AS Mari Pr Viina Pudel AS Mahl Vaksali 5 65754 VALGA 09.10.2010 nr 4/32 EESTI Marjade müük Austatud proua Pudel Kas te olete huvitatud maasikate ostmisest? Oleme teist palju head kuulnud ja sooviksime teha teiega tehingu. Austusega Juhan Juurikas Juhatuse liige Juhan Juurikas 574 34 543 E-post: [email protected] Metsa 5 Telefon 574 34 543 Arvelduskonto:0012454852 80024 PÄRNU Faks 574 34 544 Swedbank E-post: [email protected] Registrikood: 374564564 www.mari.ee
jõustumine 01.07.2009 teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest · https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829 lähtuvalt. Võlasuhetele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõtetest lähtuvalt vastuvõtmatu. Koostas: A. Juurikas 2010-2011 1 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 2 MÕISTLIKKUSE PÕHIMÕTE Tegutsetakse seaduslikult, st seaduses sätestatu või lepingus kokkulepitu järgi. VÕS §7 võlasuhtes loetakse Hea usu põhimõte on üldistest mõistlikuks seda, mida samas
Juhan Juurikas Teie 24. september 2017 AS Mari Meie 28. september 2017 Metsa tee 5 80024 Pärnu Marjade pakkumine Lugupeetud Juhan Juurikas Saime kätte teie kirja, kus pakute meile oma marju. Kahjuks me ei soovi teie pakkumist vastu võtta. Lugupidamisega Perili Pudel juhataja Õie Õunake koostaja AS Mahl Saviaugu 12 80037 Pärnu Telefon 54672884 E-post: [email protected]
mõtlemisoperatsioone, enesekontrolli, õpioskusi jm5. Erinevate valdkondade arendamiseks on eri võtted. Parandusõppe õpetaja eesmärk on aidata õpilast ja suunata teda, et tal tekiks õpioskus. Õpetaja loob võrgustiku õpilase, aineõpetaja ja lapsevanemate vahel, kes kõik järgivad samu 11 Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=873347 . 23.10.2010. 2 Juurikas, E; Teemägi, K. Parandusõppe rakendamisest koolis. Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. lk 33. 3 Leidt, T. Õpiabirühm. http://masing.tartu.ee/parandus-pe/ . 23.10.2010. 4 Juurikas, E; Teemägi, K. Parandusõppe rakendamisest koolis. Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. lk 33. 5 Leidt, T
AS Mahl Hr Juhan Juurikas Teie: 10. 10. 2007 nr. 1/12 AS Mari Meie: 16. 10. 2007 nr. 7/470 Marjakoguja Metsa tee 5 80024, Pärnu Väga austatud Juhan Juurikas! Peame kahjuks teatama, et seoses paljude pakkumistega teistet firmadelt, ei saa me teie pakkumist vastu võtta. Soovi korral teatame soovist osta teie marju telefonitsi. Meeldivat koostööd soovides Preili Pudel Direktor Õie Õunake 45789 Sekretär Kadaka 75 tel: 67 43 33 Arveldusarve: 09773475848 10006, Tallinn fax: 34 42 546 Hansapank: 553
Kadri Kask Kadariku Spordikool Õppealajuhataja 13. jaanuar 2013 Seletuskiri Mina, Jaan Juurikas, Kadariku Spordikooli 7.a klassi õpilane, läksin 12. Jaanuaril enne kolmanda tunni algust koolimaja kõrval asuvasse kauplusesse Sport, et osta küpsiseid. Olin juba kassa juures, kui avastasin, et rahakotti pole. Müüja hakkas mind varguses süüdistama ja helistas kooli. Kui ma koolimajja taasi jõudsin, läksin kohe garderoobi ja leidsin oma rahatasku põrandalt maast. Vabandan tekitatud segaduse pärast ja luban edaspid oma rahaga hoolsamalt ringi käia. (allkiri) Jaan Juurikas
Aktsiaselts Mahl KIIRE Hr Juhan Juurikas Teie 11.08.2008 nr 1-13/133 AS Mari Metsa 5 Meie 12.08.2008 nr 1-5/590 80024 PÄRNU Marjade turustamine Väga austatud härra Juurikas Kahjuks ei ole me nõus Teie marju turustama, meie firma aasta kvoot on juba täidetud. Võte meiega uuesti ühendust võtta kahe kuu pärast, siis võime Teid registreerida järgmiseks aastaks firma varustajate nimekirja. Kui Teil tekib küsimusi,helistage telefonil või saatke elektronkiri. Meeldivat koostööd soovides Prl Pudel Direktor Õie Õunake Sekretär (44) 12 345 Toome 65 tel (44) 22 354 Aa nr. 9998845732
Nimi Maksis Ants 45,00 kr Inimesi kokku 10 täidetud lahtrite arv piirkonnas Peeter 90,00 kr Neist maksnud 8 numbritega täidetud lahtrite arv piirkonnas Mari 75,00 kr Pole maksnud 2 tingimuslik loendamine Malle 48,00 kr Kalle maksmata Kati 65,00 kr Juta 16,00 kr Rein 42,00 kr Siiri maksmata Siim 45,00 kr htrite arv piirkonnas Nimi Sugu Vanus Perekonnaseis Elukoht Nimi Jaak Juurikas m 18 vallaline Pärnu Jaak Juurikas Mati Mets m 22 abielus Tallinn Mati Mets Riina Tamm n 19 vallaline Tallinn Riina Tamm Juss Uss m 20 vallaline Tartu Juss Uss Tiit Tee m 21 abielus Pärnu Tiit Tee
,,Südamest südamele" Marek Raud, 10b Külastasin 2. detsembril Kuressaare kesklinnas asuvat Laurentiuse kirikut, kus toimus andvendiaega sissejuhatav kontsert ,,Südamele südamest". Tegemist on kontsert sarjaga, millega toetatakse südamehaigeid Eesti lapsi. Kontsertil esinesid solistis Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Saksofoni mängis Siim Aimla, klahvpillidel oli Raun Juurikas ning löökpille mängis Hele-Riin Uib. Kuressaare kontserti raames ei esinenud Villu Veski, kuna oli külas onul Ameerikas, ka tema oleks pidanud mängima saksofoni. Kontsert kestis kõigest tund aega, ilmselt ka sellepärast, et kiriku pinkidel on võimatu kauem istuda. Lauldi jõululaule, rahvalaule ning kuulda sai ka muusikute omaloomet. Kumbki solist laulis neli laulu, viimane viies laul oli ühislaul.
1. oktoober. NÄDALAPÄEVA JA KUUPÄEVA MÄRKIVAD SÕNAD ei hõlma üksteist, mistõttu pannakse nende vahele lauses koma. Kolmapäeval, 23. novembril on järgmine loeng. Eile, laupäeval peeti Vaskräämas laata. LISANDIST JÄRELLISAND eraldatakse komadega, EESLISANDIT komadega ei eraldata. Odysseus, Ithaka kuningas, võitles vapralt. (J) Ithaka kuningas Odysseus võitles vapralt. (E) Juta Juurikas, juhataja, ootas alluvatelt aruannet. (J) Juhataja Juta Juurikas ootas alluvatelt aruannet. (E) ·Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. (J) ·Villu, Jaan ja Kaarel, väga kuulsad põllumehed, võtavad võistlusest osa. (J) · Mina, Riin Mällo, volitan .. · Meie, allakirjutanud, koostasime .. KUI-LISANDIT ja OLEVAS KÄÄNDES (-na) lisandit ei eraldata komaga, 1. Mina kui ajalooõpetaja ei pea niisuguseid nihkeid õpilaste vaadetes heaks. 2
AS SUUR MEMO Kellele Kõik allüksused Kellelt Assistent Juta Juurikas Telefon 657 3776 Kuupäev 02.10.2014 Sisu Asjaajamiskorra kehtestamine 1.märtsist on kehtestatud firmas uus asjaajamiskord, mis on edastatud kõikidele allüksustele. Palume kõigil asjaajamiskorraga tutvuda ja edaspidi ka järgida
köömneanum kaiteb last nõidade eest ja et armujoogis köömnelisand pidi armastatu truuks tegema. Köömnetes on ka palju eeterlikke õlisid ja just nende pärsat kasutatakse köömneid parfümeerias. Vanasti inimesed lõhnastasid köömnetega seepi, kui praegu ka hambapastat näiteks. HARILIK KÖÖMEN Sarikaliste sugukonda kuuluv harilik köömen on kuni 60 cm kõrgune, kahe- või mitmeaastane rohttaim. Tema vars on püstine ja harunenud, lehed peensulgjad, juurikas võrdlemisi lihav. Lamedaisse liitsarikaisse koondunud õied on valged, harvem roosakad. Õitseb maist juulini, vili, väike sirbikujuline kaksikseemnis valmib suve teisel poolel. Kogumiseks sobiv aeg on siis, kui umbes pooled viljad sarikais on valminud. Sarikad kogutakse koos vartega, seotakse kimpudesse ja pannakse varjulisse kohta rippuvas asendis järelvalmima. Et seemned kuivades ja järelvalmimise käigus maha ei pudeneks ning kaotsi ei läheks, asetatakse kimpude alla lina, paber või
AS KOOLIMAJA Hr Tarmo Komm AS Korstnad Punane 14a Meie 13.10.2010 nr 1-8/ 222 12346 TALLINN Korstnate puhastus Lugupeetud härra Komm Soovime Teie firmalt hinnapakkumist korstnate puhastamiseks Tallinna Sipsiku lasteaed- algkoolile. Korstnate puhastus peaks toimuma ajavahemikus 25 31 oktoober 2010. Palun teavitada, kas ja millal saate töödega pihta hakata. Lugupidamisega M.Juurikas Maali Juurikas Direktor Roheline 25a Telefon 666 6666 Arvelduskonto 12345 TALLINN E-post [email protected] 101010000 Registrikood 12345678
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tiigivahe tee 2 46609 Mõdriku 23.11.2015 nr 1-1/1 GARANTIIKIRI OÜ Äripere garanteerib Mari Maasika (isikukood 48804184795) käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumise Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Õppemaksu tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Juula Juurikas Juhatuse liige Liis Kosk 324 7789 [email protected] Põllu 29 telefon 324 7787 Arvelduskonto nr OÜ Äripere faks 123456 EE102131568455 12034 Tallinn e-post [email protected] Swedbank Registrikood 123456789
voldikut ja sõnaseletusmängu Paljundus ja paljundamine(5x11 kahepoolset 2.1.2 printimine lehte) = 0,5 tahmakassetti. 640 640 2.1.3 Meened ploomid ~25 kg X 10 kr/kg 250 250 KOKKU 8 000 16 484 24 484 7. Lõppsõna kontaktisik: Juku Juurikas Silo tee 1111 Keila 45329 Võtame teiega ühendust otsuse teadasaamiseks kolme nädala pärast (23.jaanuar 2009) Juku Juurikas, MTÜ Olen Prii asutaja Allkiri / /
2008 aasta aastaaruande esitamine. AKTSIASELTS 2010 aasta eelarve esitamine ja kinnitamine. AKTSIASELTS juhatuse valimine. AKTSIASELTS audiitorite valimine. AKTSIASELTS audiitorite tasustamine. Muud jooksvad küsimused. Mart Mõistlik AS Arvutite Tarkvara Kase 3 Rakvere Lp Ants Juurikas Kase 3 60234 Tallinn Ants Juurikas, Kase 3, 60234 Tallinn, Telefon 433-234 13 mai 2009 AKTSIASELTS Kase Tarkvara liikmetele. Olete oodatud AKTSIASELTS Arvutite Tarkvara üldkoosolekule, mis toimub teisipäeval 4 juunil 2006 Kase 3 keldrisaalis faks 080109 AKTSIASELTS päevakord XXII
AS KORSTNAD Pr Maali Juurikas AS Koolimaja Teie 13.10.2010 nr 1-8/222 Roheline 25a Meie 14.10.2010 nr 2-9/123 12345 Tallinn Korstnate puhastus Lugupeetud proua direktor Vastuseks Teie poolt saadetud kirjale pakume korstnate puhastus ajaks 28-29 oktoober 2010. Kirja lisast leiate meie hinnapakkumised. Palun võtke meiega ühendust, et kinnitada oma tellimus. Lugupidamisega T. Komm Tarmo Komm
2 , 4 8 9 2 7 , 3 0 7 3 0 , 0 2 1 5 7 3 2 9 4 , 5 1 Juhan Juurikas IIIA 2,40 Peeter Pikk IVB 3,60 Mati Karu IIIB 1,50
Tallinna Ühisgümnaasium AAPO ILVES Referaat Autor: Mari Maasikas, 10.A Juhendaja: õp. Juss Juurikas Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................3 1. ELULUGU...............................................................................................4 2. TÖÖKÄIK.................................................................................................5 3. LOOMING..................................................................................................6 3.1. Luulekogud........
detsembril 2008. aastal. Heategevusliku kontsertiga toetatakse südamehaigeid lapsi ning nende vanemaid läbi Eesti Laste Südameliidu. Lauljateks olid Anna-Liisa Supp, kes on tegelenud ka varem heategevuslikkude jõulukontsertidega ning oli saate Superstaar finalist. Teine laulja oli Sofia Rubina, kes on Eesti üks kuulsamaid dzäss muusikuid ja on ka varem osalneud heategevus programmides. Saksofoni mängis Siim Aimla. Löökpille mängis Hele-Riin Uib ja klahvpille mängis Raun Juurikas. Peateemaks oli dzäss, kuid kontserdil esitati lisaks jõululauludele ka eesti rahvalaulu, gospelit ning artistide omaloomingut Kava oli ülesehituselt hea. Mulle meeldis see sellepärast, et eri zanriga laule esitati erinevas järjekorras ning siis oli vaheldust ja huvitav kuulata. Samas oli tegemist küllaltki keeruliste lauludega, mis esitati ülihästi ja vigadeta. Isegi kui oli äpardusi, polnud sellest aru saada. Lauljate hääled olid puhtad ja kõlavad
Puuliigid Bren-Andris Juurikas Kadrioru Saksa Gümnaasium 7.A 2016 Sissejuhatus · Valisin puuliigid kuna mulle meeldib tööõpetuse tund ning sellega seoses valisingi antud teema. Tuntumad puuliigid · Harilik kuusk · Harilik mänd · Harilik kadakas · Paju · Kask Harilik kuusk · Männiliste sugukonda kuuluv igihaljas okaspuu. · Kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. · Eesti ainus looduslik kuuseliik. · Elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. · Kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina, tarbepuiduna ning jõulupuuna. Harilik mänd · Eesti kõige tavalisem metsapuu · Juurestik võib ulatuda, nii hästi sügavale maa sisse, kui ka laiuti tüvest väga kaugele · On kuivades männimetsades paljudele loomadele toiduobjekt · Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m ja jämedaima läbimõõt 140 cm. · Kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina, laevaehituses, ravimina ning mäen...
Tervislik töökeskkond Melita Skljar PK-14 Aino Juurikas Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad 1.füüsikalised, 2.keemilised, 3.bioloogilised, 4.füsioloogilised ja 5.psühholoogilised (ohu)tegurid Nimetatud tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tervislik töökeskkond Kuigi tervis töökohal algab igaühest endast, mängivad väga suurt rolli inimese individuaalsed omadused
paljude erinevate haigustega võitlemisel. Need on näiteks reuma ja närvivalud, krambid, närvilisus, kõhulahtisus jne. Ka alandab angervaks palavikku ning paneb inimese higistama. Tee valmistamiseks tuleb supilusikatäiele ürdile valada peale klaas keeva vett ja seejärel jooki hoida veerand tundi soojas. Seda juuakse kuumalt. Kuid levinud on ka erinevad leotised, juurikatest (botaanikute keeles mõeldakse siin risoomi) võib teha vanne. Vanni valmistamiseks peab aga juurikas tõmbama kuni üheksa tundi: muidu ei tule sellest toimeained välja. Angervaksa on kasutatud värvimisel ja nahkade parkimisel.
Käisin 16.otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil ,,Parimad pianistid". Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann, Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Kadri-Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap. Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma
Tartu Kivilinna Gymnaasium Luulekogu Heiki Vilep " 50 juttu ja luuletust v2ikestele s6pradele" Autor: Juku Juurikas Juhendaja: Heli Kopter 2011 Sisukord Autorist..................................................................................................................... ...................................................3 Analyys..................................................................................................................... .............
Nad tegelesid looduse ja selle tekkepõhjuste uurimise ja selgitamisega. Hellenismiperiood ongi mõjutanud Kreeka ja Idamaade kultuuri tänaseni ja kõige rohkem. On võetud omaks üksteise kultuuri ja teadmisi erinevates asJades. Siiani on osasid neid mõjutusi ka precuts tsivilisatsioonides näha. Kristo Juurikas Tallinna Kuristiku Gümnaasium 10A
naeratusi" Stardikuupäev: 01.05.2009 Lõpukuupäev: 31.05. 2009 Inimtööpäevade kogusumma : 120 Promootorid: 20 Juta Jänes Rein Rebane 20 Mari Mustik 20 Jüri Jünger 20 Malle Mollusk 20 Juku Juurikas 20 Eesmärgi kirjeldus: kampaania eesmärk on kokku koguda 4 nädalaga vähemalt 6500 pilti, ning suurendada uue telefoni läbimüüki. Tegevuste kirjeldus: Promootorid tutvustavad rahvarohketes kohtades uut mobiiltelefoni ning kampaania eesmärke, tehes pilte ning jagades flaiereid Vahetulemite loetelu: Iga nädala lõpuks kokku saada vähemalt 1700 pilti. Iga nädala lõpuks koguda vähemalt 60 kontakti.
Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Iseloomustus Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on aga toonud ka hulga hukatust! 1 -1,5m, harva kuni 1,8m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Juurmised lehed meenutavad esmapilgul kullerkupu lehti, on pikarootsulised, sõrmjalt 3 - 5 osaks jagunenud ja alumisel pinnal karvased. Varrelehed on väiksemad ja tihti rootsuta. Õied on pikas tihedas kobaras peavarre ja külgharude tippudes, kahvatukollased ja meenutavad veidi liblikõieliste õisi
1. POLAROIDIDE TÖÖPÕHIMÕTE, VÕIMALUSED JA KASUTAMINE Kuna valgus koosneb tohutust arvust lainetest, siis võib sealt leida maapinna suhtes nii horisontaalselt, kui vertikaalselt levivaid laineid. See teadmine andis teadlastele võimaluse hakata neid valguskiiri sorteerima. Selleks kasutatakse keemiliselt töödeldud klaase, mis on võimelised läbi laskma ainult ühes konkreetses suunas liikuvat valgust ja samal ajal blokeerides, kas täielikult või osaliselt teised laine suunad. (Juurikas 2012) Tavaline päikesevalgus ehk päevavalgus levib kolmedimensioonilises ruumis igas suunas. Erinevatelt, valdavalt siledatelt, pindadelt peegeldunud valgus on polariseerunud ja levib ainult horisontaal- ja vertikaalsuunaliste lainetena. Vertikaalsed peegeldunud valguslained toovad silma nägemisretseptoritesse kasulikku, s.t. nägemiseks vajalikku informatsiooni, samas kui horisontaalsed valguslained, mis silma jõuavad, kannavad endas nn. optilist müra, mis nägemisteravust häirib.
Käisin 2. detsembril 2008 kontserdil "Südamele südamest". Kontserdil esinesid Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Tegemist oli heategevusliku jõulukontserdiga, mis toimuvad lisaks Kuressaare Laurentiuse kirikule veel 12-nes Eesti kirikus. Sellega toetatakse Eesti südamehaigeid lapsi ja nende vanemaid läbi Eesti Laste Südame Liidu. Solistideks olid Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Saksofonil mängis Siim Aimla, kuid osades kirikutes ka Villu Veski. Klahvpille mängis Raun Juurikas ja löökpillidel Hele-Riin Uib. Sofia Rubina on 23 aastane jazzlaulja. Ta on osavõtnud paljudelt lauluvõistlustelt ning ka võitnud palju auhindu näiteks dzässikonkurss «Lady Summertime» Soomes. Anna-Liisa Supp osales saates "Eesti otsib superstaari" ja jõudis finaali. Ta on osalenud ka Eesti eurolaulu valimisel ja saates "Kaks takti ette". Tema stiiliks on house-muusika. Hele-Riin Uib alustas löökpilliõpinguid Tallinna Muusikakoolis. Pärast lõpetamist jätkas õpinguid G
Õisikuvarred on püstised ja hargnevad. Õied väikesed ja kuldkollased. Vili on kõder. Seemned on väikesed, ümmargused, pruunikad, sarnanevad kaalika seemnetega. Naerist aetaksegi sageli segi teise lähedase liigiga, kaalikaga, mille viljaliha on kollane. Naeris erineb kaalikast lehtede poolest, mis kinnituvad otse juure ülaossa. Bioloogiline iseloomustus : Naeris on kaalika sugulane , on aretatud kapsa ja kaalika ristamisel . Esimesel aastal kasvab mahlakas juurikas ja teisel aastal harunev õisikuvars. Juurvili on olenevalt sordist lapik või lapikümar, koor enamasti kollane või punakas ning sisu kollane, harvem valge. Kasvukoht ja tingimused : Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid vajab niiskust, sest muidu kasvavad puised ja kibedad juurikad. Kasvuaeg on lühike, varajased sordid valmivad 60-70 päevaga. Seega saab kasvatada varajase kultuurina suviseks, hilisema (külv juuni lõpus) kultuurina sügiseseks ja talviseks tarbimiseks
Toomas Rulli kvarteti kontsert ,,Quotes" Käisin 2.veebruaril 2017 kell 19:00 Kandle teatrisaalis kuulamas Toomas Rulli kvartetti. Kvarteti koosseis oli järgmine: Toomas Rull oli löökpillide peal ja trummi taga, Allan Järve mängis trompetit ja flüüglit, Heiko Remmel oli bassimees ning Rauno Juurikas istus klaveri taga. Toomas Rull kutsus kvarteti kokku aastal 2009 ning sellest ajast peale on nad koos tegutsenud. Kvarteti esmaseks eesmärgiks oli uue sooloalbumi ,,Tom-Tomm/Toomas Rull" ja Play Along trummiõpiku materjali salvestamine. Hiljem sai loogiliseks jätkuks selle projekti esitamine ja tutvustamine laiemale publikule. Toomas Rulli ja tema kvarteti muusikast võib rääkida lõunamaade meeleolus. Latin-funk-jazz-fusion, peaksid märksõnadena andma aimu värvist ja
ja koostada diagramm, mis iseloomustab keskmise ametipalga muutumist kuude lõikes samale töölehele, k Töölehe päisesse keskele lisada hetke kuupäev, paremasse serva oma nimi. Nimi Amet Sugu Kuu Netopalk Kask müüja naine märts 7200 Kuusk autojuht mees jaanuar 7240 Tamm autojuht mees veebruar 7260 Pihlakas autojuht mees veebruar 9500 Toomingas autojuht mees märts 7550 Juurikas autojuht mees jaanuar 5950 Kaalikas autojuht mees veebruar 7250 Peet autojuht mees märts 8340 Porgand autojuht mees jaanuar 8300 Pirn autojuht naine veebruar 8450 Kirss autojuht naine märts 8660 Aaloe juhatus mees jaanuar 12300 Hein juhatus naine veebruar 14430 Rohi juhatus mees jaanuar 17200
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Mario Madisson Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed. Juhendaja: Aino Juurikas Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. ...............................3 1.Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed...............48 KOKKUVÕTE.............................................................................. ................................9 Sissejuhatus
Peale mahl vôib kevadel kasutada ka kasepungi ja noori lehti.Need sisaldavad ligi 23% valkaineid kuni 12% rasva ja peaasiskorbuuti ravivaid aineid. KADAKAS Kadaka käbikesedmarjad on väga aromaatsed,magusad aga vaiguse maitsega.Valminud kadaka käbikesedmarjad sisaldavad kuni 42%suhkrut,see on täpselt sama palju,kui viinamarjadki.Kadakst saadakse veini ,aetakse viina ja inglisedzinni (kadakamarjaviina). HUNDINUIA JUUR Hundinuia juur on ligi 60 cm pikk,läbimôôduga 2,5 cm.Kuivatatud juurikas sisaldab: tärklist 40%,suhkrut 11%,valku kuni 24%.Juurikast vôib valmistada jahu,millest küpsetatakse leiba ja biskviiti.Samast jahus keedetakse ka kiislit. Jahu valmistammiseks lôigatakse juurikas vôi juurikad 0,51cm pikkusteks juppideks ja kuivatatakse kas ahju peal vôi lôkke kohal seni,kuna nad murdes prôksuvad.rostitud juurika tükikesi vôib kasutada nagu kohviube.Hundinuia juurikad saab ka toorelt süüa,neid vôib veel keeta ja küpsetada. PILLIROO JUUR
ammutuntud rahvaravim. Noori lehti võib kasutada ka kevadiste vitamiinsalatite valmistamiseks, mis on väga kasulik südame isheemiatõve korral. Harilik pune Origanum vulgare Harilik pune kasvab kuivades metsades ja võsastikes, teeservadel, puis-aru- niitudel, metsaseljakutel ning raiesmikel. Paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel. See on mitmeaastane 20-50 cm kõrgune, tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim. Vars on püstine, ruljas, ladvas karvane ja ülalt oksine. Juurikas on roomav ja harunev. Lühikarvased või peaaegu paljad lehed on piklikmunajad, nõrgalt hambulised või terveservalised. Väiksed õied on võidunud-helepunased ja moodustavad pikliku või pealt lameda pöörise. Pune õitseb juulist septembrini. Viljad valmivad augustist oktoobrini. Ravimiks on pune lehistunud, õitsev ürt. Lõigatakse ära 20 cm pikkune ladvaosa ja laotatakse 5-7 cm paksuse kihina paberile või riidele. Kuivatatakse hästi
noori lehti.Need sisaldavad ligi 23% valkaineid kuni 12% rasva ja peaasiskorbuuti ravivaid aineid. KADAKAS Kadaka käbikesedmarjad on väga aromaatsed,magusad aga vaiguse maitsega.Valminud kadaka käbikesedmarjad sisaldavad kuni 42%suhkrut,see on täpselt sama palju,kui viinamarjadki.Kadakst saadakse veini ,aetakse viina ja inglisedzinni (kadakamarjaviina). HUNDINUIA JUUR Hundinuia juur on ligi 60 cm pikk,läbimôôduga 2,5 cm.Kuivatatud juurikas sisaldab: tärklist 40%,suhkrut 11%,valku kuni 24%.Juurikast vôib valmistada jahu,millest küpsetatakse leiba ja biskviiti.Samast jahus keedetakse ka kiislit. Jahu valmistammiseks lôigatakse juurikas vôi juurikad 0,51cm pikkusteks juppideks ja kuivatatakse kas ahju peal vôi lôkke kohal seni,kuna nad murdes prôksuvad.rostitud juurika tükikesi vôib kasutada nagu kohviube.Hundinuia juurikad saab ka toorelt
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Poseidon Koostas: Gustav Juurikas Klass: 10. D Juhendaja: Jane Tõnisson Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Kreeka merejumal Poseidon...........................................................................4
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat:Pakendid ja pakendiringluse korraldamine toitlustus ettevõttes K-11B Juhendaja:Aino Juurikas Kevin Luhthein Pärnu 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Jäätme seadus · Tagatisrahaga pakendite kogumine · Pakendi jäätmete kogumis süsteemid · Jäätmete sorteerimine · Kokkuvõte · Kasutatud materjal Sissejuhatus Uuringud on näidanud, et pakendijäätmed moodustavad olmejäätmete massist ligikaudu 35% ja mahuliselt isegi kuni 70% . Pakendijäätmekoguste kasv on
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Melissa Alliku Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed Referaat Juhendaja: Aino Juurikas Pärnu 2013 SISUKORD Sisukord ................................................................................................ ......................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................ .................. 3 Toidu raiskamine ........................................................................
a arvati Tiit Helmja neljase roohjate paadi meeskonda ning ta sai Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali 1976.a tuli ta koos Gennadi Kühkaga kahelisel paadil NSV Liidu meistriks.Koos käisid nad ka olümpiamängudelkuid seal sõit ebaõnnestus 1977.a. jätkasid nad tublilt - tõid 5 NSV Liidu meistrivõistlustelt hõbeda võitsid esikoha Trakai ja Mannheimi regatil. 1961.a said pärnulased Heino Keerit ja Heino Juurikas kahesel süstal Nõukogude Liidu meistrivõistlustel pronksi. Üks tugevamaid sõudjaid on veel Raul Aarnemann. Ta kuulus 1974.a MM- võistlustel Luzernis NSV Liidu neljasesse rooljata paatkonda kes tuli hõbemedalile. 1976.a võitis ta NSV Liidu neljase paadi esisõudjna pronksmedali. 1977.a MM-võistlustel sai hõbemedali. Sõudmises on vahematele meistritele tõusmas ka rõõmustav järelkasv. Näiteks: 2009. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises ja 2010. aasta
kaunikesti lubavad. /.../ Kujutagem nüüd endale ette, et longib kamp karvaseid, nälga trotsivaid kodutuid /.../ ja korraga satub nende teele lõvi, selline suur ja kuri, paljastades ebanormaalsete mõõtmetega kihvad. Kas nad hüüaks: "Lõvi!" Vaevalt küll. Nad karjuks seninägematus üksmeeles "Fuck!" ja pistaks kabuhirmus kes kuhu põgenema /.../. Kui mõni neist selle meeleheitliku põgenemise käigus peaks juurika või kivi otsa komistama, kas hüüaks ta siis: "Juurikas!", või "Varvas!". Ei, "Persse!" kõlaks ta karjatus” Tänan tähelepanu eest!
Esineb võililledel, maranatel ja kortslehtedel. 3. (2) Millised on keelõied? Kellel esinevad? Korvõisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ja ning pika ja lameda naastuga. Nt karikakar 4. (2) Kellel esinevad koguluuviljad (2 näidet)? Tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas ja maasikas. 5. (3) Mille poolest erinevad teris ja seeminis? Kellel esinevad? Teris ja seemnis on sulgviljad. 1. (2) Mis on risoom? Kellel esinevad? ka juurikas) on taimede maa-alune mitmeaastane vars. Risoomist lähtuvad lisajuured. Risoomil leidub pungasid, millest kasvavad risoomi harud ja maapealsed võsud ehk rametid. Risoom on sümpodiaalne (ehk sümpoodium), kui ta pikeneb külgpungadest (seejuures võsud lähtuvad nii ots- kui külgpungadest), ning monopodiaalne (ehk monopoodium), kui ta pikeneb otsapungadest (seejuures võsud lähtuvad külgpungadest). Risoom oma vanemas osas sureb ja kõduneb, nooremas osas kasvab ja haruneb. Seega võib
...Gümnaasium Eutanaasia Referaat Evald-Endel Juurikas 12a klass Eutanaasia : Eutanaasia ehk "halastussurm" on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on lootusetult haige või piinleb valudes, mis enam ei lõpe. On olemas passiivne- ja aktiivne eutanaasia. Passiivse korral laseb arst patsiendil surra, aktiivse puhul arst surmab patsiendi( näiteks mürgisüst). Neid on tihti raske eristada.Eutanaasiat liigitatakse ka nii;
Ühte tundi tuluta, ära iial kuluta. 125. Üleannetu poiss ja pahur siga need teevad alati pahandust. 126. Ülekohus ei seisa kotis. 6 KÕNEKÄÄNUD 1. Ajas pilli lõhki. 2. Ei lausu valget. 3. Ei seisa pudeliski paigal. 4. Hea nagu ema süda. 5. Jahvatab nagu tatraveski. 6. Jooksis vasikaga võidu. 7. Jäi kahe silma vahele. 8. Jänes põues. 9. Kadus nagu tina tuhka. 10.Kadus nagu vits vette 11.Kange nagu juurikas. 12.Kaval nagu rebane. 13.Kädistab nagu harakas. 14.Laisk nagu porikärbes. 15.Lasi leiba luusse. 16.Nagu hane selga vesi. 17.Nagu kass ja koer. 18.Nagu kass ümber palava pudru. 19.Nagu kana takus 20.Nagu kits kahe heinakuhja vahel. 7 21.Nagu kivi kaelas. 22.Nagu orav rattas 23.Nagu silgud pütis. 24.Nagu sukk ja saabas.. 25.Nagu öö ja päev. 26.Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. 27.Nokk kinni, saba lahti. 28.On pigis. 29
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Juurikas JALGPALL Referaat Juhendaja: õp N. Härsing Keila 2008 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 1. Jalgpall.....................................................................................................4 2. Väljak.......................................................................................................5 3
KÕRBETAIMED OKOTILJO USA edelaosa kõrbetes kasvav ligemale 10meetriste okkaliste vartega taim. Kuivaperioodil langetab ta lehed, et niiskust kokku hoida. Vihmade saabudes kasvavad okaste vahele uued lehed. Kui vett on piisavalt, ilmuvad okstele veripunased õisikud. VELVITSIA Sellel kummalisel taimel on ainult kaks narmendavat rihmataolist lehte ning vägev juurikas, mis ülalt võib olla kuni 1 meetri jämedune.Ta kasvab Namibi kõrbe kivistel lagendikel.Velvitsia on tegelikult kääbuspuu, mis võib elada tuhat aastat ja kauemgi. Võhma Gümnaasium 2001 HAVORTIA kasvab veidi varjulisemates paikades kivide või teiste taimede külje all.
FRYDERYK CHOPIN 200 Maiken Vuks 10.B Tallinn 2010 Sissejuhatus Mina käisin kuulamas Jubilate kontserdisarja Fryderyk Chopin 200 kontserdit 11.märtsil 2010 kell 18:00 Eesti Muusika ja Tantsuakadeemias. Esitusele tulid Fryderyk Chopin'i teosed tema 200nda sünnipäeva puhul. Esinesid EMTA klaveriosakonna õppejõud : Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa, Age Juurikas, Ada Kuuseoks, Kai Ratassepp, Ivari Ilja, Tanel Joamets, Marko Martin, Mati Mikalai, Toivo Nahkur, Lembit Orgse ja Ralf Taal. Kava Ivari Ilja esituses Nokturn H-duur op 62 nr 1 Ada Kuuseoksa esituses Barkarool Fis-duur op 60 Tanel Joametsa esituses Polonees f-moll op 71 nr 3 Mati Mikalai esituses Ballaad g-moll op 23
ühel juhul pandud tema artiklile uus pealkiri, mis rääkis artikli sisule otse vastu.55 Interneti kui infovahetamiseks mõeldud keskkonna puhul unustatakse tihtipeale elementaarsemadki autoriõiguse reeglid, kuna võõraste kätega loodud materjali on väga lihtne kopeerida ja edasi juba oma nime all levitada nii teksti, pilte kui multimeediaelemente saab Internetist kopeerida vaid mõne hiireklõpsuga. Pille Juurikas uuringus intellektuaalse omandi kasutamise kohta selgus, et õpilased viitavad suhteliselt vähe oma töödes autorile ja algallikale. Plagiaat on võõraste mõtete, ideede või andmete kasutamine ilma korrektse viitamiseta. Plagiaat on karistatav nii tahtliku tegevusena kui ka viitamisreeglite mittetundmise tõttu.56 Viidata tuleb kahel põhjusel:57 1. selleks, et välistada autorikaitset käsitlevate õigusaktidega vastuollu sattumist; 2
Ta on mitmeaastane suvehaljas eostaim, mis kasvab kuni ühe meetri kõrguseks. Paljuneb vegetatiivselt risoomi abil, generatiivselt eostega. Eelistab varjukaid niiskeid segametsi või võsastike: laane-,salu-, lammi- ja lodumetsas. Teda kasvatatakse ka ilutaimena aedades. Maarja-sõnajalg on üks levinumaid põhjapoolkera parasvöötme taimi. Teda leidub peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias. Eestis on ta tavaline. Maarja-sõnajala juurikas (risoom) on mürgine. Teda on rahvameditsiinis kasutatud juba rohkem kui kolm tuhat aastat. Maarja-sõnajalast saab abi paelusside vastu. Kui rohtu sisse võtta, siis halvab see paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoida. Pikemal mõjutamisel võib paeluss isegi surra. Inimene ei ole nii tundlik neile mürkidele, kuid mõne tunni pärast võivad nad halvata ka inimese silelihaseid. Seepärast on tingimata vajalik, et paar tundi peale rohu
annaabi.ee 
