Ei tubakale. Kallid klassikaaslased ja õpetaja. Kui tubakas 16. sajandil Ameerikast Hispaaniasse toodi, ei teatud suitsetamisest eriti palju. Kahjuks aga hakati tubakat mõne aja möödudes indiaanlaste kombel suitsetama. Sellest ajast alates on tervisele kahjuliku tubaka suitsetajate hulk järjest enam kasvanud. Tänapäeval on väga palju suitsetajaid, kuigi juba 40. aastat tagasi tehti kindlaks tubaka tervistkahjustav toime. Aga kahjuks inimesed ei teadvusta endale, et tänapäeval seostavad teadlased suitsetamisega 25 haigust. Enamik inimesi ei suitseta, kuid oma igapäevaelus nad ei pääse olukordadest, kus neil tuleb lühemat või pikemat aega olla tubakasuitsust saastunud ruumides. Sellises situatsioonis satub aga paratamatult nende organismi kahjulikke aineid ja keemilisi ühendeid, mis tekivad tubaka põlemisel. Seda nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Tähtsamad suitsetamisega seotud ha...
haigusi, mis võivad lõppeda surmaga. Eelkõige on suitsetamine kahjulik passiivsetele suitsetajale, kellele suitsuhais mõjub eriti kahjulikult. 2. Suitsetamine on sõltuvus haigus, mille üle varem või hiljem inimene kaotab kontrolli. 3. Suitsetamine on sõltuvushaigus, tubaka või mõne muu mõjuaine tarbimine sissehingatava suitsuna. 4. Inimene kaotab varem või hiljem suitsetamise üle kontrolli ja muutub regulaarseks, ehk aktiivseks suitsetajaks. 5. Päris palju on suitsetamist mõjutanud sõprade eeskuju, närvilisus või mõni muu tegur. 6. Üha enam ja enam võime veenduda selles, et suitsemine on tervisele kahjulik ning röövib meie elust mitu head aastat. 7.ÄRGE SUITSETAGE! Kasutatud kirjandus 1. www.google.ee 2. Õpik `Lausest tekstini` 3. www.miksike.ee 4. Oma teadmised 5. www.neti.ee
......................................................................................... 7 Uurimustöö.......................................................................................................................... 7 -2- Sissejuhatus Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas. Iga päev proovivad kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonas ning ,,tänu" sellele muututakse pidevaks suitsetajaks. Eestis on arvestlikult 350 000 igapäevasuitsetajat vanuses 16-64, neist iga teine sureb tubaka tarbimisega seotud haigustesse juba keskeas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Suitsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda sagedamini kopsuvähki, 6 - 10 korda sagedamini kõrivähki, 2 - 6 korda sagedamini
Tallinn 2009 Suitsetamist võetakse tänapäeval nn popilt. Enamik väikseid lapsi on näinud suuremaid tarvitamas tubakat. Sellest tulenevalt leitakse, et ka neile on see lubatud. Samas kui ka vanemad kodus suitsetavad võib see harjumus tekitada lastes huvi, mille nad üldjuhul tahavad järele proovida. Samuti hakkavad noored suitsetama, sest tahavad "olla nagu teised". Uurin linna kooli ja maal asuva kooli kuuenda klassi noorte suitsetamist. Kuidas mõjutab suur elanikkond suitsetamist? Aluseks võtan Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi ja Ääsmäe Põhikooli kuuendad klassid. HÜPOTEES: Linnakoolis Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis suitsetavate noorte arv kuuendas klassis on suurem kui maakoolis Ääsmäe Põhikoolis. AJAKAVA 1) vastava kirjanduse otsimine ja läbitöötamine 1 november 10 detsember 2) küsimustiku/intervjuu välja töötamine ja vormistamine 10 detsember 20 detsember 3) anketeerimise läbiviimine
Suitsetamise populaarsus noorte seas Suitsetamine on paljude noorte seas ärevust tekitavalt populaarne. Kui noored suitsetamisest loobuda ei suuda, sureb iga teine neist varajaselt. Suur osa noori hakkab tubakatooteid tarbima varases noorukieas. Koolilaste tervist käsitlevast uuringust “Health Behaviour in School-Aged Children Study”, kus analüüsiti 35 riigist pärit noorte suitsetamiskogemusi, selgus, et suitsetamist proovinud noorte arv kasvab hüppeliselt 11. ja 15. eluaasta vahel. 11aastastest noortest on oma sõnul vähemalt ühe sigareti suitsetanud umbes 15%. 15. eluaastaks on see arv kasvanud rohkem kui neli korda – 62%ni. Suitsetama hakkamise mõjutajateks on : ● Sõprade, vanemate ja perekonna mõju, eeskuju ● Suitsetamist hakatakse proovima varases teismeeas ● Alguses on suitsetamine n-ö seltsielu osa ning esimesed sigaretid saadakse sageli sõprade käest
Tänapäeva tänavapildis on märgata üha rohkem inimesi, kes jalutavad ringi suits suus või suitsupakk käes. Kuna uuringud näitavad, et kolmandik alla kümneaastastest lastest on juba suitsetamist proovinud, on levinud arvamus, et suitsetamine on omane vaid nooremale generatsioonile ning inimesed kasvavad sellest välja, kuid viimase poole aastaga olen siiski märganud suurt hulka vanureid, kes rahumeeli jalutavad linnapeal, ühes käes kepp ja teises sigaret. Julgen arvata, et enamik neist on alustanud juba nooruspõlves ning sattunud nikotiini-sõltuvuse küüsi. Võib-olla on just see põhjuseks, miks
igapäevasuitsetamisele üleminemist. Just sellised eesmärgid on Euroopas ühel levinumal noortele suunatud suitsetamisvastasel ennetusprogrammil, ,,Suitsuprii klassi" võistlusel. Võistluse idee hakkas Soomest 1990. aastate keskel mööda Euroopat levima. Võistlus soovib muuta suitsetamise noorte seas ebapopulaarseks. Kuna teismeeas on klassikaaslaste ja sõprade mõju kõige suurem, peaksid mittesuitsetavad klassikaaslased mõjutama teisi suitsetamist mitte alustama või maha jätma. Võistluse reeglid on läbi aastate püsinud samad. Õpilased peavad allkirjaga kinnitama, et jäävad kogu võistluse jooksul oktoobrist aprillini tubakavabaks. Kui mõni õpilane hakkab võistluse jooksul suitsetama või ei suuda loobuda, langeb klass võistlusest välja. Toimitakse aususe põhimõttel: õpilased kontrollivad enda ja klassikaaslaste tubakavabaks jäämist ise. Kõigi
Suitsetamine on kahjulik Suitsetamine on kahjulik tervisele. Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel on tubakas seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning suitsetamist peetakse maailmas tapjaks nr. 1. Maailmas sureb praegu suitsetamise tagajärjel 4,7 miljonit inimest aastas ja arvatakse et aastal 2020 sureb juba 10 miljonit inimest aastas. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 7-13 aastat vähem kui oleks võinud... Mul endal on mitu head sõpra, kes suitsetavad. Ma arvan, et enamus neist ei suitsetaks, kui nad teaks, kui kahjulik suitsetamine inimese organismile on.
Suitsetamise erinevad ajajärgud Erinevatel ajajärkudel on suitsetamisest erinevalt aru saadud, peamiselt ühiskonna ja meedia mõjutusel. Enne 20.sajandit võeti suitsetamist kui negatiivset harjumust, seostati ka prostitutsiooniga.Korralik naine ega mees ei suitsetanud, see oli pigem madalate elukommetega inimeste pärusmaa. 20.sajandi 20ndatel sai suitsetamine stiilseks tegevuseks. Filmides ja ajakirjades oli tavaline näha sigaretiga meest või naist. Filmistaaridele isegi maksti, et nad poseeriksid suitsuga. Suitsetav naine oli stiilne ja iseteadlik naine. Tänapäeval võetakse suitsetamist taas kui tervist rikkuvat ja negatiivset pahet. Ühiskond ei
C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium Mari-Liis Luukas 11.c klass Suitsetamise mõju tervisele referaat Viljandi 2008 Sissejuhatus Tubaka tarbimine on kõige olulisem haigestumuse ja suremusega seotud tervise riskitegur kogu maailmas. Kuna suitsetamist alustatakse aina enam ning aina nooremana ja noorukieas kujuneb nikotiinisõltuvus kergemini, võib arvatavasti mõne aasta pärast täiskasvanueas suur osa tõsiste terviseprobleemidega inimesi olla. Töö eesmärgiks on välja tuua kõige kahjulikumad toimed, mis inimese tervist suitsetades mõjutavad, kui suurel määral on see levinud ning kuidas suitsetamist tõkestada. Töö tegemisel kasutasin internetimaterjali, ajakirjandust ning meditsiinikirjandust.
Põhilised osteoporoosi riskifaktorid: Vanus Naissugu Osteoporoos perekonnas Eelnev luumurd Menopaus Pikaajaline glükokortikosteroidravi Kroonilised haigused Alkoholi tarbimine Suitsetamine Madal kehakaal Halb toitumine Söömishäired Kehaline inaktiivsus Sage kukkumine Lapse ja noorukieas tuleks osteoporoosi ennetamiseks vältida alatoitumist. Lapsed ja noorukid peaksid tegelema regulaarse füüsilise treeninguga, vältima suitsetamist. Noorukid peaksid olema teadlikud alkoholitarbimise riskidest. Täiskasvanueas on võimalikult suur luude tippmass parimaks kaitseks osteoporoosi eest. Osteoporoosi ennetuseks on olulised samad põhimõtted, mis lapse ja noorukieas. Toitumises on oluline piisav kaltsiumi, Dvitamiini ja valgusisaldus. Ka täiskasvanud peaksid luude tervise tagamiseks tegelema regulaarselt kehalise treeninguga, vältima suitsetamist ja alkoholi liigtarbimist
poleks nii tugev see seletab ka, miks piibutama hakkavad ka sellised inimesed, kes muidu sigarette ei suitseta. Arvatakse, et vesipiibu suitsetamine on süütu seltskondlik ajaviide, mida toetab petlik arvamus, et läbi vesipiibus oleva veefiltri tulev tubakasuits ei saa olla tervisele nii kahjulik kui sigareti suitsetamisel. Samamoodi kui kõik teised tubakatooted, on ka vesipiip tervisele kahjulik. Mõju tervisele on suures osas sarnane, nagu tavaliste sigarettide suitsetamisel Miks lapsed suitsetamist alustavad ? Peamiselt saavad noored eeskuju vanematelt, sõpradelt, iidolitelt. Levinud eksiarvamus noorte seas on see, et kui suitsetad oled täiskasvanulikum ja lahedam. Veel on põhjusteks see, et tahetakse kuuluda gruppi ja olla teistega sarnane ja ei teadustada endale seda kui ebatervislik ja ebavajalik suitsetamine tegelikult on. Ja suur osa on ka reklaamidel, filmidel ja näiteks muusivavideodel, milles justkui propageeritakse suitsetamist nagu see oleks positiivne ja vabastav tegevus.
Meeste puhul on peamised varase surma põhjused vereringeelundite haigused, õnnetused, mürgistused ja traumad, kasvajad. Neil kolmel suurimal haigestumise ja surma põhjusel on ühised riskitegurid - kaks olulisemat riskitegurit Eesti meestele on suitsetamine ja alkohol. Südame tervist mõjutab eelkõige elustiil ehk igapäevane käitumine. Vähendamaks riske haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse: o Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid. Vältige passiivset suitsetamist. o Toituge tervislikult. Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist. o Olge iga päev füüsiliselt aktiivne. o Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu. o Kui soovite alkoholi tarbida, tehke seda mõõdukalt. Liigne alkohol võib tõsta vererõhu taset ja kehakaalu. o Vältige tegevusi, mis põhjustavad stressi. 1.2. Kasvajalised haigused
mittesuitsetajatel. Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka tubakasuitsu kuumus. Kahjustused seedekulglale: ärritab suu limaskesta; lihtsamini tekivad põletikud; halb hingeõhk; kahjustub hambavaap; maitsetundlikkus alaneb; ärritab seedetrakti limaskesti; Suitsetamise lõpetamine võib olla väga raske inimesele,kes on kaua suitsetanud.Mitmeid aastad eriti neil on raske suitsetamist lõpetada.On palju inimesi,kes on üritanud käia võõrutusravil ja nad on sealt abi saanud. Suitsetamine on aidanud paljudel inimestel kaalu langetada,kuid samas rikub see sinu tervist. Suitsetamisega kaasnevad ka paljud haigused.Näiteks:südamehaigused,kopsuhaigused ja paljud muud haigused,mis võivad inimese lagundama panna Iisraelis tehtud uuring kinnitab, südamerabanduse üle elanud ja suitsetamisest loobunud inimesed elavad kauem kui need, kes kimuvad suitsu pärast rabandust edasi
Sada aastat suitsuvines 1) Enne 20. sajandi algust seostati suitsetamist naiste puhul tihti kombelõtvade eluviiside ja prostitutsiooniga. Ühiskonnas oldi arvamusel, et korralik naine ei suitseta ning selline arusaam oli levinud kuni 1920. aastateni. Tubakafirmad polnud olukorraga rahul ja hakkasid tegema lobitööd, mis õnnestus niivõrd hästi, et 20. sajandi 20ndatel hakati pidama suitsetamist šikiks, ka naiste puhul. Tänapäeval on aga suitsetamisest taas saanud ebakultuurne hobi, mida peetakse pigem töölisklassi pärusmaaks, ning suitsud on taas häbimärgi staatusesse surutud. 2) 1920ndatel oli sigaret moodsa naise sümbol, vabaduse tõrvik ja popkultuuri kindel osa. Suhtekorraldaja Bernays palkas sigarettidega modellid paraadile marssima, lood ajalehtedes “vabaduse tõrvikutest” hakkasid levima ja muutsid inimeste suhtumist suitsetamisesse
Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. *Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusest loobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine. *Nikotiinisõltuvus on teine põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt
baklazaanis ja rohelises pipras. Nikotiini levitavad ka kokapõõsa lehed. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. NARKOMAANIA? Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel. Narkomaania peamiseks tunnuseks on inimese võimetus ilma sõltuvusaineta igapäevaselt hakkama saada. Rangelt võttes tuleb narkomaaniana käsitleda ka suitsetamist, sest nikotiinisõltlasel tekkivad märgatavad tervisehäired nikotiini vajakajäämisel. Kuid kuna suitsetamine on üldiselt ühiskonna poolt aktsepteeritud, siis ei peeta seda üldiselt narkomaaniaks. Sõna narkomaania võetakse kasutusel siis, kui inimene saab mingi vajaduse rahuldamiseks suure kaifi (araabia keeles nauding), et teised vajadused jäävad rahuldamata ja see muutub ohtlikuks nii talle kui teistele. MIKS HAKATAKSE JA JÄTKATAKSE SUITSETAMIST
suitsetamisele Noored hakkavad suitsetama uudishimust soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on cool ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang, halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Suitsetamist õigustavad väited noorte suus: Suitsetamine tõstab toonust; mul on madal vererõhk; olen väga väsinud ning mul on raske kontsentreeruda; sigaret annab energiat; hommikul aga aitab ärgata; pärast paari sigaretti on ka mõtted selgemad. See kõik on tõepoolest nii. Kuid ainult algetapil. Sigaret mõjub ajule toniseerivalt, parandab tähelepanuvõimet, kiirendab ainevahetust organismis. Ometi on see mõju lühiajaline. Kus puututakse kokku tubakasuitsuga?
Sissejuhatus Kolme ainete molekulit, – nikotiin, morfiin ja etanool, – röövivad inimestelt nende tervist ja toovad sama palju probleeme ja raskusi, nagu maailmasõjad. Võitlus nende molekulitega, mis nii halvasti mõjutavad inimese organismi ja keskkonda, suunab erinevate elukutsedega inimesi mõelda, kuidas võib teha niimodi, et inimesed loobuksid oma halvast harjumusest. Tänapäeval mõned noored ja nende vanemad arvavad ja võtavad suitsetamist vastu niimodi, nagu oleks see täitsa normaalne „selles vanuses“. Enamus siutsetajatest isegi eitavad, et nad olid sõltuvusse sattunud. Autor arvab, et suitsetamine väga halvasti mõjub kõike meie elus: loodust ja ökoloogiat, otsete ja passiivsete suitsetajate tervist, ja veel paljusid elu osaid – haridus, suhtlemine jms. Kuidas suitsetamine on seotud loodusega ja inimeste eluga? Miks inimesed, eriti noored, üldse hakavad suisetama
pidades neid oma eeskujudeks. Enamasti väldivad sigareti ja alkoholi küüsi langenud noored koolis käimist. Osa neist ei lõpeta isegi põhikooli, rääkimata gümnaasiumis või kutsekoolis oma õpingute jätkamisest. Pole saladus, et tänapäeva ühiskonnas on ilma hariduseta väga raske hakkama saada. Põhihariduseta noored on potensiaalsed asotsiaalid, töötud ja riigi ülalpeetavad. Olen rahul, et osad minu sõbrad ja tuttavad on loobunud suitsetamist enne täisealiseks saamist. Põhjusteks on toodud nii tervist, sigarettidele kuluvaid suuri rahasummasid, kui ka lihtsalt endale püstitatud küsimust miks ma seda teen? Vastata sellele küsimusele ei oska neist keegi. Kuid enamus tunnistab, et alguse sai kõik siiski hetkest, mil sõber ulatas suitsupaki öeldes: ,,Noh, võta ka üks, proovi!". Suitsetamine rikub tervist. Kui seda noortelt küsida, vastavad nad enamasti, et suitsetamine rikub kopse ja muudab nende värvuse hallikaks
· Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus · Tervisekaotus lühendab eeldatavat eluiga Raili Tiits 6 Miks loobuda? 1. Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist 2. Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist. 3. Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90% 4. Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 7000 krooni, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitukümmend korda rohkem. 5
Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustese.Suitsetajatel tekib sageli bronhiit, mis avaldub köhana. Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku
telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusest loobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine. Nikotiinisõltuvus on põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega, mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaazi kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting. Paljudes arenguriikides on suitsetamine tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud
Ameeriklased Ameeriklaste Pühad Ameeriklased peavad igal aastal 4. juuli iseseisvuspäeva.Nad lasevad palju ilutulestikku õhku ja korraldavad piduliku õhtusöömangu. Nadhoiavad vanadest traditsioonidest tugevalt kinni ja korraldavad pea iga püha ajal suure söömingu. päevad. 1. 4. Juuli (iseseisvuspäev) 2. 25. Detsember 3. 27.November (lihavõttepühad) Kombed Ameeriklased on inimesed kes on haritud (keskmisel ameeriklasel on keskharidus) ning nende kombed on küllaltki allakäinud. Statistika 16% ameeriklastest saavad riigilt toiduabi. 40% lapsi sünnib väljaspool abielu. Ameerikas leidub 39. aastasi kõige rohkem 28% inimestest on teaduskraad. 50% rahvastikust on abielus 1960.a olid uskmatud 2% inimestest nüüd 12% inimestest 22% inimestest suitsetab igapäevaselt 99% inimestest on suitsetamist proovinud.
Iga päev, ka täna, proovivad kümned ja kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Murettekitavalt palju noori on "tänu" sellele esimesele ja sellele järgnevatele suitsudele muutunud pidevaks suitsetajaks. Sest see sõltuvus on kiire kujunema. Kui paljud seda aga naudivad? Ainult veerand suitsetavatest Inglise teismelistest ütleb, et tegelikult suitsetamine neile meeldib (Bupa, 2001). Sama ohtlik, kui suitsetamine, on viibimine suitsuses õhus
Arvatakse et nuusktubakas tekitab kiiremini sõltuvust kui sigaretid. Nuusktubakaga satub vereringesse lühikese ajaga suur doos nikotiini. Passiivne suitsetamine Sigareti suits ei kahjusta ainult suitsetajat, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigareti suitsu. Pasiivset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid aineid kui suitsetaja, sest kõrvalvoosuits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 30-45 % tubaka põlemisel tekkivast ainetest.
sellel teemal piisavalt räägitud. Uurimistöö põhiallikatena kasutatakse mitmesuguseid internetiväljaandeid, sest passiivsest suitsetamisest on vähe trükitud materjali. Uurimistöö esimeses osas antakse ülevaade passiivse suitsetamise tähendusest, selle olemusest ning passiivse suitsetamisega seotud seadustest. Uurimistöö teine osa on küsitlus ja analüüs. Uuriti xxx õpilasi alates kuuendast klassist, et teada saada, kui palju esineb kaudset suitsetamist noorte hulgas. 4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest Passiivne suitsetamine on sama ohtlik või isegi ohtlikum kui aktiivne suitsetamine, mis on vähestele inimestele teada. Kaudne suitsetaja hingab sisse kõiki neidsamu mürke, mida aktiivne suitsetajagi. Ohurikas on passiivne suitsetamine seepärast, et kõrvalvoos on 55- 70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest
kohta, kuidas nemad Risti perearstikeskuses abistavad suitsetamisest loobujaid. Andmeid analüüsiti käesolevas töös kvantitatiivsel meetodil. Uurimistöö eduka läbiviimise eest tänan oma juhendajat Eve Torvi, Henry Jakobsoni ning Hingi Kalbergi intervjuu eest ning oma töökollektiivi, kes lubasid kasutada küsitlusest saadavaid andmeid uurimistöö läbiviimiseks. 1. SUITSETAMISE OLEMUS 1.1 Alustamine 3 Miks alustatakse suitsetamist? Suitsetamist alustatakse peamiselt teismelisena, kas sõprade survel või eeskujul, uudishimust või siis survest, et sel juhul saavutatakse mingisugune staatus ning populaarsus. Kohati huvitab noori see keelatud maa kuhu astuda ei tohiks. Põhjuseks võib olla kas vanemate range keeld või siis mõjutab just see, et suitsetamine ongi pahe. Teismelisena väga sellele ei mõelda, kui palju see meie tervist rikub kuna tulevik on ju nii kaugel. Väga tihti on noortele eeskujuks just nende endi vanemad
10 nippi stressiga toimetulekuks Stress on emotsionaalne seisund, mis väljendub pingena ja tekib olukorras, mis nõuab kohanemist. Stress on normaalne nähtus, organismi reaktsioon muutusega kohanemiseks. • Kindlasti tuleks endale kindlaks teha, mis sinus pingeid põhjustab. • Hoolitseda tuleks oma keha eest, süüa tervislikult, magada piisavalt, ning treenida tuleks vähemalt kolm korda nädalas. Samuti alkoholi ning suitsetamist tuleks vältida. • Tegema peab asju, mis sulle meeldivad. Näiteks kuula muusikat või vaata head, naljakat filmi mis su emotsiooni rõõmsamaks muudab. • Aega peaks planeerima • Vaatle oma olukorda eemalt, asenda kasutud ning halvad mõtted parematega. Alati saab leida millesti hea külje. Oleneb sellest mis nurga alt vaadata. ( kas klaas pooltäis või pooltühi)
· Retrograadne ejakulatsioon · Naistel seksuaalne düsfunktsioon vähenenud libiido, düspareuunia, vähenenud lubrikatsioon Metabolism · Hüpoglükeemia autonoomse vastuse nõrgenemine · Hüpoglükeemia mittetajumine - kahvatus - higistamine - südamepekslemine · Häiritud pupilliadaptatsioon pimedas · Anhidroos Ravi · Tagada hea glükeemiline kontroll · Ravida hüpertensiooni ja triglütserideemiat · Vältida neurotoksiine (alkohol) ja suitsetamist · B12 ja foolhappe manustamine · Tahhükardia: -blokaatorid · Hüpotensioon: fludrokortisoon ja midodriin · Gastroparees: soolemotoorikat soodustavad vahendid · Enteriit: antibiootikumid Tänan tähelepanu eest!
Samuti muudab suitsetamine hambad kollaseks, võivad sageneda peavalud, halveneda kuulmine ja ka nägemine. Kõik need sümtopmid halvenevast tervisest ei pruugi avalduda kohe peale suitsetama hakkamist, vaid võivad ilmneda elu jooksul (3). Surmajuhtumeid suitsetamise tõttu maailmas on aastas miljoneid. Põhjusteks südame- ja vereringehaigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes (3). 4. Passiivse suitsetamise mõjud. Passiivset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Passiivse suitsetamise mõju jaguneb kaheks lühiajaline ja pikaajaline mõju (4). Tubakasuitsus viibimine põhjustab kinnist või vesist nina, vesiseid silmi, aevastamist,
Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. ( 2 ) Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on lahe ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang, halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Suitsetamist õigustavad väited noorte suus: Suitsetamine tõstab toonust; mul on madal vererõhk; olen väga väsinud ning mul on raske kontsentreeruda; sigaret "raputab" mu kiiresti üles; hommikul aga aitab ärgata; pärast paari sigaretti on ka mõtted selgemad. See kõik on tõepoolest nii. Kuid ainult algetapil. Sigaret mõjub ajule toniseerivalt, parandab tähelepanuvõimet, kiirendab ainevahetust organismis. Ometi on see mõju lühiajaline
PROBLEEM Lapsed, kes olid koolis halvasti käitunud, oli rohkem depressiivseid inimesi, lahutatud või vaeseid. Kui lapse käitumine on häiritud ja sotsiaalsed oskused nõrgad, ei soovi kaaslased temaga koos olla. Pikemas perspektiivis avaldavad madalad sotsiaalsed oskused negatiivset mõju ka õpitulemustele ja võivad viia koolitee katkemisele, samuti lapse vaimsele tervisele. Madalate sotsiaalsete oskustega õpilased: Alustavad nooremana suitsetamist On suurema tõenäosusega igapäevased suitsetajad On olnud nooremalt esimest korda purjus On sagedamini rahulolematud suhetes sõpradega ja vanematega Sagedamini tõsiseid lahkhelisid ja riide vanematega ning sõpradega ·Vanemad ei kasva oma last. ·Lastel pole vanemaid. ·Kooli kiusamine. PÕHJUSED Vanemad ei kasva oma last. Lastel pole vanemaid. Kooli kiusamine. Sotsiaalsete oskuste arendamine noorte
E-Sigaretid E-sigarett E-sigarett E-sigaretti tuntakse nime all VAPE, ja selle suitsetamist nimetatakse veipimiseks. E-sigareti suitsetamiseks on vaja E-vedelikku. E-vedelikku saab osta nikotiiniga ja ka ilma. Nikotiinita on muidugi ohutum. Kas e-sigarett on ohutum kui suits? Kui kurb see ka ei oleks, aga siiamaani ei ole läbi viidud piisavalt põhjalikke uuringuid, mis tõestaksid e-sigarettide kahjulikkust või kahjutust. Kuid on tehtud mõned uuringud. Drexeli Ülikooli professori Igor Burstyni uurimustöö: elektroonilised
liik ,,sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki?Teadustöö teemaks valisin "Suitsetamise populaarsus Kuressaare Gümnaasiumi põhikoolis", et mõista probleemi suurust ja tähtsust. Probleem, mis puudutab kõiki inimesi- see algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem
vabaajakeskuse ruumides; tervishoiuteenust osutava asutuse või ettevõtte ruumides; kohalikus rongis, kaugsõidurongis ja reisilaevas; ruumis, kus korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit; ettevõtte kontoriruumis ja muudes üldkasutatavates ruumides; spordihoones ning spordi- ja puhkerajatises. SUITSETAMISRUUM • Suitsetamisruum on ehitises või sõidukis asuv ruum, mille kohta kehtivad järgmised nõuded: • ruum on tähistatud suitsetamist lubava sõnalise teabe või sellekohase tingmärgiga; • ruumis asub nähtaval kohal mõistlikus suuruses eestikeelne teave: «suitsetamine kahjustab tervist!»; • ruum on alarõhuline; • õhu väljatõmme ruumis on vähemalt 8,4 liitrit sekundis ruutmeetri kohta, kusjuures ruumi mittekasutamisel võib õhu väljatõmmet vähendada 25 protsendini normaalõhuvahetusest; • õhu väljatõmbe ventilatsioonisüsteem on iseseisev ja pidev või ühendatud teiste pidevalt toimivate õhu
E-sigaret Mis on E-sigaret Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret on nüüdisaegne elektrooniline seade, mille kasutamine imiteerib suitsetamist. Seade koosneb akust, padrunist ja atomiseerijast. Täidispadrun sisaldab aromatiseeritud vedelikku, mis on kas nikotiinisisaldusega või ilma. Akut saab laadida kaheosalise laadijaga. USB juhe ja adapter mille saab ühendada otse vooluvõrku. Atomiseerija hakkab nikotiini sisaldavat e-vedelikku soojendama, muutes selle auruks, mida kasutaja siis sisse hingab. Kuidas see töötab? Kõigepealt peab e-sigareti osad omavahel ühendama.
perioodil.Suitsetamine on isegi passiivsel kujul last plaanivale naisele kahjulik ning võib takistada rasestumist, selgus Suurbritannias korraldatud uuringust. Suitsetavatel naistel võib tekkida eostamisprobleeme 6-12 kuu jooksul vanusele, alkoholitarbimisele, kehakaalule ja muudele teguritele vaatamata. Ka partneri suitsetamine vähendab rasestumise võimalust.Peret plaanivatel naistel ja nende partneritel oleks mõistlikum suitsetamist vältida. .Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200 g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel. Sõltuvus Sõltuvuse tekkimiseks piisab ka väga vähesest suitsetamisest. Nimelt on pooltel suitsetavatest noortest sõltuvus kujunenud juba selleks ajaks, kui nad tõmbasid seitse sigaretti kuus. Kõlab uskumatuna, aga,mõni ei suuda juba pärast paari sigaretti suitsetamisest loobuda. Sõltuvust tekitab
väheneb ja selle tagajärjel väheneb ka inimese jõudlus. Tõrv sisaldab umbes 40 vähki tekitavat ainet, hävitab limaskesta ja seejärel satuvad bakterid kopsudesse. Suitsetamine on inimesele kahjulik, eriti rasedatele. Suits sisaldab palju mürgiseid aineid. Suitsetamine põhjustab igasuguseid jubedaid haigusi- mis võivad lõppeda surmaga. Tavaliselt hakkavad noored suitsetama peamiselt igavusest või siis suurest närvipingest. Paljud noored tahavad ka meeletult suitsetamist maha jätta- kuid nad ei suuda seda enam kuna organism on suitsuga liialt harjunud ja kui nad oma kogust kätte ei saa muutuvad nad närviliseks. Suitsetamine kahjustab närvirakke. Lapsed ja noored inimesed palun ärge suitsetage- see on teile endale kahjulik. Palun mõelge oma tulevikule. Pühendage ennast rohkem õppimisele-sest see tuleb teile kasuks. Mirjam Pikki
Osteoporoos Leena Tauk ja Karl Johannes Kalma Mis on osteoporoos? Luudehõrenemine ehk skeleti haigus. Primaarne ja sekundaarne osteoporoos. Murde esineb sagedamini selgroo lülikehades, randmepiirkonnas ja puusapiirkonnas reieluukaelas. Osteoporoosi riskifaktorid Mittemuudetavad Muudetavad riskifaktorid riskifaktorid · Vanus · Naissugu · Alkoholi tarbimine · Osteoporoos perekonnas · Suitsetamine · Eelnev luumurd · Madal kehakaal · Rass · Halb toitumine · Menopaus · ...
elavate ja madala sissetulekuga meeste ja naiste seas. Kuigi tubakasuitsuses keskkonnas viibimine tööl alla 1 tunni päevas on langenud meestel 16%-ni ja naistel 10%-ni, on lubamatult kõrge tubakasuitsune elukeskkond kodudes ligi iga neljandas kodus suitsetatakse -24% (TAI, 2010). Eestis on hädavajalik endisest tõhusamalt tõkestada tubakatoodete tarvitamise alustamist või nende alustamise edasi lükkamist laste ja noores eas ning aidata ka tarvitajatel lõpetada. Noorte suitsetamist mõjutab oluliselt tubaka hind ja kättesaadavus. Kuigi tubakamüük alla 18-aastastele on keelatud, on seaduse järgimine olnud mittepiisav. Olulised on ühiskondlikud hoiakud. Suitsetamine kooliterritooriumitel ja õppeasutustes on seadusega keelatud. Vähemalt korra nädalas tõmbab 15-aastastest koolipoistest vesipiipu 6% ja tüdrukutest 3%, 13-aastastest kooliõpilastest aga vastavalt 3% ja 3,5%. Mida nooremana tubakatarvitamisega alustada, seda kiiremini ja tugevamini kujuneb
3.Tubaka ajalugu Eurooplaste esimesest kokkupuutest tubakaga on ülestähendusi leitud Chr. Kolumbuse laevapäeviku 1492. aasta 6. novembri sissekandes. Kolumbuse nimetatud San Salvadori saarel kinkisid pärismaalased Kolumbusele sõpruse märgiks mõned kuivatatud tubakalehed, kuid Kolumbus ei osanud nendega midagi peale hakata. Kui oli randutud Kuubal, nägid Bartholome de las Casase päeviku andmeil Rodrigo de Jerez ja Luis de Torres esimeste eurooplastena tegeliku tubaka suitsetamist. Torukesi, mille kaudu tõmmati suitsu, hakati nimetama hispaaniakeelse sõnaga "tabacos" . Algul arvati tubakat olevat ilutaim tema kaunite õite pärast. Veidike hiljem hakati teda kasutama ravimtaimena, eriti hambavalu, peavalu ja podagra vastu. Eestisse jõudis tubakas XVI-XVII sajandi vahetusel. 4.Mida tubakasuits täpsemalt sisaldab? Tubakasuits tekib suitsetamisel tubaka hõõgpõlemise protsessis. Tubakasuits sisaldab sõltuvust
tasemel. Suurt tähelepanu peaks aga pöörama ka just noorte inimeste tervisele, kes on riigi tulevikuks. Aina suurenev alkoholi tarbimine, suitsetamine ning keelatud ainete tarbimine mõjuvad halvasti pikale elueale ning tervisele. Noorte terviseprobleemid mõjutavad kaudselt majandust halvenenud õppeedukuse kaudu koolis. Üheks oluliseks võimaluseks parandada Eesti inimeste tervislikku seisundit, on vähendada alkoholi tarbimist ning suitsetamist. Selleks tuleks oluliselt vähendada reklaame nii televisoonis, ajakirjades-ajalehtedes kui ka reklaamplakatitel. Samuti on tulemusi näidanud alkoholi-ja tubakaaktsiisi tõstmine, mis paneb inimesi rohkem mõtlema tarbimise vähendamise peale, samas tuleb sealt riigile rohkem raha, mida omakorda saab suunata tervisesüsteemi. Teine lahendus parandada olukorda, on alustada töötajate motiveerimist oma tervise eest hoolitsemiseks
alternatiivsete tubakatooteid rootslased, kellest pooled (50%) on elu jooksul tarbinud kas huule-, närimis- või nuusktubakat. Vesipiipu proovinud inimeste osakaal ei ole Eurobaromeetri põhjal 2012. aastaga võrreldes muutunud ning seda oli suitsetanud 16% EL elanikest. Eestis on vesipiip olnud teiste riikidega võrreldes suhteliselt populaarne, seda oli proovinud 31% elanikest. 4. Milline oli eesti kooliõpilaste tubaka tarbimine 2014. aastal? Kirjelda kasutades lk 35, 64 Regulaarset suitsetamist alustasid Euroopa Liidu riikide elanikud Eurobaromeetri andmetel keskmiselt 17,6 aasta vanuses. Eesti noored hakkasid sama uuringu põhjal regulaarselt suitsetama pisut vanemas eas, keskmiselt 19,1 aastaselt.
põhjasõja käik Peeter I - venemaa valitseja 1682 - 1725 tahtis euroopaga kontakti tahtis vene riiki moderniseerida, läänelikumaks muuta tollal polnud venemaal kontrolli mereteede üle eesti ja liivimaa pidid minema poola võimu alla läksid venemaa külge pidas kõike euroopalikku väga tähtsaks eelistas vuntsi habeme üle tema bojaaridele oli kehtestatud habememaks, sest habe polnud läänelik hakatakse suitsetamist propageerima, sest see on läänelik (varem oli keelatud) lahkub venemaalt 2 aastaks - ennekuulmatu sõdurite seas seetõttu mäss ringreisil euroopas õpib laevaehitust, oli suur merefanatt õppis amsterdamis, peterburis väga palju kanaleid nagu amsterdamis ja üsnagi koopia taani sunnitakse sõjast välja 1700 augustis narva lahing 1700 venelaste suur kaotus, sest lumi sadas näkku rootsile tulevad appi holland ja inglismaa
Tervisekontrollis tuleks käia vähelmalt kord aastas. Kasuks tuleks ka spordiga tegelemine, aga ka sellega ei tohi üle pingutada. Eriti kahjustavad mõjud võivad olla dopinguainetel, kuigi seda paljud ei tarvita. Sagedased juhtumid, kui inimene lapsi ei saa, tulenevad alkoholist, suitsetamisest ja narkootikumidest. Kõik need tegevused mõjutavad viljakust ja tekitavad oksüdatiivset stressi, mis muudab DNAd. Seetõttu peaksid mehed, kes mõtlevad järeltulijate saamisele, peaksid piirama suitsetamist, alkoholi tükk aega enne seda, kui plaanivad laste saamist. Narkootikumide kõrval on ohtlikud ravimid. Eriti kangemad ravimid ja antibiootikumid. Neid ei tohiks ilma retseptita tarvitada. Nii üllatava kui see ka poleks võib kuumas saunas käimine olla suguelundkonnale kahjulik. Mehe suguelundid asuvad kehast väljas pool ja vajavad jahedamat temperatuuri. Saunas laval istudes ei ole aga jahedam, vaid kuumem. Sellepärast tulekski näiteks midagi istumise alla võtta.
selliseid tubakareklaame ja lõpeb naabrimehega, kes "heast südamest" koolipoisile paki suitsu ostab. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Küsimus polegi ainult tahtejõus, vaid kes on kord juba suitsetama hakanud, see on ka tubaka tarvitamisest sõltuvusse sattunud. Nii määratleb isegi Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon suitsetamist haigusena: tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire. Nikotiini-sõltuvuse tugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiiniga. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on anda ülevaade erinevatest suhtumistest suitsetamisse ning jõuda selgusele, mille pärast hakatakse ja jätkatakse suitsetamist. Teadustöös püstitatud hüpotees on, noored suitsetaksid vähem juhul, kui nad lükkaksid edasi esimese sigareti tõmbamist
programmeeritud, et ta suudab end ka ise ravida. Sama toimub ka keha seespool. Kui inimene otsustab hakata suitsetama ja viib korraga oma organismi 4000 mürki peab organism midagi ette võtma, kuidagi reageerima. Organ, mis meie kehas tegeleb mürkide eemaldamisega on maks, mis peab tööle asuma. Selleks peab ta kulutama energiat. Seega suitsetaja organism peab kulutama palju rohkem energiat ja siit tuleneb energiakriis. Ka üksikute keharakkude hapnikuvaegus võib olla vähi põhjustaja. Kui suitsetamist jätkatakse, siis organismide rakkudes tekkiv hapnikupuudus võib muutuda krooniliseks. Igal aastal mõõdab USA Riiklik Kaubanduskomisjon USA-s toodetavate sigarettide tõrva, nikotiini ja süsinikoksiidi (CO) sisaldust. Uuringud on näidanud, et tõrva ja nikotiini sisalduse suurenemisega kaasneb süsinikoksiidi hulga suurenemine sigareti suitsus. Tabelis 1 on toodud andmed 10 USA-s toodetava suitsumargi kohta. Tabel 1
Lisaks vajate lisainformatsiooni ja toetust, võite helistada ka suitsetamisest loobumise nõustamistelefonile lühinumbril 126 ja teile vastab spetsiaalse koolituse läbinud inimene. Suitsetamise maha jätmiseks vajalik 1. Motivatsioon 2. Inspiratsioon 3. Toetus 4. Plaan Lisaks sellele on väike täpsustus iga vajaliku kohta. Miks loobuda? Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist. Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90% Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 450 eurot, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitukümmend korda rohkem.
Lahe seltskondlik Teine tase Kolmas tase tegevus mis Neljas tase Viies tase maandab stressi. Kui vesipiip on peolauas, kulub vähem alkoholi, kuna joomiseks jääb lihtsalt vähem aega. Vesipiip on ka hea kingitus. Soovitused ja trikid Pane piibu veenõusse jääd, et vesi oleks enne suitsetamist jääkülm. See annab pehmema ja naudingulisema piibu tõmbamise kogemuse. Magusama ning huvitava maitsega suitsu saamiseks võid kasutada vee asemel veini. Kuna veini maitset on tõesti tunda, on tegemist ,,lõbusama" suitsuga. Kui soovid suitsu muuta tihedamaks, siis kasuta vee asemel piima. Kui lapsepõlvest tuttava mullitajaga mulle puhuda ning samaaegselt vesipiipu teha, on tulemuseks toredad piimjad mullid, mis maha kukkudes või millegi muu vastu põrgates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
