Maailm meie ümber areneb igapäevaselt ning pidevad elumuutused hõlmavad pea igat valdkonda niisamuti ei jää ka puutumata haridusvaldkond. Vaatamata sellele, et järk-järgult toimub haridussüsteemis edasiminek, tundub aeg-ajalt siiski, et me oleme takerdunud eelnevate sajandite jooksul väljakujunenud haridusmudelisse ning ei kasuta maksimaalselt ära arenenud tehnoloogia võimalusi. Fundamentaalne küsimus seisneb aga selles, et milline peaks õigupoolest olema 21. sajandile vastav kool? Õpilase koolielu sujuvus on suurel määral mõjutatud motivatsioonist või selle puudumisest. Motivatsioon saab tekkida vaid sellisel juhul, kui õpilasel on huvi õpitava vastu. Paraku aga ei leia mina, et 21. sajandi koolilapsele võiks pakkuda huvi raamatute lugemine, mis kirjeldavad raskeid tööpäevi täis põlluharimist ning seda tööriistadega, mille nimetused tänapäeva lastele piltigi silme ette ei too. Väga suurt kajastust on leidnud probleem, et üha
POPKUNST Teke nimetuse saanud ingliskeelsetest sõnadest popular art (populaarne kunst) Neodada avaldas popkunsti tekkele mõju 1950. aastate teisel poolel ja 60. alguses hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti Popkunst sündiski sel ajavahemikul Londonis ja New Yorgis Tekkis põhimõte "mida tavalisem, seda popilikum" Tunnused Keskne teema tarbimisühiskonna argipäev Motiivid: produktid, tööstusliku kultuuri objektid Enamasti tehti hiiglaslikke õlimaale Suunatud tavainimesele Ei idealiseeritud, pigem populariseeriti Väga sõjavastane Erksad värvid, kontrastid Kasutati koomikseid, kaubamärke, reklaami, poptähti, kuulsaid filminäitlejaid
muusika. Tolle aja stiil ja kombed on samuti väga ülepakutud. Õukonna elulaad polnud üldse odav. Erinevad kleidid, parukad, kaabud ja muud aksessuaarid maksid palju raha. Minu meelest selline keerukas ja pidulik riietus eeldab ka teatuid kombeid, kuid nendest ei teatud tol ajal küll midagi. Käitumine ja kombed on juba omaette kunst. Barokiajastu ongi minu jaoks üks selline kunstiliik millest tuleb lihtsalt aru saada. See on stiil, mis oli iseloomulik 17. sajandile ja selle aja olemus ja stiil olid hoopis teised mis on praegu. Tekkisid uued žanrid nagu ooper, oratoorium ja kantaat. Barokk on ka kõvasti mõjutanud tänapäeva muusikat.
jagatud Euroopa riikide asumaadeks ning peale Euroopa riikide oln maailmas veel vaid kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan. Euroopa tsivilisatsiooni aluseks on isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, seda tsivilisatsioonivormi käsitletakse kui ainuvõimaliku nii praegu kui ka tulevikus. Vaatamata sellele, et Euroopas pole selline liberaalne kord kõikjal valitsev, liiguvad kõik riigid selle poole. 20. sajandile ja eelkõige Euroopa koloniaalriikidele on iseloomulik imperialism, millega kaasnevad majanduslik ekspansion ja koloniaalvallutused. Ühiskonnas suhtutakse võõrastavalt kõigisse vähemusrahvustesse. Valimisõigust hakatakse laiendama kõigile täisealistele meestele ja naistele. Esimene riik, kus antakse naistele valimisõigus on Soome ja seda aastal 1905. Majandus areneb pöörase kiirusega. Igas tööstusharus kasvab tootmine plahvatuslikult.
lainetus kui ka osakeste voog. Järsku osutus maailm palju salapärasemaks ja raskemini mõistetavamaks kui see siiani olnud oli. Saadi aru, et maailm pole ainult see, mida silmaga näeme ja käega katsume. Klassikaline teos, mis ilmus aastal 1900. kandis pealkirja " Unenägude tõlgendus". Selles esitas Sigmund Freud oma psuhhoanalüüsi teooria. Seisukohaks oli nimelt see, et inimese tegusid määrab olulisel määral alateadvus. Öeldakse, et see pani pitseri kogu järgnenud sajandile. Kui nüüd lugeda ja mõelda, ei pea olema just Einsteinile väärilise mõtteviisiga, et mõista kuidas need avastused ja teooriad maailma mõjutanud on. Tänapäeval tundub see kui jaburusena mõelda, et inimkond teab universumist kõike ning pole enam midagi avastada. Minu meelest pole kahtlustki, et 20. sajandi algus muutis drastiliselt maailma igas küljes.
alexandrovich Kreninit mängis inglise näitleja Jude Law ning Anna armukest Alexei Kirillovich Vronskyt Aaron Johnson, kes on samuti inglise näitleja. Loo keskmes on noor ja abielus Anna Karenina, kes rikub ühiskonna poolt seatud reegleid alustades armusuhet Alexei Kirillovich Vronskyga ning sellega muudab oma elu totaalselt. 19. sajandil oli oluline ühiskonna arvamus ning sellest tulenesid ka Anna ja Vronsky probleemid. Peategelased oskasid mängida välja 19, sajandile omaseid iseloomu omadusi ning elasid oma rolli sisse. Minu lemmik tegelane oli Anna abikaasa Alexei Alexandrovich, sest tema oli just see, kellele ma elasin kaasa, sest ta suutis säilitada väärikust pärast abikaasa poolset reetmist. Alicia Vikander, kes kehastas Kittyt, ei olnud piisavalt oma karakteris sees ning sellest tulenevalt oli tema roll halvasti mängitud. Tema emotsioonid ei tundunud ehtsad. Filmis oli väga ehtsalt kujutatud Vene kõrgklassi elu ning see ei läinud kunagi liialt
· muusika väga isikupärane, emotsionaalne, vaba ning uudne · nn "nootide valitseja" st, et tema valitses noote mitte noodid ei valitsenud teda · üks kuulsamaid motette on "Ave Maria... virgo serena" · sümmeetriline ja ideaalselt tasakaalustatud vorm · peenetundelisus · missad suhtelistel konservatiivses laadis, kasutatud enamasti mõnda ilmalikku laulu cantus firmus' ena · motettides väljendab end vabalt ja uudselt, andes eeskuju kogu 16. sajandile · ilmalike laulude seas paar itaaliakeelset loomingut · kirjutas frottoladest ( varjusurmas ja rahvalikus laadis) paar vaimukat näidet · kasutab ka kompositsioonilaadi, kus on loobutud keerukast polüfooniast mis on asendatud akordiaga (nt "Mille regretz") Stiilimuutus kahe põlvkonna ja kahe ajastu vahel väljendub tähendusrikkalt Josquini leinaoodis Ockeghemi surma puhul ( "La déploration de la mort de Johannes Ockeghem" , 1497 ) 28. Josquini leinaood
korraga nii lainetus kui ka osakeste voog. Ø Need avastused tekitasid inimestes imetlusega segatud õudumaailm osutus palju salapärasemaks ja raskemini mõistetavaks, kui arvatud. Albert Einstein Ø Sensatsioonilised olid ka Knossose palee ja kogu Minose tsivilisatsiooni päevavalgele toomine, Ø hormoonide avastamine ja Ø mandrite triivimise teooria teke. Ø Avastati tõhus süüfiliseravim. Ø Kogu järgnevale sajandile vajutas pitseri Sigmund Freudi psühhoanalüüs, mille tuumaks oli seisukoht, et inimese tegusid määrab olulisel määral alateadvus. Knossose palee sambad Sigmund Freud AITÄH KUULAMAST!
Popkunst USA-s Marii Raba 12b Kuidas tekkis? Popkunst on nimetuse saanud ingliskeelsetest sõnadest popular art (populaarne kunst). 1950. aastate teisel poolel ja 60. aastate alguses püüti hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti, mis oleks vaba senistest inimese ja keskkonna ning nende omavahelise vahekorra kohta levinud eelarvamustest. Popkunst sündiski just sel ajavahemkikul Inglismaa ja USA suurlinnades, nimelt Londonis ja New Yorgis. Popkunstnikud aktsepteerisid banaalset ümbrust ja ei püüdnudki teha "kõrget kaunist kunsti". Ameerika abstraktsionism oli olnud kommertsivaenulik, aga nüüd
Fassaadil on näha lamedaid pilastreid, mis asetsevad vaheldumisi akende ja petikaekndega ühtlases rütmis. Katus on barokselt nõgus poolkelpkatus. Hiljem on kujundatud sissepääs, rõdupiirded ja juureehitus hoone põhjatiival. Sisekujundus on võrdlemisi hästi säilinud, ilmselt mängis siin rolli see, et aastatel 1921-1934 asus mõisahoones kool. Sisekujunduses tuleks suuremat tähelepanu pöörata saalile. Saal on kaunistatud 18. sajandile iseloomulikus stiilis nagu seintel asetsevad puitraamistiusega tahvlid, peenelõikeline hammaskarniis, kannelüüridega friis, peeglid ja ampiirahjud. Ka mujal hoones on väärtuslikke interjöörielemente nagu uksed, aknaluugid, ahjud, stukk-kaunistused. Pilt: Uue-Põltsamaa mõisa saal aastal 2008 Mõisa peahoone ees on olnud barokne aed, mis kujundati 19. sajandil vabakujuliseks. Nõukogude aastate algul rajati eesväljaku keskele betoonist bassein istumiskohaga, mida
rahvusest tulenevatel erimeelsustel. Konflikt Iisraelis on kestnud 3000 aastat ja lõppu sellele ei ole näha. Ka 20. sajand ei ole seda olukorda kuidagi muutnud muul moel, kui selliselt, et vastaspoolte käsutuses on tipp tehnoloogial põhinevad relvad, ja hävitustöö on mõlemal poolel täpsem ja efektiivsem. Tänapäeva mõistes lausa vähem barbaarsem, kui eelnevate sajandite jooksul. Olen sündinud 20. sajandi lõpus. Seega minu võimalus anda hinnangut möödunud sajandile ei ole vahetu vaid põhineb minu teadmistel ja hilisematel kogemustel. Kindlasti palju on seda hinnangut mõjutamas minu pere ja lähedaste arvamus ning nende kogemus. Loomulikult on suur osa ka õpitul ja maailmas reisides ja seal nähtul. Usun ka seda, et minu hinnangud barbaarsusele ja eelmisele sajandile samas kontekstis ei ole sarnased näiteks Indoneesias, Itaalias või Kanadas elavale samas vanuses poisi hinnangutega, sest meie kogemus ja ajalooline taust on nii erinev.
) Alustas lühemate juttudega. Suurteos ,,Kolme katku vahel" 4 osa, räägib Balt Russovist ja Liivi sõja ajast. Tema kui eestlase läbi silma pandud sündmused, natuke saksa võimu vastu kriitilised. 78 tuli ,,Keisri hull" seda peetakse tippteoseks. ,,Rakvere romaan", ,,Professor Martensi ärasõit", ,,Vastutuulelaev" (keegi läks saksamaale, kui hitler kutsus, võimu ja vaimu erinevused, tüüp ei kohanud oludega seal). Kui eesti vabaks sai, siis pühendus 20. sajandile ,,Vikmani poisid" (koolipõlv), ,,Mesmeri ring" (ülikooliaeg), ,,Väljakaevamised" kui minajutustaja tuleb Siberist tagasi, siis leiab arhel väljakaevamistel 13. sajandist käsikirja, kus on piiskopi mõtlemised; ,,Paigallend" noor andekas noormees, kes lõpet gümn, ülikooli, saab tööd välisministeerimumis, väga potensiaalikas, aga riigipööre, sõda, nõukogude okup, represioonid, kannatused, vaatamata oma
Verdi kirjutas „Rigoletto“ vahetult peale oma kahe lapse ja naise surma. Tema emotsioonid on tajutavad ka selle ooperi muusikas ja tegevustikus, sest lavateose lõpus sureb peategelase Rigoletto tütar traagiliselt. Ma pole mitu aastat ooperietendusi näinud, seetõttu valmistas see suurt rõõmu, kui nägin, et palju vaeva oli nähtud riiete valikuga. Riided oli kaunistatud puhvide ja muude ilustustega. Samuti oli aru saada tegelaste seisustest ning ka kostüümid olid 19. sajandile väga tõepärased. Võin öelda, et riietusele oli etenduses rohkem tähelepanu pööratud kui lavakujundusele. See muutis ooperietenduse ka natuke üksluiseks, kuna enamus ajast oli lavale paigutatud vaid mõned postid ja üks laud. Kui ka lavale oleks rohkem keskendatud, oleks etendus minu jaoks ka meeliköitvam. Ooperietenduse juures ei olnud midagi halba, kuid puudusid ka iseärasused, mis oleks selle eriliselt meelde jätnud
riideid. Samas Reginald jäi alati härrasmeheks, kandes viigipükse ning triiksärki. Cissy oma armsa vanaemaliku olekuga kandis tagasihoidlikku pikka seelikut ja pluusi. Jeani iseloomustasid kleidid, kübarad, pärlid ning kõik muu, mis ühe daami riidekappi võiks kuuluda. Kostüümid viidi uuele tasemele teises vaatuses, üsna etenduse lõpuosas, kui toimus galakontsert, kus nelik ,,Rigoletto" ooperist katkendit esitas. Riietus muutus ,,Rigoletto" ajastule, 19. sajandile, omaseks. Isikupäraste kostüümide kõrvalt ei puudunud ka julge lavameik. Lii Tedre kehastatud Jean Horton oli tõeline daam, kes ei suutnud kuidagi leppida sellega, et ta pidi elama vanadekodus. Endine ooperilauljanna pidas end endiselt nooruslikuks staariks, keda kõik teavad ning austavad. Kui vanadekodu iga-aastasel üritusel oli vaja kvartetil taas esineda, siis oli Jean ainus, kes keeldus, sest ta mõistis, et lauluhääled pole neil enam samad, ning ta ei oleks
Neo klassitsism. Vastukaaluks impressionistlikule klõlavärvi kujundile. Pärast 1. maailmasõda tekkiv nähtus. Tagasi tulevad 17. 18. sajandile iseloomulikud jooned. Palju polüfooniat vormid fuuga kaanon vanad tantsud. Harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad teoste piiramine. Sümfoonia kestab 10-20 min. Väärtustatakse selget meloodilist joonist ja täpset vormi. Huviks on eluprotsessid inimene kui mõtleja ja tegutseja. Kujutavas kunstis iseloomustab seda perioodi kubism. Igor Stravinski- eitab tunde muusikat. 1882-1971. vene juut ja venekoolkonna mõju o selgesti tunda.
Maailma suurim vangla Kuuskümmend aastat kestnud konflikt Palestiina ja Iisraeli vahel, mis imekombel maailmale suuremat muret ei tekita, on jõudnud Nastja Pertsjonok'i suleni; 24. Septembril 2011 avaldas ta ajalehes ,,Postimees" oma arvamusartikli sellel teemal. Palestiinat loetakse maailma suurimaks vanglaks ja seda ka põhjusel. Rahva südames on pesitsemas ohutunne, mis nõuab osavaid ellujäämisoskusi. Ometigi pole see 21. sajandile enam kohane: maailmas valitseb näiline rahu, Palestiina on USA kontrolli all kõik peaks korras olema! Ent ei ole; religioossed fanaatikud ei hooli inimseadustest, hävitades eravaldusi ja ehitades oma mõttetult suurel hulgal usukeskusi, riik on jagatud kolmeks tsooniks: A, B ja C on toimunud kihistumine, võimulolevad juhtfiguurid ei suuda tagada kindlustunnet isegi päise päeva ajal riik on hukule määratud. Ja mida teeb maailm? A) ignoreerib. B) vaa...
Teise maailmasõja tagajärjed maailmale Teine maailmasõda lõppes 1945. aastal ning jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ma usun, et seda võib nimetada kui ohvrite-ja purustusterohkemaks sõjaks Euroopa ajaloos. Sõja tulemused muutsid suuresti jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid välja Teise maailmasõja kaotajad, kelleks olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Sõjast väljusid võitjatena Suurbritannia, Prantusmaa, NSV Liit ja USA. Kahest viimasest läks aga kõik lahti. Nimelt nad esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet. Üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi.
Põlvkondade vahelised erinevused Eri põlvkondi lahutab paarikümne-aastane intervall, mis tähendab, et sajandisse mahub 4-5 põlvkonda. Seejuures tuleb silmas pidada, et iga uue põlvkonna elutingimused ja sellest tulenevalt ka maailmamõistmine erinevad tunduvalt eelnevast. Kui mõelda 20. sajandile, siis on põlvkondade erinevused eriti drastilised. Sajandi esimese poole inimesed pidid üle elama kaks maailmasõda, teise poole põlvkonnad on neist viletsustest pääsenud. Iga järgneva põlvkonna elu läheb aina lihtsamaks. Võrreldes 19. sajandi keskaastaid ja tänapäeva , siis iga viimane kui tehnikavidin on olemas, reisimiseks pole erilisi piire, kui välja arvata mõned viisadega riigid, internetiühendus on isegi
Barokk Barokk (sissejuh) · Ajaliselt levis barokk 17.saj · Barokk tähendab tõlkes korrapäratut, poolümmargust pärlit · 17.saj Euroopas: 1. poliitilised nägelused, mis kulmineerusid 30-aastase sõjaga 1. 2. omavahel võitlesid kaks usuvoolu - katoliiklased ja protestandid 1. 3. positiivsemat mõju sajandile avaldas teaduste ja filosoofia jõudmine lihtrahva juurde. · Kõik see mõjutas kunsti · Barokkile on iseloomulik : 1. . emotsionaalsus 2. . teoste üldmulje rahutu, liikuv, jõuline 3. . kaunistuste kuhjumine · Barokk ei ole ühtne üle Euroopalik stiil vaid jaguneb: 1. Tõeline barokk levib seal, kus on tugev katolik kirik (Itaalia, Hispaania, Fladia) 1
vannitoad jne, jne. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu atribuute, ent ka "keskmise inimese" iidoleid hakati kujutama üldiselt õlimaalidel (õilis maalitehnika!) ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilistena. Teatud motiivid kisti nende tavapärasest keskkonnast välja ja tõsteti mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. 1950. aastate teisel poolel ja 60. aastate alguses püüti hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti, mis oleks vaba senistest inimese ja keskkonna ning nende omavahelise vahekorra kohta levinud eelarvamustest. Kujutavas kunstis ongi just see ajavahemik popkunsti sünniajaks. Nii USA-s kui Inglismaal avastasid kunstnikud enese jaoks kommertskeskkonna, kusjuures valdavalt hakati seda kujutama atraktiivsena, jõuliselt ning selle banaalsust aktsepteerides. Inimesed ja keskkond ei eksisteeri üksteisest sõltumatult. Seni olid aga 20. sajandi
sajandi 2 pool) Sai alguse prantsusmaal Osalne eeskuju antiikkultuurist Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Märksõnadeks ratsionaalsus(peaga mõtlemine) ja lihtsus Valgustusajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud
Missugune oli feodaalide roll keskaegses ühiskonnas? Feodalism kujunes välja 8.-9.sajandil Euroopas. Feodalism hakkas kujunema Frangi riigis juba Merovingide ajal, kui valitsejad hakkasid oma sõjaväelastele selleks, et nad üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Karl Suure valitsusajal tugevnes maa jagamine veelgi. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid maad pärandatavaks ja kujunes välja senjööri ja vasalli seisused. Senjöör sai käsklusi jagada vaid enda vasallile, mitte aga oma vasalli vasallile jne. Suurt osa mängis feodaalide elus ja seega ka kogu ühiskonnas rüütlikasvatus. Juba 7aastaselt alustati noore rüütli koolitamist. 15aastaselt sai poistest rüütli kannupoiss, kes kandis tema relvi ja saatis teda sõjaretkedel. 2...
komöödiaks. John Bulli teine saar ( 1904) mis käsitleb allasurutud rahvuse valulist ängistust ja alistamatud trotsi. Major Barbara (1905, e.k 1972) terav poliitiline satiir. Kõige paremad näidendid kirjutas Shaw 20. sajandi esimesel ja teisel kümnendi: Pygmalion (1912, e.k 1928, 1972) Südamete murdmise maja (1917, e.k 1931) tsivilisatsiooni kokkuvarisemisest Tagasi Metuusala juurde (1921, e.k 1931) inimsoo parandamisest, autor tahab anda oma sajandile uut usku, uut teaduslikult põhjendatud religiooni. Hilisemates näidendites on korduvteemaks poliitika või rahvusvahelised suhted, parimaks näiteks on ,,Õunakäru" (1929, e.k 1972). Shaw näidendeid on väga mitmel korral kasutatud ka muusikali või ooperi alustekstina. Muusikalina on väga populaarne Frederick Loewe ,,Minu veetlev leedi" mis põhineb Pygmalionil. ,,Inimene ja relvad" sai aluseks aga Oscar Straussi ooperile ,,sokolaadisõdur"
sugulussuhted teiste keeltega. Varakult arenes Etruurias käsitöö ja kaubandus. Suurt osa etendasid etruskid vahetuskaubanduses. Nende laevad käisid nii Kartaagos kui ka Foiniikias. Kreekas tunti etruski kaubamehi vähemalt 6. sajandist eKr. Sel ajal olid Etruurias käibel joonia mündid; hiljem vermivad ka etruski linnad ise münte kreeka eeskujude järgi. Etruski kunsti varajased mälestusmärgid kuuluvad 7.6. sajandisse eKr. Õitseng langeb siiski peamiselt 4. sajandile eKr. Hiljem tugevnevad üha rohkem hellenistlikud jooned. 1 ETRUSKI KUNST Kuigi etruskide kunst on siiani uurijatele üsna võõras, võib väita, et paljuski on etruski kunst seotud Kreeka arhailise ajajärgu kunstiga. Olulisemad arhitektuurimälestised, mis etruskide ajast säilinud on, on kõigest mõned ümarakaarelised linnaväravad (näiteks Peruigias) ning mõned müürijupid
TASEMETÖÖ HINNE _______________ MÄRKUSED ______________________________________________________________ (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest) Õpetajale 1. Kirjuta aasta järele rooma numbriga, mitmendal sajandil see aasta oli. 4 punkti Lisa sajandile eKr või pKr. 753 eKr ___________________ 395 _____________________ 44 eKr ____________________ 814 _____________________ Märgi ajajoonele ristikestega õigesse sajandisse eelpool nimetatud aastad 4 punkti ja kirjuta aastad ristikese juurde. 2. Kuidas elasid muinasaja inimesed? Nimeta muinasaja inimeste kaks eluviisi. 2 punkti a) ________________________________________________________________
nüüdiskirjandusega.("/...maja ees seisvasse E34 kerega tumesinisesse bemarisse istus."; "/...fototöötlusprogramm kooli arvutiklassis-tookord oli meil veel Photoshop 4.0.../"; "Telefon oli Ericsson 628. Must ja väikese antenniga."; "Rass võttis pastaka ja kirjutas lehe äärele kuupäeva. Oli neljapäev, 25. november aastal 1999.") Lisaks veel poiste släng ja tegevuspaigad ning kõik muu, millest raamat rääkis vihjas sellele sajandile.("Teeme bensuka kohe ära?"; Põrkame Ruslaniga kokku"; "Erit pask kets, suru lapp põhja, raisk." Tänapäevased, aktuaalsed teemad Teoses oli kirjeldatud probleeme, mida põhjustavad raha, narkootikumid, armastus ja vanematest eraldi elamine. Raamatu peategelased elasid enamus ilma vanemateta ja tegelesid kõiksuguse musta äriga. Noortel polnud raha ja äraelamiseks tuli seda kuskilt teenida. Kahjuks on aga narkootikumidega tegelemine üks ohtlikumaid tuluallikaid
Esimesena ilmus raamat muistenditest, mis oli algselt saksa keeles. Ta kavatses välja anda terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis. Hurda töö oli nii suur ja nii tähtis kogu 20. sajandi Eestile, et tundub, justkui pannuks ta suuresti aluse just sellele sajandile Ta tahtis olla rahvusliku liikumise juht. Kuid just see osa tööst, mis on tehtud pärast Hurda olupoliitikast kõrvale tõrjumist, on vapustanud nii Eestit kui maailma, ta luulekogud on hiiglaslikud ja nii hästi organiseeritud, et nende väärtus saab vaid tõusta. Nad on Eesti antiikne monument, nii nagu looja seda ise kutsus. Terve oma elu pühendas Hurt eesti keele, eesti rahvuse säilitamisele ja oli üldse üdini eestimeelne.
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
21. sajandil. Tänapäeval on üpris vähe naisi, kes pühendaksid end täielikult perekonnale ja kodule ning ei tahaks edasi areneda karjääriredelil. 1300. aasta paiku elas üle 90% Euroopa elanikkonnast endiselt maal ja inimesed tootsid ise suurema osa sellest, mida nad tarbisid. Naise toodanguline panus on Euroopas kõge olnud ja ilma naise tööta ei oleks toime tuldud. Naise kõrvaldamine ametistest ja tootmisest on alles kodanlikule 19. sajandile iseloomulik joon. Keskajal olid maal naise mureks tööd majas ja õues tule eest hoolitsemine, koduhoidmine, veekandmine, aia korrastamine, koduloomade eest hoolitsemine, harva aidati ka mehi raskematel põllutöödel. Naiste majanduslik positsioon oli aga siiski nõrk. Mõisate arvepidamine näitab, et naiste tööd alahinnati sihipäraselt ja et samasuguse töö eest maksti naistele vähem palka kui meestele. Lisaks sellele nõrgendas naiste positsiooni ka see, et
Ta kritiseerib kõike, mis on taunitav kodanliku moraali seisukohalt. (,, Mooden Abielu" abielu ilma armastuseta lõppeb katastroofiga.) 18 saj teine pool tõi Portreemaali õitsengu, kujutati teovõimelisi, väärikaid inimesi. REYNOLDS- kuulus esindaja, kelle tööd on küll esinduslikud, kuid näitavad siiski ka hingelist omapära. BAROKK Barokk kunsti vaadatakse erinevate maade kaupa, sest tegu pole ühtse kunstivooluga. Ilmneb erimaades erinevalt. 17. sajandile oli iseloomulik see, et põhimõtteliselt igalpool valitses monarhia. Toimusid ka mitmed olulised ajaloolised muutused mitmete riikide ühiskondlikus korralduses. Hollandis oli visuaalne kunst hoopis teise ilmega kui teistes riikides kus valitses kuningas. 17 sajandil ja ka 18 sajandi alguses ei tekkinud ühtstet kogu Euroopat hõlmavat kunsti voolu vaid tulenevlat nende erinevate maade arengutasemelt oli ka täiesti erinev nende kunst. Seda kõike nimetatakse ikkagi Barokiks.
transportimine loovad töökohti miljonitele inimestele maailmas. Kohv on otsustav tegur paljude arenevate riikide poliitikas ja majanduses, paljudele arengumaadele annab kohvieksport olemusliku osa nende väliskaubandusest, mõnel juhul isegi 80%. Kohvi ajalugu Kohv võeti läänemaailmas lõplikult omaks paarsada aastat tagasi. Kuigi see tundub aukartust äratava ajana, on kohv leiva, juustu ja või kõrval, mis on meie toidulaual olnud juba tuhandeid aastaid, siiski uustulnukas. 17. sajandile eelnev kohviajalugu paistab silma värvikate lugudega. Kohvipuu marjade ergutava toime avastamise kohta pakutakse tervet hulka legende. Ühel meelel ollakse vaid selles, et esimesed metsikult kasvavad kohvipuud leiti Kaffa provintsis Abessiinias, mis praegu kannab Etioopia nime. Mitmete legendide keskpunktis on karjus Kaldi ja tema kitsed, kes pärast senitundmatu puu marjade söömist olevat kuni õhtuni kepselnud ja tantsinud. Millal see toimus, pole võimalik
klassika: TKO. Haydn ja Mozart". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Joseph Haydn (1732-1809) olid esimesed sümfooniameistrid ning varaseimad heliloojad, kelle teosed sümfooniazanris kõlavad reguraalselt kontserdisaalides. Nii Haydn kui ka Mozart olid klassitsismi ajastu heliloojad ning kuulusid mõlemad ka Viini klassikute hulka. Mozarti kohta on öeldud: ,,Ta vabastas muusika ajastule omaste vorminõuete kütkeist, jäädes sellegipoolest truuks kaheksateistkümnendale sajandile." Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Kontsert Kontserdil esitati Mozarti loomingust: 4-osaline Sümfoonia nr 47 D-duur, Licenza ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69), 4-osaline Sümfoonia nr 7 D-duur KV 45 (1768) ja Kontsertaaria ,,Voi avete un cor fedele" KV 217 (1775).
ÜLEVAADE VENE KIRJANDUSEST 20. SAJANDIL 20. sajandi kirjanduslugu on suurel määral selle perioodi juhtivate kirjanike lugu. 20. sajandile oli omane kirjanike rohkus: sel ajaperioodil oli tunduvalt rohkem kirjanikke kui varem. Sama kehtib ka kirjandusvoolude kohta, kuigi 19. sajandil alguse saanud modernismi ja realismi ning 20. sajandi lõpu poole kujunenud postmodernismi peetakse kogu sajandi hiiglasteks. Realism pidas kõige olulisemaks päriselus toimuvaid probleeme. Realistlikule kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus. Kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused, mis
Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas (1989, A. Rimm, arhitekt A. Mänd) ja Tartus (Jakob Hurda monument). Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus. Jakob Hurda pilt on ka Eesti 10-e kroonisel. 1 9. Kokkuvõte Hurda töö oli nii suur ja nii tähtis kogu 20. sajandi Eestile, et tundub, justkui pannuks ta suuresti aluse just sellele sajandile. Tema algatatud vanavara kogumine läks eestlaste seas moodi. Sellega tegelesid pastorid ja kooliõpetajad, tudengid ja töölised, talupojad ja kaupmehed. Ta oli visa, õpetas pidevalt oma kaastöölisi, nõnda, et kogumistöö tulemused olid enamasti heal tasemel. Ta tahtis olla rahvusliku liikumise juht. Kuid just see osa tööst, mis on tehtud pärast Hurda olupoliitikast kõrvale tõrjumist, on vapustanud nii Eestit kui maailma, ta
Internetipõhise infootsingu vastused Aimar Uibo 1.Kunsti teosele hinnangu andmine lähtudes esteetika põhi normidest(kunstiline mõju, ilu, maitsekus jne) Õigekeelsusõnaraamatu abiga 2. Maali mõõtmed on 77x53 cm, teise nimega on teos Mona Lisa http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa 3.Mimeetiline kunst on samuti väärtslik. Ta on seda väärtuslikum, mida üldisemat vormi ta väljendab. Kunst peab isealiseerima, kujutama tõenäosust(seda mis võiks olla). Loodust jäljendav kunst jäljendab selle pürgimust.Kunst on looduse kavatsuse realiseerimine. Mimeetiline kunst on siis järeletehtud kunst aga samuti väärtuslik. 5. Skulptuur on minu arvates hästi tehtud. Kujutatud on püha Mary ning täis elujõus mees, kus Mary hoiab meest oma kätel, mis näitab naise tugevust. Edasi on antud ka Mary tunded mida võib välja lugeda tema näojoontest ning naise ilu 15 sajandil. Eriti täpselt on välja toodud keha vormid ning jooned nagu oleks reaalsed inimesed betooniga...
5. HAUAPANUSED Päästekaevamistel leiti palju erinevaid hauapanuseid, mis heidavad valgust sellele, mis moodi inimesed Kaubis elasid. Kümnel juhul leiti erinevaid münte, mis vermitud Riias, Leedus, Rootsis, Kuramaal ja Tallinnas. Lisaks leiti ka paar ripatsraha. Leidus ka palju helmeid, millede materjaliks olid klaas, puit, merevaik, savi. Helmed olid erinevat kuju (nt. ümmargused, kandilised, hulknurksed) ja värvi (punased, kollased, mustad, rohelised). 16 ja 17 sajandile ja Eesti ala matustele (rahvakultuurile) iseloomulikult leidus mitmeid erinevaid sõlgi. Peamiselt esines vitssõlg ja rõngassõlg. Kuid lisaks neile leidus ka hoburaudsõlgi, südamekujulisi- ja nurksõlgi. Peale nende leidude, tuli liivast välja veel riidehaak, mitmeid kirstunaelu (viitab kirstude kasutamisele matmisel), paar nuga, pandlaid, savinõukilde, õmblusnõel, kiltkivist luisk, kaurikarpe, nööp, savipiip, halle tulekivi tükke, rullotstega tuleraud.
kollasel alati olla suurepärane esiletõstev efekt. Suurte värvipindade suhtes tuleb olla ettevaatlik, kuna väikestes ruumides võib see mõjuda liiga pealetükkivalt. Arusaadaval põhjusel manab kollane alati esile päikest, millest annab tunnistust ka stiliseeritud kollane kiirtega kujund paljudel joonistustel. Van Gogh`i lõputult reprodutseeritud päevalilled andsid kahekümnendale sajandile suure ürgse elujõu võrdkuju ning kollase äratatavaks põhiassotsiatsiooniks ongi päikesepaiste ja heaolutunne. Laiem ettekujutus räägib kollasest koos oranzi ja punasega kui soojadest värvidest, seevastu siniseid ja rohelisi peetakse külmadeks. Sellel on omad praktilised tagajärjed kujundamisel. Sageli võib märgata, et soojaaistingud ühe ja sama tunnetuse või illusiooni puhul püütakse kahvatusiniseks värvitud jahedas ruumis keerata termostaadi näitu kõrgemale astmele, kui
Ennast pidas ta haritud naise näiteks. Siiski lähtus Christine nagu antiikmõtleja sellest, et kodune majapidamine oli naiste ,,riik". Christine de Pisan 8 Naiste tööd Naise toodanguline panus on euroopas alati kõrge olnud, ilma naise tööta ei oleks lihtsalt toime tuldud. Naise kõrvaldamine ametitest ja tootmisest on iseloomulik alles 19. Sajandile. Enne seda oli tavaline, et naised töötasid väga mitmetel aladel. Maanaise töö oli osa perekonna sissetulekust ja seega väga oluline. Naise mureks olid tööd majas ja õues tule eest hoolitsemine, koduhoid.mine, toidu valmistamine, veekandmine. Meeste osaks jäid rasked välitööd, kuid ka neis võis naisi ajutiselt abiks olla. Naise tööd maal
auru välja juhtimise teel. Lõigatud nurk vastab pärast sisselaskesiibri sulgumist ja enne väljalaskeklapi avanemist toimuvale adiabaatilisele paisumisele. Kasutegur sõltub katla rõhust; algul oli see suhteliselt madal (alla 2 atm., temperatuur 390K); hiljem tõsteti rõhku kuni 10 atmosfäärini. Sellele vaatamata jääb aurumasina kasutegur 10% piiridesse. Aurumasina ajalugu. Aurumasina ajalugu ulatub tagasi esimesele sajandile pKr; esimene teadaolev algeline aurumasin on Hero Aleksandria poolt kirjeldatud aeolipile. Aeolipile on raketi stiilis reaktiivmootor mis keerleb kuumutamisel. Järgnevatel sajanditel sai tuntuks algeline auruturbiin seade, kirjeldatud Taqi Al-Din'i poolt aastal 1551 ja Giovanni Branca poolt aastal 1692, mis demonstreeris auru omadusi. Esimene praktiline auru jõul ,,mootor" oli veepump, arendatud 1698 Thomas Savery poolt.
Kui palju võtab põlisrahvas üle norme, milliseid norme, kas ja kuivõrd tahab ta muutuda valitsejarahva sarnaseks jne. Postkolonialism lähtub poststrukturalismist selle poolest, et ta üritab opositsioone eristada, kuid ei lähtu ainult keeleanalüüsist, vaid võtab arvesse ka konkreetset ajaloolist konteksti. o positivism 19. sajandile iseloomulik teaduse ja filosoofia käsitlus, mille aluseks on fakt; fakti kaudu on maailma võimalik objektiivselt hinnata. Positivismi olulisemaks uurimisaineks on kirjaniku biograafia, st autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut. 7. Mis on ,,kummastus" kirjanduses? Reaalsusest mingi eripära välja toomine, seejuures mitte osutades objektile, vaid kuidagi kaudselt selle objekti tunnuseid välja
nende elukvaliteeti, peab see toimuma sellisel viisil, et loodusliku keskkonna ressurssidest jätkuks nii praeguste kui ka tulevikus esinevate vajaduste täitmiseks. Säästva arengu kontseptsiooni on siiski eri kontekstides eri viisidel tõlgendatud ja mõistetud . Kakskümmend aastat pärast Stocholmi konverentsi juhtis ÜRO jälle tähelepanu keskkonnateemadele, seekord juba ülemaailmses mastaabis ning keskendudes 21. sajandile. ÜRO keskkonna- ja arengukonverents toimus 1992. aastal Rio de Janeiros. Konverentsil võeti vastu Agenda 21, kus on kirjas tegevusplaan, kuidas ülemaailmsed valitsusasutused, nõukogud ja ühiskondlikud grupid peaksid 21. sajandil tagama arengu keskkonda kahjustamata . 2. JÄTKUSUUTLIKKUSE MÕISTE Jätkusuutlikkuse mõiste kerkis esile seoses ühiskonna (eelkõige majanduse) ekstensiivsest
Läänemere kaldal. Kahuritorn on ehitatud 15. sajandi teisel poolel. Ümmarguse torni läbimõõt oli 17 meetrit, kõrgus ca 38 m ja seina paksus 4m. Torn oli parasjagu nii kõrge, et vahimeestel avanes torni akendest vaade lähedal asuvate hoonete köökidesse, kuid eelkõige ilmselt vaenlase tagalasse. Siit ka torni nimi "Kiika kööki". Torni on korduvalt ümber ehitatud, kuid kuni 20. sajandini kasutati torni püssirohuhoidlana ning laona. Torn on restaureeritud 17. sajandile lähedase sise- ja väliskujuga. Täna on tornis Tallinna sündi käsitlev püsiväljapanek, mis tutvustab vaatajale Tallinna tekkelugu ja arengut ning tähtsamaid sõjasündmusi 13.-18. sajandini. Torni välisfassaad säilitab aga siiani oma seintes Vene tsaari Ivan IV kivi- ja malmkuule. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
1. Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul Jõuvahekordade tasakaal - maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki Sovinism e. marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine - kasvas välja 19.saj. tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism - 8 suurriiki (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Jaapan, USA, Itaalia, Austria-Ungari) - suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (kolooniavallutused, majandusliku mõjuvõimu laienemine) - vähemarenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ja turuks Eurotsentrism - kõik euroopale omane oli õige, muu vale - Euroopa tsivilisatsiooni, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomad ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna - igat muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust - val...
1891 oli Saksamaal tekkinud ühiskondliku organisatsioonina Pangermaani Liit, mis avaldas suurt mõju nii riigi diplomaatiale kui ka Wilhelm II-le. Pangermaani Liit nõudis suure Saksa koloniaalimpeeriumi loomist ja seoses sellega asumaade ümberjagamist. Nõuet kordasid avalikult ka Saksa diplomaadid, sealhulgas välisasjade riigisekretär (vastab välisministrile) Bernhard v. Bülow oma kõnes Riigipäeval 1897. aastal. "Me nõuame endale kohta päikese all" kõlas esialgne loosung. Uuele sajandile vastu minnes ennustas 1900. aastal Saksamaa kantsleriks tõusnud v. Bülow: "Saabuval sajandil on Saksamaa kas haamriks või alasiks." Inglise-Saksa suhteid teravdas ka Saksamaa tung Lähis-Itta. 1898 võttis keiser Wihelm II ette pika reisi Idamaadesse, külastamaks sealseid pühasid paikasid. Teel peatus ta Konstantinoopolis ja pidas Damaskuses kõne, milles kuulutas end 300 miljoni muhameedlase ja Türgi sultani sõbraks. Sakslased aga said kontsessiooni nn. BBB (Ber-liin-Bosporos-
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivil...
Rahutuse ning õudusttekitavate elementidena on kõige enam antud lavastuses kasutatud valguse mänglemist ning süngete helide lisamist pingelistele stseenidele. Väga palju on etenduses kasutatud lillasid toone, neid eriti olukordadel, mil laval on kas Hedda või Brack, kuna esimese puhul on tegemist ilmselt kõige süngema siseeluga tegelasega ning teise puhul antud lavastuse kõige pahelisema tegelasega. Emotsioonidele rõhumiseks on kasutatud ka 19. sajandile ajakohast muusikat. Juba kas ebameeldivatele või kurbadele stseenidele on lisatud palju kurjakuulutavat klaverimängu või helisid, mis antud olukorra süngust veelgi enam rõhutavad. Üleüldine toon käesolevas lavastuses on must. Kui helidel oleks värv, siis ka need oleksid erinevates varjundites mustad ning mustjas hallid. Selles etenduses ei saa üle ega ümber masendavatest toonidest, süngetest helidest ning tumedast valgusest. Need olid antud lavastuse juures
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hin...
Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused (rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet)? Varem peeti Euroopa kultuuriga mitte sarnanevaid kultuure kehvemateks, mitte-eurooplasi kirjeldati veidrate ja rumalatena. Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat? Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak f) positivism - 19. sajandile iseloomulik teaduse ja filosoofia käsitlus, mille aluseks on fakt; fakti kaudu on maailma võimalik objektiivselt kirjeldada; positivismi olulisemaks uurimisaineks on kirjaniku biograafia s.t autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut 8. Mis on ,,kummastus" kirjanduses? Kunstis toimub asja väljatoomine tajumise rutiinist kummastuse ja raskepärase vormi kaudu. Asjad rebitakse lahti harjumuspärasest seostest. Tagajärjeks objekti eriline
I osa ARUTLE järgmistel teemadel J.W.Goethe. "Noore Wertheri kannatused" 1.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Romaani põhiprobleemiks on Wertheri armastus Lotte vastu, kuid saatuse kahjuks ei saa ta Lottet endale. b) 2-3 kõrvalprobleemi (iga probleem ühe lausega). Tema suur püüdlus unustada Lotte. Ta töö amentikuna ja pettumus teistes ametnikes. 2. Millist 18. sajandile iseloomulikku romaaniliiki teos "Noore Wertheri kannatused" esindab? Selgita lähemalt. Arutle, miks on autor valinud just selle romaaniliigi? Teos esindab romantismi. Teos on kirjutatud tema enda õnnetu armastuse põhjal. 3. Iseloomusta Werterit (igale iseloomuomadusele lisa kinnituseks selgitus ja näide teosest). Milline on Wertheri maailmapilt? Arutle, miks on Werther vastuolus aadliühiskonnaga? Werther on tundeline noormees, keda paelus lihtsus ja looduse ilu. Ka tema armumine
kuulatavusest - kergema jälgimise/kuulamise huvides tekkis lihtne akordika, järjest olulisemaks muutub harmoonia. Muusikas püütakse väljendada tundeid. Tähtsaimaks heliloojaks Josquin Desprez. Seoses nooditrüki tehnika leiutamisega 15.-16.saj. vahetusel, ilmus suur osa tema motette, missasid ja ilmalikke laule trükis juba tema eluajal. Teedrajav oli Desprez motetizanris, olles eeskujuks kogu 16. sajandile. Ta ühendas matemaatilise kirjatehnika, kõrgrenessansi tasakaalustatud vormi ja tundelise väljenduse. IV põlvkonnd 1520-1560. Muusika muutus isikupärasemaks. Seoses kriisiperioodiga Euroopa kultuuris (Habsburgide dünastia võitlus ülemvõimu pärast Euroopas) elab ka muusika kriisis, kirjutatakse maneerlikult, peenutsedes. 16. saj. II p. muusikat tuntakse musica reservata nimega - väikesele seltskonnale mõeldud muusika, aga ka kui parimate õukonnakapellide keerulist motetikunsti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
