Lihula Gümnaasium Inimese põlvnemine Referaat Koostaja:Kai Mänd Juhendaja: Marje Loide Lihula 2010 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Inimliik ja selle vanus........................................................................................4-5 Inimlaadsete sugupuu ...........................................................................................6 Pilt 1: inimlaadsete sugupuu Inimese sugulus simpansiga...............................................................................7-8
Elas u 2,5-1,6 mln a tagasi Ida-ja Lõuna-Aafrikas. Mehed 1,3m ja 37 kilo, naised 1,2m ja 32 kilo. Suur aju, kolju sarnaneb tänapäeva inimesega, lamedam nägu, väikesed hambad. Oskasid valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirveid). Üleminek lihatoidule andis ajule rohkem energiat, tööriista valmistamine vajas energiat. 3. Püstine inimene Homo erectus väljasurnud inimliik, mis eksisteeris u 1,9 mln- 300 000 a tagasi. Tekkinud Aafrikas, asustas ka mitmeid paiku Aasias ja Euroopas; valmistas kivist puukirveid. Varem nimetati ahvinimesteks. Mehed olid u 1,8m ja naised 1,55m. Elasid koobastes. Jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju, lühemad käed, pikem keha, keha on robustne ja lihaseline võrreldes tänapäeva inimesega. Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina. Ruumiline nägemine,
inimahvide omast toimus... Esimesed inimlased erinesid inimahvides Kahejalgse liikumisviisi poolest. peamiselt... Neandertali inimene oli inimese evolutsiooni... Ummikharu. Neoteenia seisneb... Individuaalse arengu pidurdumises. Inimese genonoomi DNA nukleotiidijärjestus erineb 2% simpansi omast... Inimese peaaju on simpansi omastsuurem... 3,5 korda. Esimene inimliik tekkis umbes... 2,5 miljonit aastat tagasi. Nüüdisinimene tekkis... Aafrikas. Esimene inimliik arenes... Siredast australopiteegist. Kõige pikema eksisteerimisajaga inimliik on Püstine inimene. olnud... Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes... 100 tuhat aastat tagasi. Põllumajanduse areng algas umbes... 10 tuhat aastat tagasi.
INIMLIIGI ERIPÄRAD KRISTIN KASKEMA ESIKLOOMALISED E PRIMAADID • 5 sõrme (pöial) • 5 varvast • Sõrme- ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid • Hea nägemine • Suur aju • Jäsemed kohastunud haaramiseks • Järglased saavad täiskasvanuks aeglaselt INIMLIIK • Püsisoojane imetaja • Keskmine eluiga -64 • Ajumaht -1350cm3 • Aju kulutab 20% energiat kogu organismi vajadusest • Hammastik • Karvkate pea kadunud • Higinäärmete hulk kasvanud • Püstiasend • Kõnevõime • Tehnika kasutus SIGIMINE • Suguküpseks saamine kauem • Lapsed sõltuvad vanematest • Seksuaalne aktiivsus on aastaringne + nauding • Sugutiluu puudumine – evolutsioon SOTSIAALNE JA KULTUURILINE EVOLUTSIOON
väljasuremist (paljude liikude ja kõrgemate taksonite väljasuremine suhteliselt lühikese aja jooksul). Artikuleeritud kõne-häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine. Australopiteek (lõunaahv)-perekond varaseid, tõenäoliselt esimesi püstikäivaid inimlasi. Elasid ajavahemikus 4,2-1,1 miljonit aastat tagasi Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Lahknesid siredaks ja robustseks tüübiks. Mingist siredast liigist arvatakse põlvnevat esimene inimliik. Neandertallane (neandertali inimene)-nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; umbes ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees- ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik. Neoteenia-individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused. Sotsiaalne pärilikkus-sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste
kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisitoiminguid ja kombetalitusi. Neandertallane Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Inimene_(perekond) http://et.wikipedia.org/wiki/Neandertallane
tarkinimeseks (Homo sapiens). Avastati Saksamaalt Neandertaani orust. Tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi. Nad hoolitsesid vigaste janhaigete eest. Surid aegamisi välja. Homo Sapiens Kujunes välja umbes 1 miljon aastat tagasi. Sellest arenes tänapäeva inimene. 450 000 a tagasi jõudsid nad euroopasse. Oli arenenud aju ja osavad käed. Nad valmistasid täiuslikuimad tööriistu.
FILM Koopainimeste jälgedes 1. Milline inimese liik elas jääajal Euroopas? neanderdallased 2. Kui pikad nad olid? 165cm 3. Miks oli jääaja inimestel ohtlik higistada? Sest higi jäätub 4. Kui palju mammut kaalus? Viis tonni 5. Milline võime aitas aafrika põuas elaval inimrühmal ellu jääda? Pikkus ja tume nahk 6. Kust pärineb liik homo sapiens? Aafrikast 7. Kui palju aega tagasi surid välja neanderdallased ja alles jäi ainult 1 inimliik? 30 000 aastat tagasi. Nahk Kuulub katteelundkonda. Naha kihiline ehitus ja tihe, plaatjatest epiteelrakkudest koosnev struktuur on põhjuseks, miks on nahk organismile eriti tõhus ,,kaitseümbris". Lisaks kaitsefunktsioonile on nahk ka rasva ja vedeliku depooks ning soojusregulatsiooni-, meele- ja erituselundiks Nahk on tähtis meeleelund , selle abil tajutakse survet, puudutust, valu ja temperatuuri muutumist. Nahas on 2 kihti: Marrasnahk ja pärisnahk.
geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumus arenebki välja kohanemisest. Õpik lk. 113 - 114 Mõisted Artikuleeritud kõne häälikuliselt liigendatud kõne, mõistelise keele kasutamine Arukas inimene ehk nüüdisinimene nimetatud ka päris- ja targaks inimeseks; ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250-200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 tuhat aastat tagasi hakkas asustama ka kõiki teisi kontinente Australopiteek ehk lõunaahv perekond varaseid, tõenäoliselt esimesi püstikäivaid(kahejalgseid) inimlasi. Elasid ajavahemikus 4,2 1,1 miljonit aastat tagasi Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Lahknesid siredaks ja robustseks tüübiks. Mingist siredast liigist arvatakse põlvnevat esimene inimliik
mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse. TAKSON- süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm. Nt: rebane, imetajad. VÄLJASUREMINE- üksikute liikide või tervete liigirühmade kadumine elu evolutsiooni käigus. ARTIKULEERITUD KÕNE- häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine. ARUKAS INIMENE EHK NÜÜDISINIMENE- ehk päris inimene ehk tark inimene; ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250-200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. AUSTRALOPITEEK EHK LÕUNAAHV- perekond varaseid, tõenäoliselt esimesi püstikäivaid (kahejalgseid) inimlasi. KROMANJOONLANE- aruka inimese esimeste populatsioonide esindaja Euroopas. NEANDERTAALLANE- nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; u ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees- ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik.
Euraasiasse asunud püstisest inimesest Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Homo neanderthalensis Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi Homo neanderthalensis Kromanjoonlased (esimesed pärisinimesed) ja neandertaallased elasid vähemalt 10 000a. Euroopas kõrvuti, samal arengutasemel Neandretaallane ja inimene olid suured konkurendid, mistõttu surid ka arvatavasti neandretaallased välja. Homo Sapiens Liigi Homo Sapiens esindaja on kõige üldisemas tähenduses inimene.
Homo heidelbergensis (arvatavalt Homo erectus'e kõrvalliini hiline alamliik) 60 000 10 000? aastat tagasi Homo neanderthalensis (neandertallane Euroopa heidelbergi inimese hiline vorm) 250 000 30 000 aastat tagasi Euraasias kujunenud inimese liik Elas aastatel 150 000 40 000 ekr. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosse arusaamaga inimliik. Erinevalt osav ja sirginimesest oskasid neandertaallased ka kõnelda. Homo sapiens Varase pärisinimese varasemad leiud Aafrikas ja LähisIdas 160 00 100 000 aastat tagasi Toetudes mitokondri DNA uuringutele, põlvnevad kõik tänapäeva inimesed ühest, u 200 000 a eest Aafrikas sündinud naisest nn Aafrika Eevast Australopithecus africanus Homo erectus
2)lihaskude liigutab luid (südamelihas kude, vöötlihas kude, silelihas kude) 3)Närvikude (VÕIB KÜSIDA NÄRVI RAKKU JOONIST) 4)side kude seob organismi terviklikuks nt: veri, rasvkude 3)Elund e. organ Ehitust uurib anatoomia, tegevust füsioloogia 4)Elundkond moodustavad sarnase ülesandega elundid Nt:seede elundkond (vt:õpik lk 15 joonis) 5) Organism e. üks konkreetne elusolend 6)Liik moodustavad omavahel väga sarnased organismid mis ei ristu teise liigiga Inimliik Homo sapiens sapiens Loomaliik Ursus alba- jääkaru Populatsioon on osa liigist mis on ülejäänud liigist eraldatud mingite tõkete kaudu 7)Ökosüsteem teatud alal koos eksisteerivad erinevad liigid ja neid ümbritsev elutu keskkond nt: atlandi ookean 8)Biosfäär See on kõige suurem ökosüsteem maakeral kus leidub veel mõni elusolend Organismide koostis Organismid koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest.
Peaaju ajumaht 1200-1500cm3 ajumaht 350-500cm3 Mõtlemine abstraktne,konkreetne peamiselt konkreetne Töövõime tööriistade valmistamine riistada abil, looduslike esemete kasutamine tehnoloogia Suhtlemis- artikuleeritud,mõisteline kõne sõnas zestid,tähenduslikud hüüded vahendid ja kirjas, sotsiaalne mälu 14) Millal ja mis inimliik tekkis Aafrikas, kellest lõpuks arenes välja inimene? 250-200 tuhat aastat tagasi homo sapiens 15) Selgita mõisted. DIVERGENTS liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist,organismide mitmekesistumine evolutsioonis SÜMBIONEGENEES evolutsiooniline protsess, mille puhul oranismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel TÄIUSTUMINE uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus LÕUNAAHV australopiteeg,esimene inimlane
*närvikude *sidekude- 'seob organismi tervikuks, 'ühendab elundeid, 'jaguneb tahkeks(luud) ja vedelaks(veri,sülg) 3)Elund ehk organ-uurib anatoomia ja nende tegevust füsioloogia. 4)Elundkond-selle moodustavad sarnase ülesandega elundid(seedeelundkond) Seedeelundkonna kulg: 1)suu 2)neel 3)söögitoru 4)magu 5)12-sõrmiksool 6)peensool 7)pimesool 8)jämesool 9)pärasool 5)Organism-on üks konkreetne elusolend(nt.koer) 6)Liik-selle moodustavad omavahel väga sarnased organismid. Elab üks inimliik Homo sapiens. 7)Populatsioon- on osa liigist, mis on ülejäänud seltskonnast eraldatud mingite tõkete kaudu(ristumisbarjäär) (nt.Hiiumaa pruunkaru) 8)Ökosüsteem-teatud alal koos eksisteerviad erinevad liigid ja neid ümbritsev elutu keskkond. (nt.õismäe tiik-teod,konnad,saapad,kivid) 9)Biosfäär-kõige suurem ökosüsteem maakeral, kus leidub elusolendeid ORGANISMIDE KOOSTIS Organismid-koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ühenditest. Orgaanilised:
Peaaju Ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned Ajumaht 300-500 cm3, ajukoor suuraju käärud tugevamni arenenud. vähem struktueeritud. 14. Inimese arengu etapid · Austrolopiteek ehk lõunaahv o Püstine kõnnak o Silmahambad taandarenenud o Esimene inimlane o Lihatoidu osakaalu suurenemine · Osav inimene ehk H. habilis o Esimene inimliik o Kivi töötlemise oskus · Püstine inimene ehk H.erectus o Kõige pikema eksisteerimisajaga (inimlane) o Esimene väljarändaja Aafrikast välja · H.neandertallane tekkinud euroopas o Ei old meie eelane vaid paralleelselt o Ainuke liik, mis tekkinud väljaspool Aafrikat o Jääajaga kohastumine o Jässakad o Ei ole H sapiensi eelane · H.sapiens o Tekkis Aafrikas
oskas valmistada ka keerukalt töödeldud tööriistu. Seejärel (u 250 000 a. tagasi) hakkasid Euroopas Heidelbergi inimestest välja kujunemaneandertalla- sed (Homo neanderthalensis), kelle jäänuseid on leitud Lähis-Idast ja Euroopast. Euroopa neandertalla- sed olid sunnitud hakkama saama jääajaga, tegelesid küttimisega (mammutid, piisonid jt), kandsid loo-manahku ja kasutasid tuld. Nad on teadaolevalt esimene inimliik, kes mattis oma surnuid, kellele pandi mõnikord kaasa hauapanuseid. Seetõttu võib oletada, et neandertallastel olid olemas religiooni alged. Neandertallased surid teadmata põhjustel välja umbes 30 000 aastat tagasi. Teadlased on pidanud neid nii tänapäeva inimeste eellasteks kui ka kõrvalharuks, kel pole praeguste inimestega mingit pistmist. Uuema-te uurimuste kohaselt oli neandertallastel siiski kokkupuuteid väljaspool Aafrikat
Oli l�hike ja j�ssakas, vaimselt �letas eelk�ijaid. U 250000 a tagasi kujunes uus liik hominiide - neandertallased. Asustasid ulatusliku territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid h�sti kohanenud karmi kliimaga, neil oli j�ssakas kehaehitus, kolju suurus t�nap�eva inimesega enam v�hem sama, oskasid k�nelda. Nad matsid oma surnuid ning olid k�llalt targad. Ajal, mil neandertallased domineerisid Euraasias, oli v�lja kujunenud uus inimliik - Homo sapiens e n��disinimene. Euroopasse j�udsid nad u 45000 a tagasi. Sihvaka kehaehitusega, kohanesid karmi kliimaga, k�ige l�hedam liik t�nap�eva inimestele. Viljakas poolkuuala - seal kujuesid esimesed tsivilisatsioonid. Sealt m�gedel sai meile teadaolevalt alguse p�llumajandus. Nimetuse sai sellest, et see meenutab kaardil kuusirpi. Asub Afraabias. Maat - maailmakorraldus, mille korral tekkis �htne riik - �lem-ja Alam-Egiptus �hendati kokku.
kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi. AJAJÄRGUD VANAAEG Vanaaeg on ajalooline mõiste, mis võeti kasutusele renessansiajal: vanaajaks nimetati Rooma riigi aega ja sellele eelnenud aega; vanaajale järgnenud keskaega alustati umbes 5. sajandist pKr. Hiljem on tekkinud raskused mõiste rakendamisel väljaspool Vahemeremaid, sest suured muudatused 5. sajandil puudutasid peamiselt Rooma riigi lääneosa.
kiskjalised, imetajad, selgroogsed) 40) Väljasuremine liikide hävimine, nt hääbunud tänu konkurentsile või halbade tingimuste tõttu. 41) Artikuleeritud kõne- häälikuliselt liigendatud kõne, mõistelise keele kasutamine. 42) Australopiteek Esimene püstikäiv inimlane. 4,2 1,1 mln a tgsi Aafrikas. 43) Neandertaallane 250 30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Aasiat asustanud inimliik 44) Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine 45) Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evo eeldus järglastele pärandatakse oskused, teadmised ning tehnoloogiad ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. III VÕRDLE 1) LAMARCK DARWIN Elu tekkis isetärkamise teel Avaldas teaduslikult põhjendatud evo teooria
põlvneb inimese perekond 2. Püstine inimene - Organism ei kuumenenud enam üle, sest püsti kõndivale isendile langes 60% vähem päikesekiirgust, pealael asunud karvad kaitsesid aju ülekuumenemise eest 3. Osav inimene - Tähtis toiduga seonduv avastus oli tuli, liha hankimine eeldas isaste koostööd, seega olid olulised sotsiaalsus ja suhtlemise areng (algeline kõne) 4. Neandertallane - Euraasias välja kujunenud inimliik või inimese alamliik, kes paralleelselt nüüdisinimesega elas umbes 150 000 kuni 40 000 aastat tagasi Inimese sarnasused primeetidega ja inimese erinevused võrreldes inimahviga Sarnasused: 1. Jäsemete viis sõrme ja viis varvast (jäsemed on kohastunud haaramiseks ehk sõrme ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid, pöidla asend) 2. Hea nägemine 3. Suur aju Erinevused: 1. Kõrge keskmine eluiga 2
Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja sirgeinimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertaallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Neandertaallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosse arusaamaga inimliik. Nad matsid oma surnuid spetsiaalsetesse haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi. Tarkinimene (Homo sapiens) ja tark tarkinimene (Homo sapiens sapiens) Tarkinimene (Homo sapiens) kujunes sirgeinimesest arvatavasti umbes 500 000 aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 000 aastat tagasi on osa neist sealt välja rännanud ning aegamööda asustanud kogu Euraasia, tõrjudes sealt välja neandertaallased. Ta on hiljem asustanud ka Ameerika ja Austraalia.
Peaaju Ajumaht 1200-1500 cm3. Ajumaht 300-500 cm3, Mõned suuraju käärud ajukoor vähem tugevamni arenenud. struktueeritud. 14. Inimese arengu etapid · Austrolopiteek ehk lõunaahv o Püstine kõnnak o Silmahambad taandarenenud o Esimene inimlane o Lihatoidu osakaalu suurenemine · Osav inimene ehk H. habilis o Esimene inimliik o Kivi töötlemise oskus · Püstine inimene ehk H.erectus o Kõige pikema eksisteerimisajaga (inimlane) o Esimene väljarändaja Aafrikast välja · H.neandertallane tekkinud euroopas o Ei old meie eelane vaid paralleelselt o Ainuke liik, mis tekkinud väljaspool Aafrikat o Jääajaga kohastumine o Jässakad o Ei ole H sapiensi eelane · H.sapiens o Tekkis Aafrikas o ~200 000 aastat tagasi
põlvneb inimese perekond 2. Püstine inimene - Organism ei kuumenenud enam üle, sest püsti kõndivale isendile langes 60% vähem päikesekiirgust, pealael asunud karvad kaitsesid aju ülekuumenemise eest 3. Osav inimene - Tähtis toiduga seonduv avastus oli tuli, liha hankimine eeldas isaste koostööd, seega olid olulised sotsiaalsus ja suhtlemise areng (algeline kõne) 4. Neandertallane - Euraasias välja kujunenud inimliik või inimese alamliik, kes paralleelselt nüüdisinimesega elas umbes 150 000 kuni 40 000 aastat tagasi
üliinimese vahel. Ohtlik üleminek, ohtlik teelolek, ohtlik tagasivaatamine ja seismajäämine." Just sellepärast, et "Jumal on surnud", on "üliinimene" võimalik. Just sellepärast, et mingeid valmis absoluutselt kindlaid väärtusi ja tähendusi ei ole, võib inimene nad ise luua ja pärast seda neid jälle muuta. Inimene võib olla ise enda jumal ja siis sellegi jumala võita. Nietzsche vaimusilma ees ei ole seega uus evulutsiooniliselt kõrgem inimliik, mingi valitsema määratud rass. Nietzsche otsib sõltumatut ja iseteadvat, loovat kultuuriinimest, kelle saatust juhib tema enda tahe. Anti- Kristus Nietzsche nooruseaja suur kultuurikangelane oli Richard Wagner, keda ta isiklikult tundis, ta oli elav loov genius, kelles Nietzsche sai oma silmaga näha titaanlikku kunstnikutemperamenti. Peale seda kui Wagner kandis ette oma ooperi "Parzifal" vihastas Nietzshe põhjalikult kuna Wagner oli muutunud krislaseks, temast oli saanud
Arvatakse, et just neoteenia on teinud võimalikuks suure aju tekkimise ning kognitiivsed võimed. • Sotsiaalne evolutsioon Jahipidamise ja töö tekkimise järel tugevnes ka kollektiivne integratsioon. Ühistegevus küttimisel võis olla ka üks põhjusi keele arenguks. Tekkis usaldus liigikaaslaste vastu, kelle hoolde julgeti jätta oma järeltulijad. Tänapäeva inimese päritolu, väljaränded Aafrikast U. 250-200 tuhat aastat tagasi tekkis Aafrikas inimliik, kellest lähtuvad kõik nüüdisinimese e aruka inimese (H.Sapiens) rassid. Arvatavasti 100 tuhat aastat tagasi algas tema väljaränne Aafrikast ja mõnekümne tuhande aasta jooksul asustas ta kõik mandrid. U. 50-40 tuhat aastat tagasi algas selle liigi hüppeliselt kiirenev sotsiaalne e kultuuriline evolutsioon, mis jätkub ka tänapäeval. See protsess on põhimõtteliselt juhitav inimese enda poolt ja selle arukusest võib sõltuda kogu elu saatus maal.
Arvatakse, et just neoteenia on teinud võimalikuks suure aju tekkimise ning kognitiivsed võimed. · Sotsiaalne evolutsioon Jahipidamise ja töö tekkimise järel tugevnes ka kollektiivne integratsioon. Ühistegevus küttimisel võis olla ka üks põhjusi keele arenguks. Tekkis usaldus liigikaaslaste vastu, kelle hoolde julgeti jätta oma järeltulijad. Tänapäeva inimese päritolu, väljaränded Aafrikast U. 250-200 tuhat aastat tagasi tekkis Aafrikas inimliik, kellest lähtuvad kõik nüüdisinimese e aruka inimese (H.Sapiens) rassid. Arvatavasti 100 tuhat aastat tagasi algas tema väljaränne Aafrikast ja mõnekümne tuhande aasta jooksul asustas ta kõik mandrid. U. 50-40 tuhat aastat tagasi algas selle liigi hüppeliselt kiirenev sotsiaalne e kultuuriline evolutsioon, mis jätkub ka tänapäeval. See protsess on põhimõtteliselt juhitav inimese enda poolt ja selle arukusest võib sõltuda kogu elu saatus maal.
Aretus - loomatõugude ja taimesortide loomine ja parendamine mitmesuguste geneetiliste, sh. biotehnoloogiliste võtete abil. Arhed - ehk ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes (kõrge temperatuur, rõhk ja soolsus). Neil on teistest bakteritest erinev rakukest ja membraan. Artikuleeritud kõne - häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine. Arukas inimene - nimetatud ka nüüdis, päris ja targaks inimeseks; ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250 kuni 200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 tuhat aastat tagasi hakkas asustama ka kõiki teisi kontinente. Asendusema - vt. surrogaatema. Assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Asutajaefekt - vt. rajajaefekt ATP (adenosiintrifosfaat) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana.
(ühe liigi lahknemine kaheks) ELUSLOODUSE 6 RIIKI: Bakterid. Arhed. Eukarüoodid: protistid, seened, taimed, loomad. INIMESE EVOLUTSIOON. Inimese tekkeni viinud evolutsiooniharu lahknes umbes 7-5 miljonit aastat tagasi puieahvidest. Inimlaste esmaseks põhitunnuseks oli püstine liikumisviis. Selliste tunnustega vanimad leiud, lõunaahvide, on üle 4 miljoni aasta vanad. Australopiteekide siredast harust tekkis umbes 2,5 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas esimene inimliik osav inimene, kes suutis valmistada kivist riistu. Sellest arenes välja mitmeid inimliike. Umbes 1,9 miljonit aastat tagasi ilmus pikakasvuline ja märksa suurema koljumahuga inimlane püstine inimene. 250 30 tuhat aastat tagasi asustasid Euroopat ja Kesk-Aasiat neandertali inimesed, kelle väljasuremise põhjuseks võib pidada arenenuma konkurendi teket umbes 250-200 tuhat aastat tagasi tekkis Aafrikas inimliik, kellest lähtuvad kõik tänapäevased rassid arukas inimene.
varba haaramisvõime, mis on iseloomulik nt inimahvidele, on kadunud. Saleda kehaehitusega, näokuju iseloomustab etteulatuv lõug. Puri- ja silmahambad taandunud, kuid suuremad kui tänapäeva inimesel. Ajumaht (380–430 cm3) on oluliselt väiksem kui tänapäeva inimesel. Dateering: 3,9–2,9 miljonit aastat tagasi. 2010. a uuringu põhjal pakuti, et on kasutanud kivist tööriistu, millega loomade liha skeletist eraldada, seega esimene inimliik, kes kasutas tööriistu. Loetud tänapäeva inimlaste (perekond Homo) üheks võimalikuks eelkäijaks. Australopithecus africanus Eristatud Lõuna-Aafrika leidude põhjal. Elas oletatavasti 3,5–2,5 miljonit aastat tagasi. Seni on teada vaid neli leiukoht, tuntuim leid on Taungi kolju (1925), selle põhjal oletas Raymond Dart esimesena uue inimlaste liigi leidmist. Laiemalt võeti see avastus omaks alles 1950. aastatel.
värvide jälgi (loodusliku) must, punane, kollale. Jõuds järeldusele et neandert armastasid end juba meikida. Koos kaasaegse inimesega võis elada teisi inimliike, kelle DNA ei ole sarnane HS-le...näit.: 1. HOMO FLORESIENSIS. Florese saar kääbusinimesed 80000 aastat tagasi kõige vanem. Leiti täitsa normaalseid tööriistu nendelt. 2. Paar aastat tagasi avastati Denisova koobas (ALTAI) ka seal on nende DNA erinev HS-st seega teine inimliik, kuigi on HS sugulasega. Seega oli paralleelselt päris mitu inimliiki, kuigi kõik pole loomulikult päris selge. Pääbo uurib seda Denissova koopast leitud luude uurimise kuna seal põhjas on DNA paremini säilinud - nii ta loodab. SLAIDID: PALEOLIITILISED KULTUURID JA KUNST (6 loeng) (FAIL4) Arheoloogilised põhiperioodid: KIVIAEG -PALEOLIITIKUM e. VANEM KIVIAEG 2,6/2,5 milj. 9500 a. -MESOLIITIKUM e. KESKMINE KIVIAEG
Shanidari koopast Iraagis leiti 10 erinevast vanusest neandertallase luustikud. Leiust võib oletada, et neandertallastel olid matusetseremooniad (surnutele pandi hauda kaasa lilli) ning nad kandsid vigastatute eest hoolt. 2012. aastal esitati teooria, et Nerja (Lõuna-Hispaania) koopamaalingute autoriks võib olla 40k a. tagasi elanud neandertallane. Saksamaal Drachenlochi koopa käikudest leiti seinaorvadesse asetatud karupäid. Viitab religiooni olemasolule. Homo florensis - inimliik, kes elas u. 100k-13k a. tagasi. Homo florensis elas Homo sapiens sapiensiga samal ajal. Surid välja u. 13k. a. tagasi vulkaanipurske tagajärjel. Avastati Indoneesiast, Florese saarelt. Homo florensise pikkus oli alla 1m, keskmine koljumaht u. 360cm3. Denisova inimene 2010. aastal leiti Venemaalt Altai mäestikust Densiova koopast kaks hammast, sõrmeluu fragment ning varbaluu. Arvatakse, et Denisova inimene eemaldus tänapäeva inimese eellasest u. milj. a. eest.
käitumusharjumusi ja seda soodustavat/piiravat ühiskonnakorraldust; leevendamaks inimmõju loodusele on vaja teada ka inimkäitumise reeglipärasusi ja selle sotsiaalseid ajendeid); 20.sajandil alguse saanud ökoloogiline kriis: 1960-1970 suurenes teadlikkus loodusvarade piiratusest, inimetegevuse mõjudest. Loodusteaduste areng ja ökoloogia esiletõus 1980ndatel (keskkonnaobjektid ei eksisteeri üksteisest sõltumatult, vaid on omavahel seotud, inimliik on 1 lüli ökoloogilistes süsteemides; inimliigi mõju ületab ökosüsteemi vastupanu ja taastevõimet); sündmused: Tšernobõli katastroof; Nevada elavhõbe kaevandus, Virumaa fosforiidisõda. Teadmised inimgruppide ja indiviidide hoiakutest ja käitumisest aitavad teha poliitilisi valikuid, hinnata inimeste valmisolekut muutusteks. Keskkonnakäitumisvalikuid mõjutavad tegurid: (Fishbein ja Ajzen) Hoiakute kujunemine Psühholoogilised tegurid: 1
Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisitoiminguid ja kombetalitusi. Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 ja Gibraltaril 1848. Tuntuim leid on aga Saksamaalt Düsseli jõe orust Neandertalist1856. aastal, 3 aastat enne Charles Darwini "Liikide tekke" ilmumist. Homo sapiens Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kattega. Nas valmistasid tuhandeid taiuslikumaid tooriistu. Tsivilisatsiooni tekkimine Tsivilisatsioon on inimühiskond koos kultuuriga.
Samuti on täheldatud retsidivistide madalamat IQ taset kui ühekordselt karistatud kurjategijail. (Saar, 2007, lk 93) 1.6 Determinism vs vabatahe Igasugune sotsiaalne uurimus tõestab paratamatult küsimuse inimese loomusest, tema olemusest. Veelgi enam, kõik ühiskonnas olevad sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud struktuurid baseeruvad mingitel fundamentaalsetel eeldustel inimese kohta. Näiteks kui uskuda, et inimliik on oma olemuselt vägivaldne ja agressiivne, peab sotsiaalse kontrolli tagamiseks kasutama erinevamaid meetodeid kui uskudes, et normaalne inimloomus on sõbralik ja heatahtlik ega ole agressiivne liigikaaslaste suhtes. Või kui näiteks olla veendunud, et inimkäitumine on tingitud, kontrollitud eeskätt välistest tingimustest või sisemistest dispositsioonidest, siis tulenevad sellest paratamatult erinevad praktilised soovitused
Need inimesed on lapsest saati kohanenud muutlike ilmadega, talvise pakase ja suvise leitsakuga, nad on harjunud väsimust trotsima ning peavad alasti ja relvitult kaitsma oma elu ja jahisaaki röövloomade eest või pääsema põgenedes nende küüsist. Nõnda kujuneb nende kehaehitus tugevaks ja peaaegu muutumatuks; lapsed sünnivad isade suurepärase kehaehitusega ja tugevdavad seda samade harjutustega, mis on selle ka välja kujundanud, omandades nõnda kogu jõu, milleks inimliik üldse võimeline on. Loodus kohtleb neid täpselt samamoodi nagu Sparta seadus oma kodanike lapsi: hea kehaehitusega isendid saavad sitkeks ja tugevaks, teistel aga lastakse hukkuda. See toimub küll hoopis teisiti meie ühiskondades, kus riik muudab lapsed isale rängaks koormaks, tappes nad sel kombel vähimatki vahet tegemata juba enne nende sündi. Kuna metsinimese keha on ainus temale tuntud tööriist, kasutab ta seda mitmel
palju suurem kui lihtsalt valikule alluv. Liiki tuleb kaitsta koos on biotoopiga. T. Deacon: meie oskus sümboleid kasutada tuleneb eellast ikoonilisest ja indeksiaalsest mõtlemisest. On olemas need, kes kirjeldavad seda kui põhimõttelist erinevust (nt Noam Chomsky), teiselt poolt need, kes arvavad, et järjest edasi arenenud. V. Hocketti loend inimkeele tunnustest: püüab ära kirjeldada, millised on inimkeelele iseloomulikud tunnused, mis loomadel puuduvad (ainult inimliik on selline, mis kasutab neid kõiki): 3. hajumine: nt lõhnasignaal ei ole ajas püsiv 4. kahesuunalisus: saatja ja vastuvõtja võivad oma positsioone vahetada, omades võrdelist infot 5. täielik tagasiside: saatja täielikult teadlik ja tal täielik ligipääs kogu teadmisele 10. referentsiaalsus: võime osutada objektidele, mis paiknevad aegruumis kusagil eemal 13. kahetasandiline kombineerumine – lihtsatest elementidest võib saada piiramatult kõrgema tasandi ühikuid.
vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. N. meelest on kristliku moraali preestrid parasiitlik inimliik, kes moraali abil end väärtuskohtunikeks on üles luisanud oma võimu vahendit on aimanud. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole. Füüsiliselt terve nagu purikas:) Rahulik ja haritud. Valib alati end kahjustavad vahendid. Üksik inimene. Mis ei tapa teeb ta tugevamaks. Ta oskab unustada ja asjadega alati hakkama saada. Kaastunne on tema üheks vooruseks.
aastal Jaava saarest idapool Florese saarest vanu tööriistu ja inimese skelette, kelle keskmine pikkus oli 1 m ja kolju oli tunuvalt väiksem. Kõige vanemad luud on umbes 800 000 aastat vanad, nooremad 12 000 a vanad. Nad ei surnud lihtsalt välja, vaid vulkaanipurske tagajärjel hävis kogu elusloodus, ka homo floresiensis. Nende juurest on leitud ka keerukaid tööriistu, seega olid võrreldavad kreoonlastega. Paar aastat tagasi avastati veel üks koos inimesega eksisteerinud inimliik. Ühest asulast leiti luustikke, kuid need olid erinevad kreoonlaste omadest ja umbes 30 000 aastat vanad. Pääbol õnnestus luutükist eraldada DNA, see ei kuulunud tänapäeva inimesele ega ka neandertaallasele, vaid omaette inimliigile. On ka Siberi inimene, kes eraldus kaasaaegse inimese eellaste sugupuust umbes poole miljoni aasta eest. Analoogilisi leide pole varem märgatud. Hominiide on maal elanud palju rohkem erinevaid kui varem arvatud. 6. LOENG Kiviaeg.
võrreldes konkurentidega edukamaks. Darwini loodusliku valiku teooria järgi tekib populatsiooni paljunemise käigus uusi variante ning edukamad variandid asendavad vähem edukamad variandid. Darwini evolutsiooniteooria muutis oluliselt seni lääne ühiskonnas valitsenud mõttemaailma. See tõrjus kõrvale katastrofismi idee ning liikide loomise idee. Darwini teooria lükkas kõrvale antropotsentristliku mõttemalli nagu oleks inimliik universumi keskpunkt. Ka osutus Maa olevat palju vanem kui piibliõpetuse järgi pakutud 4000 kuni 6000 aastat. Tüpoloogiline mõtlemine asendus populatsioonide tasemel mõtlemisega ning enam ei käsitletud organismide arengut eesmärgipärasena. Darwini teooria ei käsitlenud mehhanisme, kuidas kujuneb geneetiline variantsus, mil viisil päranduvad tunnused järglastele ning kuidas populatsiooni geneetiline koostis aja jooksul muutub
Kujutlus inimesesoo algusest on sageli idealiseeritud vt Paradiisiaeda Pühakirjas või elu jumalatena (või koos nendega) mõnede teiste rahvaste mütoloogias. Sellest algsest õnnest nähakse paraku algavat tavaliselt hilisemat allakäiku (millel mingi oma sümboolne põhjus nt Pandora laeka, millest legendi kohaselt haigused välja kargasid, avamine, Pärispattu langemine vms). Meditsiiniloo kontekstis, saab selliseid legende isegi illustratsiooniks kasutada. Võib nimelt arvata, et inimliik oma arengu esimestel sadadel tuhandetel aastatel elas väikeste liikuvate rühmadena, elatudes jahipidamisest ning korilusest (toitus mitmekülgselt). Selline eluviis kindlustas küllaltki soodsa ainevahetuse ning elukeskkonna. Oluline oli ilmselt see, et rühmad olid väikesed ning kohtusid omavahel harva, ühel kohal peatuti piisavalt vähe aega (ei olnud võimalust tekkida jäätmetest lähtuval saasteohul). Ainsaks koduloomaks oli koer. 2
160–165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi. Surid välja u 30 000 aastat tagasi. Nõelravi - Hiina rahvameditsiinist pärinev alternatiivmeditsiini praktika, mis seisneb püüdes patsiendi seisundit parandada, torgates tema kehal teatud akupunktidesse peenikesi väärismetallist nõelu (harvem kasutatakse punktide mõjutamist kõrvetamisega vms). NÖÖRKERAAMIKA – savinõud, millele vajutati kaunistused nööri abil.
intermedius - vahelmine • Pärast sündi aju areng/küpsemine ketab 20- 30.a. (arstidel, teadlastel) • Puberteedi perioodil aju v plastiline, et hakkama saada uues kk ja kohaneda internus – seesmine, sisemine (internaarne) • Aju areng on aktiivne protsess, mõjutatud paljudestfaktoritest • Inimliik “tekkis” ~ 8milj.a.tagasi ipsilateralis – samapoolne (ipsilateraalne) – 3 milj.a.tagasi: aju maht ~ 400cm3 – nüüd ~ 1350cm3 lateralis – külgmine (lateraalne) – loendamatud ühendused 80 bilj (80 miljardt 80 109). neuroni vahel • võimaldab nautida korraga nii shokolaadi, muusikat kui filosoofilist vestlust
annaabi.ee 
