Historitsism (kr.k.historia-ajalugu) 1840-1940 Umbes19.sajandi keskel, 1840-50-tel hakkas arhitektuuris levima ja domineerima historitsism. Histotsismi ajal hakati nii ehituses kui ka mööblis matkima erinevaid varasemate ajastute stiile. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, mujal ehitistes võeti kasutusele antiiki, renessansi, barokki. Juhul kui jälgiti täielikult ja ainult mõnda konkreetset stiili nimetati seda neo-e pseudostiiliks - neogootika, pseudogooti, neoromaani, neorenessanss, neobarokk. Historitsistlikke hooneid välismaal: Londoni Parlamenihoone, Westminsteri loss, Pariisi Ooperimaja Esimene h uus-stiiliks Eestis sai ka neogootika. See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis hästi p...
väikelastele absoluutselt hädavajalik. Stimuleerivad ja rikkalikud keskkonnad julgustavad väikelast ümbritsevat maailma põhjalikult tundma õppima ning sõna otseses mõttes loovad beebi ajus ühendusi. Selline seotus ümbritseva maailmaga aitab kaasa tema tulevasele kasvamisele ja õppimisele. Uurimisülesanded: selgitada välja, kuidas varane lapseiga kulgeb; analüüsida lapse mängu tähtsust; kirjeldada lapsepõlve; anda ülevaade lapse erinevatest arengutest. Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda varase lapseeaga ja lapse arenguga. Materjali otsitakse internetist ja raamatutest. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on juttu üldiselt lapse arengust. Töö teine osa keskendub lapse arengus olulisemale osale ehk mängule. 3 1. LAPSE ARENG 1.1. Lapsepõlv Lapsepõlv on inimese arenguetapp sünnist suguküpsuse alguseni. Kuigi suguküpsuse
erinev. Antud töö autor tugines teema valikul isiklikust huvist teada saada, millised muutused ootavad ees erinevates eluaetappides. Töö koostamiseks on tutvutud erinevate materjalidega inimese arengust ning leitud neid kõiki ühendavaid tunnusjooni. Töö koosneb kahest osast. Töö esimene osa defineerib lühidalt inimese arengut. Töö teine osa jaguneb üheteistkümneks alapeatükiks, kus antakse ülevaade inmese erinevatest elukaareetappidest ja arengutest. 2 1. INIMESE ARENG Looduse üldise seaduspärasuse järgi on isiksuse võimed, eeldused või häired mitmesuguste arenguprotsesside tulemus. Inimese elu arenguetapid on lapse, - nooruki- ja täiskasvanuiga, millest igaüks omakorda koosneb veel arenguperioodidest. Inimese psüühiline küpsemine ja areng sõltub bioloogilistest, psühholoogilistest kui
liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunud tsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik (ent kaugeltki mitte täielik) infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. Sõjajärgsel aastakümnel käsitas režiim piiriüleseid teadus- ja kultuurikontakte negatiivsena - „lääne ees lömitamisena”. See aga tähendas otsest sundi orienteeruda vene kultuurile, eriti tugev oli see sund 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate esimesel poolel. Venestamispüüetest hoolimata jäid eestikeelne haridus ja kultuur püsima. Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade loodud kultuuripärandi valikuline hävitamine
Jätkusuutlik haridussüsteem Eesti on väike riik, kes soovib jõuda maailma parimate hulka nii elukvaliteedi kui majandusliku võimekuse poolest. Ainus võimalus selleks on parimal viisil vääristada kogu meie inimvara. Teha saab seda vaid läbi kvaliteetse ja kättesaadava hariduse. Mitmete haridusnäitajate poolest on Eesti juba täna maailma tublimate hulgas. Seda eelist tuleb kasutada ja edasi arendada, sihiks olukord, kus õppimisest on saanud iga Eesti inimese elulaadi osa, kus kogu Eesti ühiskond on tark ja tegus. Mitmete Eesti ees seisvate probleemide lahendus sõltub täna otseselt just hariduses toimuvatest arengutest. Eesti hariduse jätkusuutlikumaks muutmiseks tuleks, muuta pidevat koolivahetust 1-12 klassini.Mina arvan et muidu lastel ei teki niimoodi oma kooli tunnet, kui nad pidevalt on sunnitud ühe etapi läbimise järel teise kooli minema.Koolis oli siiani õpetus õpetajakeskne. Õpetaja oli see, kes...
kaudu ja on potensiaalselt teadvustatud protsess. Selle roll saab ilmsiks sihtkeele mõistmisel. Oletatav sarnasus lähtub tunnetatud sarnasusest ja seda näitlikustakse artiklis välja toodud valjusti mõtlemise ja intervjuukatkete abil. Minu jaoks oli artikkel väga informatiivne, sest mul puudusid varasemad põhjalikud teadmised sellest valdkonnast. Artikli ülesehitus on loogiline ja selle paremaks mõistmiseks tuli kasuks, et anti ülevaade kontrastiivse keeleuurimise ajaloost ja arengutest. Kõige põnevamaks pean artikli viiendat peatükki, sest tegu on uudse ja dünaamilise lähenemisega keeleuurimisele, mis seab fookuseks õppija tunnetuse, mis on otsustavaks õppimisprotsessis.
Meedia roll kriisiolukorras Eestis on igal inimesel juurdepääs mõnele meediakanalile. Olgu see raadio, ajaleht, televiisor, interneti ajakirjad või sotsiaalmeedia. Ligipääs on kõigil. Praegusel ajal töötavad meediakanalid rohkem kui eales varem. Iga päev ilmub kümneid ja kümneid artikleid praegusest kriisiolukorrast, koroonaviiruse arengust maailmas, kui palju on haigestunuid ja mida valitsus otsustab. Postimehe mobiilirakendus saadab teavitusi keskmiselt iga 10-15 min tagant ja pealkirjad on peaaegu alati seotud koroonakriisiga. Isiklikult arvan, et praeguseks hetkeks on juba ilmunud ja tuleb järjest juurde kohutavalt palju uudiseid ja lõpuks ei saagi enam aru, milline on päris ja usaldusväärne uudis ning milline mitte. Meediakanaleid on muidugi erinevaid. Minule isiklikult annab olulisematest uudistest ja arengutest ülevaate minu õde, kes oma töö tõttu uudistel kogu aeg silma peal hoiab ja sealt olul...
ärahoidmiseks ja õigusaktide rikkumise eest karistamiseks. Erivöönd ei või ulatuda kaugemale, kui 24 meremiili territoriaalmere laiuse mõõtmiseks kasutatavast lähtejoontest. Majandusvööndi osa, kus rannikuriigil mitmes tema huvisid arvestavad küsimuses on õigusliku režiimi kehtestamin õigusaktidega ette nähtud. MAJANDUSVÖÖND Selle tunnustamine sai alguse alles 1970 aastatest ja seega on mereõiguse uuematest arengutest. ÜRO konventsioon garanteerib kaldariikidele õiguse luua majandusvöönd, mis ulatub kuni 200 meremiilini lähtejoonest. Majandusvööndi laius oleneb seega territoriaalmere ja külgvööndi laiusest. Majandusvööndis on kaldariikidel õigus reguleerida kalastamist ja muude loodusvarade kasutamist, kalavarude kaitset ja keskkonnakaitset. Kaldariigil on seal ainuõigus ehitada kunstlike saari (neil puudub territoriaalmeri) v muid ehitisi ja teha mereuuringuid
kontserti: “See sündmus märgib ühe mu noorusunistuse täitumist. Just nagu muistses Kreekas – kunst peab jõudma kõikideni, sest on õige, et… see on tee südamest südamesse. Kunst peab kuuluma rahvale!”. Grieg väitis, et kunstis ei ole olemas kõrg- või alamklassi, ja et kunstil on seetõttu ühiskonda hariv mõju. + Kuigi Grieg jäi enda juurde, nimetades end romantikuks, oli ta ometi huvitatud moodsatest arengutest ja katis ajast maha jääda: “Ma ei saa öelda, et kardaksin elu või surma, kuid on üks asi, mida ma kardan – märkamist, et ma vananen… et noored inimesed võtavad ette midagi sellist, mille põhjusi ma ei mõista. Lühidalt – ma kardan võimalust, et ma ei ole võimeline tunnetama, mis on tõeline ja suur vaimsetes eelpostides, mida me oleme vananedes saanud. Seetõttu on mul instinktiivne kihk tunda kõiki vaimse maailma
parandada oma reageerimiskiirust. Sellest tulenevalt taheti kõigi toodete müügiprognoose ning finantsandmeid, lisaks ligipääsu palju rohkematele andmebaasidele, sealhulgas infole konkurentide toodete väljalaskegraafikust ning andmeid kõigi Valley toodete, mitte ainult 34 algselt projekti kaasatu, müügikoguste kohta. Rääkides pilootprojekti kestusest oli Valley huvitatud lühemast perioodist ja kiirematest arengutest ning tarkvara soetamises oldi lahkarvamusel kuna Valley taotles terviklahendust, mis suudaks tulevikus pakkuda kogu nõutava info integratsiooni. 2 Mina arvan, et osapooled kiirustasid liialt projekti alustamisega ning tegelikud ootused olid osapoolte vahel läbi arutamata, seega tundusid vastasosapooltele põhjendamatud. Kuigi osaliselt ootused kattusid siis peamised erinevused tulenesid just usaldusest. Kuna ka
multimeedia ressursside edastamiseks; efektiivsus tänu digitaliseeritud materjali suurele hulgale muutub spetsiaalseks otstarbeks vajaliku leidmine järjest raskemaks; keskkond virtuaalraamatukogud ei suuda jäljendada traditsioonilise raamatukogu keskkonda. Paljud inimesed eelistavad lugeda trükitud materjale selle asemel, et lugeda arvutiekraanilt ning säilitamine tulenevalt pidevalt toimuvatest tehnoloogilistest arengutest, võib virtuaalraamatukogu ruttu muutuda ajast maha jäänuks ning selle andmed ligipääsematuks. Euroopa Digitaalraamatukogu on Euroopa Komisjoni algatusel ja toetusel loodud veebipõhine teenus, mille eesmärk on vahendada ühe portaali kaudu avalikkusele Euroopa raamatukogude, muuseumite ja arhiivide digitaalseid kogusid. Euroopa Digitaalraamatukogu idee kasvas välja Euroopa Komisjoni infoühiskonna strateegia i2010 digitaalraamatukogude alamstrateegiast.
kontserte ning kirjutas pärast üht sellist kontserti: "See sündmus märgib ühe mu noorusunistuse täitumist. Just nagu muistses Kreekas kunst peab jõudma kõikideni, sest on õige, et... see on tee südamest südamesse. Kunst peab kuuluma rahvale!". Grieg väitis, et kunstis ei ole olemas kõrg- või alamklassi, ja et kunstil on seetõttu ühiskonda hariv mõju. Kuigi Grieg jäi enda juurde, nimetades end romantikuks, oli ta ometi huvitatud moodsatest arengutest ja katis ajast maha jääda: "Ma ei saa öelda, et kardaksin elu või surma, kuid on üks asi, mida ma kardan märkamist, et ma vananen... et noored inimesed võtavad ette midagi sellist, mille põhjusi ma ei mõista. Lühidalt ma kardan võimalust, et ma ei ole võimeline tunnetama, mis on tõeline ja suur vaimsetes eelpostides, mida me oleme vananedes saanud. Seetõttu on mul instinktiivne kihk tunda kõiki vaimse maailma varjundeid praegu rohkem kui iial varem." Klaverile
mitmetel puhkudel tasuta kontserte ning kirjutas pärast üht sellist kontserti: "See sündmus märgib ühe mu noorusunistuse täitumist. Just nagu muistses Kreekas kunst peab jõudma kõikideni, sest on õige, et... see on tee südamest südamesse. Kunst peab kuuluma rahvale!". Grieg väitis, et kunstis ei ole olemas kõrg- või alamklassi, ja et kunstil on seetõttu ühiskonda hariv mõju. Kuigi Grieg jäi enda juurde, nimetades end romantikuks, oli ta ometi huvitatud moodsatest arengutest ja katis ajast maha jääda: "Ma ei saa öelda, et kardaksin elu või surma, kuid on üks asi, mida ma kardan märkamist, et ma vananen... et noored inimesed võtavad ette midagi sellist, mille põhjusi ma ei mõista. Lühidalt ma kardan võimalust, et ma ei ole võimeline tunnetama, mis on tõeline ja suur vaimsetes eelpostides, mida me oleme vananedes saanud. Seetõttu on mul instinktiivne kihk tunda kõiki vaimse maailma varjundeid praegu rohkem kui iial varem." Kogu looming
aines ning ka suuline informatsioon ja osalusvaatlus. Religioonisotsioloogia töövaldkonna eesmärgiks on inimeste religioossete hoiakute uurimine kasutades sotsioloogilisi meetodeid. (Religioonisotsioloogia, EKN koduleht) Sel juhul on peale tekstide oluliseks allikaks erinevad küsitlused ja andmestikud ning nende tulemuste omavaheline võrdlemine. Religioonisotsioloogide poolt kogutud andmed tänapäeva inimeste religioossuse ja kirikute olukorra arengutest ja muudatustest on tänuväärne materjal, mis avab uued vaatenurgad ja võimalused teema põhjalikumaks käsitlemiseks ja uurimiseks (nt suhtumine kirikusse, ootused kirikule jmt küsimused). Religioonisotsioloogilise osa moodustab töös kvantitatiivsete meetodite kasutamine Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andmebaaside (eelkõige uuringusari ,,Elust, usust, usuelust", EUU), aga ka EELK enda statistika ja arvandmete ning rahvaloenduse andmete töötlemine ja
Katariina II favoriidiks. Raamat on kronoloogiliselt üles ehitatud, koosneb kaheksast osast, ning käsitleb Potjomkini ja Katariina omavaheliste suhete arengut 52 aasta jooksul. Nende aastate jooksul tõusis vürst peaaegu võrdväärsesse partnerlusse Katariinaga, millesse olid põimitud nii sõprus, armastus kui ka poliitika. Samal ajal annab raamat ka ülevaate Euroopa poliitilistest, majanduslikest ja ühiskondlikest arengutest 18.sajandil, käsitledes Vene-Türgi sõdasid ning Krimmi ja Musta mere ranniku liitmist tsaaririigi koosseisu. Eraldi tooksin välja ka lõppsõna, milles autor kirjeldab kokkuvõtlikult Katariina elu pärast vürsti surma. Potjomkini surm jättis Katariina ellu tühja koha, mida viimane ei suutnud enam kunagi täita. Popovist, kes oli keisrinna sekretär, sai vürsti elav kehastus, kellel pruukis vaid öelda, et Potjomkin ei oleks üht või teist ettepanekut
on andnud otsustusõiguse ning kõik väliskaubandust reguleerivad vahendid Euroopa Liidu juhtorganite kompetentsi. Lisaks ühisele väliskaubanduspoliitikale, tuli Eestil üle võtta ka teised, sellega seotud poliitikavaldkonnad, nagu näiteks konkurentsipoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, söe- ja terasepoliitika. Nagu eespool lühidalt märgitud, ei ole mitme majanduskasvu toetava teguri positiivse mõju jätkumine keskpikas perspektiivis tõenäoline. Tulenevalt praegustest arengutest maailma kapitaliturgudel, kus likviidsus on äkiliselt vähenenud, pole Eesti sisenõudluse edasine suurendamine välisvõla ülikiire kasvu abil jätkusuutlik. Majanduse struktuur peab muutuma Eestis töötab liialt palju inimesi valdkondades, mille tootlikkuse potentsiaal pole ka arenenud riikides suur (õmblus-, tekstiili- ja mööblitööstuses, lihtsate teenuste pakkumisel jaekaubanduses). Näiteks töötab meil rõivatööstuses kümme, tekstiilitööstuses kuus ning
Rahvusvahelised organisatsioonind ning ka riigid ise võrdlevad erinevate piirkondade ning riikide majandusnäitajaid. Antud tegevuse põhiliseks eesmärgiks ongi saada ülevaade piirkonna arengutest ning potentsiaalist, samas ka selleks, et teada saada kus on võimalikult hea elu. Selleks on kasutatud mitmeid erinevaid lähenemisi ning näitajaid. Lihtsam oleks lihtsalt vaadata sisemajanduse või rahvamajanduse kogutoodangut (SKP ja RKP) elaniku kohta, kuid see annaks väga viltuse hinnangu riikide kohta, tõstes näiteks üldiselt keskmisest madalama arenguga riigid nagu näiteks Saudi Araabia pingerivi etteotsa, samas lükates madalama SKP'ga, kuid kõrgema arengutasemega riigid tahapoole
Kuna selline korraldus ei vastanud enam Eesti arengutele ja vajadustele struktureeriti komisjon 2009. aastal ümber nii, et selle liikmeteks on nüüd olulisemate valitsusväliste organisatsioonide esindajad ja komisjoni juhatus valitakse selle liikmete poolt kaheks aastaks. Säästva arengu strateegia elluviimise jälgimiseks on 2008. aastal koostatud aruanne "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest, mis annab ülevaate jätkusuutlikkuse näitajate arengutest ja aitab määrata säästva arengu eesmärke tulevikuks. (Simmer, 2012) Kokkuvõte Selleks, et käivitada ühiskonnas diskussioon Eesti tuleviku, valikute ja otsuste üle, mida tuleb otsustajatel teha täna, et saavutada soovitud Eesti Idee täitumine homme on avaldatud 4 kogumik "Eesti teel 21. sajandisse". Antud kogumik tutvustab arengustrateegiaid, uusi ideid,
................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 Sissejuhatus Globaliseerumine leiab aset meie igapäeva elus ja areneb koos meiega. Töö eesmärk on anda aru kuidas olen mõistnud teemaga seonduvat. Teha ülevaade arengutest mis globaliseerumine endaga kaasa on toonud ja kuidas see on meid mõjutanud. Järgnevas töös selgitan lahti globaliseerumise mõiste ning annan ülevaate selle ajaloolistest faktidest. 2 1. Globaliseerumise iseloomustus Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ülemaailmne koigi valdkondade (majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste, keskkonna, kommunikatsiooni jne) integratsiooni protsess. Selle
Need kaks funktsiooni on omavahel seotud ja neil on niihästi laiem, rohkem tulevikku vaatav kui ka kitsam, olevikuline aspekt. Esimene seisneb selles, et Euroopa Liidus on aasta-aastalt rohkem inimesi, kes pärinevad teistsugusest keskkonnast, mida nad kavatsevad kohapeal taastekitada. Kultuur peaks aitama põliseurooplastel neid kui «teist» mõtestada ja omaks võtta. Aga ka vanade olijate vahel on probleeme. Euroopa kultuuri ei saa vaadeldada lahus Euroopa viimastest poliitilistest arengutest. Vahepeal kostis juba rõõmuhääli, et rahvusriik on tasapisi hääbumas ja ees sirab uus valgustusajastu, kaheksateistkümnes sajand kõrgemal astmel. Nüüd näeme, et rahvusriigi kadumine oli kommunismi kokkuvarisemisele järgnenud eufooriast tekkinud illusioon. Suuremeelsuse vaim lehvis üle Euroopa. Kõige tähtsamad tundusid ühised juured ja neist võrsuda tõotav ühine tulevik. Nüüd on mesinädalad möödas, niihästi vanas kui uues Euroopas. Seistakse
informatsiooni saavad kõik ettevõtted perioodi alguses eelmise perioodi otsustest ja lisaks sellel on ettevõtte käsutuses järgmine informatsioon: TURUÜLEVAADE mis annab informatsiooni turu olukorrast ja turu muutustest ning võtavad kokku detailse informatsiooni ettevõtete ja tema konkurentide otsustest. RAHAVOOGUDE ARUANNE, mis annab informatsiooni ettevõtte tänasest olukorrast ja arengutest ning eelmisel perioodil tehtud otsustest. Edasises tegevuse juhindub ettevõte igal perioodil saadavast informatsioonist ja teeb sellest lähtuvalt oma otsused! 1 Turg ETTEVÕTTED konkureerivad ühisel turul, mille nõudluse maksimaalseks mahuks on 800 000 kuni 1 000 000 komplekti rulluiske perioodis. Turule pakutavate rulluisud on kõikidel ETTEVÕTETEL samast hinnaklassist
Elektrituru avanemise otstarbekus · Elektriturgude avamine Euroopas lähtub eesmärgist saavutada kindel ja toimiv Euroopa ühtne elektri siseturg. · Võrguettevõtjate konkurentsi elektrituru avanemisega ei kaasne ja olemasolevad võrguettevõtjad jäävad ka avatud elektriturul loomulikku monopoolsesse seisundisse ehk nende omandis, valduses või opereerimisel on taristu, mida teisel isikul ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta ei ole võimalik turul tegutseda. · Tõhusa Euroopa elektri siseturu saavutamiseks on seetõttu oluline tagada, et võrguettevõtjate elektrivõrgud oleksid võrdselt kättesaadavad ja kasutatavad kõigi turuosaliste poolt. **** Tarbija saab võimaluse valida endale meelepärase paketi ja saab seetõttu oma hinda mõjutada elektripaketi valikuga. **** Andres Tropp, Eesti Energia regulaatorsuhete juht 14...
Streigid, Sabotaaž Normide mittetäitmine jne Psühholoogilisest leppest tulenevate soovimatute tagajärgede ennetamiseks peavad tööandjad: abistama töötajatel selgitada nende ootusi ja arusaamisi, algatama avatud arutelu vastastikustest kohustustest, olema lubaduste andmisel ettevaatlikud, lubaduste mittetäitmisel andma siiraid selgitusi, hoiatama töötajaid reaalsetest arengutest. Psühholoogiline lepe väljendab ka töötaja ja tööandja vastastikuse kasu printsiipi, mis tähendab, et kahe osapoole suhetes soovib kumbki osapool kasu ülekaalu kulude suhtes. Järelikult tuleb psühholoogilise leppe ootusi ja hüvitusi sageli ümber hinnata.
tähtsustada, samuti eakate hooldamisel ja neile teenuste pakkumisel ning abivahenditega varustamisel (Tulva, Viiralt 2003) 4 Eakate elukvaliteedi tõstmise kaudu püütakse tagada inimarengu jätkusuutlikkus, mille oluliseks teguriks on piisava põlvkondliku ja kogukondliku sidususe olemasolu. Sidususe probleem hõlmab erinevaid ühiskonna kihte ja rühmi. Eesti ühiskonna sidususe küsimused tulenevad selle demograafilistest arengutest, esmajoones rahvastiku vananemisest ning tervisliku seisundi halvenemisest, seda eriti vanemas eas (Tulva, Viiralt-Nummela 2008). Sotsiaalministeeriumi kodulehel (2012) on Eesti vanuripoliitika üheks eesmärgiks soodustada põlvkondadevahelist solidaarsust, vastastikust arusaamist ning koostööd. Väljatoodud on toodud järgnevad tegevussuunad: riik ja kohalik omavalitsus soodustavad nii seadusandluse
Lehe eesmärk on teavitada kõiki Tallinna noorte infokeskuse noorsootöö osapooli noorsootöös (taninfo) põhiülesanne on toimuvast. algatada diskussioone Tallinna noortele noorsootöös aktuaalsetel teemadel, informatsiooni vahendamine. tutvustada noorteprojekte, tihendada Infokeskus tegeleb info noorsootöö osapoolte omavahelist selekteerimise, kokku suhtlustja teavitada valdkonna arengutest kogumise, töötlemise ja kõikidel tasanditel. Akna sihtgrupiks on levitamisega. Infokeskus on eelkõige noorsootöötajad, noored ja Tallinna Noorsootöö Keskuse valdkonna muud korraldajad. osakond. Eesti Euroopa Liikumine (EEL) - teavitab noori võimalustest Euroopas Eurodesk Sihtgrupp: 7-26-aastased võrgustiku kaudu ja haldab Euroopa Tallinna ja selle lähiümbruse Noorteportaali Eesti osa, on Euroopa noored, lapsevanemad,
traditsioonid, põhimõtteliselt samad hoonetüübid, mis olid alguse saanud juba 17 sajandil. Muidugi võime me siinjuures eristada mitmeid liine, märgatav on ka teatud rühmitumine maakondade ja isegi kitsamate alade piires. Kui piirkondlikud traditsioonid olid otsustavamad tagasihoidlikes mõisates, siis esinduslikumad ansamblid võisid sageli kanda üsna kaugeleulatuvaid mõjutusi. Pole põhjust arvata, et Baltikumi mõisaarhitektuur olnuks oluliselt maas vastavatest arengutest LääneEuroopas. Tihe kontakt välismaaga, reisid, ehitusmeistrite vahetamine, arhitektuurialase kirjanduse lai levik võimaldasid kursisolemist ka kõige uuemaga. Hilinemisena võib tõlgendada üksnes tõika, et paljud nähtused imporditi lääne arhitektuurist "kristalliseerunult", valmiskujul. Siinkohal on sobiv kohaliku kirjamehe J.J.Jannau veidi irooniline märkus: "Liivimaal on küll ilusaid hooneid näidata, kuid kahjuks pole meie ehituskunst enamasti muud kui koopia
liberaalsuse ja ranguse skaalal, eikadunud tsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik (ent kaugeltki mitte täielik) infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. Sõjajärgsel aastakümnel käsitas reziim piiriüleseid teadus- ja kultuurikontakte negatiivsena - "lääne eest lömitamisena". See aga tähendas otsest sundi orienteeruda vene kultuurile, eriti tugev oli see sund 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate esimesel poolel. Venestamispüüetest hoolimata jäi eestikeelne haridus ja kultuur püsima. Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade poolt loodud kultuuripärandi valikuline hävitamine
Loeng 2: 1. Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? I põlvkond sai alguse peale II maailmasõda. Teaduse poolt surutud ja lükatud, põhiargument on see, et meil on turg paremas ääres, aga vaskus ääres on tegelikult teadus ja tehnoloogia ja teadusarendustegevus, mis tegelikult määrab ära kõik mida ettevõtted teevad ja kuidas nad saavad edukad olla. Rõhutatakse seda, et kõik saab alguse teadustegevusest ja arendustegevusest. Teadus-, arendustegevus, tootmine, turustamine ja müük, see käib sellise lineaarse rajana. Avaldati raamat ,,Teadus-piiritlematud võimalused" kus argumenteeriti seda, et kõige aluseks on väga tugev teadus ja sealt kaudu saab ka meie ettevõtlus olla edukas ja me saame nii palju sotsiaalseid probleeme ja ka majanduslikke probleeme selle kaudu lahendada. Vastukaaluks ilmusid koheselt inimesed kes ütlesid, et pidage kinni, pigem on turg see mis määratleb ära ...
Hariduse areng kaasaegses Eestis Essee Haridustemaatika on püsivalt poliitiliste seisukohtade, ühiskondlike debattide ning seltskondlike koosviibimiste tuline teema. Koolireformide ning uute hariduskavade arutelude ja uuenduste eesmärk on olnud liikuda hariduse sisu ja vormi edukama mõistmise ning rakendamiseni. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et haridus on alati mitu sammu muudest arengutest maas. Minu essee eesmärk on vaadelda eesti haridussüsteemi arengut. Minu essee hüpotees on, et hoolimata 20 aastasest vahest totalitaarse ja demokraatliku haridussüsteemi vahel on toimunud progressiivsem muutus pigem paberil kui sisulises hariduspraktikas. Kõige selgem erisus elus ja eluta olendite vahel on võime säilitada enda olemasolu läbi uuendamise. Elu on ennast uuendav protsess keskkonda mõjutava tegevuse vahendusel. Elu järjepidevus tähendab püsivat keskkonna ümberkohanemist vastavalt elusorganismide vajaduste...
e) Euroopa Liiduga ühinemise positiivne mõju (juurdepääsu paranemine Venemaa turule, tõukefondid, Eesti atraktiivsuse kasv investoritele jm). Keskpikas perspektiivis positiivne mõju jätkub senisest tunduvalt suuremate tõukefondidest saadavate investeeringute kaudu Eesti majandusse. Nagu eespool lühidalt märgitud, ei ole mitme majanduskasvu toetava teguri positiivse mõju jätkumine keskpikas perspektiivis tõenäoline. Tulenevalt praegustest arengutest maailma kapitaliturgudel, kus likviidsus on äkiliselt vähenenud, pole Eesti sisenõudluse edasine suurendamine välisvõla ülikiire kasvu abil jätkusuutlik. Kuidas jaguneb välisvõlg Joonisel 2 on võrdlevalt esitatud Eesti ja teiste uute Euroopa Liidu liikmesriikide välisvõla suhe sisemajanduse kogutoodangusse ja selle muutumine ajavahemikus 20002006. Eesti puhul on antud ka 2007. aasta tulemused. Eesti koguvälisvõlg on suhtena SKT-sse kasvanud 20 protsendilt 1999
struktureerima, tööd efektiivsemaks muutma, mis tõi kaasa töötajate arvu vähendamise. 6 2009. aastal jäi elektri- ja elektroonikaseadmete tootmises müügimaht 17% võrra väiksemaks kui eelmisel aastal. Eksport kahanes aastaga ligi 25% ulatuses, mis tulenes maailma majanduskriisi kiirest süvenemisest. Ekspordi suurest osatähtsusest tingituna on selle sektori müük ennekõike sõltuv arengutest välisturgudel. (Lisa 1, Joonis 1) Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises kahanes müük 2009. aastal 14% võrra. Ekspordi osas jäi langus väiksemaks (-9%), müük koduturule kukkus peaaegu poole võrra. Samas on 95% allharu toodangust suunatud välisturgudele. Tugev langus jätkus mobiilsideseadmete ekspordis, sest majandusraskustesse sattunud suurettevõtte Elcoteq Tallinn lõpetas masstootmise Eestis ja müüs aasta keskel suurema osa oma tehasest Ericssonile.
Referaat Uus ajastu HCV ravis mis on muutunud Nimi Sõnade arv: 1759 2018 Lühikokkuvõte Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade arengutest hepatiit C ravis ja selle käsitluses. Jagada infot eelnevates hepatiit C raviskeemides kasutatud ravimite kohta. Kirjutis sisaldab infot pegüleeritud interferoonravi, ribaviriin ravi, esimeste direct acting antiviral agents´ide (DAA) telaprevir-i ja bockoprevir-i kohta. Järgnevalt infot DAA ründepunktidest ja toimetest, samuti ravimi nimedest. Käsitletud on ka HCV sõeluuringute ja ennetuse teemat, mis on seotud HCV ravitulemuslikkusega
kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunudtsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik (ent kaugeltki mitte täielik) infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. Sõjajärgsel aastakümnel käsitas reziim piiriüleseid teadus- ja kultuurikontakte negatiivsena -,,lääne ees lömitamisena". See aga tähendas otsest sundi orienteeruda vene kultuurile, eriti tugev oli see suund 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate esimesel poolel. Venestamispüüetest hoolimata jäid eestikeelne haridus ja kultuur püsima. Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade loodud kultuuripärandi valikuline hävitamine
liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunudtsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik (ent kaugeltki mitte täielik) infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. Sõjajärgsel aastakümnel käsitas reziim piiriüleseid teadus- ja kultuurikontakte negatiivsena -,,lääne ees lömitamisena". See aga tähendas otsest sundi orienteeruda vene kultuurile, eriti tugev oli see sund 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate esimesel poolel. Venestamispüüetest hoolimata jäid eestikeelne haridus ja kultuur püsima. Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade loodud kultuuripärandi valikuline hävitamine
eelistused; · (Erialane) sotsiaalpoliitika, st sotsiaaltöö kui eriala ja sotsiaaltöö praktika koht ning tähendus üldises sotsiaalpoliitika süsteemis (Paavel 2004: 55). Akadeemiline sotsiaalpoliitika kuulub kahtlemata sotsiaaltöö universaalsesse ossa, st see ei sõltu kuigi palju ei konkreetsest sotsiaaltöö keskkonnast ega seal toimuvatest aktuaalsetest protsessidest, arengutest jms. Ja loomulikult ei leia kunagi ammu olnust ja mõeldust ka lahendusi kaasaegsetele probleemidele, kui muidugi ühiskonna totaalse ümberpööramise võimalus kõrvale jätta. Seepärast on hea, kui sotsiaaltöö praktik akadeemilises sotsiaalpoliitikas põhijoontes orienteerub, aga see vist olekski ka kõik, mis selles osas vaja (Paavel 2004: 56). Sotsiaaltöö praktikute ja klientide jaoks on hoopis olulisem olla võimalikult hästi kursis
Üks printsiipe iseloomustav tegur on nende suunatus järeltulevatele põlvedele - lähtutakse eeldusest, et ka järgmistel põlvkondadel peab olema võimalus elada vähemalt samaväärses keskkonnas, kui on meil täna. Eelnimetatud printsiipide elluviimiseks kasutatakse muuhulgas parima võimaliku tehnika põhimõtet. See nõuab tegutsevatelt ja tegutsemist alustavatelt ettevõtetelt võimalikult keskkonnasõbraliku tehnoloogia kasutamist ja muidugi ka selle pidevat uuendamist sõltuvalt arengutest.3 1 Veinla, H. Keskkonnaõigus. Tallinn, 2005, lk 16. 2 Keskkonnaõiguse keskuse kodulehekülg. Kättesaadav internetivõrgus http://k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid (12.10.2011). 3 Keskonnaministeeriumi kodulehekülg. Kättesaadav internetivõrgus http://www.envir.ee/3934 (12.10.2011). 3 1. Keskkonnaprobleemi asjaolud ja õiguslikud aspektid 1
sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. Sõjajärgsel aastakümnel käsitas reziim piiriüleseid teadus- ja kultuurikontakte negatiivsena. See aga tähendas otsest sundi orienteeruda vene kultuurile, eriti tugev oli see sund 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate esimesel poolel. Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade loodud kultuuripärandi valikuline hävitamine. Nii puhastati raamatukogud sõjajärgsetel aastatel
Ent olenemata reziimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunud tsensuur kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. Sõjajärgsel aastakümnel käsitas reziim piiriüleseid teadus- ja kultuurikontakte negatiivsena -,,lääne ees lömitamisena". See aga tähendas otsest sundi orienteeruda vene kultuurile, eriti tugev oli see sund 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate esimesel poolel. Suleti Eesti Teaduste Akadeemia, lõpetati iseseisvusaegsete ajakirjandusväljaannete ilmumine. Koostati nimekiri keelatud väljaannetest ja trükistest, mille
paranemine voi paranemine on lihtsalt voimatu, kuna suurim probleem riigi ja ühiskonna vahel on legetiimsuse puudumine = kapitalismi voit. 4. Materiaalse tolgenduse domineerimine Domineerinud materiaalsed tolgendused mitte meie suured ideed ei suuna meie elu reealseid arenguid, vaid materiaalne kontekst mõjutab neid ideid. Vabaturu majandus vs Developmental state See mõjutab ka meie tõlgendusi maailmast ja selle arengutest Nt Ida-Aasia riikide (Korea, Taiwan, Singapur) kiire majanduslik areng on tulnud läbi - vabaturu ehk inimeste materiaalsete motivatsioonide (turumajandus)? - või läbi riigi poolt koordineeritud suurema ökosusteemi arendamise (developmental state)? https://otherreferats.allbest.ru/political/00598347_0.html 4 LOENG. NELSON JA HEAD ,,RIIK JA RIIGIPROBLEEMID" 1. Riigi ülesanded Tulenevad elust enesest, ehk:
võtmetähtsusega elukestva õppe strateegia. Kasvustrateegial on kaks fookust: 1) Suure potentsiaaliga tegevusalad (nn kasvuvaldkonnad) 2) Suure potentsiaaliga ettevõtete grupid Kasvualadepõhise poliitikakujundamise eesmärk on kontsentreerida tegevusi suurima kasvupotentsiaaliga valdkondade eelisarendamiseks. Väärtusahelate valikul lähtutakse Eesti majanduse ja teaduse tänasest spetsialiseerumisest ning arengupotentsiaalist ning neid kõige lähemalt mõjutavatest arengutest Euroopas ja maailmas.7 Seejuures on oluline rõhutada, et keskendume sotsiaalmajanduslikele väljakutsetele vastamisele ettevõtete ja teadusasutuste tihedas ja piiriüleses koostöös) (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-20120)). Arengufondi läbiviidud analüüs näitas, et enim kasvupotentsiaali omavad Eesti majanduse arendamisel järgmised suured valdkonnad: 1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite
annab Eesti ravi-, sotsiaal- ja puhketeenuste ettevõtetele veel aastakümneteks konkurentsieelise. Pärnu ajaveetmise ja konverentsi pidamise ettevõtetel tasuks senisest enam aga vaadata lõuna poole, sest pärast Läti piiri langemist ja üleüldist eurostumist on suurenenud lõunanaabrite lähimat ,,lääne" tüüpi välismaa linna külastada soovijate arv. (Ibid.) Suur liin on öko- ja loodusturism, mis aitaks seni linna arengutest maha jäänud kaugemad maapiirkonnad jalule. Puutumatu looduse ja isegi naturaalse taluelu nautimise sihtturg on ennekõike ülilinnastunud Kesk-Euroopa. (Ibid.) 9 Pärnumaa eluruumis toimub hajumine eeslinnadesse ja kaugemale maakonda, mis viib pärnakad kortermajadest minema. Linnamajad asustatakse väljast tulnud suvitajate ja eriti pensioniealiste uuskodanikega. Pärnumaale saab seega prognoosida kindlat kasvu kinnisvara- ja ehitusturul
1. Võrdleva raamatukogunduse sisu võib kokku võtta järgmiste märksõnadega: - üksteiselt õppimine - sarnasuste ja erinevuste leidmine - toimuva kirjeldamine ja sellest tulenev analüüs / võrdlus - põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimine Antud mõiste võeti kasutusele esmakordselt 1950-datel, kui Dane arvates oli võrdlev rmtk õpetus raamatukogude arengutest eri riikides, et leida juurutamist vääriv teistes maades. Tema arvates oli see põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas. 1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha. Shores defineeris antud õpetust korduvalt (1966 ja 1970), esimese monograafilise käsitluse autor
Hegemoon: o Suur (siseturg) o Tagab stabiilsuse o Pandlik majandus Ebastabiilsus World system theory Wallerstein, 1974 Maailma-impeerium või maailma-majandus o Kapitalism Kasu Klassid Riigid kaitsevad valitsevat klassi Tuum perifeeria pool-perifeeria Sõltuvusteooria Sõltuvus ühe majanduse areng on tingitud mõne teise riigi arengutest ja kasvust Ajaloolised sõltuvused: o Koloniaalsõltuvus o Finants-industriaalsõltuvus o Tehnoloogiline-industriaalsõltuvus XIV loeng uued teooriad IPE kriitika Rohelised: o Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt (kogukond, kes oskab kõige paremini looduse eest hoolitseda) o Tahavad tuua loodust mängu Feminism: o Meeste domineeritud sotsiaalsed suhted väljenduvad IPE teooriates
käitumist. Sellised arengud on tavalised eetilise temaatika arendamisel käitumuslikes teadustes. Iga kord kui mõne juhtumi tõttu tõuseb ühiskonnas või ka ühe erialavaldkonna sees tähelepanu eetilistele nõuetele ja moraaliküsimustele, kaasnevad sellega üldjuhul positiivsed muutused teaduseetikas. Samas on meil endiselt raske eeldada olulisi arenguid eetikas kuni leidub uurijaid, kes asetavad oma isiklikud huvid teaduse huvidest kõrgemale. Seega, hoolimata arengutest, mis on toimunud parandamaks erialakaaslaste hinnangutele põhinevat süsteemi ning üldist käitumuslike teaduste reguleerimist, on suur osa eetikaga seotud vastutust endiselt uurija enda õlul. Tabel 9.6 1993. aastal kirjeldas industriaal-organisatsiooni psühholoog Edwin Locke humoorikalt olulisi ääremärkusi, mis olid ,,arhiividesse kaduma läinud" ehk erinevad ebaeetilised käitumised, mis on uurimustesse peidetud: 1. Nimekirjas teisena mainitud autor kujundas uurimuse
järel.) Teekonstruktsiooniks oli fasiintee, mida ehitati juba standardite järgi. Ent 1730-40 need asendati peagi pinnastäitega teedega. 1742 nõuti Peterburi tänavatele kivisillutist, sealt levisid need ka maanteedele. Suurt hüpet võimaldas Katariina II soov takistamatult reisida, kuid kõik alustatu jäi mingi aja möödudes ikka soikku. Jõgedele ei ilmunud püsivaid tugevaid sildasid. Tartusse rajati Kivisild 1781-1784 mis oli esimene kivisild Baltikumis. Olenemata arengutest 19 saj Venemaa teedearengus, kuhu oli kaasatud ka Prantsusmaa insenerid jäi meie teedeehitus nõrgaks ja pinnaskattega teed muutusid vihmasadude järel mülgasteks. 19 saj lõpuks olid väljatöötatud isegi löökaukude parandamise tehnoloogia ja 1873 ilmusid juhtnöörid drenaazi ehitamiseks külmakerkelistel pinnastel paiknevatele teedele. 1874 hakati pinnasteid asendama kivisillutisega. Samuti lumetuisutõkkeks istikute istutamine teede äärde
- regionaal-ja süstemaatiliste geograafide halb läbisaamine omavahel, - vähesed suhted naaberteadustega, geograafia eneseisolatsioon, - ajaloolise temaatika vohamine kaasaegse arvel, - eriti just inimgeograafia lünklikkus ja arengu aeglustumine, - uurimisteemade nappus, - noorte huvi langus geograafia vastu ja noore põ1vkonna pealekasvu takerdumine. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON Üldine ülevaade inimgeograafia arengutest ja vooludest 20. saj teisel poolel XX sajandi teisel poolel inimgeograafia iseseisvus 1õplikult ja ta areng kiirenes, samuti nagu inimgeograafilise tegelikkuse enda areng, mida ta uurib. Selles arengus võib eristada kaks etappi: 1. nn. kvantitatiivse revolutsiooni aeg, mil inimgeograafia asendas oma varasema regiooniparadigma uue, esialgu küll veel ebaküpse ruumikorralduse paradigmaga ja jagunes seejuures kaheks peavooluks; 2. nn
/arusaamist/ tootev. Seadusandja on uue õppekava kasvatuseesmärkide määratlemisel silmas pidanud: ― — inimese areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim siht ja väärtus; — muutuvas maailmas e r i n e v a t e m a a i l m a k ä s i t l u s t e g a k o k k u p u u t u d e s määratleb inimene end, võtab endale vastutuse enda elukäigu kujundamise eest; ―— e l u k e s t e v õ p e võimaldab üksikisikul ja ühiskonnal väärikalt toime tulla kiiretest ja vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega; (RÕK, lk 870). — üldhariduslik õpe t o e t a b k o d a n i k u ü h i s k o n n a a r e n g u t .‖(RÕK, lk 871). Kooli õppe– ja kasvatuseesmärgid on: — isiksuse kujunemine, kes: ― 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2 ) soovib ja osksb teha konstruktiivset koostööd; Makromenetlusi, mis õpitulemuste saavutamist tagavad, on R. N. Gagne formuleerinud nõnda ( ):
/arusaamist/ tootev. Seadusandja on uue õppekava kasvatuseesmärkide määratlemisel silmas pidanud: -- inimese areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim siht ja väärtus; -- muutuvas maailmas e r i n e v a t e m a a i l m a k ä s i t l u s t e g a k o k k u p u u t u d e s määratleb inimene end, võtab endale vastutuse enda elukäigu kujundamise eest; -- e l u k e s t e v õ p e võimaldab üksikisikul ja ühiskonnal väärikalt toime tulla kiiretest ja vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega; (RÕK, lk 870). -- üldhariduslik õpe t o e t a b k o d a n i k u ü h i s k o n n a a r e n g u t .(RÕK, lk 871). Kooli õppe ja kasvatuseesmärgid on: -- isiksuse kujunemine, kes: 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2 ) soovib ja osksb teha konstruktiivset koostööd; Makromenetlusi, mis õpitulemuste saavutamist tagavad, on R. N. Gagne formuleerinud nõnda ( ):
Hindamiseks peavad algusest peale olema selged viisid, kuidas sk toimib o kui terviku tegevuses. Sk tegevuse Sk ja ajakirjanduse rolled-rollid ük määrab domineeriv avaliku kommu mudel (model of public plaan peab olema osa o-i tegevusplaanist. communication) –Lauristin & Vihalemm 2002 Infoseire-Süstemaatiline teavitamine uutest faktidest, käsitlustest, nähtustest, ilmingutest, arengutest Avaliku kommu mudelid• Kommertsiaalne mudel (commercial model) – müügimehed mõlemad;• Veenev kokkulepitud temaatika ulatuses kokkulepitud infoallikate seire alusel. Seire objektideks võivad olla mudel (persuasive model) – propaganda;• Kriitiline mudel (critical model) – ajakirjandus kui valvekoer,
rahvusliku" kultuuri juurutamine. *Ka vaimuelu sfäär NSV ajal on olnud ideoloogilise surve all. Selle tugevus olenes poliitilistest oludest, mis oli kõige hullem Stalini viimastel valitsemisaastatel. Veel tugevnes see Breznevi võimuloleku ajal. *Sulaperioodil olid liberaalsemad olud nii NSVL kui ENSV ühiskonna vaimuelus. *Negatiivsete oludega oli ENSV poliitiline ja majanduslik eraldatus muust maailmast, millega kaasnes infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. See tähendas aga sundorienteeritust vene kultuurile, mis oli eriti tugev 40ndate teisel ja 50ndate esimesel poolel. NSV kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Siis toimus raamatukogude puhastamine ,,kodanliku ühiskonna pärandist", mil hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. *Teise maailmasõja lõpuaastatel põgenesid eesti haritlaskonna paljud esindajad (kirjanikud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
