1. Milles seisnes skolastilise meetodi uudsus? Kui varem arutleti tekstide üle ja vaieldi üheskoos, siis nüüd hakati argumenteerima ja kriitilist vaimu süvendama. Nad püüdsid religioosseid küsimusi selgitada loogika ja teaduse abil. Püüti mõistust ja usku omavahel lepitada ja suuremat rõhku pöörati mõistmisele ja maailma tundmaõppimisele. 2. Miks sobis skolastilise meetodi arenguks kõige paremini ülikool? Mungad kloostrites tegelesid enamasti ennast üksi harimisega. Üksi ei oleks saanud ju argumenteerida, samuti ülikoolis said kõik isiklikult oma arvamust avalikult välja öelda ja siis korrati üle õppejõu arvamus. 3. Millised olid skolastilise meetodi varjuküljed? Need olid vastuolus kloostrikooli vaimsusega. Arnes nii kiiresti edasi, et osad ei suutnud järge pidada. 4. Kas nõustud väitega, et vaidluses ehk dispuudil selgub tõde? Ei, sest ikkagi on igal inimesel oma arvamus, seda tihti ei saa muuta, samuti inimesed ei mõista kõiki seadus...
Sissejuhatus………………………………………………………………………..3 Thomas Aquino……………………………………………………………………4 ``Viis Teed``.............................................................................................................5 Filosoofia kui kiriku teenjatüdruk.........................................................................5-6 Skolastika.................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................7 Sissejuhatus Kasutasin oma referaadis kolme allikat. Nendeks allikateks on raamat``50 klassikut: filosoofid`` Edmund Jacobi kirjutatud ja ``100 tähtsamat mõtlejat`` Philip Stokese kirjutatud ning veel ma kasutasin Estrist võetud Taavi Laanepere magistritööd
isikutega. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest HARIDUS 7 Vaba kunsti: 1) Grammatika 2) Retoorika 3) Dialektika 4) Geomaatria 5) Aritmeetika 6) Astronoomia 7) Muusika Õppevormid : 1) Loeng 2) Dispuut NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT SKOLASTIKA · NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT · EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT · SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID · KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS · KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. Kooli haridus : · ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI- JA KIRIKUKOOLIDES · EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI
RISTIUSK & KIRIK Kevin Kuhi 10.B 2014 SKOLASTIKA Kooliteadus, kooliõpetus. Tugines muistsetele autoriteetidele(Piibel ja muud antiikteosed) Tuntumad kirjamehed Peamiselt ladina ja kreeka kirjanikud Tuntum Platon, Aristoteles, Hippokrates, Ptolemaios. Teoste sidumine loogikaga Teos ütles üht, mõistus teist. Arvamus, et papadel on juba kõik kirja pandud. Teoloogia Usuteadus Kõrgem positsioon keskajal teistest teadustest. Tradsiooniliselt mainitakse neid ka nimestikes esimesena Aquino Thomas (1225-1274)
Sajandil · Cambridge'i ülikool · Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astronoomia · Geomeetria · Muusika Triivium: · Grammatika · Retoorika · Dialektika Õppevormid · Dispuut · Loeng Kunstideteduskond (filosoofiateaduskond) · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond Ülikooli struktuur · Rektor · Doktorid/Magistrid · Bakalaureused · Tudengid Skolastika · Piibel + antiikautorite teosed · Aristoteles · Loogika · Aquino Thomas -Pühakirja ja antiikfilosoofide vaated pole vastuolus -Usutõdesi pole vaja põhjendada Skolastika maailmapilt · Ptolemaiose teosed (Egiptuses tegutsenud hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks.) · Skolastikud uskusid, et Maa on kera kujuline ning asub universumi keskpuntis. (Päike, kuu ja tähed tiirlevad
Millised olid Aquino Thomase skolastika põhiseisukohad? Aquino Thomas oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Ta sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas tõenäoliselt 1225. aasta alguses Napoli territooriumil oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. 5 aastasena läks kloostrisse õppima, seejärel hakkas ta rändjutlusajaks. 22. aastaselt hakkas ta ise Napolis õpetama ja avaldas oma esimese teose. Kirjelduste järgi oli Aquino olnud veidi tüse ning tõmmu. Suurt kasvu, suure peaga ja pool kiilakas. Thomas uskus, et inimese hing on sündides tabula rasa ehk valge leht ning kõik teadmised tuleb omandada meelekogemuste kaudu. Thomas uskus, et igal elusolendil on hing, mis annab kehale kuju ja on selle ühtsuse printsiip ning inimene on psühhofüüsiline tervik. Füüsiline surm pole meie lõpp. Thomas on oma aja filosoof, mis tähendab, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga. Ta oli Aristotelese andunud fänn ja seega ta põimi...
docstxt/1323275226154389.txt
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik)
Skandinaavia maade , Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. skolastika keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, millele toetus ka teadus koraan islami püha raamat Muhamed oli islamiusu prohvet (esimene, kes kuulutas islami usku) ja mõningate Araabia hõimude ühendaja
Püha vaim = isa ja poeg Püha vaim = isa Armulaual ainult leib Armulaual leib ja vein Hapendamata leib Hapendatud leib Ristimärk = viie sõrmega Ristimärk = 3 sõrmega Jumalateenistus = ladina keelne Jumalateenistus = kohalikus keeles Vaimulik = vallaline Vaimulik = ei pea olema vallaline 7. Ülikoolid ja skolastika Esimene ülikool oli Bologna ülikool Bolognas. Loodi 1119. aastal. Õppekeel: ladina keel. Teaduskonnad: arstiteaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond (usuteadusk. oli kõige tähtsam). Kõik pidid läbima nn. „vabade kunstide “ teaduskonna. Õppetöö vormid: loeng ja dispuut. Skolastika – filosoofiliste õpetuste kogum, mille usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Tuntuim skolastik oli Aquino Thomas. Ta väitis, et inimmõistus saab aru usutõdedest
Vanim ülikool - Bologna ülikool 1119 (privileegid 1158) - Õpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid - doktoreid. juhtis rektor. 12. saj Pariisi ülikool, juhtis kantsler.. Oxford, Cambridge, Salamanca... Eeskujuks sai Pariisi ülikool. Alustati kunstide teaduskonnast, hiljem sai valida ka usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Valiti juht, kes sai ametinimetuseks dekaan. Ülikooli privileegid ja luba saadi paavstilt, hiljem riigivalitsejatelt. Skolastika ülikoolides viljeldud teadusi nimetati skolastikaks. Iseloomulik joon on toetumine autoriteetidele - hüljati kogemus. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. 1210. tühistatud keeld Aristotelese teostel tühistati 1270. Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus Vastandiks skolastikale, kogemusele rajatud teadus. (matemaatika, füüsika ja astronoomia) Roger Bacon lähtus araabia käsikirjade uurimisest, kuid tegi seekõrval ka keemia ja füüsika katseid.
1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis.AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast.Oma tähtsaimas teoses ,,Summa Theologiae" seletas ta usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda.Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi.Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on. 1
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6
aktiivne ja passiivne, avalik- ja privaatsfäär, see oli heaks pinnaseks feminiinse ja maskuliinse teaduse tekkeks. b) Hierarhilises maailmakäsitluses on kõikidel olenditel, inimestel ja loomadel enam vähem kindel koht ning olemise eesmärk. Milles seisneb keskaegse filosoofia eripära? Keskaegse filosoofia eripäraks on selle seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Mille poolest erinevad patristika ja skolastika? Patristika(2.-8. saj) on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Skolastika(9.-14. saj) on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? Nominalism eitas üldist reaalsust, üldmõisteid pidas keelemärkideks, millel tegelikkuses ei ole vastet. Realismi kui nominalismi vastandi
Keskaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: patristika 2.-8. pkr Kirikuisade ajajärk, jagunes kaheks perioodiks: 1. kristliku mõtte kujunemisaeg, mida iseloomustas võitlus paganliku filosoofia vastu. Kestis kuni kristluse saamiseni Rooma impeeriumi riigiusuks; 2. kirikliku mõtteviisi kujunemisaeg, mille käigus formuleeriti suurem osa kristlikest põhidogmadest, mida ametlik kirik pidas eksimatuiks ja ümberlükkamatuiks. skolastika - 9.-14. sajand Püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil · eelskolastika, · kõrgskolastika, Aquino Thomas · järelõitsengu ja langusajastu, · ilmaliku filosoofia kujunemisaeg, üleminekuperiood keskaegselt kiriklikult mõtteviisilt ilmalikule mõtteviisile Koolkonnad ja universaalide probleem Universaalid- abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud. Universaalide probleem seisneb selles, kas nad on
õigusteaduskonnas, arstiteaduskonnas või usuteaduskonnas. Õppetöö toimus loomulikult ladina keeles. Peeti loenguid ja dispuute. Loengul luges õppejõud raamatut ette ja üliõpilased kirjutasid selle endatarvis üles. Dispuutidel arutati loengus kuuldut ja vaieldi sellega seoses esile kerkinud probleemide üle. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Õppeaeg ülikooli polnud piiratud. Tavaliselt kestis see 8 aastat. *Skolastika Kekaegset filosoofiat nimetatakse tavaliselt skolastikaks. Skolastikute eesmärk oli võimalikult hästi Jumalat tunda. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Ta leidis et pühakiri ja Kreeka filosoofide vaated poledi vastuolus, sest üks on usutõde ja teised teaduslikud tõed. Katoliku lorok kuulutas hiljem Thomase õpetuse ainuõigeks ja tema enese pühakuks. *Muud teadused Lisaks tegeldi ka astroloogia, eht tähtede järgi ennustamisega
õndsaks saada-> ainult usu kaudu. Thomas Müntzer Saksa talurahvasõja üks juhte. Taotles jumalariigi loomist maa peal. Urlich Zwingli Johann Calvin Henry VIII Felippe II tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu. Sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Riietus ja kombed said maailmamoeks. Toetas vastureformatsiooni. Mõisted: Renessanss Antiikkultuuri taasväärtustamine Humanism ausse tõsteti kõik inimlik Skolastika keskaegne filosoofia, mis ühendas hellenistlikud seisukohad kirikudogmadega (asjad mis toimuvad jumalaarmeest) Utoopia kr.k maa eikuskil, Thomas More tuntuim teos, asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Puudub eraomanus ja kehtib üld töökohustus, mis pole kurnvav ega tekita vastuseisu. Raha pole tarvis. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Machiavelli. Geotsentrism Heliotsentrism päikesekeskne
Seega peavad nad ikkagi kas asjades enestes või neist eraldi eksisteerima. Patristika Kirikuisade õpetus. Kujutab endast kristluse filosoofilist põhjendamist ja ta peab jumala ilmutust kõrgemaks inimese tarkusest. Väideti, et pärast kristlust pole enam teadmistejanu ning pärast evangeeliumi pole uurimusi. Usk võib lähtuda ka absurdsusest. Augustinius (354-430) näitas, et kristlus andis talle tõe ja vastuse kõikidele küsimustele. Isemõtlemine on võrdne saatanlusega. Skolastika Usulis-filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet püüti põhjendada loogiliste arutluste abil. Arendati formaalloogikat. Skolastika iseseisvus teoloogiast tulenes eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Universaalidel on skolastika seisukohalt 3 eksistentsi: 1.Nad eksisteerivad enne asju jumalas tema ideedena, mille järgi jumal loob asju. 2
Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis. AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast.Oma tähtsaimas teoses ,,Summa Theologiae" seletas ta usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi. Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on.
Aurelius Augustinus - sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Tema seisukohast ei ole olemas ,,loomulikku inimest", vaid konktreetsel lagnenud ja lunastatud inimesel on üleloomulik kutsumus ja eesmärk. Tertullianus- Oli kristlane. Tema kõige olulisemaks ja tuntumaks teoseks peetakse Apologogetiomu. Mis astub välja kristlaste kaitseks. Aquino Thomas- oli Aristotelese ,,ristija" Mõistus on usukõrval aksepteeritud. Ka usuga saab tõde tabada. Looja on inimese varustanud mõistusega. Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. III Mõisted Tuleb tunda alljärgnevaid mõisteid, kusjuures tuleb osata eristada mõiste tõlget ja tähendust (nt demokraatia tõlkes: rahva võim; tähendus: riigikord, kus riigi kodanikud saavad osaleda riigipoliitikas kas otseselt (hääletus, koosolek) või kaudselt (kodanikest valitud esinduskogud kohtud, parlament jne))
Vastused 1. Mis oli teadusrevolutsioon? Teadusrevulutsioon oli kiire teaduse areng. 2. Millal see toimus? 16.-18. sajand. 3. Mis teadusrevolutsiooni käigus muutus või miks see oluline on? Teadusrevulutsiooni käigus toimusid murrangulised nihked inimeste teadmistes maailma kohta ja teadmiste kogumise meetodid. 4. Mille poolest erinevad üksteisest keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus? Keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus erinevad selle poolest, et keskajal läheneti kõigele loogiliselt, aga toetuti peamiselt dogmadele (tõdedele, milles ei kahelda) ja tänapäeval tehakse katseid ja kontrollitakse kõike üle. 5. Mida tähendab empiiriline meetod või empiiriline teadus? Meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. 6. Millise avastuse poolest on tuntud Mikolaj Kopernik? Ta avastas 16. sajandil, et Maa tiirleb ümber päikese, mitte päike ümber Maa. 7
Oxfordi ülikool Salamanca ülikool 1119.a. asutatud Bologna ülikool. 05.01.13 Õppevormid Loeng Dispuut 05.01.13 Trükikunst Euroopas 1440 05.01.13 Ebateadused Astroloogia- Ennustamine tähtede järgi Alkeemia- Püüd valmistada "Tarkade kivi", mis muudab kõik kullaks 05.01.13 Skolastika 1. Eelskolastika 8-12 saj 2. Kõrgolastika 12-13 saj 3. Hilis- e järelskolastika 13-15 saj Täielikult ristiusule ja piiblile pühenev õpetus, mis aksepteeris ka Aritotelest. 05.01.13 05.01.13 Leonardo da Vinci 05.01.13 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/paber_trukikunst_khenking.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/hiliskeskaeg_karoliinekorol.htm http://wiki.zzz.ee/index
kunstnikud maksuvabastust. Ma ei ütleks, et tänapäeval vabastab kunst inimese vigadest jne, sest seda aitab teha psühhoteraapia, kuid kõik on kõigile erinev. 6. Vaatle joonistust seitsmest vabast kunstist. Milliseid mõtteid ja küsimusi see tekitab? Miks ei ole igal inimesel asju, mis neid seostaks nende valdkonnaga? Miks nad kõik kannavad rohelist, punast või sinist? Miks on kõik tähtsad inimesed sellel pildil naised, kuid mehed õpivad? 7. Miks tekkis skolastika?’ Ülikoolide rajamine muutis põhjalikult teadmiste edasiandmise ja teadusliku mõtlemise viise. Kloostrites olid mungad enese harimisega tegelenud enamasti üksinduses, mediteerides piibli ja teiste autoriteetsete tekstide üle. Ülikoolides toimus õppetöö loengute ja dispuutide vormis, kus tekstide üle arutleti ja vaieldi üheskoos. Oluliseks said argumenteerimisoskus ja kriitiline vaim. Nii tekkis 12. sajandil uus teadusliku mõtlemise vorm, mida nimetatakse skolastikaks
Aritmeetika- et saaksid aru, kui sind petetakse Astronoomia- kalendri valmistamine Muusika- kirikus lauldi palju Kes käisid ülikoolis? Tulevased preestrid ja mungad. Mida õpiti ülikoolis? Õigusteadust, arstiteadust, usuteadust. Kuidas õpiti ülikoolis? Peeti loenguid ning dispuute. Mis oli skolastika? /A.Thomas/ Keskaegne filosoofia. A.Thomas oli selle aja kuulsaim skolastik. Mis oli alkeemia? Teadusharu, mille eesmärk oli valmistada Tarkade kivi. Mis oli katedraal? Peakirik ehk toomkirik. Iseloomustage gooti ja romaani stiili? /ajastu, tunnused/ Gooti: XIII-XIV sajandil
ajaloo kt kordamine ptk 20-22 ptk 20 Linnade teke ja linnakultuur Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga Linnamüüride vahele elas vähem kui kümnendik inimeste koguarvust Hoolimata kõigest etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli seda alles 10.-11. sajandist Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu üldse mingit tähtsust Vanaaja ja keskaja linnad erinesid omavahel täielikult Võrdlemisi palju võttis aega uue linnavormi kujunemine kaubandus käsitöö Pikka aega moodustasid linna ja maa ühtse majandussüsteemi ka linn oli pool agraarne Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal) Rikkamad linnaelanikud üritasid jäljendada maaülikude eluviisi, ehitades en...
Keskaegne filosoofia Dualistlik maailmakäsitlus oli vastandamine, nt: taevane ja maine jne., oli harmoonia. Samas kui hierahiline maailmakäsitlus oli astmeline ehk igal asjal on Jumala poolt ettenähtud koht. Keskaegse filosoofia eripära seisneb selles, et see muutus maailmaseletuse vahendiks. Patristika üritab usulist maailmavaadet põhjendada filosoofiliselt samas, kui skolastika üritab seda põhjendada loogiliste arutluste abil. Realism väidab, et üldmõiste on üle üksikmõiste, kuid nominalism väidab, et üksikmõiste on ainus reaalne mõiste. (Eksisteerivad vaid üksikesemed) Müstitsism väljendus isikliku suhtega kõrgema olendiga. (ekstaas jne.)
Reformatsioon Katoliku kiriku vastane usupuhastusliikumine. Lutheri ideede alusel puhkes Talurahvasõda (1524-1525). Ususõda vallandas kaose Prantsusmaa ühiskonnas. Ignacio Loyola rajas Hispaanias jesuiitide ordu. Erasmus Rotterdamist Tolle aja Euroopa kuulsaim humanist. Õppis usuteadust ja teoloogiadoktoriks. Avaldas Uue Testamendi ladina keeles (1516). Julge kriitik Katoliku kiriku suhtes. Kuulsaim teos "Narruse kiitus", milles ta naerab välja elukauge skolastika ja raamatutarkuse. Samas rõhutab kristluse tähtsust. Thomas More Tegi poliitilist karjääri. Anglikaani kiriku pooldaja. Suurim teos"Utoopia", mille avaldas 1516 aastal. Teos räägib autori ideedest ühiskonnas. Mõnedki ideed on aidanud rajada tänapäeva ühiskonda. Tänan kuulamast
Uppsala ülikool. Ülikooli ülesehitus Õppejõud, keda nim magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või koguni erimaadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondadesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Nii õppetöö kui ka suhtlemine toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi s.o rektori. Mis on skolastika? Ülikoolides viljeldud teadust nim skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühitada. Kiriku- ja vaimuelu Kloostrite teke Keisrivõimu langemine Lääne-Euroopas suurendas piiskopi religioosset ja poliitilist võimu tähtsust. Kogu kristlik maailm oli juba vanaajast peale jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Arvukad mungad ja vähemal
· Ülikooli privileegid andsid neile vaimulikega võrdsed õigused 19) Milles väljendus keskaegse kõrghariduse rahvusvaheline iseloom? · Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või maadest ja jagunesid omaette ühendustesse · Kogu õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles eri maade õppejõud ja üliõpilased said ühtviisi hakkama 20) Milline oli skolastikute arusaam tõeste teadmiste päritolust? Kuidas kasutas skolastika antiigipärandit? · Teadmised tuginevad muistsetele autoriteetidele, kelle seisukohti tuleb loogika abil tõlgendada · Skolastika püüdis sobitada antiikõpetuste ja pühakirja ehk mõistuse tõdede ja usu tõdede seisukohti
• Neoplatonism • Müstilised aspektid • Platooniline filosoofia + heebrea religioon • Inimlike kirgede teemad • Üksikisiku surematus PLATONISMI MÕJU • Augustinuse taust • Vihkab muutusi • Jumalariik ja Saatanariik • Teoloogide kaitsepühak • Maalidel kujutatakse: • Mitra ja ametisauaga • Must mungarüü • Leegitsev süda • Kolme noolega läbistatud süda ÕPETUS • Skolastika: • Keskaegne filosoofia • Loogiline arutlus • “koolifilosoofia”, “koolitarkus” KASUTATUD KIRJANDUS • http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/kirikuisad/pFCha_augustinus.php • http://www.cliffsnotes.com/literature/s/st-augustines-confessions/st-augustine-biography • https://simple.wikipedia.org/wiki/Augustine_of_Hippo • http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/filosoofia.htm • http://www.loodusajakiri
Keskaeg- mõisted 3 ketser- paavsti võimu ja katoliku kiriku kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks inkvisitsioon- katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks skolastika- keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma doktor- (ladina keeles doctor- õpetaja) õppejõud keskaegses ülikoolis; tänapäeval teaduskraad bakalaureus- (ladina keeles baccalaurius- teadusliku kraadiga isik) vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, oli omandanud alama astme õpetuse ja võis nooremaid õpetada romaani stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XI-XII sajandil, kõige selgemaks
· Linnakoolid · Toomkool ehk katedraalikool- õpetus oli vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke, õpetati peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ÜLIKOOL · Õppevorm oli loeng ja dispuut (arutelu, avalik vaidlus) · Õppisid ainult noormehed · Oli tasuline · Õppimine toimus ladina keeles · Seisnes teksti pähe tuupimises · Oluline oli püsivus · Õpingud kestsid tavaliselt 6 aastat · Eesmärk oli koolitada vaimulike · Ülikooli struktuur on sama mis praegu · Ülikoolidel vahel ei tehtud, oluline oli inimene kes pidas loengut · Tudengid elasid kogukondades
kirikuisade tekstidel. 3. Iseloomusta linnade rolli keskaja kultuurilises muutumises. Linnades hakati raamatuid valmistama ja elavnes raamatukaubandus, koolide laiem levik aitas kaasa linnade arengule, sest haridus andis inimestele võimaluse ühiskonnas edasi liikuda, nt alustada oma äri või teha karjääri linna teenistuses. 4. Mille poolest erines skolastikute arusaam tõsikindlast teadmisest varasemate õpetlaste arusaamadest? Skolastika on keskaja filosoofias õpetuse kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika alusel. Üritati teha rohkem vaatlusi ja katseid. Põlati füüsikat, kuna see tegeles mateeria, mitte vaimse maailmaga. 5. Miks andis ülikoolide teke Euroopa kultuurile uue arenguimpulsi? Tekkis uus ühiskonnakategooria, kelleks olid õpetlased ja õppejõud. Õpiti loengute ja dispuutide käigus. Kasvas ja arenes linnaühiskond, mis tõi kokku erinevaid
9. Rahvameditsiin (eripärad ja elujõud); Rahvameditsiin sõltub erinevatest taustajõududest, alustades looduskeskkonnast ja lõpetades ühiskondliku süsteemi ning religiooniga. Rahvameditsiini iseloomustab paindlikkus ja kohanemisvõime, mis tähendab olulist eelist biomeditsiini ees. Rahvameditsiin suudab kergemini kohaneda patsiendi isikust lähtuvate probleemidega. Rahvameditsiin annab patsiendile suurema valikuvabaduse. 10. Skolastika mõju keskaja meditsiinile Keskaegne skolastika- oli (religiooni)filosoofia, mille puhul eeldati tõeni jõudmist loogilise arutluse abil. Keskaegse meditsiini (nagu kogu teaduse) arengule jättis skolastika oma jälje. Arvati, et kogu vajalik teadmine on võimalik tuletada abstraktselt. Eeldati, et autoriteedid – kirikumehed, aga ka teaduse ja meditsiini klassikud – on kõik tarkused juba kirja pannud. Autoriteete kritiseeriti vaid mõnele teisele autoriteedile toetades
Üliõpilased olid enamasti 15-25 aastased noormehed Naised õppida ei tohtinud kuna üliõpilastel oli vaimulik staatus Õpingud kestsid tavaliselt 6 aastat Õpiti kunstide teaduskonnas seitset vaba kunsti Peale õpinguid sai jätkata: 1) usuteaduskonnas 2) õigusteaduskonnas 3) arstiteaduskonnas Õppetöö algas hommikul kell 5-6, kõik loengud olid kohustuslikud 2 õppetöö vormid olid: loengud ja dispuut. Keskaja teadus-skolastika: Ülikoolides viljeldud teadus Tähtsad olid muistsed autoriteedid (piibel; kirikuisade ja antiikautorite teosed) Aristotelese; Platoni; Hippokratese; Ptolemaiose seisukohad Aristoteles-Kõige hinnatum autoriteet Autoriteetite teoste lugemine, kommenteerimine, nende kommentaaride kommenteerimine Maailmapilt: Ptolemaiose teostest olenes õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist. Usuti seda, mida nähti silmaga Kirik suhtus astroloogiasse taunitavalt
* kristlus * kirikureform- range kord * ristiusk vs. paganlus * draama * koolid tekivad 2. Kiriku ja usus roll keskaja kultuuris * tähtsal kohal * katedraalid, kui jumalariigi kehastused * koolid saavad alguse > ülikoolid maa peal esimesed Itaalias * kirikureformid * kristlik võim vaenujalal ilmaliku * skolastika (oluline mõju teadusele) võimuga * Aquino Thomas * mõjutab kirjanduse arengut * mõjutas draamazanrit (piiblitegelaste * mungaordud lood; üldiselt kirjandust) * arhitektuur ja kujutav kunst 3. Iseloomusta linnakultuuri * horisontaalkultuur * NARR (suur võim, kriitika) * kitsad tänavad, ööseks tänavad lukku * karneval
Sparta, Ateena, Korintos olid polised. Must surm - 3-aastane pandeemia, kus teine aasta oli kõige suurema hukkunute arvuga. See oli katk, mis levis näriliste kaudu ning kirpude hammustuste kaudu (sai alguse Hiinast). Arvati, et musta surma surid inimesed, keda Jumal tahtis karistada, kuid tegelikkuses oli põhjuseks see, et katk ei levinud inimestelt inimestele ning maakohad, mis olid hõredamini asustatud, ei levitanud kirpe ega närilisi nii palju, mille tõttu ei levinud haigus nii palju. Skolastika - kooliõpetus, kooliteadus. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele. Mis ajastu ja sündmusega olid seitud järgmised inimesed? Perikles, Aleksander Suur, Aquino Thomas, (üks idamaa geograaf, kahtlase nimega) mõned inimesed veel (Rooma) https://docs.google.com/document/d/1SESNlIbtRy8fnFSluW6N_YWODIKT1bZvrF_DiO0xqDA/edit?usp=sharing Perikles - klassikaline ajajärk, Ateena riigijuht
Keskaja algus 476 Jeruusalemma vallutamine 1099 Kõrgkeskaeg 11 - 13 saj Karl Suur kroonitakse keisriks 800 Riia linna asutamine 1201 843.a.- Verduni lahing 1119.a - Bologna ülikooli asutamine 1054 – Kiriku lõhe 1000.a.- Viikingite jõudmine P-Ameerikasse Ketser – kristlane, kelle tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku omaga. Inkvisitsioon – kiriku kohus ketserite üle Läänisüsteem – maavaldus koos talupoegadega(lään=sõjakäigud) Gild- kaupmeeste/käsitööliste ühing Skolastika-keskaegne filosoofia Koraan-islami usu pühakiri Klooster-eraldatud munkade elupaik Ketserlus-usust taganemine Piibel- ristiusu pühakiri Trubaduur-rändlaulik Keiser-impeeriumi juht Saaga-kangelaslaul Põllumaa jagunes- talivili, suvivili, kesa - 3 väljasüsteem Islami usu pühakiri- oraan Kaubalinnade liit Põhja- Euroopas - Hansa - Liit Linnavalitsus keskajal- raad Usuteadus - teoloogia Ülikooli juht- rektor Keskaegne filosoofia- skolastika
Euroopa keskaja lõpp: 1492, Kolumbus avastas Ameerika. Eesti keskaja algus: 1227, muistne vabadussõja lõpp. Eesti keskaja lõpp: 1583, Liivi sõja lõpp. Keskaja jagunemine: Varakeskaeg 5-11 Kõrgkeskaeg 11-14 Hiliskeskaeg 15 lõpp Mõisted: 7 vabat kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiikriigis. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj. Lääniaadlike seisus. Põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides.
Tugev kuningavõim kujunes Inglismaal, Prantsusmaal ja Hispaanias . Saksamaal ning Itaalias säilis riiklik killustatus. Põhja-Euroopas kujunesid välja Taani ja Rootsi rahvusriik. Ida- ja Kagu-euroopas domineerisid Poola-Leedu , Venemaa ja Türgi. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastuleandnud nimeks renessanss ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nimetatakse seda ka humanismiks. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Ka keskajal oli kirik ja skolastika suhtunud antiikkultuuri lugupidavalt, toetades oma õpetust antiikautoritelt pärit seisukohtadega.Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. Eeskuju võeti ka antiikkunstist. Keskaja inimesed olid alasti inimkeha kujutamist sajandeid vältinud , Kreeka ja Rooma kunstis oli see aga peaagu rõhutatult esile toodud ning see sobis hästi humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest. Kunsti kaudu
Tekkisid paikkondlikud ühendused e natsioonid ja universiteedid. Lõpuks tähendas universitas tervet ülikooli. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikool valis endale juhi rektori (valitseja), õppejõud määrasid dekaani (kümnik). Õppetöö ülikoolis. 7 vaba kunsti: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika (arvutamine), geomeetria (kujundid), astronoomia (täheteadus), muusika (ja kirjandus). Skolastika. Skolastika ülikoolides viljeldud teadus, kooliõpetus, -teadus. Tugines muistsetele autoritele ning nende seisukohtade tõlgendamisele loogika abil. Teati Platonit, Aristotelest, Hippokratest ja Ptolemaiost. Aristotelesest sai hinnatuim autor Piibli kõrval. Skolastika üks peamisi probleeme oli Pühakirja ja antiikõpetuste ühitamine. Maailmapilt: astronoomia, astroloogia ja geograafia. Ptolemaiose teostel põhinev teadmine. Arvati, et maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis
ta isiklikult vabaks ning seal ei ,,kuulunud'' talupoeg kellelegi, kelle põldudel ja majapidamises ta pidi töötama. TEADUS JA ÜLIKOOLID KESKAJAL Õpik " Inimene,ühiskond, kultuur keskaeg" lk 180-187 1. Mis oli järgmiste koolide õpetuse eesmärk: 1) Kloostrikool 2) Põhikool 3) Abakusekool 2. Võrrelge keskaegset ja tänapäeva ülikooli, leidke sarnasused ja erisused. 3. Millega tegeles skolastika? Kes oli tuntuim skolastik? 4. Millised olid teadmised: 1) Astronoomias 2) geograafias
1) Panteon 2) Colosseum 3) akvedukt 9. Millistes kultuurivaldkondades, tooge väidete kinnitamiseks näiteid: 1) jäid roomlased kreeklastele alla 2) ületasid kreeklasi 10. Millised tegurid aitasid kaasa kristluse levikule Rooma riigis? KESKAEG. 1. Mõisted: naturaalmajandus, parlament, tsentraliseeritud monarhia, senjöör, feood, vasall, pärisori, kirik, klooster, vaimulik ordu, ketser, inkvisitsioon, skolastika, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, islam, koraan, kalifaat 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech, Karl Suur, Innocentius III, Muhamed 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? 4. Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused? 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 8
Nende lemmiktegevused olid jahipidamine, pidutsemine ja turniirid. Rüütlid elasid kindlustes ja linnustes. *Magistraat oli linnapea, raad linnavalitsus, tsunft käsitööliste ühing (õpipoiss-sell-meister), gild kaupmeese ühendus (koostöö arendamiseks) ja Hansa Liit kaupmeeste kaubalinnade liit, läbi selle kaubeldi. *Peamiseks teadmiste allikaks olid keskajal piibel ja antiikautorite teosed. *Keskaegset filosoofiat kutsuti skolastikaks, ning selle esindaja oli Aquino Thomas. Skolastika kõrgaeg oli 11-12.saj. Skolastika uskus, et kõik põhineb piiblil. *Ülikoolid võrsusid kiriku- ja linnakoolidest. Esimene ja mõjukam ülikool oli Bologna Ülikool (1088). Ülikoolide teaduskonnad olid õigus-, arsti-, usuteadus- ja filosoofia. *7 vaba kunsti olid ained, mis koolis õpiti vms. Need olid grammatika, dialektrika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. 4. ILMALIK JA VAIMULIK VÕIM *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (8-19.saj eksisteeris).
Vaimulik rüütliordu Munksõdurite ordu, eesmärgiks kaitsta Püha Maa valdusi Püha Maa Jeruusalemm Paaz Rüütliks saamise I etapp, poiss õppis seltskonnakombeid Linnaõigus Linna sõltumatus teha otsuseid Raad Linnavalitsus Bürgermeister Rae tähtsaim liige Oldermann - Gildi, tsunfti või muu organisatsiooni esimees Tsunft Käsitööliste ühendus Skraa Tsunfti põhimäärus Gild Kaupmeeste ühendus Hansa Läänemerd hõlmav kaubalinnade liit Skolastika Ülikoolides viljeledud teadused kokku Empirism Kogemusele rajatud teadus (mata, füsa) Universitas Ülikool Rektor (keskaja ülikoolis) Ülikooli juht Dekaan Õppejõudude valitud juht Karavell Kaugsõidulaev, võis sõita ookeanil Tordesillase leping Leping Hispaania ja Portugali vahel, jagati Lõuna-Ameerika Reformatsioon Kiriku ja Ühiskonna muutumine ristiusu puhastamisega Hussiidid Jan Husi õpetusest alguse saanud liikumine Indulgentsid Patulunastuskirjad
ehk doktoreid. Ülikoolidesse valiti juhid ehk rektorid.Ülikoolid said enda. Euroopas on vanim teadaolev ülikool Bologna ülikool. Keskaegses ülikoolis oli neli teaduskonda: filosoofia, arstiteadus, usuteadus ja õigusteadus. Ülikoolidesse asusid õppima 13 14 aastased poisid. Õppimine oli ladina keeles. Keskaja ülikoolides arendatud teadusi nimetati skolastikaks, mille peamine õppetus oli autoriteetidele toetumine. Skolastika autoriteediks oli Aristoteles. Linnad on tänapäeva riikides tähtsad seega oli keskajal linnade teke uus arengusuund. Linnad tekkisid mere äärde. Keskaegset linna iseloomustasid 4 tähtsat punkti : käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegse linna keskel asusid katedraal ja turuplats. Turuplatsi läheduses oli ka raekoda. Kuna tunr ja kaubandus olid nõutud, tekkisid käsitöölistekihid ja spetsialiseerumine kindlale käsitööalale
(KES VÕISID KA JUBA ÕPETADA * NOOREMAD ÜLIÕPILASED KESKAEGSETES ÜLIKOOLIDES * NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT SKOLASTIKA • NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT • EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT • SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID • KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS • KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. MUUD TEADUSED KESKAJAL • ASTROLOOGIA EHK TÄHTEDE JÄRGI ENNUSTAMINE • ALKEEMIA, SELLE EESMÄRGIKS OLI
V: ei ole 15. Kas Boethius vastandab kristlust ja filosoofiat (uusplatonismi)? V: ei 16. Millist kahte filosoofi on nimetatud ,,ristiusustatud uusplatonistideks"? V: Augustinust ja Boethiust 17. Kelle filosoofia tundmine Lääne-Euroopas piirdub 13. sajandini, vaid Boethiuse tõlgitud loogikateostega? V: Aristotelese 18. Milline austav tiitel on Boethiusele antud? V: viimane roomlane ja esimene skolastik 19. Mis on skolastika? Mida tähendab schola ladina keeles? V: skolastika on kristlikku õpetust ratsionaalselt ehk mõistuspäraselt käsitlev koolkond; schola on kool ladina keeles 20. Mis on Boethiuse filosoofia keskne mõte? V: ,,Kõik õnn, olgu meeldiv või vastumeelne on mõeldud headele autasuks või korralekutsumiseks ning kurjadele karistuseks või paranduseks". Seepärast oleme nõus, et õnn on alati õiglane või kasulik, ning seega on iga õnn hea." Anselm (1033-1109) 1. Mis sajandil ja kus Anselm sündis? V: 11
Kerjusmungaordudes... Tsistertslane- katoliiklane, kes on katoliku ordus. Dominiiklane- katoliku usku munk. Augustiinlased- katoliku usku munk või nunn. Frantsisklane- ristiusu tõdede õpetaja ja jutlustaja vaeste seas. Ristisõda- kiriku poolt organiseeritud või suunatud sõjakäik. Ordurüütel/ristirüütel- munk, ei võinud perekonda luua, võitles ristiusu eest. 7 vaba kunsti- grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Skolastika- keskaja filosoofiliste õpetuste kogum. Aristotelese loogika. Humanism- inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Renessanss- periood Euroopa kultuuris 14-16 saj, inimese kesksem maailmapilt kui varem. Reformatsioon-usupuhastus on ristiusu õpetuse puhastamine täendustest ja tõlgendustest. Vastureformatsioon- Rooma katoliku kirik hakkas oma positsioone tagasi võitma. Jesuiidid- katoliikliku kiriku mungaordu liikmed.Õpetasid inimesi, rajasid koole, olid pihiisad.
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj.
annaabi.ee 
