Valgustusaeg Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Vaimuelu sekulariseerumine, uute protestantlike ideaalide (tööeetika jt) levi, loodusteaduste kiire areng, kasvav huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus. Isegi absolutism muutus valgustatuks. Ja kuigi monarhid kasutasid neid loosungeid oma tsentraliseeritud juhtimissüsteemi mõjusamaks muutmisel (valgustatud monarhia), sai uutest ideedest kõige rohkem kasu siiski uus klass kodanlu...
Millal tekkis valgustus? Esimesed valgustajad elasid 17.saj,selle hiigelaeg langes 18.saj,mida nim ka valgustussajandiks,kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19.saj algusesse. Kus kohas tekkis? Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Valgustusajastu mõiste pärineb aga Saksamaalt mille võttis kasutusele saksa filosoof I.Kant ühes oma artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Tähtsamad esindajad ja nende seisukohad. R.Descartes-rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges.Põhiprintsiip-ma mõtlen järelikult olen ma olemas. Voltaire-Põhitegevuseks oli võitlus katoliku kirikuga.Ta rõhutas isikuvabadust.Tema arvates on õiglane selline ühiskonnakord,mille aluseks on vabadus ja omand. Rousseau-ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit.tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". Analüüsis kolme peamist ...
MÕISTED Aadlikogu - aadlike organisatsioon maakondades ja kubermangudes Bojaaride Duuma - vene riigi kõrgeim võimuorgan Djak - aadlikust ametnik Generaalstaadid - seisuste esindukogu Humanism - inimest väärtustav maailmavaade valgustusajastul Intendant - piiramatu võimuga kohaliku omavalitsuse juhid Isikuvabaduste Akt - akt, mis kaitses elanikkonda kuninga omavoli vastu Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega...
VALGUSTUSAEG 18. sajand Plahvatuslik muutus Läänemaailma intellektuaalses ajaloos, mil hakati rõhutama mõistuse jõudu ja Mõistusekogemuse ülistus olulisust.! Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi ! Inimkonna ümberkasvatamine on võimalik hariduse ja õppimise toel. Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks! Usk inimese võimetesse. Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoog...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusaeg Euroopas referaat Nimi: Katri-Helena Kaasik Klass: 10a Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2007 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................3. 2. Valgustusaeg............................................................................6. Prantsusmaa.....................................................................6. Saksamaa.........................................................................7. 1. Sõjandus...................................................................................8. 2. Palgaarmee...............................................................................8. 3. Alaline armee.......................
1.Loe läbi kaks järgnevat lõiku ja vasta küsimustele. I. Austatud toimetaja! Rõõmuga olen poole aasta eest Teie seitungi tulemist oodanud. Aga nüüd pean kurbtusega lugema ja nägema, et Teie heameelega ristiusule ja kristlikule kirikule liiga teete. Te kipute avalikult usu põhja alt ära kaevama ja kirikumüürisid maha kiskuma. Iga õige eesti mees peab oma kirikut ja ristiusku armastama ja austama ja ei tohi mitte sallida, et teda pilgatakse ja maha lõhutakse. Et teile küll mitmelt poolt ja mitu korda seda meelde on tuletatud ja teie leht siiski selle poolest ei parane, siis on mul kaastöö tegemine teie seitungi põllul võimata ja palun minu nime oma kaastöötegijate hulgast maha kustutada. II. Mis olen ma kirjutanud? Ma olen halvaks nimetanud, mis halb on ning ei ole sealjuures vahet teinud ülema ja alama seisuse vahel. Ma olen ka halbu tegusid nimetanud, mis mõned kirikhärrad teinud ja seda on kõige suuremaks kurjuseks ja süüks arvatud. Ma...
esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Seega oli valgustus kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. VALGUSTUSAEG JA REFORMID 18. sajandi lõpuks oli valgustusaeg loonud kriitilise õhkkonna, mis viitas vajadusele olemasolevad institutsioonid ümber korraldada. Päevakorda kerkisid reformid seoses niisuguste probleemidega nagu religioosne sallivus, liberaalne majandus, ühtlustatud seadused ja ratsionaalne halduskord, humaanne karistussüsteem ja tsensuuri lõpetamine. Kui varasemate valitsejate meelest oli pärilusõigusest ja jumala tahtest küllalt, et võimulolekut õigustada, siis võimukandjate uus põlvkond otsis endale
13.saj tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur, kui eestlaste asustatud aladele tulid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad ,,Laula, laula, pappi!'' ladinakeelsesse ajaraamatusse(Hendriku Liivimaa kroonika) preester Hendrik. Valgustaja teadmiste levitaja, silmaringi laiendaja piibel ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu juhuluule mingi sündmuse pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule estofiil eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik kalendrilisa kalendaariumile järgnev osa kalendris 1825 Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Seal olid Saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti-, ning eestikeelsed missatekstid, mis kästi põletada. Need olid arvatavasti esimesed eestikeelsed raamatud. 1535 Trükiti Wanradti ja Kolelli katekismus, mis oli järgmine teadaolev eestikeelt sisaldav raamat. 1637 ilmus esimene eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealk...
Valgustusaeg. 18.s Eur. demokraatlike ideede levik, vastuseis absolutismile; V ülim püüdlus- levitada& juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi, levis mõte haritud valitsejast. ideaal oli loomulik inimene; teadmiste talletam loodi entsüklopeediaid, suurenes ajakirjanduse roll; ühellu sekkus valgustuslik filosoofia; valgustusl ideed levisid ilukirj kaudu; kirjandus ja filosoofia olid läbipõimunud; romaan tähtsaim; mille kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat; käsitleti inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid; tähtis romaan. J. Swift(1667-45) - peateos "Gulliveri reisid"- filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik; Jean-Jacques Rousseau (1712-78) ,,Julie ehk Uus Héloïse"-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus." Émile ehk Kasvatusest" J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goet...
põrgusse, keeldus kirik Moliere pärast tema surma (mis leidis aset peale ,,Ebahaige" neljandat etendust) matmast ning ta maeti St. Josephi kalmistule, kuhu enamasti maeti enesetapjaid. Tema tuntumad teosed on "Naeruväärsed eputised" (1658), "Naiste kool" (1662), "Tartuffe" (1664), "Don Juan" (1665), "Misantroop" (1666), "Ihnus" (1668), "Kodanlasest aadlimees" (1670), "Scapini kelmused" (1671), "Õpetatud naised" (1672), "Ebahaige" (1673). Valgustusaeg Charles Louis de Montisqueu (1698-1755) sündis põlises gaskooni aadliperekonnas, pühendades end ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose "Seaduste vaim" (1748), mis pandi paavsti "Keelatud kirjanduse" nimekirja. Ilmus ka "Pärsia kirjad" (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana. Teos on kiriromaan, mis koosneb tegelaste saadetud kirjadest.
Valgustus. Valgustusajastu filosoofid. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Esiplaanile tõusid konkreetsed elukorralduse küsimused ja poliitilised probleemid, mis Suure Prantsuse revolutsiooni eel ja ajal vallutasid kogu silmapiiri. Ajastu märksõnadeks said mõistus ja valgus. Kõige enam rakendasid valgustusideid kodanlased. Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt pärit Inglismaalt, Prantsusmaalt või Saksamaalt. Tuntumad valgustusajastu filosoofid olid Voltaire, Rousseau, Montesquieu, Diderot, d'Holbach, Helvetius, d'Alembert, Buffon, Locke, Hobbes, Winkelmann, Lessing. Valgustusideed mõtestasid uudselt kõiki inimelu tähtsamaid ...
FILOSOOFIA VALGUSTUSAEG Ülevaade valgustusajast 17-18 sajand. I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17
Uusaja üldiseloomustus + daatumid 1) ... Uusaja arengujooned 1) Pärast reformatsiooni jagunes senine ühtne katoliku kirik erinevate ristiusu suundade vahel (Skandinaavia ja Eesti luterlikud, Lõuna ja Lääne Euroopa katoliku kirik, Inglismaa anglokanide riigid) 2) 16saj. Euroopa poliitilist kaarti iseloomustas võimas Poola-Leeduriik, Türgi piiride Kesk- Euroopani, killustatud Saksamaa ja Itaalia 3) 1618-1648 toimus Euroopa 30a. sõda, sõja põhjuseks Euroopa usuline lõhenemine ning tagajärjeks oli selle lõhenemise püsimine ning selgete riigipiiride väljakujunemine. 4) 19saj. algul muutus Euroopa poliitilne kaart. Poola-Leedu riik oli jagatud Venemaa, Preisi ja Austria vahel. Eesti alad olid Vene Impeeriumi koosseisus. Tekkis Suurbritannia ja Iirimaa suur Ühendkuningriik. Saksamaa ja Itaalia alad ühendati terviklikeks riikideks 19saj. II poolel. Valgustus Valgust...
Kas Valgustusajastu muutis Euroopat paremaks? Valgustusajastu leidis aset 18. sajandi Euroopas, kuigi mõned allikad alustavad selle perioodi dateerimist juba 17. sajandist. Ajastu peamised muudatused seisnesid selles, et kui varem peeti ilmaliku võimu pead riigi eesotsas Jumala saadikuks maa peal, siis nüüd asendus selline mõtteviis ideega, et ilmalik võim peaks põhinema ikkagi kainel mõistusel. Seesugune murrang ideoloogias muutis Euroopa ja kogu maailma saatust drastiliselt. Valgustusajastule alusepanijaks loetakse Hollandi filosoofi Baruch Spinozat. Selle ajastu filosoofid leidsid, et suuri mõtlejaid ning kirjanikke ei tohiks piirata hirm rikkuda juba traditsiooniliseks saanud põhimõtteid, neil tuleks lasta taga ajada tõde ükskõik mis kujul. Liikumise suurkujude hulka kuuluvad veel näiteks prantsuse filosoof Montesqieu, kelle loodud võimude lahususe teooriat täna palju iseenesest mõistetavakspeavad ning Voltair...
Valgustus kui ühiskonna paranemine orjadest inimesteks 17. sajandil sai Euroopa mandril alguse kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Need tunnused olid aluseks uue ideoloogia tekkele, millele pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Haritlased, filosoofid, kirjanikud ja teadlased püüdsid aktiivselt leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustus puudutas kõiki eluvaldkondi ning põhjustas Euroopa ühiskonnas olulise pöörde. See 1784. aastal avaldatud artikkel, milles Kant pani nime uuele kujunenud ideoloogiale, määratles valgustust inimese väljumisena ,,omasüülisest alaealisusest" ning kui püüet alati ja igas olukorras ise mõelda. Valgustuse motoks sai minu meelest vägagi tabav fraas sapere aude, mis tõlkes tähendab julge mõelda. Uuendusmeelsetes ringkondades levis mõtteviis, et teadmatus on põhiline ühiskonna hädade põhjustaja. ...
KLASSITSISM Aeg: ~1750 ~ 1850 valgustusaeg · Valgustajad Voltaire, Diderot, Montesquieu Mõistus- ülim kohtumõistja · Muusikas - J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven · Kirjanduses - J. W. von Goethe , F. von Schiller · Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised antiigi vaimustus 1764 - "Antiikkunsti ajalugu" - J. J. Winckelmann Classicus(lad.k.) - esmaklassiline, parim, eeskujulik *Eeskujuks - antiik *Iseloomulik lihtsus, selgus, korrapärasus, loogilisus *Jagunemine: · Varaklassitsism (1760 - 1800) · Kõrgklassitsism (19.saj I veerand) Prantsusmaal: · 1760 - 1790 Louis XVI stiil · 1790 - 1800 direktooriumistiil · 1800 - u.1820 ampiirstiil (empire pr.k. - keisririik) Arhitektuur Tunnused: · Antiigi totaalne matkimine o Madeleine`i kirik, Pantheon, Tähe võidukaar Pariisis · Sümmeetria, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus · Ehitised meenutasid tihti kreeka tem...
Marcus Portius Cato (234-149 ekr)- Rooma poliitik ja ajaloolane. De agri culturae- Põllunduskultuurist. Marcus Tullius Cicero (104-43 ekr)- Rooma kõnemees ja filosoof ,elektrik, rooma proosaluule looja, arutlustes. Hilisantiikajal: cultura litterarum- vabade kunstide harrastamine. 7õppeaint antiikkoolis: geomeetria, grammatika , retoorika, dialektika, aritmeeika,astronoomia, muusika. Keskaeg: cultura juris- käitumisreeglite väljatöötamine Cultura lingua- keele täiustamine. Valgustusaeg(18saj.)- kultuur ja tsivilisatsioon(sotsiaalne progress). Naturalistlik: kultuur tuleneb inimese ajaloolisest olemusest. Moralistlik: inimese ajaloo käigus kujunenud moraalsed hoiakud. 19.saj kultuur inimkonna vaimne ja materiaalne areng Kultuur- inimühiskoona loovamõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum.
Klassitsism (1770 1870) Lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Antiikkunsti eeskujude järgimine. 1)1770-1800 varaklassitsism 2)1800-1830 kõrgklassitsism Eri maades ebaühtlane. Kõige klassitsistlikumad Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa. Leviku põhjus valgustusaeg, valgustusideede levik (Voltaire, Goethe, Schiller). Usuti mõistusepärastesse loodusseadustesse, väärtustati reeglipärasust ja korda. Välisosa (ma ei tea,mille välisosa, võib-olla,et üldiselt): lihtsus, rangus, reeglipärasus Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; dekoratsioonide muuutus motiivid kujundati sümmeetriliselt; ornamentika sõltus kreekast ja roomast. Levinud motiivid: hammaslõige, meander, rippuva rätiku motiivid, trofeekimbud
KLASSITSISM 18 saj II pool Sai alguse Prantsusmaal Eeskujuks antiikkultuur (tarkusearmastus) humanism Kunst pidi olema õpetlik, inimesed pidid olema võrdsed ja kõigil pidi olema võimalus õppida Ratsionaalsus, lihtsus Valgustusaeg Mäss senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Müstiline religioon muutus ratsionaalseks moraaliõpetuseks Demokraatia, inimõigused, teadus Voltaire, Rousseau, Goethe, Schiller Hakati korraldama avalikke kontserte. Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusika kriitika, muusikaõpikud. Muusik hakkas suhtlema laia anonüümse publikuga, st ta ei tundnud publiku maitset Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad, esiplaanile tõusis muusika vorm
võimalikult palju raha sisse tuua. Valgustusajastul ei olnud see aga peamine punkt. Näiteks Preisimaal, kus oli valitsejaks Friedrich II oli merkantilistlik majandusviis, mis tähendab, et taodeldi ekspordi soodustamist ja impordi piiramist kõrgete tollide abil, tänu sellele arenes nii kaubandus kui ka käsitöö. Valgustuse majanduspoliitika ei toetanud eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Rahvale aga sobis rohkem valgustusaeg, sest siis oli inimkond tähtsam kui riik. Mäletatavasti oli absolutismis esmatähtis riigile raha sisse tuua nagu näiteks Prantsusmaal ja Preisimaal. Valgustusaegne Venemaa oli aga rahvasõbralikum. Katariina II oli tutvunud valgustuskirjanudusega ning arendas haridust ja proovis läbi viia euroopalike kommetega seadust, mis küll vastu jäigi võtmata, sest Katariina II ei tahtnud minna tülli aadelkonnaga. Ühiskonna seisukohalt oli kindlasti
Valgustusaeg oli periood Euroopa ajaloos mis kestis 1680 1780 . Valgustus tähendas uut ja paremat mõtteviisi. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Üks prantsuse filosoofe Rene Descartes väljendas kujukalt oma juht mõtet ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas ." Minu meelest on see parim mõte valgustusajastu jooksul. Nagu näha said ka sel ajal kõik inimesed sellest mõttest õieti aru ja mis peamine inimesed hakkasidgi mõtlema.Tähtsamaks vaimseks liikumiseks 18.sajandil Euroopas sai valgustus. Sageli nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks. Valgustajad olid kirjamehed, kes püüdsid oma teaostega rahvahulka harida ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa, sest seal valitses täielik demokraatia ja trükivabadus. Kõige kuulsamateks valgustajateks said Montes...
meie poolt nähtu ja kuuldu peegeldus · Me võtame meelega vastu ainult lihtmuljeid · Meelte primaarsed ja sekundaarsed omadused Hume · "Kui hoiame käes mõnd raamatut, siis küsigem, kas see sisadab abstraktseid arutlusi suurustest ja hulkadest. Ei. Kas see sisaldab kogemustel põhinevat arutlust tõsiasjadest ja eksistentsist? Ei. Heidetagu see siis tulle, sest see ei või sisaldada muud kui udujuttu ja fantaasiasünnitisi." Valgustusaeg Kant · Teadmised maailma kohta tulevad meelelistest kogemustest · Välised olud ja sisemsed olud · Inimese mõistuslikul tunnetusvõimel on selged piirid Romantism · Uued märksõnad olid tunne ja fantaasia, elamus ja igatsus · Romantismiajastu filosoofid käsitasid maailmavaimu kui mina, kes rohkem või vähem unenäotaolises seisundis loob maailmas asju Hegel · Igasugune tunnetus on inimlik tunnetus Marx · Materiaalsed
1. Balti erikord 17101850 (1710-1762, 1796-1850) · talupoegade koormiste kasv tõus · Tunnused: säilitati kultuuritraditsioonid e. Kultuuriline · pärisorjusest hakati rääkima mõisnike hulgas omapära, omavalitsused · valgustusaeg ja mõtted muutuvad · Eelnes restitutsioon- mõisad anti tagasi · Aadlimatriklite sisseseadmine-koostatakse paks raamat , aadlike nimekirjad · 1796 taastub erikord. Venemaa avalik arvamus pöördub Baltierikorra vastu. Kokkuvõttes oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng
Merkatilism : Jean-Baptitse Colbert . Leidsid et sisseveo vähendamiseks tuleb rohkem toota,seda silmas pidades soodustati manufaktuuride loomist ja käsitöönduse edendamist.Hoolitseti käibel oleva sularaha hulga eest,et kindustada ostu-müügi tehingute sõlmimine. Klassikalise poltiitökonoomia teke : William Petty Esitas nn tööväärtusteooria,mille kohaselt ühiskonna sissetulekute allikas on töö.Vastavalt sellele määrab kaua loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg. Valgustusaeg e. füsiokraatia : Francois Quensy , Anne Robert Jacques Turgot. Rõhutasid,et inimühiskond peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest.Nad väitsid,et kaubandus on ainult kaupade vahetus,mille käigus ei teki ega tehta midagi.Nende arvates peitus rikkuse saladus maas ja põllumajanduses.Quesnay käsitles majandust elava organismina,mis võib olla terve ja haige .Terveks pidas ta majandust,mis oon tasakaalus.Turgot täiendas Quensay õpetust
Scaligeri jaoks on luuletaja looja, tema teod teevad ta "teiseks jumalaks". Poeesia on moraalselt kasulik. Barokk - Baroque- Barroco- Jätkab renessansspoeetika traditsioone Antiikautorite kõrval on autoriteediks Scaliger Martin Opitz Buch von der deutschen Poeterey (1632) Keel poeedi oluliseks ülesandeks on keele parandamine Reeglid Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda Kasvatus ja haridus Adressaadiks on kodanik, eraisik Valgustusaeg valgustust inimese kui väljumine "omasüülisest alaealisusest" 17./18. saj - hõlmas filosoofiat, poliitikateadust, kirjandust, ühiskonnateadust jp muid valdkondi. Kunst ja kirjandus on seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda Kirjandus oluline kasvatuses ja hariduses, adressaadiks on kodanik, eraisik. Erinevat tüüpi poeetikad: normatiivne poeetika Johann Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; deskriptiivne poeetika Gotthold Ephraim
Genuas" ja ,,Salakavalus ja armastus, kõige tuntum näidend on ,,Wilhelm Tell." Oma uurimustes ,,Teater kui moraaliasutus", ,,Traagilisest kunstist", ,,Kirjad inimese esteetilisest kasvatusest", ,,Naiivsetest ja sentimentaalsest luules" väljendab Schiller usku, et ilu kaudu on võimalik ühiskonda parandada, maailma paremaks muuta. Tema näidendite ja ballaadide alusel on loodud mitukümmend ooperit. 9 KOKKUVÕTE Valgustusaeg muutis väga palju Euroopat. Inimesed julgesid rohkem avaldada oma arvamust asjade kohta, mis tundusid neile valed. Kirjandusmaailm muutus palju mitmekesisemaks: arenesid erinevad zanrid, kirjutati palju uusi teoseid ja kuulsaks said mitmed ja mitmed omanäolised kirjanikud. KASUTATUD KIRJANDUS Nahkur, A. 2006. Kirjandus Barokist romantismini. Tallinn. : Kirjastus Koolibri, 27-77 lk. 10
kõrgkihti. Juhuluule XVII sajandil. Barokk. Reiner Brockmann Brockmann - 1637 “Pulmalaul” - algab eesti kirjandus (kirjutatud aleksandriinis). Juhuluule - võib nimetada ka tähtpäevaluuleks. Vürstid ümbritsesid end hoovipoeetidega. kes kirjutasid igale olukorrale luuletuse. Juhuluule sai alguse ülikoolist, väljudes ülikooliseinte vahelt, muutus see massimoeks ning enesekiitlemiseks kirjutati seda mitmetes võõrkeeltes. Valgustusaeg. Kaasaegse lugeja kujunemine XVIII sajandil. 18 sajandil tekkis tänapäevane kirjandus ja kirjanduspublik, lugemine läks massidesse. Otsustavaks saab aja mõiste, aja tajumine. II poolel saab alguse Eesti ajakirjandus. Kerkib esile kodanlusprouade klass, kel oli palju aega ja ostsid/lugesid ajatäiteks raamatuid. Samal ajal tekkis ka konflikt teemal, mida rahvas võiks/peaks lugema. XIX sajandi algus: O. W. Masing ja Peter Mannteuffel Pärast Pohjasõda kuulus Eesti Vene tsaari käsutusse
1866 Valla seadus 1) vald saab vabaks mõisa võimu alt 2) talupojad otsustavad ise valla asju 3) talupojad valivad valla juhi Mõisted. Pärisorjus -talupoeg kuulub isandale, ei või mõisast lahkuda Kooliakt -kooli kohustuse seadus Taanis (8-14 a.) Üldstreik -kogu riiki haarav streik, kõik ettevõtted streigivad Vabadussõda -sõda, mida peetakse iseseisvuse kaitseks (Eestis 1918-1920) Valgustusaeg -ajajärk, kus arvati, et hariduse abil on võimalik elu parandada Üldtegevuslik liikumine -rajati masina-, piima-, laenu- ja hoiuühistuid (20.saj alguses) Oktoobri revolutsioon -relvastatud enamlaste riigipööre (1917 Venemaal) Emigratsioon -riigist välja rändamine Vakuraamat -sinna pandi kirja talupoja maksud Sunnismaisus -talupoeg ei tohtinud mõisast lahkuda
James II - ärritas katoliku usku astumisega - parlament näitas jõudu, kutsudes troonile James II vanema tütre Mary, kes oli abielus Madalmaade asevalitsejaga O. Willemiga - parlamendisaadikutel sõnavabadus - kõigile kuninga alamatele petitsiooniõigus - 1707. sellest alates kannab SB nimetust ,,Ühendatud Kuningriik" (Inglismaa ja Sotimaa parlamendid ühendati) Valgustusaeg 17.-18. sajand - Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Filosoof innustas inimesi mõtlema iseseisvalt. - Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõtleva indiviidi võimesse iseennasst juhtida ja usk mõistusesse - Võime olla kriitiline Valgustus: 1) ratsionalism rõhutab mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, e. deduktiivsus. Arenes Prantsusmaal ja Saksamaal.
Kirjeldage poeetika arengut. Millised on autorid ja miks on nad olulised? Horatius (65-8 e.Kr.) normatiivset tüüpi poeetika. Keskaeg poeesia teenib jumala ülistust. Luule on õpitav ja õpetatav. Poeesia sõltub vabade kunstide alla koondatud teadusvaldkondadest. Renessanss Dante teos on uue kirjanduse kõrgpunkt. 14-15 sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid. Barokk järkab renessansspoeetika traditsioone. Scaliger, Opitz. Valgustusaeg Kunst ja kirjandus on seotud kunstiväliste eesmärkidega. Erinevat tüüpi poeetikad. Lessing ja Gottsched. Romantism. Realism. Dickens, Tolstoi, Balzac. Naturalism. Zola, Vilde. Mis on klassika? Classicus kõrgemasse maksuklassi kuulub rooma kodanik. Klassika antiikkirjandus; teatud rahvuskirjanduse kõrgperiood. Klassikaline väljendab kõrget väärtushinnangut, on võib-olla miski, mis jääb püsima. Klassikaline periood on eri maades romantism.
Postdramaatiline teatritekst ja teater – ühist definitsiooni ei ole, eelnevast traditsioonist eristab negatiivne piir, mitte üks-ühele vastandus, mitte mudel vaid panoraam 7. Režiikunsti ajalugu Režissöör – lavastaja Režii – lavastuse v filmi kunstiline juhtimine, plaan Lavastaja-eelne teater – varasem dramaturgia andis ise ette, kuidas üht v teist teksti peaks ette kandma, lavastaja funktsioon polnud oluline Valgustusaeg – 18. saj, esitati realistlikkuse ja loomulikkuse nõuet, teater peaks olema elulähedane, 60-aastane ei peaks last mängima (nt enne oli ampluaasüsteem, kus 1 näitleja terve elu samas rollis) Misansteem – pr k lavale pandud, nt näitlejate paigutus ja liikumine lavaruumis Lavastajateater – Saxe Meingeni hertsog Georg II oli esimene lavastaja- produtsent, hakkas massiliselt töötama massistseenidega, antiigi
3 Saatanakummardajad 17s. Prantsusmaal, oletatavasti Ludwig IV valitsuse ajal, toimuvad kristlike riituste sarnased esimesed “Mustad Missad”. Kuidas seletada seda nö tagasikäiku. Mustad Missad on katoliku kiriku missade karikatuur, mis pole ka otseselt religioossed, vaid on seotud mingi profaanse kasuga. Koketeerimine tabuteemadega, nagu Marquis de Sade seda tegi, on väga inimlik. Ratsionalistlik Valgustusaeg on hea aeg teaduste arenguks, samas inimeste emotsionaalsed vajadusi ei rahuldata. Hiljem kirjutab Anton Szandor LaVey, et inimene vajab rituaale, fantaasiat et völutud olla ja et psyhhiaatria on kõige positiivsuse juures varastanud inimestelt ime ja fantaasia, seda mida varem religioonid andsid. 18s. inglismaal tekkivad “Hellfire Clubs", nö kõrgemast seltskonna meesteklubid.
Kasvatus ja haridus valmistada realismi. Adressaadiks on kodanik, eraisik Realism Johann Christoph Gottsched (1700-1766) Critische Dichtkunst; realis 'tõeline, asine'. Gotthold Ephraim Lessing Hamburgische Dramaturgie Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid Valgustusaeg väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Voltaire- Immanuel Kant Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha valgustust inimese kui väljumine “omasüülisest alaealisusest" võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja 17./18
Esimese tänaseni säilinud valgusega joonistatud kujutise 7 sai prantslane Joseph Niecephore Niepce aastal 1826. Niepce kasutas valgustundliku elemendina vask- või tinaplaate, mis olid kaetud asfaldi, lavendliõli ja petrooleumi seguga. Selline plaat asetati objektiiviga varustatud camera obscuras kujutise tekkimise tasapinnale ja fotoaparaadi eelkäija oligi sündinud! Kasutatavate "filmide" tundlikkus oli aga nii madal, et kujutise saamiseks vajalik valgustusaeg pidi olema 48 tundi. Esimene kes foto salvestamisega hakkama sai oli Nicephore Niepce, kellelt pärineb varaseim säilinud foto ("Vaade aknast Le Gras's" 1826). 8 4 http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia/384-02-fotograafia-ajalugu - 22.11.2013 5 LISA 1 -13.02.2014 6 http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia/384-02-fotograafia-ajalugu - 1.12.2013 7 LISA 2 -14.03.2014 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu - 1.12.2013 3. FOTOGRAAFIA ARENG 3
inimesed otsivad endale partnerit, armastajat või vaimset juhti või jumalat? Inimesed on läbi ajaloo sooritanud vestlusrevulutsioone mis on muutnud meie maailma ühiskonna käekäiku. Inimesd on muutnud ajalugu oma vestlust muutes, aegadel kui valitsused on olnud jõuetud, elu on tundud mõttetuna ja just need inimesed kes on õigetel hetkedel oma vestlust muutnud on muutnud ka ajalugu. Nende inimeste tõttu ongi meie ajaloos leidnud aset renessanss, valgustusaeg, modernism ja postmodernism(Zeldin 1998, 15). Erinevates ühiskondades on sõnadel aga erinev osalus, teinekord võivad need olla ohtlikud piinlikud või koguni valusad. Ajaloos on paljude inimeste elud lõpetanud just nende vestlused valel ajal vales kohas. Põhja-Koreas ei saa inimesed tänapäevani oma arvamust vabalt avaldada, sest valel ajal ja vales kohas avaldatud kõne võib neile saatuslikuks saada.
...............................................................17 Locke (vt Lisa 22).....................................................................................................................18 Hume (vt Lisa 23).....................................................................................................................18 Berkeley (vt Lisa 24).................................................................................................................19 Valgustusaeg..................................................................................................................................20 Vastuhakk autoriteetidele..........................................................................................................20 Ratsionalism..............................................................................................................................20 Valgustusidee.............................................................
kirjaoskust, kirjadest ja päevikutest said olulised ajalooallikad) ○ + tõuge koorilaulu levikule eestlaste hulgas ○ + suur rõhk kõlblusele ○ + võõrduti kõrtsidest ○ + tulevaste ärkamisaegsete mõtteviis ○ - vagaduse nimel hävitati ehteid ja muud kallist ○ - sotsiaalse võrdsusega mindi vahel liiga kaugele (elasid teiste kulul, hävitati mõisaid ja kunsti seal) Ratsionalism ehk valgustusaeg 18. saj 2. pool ● Levis tänu saksamaal õppinud baltisaksa haritlastele, kes hiljem baltikumis tööd leidsid, sest siin oli vaja arste jms ● Ideed: ○ tahtsid rahvast harida ja anda kasulikke nõuandeid (uuendused põllutöödes, uued põllukultuurid jms) ○ kritsiseerisid pärisorjust ● Tuntumad ratsionalistid: ○ G. Eisen ■ Kirikuõpetaja
eemale kannatustest. Ühiskond rajatud sellele, reaalsusprintsiip korraldab ühiskonda. repressioon Freudi kohaselt vajalik, inimene represseerib oma ihasid, ühiskond aitab seda teha. Adorno laenab Freudilt selle skeemi – me peame tegelema oma ihade represseerimisega, et ellu jääda. Represseerimise käigus saab inimene ühiskonna liikmeks – kas allasurumine on loomulik tegevus? Adorno arust kohanemine ühiskonnaga = ühiskond surub ihad maha – inimesed ei ole vabad selle tõttu. Valgustusaeg on kaasa toonud inimese vabanemise religioonist. Odysseus – Trooja sõda Teel koju kohtub Odysseus sireenidega – sireenid lauluhäälega hukutavad kuulajaid. Odysseus tahab laulu kuulda, laseb end siduda masti külge, et ei saaks liikuda. Laevaliikmetel kõrvad vaha täis. Ei kuule laulu, ei kuule Odysseust. Kuidas interpreteerida? Odysseuse vabadus seisneb selles, et ta on kinni seotud. Vaba inimene, kuid ei saa käituda nii nagu tahab. Adorno järgi vaba inimene see, kes suretab oma
valitses terav puudus õppinud meestest kirikuõpetajatest, juristidest, arstidest. Kiiremini taastusid kirikukogudused, sellest tulenevalt kogu 18. Saj kultuur Eestis oli kiriku ja usuga seotud. Suurt populaarsust omasid Saksamaalt siia jõudnud usulised liikumised pietism ja hernhuutlus. Nimetati neid vennastekogudusteks vagadusliikumine - märksõnadeks: usk, võrdsus, vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks (prohvet) oli Tallinna Paap. Valgustusaeg. 18.saj oli Euroopas valgustussajand Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja feodaalsete normide vastu. Valgustuse mõjul tekkis Eestis ilmalik kirjandus ja ajakirjandus masstiraaides hakati välja andma maarahvakalendreid (1. Masstrükis Eestis) August W. Hupel (1737-1819) valgustusaja tuntumaid kirjamehi - ´´ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus.
Emotsioonid on vajaduste omamoodi subjektiivseks väljendajaks. Emotsioonis on on individuaalse kogemuse kujundajaks. 72. Emotsioonide olemuse muutumine ajaloos. · Emotsioon kui märk. Objektiivsus. Edastada võimalikult objektiivselt. 16 · Keskajal hakkab emotsioon subjektiivseks muutuma. Rom Harre: emotion´ st eristus feeling ehk objektiivsest subjektiivne. · Valgustusaeg:. Mõistus ja ratsionaalsus on tasakaalustajad. · Spirituaalne vabadus aitab kontrollida emotsioone, mis on irratsionaalsed. Emotsioon omistati naisele. · Teaduse surve: tööstusrevolutsioon, alluta loodus. Loodusekroon. 73. Emotsioonide käsitlus kognitiivse revolutsiooni ajal. Emotsioon sisaldab kahte komponenti: füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida välised stiimulid ja füsioloogilise aktivatsiooni märgistamist, mis määrab emotsiooni 74
tema teod teevad ta "teiseks jumalaks". Poeesia on moraalselt kasulik. - Barokk. Jätkab renessansspoeetika traditsioone. (Scaliger , Martin Opitz) Antiikautorite kõrval on autoriteediks Scaliger , Martin Opitz ,,Buch von der deutschen Poeterey" (1632) Keel poeedi oluliseks ülesandeks on keele parandamine Reeglid: - Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda - Kasvatus ja haridus: - Adressaadiks on kodanik, eraisik - Valgustusaeg (Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; Gotthold Ephraim Lessingi Hamburgische Dramaturgie) Valgustust inimese kui väljumine "omasüülisest alaealisusest" 17./18. saj - hõlmas filosoofiat, poliitikateadust, kirjandust, ühiskonnateadust jp muid valdkondi. Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda. Kirjandus oluline kasvatuses ja hariduses, adressaadiks on kodanik, eraisik. Erinevat tüüpi poeetikad: normatiivne poeetika Johann Christoph
oli üldiselt olulisem Rákóczi vabadusvõitlusega lõppes Habsburgide võimu vastane relvastatud liikumine pikemaks ajaks Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul tekkinud salajane vabadusliikumine (1794-1795) suruti maha liikmed olid reforme pooldavad aadlikud ja intelligendid, neid nimetatakse Ungari jakobiinideks (jakobinusok), liikumise juht oli Ignác Martinovics ( Martinovics- mozgalom) umbes 200-300 liiget vahistati: 7 hukati, teisi ootas pikaajaline vangistus · 17901825: Ungari valgustusaeg · 18251848/49 a revolutsioon: reformiperiood (reformkor) Ungaris Kirjanduselu · sai selgeks, et probleemide lahendamine revolutsiooni kaudu on võimatu sellest alates: poliitiliste pürgimuste kaitsmine ja varjamine toimus kultuuri kaudu rahvusliku kultuuri arendamisest, ungari keele hooldamisest sai rahvuslik kohustus koos sellega tõusis vähehaaval juhtivamale kohale ilukirjandus Ungari keele olukord
Kõige enam levinud: kristlus, islam. Eesti elanikest aastal 2007 u 226 007 elanikku kirikutes, kogudustes. Maagia vs loits, loits vs palve, teism, deism, polüteism, monoteism, ateism, agnostsism. LOODUSUSUNDID: loodust nähakse vaimsena animism, animatism. Ühtekuuluvustunne loodusega totemism. Läbiv põhimõte on, et võta nii palju kui vajad! Suhtlemine vaimsega maagia ja riituste läbi. Tolstoi ütles, et ilma usuta ei saa olla tõelist moraali! Valgustusaeg tõi kaasa loobumise Jumala autoriteedist. Hakati tähtsustama inimest. Teonoomiline käsitlus: Jumala tahe on meile ette antud (käsk, keeld, juhis) ja me peame seda täitma. Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab. Loomuseaduslik käsitlus: Inimese sisemises loomuses on olemas arusaam sellest, mida me peame tegema. Meis olev "moraalne kompass" näitab, mis on hea/halb, mis õige/väär. Religiooni moraalinormid on põhjendatud jumaliku autoriteediga
Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna Põhiliselt misjonilingvistika ja käsiraamatud saksa pastoritele kohaliku keele tundmiseks. Peamine oli Ladina- Saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises. Hakkasid tekkima grammatikad mis sisaldasid hääldamist, ortograafiat ning vormi- ja lauseõpetust. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 18./19. sajand: Euroopa valgustusaeg: rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine, Kirjakeelte arendamine võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele.Eestis saksa estofiilid; ka eestlasi: Kristian Jaak Peterson, Otto Wilhel Masing 1813-1832 Hakkas ilmuma keeleteadusajakiri ,,Beiträge". Ning sel ajal hakati eesti keelest kui soome ugri keelest mõtlema
a) kõigi rahvaste kultuuride ja religioonide juured eeldatakse Jumala olemasolu. See veendumud ei saa olla suvaline, sellel peab olema põhjus, ainus mõeldav põhjus Ju olemasolu. Leiame ju idee oma teadvusest b) on olemas ajalootahte, mis on seletatavad üksnes ju tahte tagajärgedele,. Nt teatud rahvaste välja valimine. Apologeedid tõid välja VT ennustusi, mis UT täitusid, Iisraeli rahva ajalugu 4. teleoloogiline jumalatõestus(valgustusaeg) Maailm meie ees kui teatud kord ,,kosmos" aga igal korral peal olema korrastaja, selleks peab olema Jmal. Valg. ajal esines deiism, seal võrreldi Ju kellavärgi meistrina. Vastu darwinism, mis hakkas seletama, et kord tuleb läbi loodusliku valik 5. moraalne jumalatõestus(skolastikud, Kant) Inimene leiab südametunnistuses moraalse seaduse, mis seisab sõltumatult inimlikest kalduvustes. Ocean 11,12,13 aga tegelikult on varastamine halb. Eetiline norm ei sõltu kasulikkusest
ajaloos. Kui 18. sajandil see läänes kaotati, ütles Block selle kohta, et roo kaalukaim sündmus. Orjuse faasid antiikaeg kuni 18. sajandi orjus püsib katkematu niidina erinevates vormides. Orjust peetakse iseenesest mõistetavaks korraks. Esimene kriitika Saksa aladel 15. sajandist. Kriitika alged on olnud väga juhuslikud. Ühiskond ei toeta. Kuni 1750. aastateni orjus üldiselt aktsepteeritud, pärast suur kriitika periood tänu valgustusajastule. Teine faas valgustusaeg suur vastuseis kuni 1850. aastateni debatid, läänes kaotati orjus. Kriitika faas. Siiamaani vaieldakse kumb orjuse kaotamisel oluline, kas moraalsed kaalutlused või majanduslikust aspektist lähtuv. Tegemist ikkagi igal juhul filosoofilise, mentaalse muutusega. Kolmas faas 19. sajandi II poolest tänapäevani ehk eitav norm orjuse suhtes. Inimõigustega orjus kaotatud, ebaloomulik seisund. Kuigi orjus pole kadunud, orje u 20 miljonit. 2. Mille poolest erineb orjus pärisorjusest?
Arrebo peatöö on jambiline luuleteos ,,Hexaémeron" kuuest maailmaloomise päevast (trükitud 1661). Vaimuliku luule alal lõi sotlane Thomas Kingo (1634-1703) Taanis esimesena kirikulauludena püsima jäänud värsse. Kingo püüdis oma 2-köitelise ,,Vaimuliku laulukoori" (1673-81) ja nn. ,,Kingo lauluraamatu" (1699) viisideks kasutada ka kergemaid ja elavamaid rahvaviise ja ilmalikke meloodiaid. Need olid aga siiski ainsad rõõmustavad erandid üldises halluses. Valgustusaeg, klassitsism ja esiromantika 18. saj., võõrkeeled olid au sees. Ludvig Holberg taani üks suuremaid ja edasiviivamaid vaimsusi, kes sai nii vana mahakiskujaks kui ka uue ehitajaks. Ludvig Holberg (1684- 1754) oli norralane, sündinud Bergenis keskmiselt jõuka ohvitseri perekonnas. Sel ajal oli aga Norra Taani provints. Juba varakult ilmnes tal rännukihk. Kaotanud noorelt vanemad , tegi Holberg 20-aastasena teoloogiakandidaadi eksami
................................................................................ 24 Francis Bacon..........................................................................................................................25 Rene Descartes.........................................................................................................................26 John Locke...............................................................................................................................28 Valgustusaeg............................................................................................................................29 Prantsuse valgustus................................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant.............................................................................................
Pietismile järgneb 18. sajandil valgustusajastu. Filosoof Immanuel Kant on öelnud, et see oli ajastu, mil inimkond vabanes oma alaealisusest. Hakati kahtlema religioossetes printsiipides, kirikus ja seisuslikes autoriteetides ning hakati enam väärtustama ratsionaalselt mõtlemist, demokraatiat ja inimõigusi. Valgustusajastuga käis koos linnastumine ja kiire tehniline progress, linnainimestel kadus side kirikuga. Erinevalt reformatsiooni minevikuihalusest vaatas valgustusaeg tulevikku. See ühildub ka kristliku õndsuslooga. inimkonna edasiminek on õndsuslooliselt seletatav. Samas jääb suureks küsimuseks, kuidas ühendada usku paremasse tulevikku väitega, et inimene on langenud ja patune ja et jumala annab meile oma armust parema tuleviku kuidas ühendada ajalooline teadmine ajatu jumala kuulutusega? Valgustusaeg on filosoofide ajastu, ühed tuntumatest on prantsuse filosoofid Voltaire, Rousseau, kelle mõtted viivad Prantsuse revolutsiooni 18
viimast võimalust patukahetsusele ja halastusele, kuid Don Juan ründab vaimu mõõgaga, soovides teada saada, kas tegu ikka on vaimuga. Kuju ilmudes palub see Don Juanil oma käest haarata, kuid niipea kui Don Juan seda teeb, kumiseb kõu ja välgunooled tabavad teda. Kuju ütleb, et taeva halastuse põlgamist ei andestata ning Don Juani jalge all avaneb tulemerega kuristik, kuhu ta langeb. Pilet 15 Valgustuskirjandus Prantsusmaal; Juuditi lugu 1. Valgustuskirjndus Prantsusmaal Valgustusaeg oli Louis XIV ja Louis XV ajal Toimus revolutsioon Prantsusmaa kaotab tähtsust =Inglismaa tõus Valgustus kui teadasaamine =Haridus tähtis =Õiglasema ühiskonna eest =Haiduse ja teaduse areng tähtis =Mitmekülgsus -Valgustajad olid mitmekülgsed =Kolm olulist ehk vabadus, võrdsus ja vendlus =Veendumus, et peab olema tark kuningas -Valgustatud monarhia =Au sees loomulikkus
annaabi.ee 
