Tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest suurenes ka nende aju maht. Oma mõtteid ja ettepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega edasi Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne. Muinasinimeste elukorraldus: Inimeste põhitegevuseks oli küttimine ja kalapüük. Näljast aitasid välja ka marjad, seened, pähklid jms
kohaldama- kohakuti paigutama; (juriidikas) õigusakti konkreetsel juhul rakendama. Haava servad kohaldati. Kolmandat paragrahvi ei saa selles asjas kohaldada kohastuma- (bioloogias) loodusliku valiku toimel evolutsiooniliselt kohanema (organismide rühma kohta). Viljapuud on kohastunud talvituma madalas temperatuuris. Osa ürgsetest putuktoidulistest kohastus õhueluga. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga, kus ta elas, ja kujunesid välja kolm põhigruppi – negriidid, mongoliidid ja europiidid Ta ei suutnud uue olukorraga kohaneda. Jääkaru on hästi kohastunud arktika tingimustega. Tootmine tuleb kohandada turu nõuetega. Piirangute suhtes kohaldati seaduse § 26. Veoauto kohandati inimeste veoks. käsitama- aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama. Kuidas seda nähtust käsitada? Kõnet käsitati üleskutsena. Käsitab olukorra tõsidust vääralt. Seda nähtust on käsitatud ühekülgselt. Kunstnik käsitab meisterlikult värve. Käsitus. Maailmakäsitus
M=F - Digit Span, Picture Arrangement, Object Assembly *Verbaalsed võimed F>M alates 12 a. Aritmeetilised võimed M>F alates 12 a *Ruumilised võimed M>F Psühhomotoorsed võimed M=F Võimete variatiivsus - M>F H. Intelligentsuse evolutsioon Richard Lynn (University of Ulster) Rassilised erinevused evolutsioonilised põhjused Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal mongoliidid 1416 cm2 europiidid 1380 cm2 negriidid 1359 cm2 (Rushton, 1992) Pea suurus ja intelligentsus: r = .10 - .35 David M. Buss (University of Michigan) Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1. Vanus ja vaimsed võimed · Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise
Neandertaallased, ehk Homo sapiens neanderthalensis, elasid Euroopas ja Aasias 150 000 kuni 32 000 aastat tagasi. Arvatakse, et nemad matsid oma surnuid ja panid neile toitu hauda kaasa. Nende kolju oli suurem kui Homo erectus'el. http://opetaja.edu.ee/bio/ahvi&inimeseerinevused.doc 11 5.Tänapäev 5.1 Elu tänapäeval Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias. Tänapäeva inimesed on haritud, omavahel suheldakse rääkides. Tänapäeva inimene on kohutavalt sõltuv elektrist ja elektroonilistest vahenditest. Kui mingil põhjusel peaks Maa minema tagasi kiviaega ei saaks inimesed enam hakkama, see oleks katastroof. Aga me ei peakski hakkama siis saama, kuna meil pole enam neid kohastumusi, mis olid meie eelvanematel
M=F - Digit Span, Picture Arrangement, Object Assembly *Verbaalsed võimed F>M alates 12 a. Aritmeetilised võimed M>F alates 12 a *Ruumilised võimed M>F Psühhomotoorsed võimed M=F Võimete variatiivsus - M>F H. Intelligentsuse evolutsioon Richard Lynn (University of Ulster) Rassilised erinevused evolutsioonilised põhjused Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal mongoliidid 1416 cm2 europiidid 1380 cm2 negriidid 1359 cm2 (Rushton, 1992) Pea suurus ja intelligentsus: r = .10 - .35 David M. Buss (University of Michigan) Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1. Vanus ja vaimsed võimed · Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise
· eksistentsiaalne R. Sternberg (s. 1949) · IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. · Siia lisaks: · Loovus · Praktiline intelligentsus Soolised ja grupilised erinevused võimetes IQ ja erinevad grupid · Sugu · Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes · Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu · Etnilised grupid ja intelligentsus · Negriidid < europiidid < mongoliidid · Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas Vajadused · Orgaanilised vajadus · Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus · Sotsiaalsed · Vaimsed · Esteetilised Kultuuriline motivatsioon: · Arenguvajadus Uudishimu, tunnetusvajadus · Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) Bioloogiline motivatsioon:
kõige kauem. eelkäijad, vaid lihtsalt üks kõrval- haru. Ühtlasi väidetakse geeniuuringute alusel, et tarkinimesed võisid 7 kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aafrikas. Hiljem rända- sid nad sealt Euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning kõige lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujune- ma inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid. Mõtlemise ja kõne tekkimine Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suu- rust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdlemisel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles
Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg). Gardner multiintelligentsus, matemaatilis loogiluine, keeleline, ruumiline, muusikaline, kehalis kinesteetiline, naturalistlik. Sternberg IQ testid mõõdavad ühte intelligentsust ehk analüütilist intelligentsust. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes.Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Negriidid < europiidid < mongoliidid Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria. Atributsioonid. Motivatsioon vajaduste rahuldamisele suunatud funktsionaalselt süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Vajadused mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puuduse tunnetamine.
kõige kauem. eelkäijad, vaid lihtsalt üks kõrval- haru. Ühtlasi väidetakse geeniuuringute alusel, et tarkinimesed võisid 7 kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aafrikas. Hiljem rända- sid nad sealt Euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning kõige lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujune- ma inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid. Mõtlemise ja kõne tekkimine Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suu- rust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdlemisel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles
a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg. Kütid, kalastajad ja korilased:Kütid olid mehed ja korilased olid naised, lapsed . Kuna iga päev polnud saagiõnne, siis näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid, linnumunad jms. Uskumusteks peeti- et hinng on eluasukoht, st., et magamise ajal võib see üldse kehast lahkuda
Arvatakse, et Homo erectus oli nüüdisinimese Pleistotseenis elanud kõrvalharu. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel oluliseks luliks neandertallasi, kes said selle nime Saksamaa Neandertali oru jargi, kust leiti esimene luustik. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tanapaeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens e. Tarkinimesed. Vahehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamastikivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas simpansi oma
Geneetikute hiljuti avaldatud uurimistulemuste järgi polnud neandertallased otseselt inimese eelkäijad, vaid lihtsalt üks kõrvalharu. Ühtlasi väidetakse geeniuuringute alusel, et tarkinimesed võisid kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aadrikas. Hiljem rändasid nad sealt Euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning kõige lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid. 4 Mõtlemise ja kõne teke Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne. Kütid, kalastajad ja korilased
Meeste IQ tase on tavaliselt pisut kõrgem kui naistel. Teadlased loevad selle põhjuseks meeste suuremat aju! Grupilised erinevused – testimise tulemused on teinud kindlaks, et mustanahaliste inimeste IQ on keskmiselt ühe standardhälbe võrra väiksem kui valgetel. Samas aga mongoliide rassi esindajatel on see kõrgem kui valgetel jäädes keskmiselt 104-105 punkti piiridesse. Nii jagunevad vaimsed võimed inimrassides järgmiselt NEGRIIDID>EUROPIIDID>MONGOLIIDID. 27.Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. Atributsioonid. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus
mõelda midagi täiesti uut või reageerida leidlikult ootamatutele olukordadele 3) Praktiline intelligentsus kasulik lahendades igapäevaelus ettetulevaid olukordi. Robert Sternbergi uurimused ei võimalda teha põhjapanevaid üldistusi ega järeldusi. 13.4. Inimgruppide erinevused Meeste vaimne võimekus on naistest veidi suurem. Rassiline vaimne võimekus jaguneb nii: Negriidid < europiidid < mongoliidid 13.5. Intelligentsus ja igapäevaelu Intelligentsustestide abil on võimalik üsna täpselt ennustada õpitulemusi. Kuid see ei tähenda, et testiga mõõdetud vaimne võimekus määrab õppeedukuse, vaid viitab asjaolule, et testis keskmisest parema tulemusega lapselt on alust eeldada head õpiedukust. 14. Kultuur ja sotsiaalne käitumine Inimese käitumist mõjutab kultuur, kust ta on pärit. Inimese käitumist
· Praktiline intelligentsus: - Seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast 27. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Sugu: - Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdases fakti teadmises. - Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Etnilised grupid: - Negriidid < europiidid < mongoliidid Väga palju on tegelenud rassilise intelligentsusega Arthur Jensen. Jensen väitis, et tema uuringutulemuste põhjal saab öelda, et üldine kognitiivne võimekus on oma olemuselt päritav seadumus, mille määravad peamiselt geneetilised, mitte keskkondlikud tegurid. Ta oli ka seisukohal, et kui assotsiatiivne õppimine, ehk meelde jätmise võime, on rasside vahel võrdselt jaotunud, siis kontseptuaalne mõtlemine, ehk sünteesivõime, esineb
• eksistentsiaalne Vaimne alaareng • Kerge 50/55 - 70 • Mõõdukas 35/40 – 50 - 55 • Raske 20/25 – 35/40 • Väga raske – alla 20/25 Intelligentsus ja soolised erinevused • Meestel paremad tulemused visuaal-ruumilises mõtlemises • Naistel paremad tulemused verbaalses võimekuses • Machin ja Pekkarinen 2008: tüdrukud osavamad lugemines, poisid matemaatikas Intelligentsus ja erinevad grupid • Etnilised grupid ja intelligentsus • Negriidid < europiidid < mongoliidid • Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee 54 55 IQ uuringud Eestis • Juhan Tork tõlkis ja kohandas Eesti oludele Ameerikas loodud testi, mille nimeks oli National Intelligence Tests (rahvuslikud intelligentsustestid). • “Eesti laste intelligents” (1940) IQ ja kriminaalsus • H. Goddard (1866- 1957) – üks esimesi IQ ja kriminaalsuse seose uurijaid. • 1914.a
elukohajärgses liikmesriigis Õigus saada kaitset diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt Õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole Õigus pöörduda ombudsmani poole Identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete enesemääratlus. Rassid inimrassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Pöhirassid: europiidid, mongoliidid, negriidid. Rassism isikute või inimrühmade majanduslik, poliitiline või sotsiaalne diskrimineerimine rassilisel või etnilisel alusel. Kompromiss kokkulepe, mis on saavutatud kõigi osapoolte järeleandmiste tulemusel. Konsensus täielik üksmeel; kokkulepe, mille vastu ei ole ükski asjaosaline. Vastandhoiak Meie rahvus ja kultuur on teistest parem. Sel juhul võivad kultuurilised ja rahvuslikud erinevused inimesi hoopis
annaabi.ee 
