SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid
HTPK.02.103 Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus SAMAEALISTE SEKSUAALSETEST KURITEGUDEST Elis Nõu Tartu 2015 KAVA Mida loetakse seksuaalseteks kuritegudeks? Miks läheb asi üldse seksuaalse kuriteoni? Ennetustöö kesksed teemad Abi seksuaalsete kuritegude ohvritele Abi seksuaalsete kuritegude tegijatele Uurimus „noorte seksuaalsus“ (2006) ESIMENE KORD Ilus ebameeldiv Täiskasvanud, vanemad, aga ka õpetajad ei võta piisavalt tõsiselt „see kasvab välja“ /“sellest saab üle“ Suund ja tugi täiskasvanutelt MIDA LOETAKSE SEKSUAALSETEKS KURITEGUDEKS? Seksuaalsed sõimusõnad ja žestid Ropud/nilbed telefonikõned Piilumine Intiimsete fotode, filmide tegemine ja nende edasine kasutamine ilma isiku nõusolekuta Ekshibitsionism (haiguslik tung suguelundeid v rindu paljastada) Seksuaalne kiusamine, seksuaalne mahategemine Jälitamine – ...
Seksuoloog-uurib seksuaalkäitumist ja tegeleb ka häiretega Sooidentsus-oma bioloogilise soo omaksvõtt Soorollid-käitumisviisid mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga Soostereotüübid-käitumine mida peetakse tüüpiliseks mehele või naisele Petting- kiimlemine seksuaalsed õrnused mille puhul hellitatakse kogu partneri keha ilma suguüheta Teaduslikud uurimused seksuoloogia valdkonnas · Seksuoloogia on noor teaduslikud · Uurib inimese tegevust intiimsfääris · Ta on seotud psühholoogia, sotsioloogia, pedagoogika, eetika, meditsiini jt. Teadustega · Väga raske on uurida · Teaduslikud uurimused seksuoloogia vallas on alguse saanud arstidelt · Alguses uuriti suguelundeid (sigadel) Esimene vahekord · Seksuaalne karjäär · 10a...sõprus...petting...esimene sex...20a
Küpsuskatse Kehadele tätoveeriti või maaliti sümboolseid kujundeid Demonstreeriti kõike ettevalmistava etapi vältel õpitut Lõppes piduliku, täiskasvanuks tunnistamise kombetalitusega Initsiatsioon = sooline identifikatsioon. Noor inimene pidi ennast tundma tollest hetkest mehe või naisena. Initiation with ants Initsiatsiooni uurijad Margaret Mead (1901- 1978) Male and Female, 1963 Kultura i mir detstva, 1988 Igor Kon Interdistsiplinaarne seksuoloogia, 1987 Rebjonok i obshestvo, 1988 Kool: Schole (kreeka keeles) jõudeolek, vaba aja veetmise paik Kool Schule school koulu oa skola skole l'ecole scuola escuela mokykla skòli szkola skola escola Kool kui ühiskondlik institutsioon. Kooli kaudu antakse edasi ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid, käitumismalle, traditsioone e. kõike seda, mis tuleneb ühe või teise maa kultuurikontekstist. Kool kui pedagoogiline institutsioon. Koolil on täita spetsiifiline
töökana. Võib väita, et kiindumus sellesse motiivi väljendab huvi inimpsüühika ja –identiteedi vastu ja arusaama, et inimene ei ole ühtne, vaid fragmentaarne, ootamatu ning tumedate külgedega. 19. sajandi lõpupoole hakkavad sedalaadi inimesekäsitlust järjest rohkem toetama ja vormima uued teadus ja meditsiinisuunad: evolutsiooniteooriad, seksuoloogia, mesmerism. Erilisel kohal on siin psühhoanalüüs ja arusaam, et inimesel on peale teadvuse ka alateadvus, mille üle tal ei ole kontrolli, aga mis võib oma alla surutud vajadustega hakata kontrollima teda. Истории о «раздвоенных» героях были популярны и до Стивенсона: идея
seadustada. Ent enne, kui ministeeriumis seaduseelnõu kirjutama asutakse, vajab teema spetsialistide hinnangul veel avalikkuses suuremat arutamist. Oluline on tagada asendusemaduse kõikide osapoolte õiguste ja vajaduste piisav kaitse, osapoolte igakülgne informeerimine ja nõustamine. Asendusemadusega seonduvad probleemid tuleb reguleerida seadusega. Seadusloome protsessi on vajalik kaasata erinevate erialade näiteks geneetika, pediaatria, psühholoogia, günekoloogia, seksuoloogia, sotsioloogia ning eetika eksperte. Suure tõenäosusega on erinevalt näiteks Indiast või Ameerika Ühendriikide California osariigist Eesti asendusemadust seadustades valimas seda teed, et seda niiöelda teenusena osta ei saa, asendusemale palka maksta ei tohi ning asendusema saab olla vaid heast tahtest. Riskid jäävad kindlasti, näiteks kui asendusema ei taha lapsest loobuda. Nii võib juhtuda, et
täpsustamiseks on infot liiga vähe. PSÜHHOPATOLOOGIA Psühhiaatria arstiteaduse eriharu, mis tegeleb psüühiliste häirete uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Üldpsühhiaatria: 1)Bioloogiline psüh. 2)Psühhodünaamiline psüh. 3)Sotsiaalpsüh. Kliiniline psühhiaatria Käsitleb üksikute psüühikahäirete tekke, kulu, sümptomatoloogia, ravi ja profülaktika konkreetseid seaduspärasusi 1)Lastepsüh 2)geriaatriline psüh 3)kohtupsüh 4)narkoloogia 5)seksuoloogia Sümptom üksikhälve üksikus psüühilises funktsioonis Sündroom mitme sümptomi patogeneetiliselt seotud kompleks Psüühiliste haiguste fenomenoloogia käsitlus psüühiliste haiguste avaldumiskujudest Psühhiaatriline nosoloogia psüühiliste haiguste uurimine ajalises dünaamikas Psüühilised funktsioonid: teadvuse seisund, orientatsioon, tähelepanu- ja keskendumisvõime, mälu, intellekt, tajumine, mõtlemine, tundeelu, tahteelu, kihud
tuntakse teineteise vastu eriti suurt õrnust, keha on pehme ja lõtvunud, puudutused nauditavad. Terve mees saavutab orgasmi enamasti igal suguühtel, naine võib aga vahel jäädagi orgasmita, kuid siiski tunda rahuldust. 17 Probleemid suguelus - soovimatus sugueluks, anorgasmia ja vaginism Soovi puudumine sugueluks või suguelu ebaõnnestumine on tavalisemaid seksuoloogia probleeme, nende probleemidega otsitakse ka kõige sagedamini abi perenõuandlatest. Soovimatust võivad põhjustada ebakõlad partnerlussuhtes, pinged, üleväsimus, masendus. Põhjuseks võib olla ka endokrinoloogiline probleem: näiteks östrogeenide defitsiit, prolaktiini ületoodang, langenud androstendioonitase naisel. Tihti mõjutavad suguelu ka kroonilised haigused ning kasutatavad ravimid (opiaadid, neuroleptikumid, rahustid, mõned vererõhu- ja haavandtõve ravimid).
Biopower (biovõim / biopoliitika) Nn biopoliitika ja biovõimu mõisted võttis 20. sajandi teisel poolel kasutusele prantsuse filosoof Michel Foucault. Mõisted tähistavad võimu (riigi) tehnoloogiaid, kontrollimaks üksikindiviidide seksuaalsusele, fertiilsusele, tervishoiukäitumisele jms, suunatud reglementatsioonide kaudu populatsioonide kui tervikute käitumist (märksõnadeks oleskid rassim, pronatalism, eugeenika, psühhiaatria, seksuoloogia jms). Arusaam biovõimust kujunes teise maailmasõja järgsetes oludes, mil ilmnes, et nii teadus kui meditsiin on olnud osalised vägagi tagurlike reziimide toimimises.
sajandi meditsiini 26 Nende lemmikteemaks oli nn biopower (biovõim / biopoliitika). Mõisted võttis 20. sajandi teisel poolel kasutusele prantsuse filosoof Michel Foucault. Need tähistavad võimu (riigi) tehnoloogiaid, kontrollimaks üksikindiviidide seksuaalsusele, fertiilsusele, tervishoiukäitumisele jms, suunatud reglementatsioonide kaudu populatsioonide kui tervikute käitumist (märksõnadeks oleksid rassism, pronatalism, eugeenika, psühhiaatria, seksuoloogia jms). Arusaam biovõimust kujunes teise maailmasõja järgsetes oludes, mil ilmnes, et nii teadus kui meditsiin on olnud osalised vägagi tagurlike reziimide toimimises ning et jätkuvalt manipuleerib ,,süsteem" inimestega, kasutades selleks nt psühhiaatriat või farmakoloogiat. 48 XX 12. SEMINAR (Ekskursioon) Lühiülevaade Eesti arstieaduse ajaloost SELLE PEATÜKI KOHTA KÜSIMUSI EI TULE Eesti meditsiiniloo historiograafia27
Inimvabadused ja liberalism AIDS Biopower (biovõim / biopoliitika) Nn biopoliitika ja biovõimu mõisted võttis 20. sajandi teisel poolel kasutusele prantsuse filosoof Michel Foucault. Mõisted tähistavad võimu (riigi) tehnoloogiaid, kontrollimaks üksikindiviidide seksuaalsusele, fertiilsusele, tervishoiukäitumisele jms, suunatud reglementatsioonide kaudu populatsioonide kui tervikute käitumist (märksõnadeks oleskid rassim, pronatalism, eugeenika, psühhiaatria, seksuoloogia jms). Arusaam biovõimust kujunes teise maailmasõja järgsetes oludes, mil ilmnes, et nii teadus kui meditsiin on olnud osalised vägagi tagurlike reziimide toimimises. Kordamisküsimused · 20. sajandil esile kerkinud vastuolud meditsiini / tervishoiu arendamisel · ,,Vanadus" ja ,,vabadus" · Haiguse mõiste laienemine (vt elu ja surm) · Biovõim / biopoliitika (vt ka arstikutse kujunemine, natsimeditsiin) 51 XI. 6. LOENG (36
annaabi.ee 
