Johnsoni valimisprogramm oli Great Society - ulatuslik reformikava, eesmärgiga tagada küllus ja vabadus kõigile, sotsiaalpoliitika. Johnson oli sisepoliitiliselt ja majanduspoliitiliselt sama edukas kui FDR, kuid välispoliitika ebaõnnestus (sõjavastased noorsooliikumised, mustade liikumised). 1968 Johnson ei kandideerinud, Robert Kennedy lasti kampaania käigus maha. Võitis vabariiklane Nixon. Nixoni loosungiks oli Law and Order. Välispoliitikas esitas Nixoni doktriini - ,mis tähendas jõudude tasakaalu, häid suhteid NLi ja Hiinaga, realistlikku pidurdamist. 1.Hakkas Vietnami sõda vietnamiseerima 2.Pingelõdvendus détente 3.Suhete parandamine Hiinaga - visiit Hiina, tema toetusel sai Hiina ÜROsse. Majanduses arengutempo aeglustus, kuna Nixon püüdis pidurdada inflatsiooni ja vähendada kulutusi relvastusele. 1973 naftahinnad tõusevad 4X
Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950. aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri asepresidendikandidaadiks. Terrorismivastane valitsuskomitee asutati president Richard Nixoni poolt 1972. aastal pärast seda, kui palestiina terroristid tapsid Müncheni olümpial 11 juudi päritolu sportlast. Nixon oli mures, et kasvav terrorism võib muutuda ohtlikuks USA julgeolekule. Komitee töösse olid kaasatud erinevad inimesed, kaasa arvatud Henry Kissinger ja hilisem 11. septembri ajal New Yorgi linnapea olnud Rudolph Giuliani. Enne kui uue presidendi tulek ja muutuvad ajad komisjoni hingusele saatsid, jõudsid teadlased tuvastada turvariskid, mis on päevakohased ka praegu
Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950. aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri asepresidendikandidaadiks. Terrorismivastane valitsuskomitee asutati president Richard Nixoni poolt 1972. aastal pärast seda, kui palestiina terroristid tapsid Müncheni olümpial 11 juudi päritolu sportlast. Nixon oli mures, et kasvav terrorism võib muutuda ohtlikuks USA julgeolekule. Komitee töösse olid kaasatud erinevad inimesed, kaasa arvatud Henry Kissinger ja hilisem 11. septembri ajal New Yorgi linnapea olnud Rudolph Giuliani. Enne kui uue presidendi tulek ja muutuvad ajad komisjoni hingusele saatsid, jõudsid teadlased tuvastada turvariskid, mis on päevakohased ka praegu
Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi. 1952 kandideeris Kennedy Senatisse ametisoleva senaatori Henry Caboti vastu. Ta võitis valimised 51,34%-ga 48,35% vastu. Ta oli senaator 19531960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Kennedy poolt hääletas 49,7% ja Nixoni poolt 49,5% valijaist, aga Kennedy kogus 303 valijameest Nixoni 219 vastu. Kennedy oli kõige noorem mees, kes kunagi USA presidendiks valitud. Kennedy presidendiksoleku ajal toimus Kuuba raketikriis. Oma 22. oktoobril 1962 peetud kuulsas kõnes, milles ta kriisi puhkemisest teada andis, kuulutas ta muuhulgas välja Kuuba mereblokaadi ning lubas anda vastulöögi Nõukogude Liidu territooriumi pihta, juhul kui Kuubale paigutatavate tuumarakettidega teisi riike rünnatud oleks
ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud ebaedust Afganistanis ja teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu edasi, kuid ise enam otseselt ei sekku, sellega hüljati doominoteooria. 6) Watergate afäär- Nixoni ajal toimunud pealtkuulamisskandaal, mis põhjustas Nixoni tagasiastumise. 7) Reiganoomika- Ronald Reagani loodud poliitika, mis vähendas riigi sekkumist ja
leeri kaotatakse kontroll ka tema naabrite üle. 1970-ndatel koos majanduskriisi algusega noorte ühiskondlik aktiivsus vaibus. 1970-ndatel hakkasid ka USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Sellele aitas kaasa ka Nixoni doktriin- s.o. jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV- ga. 1974. Määras Richard Nixon Gerald Ford`i oma asepresidendiks pärast Spiro Agnew' tagasiastumist. Pärast Nixoni tagasiastumist Watergate'i afääri tõttu sai Gerald Ford (1974- 1977) presidendiks. Jimmy Carter oli president (1977-1981). Peale teda tuli Ronald Wilson Reagan (1981-1989) ja George Herbert Walker Bush (1989-1993).
moodustatakse NATO · Eisenhoweri doktriin tagasitõrjumisdoktriin. USA oli selle kohaselt valmis kasutama sõjalist jõudu tõrjumaks kommunismi levikut. USA sõjaline abo Lähis ja Kesk- Euroopa maadele Iseloomusta USA välispoliitikat 1960 1970. aastatel · Kennedy aja iseloomustamiseks: paindlik reageerimine (flexible response) · 1963 lubas, et USA toetab iga riiki, kes kaitseb oma vabadust · 1964 sekkub Vietnami sõtta · Nixoni ajal majanduse areng aeglustus, keskendus välispoliitikale · Nixoni doktriin . pidas vajalikuks hoopis uut lähenemist, seadis eesmärgiks jõudude tasakaalu poliitika e luua head suhted NSV Liidu ja Hiinaga, anti mõista, et USA enam kommunismi vastu sõdu ei pea, abistavad materjaalselt · Vietnamist väed välja, visiit Hiinasse, 1972 Moskvasse, 1973 Breznev USA-s · Pingelõdvendus, relvastuse vähendamine
alla ka Edwin Aldrin. Esimeseks ülesandeks oli katsetada erinevaid liikumisviise Kuul, kus gravitatsioonijõud on umbes kuus korda väiksem kui Maal. Liikumine sujus võrreldes maapealsete katsetega üllatavalt hästi. Astronaudid heiskasid Kuule Ameerika Ühendriikide lipu. Et Kuul ei ole tuult, oli lipuriie kinnitatud L-tähe kujulisele vardale. Asfalti meenutavale Vaikuse mere pinnale pandi mälestustahvel, millel oli Maa kummagi poolkera kujutis, astronautide ja president Nixoni allkirjad ning kiri: «Siia astus 1969. aastal esimest korda inimene planeedilt Maa! Me tõime kaasa rahusoovid kogu inimkonnalt.» Kuule jäid ka medalid kahe hukkunud kosmonaudi ja kolme Apollo 1 astronaudi nimega ning mündisuurune ränist ketas, millele oli graveeritud mikroskoopiline tekst nelja Ameerika Ühendriikide presidendi pöördumisega ning hea tahte avaldustega 73 riigi esindajatelt (valdavalt riigipeadelt) Armstrong ja Aldrin olid Kuu pinnal veidi üle kahe ja poole tunni
Esimeseks ülesandeks oli katsetada erinevaid liikumisviise Kuul, kus gravitatsioonijõud on umbes kuus korda väiksem kui Maal. Liikumine sujus võrreldes maapealsete katsetega üllatavalt hästi. Astronaudid heiskasid Kuule Ameerika Ühendriikide lipu. Et Kuul ei ole tuult, oli lipuriie kinnitatud L-tähe kujulisele vardale. Asfalti meenutavale Vaikuse mere pinnale pandi mälestustahvel, millel oli Maa kummagi poolkera kujutis, astronautide ja president Nixoni allkirjad ning kiri: «Siia astus 1969. aastal esimest korda inimene planeedilt Maa! Me tõime kaasa rahusoovid kogu inimkonnalt.» Kuule jäid ka medalid kahe hukkunud kosmonaudi ja kolme Apollo 1 astronaudi nimega ning mündisuurune ränist ketas, millele oli graveeritud mikroskoopiline tekst nelja Ameerika Ühendriikide presidendi pöördumisega ning hea tahte avaldustega 73 riigi esindajatelt (valdavalt riigipeadelt). Nende hulgas oli ka Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni avaldus:
Vabal ajal võitles kommunismi levikuga :D. 1947- Trumani Doktriin 1948-1952- Marshalli plaan 1949 – NATO 1950-53 – Korea sõda 1950- USA-Iisreali erisuhted. Eisenhoweri Doktriin. 1960. algus – JFK Paindliku Reageerimise Doktriin, mille alusel tuleb kommunismile vastu panna väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades. 1964-1975 – Vietnami sõda 1970 – Nixoni Doktriin – Jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine Kommunistliku Hiina (RV) ja NSVL-iga. 1980 – „Tähesõdade programm“ Demokraatlikele lääneriikidele iseloomulikud tunnused 1949- sotsiaalse turumajandusega ühiskonna ülesehitamine 1960 – kasvas noorteliikumine (nt: tudengite rahutused Pariisis 1968. a mais) 1970 – võimul sotsiaaldemokraadid, sest pakkusid riigi osa suurendamist majanduses + sotsiiaaltoetuste kasvu.
Miks Nõukogude Liidu mõjuvõim nõrgenes 70.-80. aastatel? 1970. aastate alguses hakkas Lääneriikides levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja neil tuleb õppida sellega koos eksisteerima. NSVL Liit näis aina tugevamana ning Lääs vajas hingetõmbehetke, et normaliseerida suhteid kommunistliku maailmaga, mis tähendas, et suhteid tuli hakata soojendama. Sellele pandi algus Nixoni võimuletulekuga USA-s. Ühendriigid kinnitasid NSVL-le, et toetavad pingete alandamist Euroopas, kuid hoopis olulisemateks teemadeks muutusid strateegilise relvastuse piiramine ja omavaheliste suhete küsimused. Pingelõdvenduse algusele vaatamata jätkus kahe üliriigi vaheline vastasseis: konkureerivad oldi teaduses tehnikas, spordis, muusikas kõiges, kus võimalik. 60.-70. vahetusel jõudis haripunkti kosmose võidujooks, milles osutusid ameeriklased tugevamaks, näidates oma
Uuskonservatiivsed suundumused PT 40 - Muutused 1970 ndatel - Arvuti laialdanne kasut. - Teadus ja tootmine kasvasid kokku - Side- ja massiteabevahendite areng - Tagasilöögid majanduses - Stagflatsioon- tööpuudusele ja stagnatsioonile lisandus inflatsioon Watergate´i skandaal - 1974 - President Nixoni teadmisel oli paigaldatud pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakorterisse - Skandaal: president lahkus vabatahtlikult ametist Konservatiivne revolutsioon - Kaugenemine olulistest väärtutest - Kritiseerisid valitsuse kasvanud rolli - Nõudsid inimestele rohkem vabadust teha ise om aelu puudutavaid otsuseid - Kritiseerisid pingelõdvenduspoliitikat - Ei kardetud ebapopulaarseid otsuseid Monetarism
F. Dulbs valmis kasutama tuumarelva NSVL vastu, strateegiline lennuväe arendamine · Suured sõnad, väikesed teod pigem pidurdamisdoktriini jätkumine · Sisepoliitikas polnud samuti erilisi muutusi (ettevõtete tegevusvabadus laienes) · Sõjatööstus kasvas taas, ,,sõjalis-tööstuslik kompleks" · Lõpuaastatel kriitika majanduse aeglane areng, suutmatus vastata NSVL väljakutsele Richard Nixon (1969-1974) · ,,Seadus ja kord", vabariiklane · Nixoni doktriin suhete loomine NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga · Ise ei lähe enam kommunistliku ekspansiooni vastu ainult materiaalne abi · Watergate skandaal (lutikad demokraatide peakorterisse Nixoni käsul) · 1974. astus tagasi, majanduse areng aeglustunud, tööpuudus · Senaator Gerald Ford presidendiks, riigisekretär endiselt H. Kissinger · Astus ise ametist tagasi · Vietnami sõja lõpetamine, vietnamiseerimine James (Jimmy) Carter (1977-1981)
Teadlased ja ajakirjanikud usuvad, et Nixon ja Kissinger oleks võinud lõpetada sõja 1969 aastal samasuguste tinginustel, mida nad saavutasid 1973 aastal, ja vältida sel moel 22 000 USA sõduri surma. Ja veel usuvad nad, et Nixon ja Kissinger kandsid sõja üle Kambodzasse illegaalselt ja peaaegu tulemusteta. Olen kõige eelöelduga nõus, kuid ma usun, et rääkima peaks ka muust. Seepärast tuleb pöörata tähelepanu sisulisematele küsimustele, nagu: mis oli Kissingeri ja Nixoni esmane motiiv sõja jätkamisl ja kas tulemuseks oli peale ameeriklaste ja kaugaasialaste elude hävimisele veel midagi?" USA omaaegne president Richard Nixon oli liiga purjus telefonikõnele vastamiseks, kui Ühendkuningriigi peaminister Edward Heath talle 1973. aasta AraabiaIisraeli sõja ärevatel hetkedel helistas, vahendab BBC. Nixoni lähedase nõuniku Henry Kissingeri telefonikõnede üleskirjutused näitavad, et ta
kohtuasju rassieralduspoliitika lõpetamiseks koolides ja lubas föderaalvalitsusel katkestada diskrimineerivate ettevõtete või osariikide riiklik rahastamine ja jäädvustada hääletusõiguste rikkumised. See silmapaistva tähtsusega õigusakt aitas suuresti kaasa meie varasemate eksimuste heastamisele ja USA saamisele üleilmseks vabaduse ja võrdsuse etaloniks. USA astub Vietnami sõtta (1964) Richard M. Nixon Detente ja Nixoni doktriin Detente ehk pingelõdvendus. NSV Liit hakkas suhteid parandama teiste Euroopa riikidega, ntks Prantsusmaaga ja Poolaga. Nixoni doktriin lubas lõpetada ''lubaduste inflatsiooni'' ning muute Ühendriikide välispoliitika realistlikuks. Heade suhete nurgakiviks oli suhete parandamine NSV Liidu ja Hiina Rahvavabariigiga. Selle tulemusena lahkusid Ühendriigid Vietnamis, normaliseerusid suhted Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas. Shanghai kommünikee (1972)
John Fitzgerald "Jack" Kennedy (29.mai 1917 Brookline 22. November 1963 Dallas) John Fitzgerald "Jack" Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president. John Kennedy oli demokraat. 1953-1960 aastal oli ta senaator. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta aga Richard Nixoni ja sai presidendiks. John Kennedyl ja tema abikaasal Jacquelina Kennedy-Onassil oli kaks poega, kellest üks suri juba esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnuna. 22. novembril 1963 mõrvati Kennedy Dallases. Ametlikult on Kennedy mõrvas süüdi tunnistatud endine USA mereväe sõdur Lee Harvey Oswald, kes tapeti kaks päeva peale Kennedy mõrvamist tuhandete televaatajate silme all, kui too politseinikest ja
F. Kennedyle. Tema asepresidendid olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford. Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus. Välispoliitika Oma valimislubaduse aastast 1968, tuua USA Vietnamist välja, oli ta suures osas täitnud. Kuigi kaotus oli suur, enam kui 58 000 ameeriklast, saavutati vietnamiseerimine. Nixoni välispoliitikal oli veel üks aspekt, mis näis sisse juhatavat uue ajastu, ning just see osa tema presidenditööst on kindlustatud talle vähemalt osaliselt hea maine. Nixon ajas aktiivset pingelõdvenduspoliitikat ja viis maailma sammu võrra kaugemale tuumakuristikust, mille serval oli võidurelvastumine kaks võimublokki viinud. Kevadel 1972 külastas ta esimese Ameerika presidendina Moskvat. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine, mis leidis aset 1975. aastal Helsingis.
SAADA USA ASEMELE) • DEMOBILISEERIMINE • REKONVERSIOON-MINNAKSE RAHUAJA TÖÖSTUSELE POLIITIKA • 1945 SURI FDR • 1945-53 TRUMAN • TRUMANI DOKTRIIN • MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON • TAPETI „SAJANDI MÕRV“ DALLASES 20.11.1963 • WARRENI KOMISJON, LEE HARVEY OSWALD, JACK RUBY, VANGLAS SURNUNA • MAJANDUSES BUUM • MAKSUPOLIITIKA – VÄHENDATI MAKSE • INFLATSIOON
Dallases kuuli läbi. Johnson (63-69)- Tema ajal saavutati mustanahaliste võitlus rassilise võrdsuse eest. Johnson toetas M.L. Kingi vaateid, tema võimuloleku ajal saavutasid mustanahalised valgetega võrdsuse. Nixon (69-74)- Tema võimule tulekuga algas USAS pingelõdvendus. Ta uskus, et USA on nõrgenenud, et NSVL on tugevamaks muutunud ning võttis oma eesmärgiks suhete parandamise NSV Liidu ja Hiinaga. Watergate fäär oli skandaal, mis tähendas, et Nixoni teadmisel oli vastaspartei korraldanud pealkuulamisi. Selgus ka mitmeid dokumentide võltsimise jutumeid. Sel ajal sunniti ka president Nixonit tagasiastuma. Reagan (81-89)- Korraldas USAs mitmeid konservatiivseid muutusi. Taastas Ameerika inimeste eneseusu ja vähendas nende sõltuvust valitsusest. Pani paika programmi nimega Reagani revolutsioon ning lubanus, mille ta sõnastas, sai ka tema enda silmis täidetud. „Taastada
3. Ajutise kontrolli peatamise tagajärg võib-olla inflatsiooni kasv ja majanduse olukord poleks sugugi parem kui enne kontrolli algust. 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelnenud kontrolliprogrammid Palga- ja hinnakontrolli on USA minevikus kasutatud mitu korda · Teine maailmasõda · Korea sõda · Kennedy-Johnsoni Kennedy Johnsoni administratsiooni ajal ajal. · Nixoni administratsiooni ajal · Carteri administratsiooni ajal Kokkuvõte. Neil programmidel oli nii edu kui ka möödalaskmisi 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Hinnakontroll Teise maailmasõja ajal Hinnakontroll seadustati, takistamaks inflatsiooni sekkumist majandusse ajal, mil see oli lülitumas sõjalisse tootmisesse. Kontrolliti K t lliti ka k paljude lj d strateegiliste
keinsism(Keynes), Kuuba kriis, Sigade lahe dessant, mustanahaliste liikumine 1963-69 L.Johnson DP reformide kavaprogramm ,,Great Society" (Suur Ühiskond), alus pingelõdvendusele, tema välispoliitika ebaõnnestus, jätkub majandusbuum 1969-74 R.Nixon VP ,,Law and Order", Nixoni doktriin ehk jõudude tasakaalu poliitika, soojendab suhteid NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga, pingelõdvendus, SRP-1, USA vägede lahkumine Vietnamist, stagflatsioon, majandusbuum lõpeb 1974 1973- Watergate'i skandaal; 1974 aug Nixon astub tagasi 1974-77 G.Ford VP ei valitud presidendiks ega asepresidendiks
Vietnami sõda Ants Nokkur & Hugo Aavik Osapooled PõhjaVietnam Click to edit Master text styles toetasid NSV liit, Hiina RV, Second level PõhjaKorea Third level Fourth level Fifth level LõunaVietnam toetasid USA, LõunaKorea, Austraalia, UusMeremaa Eellugu, Indo Hiina sõda ja USA sekkumine Ho Chi Minh kuulutab välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. 13. märts 7. mai 1954 Dien Bien Phu lahing 1954. aasta kevadel Genfis läbirääkimised mille tulemusena jagati Vietnam kaheks. USA abistab LõunaVietnami, sõdurite väljaõpe ja relvastus. Sõda 19641973 1964 Tonkini lahe intsident Click to edit Master ...
Teenis USA mereväes Alguses nooremleitnant 02.08.1943 rammis Jaapani hävitaja kaatrit, kus Kennedy oli kapten. 13 meeskonnaliiget, hukkus 2. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses olevale asustamata saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. President Kennedy 1960 presidendivalimised Kennedy poolt 49,7% ja Richard Nixoni poolt 49,5% Varasematest noorim president (43) Ametiaeg 20. jaanuar 1961 – 22. november 1963 Tähtsus Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) (Organisatsioon, mis koondab siiani endas vabatahtlikke, keda saadetakse riikidesse, kus vajatakse abi) Andis NASA-le ülesande Kuule lennuks (Projekt Apollo) Kehtestas Kuubale 1962. aastal blokaadi, hoiti ära tuumasõda 1963 sõlmisid USA, NSV Liit ja Suurbritannia tuumakatsetuste keelustamise lepingu
Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja Natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Nsvl võttis ta hästi vastu , sest prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Nixoni visiit modkvasse? Eesmärk oli tal heade suhete loomine nsvl ja hiinaga.Tähtis kuna allkirjastati palju tähtsaid lepinguid, kirjutati alla 2 võidurelvastamist piiravale dokumendile. Kummale poolele oli pingelõd kasulikum nsvl v lääneriigid?Nsvl kuna tänu sellele tugevnes tema positsioon kolmandas maailmas ja võidurelvastumises. Milliste riikide vahel oli konkurents ka pingel ajal?teaduses ja tehnikas- nsvl jõudis enne kosmosesse usa aga kuule. 3
suhete sisseseadmine nii Nõukogude Liidu kui ka Hiina Rahvavabariigiga. Gerald Rudolph Ford (sünninimega Leslie Lynch King, Jr.; 14. juuli 1913 26. detsember 2006) oli Ameerika Ühendriikide 38. president. Ta oli ametis aastail 19741977. Gerald Ford oli ainuke Ameerika Ühendriikide president, keda ei olnud valitud presidendiks või asepresidendiks. Richard Nixon määras ta oma asepresidendiks pärast Spiro Agnew' tagasiastumist. Pärast Nixoni tagasiastumist Watergate'i afääri tõttu sai Gerald Ford presidendiks. Välispoliitikas lubas Ford täielikult toetada Nixoni välispoliitilist kurssi. Probleeme tekitas aga sellised asjad, nagu näiteks valitsuse poolt esitatud kaubandusreformi seadus, mida Kongress suuresti korrigeeris ja mis nõrgendas majandussuhteid Ameerika Ühendriikide ja sotsialismimaade vahel. James Earl Carter (sündis 1. oktoober 1924) oli Ameerika Ühendriikide president 1977 1981 Demokraatlikust parteist
· Trumani doktriin (1947.a.), millega lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardab oht sattuda kommunistide · Aktiivne osalemine Korea sõjas 1950.a.-1953.a · 1950-ndatest aastatest alates suurenes USA mõju ka Lähis-Ida piirkonna vastu · 1960-ndate aastate algul tuli J.Kennedy välja paindliku reageerimise doktriiniga · Vietnami sõda (1964.a.-1973.a.) · 1970-ndatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Sellele aitas kaasa ka Nixoni doktriin- s.o. jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga
- Erastamise kampaania (eraomandisse läks suur osa riigiettevõtetest) Riigis valitses suur tööpuudus ja aina suurenes majanduslik ebavõrdsus kodanike vahel. Vähenesid sotsiaalsed tagatised, kuid M. Thatcheri poliitika oli väga populaarne ja jäi valitsevaks 80ndate aastateni. 8. Watergate´i afäär - Selgita võimalikult põhjalikult! 1973. aastal organiseeris FBI asedirektor infolekke Washington Posti ajalehte president R. Nixoni poolt heakskiidetud sissermurdmistest ja andmetekogumisest vastaskandidaadi valimisstaabist. President valetas mitmel korral avalikkusele öeldes, et seda pole tegelikult juhtunud, kuid suure poliitilise skandaali tagajärjel pidi oma kohalt tagasi astuma. 1
Heaoluühiskond:1950Majanduse kasv kõigis riikides-heaoluühiskond 1960-sotsiaalne õigus- 1964 suur ühiskond-Keynes-võrdsus Negatiivne-suurfirmad manipuleerisid inimesi-massikultuur, boheemlaslik liikumine(Allen Ginsberg) Lagunes religioonile toetuv ühiskonnamudel, asendus minakeskse maailmavaatega. Ühiskondlikud liikumised: 1968 noorterahutused-vasakpoolsed. 1960-mustanahaliste liikumine- Martin Luther King. 1960-naisõigused, seksuaalrevolutsioon. 1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus...
o Riigi rahavajadust hakati katma raha juurdetrükkimisega, tekkis inflatsioom o Hakati rääkima senise majandusmudeli seisakust ehk stagnatsioonist · Kütust jagati jao pärast nt USAs · Stagflatsioon märksõna, mis iseloomustas 70.ndate keskpaika (inflatsioon + stagnatsioon =stagflatsioon) · 70.ndate keskpaika on iseloomustatud: o Vaimse surutise ajastu o Pessismi ajastu, aeg kus kadus usk paremasse homsesse · Gerald Ford pandi Nixoni asemel ametisse (ei valitud) · Vajadus muutuste järele: o Pettumus senistes juhtides ja nende poliitikas tekitas vajaduse uute juhtide järele o Uus võib olla unustatud vana o Ausse hakti tõstma traditsioonilisi väärtusi o Algas konservatiivne revolutsioon · Uuskonservatiivide põhiideed: o Ühiskond on kaugenenud põhiväärtustest, eelkõige vabadusest
Kodanikuõiguste seadus Tokingi lahe resolutsioon USA pommirünnakud sihtmärkide pihta Põhja-Vietnamis Vietnami sõja Ameerika järgu algus Hääletamis seaduse vastuvõtmine Immigratsiooni seaduse vastuvõtmine (piirangute kaotamine sisserännule) Malcom X'i tapmine Black Power' liikumine Rahvusliku Naiste Organisatsiooni asutamine Uusaasta (Teti) pealetung Vietnamis Martin Luther Kingi tapmine Robert F. Kennedy tapmine Sõjavastaste protestide haripunkt Richard M. Nixoni valimine USA presidendiks Ameeriklaste maabumine kuul Stonewalli baari intsident USA vägede sissetung Kambodzasse Põhiseaduse 26. paranduse vastuvõtmine (vanusetsensuse alandamine) Sissemurdmine Watergate'i hotelli Washingtonis Vaherahu Vietnamis Kütusekriis Nixoni presidendiametisttagasiastumine Gerald R. Fordi saamine USA presidendiks Jimmy Carteri valmine USA presideniks Iraani pantvangikriis Ronald Reagani valimine USA presidendiks Iraani pantvangikriisi lõppemine
9) 1972. aasta mai 9) 33 Euroopa riiki, Ameerika Ühendriigid ja Kanada allkirjastasid nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel". 10) 1. august 1975 10) President Nixoni külastus Moskvasse 5. LÜNKTEKST 1) Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida võib ka .................................................................. nimetada. 2) ..............................................................................................aitasid kaasa poliitilise elu aktiveerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt. 3) Streikide lõpetamiseks oli Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Lech Walesa poole,
Rahvusvahelise olukorra muutumine külma sõja ajal- pingelõdvendus ja külma sõja teravnemine 1970.-1980.aastatel. Pingelõdvendus oli külma sõja poliitikas suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega. Pingelõdvendust juhtisid esialgu Euroopa demokraatlikud riigid, pärast Richard Nixoni võimuletulekut hakkas ka USA pingelõdvenduspoliitikat pooldama. Isikud: Jossif Stalin- Winston Churchill Harry Truman Konrad Adenauer Willy Brandt Charles de Gauelle esMao Zedong Kim Il Sung, Imre Nagy, Fidel Castro, John F. Kennedy, Nikita Hruštšov, Alexander Dubček, Leonid Brežnev, Richard Nixon, Roland Reagan, Lech Walesa
koostöö.Teerajajaks olid Pr. Ja Saksamaa kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Pidurduspoliitika-Kommunismi leviku pidurdamise viis USA poolt Makartism-Ameerika Ühendriikide kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses. Watergate’i afäär- USA president Nixoni parlamendikaaslased panid pealtkuulamisaparaadid demokraatide peakorterisse Watergate’i hotelli, Nixon pidi presidendi kohalt tagasi astuma. „Tähtede sõda”-hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. Hallsteini doktriin- Saksa Liitvabariik on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja.
* s: uute rajajoonte poliitika (Kennedy) * Berliini müür * s: 1963 marss Washingtoni (Martin * Kuuba kriis Luther King) * Praha kevad e Tšehhoslovakkia * s: suure e võrratu ühiskonna teooria kriis, järgnes Brežnevi doktriin 1970ndad * USA Vietnami sõjas * pingelõdvendusperiood * Nixoni doktriin (1970nd algul) 1980ndad * Tähesõdade programm * (1970-80 vahel) NL sekkus Afganistani sõtta (1979-?) Võidurelvastumine Aatompomm – 16.07.1945 06.08.1945 – Hiroshima, 09.08.1945 – Nagasaki Strateegilised relvad e ABC relvad: 3 tüüpi massihävitusrelvad: aatomi-, bioloogilised- ja keemiarelvad, relvasüsteemid koosnevad pomm, kandurid (lennuk, rakett)
Kuigi 1972.a. valimised võitis ikkagi taastamist ja inimeste vabaduste suurendamist; 1956.a. pidas Hrustsov kõne isikukultusest ja selle Nixon, hakkasid "Washington Posti" tagajärgedest, milles kriitika alla langes lisaks Beriale ka Stalin. ajakirjanikud asja uurima, mille käigus selgus Hrustsovi langus: sellele aitas palju kaasa tema harimatus ja matslikus, haritlaste eiramine, ropp kõnepruuk Nixoni otsene seotus asjaga. Nixonile sai ja mitmed välispoliitilised apsud. 1960-ndate aastate alguseks oli NSV Liidu kõrgema juhtkonna hulgas SISEPOLIITIKA tegelikkuses aga saatuslikuks hoopis see, et ta kujunenud välja Hrustsovi vastane opositsioon, kes: · oli rahulolematu pidevate reorganiseerimistega ütitas asja uurimist kinni mätsida ja takistada. ametnikkonnas· kartis oma privileegide piiramist Hrustsovi poolt· polnud nõus Stalini kritiseerimisega.
Kontserdiretsensioon Käisin 18. märts Rahvusooper Estonias Malcolm Arnoldi muusikale David Nixoni balletti ,,Kolm musketäri" vaatamas. Osades olid Sergei Upkin (D'Artagnan), Jegor Zdor (Athos), Aleksandr Prigorovski (Porthos), Andrei Mihnevits (Aramis), Eve Andre (Constance), Marika Muiste (Mileedi de Winter) ja paljud teised. Kaasa tegid ka Eesti Rahvusballeti tantsutrupp, Rahvsuooper Estonia orkester koos flöödisolisti Oksana Sinkovaga Mihhail Gertsi dirigeerimisel. Sergei Upkin on lõpetanud Peterburis Vaganova-nimelise Balletiakadeemia. On võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse
Kuule jõudmiseks pidi läbima 384 000 kilomeetrit, kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane. Meeskond istus kuumoodulisse, millega maanduti Kuule. 20. juulil, Eesti kella järgi 23:18 maandus moodul kuule. Armstrongi samm Kuu pinnale Viie ja poole tunni pärast peale maandumist avas Armstrong mooduli luugi ja astus Kuule. Esimeseks ülesandeks oli katsetada liikumisviise Kuul. Kuule heisati Ameerika ühendriikide lipp ja astronautide ja president Nixoni allkirjad ning kiri. Kuule jäid ka medalid kahe hukkunud kosmonaudi ja kolme apollo 1 astronaudi nimega. Kolm päeva enne Apollo 11 startis ka Luna 11 reisi Kuule Venelaste poolt, kuid see purunes kuule maandumisel. Marsile maandumine Viking 1 oli esimene mehitamata kosmoselaev mis maandus Marsi pinnale terveks jäädes. Viking 1 startis 20. august 1975 aastal ja maandus 20. juuli 1976. Eesmärk oli analüüsida Marsi pinnast ja otsida elu.
ümberkorraldamine, vaid sellest irdumine narkootikumide ja seksi kaudu. Moodustati erinevaid terroristlikke organisatsioone, kes korraldasid kogu Euroopas poliitilisi mõrvu. 4) PINGELÕDVENDUSPOLIITIKA JA SELLE TULEMUSED Pingelõdvendus oli külma sõja poliitikas suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega. Pingelõdvendust juhtisid esialgu Euroopa demokraatlikud riigid, pärast Richard Nixoni võimuletulekut hakkas ka USA pingelõdvenduspoliitikat pooldama. 1970 algul jätkus külm sõda täie hooga USA ja NSVL vahel. Seetõttu kannatas ka Kolmanda Maailma rahvas. NSVL kasutas Aafrikas Fidel Castro abi. 1969 leidis Hiina ja NSVL piiril aset verine konflikt. USA üritas seda vastasseisu ära kasutada ning 1970.a algul hakkasidki Hiina ja USA suhted järk-järgult paranema. 1972 tegi Nixon visiidi Moskvasse ning allkirjastati leping ja nad pidid hakkama
vietkonge, 1964.augustist peale Tonkini intsidenti USA sõdurite saatmine Vietnami 1965A- 25 000,1968A- 540 000, Võimsad pommirünnakud kogu Vietnamis. RICHARD NIXON(1969-1974). Lõpetame osalemise sõjas ja suurendada seaduslikkust ja korda kodumaal.SISEPOLIITIKA: Loosung"Seaduslikkus ja kord" Võideldi poliitiliste protestide, narkootikumide kasutamise, seksrevolutsiooni vastu,Rünnati ajakirjandust, püüti oponente vaikima panna, 1972.a Nixoni tagasivalimine ja enamus mõlemas parlamendi kojas asepresident Spiro Agnew'i tagasiastumine seoses altkäemaksu-skandaaliga.1972a valimiskampaaniaajal katse kuulata pealt DP peakorterit Watergate kompleksis,,Washington Post" ajakirjanikud asja uurima, nn Watergate afäär päädis 9.08.1974a. Nixoni endapoolse tagasiastumisega.MAJANUDUS:1973.aastaksinflatsioon kasvanud 9%-ni Dow-Jonesi tööstuskeskmine langes 1968 nov-1970 maini 36%, tööpuudus 1970.a lõpuks 6,6% 1971. Kehtestati
Ameeriklased väsisid ning võimust võtsid sõjavastased protestid ja meeleavaldused. See sundis USA president Richard Nixonit otsima võimalusi, kuidas olukorrast välja tulla nii, et Ameerika prestiiž selle all võimalikult vähe kannataks. Nixon esitas kava, mis nägi ette Ameerika vägede järk-järgulist välja viimist, ning sõja „vietnamiseerimist” ehk sõja jätkamist n.ö. võõraste kätega. 1973. aastal jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni Pariisis: Nixoni julgeolekunõunik Henry Kissinger ja Vietnami diplomaat Le Duc Tho vahel. Relvarahu oli USA jaoks kõike muud kui auväärne. Vastavalt kokkuleppele, pidid ameeriklased Vietnamist 60 päeva jookul lahkuma. 1975. aastal olid Saigoni päevad loetud. Kevadel alustas Rahvuslik Avastus Rinne pealetungi pealinnale. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik ning varsit oli kogu Lõuna-Vietnam kommunistide võimu all. Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit
Lumivalgekest Harangozo balletis "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", Aurorat Tsaikovski etenduses "Uinuv kaunitar" ning Cassandrat Cannito etenduses "Cassandra". · Sergei Upkin lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise Balletiakadeemia. Ta on olnud Rahvusooper Estonia Balletisolist aastail 1999-2005 ja alates 2008. aastast ning töötanud 2005-2007 Berliini Staatsballetis. Tantsinud mitmeid peaosi, sealhulgas d'Artagnan Nixoni etenduses "Kolm musketäri" ja Romeo Prokofjevi balletis "Romeo ja Julia". · "Coppelia" dirigent Risto joost on Rahvusooper Estonias dirigent ja peakoormeister alates 2009.aastast. Estonias on ta juhatanud Erkki-Sven Tüüri ooperit "Wallenber", Prokofjevi ooperit "Armastus kolme apelsini vastu", Mozarti ooperit "Armastuse pärast aednikuneiu" ning palju teisi. · Lavastaja Ronald Hynd on õppinud klassikalist balletti Marie Rambert'i juures ja
1950. aastail hakkas plahvatuslikult tõusma televiisorite arv, 1960. aastatel nägid inimesed esmakordselt värvilist pilti ja televisioon muutus mandritevaheliseks, mis sai teoks tänu satelliitsidemele. Inimkond õppis kosmosesse saatma satelliite, mis tiirlevad Maa ümber sama kiiresti kui Maa ise, jäädes planeedi suhtes koguaeg samale kohale. Televisioonis hakati kajastama kõiksugu erinevaid sündmusi, alustades John Kennedy ja Richard Nixoni teledebatist ja lõpetades erinevate spordi võistlustega. Jalgpalli võistluseid jälgisid erinevas maailmapaigus miljonid inimesed. Külma sõja ajal oli filmikunst väga heal tasemel, sellel ajal suudeti Hollywoodile konkurentsi pakkuda Rootsist, Itaaliast, Poolast ja Prantsusmaalt. Kõige märkimisväärsem on prantslasest rezisöör Alain Resnais, kelle looming oli isikupärane ja kriitiline. Hollywoodis oli sellel ajal
saalis ennast hästi tunneksid Repertuaar Mõned näited Rahvusooper Estonia repertuaarist: Tuhkatriinu Gioachino Rossini koomiline ooper kahes vaatuses Kolm musketäri David Nixoni ballett Malcolm Arnold`i muusikale Viini veri Johann Straussi operett Solistid 4 Mõned Estonia solistidest: Sopranid Baritonid Nadia Kurem Aare Saal
lääs vajas hingetõmbehetke.1970.a sõlmis Lääne-saksamaa , nsvl ja poola idalepingud-Riigid tunnustasid saksa idapiirina Oder-Neisse jõge..Prantsusmaa president külastas moskvat. NT:Prantsusmaa astus natost välja, helsingi protsess Suhted NSVL liidu ja prantsusmaa vahel?-De gaulle astus välja natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat.NSVL võttis ta hästi vastu sest prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist nühisrinnet lõhestada. Nixoni eesmärgid,miks oli tähtis nixoni visiit moskvasse?heade suhete loomine nsvl liidu ja hiinaga.Tähtis kuna allkirjastati palju lepinguid.kirjutati alla kahele võidurelvastamist piiravale dokumendile. Helsingi protsess?Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine. Millal kirjutati alla euroopa koostöö ja julgeolku paktile? 01.august 1975 Millised olid lepingu tähtsamad punktid? I-euroopa julgeolek, kinnitati eu riikide piiride väärtustamist.II-mandus , teadus ja tehnikalane koostöö,
maailmas tervikuna (1960-ndate lõpust kasvas kogu maailmas vasakpoolsus, esile kerkised vägivallatust pooldavad hipid). Suured kaotused suurendasid sõjatüdimust. Seetõttu üritasid ameeriklased sõda nn. vietnamiseerida: hakkasid oma regulaarvägesid välja viima, suurendasid sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile ja üritasid kommunistidega sõdida n.ö. võõraste kätega. 1973. aastal jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni Pariisis: Nixoni julgeolekunõunik Henry Kissinger ja Vietnami diplomaat Le Duc Tho vahel. Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga. 27. aprillil 1975 algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. 1975.aastal olid Saigoni päevad loetud (alad ühendati aasta hiljem Põhja-Vietnamiga). Saigon (kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975. III etapp Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla.
pandi hiinlaste vähenes, edasitung 1953 sõlmiti seisma vaherahu, kestab tänaseni Vietnami 1964 - 1973 Põhja-Vietnam + 1968 Nixoni 1973 Pariisi sõda NSVL + Hiina – „vietnamiseerim rahuleping, Lõuna-Vietnam ine“ kodusõda + USA kestis kuni 1976, kommunistlik režiim
Rahvusvahelised doktriinid ja plaanid (1945-1995) Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhu...
B.Johnson, kuid üsna pea 1964. aastal hakkas Johnsoni populaarsus tänu Vietnami sõjale vähenema. Lubas luua oma valimisprogrammis Great Society ehk Suure ühiskonna.. Kuulutas sõja vaesusele ja rassilisele diskrimineerimisele, praktikas muutus vähe. Nixon (1969-1974), astus tagasi teise valitsemisaja jooksul tänu suurtele skandaalidele. Valimislubadus 'Seadus ja kord' meeldis nendele, kellele ei meeldinud noorsoorahutused ja neegriliikumine. On öeldud, et Nixoni poolt hääletasid mittenoored, mittevärvilised ja mittevaesed. Oodati kedagi, kes lõpetaks Vietnami sõja. Majanduspoliitikas püüdis ta pidurdada inflatsiooni ja vähendada valitsuse kulutusi. Kuid siiski tõusis tööpuudus ja vähenes USA majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime. Ford (1974-1977) oli tagasihoidlik ja usaldusväärne inimene. Üle riigi tuntuks sai Warreni komisjoni liikmena, mis uuris Kennedy mõrva. Asepresidendiks oli Nixon määranud ta
kodumaal ja maailmas tervikuna. · 1960-ndate lõpust kasvas kogu maailmas vasakpoolsus, esile kerkised vägivallatust pooldavad hipid. Vietnamiseerimine · Suured kaotused suurendasid sõjatüdimust. Seetõttu üritasid ameeriklased sõda nn. vietnamiseerida: · Hakati oma regulaarvägesid välja viima, suurendati sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile ja üritati kommunistidega sõdida n.ö. võõraste kätega. Pariisi rahuleping · Nixoni julgeolekunõuniku Henry Kissinger ja Vietnami diplomaadi Le Duc Tho vahel jõutakse Pariisis 1973 uue rahulepingu sõlmimiseni. · sõjategevus puhkes varsti uue hooga. · 27. aprillil 1975 algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. · Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975. Sõja lõpupool · Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna- Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. · 1976 loodi ühtne
Vinni-Pajusti Gümnaasium ,,LUIKEDE JÄRV" Referaat 2016 1 SISUKORD Heliloojast...................................................................................................3 Uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja.................................................................4 Peategelased...............................................................................................5-6 Sisukokkuvõte..............................................................................................7 Dirigendid...................................................................................................8 Arvamus......................................................................................................9 2 HELILOOJAST Pjotr Iljits Tsaikovski 7. mai 1840 6. november 1893 oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
