Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on selle valdkonnad ?
 
Säutsu twitteris
MEDITSIINIAJALUGU 1. SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852 . a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele seesama C. Schmidt 1845. a) optimaalse vahekorra vajadusele toidus. Uurijad panid tähele ka maomahla psühhomotoorset sekretsiooni. Niisiis on Bidderi loodud koolkonnal veel üks oluline panus neuroteadustesse. Enda tööde ja mõnede oma Venemale siirdunud õpilaste kaudu ulatub Tartu koolkonna mõju ilmselt tuntuima vene teadlase, nobelist Ivan Pavlovini, kes nägi oma refleksiteooriate väljatöötamise eelkäijatena Tartu teadlasi. Gustav Piers Alexander v. Bunge (1844-1920), füsioloogilise keemia dotsent, hiljem Baseli ülikooli professor , keda lisaks toitumisfüsiloogia alastele töödele meenutatakse ka kui neovitalismi õpetuse ühte loojat , tegi 1879 . a kindlaks mineraalainete tähtsuse ainevahetuses. Bunge õpilane Nikolai Lunin (1853-1937), avaldas 1880. a uurimuse pealkirjaga "Anorgaaniliste soolade tähtsusest loomade toitumises", milles näitas, et lisaks senituntud ühenditele peab toidus olema veel teatav komponent , ilma milleta ei toimu toitainete omastamist organismi poolt. Sisuliselt kirjeldatakse niiviisi Tartus esmakordselt teaduslikult vitamiine. (Paraku on tegemist avastusega, mille seostamine Lunini ja Tartuga on raske ­ "ametlik" meditsiinilugu peab vitamiinide teooria väljatöötajaiks neile ühendeile ka 20. sajandi teisel kümnendil nime andnud Hopkinsit ja Funki.) Fr. Bidderi järgmine teaduslukku läinud õpilane on Hermann Adolf Alexander Schmidt ( 1831 - 1894), Tartu ülikooli füsioloogiaprofessor aastail 1868-1894. Alates 1872. a ilmus talt mitmeid uurimusi vere hüübimise teooriast alustest. Need tööd olid alustpanevad mh ka hüübimisvastaste süsteemide loomiseks, so nt vereülekande arengus. (Muide, ka Carl E. H. Schmidt oli andnud panuse vere uuringutesse, luues uue metoodika vere koostise analüüsimiseks ning näidates, et suhkur on vere normaalne koostisosa .)
Nimetage 19. sajandi Tartu ülikooli arstiteaduskonna juhtivaid õpetlasi (nende panus teadus- ja meditsiinilukku) Alates 1847. aastast Tartus töötanud professor Rudolf Richard Buchheimi (1820-1879) eksperimentaalfarmakoloogia laboratoorium oli esimene ja 20 aasta ­ Buchheim viibis Tartus aastail 1847-1867 ­ jooksul ainukene omalaadne maailmas. Laboris uuriti ravimite koostist ning toimet katseloomadel, kasutades eksperimentaalse füsioloogia meetodeid , mida samal ajal Tartus täiendasid Fr. Bidder jt. Buchheimi järglane farmakoloogia , dieetika ja meditsiiniajaloo professori kohal aastail 1869- 1872 oli Tartu ülikooli kasvandik Johann Ernst Oswald Schmiedeberg (1838-1921). Tartust hiljem Strassbourgi ülikooli farmakoloogia professoriks kutsutud Schmiedeberg oli saavutanud rahvusvahelise tuntuse 1869. a koos assistent Richard Koppega tehtud töös, milles muskariini ning atropiiniga sooritatud loomkatsetel tõestas nende kahe mürgi antagonismi. Töö pani aluse vegetatiivse närvisüsteemi farmakoloogiale, lisaks oli jõutud õpetuseni vastumürkidest, millega omakorda on kaudselt seotud kemoteraapia areng (20. sajandi alguses arendab selle suuna lõpuni nobelist Paul Ehrlich ). Karl Ernst v. Baer (1792-1876). (Königsbergis, 1828. a, juba Burdachi kolleegina, läks Baer embrüoloogia ajalukku imetaja munaraku avastamisega, kuid oli tegev organismide lootelise arengu uurimisel , olles väidetavalt ka peamine Darwini mõjutaja embrüoloogia alal.) Martin Heinrich Rathke (1793-1860) aastail 1828-1829 avaldatud kirjutised kuuluvad võrdleva embrüoloogia valda. Rathke tööd, kus ta võrdleb selgrootute ja selgroogsete embrüonaalset arengut, on olulised sammud fülogeneetilise reegli kujunemise teel. Koostöös oma õpilase, Carl v. Kupfferiga (1828- 1902 ), avaldas Fr. Bidder töö seljaaju piirkondade embrüogeneetilisest arengust. Hiljem Kielis ja Münchenis töötanud Kupfferit peetakse üheks võrdleva embrüoloogia rajajaks. Kirurgia Silmapaistvatest klinitsistidest tuleb 19. sajandi Tartus mainida eelkõige Nikolai Pirogovi (1810-1881), Tartu ülikooli professorite instituudi kasvandikku, kes oli ülikoolis kirurgiakateedri juhatajaks aastail 1836-1841. Kuigi Pirogovi teened on olulised paljudes valdkondades, tuleb tema puhul esile tõsta uue lehekülje keeramist topograafilise anatoomia juurutamisel, so kirurgiline e topograafiline anatoomia (Vesalius lõi kõigest kirjeldava anatoomia, mis vaatleb organismi elundsüsteemide kaupa). Pirogovi anatoomia vaatab elundeid nende omavahelises seoses. Pirogov võttis ka kasutusse jäiga (tärklise)mähise luumurdude fikseerimiseks ( 1837 ). Tartus õppides pööras suurt tähelepanu veresoonte kirurgiale, eksperimenteerib (üks esimesi kirurge-eksperimentaatoreid), kasutas Venemaal esimesena eeternarkoosi. 19. sajand oli psühhiaatrias klassifitseerimise ja teaduslike meetodite juurutamise sajand. Tartu ülikoolis aastail 1886 - 1891 töötanud Emil Wilhelm Magnus Georg Kraepelin (1856-1926) on üks neist, kes annab panuse vaimuhaiguste klassifikatsiooni täiustamisele, käsitledes esmakordselt omaette haigusena skisofreeniat (1896). Võibolla Tartule tunnustust toonud metoodilisest eesrindlikkusest lähtuvalt seisneb Kraepelini panus aga ka eksperimentaalsete meetodite rakendamise introdutseerimises psühhiaatriasse. Kraepelin tundis huvi psüühika mõjutamise vastu ravimitega ning arendas farmakoloogilist uurimistööd vastavas vallas. Alkoholi mõju uurimisel saab ka Kraepelinist (lisaks G. Bungele) üks Tartuga seotud meditsiinilise karskusliikumise eestkõnelejatest. Kraepelin oli paraku ka (negatiivse) eugeenika ning Saksa arstiteaduses 20. sajandi alul kujunenud reaktsioonilise suuna esindaja. Kirjeldage arstiteaduse mõju eestluse kujunemisele (teema leiab käsitlemist edaspidi ka teistes peatükkides) Ülikooli arstiteaduse mõju on olnud oluline kohalike rahvaste eneseteadvuse kujunemisel. Loodusteaduste kuldajal, mida käsitletav periood kindlasti oli, muutus ühiskondlik mõte paljuski biologiseerituks. Mainitagu antud seoses siinkohal eelkõige nn degeneratsiooniteooriat, millest kasvas välja karskustemaatika, sellest omakorda eugeenika, millised mõttevoolud on hilisemate arengute valguses olnud olulised eestluse kujunemisel, kasvõi näiteks nn väikerahvaliku enesetunnetuse tekkes. Degeneratsioon : degeneratsioon oleks pidanud nelja põlvkonna jooksul ­ kui ei toimu ristamist tervete , degeneratsioonist puudutamata liinidega ­ viima järkjärgult suguvõsa allakäigule ning lõpuks viljatusele ja väljasuremisele. 2.SEMINAR Mida uurib meditsiiniantropoloogia, mis on selle valdkonnad? See on õpetus haigest inimesest. Vastukaaluks inimese objektina käsitlemisele, eeldatakse, et inimest iseloomustab lisaks ainevahetusele jms-le veel intiimsus, vaimsus , ajalooline ja ühiskondlik loomus jne. Valdkonnad: · kliiniline tüübi- eriti konstitutsiooniõpetus · meditsiiniline personalism ehk isikukäsitlus · meditsiinipsühholoogia · psühhoanalüüs · psühhosomaatiline meditsiin · biograafiline meditsiin · fenomenoloogilised ning eksistentsialistlikud meditsiiniantropoloogiad
Haiguse olemuse klassifitseerimise meetodid. Kasutatakse kahte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning selle materiaalne alus. Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline ­ haigus kui iseseisev nähtus · antropoloogiline (holistlik) ­ haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku Haiguste põhjused: · demonoloogilised · teoloogilised · metafüüsilised · teaduslikud Haigus võib olla spirituaalne või materiaalne. Tooge näiteid meditsiiniajaloo allikatest, kirjeldage mõnda. Arsti- ja rohuteaduse ajaloost. Teadus inimkonna ajaloos ­ silmatorkavalt marksistlik. Kurjast vaimust vaevatud . Eestlaste endeemilistest haigustest ­ K.E.v. Baeri doktoritöö eestindus . Ludvig Puusepp ; Eesti arstid ­ kuulsate arstide elulugudest ja nende töödest.
3.SEMINAR Rahvameditsiini eripärad võrreldes ,,ülikoolimeditsiiniga" Rahvameditsiin Ülikool Arst Holistlik lähenemine Palju spetsialiste Spetsialist Amorfne Seadusandlus/ regulatsioon Paternalism Patsient Patsiendisõbralik Anonüümsus Haigus Teaduspõhine Patsient valib Määratakse haigus
Rahvaarstide raviriitus. · kogunemine ja tutvumine · haige veenmine arstija võimekuses · haiguse päritolu väljaselgitamine · haiguse otsimine ja eemaldamine · paranemisreeglite selgitamine · ravimite üleandmine · arstija tasumine, tänamine
Traditsioonilised seletused haigustekitajate kohta. · loomulikud ( infektsioonid , stress, õnnetusjuhtum, vägivald) · üleloomulikud (usk, müstiline kättemaks) · animistlikud (hinge kaotus) · maagilised (nõidus)
1. LOENG Olemise Ahel. Mis see on? Olemise Suu Ahel. Jumalik / looduslik (=ühiskondlik) stratifikatsioon on ühelt poolt olnud keskkond, kus teaduse väljundid ja ühiskondlik mõte kokku saavad, samas saab antud kontekstis vaadelda ka nt teleoloogilist lähenemist, küsimust, kas arengul on oma eesmärk. Meditsiiniloos on antud idee oluline, kuna selle kaudu on seletatavad paljud selekteerivad ja stratifitseerivad fenomenid arsti- ja tervishoiupraktikas. Egiptuse ja Mesopotaamia arstikunstiga seotud märksõnad ja nende omavaheline võrdlus. Egiptus : · kõrge arstiteaduse tase · liigub empiirilistelt (bioloogilistelt) vaatepunktidelt järjest enam müstikaga seotud lähenemisele (Mesopotaamis sama dendents) · olulisel kohal ainevahetusprotsessid (riknenud toit on haiguste põhjuseks) olluste kehast väljutamine ( oksendamine , klistiir, aadri laskimine jne) · arstitadusega seotud jumalad Thot ja Isis · neli elementi (tuli, vesi, õhk ja maa) ning atmosfääris leiduv PNEUMA, mille sissehingamine ajab nende ainete tasakaalu segi · arstikunstiga tegelejate spetsialiseerumine · kujuneb välja mõiste patsient (,,see, kes on noa all) · arstieetika . Arst pidi ütlema ühe kolmest lausest: ,,See on haigus, mida suudan ravida; See on haigus, mida ma, võibolla suudan ravida; See on haigus, mida ma ei suuda ravida" · arst praktiliselt preestriseisuses
Mesopotaamia: · esimene farmakopöaga. Kirjatükk, kus oli kirjas erinevatest mähistest nig sees- ja välispidiselt kasutatavatest rohtudest. · Peamiselt raviti timedega, aga ka nafta , asfalti, kilpkonna kilpidega jne. · Haiguspõhjused kolmeks: loomulikud, üleloomulikud, karistus · Arstide hulgas kaks ,,ala": Asutu ­ empiiriline arstikunst ja Asiputu ­ rohkem posimine · Spetsialiseerumine · Haiglalaadsed asutused · Aja jooksul müstilised aspektid ­ ravijateks preestrid · Isandat raviti teistmoodi kui orja (meetodid, tasud ja karistused olid teised) Egiptuses ei saanud arst oma töö eest tasu, kuid ei pidanud ka vastutama äparduste eest (välja arvatud oma moraalireeglite vastu eksides)!!!! Humoraalteooria, Hippokrates , Kreeka meditsiinitraditsioon. Humoraalteooria ­ tervis sõltub kehamahladest (mitte enam algainetest-elementidest) ­ kollane sapp , must sapp, veri ja lümf. Õpetus mahladest domineeris laias laastus(ja teatavate muudatustega) kuni 19. sajandini.
Ateena ( klassikalisel ) perioodil tegutses Hippokrates (elu lühike, kunst pikk). Hippokrates oli ühelt poolt vägagi konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides kõigile sümptomitele seletust konkreetsetest igapäevastest asjadest ning eitades filosoofiat (on öeldud, et Hippokrates lahutas meditsiini ja filosoofa). Siiski tuli filosoofia mängu, sest ka Hippokrates ei suutnud hoida kõrvale kehamahlade tasakaalustatuse teooriast, temagi leidis, et inimeses ja kõiges elavas peab olema algelementidel suur roll ­ inimene kui mikrokosmos . Oli natuurfilosoof, tõi meditsiini induktiivse meetodi ( tuletamine üldiselt üksikule). " Hippokratese kogumik" 72 tööd (vaieldakse küll selle üle, millised Hippokratese enda omad). "Aforismid" ­ meditsiin on lisamine ja äravõtmine. "Epideemiad" ­ käsitleb laialt levinud haigusi (mitte ilmtingimata nakkushaigusi) ­ leevendada, mitte kahjustada. Haige peab arsti aitama . Arstil ei tohtinud olla ahnust, ega liigset janu... "Õhust, vetest ja paikkonnast" eristab haiguse põhjusi: 1)Põhjused, mis sõltuvad loodusest (sh kliima, geograafia); 2) Põhjused, mis seotud indiviidiga. "Prognostika" Nõudis haigustes ühiste joonte otsimist. Ravi peab olema suunatud organismi kaitsevõime suurendamisele. ("Peahaavadest", "Iidsest meditsiinist" jne...) Maailma neljale elemendile ­ tulele, õhule, veele ja maale vastanuksid Hippokratese järgi neli kehamahla ­ veri, kollane sapp, flegma (lümf) ja must sapp (ühtivad alkeemia nelja põhi/püha värviga ­ punase, kollase, valge ja mustaga). Õpetus mahladest domineeris (teatavate muudatustega) kuni 19. sajandini. Eelnev omakorda piiritles 4 kehaehituse tüüpi (sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud, melanhoolikud). Hippokratese meetod ­ haigussümptomite jälgimine ja nende süstematiseerimine. Kogemus on arsti õpetaja. Vaja läheneda igale haigele individuaalselt. Kosi koolkonnast saavad alguse ka nii mõnedki eluteadusi aastasadu iseloomustama jäävad lähenemised ­ küsimus nt hinge asukohast ja erinevate organite tähtsusest ­ nt taimne hing (kasvamist korraldab) ja asub nabas, loomne hing, mis annab elu, asub südames ning siis veel see (mõistuslik) hing, mis ajus, see ainult inimesel. Ateena (klassikaline) ja hellenistliku (aleksandria) perioodi jooksul kujuneb välja Antiik-Kreeka MEDITSIINITRADITSIOON, mis levib Aleksander Suure vallutuste kaudu kogu toonases maailmas. Kaasaja Euroopa tsivilisatsioonile on Kreeka traditsioon oluline, sest siis kujunes välja kaasajalgi lugupidamises püsiv empiiriline, valdavalt materialistlik lähenemine meditsiinis. Kuidas see alguse sai, vaieldakse ­ võibolla haavaravaist, võibolla sportlaste ettevalmistamisest (ideaalse keha kujundamise kõrvaprodukt oli arusaam kehavigade olemusest). 4. SEMINAR Tooge näiteid kontseptsiooni ,,elu, see on surm" kohta 19. sajandi alul toimub elu-surma vastandamise kontseptsioonides muudatus . Aristotelese mudeli järgi on tegemist korrelatiivse vastandumisega, st elu ja surma vaadeldakse kui vastastikku seotud ja sõltuvaid fenomene. Oluline oli siin sj elu loodusteaduslik defineerimine ( bioloogia sünd). Surmast sai peegel elu seletamiseks. Jõutakse olukorrani, kus surma hakatakse pidama elu enda poolt esile kutsutud fenomeniks. Küsimus selles, et ükski organism ei toimi täiuslikult ning ebakõlad (või valed elamis-võtted ja sündmused elus ning organismis endas) hakkavad üha enam organismi kurnama ja kulutama. Broussais ja Brown leidsid , et välismõjud ei toimi kunagi ühtlaselt, nii saab mingi piirkond suurema negatiivse koormuse ­ see viib haigestumise ja surmani. Seega ­ surma ei saa elust lahus hoida, elu ise ongi surma põhjus. Elu oleks sünnihetkest (mil elujõud on kõige suurem) üks pidev allakäik. (Surma võis selles kontekstis vaadata isegi kui midagi, mis peatab organismi iseenesesliku pideva haiguste juurde genereerimise .) 19. sajandi alul niisis mindi kontseptsioonist, mille kohaselt elu tähendab võitlust keskkonnaga (st surmaga), uuele lähenemisele, mille kohaselt keskkond tekitab elu, viimane omakorda haigused, milledest kasvab välja surm. 1860.-1870. aastatel lisandub elu ja surma vahekorra käsitlemisse veel paradokse. Kõigepealt näitab Louis Pasteur (1822- 1895 ), et surnukeha lagunemine , mida varem peeti keemilis -füüsikaliseks protsessiks , on hoopis bakterite jm mikroorganismide poolt toimetatav bioloogiline protsess. Lisandus sellele Rudolf Virchowi ( 1821 -1902) väide, milel kohaselt ka iga organismi rakk on ,,miniatuurne organism". Niisiis võis mikroobide tegevust vaadelda kui organismi elusrakkude tegevuse prototüüpi ning öelda, et ,,elu, see on roiskumine " (taimede ja loomade eleuteegvuse parim analoog looduses on rosikumine). Claude Bernard ( 1813 -1878) leidis, et ,,elu, see on surm", sest eluprotsessid hävitavad organeid läbi rakus aset leidvate protsesside. Samas ­ surm ei olnud enam midagi abstraktset vms, vaid teadaolevate protsesside tulemus, seega võis väita, et ,,surm oli kodustatud" (teadus- teoreetiliselt). Nimetage 19. sajandil surma retseptsiooni mõjustanud avastusi / uusi meetodeid arstikunstis 19. sajandi alul mindi kontseptsioonist, mille kohaselt elu tähendab võitlust keskkonnaga (st surmaga), uuele lähenemisele, mille kohaselt keskkond tekitab elu, viimane omakorda haigused, milledest kasvab välja surm. 1860.-1870. aastatel lisandub elu ja surma vahekorra käsitlemisse veel paradokse. Kõigepealt näitab Louis Pasteur (1822-1895), et surnukeha lagunemine, mida varem peeti keemilis- füüsikaliseks protsessiks, on hoopis bakterite jm mikroorganismide poolt toimetatav bioloogiline protsess. Lisandus sellele Rudolf Virchowi (1821-1902) väide, milel kohaselt ka iga organismi rakk on ,,miniatuurne organism". Niisiis võis mikroobide tegevust vaadelda kui organismi elusrakkude tegevuse prototüüpi ning öelda, et ,,elu, see on roiskumine" (taimede ja loomade eleuteegvuse parim analoog looduses on rosikumine). Surm kui arsti abimees leidis väljundi anesteesias. Anesteesia plahvatuslik levik 19. sajandi keskel oli ilmselt ka põhjus, miks järsku kadus paaniline hirm ,,varjusurma" ees ­ viimane sai õudsest elusaltmatmise assotsiatsioonist priiks ja muutus kirurga truuks abimeheks. Tehtud oli veel üks samm surma kontrollimise teel. Teine surma kontrollimise meetod, mis arstiteaduses levima hakkas oli antiseptika , mikroorganismide tapmine keemiliste vahenditega, pioneeriks Joseph Lister (1827-1912). 20. sajandi tendentsid (surma ja elu mõiste tehnologiseerumine) 20.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #1 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #2 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #3 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #4 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #5 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #6 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #7 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #8 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #9 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #10 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #11 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #12 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #13 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #14 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #15 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #16 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #17 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #18 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #19 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #20 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #21 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #22 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #23 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #24 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #25 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #26 Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Svetlana Kostina Õppematerjali autor

Lisainfo

kirurgia areng, islami meditsiin, keskaaja meditsiin, uusajameditsiin, rassism meditsiini läbi, eutanaasia, T-4 programm, nõukogude meditsiin, tervishoiu areng ja palju muud
kirurgia areng , islami meditsiin , keskaaja meditsiin , uusajameditsiin , rassism meditsiini läbi , eutanaasia , t-4 programm , nõukogude meditsiin , tervishoid

Mõisted


Kommentaarid (2)

Dinnu25 profiilipilt
Dinnu25: Super materjal! Aitab väga hästi, Tänud!
15:10 13-05-2012
MeelikaS profiilipilt
Meelika Spriit: hea ja põhjalik
19:36 25-07-2010


Sarnased materjalid

65
doc
Meditsiiniajaloo konspekt
54
doc
Meditsiiniajaloo konspekt
343
pdf
Maailmataju uusversioon
51
odt
Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
8
pdf
Biomeditsiini kordamisküsimuste vastused
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
477
pdf
Maailmataju



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun