Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale
Günter Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" - kokkuvõte Akadeemia 1990 nr 4, lk 718 - 723 Nõukogude Liidu ebademokraatlikku struktuuri on püütud korrigeerida liidu algusaegadest peale. Töölised on tulutult nõudnud baasisotsialismi (ametiühingud jm), ehk siis tegelikult sotsiaaldemokraatiat. Need nõudmised on ketserlikuks kuulutatud Marxile viidates, aga tegelikult ei ole leninism marksismi edasiarendus. 1. Kes püüdleb demokraatliku sotsialismi poole, peab tehtud kogemuste põhjal eitama marksismi ja leninismi võltsi kokkukittimist ja ajaloolisele arengule vastavalt kõnelema leninismist-stalinismist. [leninism ei võrdu marksismiga] Solenitsõn saadeti Nõukogude Liidust välja, kuna tõestas, et leninism oma tegevusega tekitas stalinismi. 2. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, ei saa teha koostööd kommunistidega, kellele endistviisi on püha
materjalismist, poliitiliselt on see maailmavaade saanud alguse 19-nda sajandi prantsuse revolutsioonilistest liikumistest. Eetiliselt on see valgustus ajastu vaimu järeltulja, kuid marksism pole vaid teoreetiline struktuur, see on ka üleskutse tegudele.See on revolutsiooniline appikarje, et muuta majandluslike ja sotsiaalsete majandusolusid. Marksistid väidavad,et teooria ja praktiline tegevus on omavahel lahutamatud. Väide ,et marksism on teaduslik oli marksismi populaarsuse üks tähtsamaid komponente kuni 20.nda sajandi lõpuni. Marksistid kaldusid oma veenudmusi käsitlema, mitte lihtsalt isiklike seisukohtadena vaid teadusliku teadmisena, mis on seetõttu absoluutselt tõsikindel. See tegi nad otsatult enesekindlaks ja erakordselt sallimatuks kõige allternatiivsete vaadete nind arvamuste suhtes. Seal kus nad võimule tulid, keelati kõigile marksismile vastukäivate ideede avaldamine ja õpetamine
aasta revolutsioonis. 1849. aastal võitles Engels valitsusvägede vastu. Pärast lüüasaamist siirdus ta Londonisse. Sinna oli asunud elama ka Marx. Novembris 1850 naasis ta Manchesteri, pidades Marxiga tihedat kirjavahetust, aidates teda ka majanduslikult. 1870. aastal asus Engels lõplikult Londoni. Ta võttis koos Marxiga osa I Internatsionaali asutamisest ja juhtimisest. Pärast Marxi surma viimistles ja avaldas Engels "Kapitali" II ja III köite. Marksismi olemus Tinglikult võib marksismi pidada sotsialismiõpetusesks, mis hakkas kujunema 19. sajandi keskpaigas, jagunedes siis omakorda kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. K.Marxi ja F.Engelsi üheskoos valminud teos "Kommunistliku partei manifest" pidi taolist ühest ühiskonnast teise liikumist kiirendama kutsus kõigi maade proretaarlasi ühinema. (See manifest on kahe suure jaotise vahelüliks).
õiglase ühiskonna rajamist; Reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku. Marksism Marksism ehk sotsialismiõpetus on mõttesuund, mis pidas õigeks kasutada jõudu ühiskondlikeks muudatusteks. Marksism tegeles kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, aga ka ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Marksismi liikumise pooldajaid hakati kutsuma kommunistideks. Marksismi ideid: Eraomandi likvideerimine Kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimine Ateism Töörahva võim Maailmarevolutsioon Marksismi loojate seisukohad Marksismile panid aluse Karl Marx ja Friedrich Engels. Nad olid seisukohal, et kapitalistlikus ühiskonnas on töölisklass ja kapitalistid lepitamatud vaenlased ning uue ühiskonna rajamiseks tuleks:
Lev Trotski Else Altvälja 12b Lev Davidovits Trotski, sünnipärane nimi Leiba Davidovits Bronstein oli juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Pseudonüümi "Trotski" võttis ta endale 1902. aastal. Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik. Ta oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Trotski oli ilmselgelt marksist, tema nõudis puhtakujulist marksistlikku sotsialismi , st. kasarmusotsialismi. Trotski nõudis, et toimitaks nõnda, nagu on kirjas Marxi ,,Kommunistliku partei manifestis": tuleb luua tööarmeed. Trotski
vabadusliikumine, mille eesmrk oli uute iseseisvate rahvusriikide loomine. (selleni juti 20. sajandil). 19 sajandil kiirendas teaduse ja tehnika edusammude kasutamine tootmises hiskonna arengut.(vead: polnd korereid. Veevarustus, kanalisatsioon, arstiabi, koolivrk ei tulnud toime).tliste haridustase oli paranenud. rikkad vabrikandid. sotsialism-poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaalset vrdsust. karl marx (1818-1883)Marksismi ks eestvedaja. Friedrich engels-marksismi ks eestvedaja. sotsiaaldemokraatia-vasakpoolne liikumine mis taotleb hiskonna iglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja hiskondlike kokkulepete kaudu. kommunist-kommunismi pooldaja. kommunism-poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomandita hiskond. konservatismi phjustas maailma vgivaldse purustamise ja hvitamise levik.
Lev Trotski Maksim Šušarov Lev Davidovitš Trotski • Lev Davidovitš Trotski sünnipärane nimi Lev Davidovitš Bronštein oli juudi päritolu Vene bolševistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Pseudonüümi "Trotski" võttis ta endale 1902. aastal, ajal kui ta kasutas reisimiseks leitud või varastatud passi Trotski nimele. Sissejuhatus • Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik. Ta oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja. Pärast Lenini surma (1924) alanud võimuvõitluses tõrjus Stalin Trotski partei juhtkonnast välja.
Kommunismi loomusele vastas tema arvates kõige enam suurlinnaline eluviis. 1840.aastatel avaldati teooriaid, mille järgi uue ühiskonna loomisel tuleb lähtuda teadusest tekkisid teadusliku kommunismi ideed. Wilhelm Weitlingi arvates alustab revolutsiooni kaltsakproletariaat, kellel pole midagi kaotada; revolutsioon algab stiihilise ülestõusuna partisanisõja vormis, vägivald on seejuures paratamatu. Saksa mõtlejad Karl Marx ja Friedrich Engels panid aluse marksismi teooriale. Marksismi teooria kohaselt jaguneb ühiskond vastandlikesse klassidesse. On 5 ühiskondlik-majanduslikku formatsiooni: 1) ürgkogukondlik kord, mil puudus veel klassidesse jagunemine 2) orjandus (orjapidajad ja orjad) 3) feodalism (feodaalid ja talupojad) 4) kapitalism (kapitalistid ja proletariaat) 5) sotsialism, mille kõrgeim staadium on kommunism e. klassideta ühiskond. Selle teooria kohaselt areneb ühiskond paratamatult kommunismi suunas. Marxi teooria ei
Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu) Eesti kohtusüsteem -> Nõukogude rahvakohtu. Miilits. 6. Majandusreformid: riigistamine / natsionaliseerimine (pangad, tööstus-, kaubandus ja transpordiettevõtted). Talude maks suurus 30 hektarit. Majandus käis alla, järsk hinnatõus, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit. 7. Kultuuri nõukogustamine: Kultuurirevolutsioon, koolides õpetati marksismi-leninismi. Nõukogude autorite looming teatrites, kinodes ja konstertidel. Peamised ,,kunstiliigid" propagandaplakatid ja paraadportreed. Trensuur, Eesti kultuurielu hävitati. 8. Repressioonid: Inimesed kadusid, teisitimõtlejad küüditati (massküüditamine) ja arreteeriti.
NSVL ja kommunistlik süsteem Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, kus kõik varad on ühiskondlikus omandis, kus kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Leninism (Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia.) · Imperealism on vaja kukutada (revolutsiooniga) · revolutsioon ühes riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. (ei toimunud) · Lenini kultus (linnad, kolhoosid, bust, portree, surnukeha) Stalinism · 1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. · Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt Jossif Stalin. (1020 saavutas ainuvõimu)
Sissejuhatus, e. Väike ülevaade Kommunistlikust riigist Valisin selle teema kuna tegelikult nii lähedal olnud ja väga võimalik, et ka praegu elutseva suure organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal.
Inimene pole loomult ei halb ega hea vaid vang oma avatud seisundis. Inimene on valmis paljuks ja selles pole tal mingit ettemääramist. Selle moraalse põhiküsimuse lahendamine on Schmitti põhiküsimus. Poliitiline teoloogia lähtub vaid vaimsete ja poliitiliste struktuuride analoogsest kehtivuses: see ainult kirjeldab ühte nähtust formaalselt ja peab kristlikust teoloogiast sõltumatult paika ka positivismi ja marksismi puhul.[Samas, 1328-1329] Positivistliku kaasaja kriitika Schmitt püüab kirjeldada religiooni tähtsust poliitikale. Ta on teadlane, kes vaatleb poliitilise ajaloo mõju ja analüüsib seda, mida see ühele erilisele vormile, sellele, mida avaldab usk ühiselu poliitilisele korraldamisele. Schmitti kriitika fookuses seisab kaasaegne, tema jaoks nõnda olulise olemispõhimõtte eitamise levitamine. Tema kriitika keskendub esmajoones Hans Kelseni puhtale õigusõpetusele, mis lähtub
vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri «Ideoloogilise riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja
Stalin(18791953) Lenin ja Stalin on kaks kõige tuntumat kommunismi rajajat ja edasiviijat Lenin muutus NSV Liidu elanike jaoks iidoliks Lenini surma järel ta keha balsameeriti ja pandi rahvale vaatamiseks mausoleumi Moskva Punasele väljakule Koolid olid sunnitud neid ülistama Koolist Kohustuslik oli keskharidus (tasuta) Kooli mindi 7aastaselt Koolinädal kestis 6 päeva Ülesanne oli õpetada lapsi marksismi leninismi vaimus NSV Liidu tulemisega muudeti koolisüsteemis palju saksa keel asendati vene keelega Õppeainetesse tulid sõjaline algõpetus ja NSV ajalugu Mõne vale või keelatud asja mainimine võis kaasa tuua suuri probleeme Kooli sisekorra eeskirjad Kord koolis oli väga range Kohustuslik oli koolivorm (tavaliselt tumesinine ) Kõik pidid suhteliselt sarnased välja nägema
Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele, erinevalt sotsialismist, mis juhindub põhimõttest Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema tööle. See on teooria, ühiskondlik liikumine või poliitiline süsteem, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917 aastast kuni 1990. aastate alguseni. 2. Kuidas on see tekkinud? See on siis üks marksismi suunadest, ning selle loojateks on Karl Marx ja Friedrich engels. Nende teoses the communisto manifesto on kirjas et kõige pealt peab olema kapitalism, kus majanduse arengus olulisim osa vabalturumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud seejärel asendub see sotsialismiga, kus riigil on suurem roll majanduse reguleerimisel ning see kõik viib kommunismi, kus kõik on võrdsed ja ei ekristeeri erinevad klasse. 3. Kommunistlik ühiskonna korraldus
Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20. sajandi sotsioloogiale, poliitikaleja kogu maailmale tervikuna. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad, parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Marksism andis paljudele rahulolematutele ja midagi teha üritavatele gruppidele ja üksikisikutele võimaluse oma tegevust teoreetiliselt põhjendada ja edasi arendada. Kuna marksismi põhisisu oli suhteliselt lihtsalt edastatav, siis hakati seda paljukordselt ümber jutustama vestlustel, kitsamates ringkondades, koosolekutel, lendlehtedes, ajalehtedes jm. Marksismi rakendamine reaalses poliitikas avaldas tohutut mõju 20. sajandi maailmale. Marxi mõju maailmale Marxi mõju ühiskonnale on olnud väga suur. Tema teooriate uskujute kohta on keeltesse tekkinud uusi sõnu. Näiteks marksistideks nimetatakse inimesi, kes usuvad, et kapitalism
toodud info on kogutud erinevates dokumentaalfilmides nähtud materjalidest ja ei pretendeeri absoluutsele tõele. Elukorraldus Juche (ka "kimilsungism"). See on geniaalse Kim Il Sungi väljamõeldud elamisõpetus, peaaegu religiooni staatusesse tõusnud teooria. Juche põhineb marksismil-leninismil ning Kim Il Sungi õpetustel.Kim Il-Sung töötas Juche välja 1930. aastate alguses jaapanivastase võitluse ajal. Aastal 1955 Kim kasutas mõistet "Juche" esimest korda rääkides marksismi-leninismi korea versioonist. Definitsiooni järgi tööliste revolutsioon kuulub rahvale, kes organiseerub oma suure juhi abil. Juche rõhutab eriti poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku iseseisvust ja sõltumust. Rahvamasse näeb Juche subjektina, kes võib oma saatust ise vormida. Aastal 1970 võttis Kim Il-Sungi poeg, Põhja- Korea praegune liider Kim Jong Il kasutusele uue võrdpildi, rääkides rahvast kui kehast, mida riigi liider ühiskonna ajuna juhib
Tõsi on aga see et kõige enam välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakendamiseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. aastal. Algusaastatel tudeeris Gould füüsikat Schenectady ülikooli kolledis, tema huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941 aastal astus ta Yale´i ülikooli doktorantuuri, selle aga katkestas sõda. Peagi värvati ta tööle salaettevõtesse mis toodab uraani esimese aatomipommi tarvis. Sellal algab Gouldil kooselu neiuga, kes kaasab ta marksismi õpperingi. Ent julgeoleku organid saaavad haisu ninna ja pommivabriku väravad plaksatavad Gouldi ees kinni. Tal õnnestub leida hädapärast leivateenistust ühes peeglitööstuses. 1951 jätkab ta doktoriõpinguid Columbia ülikoolis, saksa immigrandi Polikarp Kuschi käeall. 1954 puhkeb üle Ühendriikide nõiajaht kommunistidele. Gould kutsutakse ameerika vastasetegevuse komisjoni ette. Kuna ta keeldub nimetamast teisi ringi liikemeid, vallandatakse ta õppetöölt. ...
Georg Wilhelm Friedrich Hegel on saksa idealist, kes on üks kõige vaieldavamatest meestest mõtlemise ajaloos. Hegel sündis 1770. aastal Stuttgardi linnas. Hegeli filosoofia mõjutas tohutult hilisemat filosoofiat. Kuna paljud filosoofid lähtusid Hegelist, loetakse teda marksismi, fenomenoloogia ja eksistentsialismi aluse valajajaks. Elustiililt sarnanes Hegel Kantiga ning kaks filosoofi ei olnud teineteisele lähedal mitte ainult ajaliselt. Nagu Kantil, oli ka Hegelil määratud saavutada juba eluajal tohutu maine. Hegel kirjutas samuti raskepärast akadeemilist saksa keelt. Mõlemad olid professorid nii elus kui ka filosoofias. Samuti ühendab Hegelit Kantiga mõningane kuiv, ülearu esiletungiv vaimsus. Mõlemad on süstemaatikud , kelle temperamendis on alati
~miljon meest *Prantsuse armee "verest tühjaks laskmine" luhtus 4)Somme lahing(01.07.1916)*Inglaste, prantslaste pealetung suurtükitulega *Inglased kasutasid tanke *edu ei saavutanud keegi. Uued relvad: kuulipilduja Maxim, tankid, gaas, pommituslennuvägi, allveelaevad Sõja tulemused:+Impeeriumide lagunemine, uute riikide teke, demokraatia võidukäik, valimisõiguse laienemine -Versailles' rahuleping&teised rahulepingud kaotajatega, Nõukogude Venemaa(Marksismi edasiarendamine), Euroopa võlad USAle, relvad(mis võimaldasid hävitada tsiviilelanikke) Euroopa tsivilisatsiooni kriis/sõja mõju majandusele/ühiskondlik mõju: töötasu langus; pikad järjekorrad; kaardisüsteem; toidunormid; patriootilised kampaaniad, mille käigus tuli loovutada kuld-, vask- ja pronksesemeid v võtta kohustuslikus korras riigi sõjalaenu obligatsioone; sõja ajal ei toiminud maailmaturg, lakkasid kehtimast turumajanduse reeglid; majandustegevust reguleeris riik,
ning kehtestada diktatuur. Sarnane oli olukord ka Itaalias, kus oli välja kujunemas fasistlik kord ning selle lõplik väljakujunemine teostati majanduskriisi kõige raskematel aastatel. Itaaliat ja teisi Kesk- Euroopa maid mõjutas kõvasti just Saksamaa. Diktatuuri kehtestamisel mitmetes riikides oli oma roll ka Karl Marx`il ning Engels`il. Marx`i ideoloogia pooldajad olidki just kommunistid ja natsionaalsotialistid. Et aga marksismi ideoloogia mõjule pääseks, oli vaja riigil omada kontrolli ning juhtimist kõikides riigiettevõtetes ning asutustes. Seega, riigikides, kus poliitilised skandaalid olid kõige suuremad ning endise võimu vastu usaldus langes kõige rohkem, olid diktatuuri kehtestamise võimalused kõige kõrgemad.
maakomiteedele. Peale poliitilise võimu haaramist algas kapitalistlike suhete likvideerimine, ettevõtete natsionaliseerimine ja paljud teised ümberkorraldused. Ajaloos kannab see nimetust Oktoobrirevolutsioon. ------------------------------------------------------------------------------------------------ LENIN, ULJANOV, VLADIMIR ILJITS (22. IV 1870 21. I 1924). Oli Venemaa ja rahvusvahelise kommunistliku liikumise üks juhte, NLKP ja Nõukogude riigi rajaja, marksismi teoreetik. Pärit Simbirskist, kus isa oli rahvakoolide inspektor. Lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna. Tegutses marksistlikes ringides, käis välismaal, et tutvuda Lääne- Euroopa marksistide töödega. Oli Siberis asumisel ja mitmel korral emigratsioonis välismaal. VSDTP II kongressil 1903. a. pani aluse bolsevike parteile. Juhtis relvastatud ülestõusu 24.-26. X Petrogradis.
tööinimese olukorra ja probleemide lahendamise. Sellise ühiskonna rajamiseks tuli töölisklassil vägivaldsel ehk revolutsioonilisel teel haarata kapitalistidelt võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur, kuulutada tootmisvahendid tiigi omaks ning allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile. 1840. aastail algas sotsialistlikus liikumises marksistlik suund. 19. sajandi teisel poolel sai marksism sotsialistliku liikumise kõige mõjukamaks vooluks. Marksismi selle aja tuntuimad teoreetikud olid Karl Marx ja Friedrich Engels. Karl Marx suri 14. märtsil 1883.a Londonis. Kasutatud kirjandus: http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=90&table=Persons http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsialism http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx
minu eluaja jooksul meie suur idapoolne naaber meie iseseisvust uuesti ei ohusta? Marxi ning Engelsi ideoloogiad avaldasid suurt mõju 19. ja 20 sajandi maailmapildile. Nii nõukogude liit kui ka Natsi-Saksamaa olid algselt mõlemad natsionaalsotsialistlikud ning põhinesid paljuski just marksismil, mis idealiseerib niiöelda ,,tuleviku ühiskonda" ning ühiseks hüvanguks lihtsalt tuli osa elanikkonnast tappa. Vahe oli selles, et Hitler moonutas marksismi põhimõtteid. Tappa oleks pidanud inimesi, kes ei toonud ühiskonnale kasu, mitte inimesi rassi järgi. Hiljem jällegi tekkis vastuolu sellega, et Stalin kinkis juudid Gestapole sõpruse märgiks tagasi, kes siis hiljem hukati. Kui mõelda sellele, et Nõukogude Liit lagunes 1991. aastal, siis on loogiline see, et osa elanikkonnast Nõukoude Liidu riigikorraldust siiani õigeks peavad ning seda isegi ülistavad.
konna rajamist; 2. reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kauge masse tulevikku. Vastandina liberaalidele ja konservatiividele eitasid sotsialistid rahvuslust, selle asemel rõhutati töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust: ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" MARKSISM 1840. aastail sündis sotsialistliku liikumise marksistlik suund. Marksismi põhiseisukohad on: · Inimesed on kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuteks klassideks eks pluateerijaiks ja ekspluateeritavaiks ning seetõttu on ajalugu eelkõige klassi võitluse ajalugu. Uusajal on kaks põhilist vastandklassi kodanlus ja töölis klass. · Tootmisvahendeid omav kodanlus maksab varatule töölisklassile vaid nii palju, kui läheb vaja hinge seeshoidmiseks ja tööjõu taastootmiseks. Üle
uuendamisel. Nagu nähtud, oli see tegelikult kooskõlas Stalini poliitilise tulevikuväljavaatega. Millele toetus Stalini võim ? Stalin sai võimule tänu sellele, et ta saavutas kontrolli partei üle, ja ta püüdis seda säilitada ühiskondliku sunni ja puhastuste abil. Kogu tema võinuloleku ajal aga kujundasid stalinismi neli tegurit: ideoloogia, ajalooline traditsioon, isikukultus ja terror. Stalinil ei olnud algselt mingit filosoofireputatsiooni, ta tahtis aga saada marksismi autoriteediks ning kohandada marksismi industrialiseeruva ühiskonna tarbeks. Ta kirjutas neli tähtsamat teost ´´Marksism ja rahvusküsimus´´, ´´Leninismi alused´´, ´´Marksism ja keeleteadus´´, ´´ Sotsialismi majanduslikud küsimused NL'is ´´. Iga tähtsamat poliitilist avaldust, isegi sõja ajal rahvale peetud kõnesid alustas ta alati ideoloogiliste sissejuhatustega. Enda kätte koondunud tohutu võimu õigustamisel õnnestus tal marksismi põhimõtted pea peale pöörata
Valitseja ja valitsetavate suhted olid keerulised ja mitmemõõtmelised ega tuginenud ainuüksi allumisele või hirmuvalitsusele. Mõlemad diktatuurid sõltusid rahva enamuse heakskiidust või koostööst ning suutsid elus püsida muugi kui ainult enda tekitatud hirmu najal. Mõlemad suutsid luua võima legitiimsustunde. Hitleri kirjatöid hinnatakse tavaliselt mõistusevastaseks, segaseks või loetamatuks. Stalinit on aga peetud intellektuaalseks pügmeeks, kes ei ole peaaegu midagi andnud marksismi peavoolu. Neil oli oma arusaamad ühiskonna struktuuri, seaduse, tehnika, filosoofia, poliitika, juhtimise, looduse, kultuuri, teaduse ning sõjalise strateegia kohta. Nende ideed mõjutasid nende langetatud otsuseid ning kujundasid nende poliitilisi eelistusi. 5 Nende roll ideoloogia kujundamisel polnud sugugi marginaalne, vaid keskse tähendusega. Keskse tähendusega oli ka ideoloogia roll diktatuuri kujundamisel.
Kui enamlased lõpuks võitsid kodusõja, asutatigi Nõukogude Liit 1922. aastal ning see oli esimene kommunistlik riik maailmas. Ta polnud rahul senise poliitilise ning majandusliku korraldusega mille tõttu asutaski ta Nõukogude Liidu selleks et toimuks sotsialistlik revolutsioon, mis vabaneks senisest kapitalistlikust korrast. Lenin hindas kõrgelt Marxi, Saksamaa marksistlikku liikumist ning selleaegse Saksamaa tööstust ja tehnoloogiat, mis oli eeskujuks Venemaale ja tema ideed marksismi ja kommunismi kohta said ka tuntuks kui leninism. (BBC; Leo Leonidov) . Lenini portree: http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/186 3 Lenini perekond ja haridustee Vladimir Iljitš Uljanov (ehk Lenin) sündis 22.aprillil 1870 Simbirskis (mis praegu on nimetatud tema auks- Uljanovsk) Tema isa Ilja Uljanov lõpetas Kaasani ülikooli ning töötas
kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; õhutada vääriliselt jäädvustama Eesti rahva vabadusvõitluse ja langenud kangelaste mälestusi ning valvel seista ja kaasa aidata Eesti riigi iseseisvuse kindlustamise töös." Alates liidu esimesest kongressist 1930. a kõlasid aga ka poliitilised seisukohavõtud - peamiselt erakondliku korruptsiooni ("lehmakauplemise") ja marksismi vastu. 1932. aastal valmis Eestis vapside algatusel uus põhiseaduse eelnõu, mis nägi ette parlamendi koosseisu kärpimist poole võrra (50 liikmeliseks) ja riigivanema volituste olulist suurendamist. Viimase kätte koondunuks vapside kava kohaselt nii täidesaatev kui ka seadusandlik võim. Majanduskriisi raskematel aastatel ootas suur osa rahvast radikaalseid ja kiireid samme, mis lahendaksid korraga kõik probleemid. Vapsid näisidki lahendusi pakkuvat, 1932
sõjaväe ja politsei juhid c) Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte d) 1940 võeti vastu Nõukogude Liidu koostatud uus põhiseadus e) Tuli Riigivolikogu asemel Ülemnõukogu. 2) Majandusreformid a) Hakkas pihta riigistamine b) Kuulutati kogu maa riigi omandiks c) Talude maksimaalne suurus oli 30 hektarit d) Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus ja transpordiettevõtted e) Majandus langes jõudsalt. 3) Kultuurielu nõukogustamine a) Koolides hakati õpetama marksismi- leninismi b) Teatris, kinodes esitati nõukogude autorite loominguid c) Nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid d) Kehtestati ülirange tsensuur e) Algas kultuuriväärtuste hävitamine 4) Repressioonid a) Kadus teadmata üle 1000 inimese b) Küüditati koos perekonnaga Päts ja Laidoner c) Laienesid veelgi suuremad arreteerimised d) Toimus suur massiküüditamine 1941. aasta 14 juunil. Suvesõda. 22 juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus
"Absoluutne idee"- absoluut, vaimne ja mõistuslik alge: 1) idee arenemine tema enese rüpes, "puhta mõtlemise siihias" 2) idee arenemine "teisitiolemise" vormis, s.t. looduse vormis 3) idee arenemine mõtlemises ja ajaloos ("vaimus") Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale on nii natsismi kui ka kommunismi vaimne isa tänapäevase eksistentsialismi alusepanija, taani filosoof Kierkegaard, lõi oma filosoofia teatavas mõttes vastukaaluks Hegeli omale marksismi filosoofilise külje alusepanija B. Russell ja G.E. Moore astusid heegelluse vastu välja; analüütiline traditsioon, mis valitses ingliskeelses filosoofias enamuse 20. sajandist mõjutanud teatavat parempoolset poliitilist mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale... heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia- hõlmavad suurt osa Hegeli- järgsest filosoofiast suur panus tunnetusteooriasse
järgu diplomiga. Lenin 1891. aastal Poliitilise tegevuse algus Detsembris 1887. aastal heideti Vladimir üliõpilasrahutustes osalemise tõttu ülikoolist välja ning kanti politsei poolt isikute nimekirja, kellel on keelatud asudas tööle riigiametnikuna Pärast õpinguid töötas ta mõnda aega Samaras vandeadvokaadi abina ning tegeles kriminaalasjades kaitsjana kohalikus ringkonnakohtus 1895. aasta suvel käis Uljanov esimest korda välismaal, Sveitsis, kus kohtus Vene marksismi "isa" Georgi Plehhanoviga 7. detsembril 1895 Lenin arreteeriti ning pärast aastast vangistust saadeti asumisele Siberisse, vangistuses olles kirjutas ta kogutud materjalide põhjal raamatu ,,Kapitalismi areng Venemaal" Lenin 1895. aastal Siberisse saadetuna Tegevus emigratsioonise 1900. aastal asus Uljanov elama välismaale. Peamised elukohad olid Sveitsis, Austria-Ungaris, Inglismaal ja Prantsusmaa Seal andis ta 1902 välja raamatu "Mis teha?,, 1903
“Päikeselinn”. Räägib samuti ideaalsest võrdsusühiskonnast, kus pole eraomandit ega perekonda. Tuletab meelde kirikuriiki, mille eesotsas on paavst. Kesksel kohal on töökasvatus. Tööd peavad tegema kõik vastavalt oma võimetele. Rõhutab mitte ainult seda, kuidas jagada, vaid ka ühiskondlikku tööd. Hinnatakse neid, kes teevad tööd hästi. 4) Saksa ajaloolise koolkonna olemus (19.saj, 1840ndad-võideldi utopistliku sotsialismi vastu, liberaalide vastu, 1870ndad- marksismi vastu võitlus)(seleta lahti ja miks sõdisid): kapitalismi e. eraomandil põhinev ühiskond (ja feodaalide) kaitsmine. Kritiseeriti vabakaubandust. Sõdis utopistide ja klassikalise majandusteadusega (selgita). Ajaloolise seaduste kooli peamiseks eesmärgiks oli, et seadus ei oleks vaid juhuslik kogum võimude poolt kirja pandud norme, vaid inimeste tõekspidamiste väljendus sarnaselt keele ja tavadega. Seadus pidavat baseeruma "rahva vaimul" (Volksgeist).
liberalismile puuduks ja et selle kohaselt ajaloo lõppenuks lugeda saaks. Peale liberalismi esineb maailmas veel mitmeid poliitilisi ideoloogiaid, mis võivad kunagi tulevikus maailma muuta, seetõttu on ka ennatlik öelda, et konkurents puudub või et liberalism on mingil kõrgemal tasandil, kui teised ideoloogiad. Autori käsitlus erinevatest ideoloogiatest ja nende tulevikust tundub liialt negatiivsusele kallutatud, näitena saab tuua marksismi-leninismi kadumist maailmaajaloolise tähtsusega ideoloogiate hulgast, mille järelduseks toob ta ühisturustumise ja tõenäoliste konfliktide suurt vähenemist. Sellest tuleneb ka autori järgmine väide, et kui puuduvad konfliktid ja erimeelsused asjade osas, siis ei ole enam ka ajalugu ning nimetab seda kurvaks ajaks. Leian, et sõltumata nendest sündmustest, ei jää maailma ja ajaloo areng seisma, tekivad uued probleemid ja lahkhelid, mida kunagi tulevikus saame ajaloona käsitleda
Samas investeerisid rikkad nendesse asjadesse vähe ja panid töölistele peale üha suurema töökoormuse, mis lõpuks viis välja sotsialismi tekkeni, mis kaitses eelkõige tööliste huve. Tunnused: Ühiskonnas ei tohi olla varanduslikku kihistumist Ideaaliks on õiglane, sotsiaalselt võrdne ühiskond. Pooldajaskond: Põhilisteks pooldajateks olid siiski tavalised töölised ja talupojad, sest seisti nende õiguste eest. 6. Võrdle marksismi ja sotsiaaldemokraatiat: erinevused ja sarnasused Sarnasuseks on see, et mõlema aluseks on sotsialism. Marksism: Võimule saadakse vägivalla ehk revolutsiooni abil Kellegil ei tohi olla eraomandeid, vaid kõik kuulub riigile Põhineb Marxi ja Engelsi õpetusel Sotsiaaldemokraatia: Võimule saadakse rahumeelseid vahendeid kasutades ehk valimiste abil Ollakse eraomandi säilitamise poolt Riigi poliitikat mõjutatakse parlamendi kaudu 7. Isikud:
Eesti kaugenes kiiresti lääneriikide majanduslikust olukorrast ja kõik need okupantsiooni aastad röövisid Eestilt võimaluse olla esirinnas. Isegi praegu peame likvideerima NSV Liidu halba mõju majandusele ning ilma selle mõjuta oleks elatustase Eestis palju parem ega räägitaks Eesti maha jäämusest lääneriikidest. Ma arvan, et see leping mõjutab veel kaua Eesti olevikku. Eesti kultuuri olukord hakkas samuti halvenema. Kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama marksismi-leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitusiooni. Teatrites, kinodes ja kontsertidel hakati esitama nõukogude autorite loomingut. Seetõttu polnud enam eesti keel ja eestlaslikud mõtteavaladused ausees ning asuti liigselt häält tõstvaid eestlasi likvideerima. Eesti autoritel polnud võimalik enam esitada vabalt oma teoseid, sest kardeti probleeme. See mõjutas halvasti kultuuri arengut ning paljud tippteosed avaldati alles hiljem
13) Saksa ajaloolise koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? Arengufaasid: 1840-dad, saksamaa ühinemine, oli üsna killustatud. Asuti vastu utopilistlikele sotsialistidele, sest siis kui nad tahtsid eraomandit ära kaotada, siis Saksamaa oli nende vastu, tahtis just eraomandit. 1870, Bishmark – oli poliitik sks-l – provotseeris sõda, toimus saksamaa poliitiline ühendamine. Saksamaa ajalooline koolkond ründas marksismi, sest nad taotlesid ka eraomandi kaotamist. Marksismi suhtuti tõsisemalt, sest marksism taotles eraomandi ja seni kehtiva korra kaotamist. 14) Millist/milliseid ühiskonnakihti /-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, ka töölisi, suurmaaomanikke. Tegemist oli suurtöösturite ideoloogiaga, sest neilt tuleb rikkus, neid nähti riikliku arengu
jagavad kõik ühiskonna liikmed.See on regulaarsus.Järelikult edasi räägin ma ainult moraali normide teisest tasandist.Lähtudes eespool kirjeldatust arutlusest võib julgelt järeldada, et moraali teine tasand kannab klassi iseloomu.Kui sõna ,,klassi" tekitab segadust ,siis võib teda vahetada ükskõik missuguse sünonüümiga, näiteks ,,rühma" või isegi ,,seisu" sõnaga.Ükskõik , mis südamik oleks ka sellel sünonüümil on sisu sisuliselt sama.(Mida aga ka ei ütleks, aga marksismi-leninismi ideoloogid, on alati tõelise olukorraga sõpruses.)Kui on olemas rühmad,klassid,siis on tegu vaatuse eraldamisega,mis omakorda väldistab ühtsuse seisundit.Tähendab eraldatud ühiskonda. Moraal on heas mõttes nakastanud suurt ühiskonna osa.Millised on siis väärtused, kui ühiskonna suurema osa positsiooni väärtusetu seade, inimeste vähemus, kes on tavapärase moraali vastu?Kordamas moraali enamuse kohaselt muidugi mitte.Vähemuse seisukohast aga
Stalin, sünnijärgse nimega Jossif Vissarionovits Dzugasvili, sündis 21.detsembril 1879 aastal (teistel andmetel 18.12.1878) Goris Gruusias, rahvuselt oli ta gruusialane. Isa Vissarion oli kingsepp ja ema teenis raha preestri juures majapidamistöid tehes. Perekond Dzugasvili elas väikeses puidust ning savi ja õlgede segust ehitatud maja. Noor Jossif lõpetas 1894.a Gori vaimuliku kooli ja astus Tbilisi vaimulikku seminari, kuid heideti sealt marksismi propageerimise pärast 1899. a välja. 1898. aastal astus ta kommunistlikku parteisse ja oli 1901. aastast elukutseline revolutsionäär. 1906 aasta juunis abiellus Stalin gruusia iluduse Jekaterina Svanidzega. 1907.a oktoobris, kuus kuud pärast poja sündi suri Jekaterina tüüfusesse. Poja nimi oli Jakov. Ta õppis ülikoolis ning oli 15a. kui isa võimule tuli ning 1943.aastal tapeti ta põgenemiskatsel Sachsenhauseni koonduslaagrist.
3. Poliitiline ökonoomia- majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest. Rajajad: Smith ja Ricardo. Rikkuse allikaks peeti kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtusi. Sellele põhimõttele tugineb tööväärtusteooria. Loosund:"Käed vabaks, tee vabaks!" st. Riik ei tohiks sekkuda majanduse toimimisse. Keskendus indiviidile. Marksismi teooria- Selle lõi Karl Marx. Väidab, et kapitalismil on inimkonna arengus positiivne roll. Tähendas tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse, töölised on küll vaba õiguslikud, kuid mitte majanduslikult. Töölisklass on väljas kogu ühiskonna eest. Vältimatu vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis. Max Weberi teooria- Toetas kapitalistlikku tootmisviisi. Põhimõteteks olid
Esimese maailmasõja kordamine arvestuseks 1. Sõjalised liidud I maailmasõja eel ja sõjas. Atand: 1904. (Üksmeel) Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa (1907) Kolmikliit: 1882. Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Nelikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. 2. I maailmasõja puhkemise põhjused ja ajend? Võitlus turgude, toorainete, kapitali ja ekspordi võimaluste pärast. Mõjupiirkondade ja asumite pärast. Puudus rahvusvaheline organisatsioon. Sõjatööstuse ja sõjaliste ringkondade suur mõju. Sõda romantiseeriti, ei nähtud ohtu. Ajend: 28. juuni.1914-atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile, Serbia terroristide poolt. 3. I maailmasõja tulemused? Bresti rahu: 1918. märts. Sõlmiti Brest Litovskis Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel separaatrahu. Venemaa väljus I maailmasõjast, sõda idarindel oli lõppenud. Kõik vallutatud alad jäid Saksamaale, ka Eesti. Compiegne´i rahu: 11. november. kell 11, 1918 a. Kirjutas Comoiegne´i me...
Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli riigis. Käivitati suur relvastusprogramm ja valmistus sõjaks. Loobuti välismaistest investeeringutest. NSV Liit muutus tööstusriigiks. Saksamaal toimus juutide tagakiusamine, aga NSV Liidus kiusati taga neid, kes ei olnud riigile ustavad inimesed. Juute esitati massilise tööpuuduse, linnastumise ja muude hädade süüdlastena, marksismi ja kapitalismi niiditõmbajatena ning laostava ja rassiliselt alaväärtusliku elemendina. Inimesed NSV Liidus saadeti Siberisse koonduslaagritesse. Euroopa diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel olid sarnased oma mõtete ja tegude poolest, püüdes saavutada maailmas ülemvõimu. Selle tulemus oli teise maailmasõja algus. Erinevuseks oli riikide vastasus üksteist üle trumbata. Mõnele oli tähtis oma rahva ülistamine
juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Paul von Hindenburg- Saksamaa sõjaväelane(feldmarssal) ja riigitegelane, president aastatel 19251934. Philippe Petain- Prantsusmaa sõjaväelane (marssal) ja riigipea aastail 19401944. Grigori Rasputin- vene talupoeg, Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune. Nikolai II- Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Lev Trotski- juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. vürst Lvov- Ajutise valitsuse juht Vladimir Uljanov- Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Woodrow Wilson- Ameerika Ühendriikide president aastail 19131921. David Lloyd George- Suurbritannia peaminister Georges Clemenceau- Prantsusmaa peaminister Ferdinand Foch- Prantsuse kindral Marne'I lahingus Johann Laidoner-Eesti vägede ülemjuhataja Johan Pitka-admiral,soomusrongid,eesti mereväe looja
Mõned olid isegi sotsialistlikud revolutsionäärid ja nende inimeste läbi, keda ta seal organisatsioonis kohtas, sai Stalin esimest korda teada Karl Marx'i ideedega. Mais, 1899 aastal, Stalin visati Tiflisest välja. Palju põhjuseid on antud tema väljaviskamise põhjustest, kaasaarvatud austamatus võimuorgani vastu ja keelatud raamatute lugemine. Stalin hiljem seletas, et päris põhjus on see, et ta üritas teisi koolikaaslaseid Marksismi suunata. Pärast koolist välja viskamist oli Stalin töötu mitu kuud. Ta lõpuks leidis tööd, milles ta pidi õpetama kesk-klassi lastele. Hiljem töötas ta sekretärina Tiflis observatooriumis. Ta ka hakkas kirjutama artikleid sotsialistide Gruusia ajalehte, Brdzola Khma Vladimir. Aastal 1901, Stalin liitus Sotsiaaldemokraat parteiga ja kui enamus liidrid elasid paguluses,
Rouge (Punased khmeerid) juht. 1976-1979 Demokraatliku Kambodža peaminister. Sai Kambodža de facto liidriks 1975. aasta keskel, külma sõja tingimustes toimunud kodusõja tulemusel. Koostöös alaltoitluse, halva meditsiinilise abi ja hukkamistega, suri tema võimul olemise ajal umbes 750 000 kuni 1,7 miljonit inimest, mis oli umbes 26% Kambodža elanikest. Khmer Rouge Kambodža kommunistlik partei. Kambodža genotsiidi peamine süüdlane. Kombineeris marksismi khmeeride natsionalismi ja ksenofoobiaga (hirm võõra vastu) Koosnes enamjaolt alaealistest – lihtne kontrollida ja nauditi võimu Elulugu Sündis Prek Sbauvis 19. mail 1928 kaheksanda lapsena üheksalapselises peres. Tema tegelik nimi oli Saloth Sar, varjunime Pol Pot võttis ta 1976. aastal. 6-aastaselt läks vanema venna juurde Phnom Penhi budismi õppima Elulugu 24- aastasena läks Pariisi raadioelektroonikat õppima. Tutvus mitmete marksistlike
pehmendamine ja kapitalistlike ühiskondade tekkega seotult välja töötata kultuurtööstuse teooria. kultuuritööstus peamine vahend, mille kaudu kapitalistlik ühiskond oma stabiilsust säilitada suudab, kujundades selleks masside maitset ja eelistusi. Seega on see massidele peale surutud ja ei kajasta masside enda eelistusi. L. Althusser arendas edasi marksistlikut ideoloogia teooriat, et vabastada marksismi majanduslikust tinglikkusest. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle keerukust ja on taandatud kõik (Marxist rääkides) majanduslikule determinatsioonile. Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud. ideoloogilised riigiaparaadid pealisehitus tagab ühiskondlike suhete taastootmise. See tagamine toimub
Tartu Ülikoolist on välja kasvanud Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Põllumajandusülikool. Mõisted ja lühendid Koalitsioon-(riikide v parteide) ühinemine; liit Descartes'i filosoofia- uue aja filosoofia. Lektor-Lektori põhiülesandeks on loengute pidamine ning seminaride, praktikumide ja harjutustundide läbiviimine kõrghariduse kahes esimeses astmes. Marksism-sotsialismiõpetus. Leninism-Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia, mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude Venemaal. Kataklüsm-katastroof TRÜ- Tartu Riiklik Ülikool Bastion-kindluse kaitseehitis või selle osa.
Marxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus: · Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat.
Kuid samas, ega ei jäänud toona midagi muud ka vist üle. Igatahes au neile inimestele, kes suutsid huumoriga piinamistele vastu seista. Paistab, et ka Stolovitsi hämmastas see päris suurel määral. Kuigi marksistlik-leninlik õpetus kuulutati vankumatuks dogmaks, oli ametlikult kaalu ainult neil teoreetikuil, kes olid ühel või teisel põhjusel Stalini soosikud. Vastasel juhul Stalin likvideeris endale ebameeldivad inimesed, näiteks oma filosoofiaõpetajata Jan Steni. Marksismi-leninismi klassikud võisid veel rahulikult magada. Huumor nende rahu veele ei rikkunud. Kui aga stalinism juba keeleteadusele laienes, kutsus see esile varjatud muige, mis muutus lausa naeruks, kui näiteks Leningradi ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Mihhailin väitis: ,,Seltsimees Stalin arendas keele peal dialektilist ja ajaloolist materialismi."4 Minu arust hea näide tolle aegsetest naeruväärsetest reformidest.
annaabi.ee 
