TARTU ÜLIKOOLI PEAHOONE Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas ning see on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone ehitati 1804-1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Peahoone pidulik avaaktus toimus 31. juulil 1809. 1856-1859 lisati tiibhooned ja ülikooli kirik. Peahoone rajati endise Maarja kiriku varemete peale, ehitamise käigus tulid välja luustikud, mis maeti ümber. Tartu Ülikooli sümboliks on kuus valget sammast. (WIKIPEDIA, https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikooli_peahoone) Aula on ülikooli kauneim siseruum oma klassitsistlikus lihtsuses. Aula avati 1809. aastal ning sellest ajast peale on tähistatud ülikooli suursündmusi, peetud lõpuaktuseid ning korraldatud arvukalt kontserte just aulas. Aastal 1965 oli peahoones suur põleng ning aula sai selles samuti kahjustada. Kuna aula on peahoone südameks siis aula taastati väga kiiresti. Taastamisel kasutati samut...
Järeldus: enne mulla peale panekut nad puistati üle lilledega. Austusavalduse tseremoonia ilmselt mõeldi juba tol ajal hauatagusele elule. Drachenloch'i koobas-hargneb käikudeks; seina orvades on karu pea; uskumused. 33: Louis Lartet avastas 1868 Abri de Cromagnoni koopa>>kromanjoonlane. Tänapäeval on kromanjoonlane võrdsustatud homo sapiensiga ehk siis kromanjoonlane on homo sapiens ja homo sapiens omakorda sapiens sapiens. Luustikud 30 000a vana. Keskmine pikkus 187cm. Püstised, pikad, saledad, pikapealise koljuga. Tüüpilised europiidse rassi esindajad. Sellal kui avastati Cormagnoni koobas, leiti ka Aurignac'i koobas, kust leiti samuti luustikke. Kohalik kirikupreester arvas, et pole ilus matta kusagile koopasse ja mattis nad kirikukalmistule ümber. Leiti tööriistu ja loomaluid >> Aurignac'i kultuur. Ajumaht: 1600-1900cm3. 19.saj I poolel avastati koopamaale, mis omistati kromanjoonlastele.
4 miljonit aastat tagasi. 2. Saurused olid roomajad, kes arenesid kõige erinevamateks eluvormideks. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 34,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja LõunaAafrika rannikult. Peamine, mis eristab dinosaurusi teistest roomajatest, on see, kuidas nende keha toetus jalgadele. Iidsete ja tänapäevaste roomajate jalad asuvad keha küljel, nii et liikudes lohiseb keha mööda maad, dinosauruste luustikud olid arenenud nii, et jalad asusid keha all, tõstes kogu keha maast lahti. 3. Dinosauruste suurus oli äärmiselt erinev Kõige väiksemad olid kanapoja suurused. Suurima dinosauruse pikkus ninaotsast sabaotsani oli kolmkümmend meetrit ja kaal kuni 130 tonni. Sauruste nahk oli kuiv ja kõva, see koosnes väikestest ümaratest soomustest Mõndadel saurustel oli kuni 2000 hammast. Neil oli väga väike aju. 4. Dinosaurusi oli nii taim kui ka lihatoidulisi. Lihasööjad dinosaurused
) Muinasaja uurimine.Arheoloogilised kaevamised muististel (ehituste jäänused, kaitserajatised, kalmete konstruktsioonid, luustikud).Täppis-ja loodusteadused (arvestatakse puu vanust, dateeritakse põlenud liiva ja põletatud saviesemete tulesoleku aega); dendrokronoloogiline skaala puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala (leitakse puu kasvu- ja maharaiumisaeg).Zooloogid loomaluud; botaanikud seemned, tolmuterakesed; antropoloogid luustikud, rassiline kuuluvus, sugu, vanus, jne; numismaatikud mündid; etnoloogia rahvateadus; rahvaluule pärimused; keel laensõnad; naabrite kirjalikud allikad Rooma ajaloolased ja geograafid, islandi ja skandinaavia saagad, Vana-Vene kroonikad e letopissid (sõjalised konfliktid idanaabritega), Henriku Liivimaa e Läti Henriku kroonika (ristiusustamine, eestlaste ühiskondlik kord, omavahelised suhted, linnused, eluolu, usund, jpm)
1) Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu Risto Perendson Postimees 03.01.2009 00:00 Saaremaalt sügisel leitud ja ühtlasi sajandi arheoloogialeiuks peetav Salme Viikingilaev sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast leiti ka kitsetalle kolju, palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita, näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega. Läänemere regioonis uhkeima matusega! Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist leitud ja ajalooliselt väga tähtsat objekti.
Ristiusu saabumine Eestisse Ingrid-Helen Kikajoon 10. sajandi keskpaiku hakkas Euroopa paisuma. Euroopa ei mahtunud enam oma piiridesse ära. Linnad hakkasid kasvama ning samas ka inimeste vajadused kasvasid. Majandusliku aspekti poole pealt hakkas rahvaarv kasvama, röövretked vähenesid kuna Euroopas kehtisid kindlad reeglid ja hoiti korda. Kirikute võrk laienes, hakati oma misjonitööd ida poole suunama. Ristiusu tulek Eestisse oli pigem poliitilise tähtsusega, kui lihtsalt püha usu toomisega. Ristimisega koos tuli vastu võtta kristlaste õigus, millel oli kaks poolt: 1) vaimulik: kirikus käimine, pihil käimine, kristlaste kommmete täitmine ning teine pool 2) ilmalik: kõik, kes usu vastu võtsid pidid hakkama maksma kümnist ning olid kohustatud osalema ristisõdades teiste paganate vastu. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga päri...
kaevatud ja keha võis olla kaetud lilledega. Nerja koobas Hispaanias Malaga lähedal – sealt on leitud küllaltki vanu koopajooniseid, mis on 40 000 a eKr aastat vanad. Autoriks on neandertallased, kes tollel ajal seal elasid. 2014. aastal leiti avalikustatud neandertallaste märgid Gorhami koopas Gibraltaris Hispaanias (u 37 000 a eKr). Neandertallaste levikuala: Leide on nii Euroopast kui ka Aasiast. Louis Lrtet avastas 1868 Abri de Cro Magnoni koopast luustikud (kokku viis) – kromonjoonlane. Sellest sai sensatsiooniline leid. Seal samas lähedal oli teinegi hoopas Aurignac’i koobas, kust olid varem leiud välja tulnud. Kohalik kirikuõpetaja mattis ümber surnuaiale ega lubanud seda enam ümber kaevata arheoloogidel. Kromanjoonlased paistsid silma sellega, et nende koobastest leiti mitmeid kivist tööriistu, neandetallane kasutas 3-4 tööriista, kromanjoonlane aga 20. kromanjoonlaste luustikud on kaasaegsete inimeste luustikele üsna sarnased.
[4, lk 140] 1990. aastal leiti viie naise ja lapse hauad. Surnud dateeriti ajavahemikku 13. sajandist kloostri reformimiseni. 1992. aastal leiti veel kirsujäänustega haudu, üks nendest oli kaksikmatus. [ 4, lk 140; 5, lk 121] 1997. aastal toimusid avariikaevamised kloostri siseõues 170 m² suurusel alal. Seda ala oli peamiselt kasutatud kalmistuna, seega satuti rohkearvulistele matustele kloostri idatiiva õuepoolsel küljel. [ 4, lk 140, 141; 5, lk 121] Selgus, et kõik luustikud, peale kahe, mis kuulusid 7-10 aastastele lastele, olid naiste omad. Luustike uurimine näitas, et maetud olid küllaltki terved ning saanud head meditsiinilist abi, järelikult olid nunnad enamasti kõrg- ja keskklassi peredest pärit. Lisaks matustele avastati mitmeid sissekaeveid, mis viitavad kunagistele reoveekanalitele ja idatiivaga paralleelselt kulgevad kasepuust postid, mis dateeriti ajavahemikku 1283- 1312. Nende postide funktsioon pole selge, tõenäoliselt
4 meetrit, tegu on sinise kiltkiviga, mis on tulnud kohale transportida 200 miili kauguselt. Tähendus: Hüpotees: omaaegne pühapaik, kus on läbi viidud rituaale; on omandanud laiemat tuntust. Võis olla ka ravikoja tähendus. 14. saj käidi seal ravimas, toksiti kividest kilde välja. Sealt on leitud ka matuseid (u 2200 eKr) vibukütt (kaasas kuldesemed, pärit praeguse Sveitsi aladelt, kannatanud hambapõletiku all, mille mürgitusse ta ka suri) NB! Kõik luustikud, mis on sealt leitud, on pärit erinevatest kohtadest. Ka on üks muusikateadlane arvanud, et see oli omaaegne lauluväljak, kuna seal on eriline akustika. N 19.11.09 Eesti pronksiaeg 1800-500 eKr EESTI PRONKSIAEG 1800-500 eKr 1. Vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr 2. Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr 1. VANEM PRONKSIAEG EESTIS pronksesemeid vähe antud perioodist. Valdav osa on juhuleiud ilmselt jätkus kivi-, luu- ja sarvesemete kasutamine. Leiud on siiski väga uhked.
märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr soojenes kliima tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. 2. Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad konstruktsioonid, maetud inimeste luustikud. Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Omakroda on ka abiks täppis ja loodusteadused. Ajaloo abiteadusteks on veel dendrokronoloogiline skaala. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad rahvaluule,keel janaabrite vanemad kirjalikud allikad, nt Läti Henriku kroonika. 3. Muinasaja periodiseerimine (koos aastaarvudega) Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande pikkuse perioodi. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud
· ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määratakse kaubandussuhted · ETNOLOOGIA - Maarahva ehitistes, kommetes, esemetes jm võib olla säilinud veel mitmeid elemente, mis ulatuvad muinasaega · RAHVALUULE - Rahvaluules esineb sageli vanu pärimusi. 1
NÕO REAALGÜMNAASIUM UURIMUS KAUBI KÜLAKALME PALEODEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Palaeodemographic analysis of the skeletal material from Kaubi village cemetery KOOSTAJA: KRISTI JEEGER 11 C KLASS JUHENDAJA: KEN KALLING NÕO 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 1.1. Kalme asukoht. ...................................................................................................... 3 1.2. Kalme asukoha avastamine. ................................................................................... 3 1.3. Vanus ja leiud. ....................................................................................................... 3 1.4. Mat...
(Homo) vahetuteks eellasteks (nt. V. V. Bunak, 1980). Enamik selle ala teadlasi jagab küll seisukohta, et perekonna Homo eellasteks olid olendid, kes sarnanesid gratsiilsetele australopiteekustele, kas aga meile tuntud australopiteekuseliikidest oli mõni inimese otseseks eellaseks, selles suhtes lahknevad arvamused suuresti. Suuri vaidlusi põhjustasid kaua aega L. Leakey hominiidifossiilide leiud Ida- Aafrikas Olduvai kuristikus alates 1960. a. Leitud luustikud (vanusehinnanguga 2...2,5 mln. a.) olid kolju osas üsnagi ahvilike tunnustega (kuigi australopiteekustest mõnevõrra suurema ajukolju mahuga: ca 650 vs. 500 cm3), kuid koljualune (eriti jäsemete) skelett ilmutas hämmastavalt inimlikku anatoomiat. Leakey omistas nende luude peremehele ka primitiivsed kivist tööriistad (tahutud veerkivid), mida leiti lähikohtadest samas kivimikihis. Nende asjaolude alusel määratles Leakey selle olendi esimeseks inimliigiks -- Homo habilis ("osav
Pastor arvas, et 30. aastat tagasi surnud alkohooliku ja süfiliitiku luud, kes oli vene kasakas ja langes Napoleoni vastases sõjas. Luude põhjal tehti rekonstruktsioon, koljumaht oli kuni 1600 cm 3 keskmiselt. Lõug ulatub ette, kukal taha. Laubasagarad on emotsioonide kontrollimiseks olulised, neandertaallastel laubasagarate osa on vähene. Neandertaallasi kujutatakse väga erinevalt, üks näeb välja nagu metsik ahv, teine nagu turske talumees. Leitud luustikud, Euroopas u 100, räägivad erinevat keelt. Kuna neandertaallased sõid enda kaaslasi, ka nende luuüdi, purustati nende luud? Luud purustatud kindlatest kohtadest, arvatakse, et need purustatud rituaalide käigus, mitte nälja pärast, ja kas liha üleüldse söödigi? Neandertaallastel teatud uslised kujutelmad, matsid primitiivsetesse haudadesse ja panid üht-teist kaasa. Surnud lamavas, väljasirutatud asendis ja muld peale aetud, vahest ka kivid. Huvitamavad
Seda nii Skandinaavias kui ka mujal. Nimed võimaldavad uurida asustuse ajalugu, osalt ka seetõttu, et ühest kohast pärit viikingitel oli sarnane nimi mingi asja või nähtuse jaoks. Võime kindlaks teha, mis jumal oli populaarne või millisest Skandinaavia osast viiking pärines. Viikingiaeg - antropoloogia Viikingi keskmine pikkus oli meestel 172 cm ja naistel 158-160 cm. Kõige rohkem luustikke on leitud Taanist. Huvitav omapära rikkalikumate hauapanustega luustikud on pikemad. Viikingeid vaevasid artroos ja katkised hambad. Viikingiaeg - antropoloogia Väikelaste suremus oli suur. Taani luustike uurimine annab aluse väita, et elu ei olnud nii vägivaldne, kui allikad vahendavad. Paljud luustikud kuuluvad vanima vanusegrupi esindajatele. Viikingiaeg inimeste välimus Inimeste välimus oli proportsionaalne ja harmooniline. Viikingid kandsid hoolt oma välimuse eest. Leitud on kamme, küüneorke, pintsette, pesunõusid jne.
kaubavahetusteede olulises sõlmpunktis (Ots 2001). Teaduslikult on Roosissart uuritud 1942- 43, 1955-56, 1961 ja 1968 (Pullat 1984). Samuti toimusid uues väljakaevamised vahetult enne uue silla ehitust 1998. aastal, kuid uusi avastusi ei leitud (Breidaks 1998). Seniste väljakaevamiste käigus on leitud kivist ja luust tööriistu, vaiaotsi, kammkeraamikat, nöörkeraamikat, riptaseid, merevaigust ehteid, loomaluid (ürgveis, kilpkonn, metskass jt) ning 24 inimese luustikud (Kenk & Ploom 1972). Tamula rand on üks Eesti rikkalikumaid muinasajast pärit säilmete leiukohti. Kuna muistised on jäänud turbakihti, siis on nad väga hästi säilinud. Näiteks on sealt leitud ühed Eesti paremini säilinud inimluud (Breidaks 1998). Esimene kirjalik märge Roosisaare silla eelkäijast pärineb 1920ndatest, mil puidust sild viis üle Võhandu jõe (arvatavasti mõledud praegust Vahejõge, mis ühendab Tamula järve Võhandu
Homo heidelbergensisele. Neandertallased (Homo neanderthalensis) elasid Euraasias u. 200k-30k a. e.m.a. Esimene neandertallase luustik leiti 1856. aastal Saksamaalt Neanderi jõe orust. Neandertallaste kolju oli suurem kui inimeste oma (keskmiselt 1600 cm 3). Kolju on tagant pikem kui inimese oma, laup madal. Arvatakse, et selline kolju kuju võis kaitsta aju sissehingatava külma õhu eest. Shanidari koopast Iraagis leiti 10 erinevast vanusest neandertallase luustikud. Leiust võib oletada, et neandertallastel olid matusetseremooniad (surnutele pandi hauda kaasa lilli) ning nad kandsid vigastatute eest hoolt. 2012. aastal esitati teooria, et Nerja (Lõuna-Hispaania) koopamaalingute autoriks võib olla 40k a. tagasi elanud neandertallane. Saksamaal Drachenlochi koopa käikudest leiti seinaorvadesse asetatud karupäid. Viitab religiooni olemasolule. Homo florensis - inimliik, kes elas u. 100k-13k a. tagasi.
Jätkus kihistumine. Kreeta lääneosas püsis vana neoliitilise ilmega kultuur. U 1700 eKr eristatakse paleedes ja asulakohtades purustushorisonti, kuid märgatavat vallutust pole toimunud. Ilmselt suurem maavärin. Tuntud ja hästiuuritud on Anemospilia tempel (7 km Knossosest), mis hävis ka maavärinaga. Templi eesruumist leiti mehe luustik, kes varinguhetkel hoidis käes anumat ohverdatav verega. Luustiku asend: mees jooksis hoonest välja. Templi läänepoolses ruumis kolme inimese luustikud. Kaks neist: mees ja naine, olid surma saanud varingu läbi. Kolmas oli mees, kes lamas altaril, tema luustikus oli nuga see noor mees oli ohverdatud. Harilikult ohverdati sõnne, ilmselt olid 31 maavärinad viinud inimesed äärmuslike tegudeni, arvati, et maavärinaid võiks nii radikaalsete tegudega peatada. 16001150 eKr Hilis-Minos. U 16001500 eKr minose kultuuri õitseng. U 1600 eKr olid
Vahetevahel on väidetud, et vallutus ei toonud kaasa eestlaste otsest rahvuslikku rõhumist, sest keskajal oli rahvusest tähtsam seisuslik kuuluvus. Sellega ei saa nõustuda, ehkki sama väär oleks rääkida vallutusega alanud 700-aastasest "orjaööst". Rahvus- ja seisusepiirid langesid Eestis enamasti kokku. Talupojaseisusest kõrgemale tõusta oli võimalik vaid oma rahvusest loobumise hinnaga. Tollaste inimeste väljakaevatud luustikud näitavad, et eestlaste füüsiline seisund halvenes pärast vallutust. Inimesed jäid lühemaks ja nõrgemaks, olid tõbisemad ning surid varem. See räägib halvemast toidust ja raskemast elust. Osalt oli see küll tingitud halbadest ilmastikutingimustest ja ikaldustest. Eriti halb oli olukord 1315. aasta näljahäda ajal, mil esines isegi kannibalismi. Maa uued valitsejad suhtusid eestlastesse umbusu ja ettevaatusega ka seetõttu, et nood jäid üldiselt oma hinges paganateks
oli ekslik. Koha õige nime ja palju muugi üle alles vaieldakse. 16 Arvatakse, et Machu Picchu oli peamiselt tseremooniate ja rituaalide korraldamiseks mõeldud religioosne keskus. Linna ehitamise aeg on võrdlemisi ebaselge, kuid oletatavasti kuulub ta inkade impeeriumi ekspansiivsesse perioodi 15. sajandi lõpus. Tõenäoliselt elas siin alaliselt mitte rohkem kui 1500 inimest. Avastatud luustikud viitavad sellele, et siin on elanud kümme korda rohkem naisi kui mehi. See viitab osa teadlaste arvates ka sellele, et Machu Picchu oli päikesekultuse keskus ja siin asus ,,Päikese neitsite" pühamu. Edasisi tõendeid päikese suurest tähendusest Machu Picchus on leitud ka Intihuatanalt kõrgendikult, mille kõige pühamaks paigaks on nn. päikesetroon, mis oli arvatavasti keeruline astronoomiline mõõteriist. Samasuguseid rajatisi ei ole kuskil mujal enam säilinud, kuid
Nende õiguslik seisund vähenes, tugevnes läänimeeste võim talupoegade üle ja suurenes viimaste voli rakendada otsest füüsilist vägivalda. Talupojad pidid ehitama linnuseid, kirikuid ja rajama teid; samuti käima isandaga kaasas sõjakäikudel. Mitmed aadlikud tulid elama maale, kuna Euroopas oli suur nõudlus vilja järele. Tekkis teoorjus. Koormiste kasvu ja mõisnike kasvava surve tõttu põgenesid mitmed talupojad linna või piiri taha. Väljakaevatud luustikud nätavad, et eestlaste füüsiline seisund pärast ordu vallutust halvenes. Iimesed jäid lühemaks ja nõrgemaks, olid tõbisemad ning surid nooremalt. See räägib viletsamast toidust ja raskemast elust, oma rolli etendasid külla ka halvad ilmastikutingiused ja ikaldused. Eriti kehv oli olukord 1315. a näljahäda ajal, mil tuli ette isegi kannibalismi. Liivi sõda oli Eesti jaoks katastroof. Suur osa rahvastikust hukkus
ristiusustada sealsed asukad; eeskujulikult õnnestus see Leifril oma ema juures (viimane ehitas läänepoolkeral esimese kiriku), halvasti aga isa juures, kes kutsus preestreid päevavarasteks. (Ceram 1978:25). Selle kohta on olemas juba arheoloogilised faktid, sest selle esimese kiriku jäänused kaevasid välja Knud Krogh ja teised taani arheoloogid ning 1967. aastal ilmusid maailma ajakirjanduses fotod seal leitud luustikest. Luustikud kuulusid kahtlemata viikingeile, kes olid seal elanud, sealt teele asunud ja Ameerika avastanud. (Ceram 1978:25). Saagade järgi oli Leifr see, kes esimesena avastas uue maa. 1001. aastal ostis Leifr Bjarni laeva ära ja purjetas koos 35 mehega (nende seas ka üks "lõunamaalane", tõenäoliselt sakslane, vähemasti saksa keelt rääkinud mees nimega Tyrkir) maakuulamisretkele läände ja sattus kivisele rannikule, mille järgi andis ta maale nime Helluland (Lamedate kividega maa)
leitud ainult kaks matusepaika Kivisaare (Võrtsjärvest põhjapool) ja Veibri (Ihaste lähedal). Veibrist on leitud vaid ühe naise ja ühe lapse matus. Pikka aega peeti kahtlaseks, kas Kivisaare on ikka mesoliitikumi kalmistu. Kivisaare puhul võib kõnealla tulla, et Kivisaare võis olla saar Võrtsjärve keskel. Lätis Zvejnieki kalmistu on Kunda kultuuri kõige surem kalmistu (300 matust) Lätist. Seal on väga hästi säilinud nii luustikud kui ka koljud ja nende põhjal on tehtud ka rekonstruktsioone. Veidi on ka Eesti territooriumilt Kunda kultuuri kunstipäraseid leide välja tulnud. Kusjuures peab mainima, et kõigi esemete kuulumine kunstiteoste hulka pole kindel. Maailmapildist Mailmapildist annavad ettekujutse ka mõningad teised leiud. Kõige paremad on haualeiud, kaasa pandud üksikud tööriistad ütlevad, et ettekujutus surmajärgesest elust on täiesti olemas.
Selle koopa käikudes olid mitmed seinaorvad, millesse oli karupäid pandud. See viitab mingite kindlate uskumuste olemasolule. Esimene homo sapiens leiti 1868 Abri de Cromagnoni koopast. Selle järgi nimetati ta kromanjoonlaseks. Avastaja oli Louis Cartet. Leiti 7 luustikku ja nende keskmine pikkus oli 187cm. Nad olid pikad, saledad ja ilusti püstised. Umbes samal ajal Cromagnoniga sai kuulsaks ka Aurignaci koobas. Seal oli 17 luustikku. Kirik mattis sealt leitud luustikud surnuaeda. Koopas oli päris paks kultuurikiht Aurignaci kultuur. Esimeste leitud kromanjoonlaste ajumaht oli suur 1600-1900cm3. Neandertaallaste juurest leiti 3-4 erinevat tööriista, kromanjoonlaste juurest 10. Neandertaallased surid Euroopas välja üsna pea pärast kromanjoonlaste tulekut. Arvatakse, et homo sapiens kujunes välja Põhja-Aafrikas ja rändas sealt välja. Euroopas olid nad 40k aastat tagasi, Ameerikas 15-35k aastat tagasi.
sapiens. Esimene leid on umbes 30 000 a vanad. Leiti 7 luustikku, keskmine pikkus oli 187 cm. Kromanjoonid olid pikad, püstised, saleda joonega, europiidse rassi esindajad. Umbes samal ajal sai tuntuks ka Aurinagnaci koobas, kust leiti 17 luustikku, kuid kohalik kirkikuõpetaja mattis nad kohalikku surnuaeda. Koopasse jäi alles suur kultuurkiht, see koobas andis nime paloliitikumi Aurignaci kultuuri perioodile. Kromanjoonlasi on üha enam leitud. Esimesed leitud luustikud oli küllalt suure koljuga. Esimeste kromajoonide juures oli selgelt märgata tööriistade areng, avastati 10 eri liiki tööriistu, see näitab mõistuse arengut. 19. saj lõpu poolel avastati esimesed koopamaalingud, mis omistati samuti neile. Kas inimene on pärast kromanjoonide tulekut üldse kehaliselt edasi arenenud? Arvatakse, et teatud areng on siiski toimunud. 11
t. neil puudus ühine eellane. Kolmandaks printssibiks oli entelehhia, organismide sisemine püüe täiustuda. 9.2. Darwini evolutsiooniteooria Aastatel 1831-1836 sooritas Darwin reisi Lõuna-Ameerikasse, mille käigus ta kogus põhilised andmed, millele tugines hiljem tema evolutsiooniteooria. Tema põhilised tähelepanekud võib tuua välja kolme punktina: 1) Lõuna-Ameerikas kirjeldas Darwin väljasurnud organismide luid. Üllataval kombel sarnanesid nende luustikud kaasajal elanud organismide luustikega. Kas see sarnasus viitab sidemele väljasurnud liikide ja praegu elavate liikide vahel? 2) Looduslikud tingimused Maal on olnud pidevas muutumises. Seal, kus kunagi oli ookean, võivad praegu asuda mäed. Näiteks leidis Darwin Andidest kunagi meres elutsenud organismide jäänuseid. Seega kinnitasid Darwini leiud Charles Lyell'i teooriat, et Maa pinnas on geoloogiliste ajastute vältel muutunud.
Saksamaal. Leid põhjustas suure poleemika ei tahetud uskuda, et tegu võiks olla varase inimtüübi esindajaga. Järgnevalt saadi samasuguseid leide Belgiast, kus need olid koos kivist tööriistadega ja mammutiluudega. Järgneva 100 aasta jooksul on neandertallase luid leitud mitmelt poolt Euroopast, Lähis-Idast, Aafrikast ja Aasiast. Tuntud luuleiud on saadud Shanidari koopast Põhja-Iraagist. Sealt leiti aastail 1953 1960 9 neandertallase luustikku. Leidja Ralph Solecki. Luustikud pärinesid ajavahemikust 70 00040 000 a tagasi. Üks neist oli maetud lilledega, st koljut ümbritsenud mullas oli vastavat õietolmu. See võib olla juhuslik, kuid seda on tõlgendatud ka võimalusena, et mõned neandertallaste rühmad ehtisid oma surnuid sümboolset tähendust omavate asjadega. Neandertallased matsid oma surnuid asulatesse magamispoosis. Neandertallasele kuulub Moustier´ kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad
Üksikud välja kaevatud ehetega matused ning üsna rohked juhuleiud Eestimaa kirikaedades osutavad, et sarnane üleminekuperiood esines ka siinmail, kohati vaid 13. sajandi jooksul, kohati aga hoopis kauem. Kuigi kristliku mentaliteedi kohaselt maeti ühisele kalmistule kõik koguduse liikmed, rõhutati maetute sotsiaalset positsiooni kaugusega kirikust ja eriti altarist. Mida tähtsam isik omaaegses ühiskonnas, seda lähemale kirikule ta maeti. Mõningad 13. sajandi panustega luustikud on kaevatud välja Valjala ja Viru-Nigula kirikaedadest. Nagu osutas mõnede maetute asend otse kirikuvundamendi kõrval, pidid need olema sängitatud mulda juba kiriku olemasolu ajal. Tegemist oli peamiselt naiste matustega, kelle juurest leitud esemed kujutasid endist piduliku rõivastuse juurde kuulunud ehteid. Nii panused kui ka asukoht otse kiriku seina ääres viitavad maetute kõrgele sotsiaalsele positsioonile. Kristlike külakalmistute teke
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
) määratlemata muutlikkus- meil vastasb kombinatsiooniline mutatsiooniline muutlikkus, mis oli evolutsiooni materjal; 3.) looduslik valik- enamkohastunumate ellujäämine; 4.) liigiteke- darwini järgi pole liigid loodud vaid on kujunenud varem elanud liikidest loodusliku valiku toimel). Riigieksamil: siduda teadlane ja tema saavutus ja ajajärk. Evolutsioon ja selle tõendid Paleontoloogilised- vastavad leiud ja nende vanuse dateerimine (radioaktiivsete isotoopide meetodid), nt: luustikud, mumifitseerunud organismid (nt putukad merevaigus), sügavast turbalasundist leitud organismid, tegutsemisjäljed 67 Evolutsioonilised vahevormid- eriti need, mis on suuremate taksonoomiliste üksuste piiril- ürglind (arheopterüks), vorm, millel olid nii lindude (suled, esijäsemeteks tiivad) kui ka roomajate (hambad, esijäsemetel küünised) samasuur kui tuvi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
