Kokkuvõte________________________________________________8 Kasutatud kirjandus_________________________________________9 2 Sissejuhatus Iga inimene siin maailmas erineb teistest nii oma mõttelaadi, iseloomu kui ka välimuse poolest. Just välimuse järgi on võimalik maailma erinevate piirkondade inimesi kuigivõrd eristada. Maakera inimesed võib nahavärvi ja näojoonte eripära järgi jaotada rassideks. 3 Kõik inimesed kuuluvad ühte ja samasse liiki Homo sapiens, sõltumata nende naha värvusest , välimusest ja rahvusest. Kõik inimesed võivad omavahel anda viljakaid järglasi. Kui me liigume maailmas ringi, siis veendume õige pea, et kõik inimesed ei näe välja nagu meie ja meie lähimad naabrid. Osa nendest on kollaka nahavärvusega , teised pruuni või peaaegu musta nahaga
kui kõhnemad inimesed? Arutelu teemad/abistavad küsimused: Arutada õpilaste vastuseid ja küsida, kas nad teavad, et kunagi on inimesi kategoriseeritud taoliste tunnuste järgi. Küsige, kas õpilased oskavad selle harjutuse alusel pakkuda, mis on tunni teemaks? Rassi mõiste ja ajalugu “Rass” on keeruline mõiste, mille tähendus on ajas muutunud. Uusaja alguses (17. saj.) hakkasid mõned teadlased jagama inimesi „rassideks“, väites, et rassidel on erinevad bioloogilised omadused ja tunnused. Tänapäeval leitakse, et rass on sisutu mõiste, millega ei saa kirjeldada bioloogilisi või psühholoogilisi erinevusi inimeste vahel. „Rass“ ei ole bioloogiline tunnus. Mõte, et inimesed on “rasside” kaupa bioloogiliselt erinevad, hakkas koost lagunema juba 1960ndatel (nt. ameerika antropoloog Frank Livingstone´i tööd) ning inimgenoomi uurimused1 on näidanud, et inimestevahelised geneetilised erinevused on
vorm.Tunnused:1)territoorium2)rahvas3)täiesti iseseisev e.suveräänne riigivõim.2)Riigi tekke teooriad:1)lepinguteooria-kõik inimesed on sünnilt võrdsed,riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena.Võim kaitseks kodaniku vabadust ja vara2.orgaaniline teooria-riigi tekkimise põhjuseks peetakse samu jõude,mis kutsuvad esile loodusnähtusi. riik tekkis võitluses võimu pärast- ellu jäävad tugevamad3.Vägivallateooria- inimühiskond on jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks, kelle kokkupõrgete ja võitluste tulemusel sünnib riiklus-võimu nimel on vaja võidelda4.teokraatlik teooria- jumal lõi maailma ja riigid5.marksistlik teooria- riigi tekke põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks3)Vabariik- kõrgeim võim on valitav.Parlametaarne- president valib parlamendi.Presidendil esindusül.Presidentaalne-presidendi valib rahvas.President tavaliselt riigipea, osa võimust.Monarhia-kõrgeim võim päritav.Absoluutne-monarhia on ainuvalitseja
Koloonia- territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, aga on selle valitsuse all Euroopa tsivilisatsioon-Lääne-Euroopas kujunenud inimühiskond, poliitiline kord ja kultuur, mille juhtmõtted olud isikuvabadus, eraomand, turumajanuds, demokraatia, ühte religioon(kristlus) Šovinism-suurrahvaste natsionalism, marurahvuslus, kus oma rahvast peetakse teisteks paremaks. Natsionalism-rahvuslus Rassism-teooria, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud ebavõrdseteks rassideks. Suurriik-suur ja võimas rahvusvahelist poliitikat mõjutav riik(territoorium, rahvaarv, majandus ja sõjaline potensiaal) Teadusrevolutsioon- Monopol-Ettevõte või ettevõtete ühendus, mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. kapitali eksport-viidi rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja koloniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu
Nende struktuuride värvuse määrab pigmendi melaniini olemasolu, kontsentratsiooni ja tüüp. Melaniine jaguneb kahte põhitüüpi- eumelaniin ja feomelaniin. Eumelaniin jagune kahte värvi- must ja pruun. Feomelaniinid on kas punased või kollased. 1.1 Nahavärvus Inimese nahavärvus varieerub peaaegu täiesti valgest üle roosaka, kollaka, punaka, helepruuni ja tumepruuni peaaegu mustani. Nahavärvuse järgi jagatakse inimesed rassideks- valged (kahvanäod), mustad, kollased, punased (punanahad). 1.2 Juuksevärvus See tunnus on üldiselt kooskõlas nahavärvusega, kui mitte alati. Euroopas võib leida väga heledanahalisi inimesi, kes on kas pruuni-, musta- või punasejuukselised. Karvade värvus ei lange ka alati täpselt kokku juuksevärviga. Ühiskonnas on palju mustajuukselisi. Euroopast pärinavad heleda juukselised. Blondi, brüneti ja punapea mõiste on algselt pärit Euroopast. Punapäid on kõige rohkem Euroopas
Palju liike on surnud ka elupaikade hävitamise või muutmise tulemusena. Makroevolutsiooniline progress 1. Suurema eristuse ilmnemine bioevolutsioonis (avaldub kõigil tasanditel): · Genoomi tasandil (struktuur-ja regulaatorgeenid) · Raku tasandil (tsütoplasma, rakustruktuurid) · Organismi tasandil (koed, organid, elundkonnad) · Liigi tasandil (eristumine populatsioonideks, rassideks) · Ökosüsteemi tasandil (eristumine elus ja eluta osaks) 2. Pidevalt suurem seostatud · Üherakulisuse puhul: tsütoplasma, ATP, toit-ja jääkained · Hulkraksed: suurem seostatus läbi rakkudevaheliste kontaktide, läbi hormoonide, läbi närvisüsteemi, läbi ringeelundkonna 3. Suureneb organismide mõju keskkonnale. Näiteks: taimed mõjutavad gaasireziimi
Rassid on suured inimeste gruppid, kes erinevad välistunnuste poolest nt: juuste värvus ja kuju, naha värv, silmade ehitus,värvus ja kuju. Tänapäeval ei ole sellisele teemale eraldi pühenduvat teadusharu, inimerinevustega tegelevad erinevad teadused, sh nt populatsioonigeneetika, füüsiline antropoloogia ja bioloogiline antropoloogia ja nende allharud, mis tegelevad nt fenotüüpide, geneetiliste rühmitumiste jms uurimisega, kuid ei üldista selliseid erinevusi rassideks. Rassi terminil on suur kasutus rahvalikus taksonoomias ja sellisena on "rass" sisuliselt sotsiaalselt konstrueeritud. Niisugusel jaotusel on mõnedes riikides ka oluline legaalne tähendus ja selle kohta kogutakse eraldi statistikat. Sel on märkimisväärsed sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud ja legaalsed tagajärjed, mis omakorda mõjutavad teatud ühiskonnarühmade positsiooni sotsiaalses keskkonnas. Suuremad rassid on Negriidne rass Mongoliidne rass
Naine on iseseisev ja võrdõiguslikkus 11. Nimeta 5 riigiõpetust ja riigi omadust Lepinguteooria- kõik inimesed võrdsed, riigivõim sünnib nendevahelistel kokkulepetel. Eesmärk leida selline eluvorm, kus võim kaitseks kodaniku vabadust, õigusi, vara. Orgaaniline teooria- riigi tekkimist põhjusena, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Võitlus võimu pärast. Ellu jääb tugevam. Vägivallateooria- me oleme jagunenud hõimudeks ja rassideks ning võitleme võimu eest. Teokraatliku teooria- jumal lõi riigi ja maailma. Marksistllik teooria- ühiskonna lõhenemine 12. Iseloomusta vabariiki ja vabariigi 2 vormi Vabariigi alla kuulub presidentaalne ja parlamentaarne vorm. Parlamentaarne on näiteks Eesti, kus valitseb võimude kodanikujaotus. Parlamendil on kõige suurem võim. Võitnud parlamendi erakonna liikmetest moodustub valitsus ning valitsus annab aru parlamendi eest
kasvu, tootmiskulude vähenemise ja suure tööjõu vabanemise. Tunnused: globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised 10. Riikide loomise teooriad. Lepinguteooria – kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2.orgaaniline teooria riigi tekkimise põhjuseks on samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. 3.vägivallateooria - inimühiskond on jagunenud juba sündides erinevateks hõimudeks ja rassideks. 4. teokraatlik teooria(jumal lõi) 5-maksistlik teooria - riigivõimu tekke põhjus on ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse 11. Uute riikide tekkimise probleemid – Kosovo, Ida-Ukraina (Novorossija), Abhaasia, Lõuna-Osseetia, Lõuna-Sudaan (uuema õpiku omanikel on see lk.18 näitena). Kosovo eraldus Serbiast lõplikult 2008.a. Suur osa elanikest moslemitest albaanlased. Serbia peab endiselt Kosovot enda omaks. Paljud maailma riigid (ka Eesti) on
rohkem kui vanu mehi. Lapseeas (kuni 12) juhtub poistega rohkem õnnetusi; tööiga (kuni 50) pinge,stress,narkomaania,suits,alkohol. Peale 50 elavad kaua. Rahvastikupür isel soolist ja vanuselist koostist. Arengumaal-0-4 a laste hulk suur,vanurite osatähstus väike,võrdselt mehi ja naisi. Arenenud riigis-sündimus väike,vanurite osatähtsus suur,eakamaid naisi rohkem. Rahvuseline koostis: Inimesed jaotuvad pärilike tunnuste poolest rassideks. Negriidne,europiidne,mongoliidne. Etnos on ajalooliselt välja kuj püsiv inimrühmitus (hõim,rahvas,rahvus),mille põhitunnused on ühine asuala,keel,kultuur,kombed. Arvukamad rahvused:hiinlased,hindustanlased,USA ameeriklased,bengalid,araablased,venelased,brasiillased,jaapanlased,sakslased. Ülekaalus üherahvuselised riigid:Saksam,Rootsi,Poola,Norra,Pr. Kaherakvuselised:Soome,Belgia,Kanada.Paljurahvuselised:Venemaa,USA,Sveits
Rassid, rahvused ja usundid samastumise teguritena Tänapäeva ühiskonnas pole majanduslik jõukus identiteedi kujundamisel peamise tähtsusega, jätkuvalt on olulised religioon, rahvus ja mõnes ühiskonnas ka rass. Rahvus on ühtse etnilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste kooslus. Religioon on uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühakspidamisega. Religioonist ja rahvusest märgatavalt raskem on defineerida rassi. Algselt jagati inimesed rassideks bioloogiliste tunnuste alusel, kuid see pole ühiskonna seletamisel kuigi asjakohane. Võib öelda, et rass on mõtteline kokkuseade, mille abil püütakse 3 iseloomustada teatud inimgrupi positsiooni ühiskonnas. Rassi olemus ei ole midagi püsivat ja lõplikku, vaid selle tähendus muutub nii ajas kui ruumis. Kuna rass on mõtteliselt loodud kuvand, mis rajaneb inimeste veenmisel, siis määrab suhtumise
olnud miski tähtsam kui rass. Üksikisiku ainukeseks väärtuseks peeti tema võimet töötada rassistliku riigi hüvanguks. Sellist ideoloogiat hakati rakendama kohe pärast võimuletulekut 30. jaanuaril 1933. Hitler polnud aga esimene rassistlike veendumustega inimene. Rassistlikud ideed olid paljude eurooplaste teadvuses sügavalt juurdunud ammu enne natside võimuletulekut. Juba 17. sajandil olid paljude elukutsete esindajad, eriti intellektuaalid, arutlenud inimkonna rassideks jagunemise üle. Aastal 1854 kirjutas Prantsuse diplomaat Arthur de Gobineau mõjuka raamatu rasside ebavõrdusest. Ta väitis, et nn aaria rass oli kõigist teistest kõrgem ja parem, seda varitsevat aga oht seguneda mitte-aarialastega, keda peeti madalamaks. Ajal, mil natsionalism ja imperialism Euroopa riikide sise- ja välispoliitikas üha suuremat rolli mängisid, võeti sellised ideed avasüli vastu.
aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Eesmärgiks: ühiselu vorm, kus kogu ühiskonna käsutuses olev võim kaitseks igat kodaniku vabadust ja vara, piiramata seejuures teise kodaniku vabadusi ja õigusi. Orgaaniline teooria- näeb riigi tekkimise põhjusena samu jõude mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Loomuliku tulemusena jäävad ellu tugevamad Vägivallateooria- inimühiskond on juba sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Teokraatliku teooria- jumal lõi maailma ja selle korralduse, k.a riigi Marksistliku teooria- riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks KUUPÄEVAD Oktoober 1917- okupeeriti Lääne-Eesti saared Veebruar 1918- okupeeritud terve Eesti 23-24.02.1918- Eesti iseseisvumine 11.11.1918- Saksa okupatsiooni lõpp Jaanuar 1919- asutava kogu valimised 23.04.1919- eesti asutava kogu esimene kogunemine Estonia kontserdisaalis
Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad. Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindlat valitsemisvormi või piisavalt elanike. 3. Nimeta piirkondi maailmas, kus tahetakse luua iseseisvaid riike. Euroopas on neid piirkondi tohutult palju, kus soovitakse luua iseseisvaid riike. Kõige rohkem on
NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid on väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne, kollane ehk mongoliidne ja must ehk negriidne. Rassism ehk rassiteooria on tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, kes on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahva all mõistetakse sageli lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel, nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet ning enese teadvustamist rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimese tunnuseks on üsna uus nähtus.
· Suhtelist iivet väljendatakse %-des ja promillides. · Suured rahvaste rändamise sõltuvad murrangulistest sündmustest maailmas või mõnes piirkonnas. · Rahvastiku paiknemine maakeral on väga ebaühtlane. Rahvastiku tihedus näitab elanike arvu 1 ruutkml. · Rahvastiku paiknemist mõjutavad looduslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid. · Ligi pool maakera rahvastikust elab linnades. · Maakeral elavad inimesed jagunevad pärilike tunnuste alusel rassideks. Erinevad keeled moodustavad keelkondi. Inimrühmi seovad või eraldavad usundid. · 9.klass. Eesti on väikeriik Euroopa põhiosas. Läänemere idakaldal. Meie maismaanaabrid on Läti ja Venemaa, ülemerenaabrid Soome ja Rootsi. · Eesti pealiskorra moodustavad vanaaegkonna settekivimid: Põhja-Eestis lubjakivi, Lõuna-Eestis liivakivi. · Tähtsamad maavarad on põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, turvas, savi, kruus, liiv.
polügenistidega. Louis Agassize poolehoid polügenismile lähtus otseselt bioloogilise 6 uurimistöö meetoditest, mis ta oli välja töötanud teiste ja varasemate uurimuste kontekstis. Tal oli eelsoodumus võtta omaks polügenism, sest ta uskus, et liigid loodi oma kindlates kohtades ja tavaliselt ei rännanud nad neist kuigi kaugele. Seega kui võtta inimene, kes on jagunenud suhteliselt eraldiseisvateks geograafilisteks rassideks, tuvastas ta mitu erinevat liiki, mis igaüks loodi oma loomiskeskuses. (Gould, 2001). Gould arvab aga, et Agassiz tõmmati polügenismi poole siiski sellepärast, et Ameerikas puutus ta kokku mustanahalistega ja tema polügenistidest kolleegid ilmselt veensid mehel üle minna ühelt uskumuselt teisele. (Gould, 2001). Raamatu autor kirjeldab Agassize argumente polügenismist. Polügenismi teooria ei kujuta endast rünnakut inimkonna ühtsuse piiblidoktriini vastu
rahvus. Hõim etnilise ühtekuuluvuse vorm, mis on omane primitiivsele ehk ürgühiskonnale. Rahvas - orjandusele ja feodalismile iseloomulik etniline ühtekuuluvus. Vanimaid rahvaid on Egiptuse ja Kreeka rahvad . Euroopa rahvad tekkisid peamiselt feodalismiajastul. Rass sotsiaalteaduses käsitleme rassidena inimrühmitusi, mis erinevad teatud pärilike joonte poolest. Rassism ideoloogia, mille kohaselt inimkond jagune bebavõrdseteks rassideks, mis teevad ühe rassi teisest halvamaks või paremaks ja see õigustab diskrimineerimist rassi alusel. (näit.: Aaria rass). Rahvuslik identiteet indiviidi enesemääratlus, samastamine mingi rühmaga. Eestlane USA- s või Austraalias ja eestlane Eestis - mis erinevus?
Sissejuhatus Koos kõrvuti sallimatuse ja rassismi ilmingutega on püsivalt aktuaalsed teised inimõiguseid ja põhivabadusi pärssivad väärteod: Nagu genotsiid, apartheid, antisemitism, piinamine ning muud julmad, ebainimlikud või inimväärikust alandavad kohtlemis ja karistamisviisid Mõisted Rassism (pr.race tõug) ja rassiteooria : tõekspidamine, mille kohaselt jaguneb inimkond selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või koguni hävitada. Ajalooliseks näiteks on fasism ja apartheid. Mõisted Ksenofoobia: Ingl k xenophobia kõige võõramaise mitteusaldamine ja vihkamine. Edasi käsitleme ksenofoobiat loengu tekstis sallimatus = tolerantsus. Milles avaldub sinu tolerantsus? Milliseid tolerantsuse liike oskad nimetada?
7. Millised tegurid määravad uue liigi tekkimise? Liigitekke vormid: allopatriline, peripatriline, parapatriline ja sümpatriline. Mõnikord on liigiteke esile kutsutud ka kunstlikult, näiteks laborikatsetes ja loomakasvatuses. Põhilised tegurid uue liigi tekkida saamiseks on viljakus, geograafiline asukoht ja sugu. 8. Mis juhtub alamliikidega nende levilate ühinemisel? Alamliigid muutuvad ning jagunevad levilate ühinemise käigus veel omakorda erinevateks rassideks (nt. kalakajakas kalakajakas(Larus canus canus) ja järve- kalakajakas (Larus canus heinei). Õpik lk. 84-85 Mõisted Adaptsioon organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks koskkonnatingimuste ja eluviisiga Asutajaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni asutava isendirühma väikesest arvukusest Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär - mis tahes bioloogilised omadused, mis
2 Rasside liigitamine R a s s i d e teket uurides on leitud, et kaugemas minevikus elas inimkond suhteliselt kitsal maa- alal ning hajus aja jooksul lähtuvalt sellest, kuidas kliima ja geograafilised muutused seda tingisid. Erinevate füüsiliste tunnuste põhjal on võimalik jagada inimkond paljudeks rassideks erineval viisil, kusjuures alati säilib teatud kattuvus. Üksmeelselt on aga kõik p õ h i r a s s i d e hulka arvanud m o n g o l i i d s e ( kollase), e u r o p i i d s e ( valge) ja n e g r i i d s e ( musta). Osa uurijaid toob eraldi välja australiidse rassi, kuhu kuuluvad Austraalia ja mõnede lähemate saarte põliselanikud. Sageli tunnistatakse väljaspool eelmainituid seisvaiks ka indiaanlased ning Lõuna- Aafrika põliselanikud - busmanid ja hotentotid ( khoisani rahvad).
tulemusena. Võimu eesmärgiks on kaitsta kodanike vabadust ja vara, piiramata sealjuures teise kodaniku vabadust ja vara. Orgaaniline teooria – lähtub seisukohast, et riik on kui bioloogiline organism, kus loomuliku valiku tulemusena jäävad võitluses ellu tugevamad. Riik tekkib võimu võitluse pärast. Vägivallateooria – lähtub seisukohast, et inimühiskond on sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks, ning nenda omavaheliste kokkupõrgete ja võitluse tulemusena sünnib riiklus – võimu nimel vaja võidelda. Teokratlik teooria – lähtub seisukohast, et jumal lõi maailma ja riigid. Marksistlik teooria – lähtub seisukohast, et riigivõimu tekkimiseks on vaja sotsiaalseteks klassideks lõhenemine. Ning selleks et majanduslikult valitsev klass säilitaks oma võimu on vaja luua
Huntingtoni arvates mõjutavad usunditevahelised erisused ja võimalikud konfliktid maailma julgeolekut tänapäeval märksa rohkem kui riikidevaheline poliitiline või majanduslik konkurents. Oma kuulsas raamatus „Tsivilisatsioonide kokkupõrge” puudutab Huntington kaudselt ka Eestit. Tema arvates on Baltimaadel ohtlik geopoliitiline asend, kuna nad paiknevad lääne ja ida kultuuride vahel. Religioonist ja rahvusest märgatavalt raskem on defineerida rassi. Algselt jagati inimesed rassideks bioloogiliste tunnuste alusel, kuid see pole ühiskonna seletamisel kuigi asjakohane. Lisaks pole tänapäeval puhtaid rasse enam palju järele jäänud, sest rahvastikuränded ja kultuuride segunemine on soodustanud ka rasside segunemist. Võib öelda, et rass on mõtteline kokkuseade, mille abil püütakse iseloomustada teatud inimgrupi positsiooni ühiskonnas. Rassi olemus ei ole midagi püsivat ja lõplikku, vaid selle tähendus muutub nii ajas kui ruumis
Liigil on teatud arvukus, üks isend pole veel liik 5. Liikide tekkimine Liigiteke on evolutsiooniline protsess, mille käigus moodustuvad uued liigid. Liigid tekivad, muutuvad ja kaovad, liikidel on ajalugu. Allopatriline e. geograafiline liigiteke – ühe algse liigi jagunemine vähemalt kaheks geograafilise eraldatuse tõttu Sümpatriline e. ökoloogiline liigiteke – liik jaguneb üksteisest üha enam erinevateks allosadeks (rassideks) spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele tingimustele, ristumist vältivate piirangute tekke tõttu. Seejuures võivad tekkinud sõsarliikide areaalid olla kattuvad peripatriline – liigid tekivad perifeerses populatsiooni põhiosast eraldatud osas, millel puudub geneetiline kontakt populatsiooniga Hübriidse liigitekke puhul on eri liikide vahelised hübriidid muutunud sõltumatult paljunevateks iseseisvateks taksoniteks Polüploidiseerumine – toimub kromosoomiarvu muutumine,
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool,
saatkonnalt, kes aitab Teil kodumaale tagasi pöörduda. Kaasaja maailma mitmepalgelisus Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Kolm põhirassi nahavärvi järgi : valge ehk europiidne rass, kollane ehk mongoliidne rass, must ehk negriidne rass. Rassism - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Suurimad religioonid Kristlus Budism Islam Judaism Hinduism Religioon, mille Indias, 6-5 saj. Tekkis 7. Saj Juudirahva India rajajaks E.m.a tekkinud Koraani nime all religioon ja traditsiooniline peetakse 1. Saj
immuunsus tähendab eelkõige organismis vastumürgi olemasolu. · prantsuse koolkonnad ei saanud koolera tuvastamisega hakkama, sest otsisid kooleratekitajaid loomade verest, mitte veest 8. SEMINAR Rassismi (arsti)teaduslikud alused, arstide panus probleemide tekitamisse (vt edaspidi ka peatükid eugeenikast ja natsimeditsiinist) Rassism on inimkonna jaotamine erinevateks, eri arengu-/ühiskondlikul, kultuurilisel tasemel olevateks rassideks. Evolutsiooniteooria (19. sajandil) pani rassimi oma aja teaduskonteksti inimene on ahvist arenenud, kusjuures mõned inimtüübid oleksid mööda Olemise Ahelat justkui rohkem liikunud. Antropoloogiateadusega seoses käsitleb konstitutsiooni teemat eesti keeles Valdar Parve. Lähtudes K. Jaspersist, kirjutab ta, et konstitutsiooni mõiste hõlmab morfoloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised seosed. Parve toob esile ka
Mõnel mesilasel esineb ka 1–2 kit- näiteks india kääbusmesilane (Apis florea), india hiidmesilane (Apis dor- sast kollakat või pruunikat viirgu, mistõttu temast võib jääda kollakas- sata) ja india mesilane (Apis cerana; Apis indica). hall üldmulje. Leskede turjavärvus on kas hall või tumehall. Liigisiseselt toimub jagunemine mesilaste populatsioonideks ehk Kraini mesilasemad on keskmise suurusega kuni suured (viljastamata rassideks. Erinevaid populatsioone eristatakse morfoloogiliste oma- mesilasema 185 mg, viljastatult 205 mg) ja võrdlemisi pika elueaga (3–4 duste alusel, mis tähendab, et need erinevused on mesilaste peal näha. aastat). Värvus kõigub helehallist kuni mustani. Mesilasema munevus Tänapäeval saab rasse eristada ka geneetiliselt. Enamasti morfoloogiliste munemise kõrgperioodil on 1700…2000 muna ööpäevas. ja geneetiliste uurimuste tulemused ühtivad
põhinevate, samas ühiskonda stabiilsena hoidvate, ideoloogiate püstitamiseks vaja teaduslikke teooriaid. Piisas legendidest (nn Pärispatt ristiusus), vms ,,meie-nemad" vastandumist kindlustavast folkloorist. Rassism tänapäeva mõistes tekkis 17. sajandil ja võimendus 18.-19. sajandil. Rassismi peetakse euroopalikuks fenomeniks (ehk ainult India kastisüsteem on võrreldav). Rassism on inimkonna jaotamine erinevateks, eri arengu-/ühiskondlikul, kultuurilisel tasemel olevateks rassideks. Algselt põhineb euroopalikel ilu- ja kombeideaalidel ning väärtuskriteeriumitel (ristiusk, eurooplaste edukas vallutustejada maailmas). Raskekujulisemad rassismi vormid kujunesid välja piirkonnis, kus oli vaja õigustada orjandust (Ameerikas), või tulla vastava propaganda kaudu võimule (fasistlik Saksamaa). Võimalus ühiskonnas esinevat stratifikatsiooni seletada on nn Olemise Suure Ahela läbi. Ahel on maailmavaade mõõdupuu millega euroopalik mõte aastasadu
1) Allopatriline liigiteke, mis seisneb ühe, algse liigi jagunemisel vähemalt kaheks geograafilise isoleerituse tõttu. Isolatsiooni on põhjusta- nud algse levila jaotumine geograafiliste tegurite mõjul (mäeahelike teke, mandrite triiv, jne.), või uue osa-areaali teke eelmisest geograafiliselt eraldatud alal (seemnete sattumine kaugele ookeanisaarele vms.). 2) Sümpatriline liigiteke, mille puhul liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud allühikuteks (rassideks) spetsialiseerumisega erinevale ökoloogi- lisele nishile (kaasa arvatud parasiitide spetsialiseerumine erinevatele peremeesorganismidele), ristumist vältivate piirangute tekke tõttu (etoloo- giline sobimatus; erinev õitseaeg taimedel, jne.) vms. Seejuures võivad tekkinud liikide areaalid olla üldjoontes või tunduvas ulatuses kokkulan- gevad. 3) Kvant-liigiteke, mille aluseks on põhiareaalist eemalasuvas populat- sioonis talletatud geneetilise informatsiooni piiratus ja infovahetuse
Mussolini leidis, et riikluse idee võimaldab kõrvaldada erisused. Sisuks totalitarism- indiviidi allumine riigile. 2) Saksamaa- tuntud eelkõige natsionaalsotsialismi nime all ning oli seotud rassi ja rahvuse ideega. Antisemitism ja pseudoteadused rahvustest. Soovitav on, et koos elaksid vaid ühest rassist inimesed (valged on kõrgemad). Inimkond jaguneb bioloogiliste ja geneetiliste omaduste alusel erinevateks rassideks. Rassid jaotatakse: a. Aarialased- kultuuri loojad ja arendajad b. Rahvad, kes on võimelised kultuuri kandma, kuid mitte looma c. Juudid- kultuuri purustajad Fiskaalpoliitika Eelarve ja maksupoliitika. 1) Kõrged või madalad maksud. Maksude ülekoormus on muidugi seotud majandustasemega, kuid et maksuliike on erinevaid, siis saavad poliitikud varieerida.
Nii on riigikogulastega kohtumise korraldamine ka kodanike enda teha. 5. NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne rass, kollane ehk mongoliidne rass ja must ehk negriidne rass. Rassism ehk rassiteooria tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahvas sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel; nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet, enese teadvustamist rahvusena.
Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne rass, kollane ehk mongoliidne rass ja must ehk negriidne rass. Rassism ehk rassiteooria tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletiud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahvas sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel; nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet, enese teadvustamist rahvusena.
Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne rass, kollane ehk mongoliidne rass ja must ehk negriidne rass. Rassism ehk rassiteooria tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahvas sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel; nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet, enese teadvustamist rahvusena.
1871 ühendati Itaalia, kuid see ei toonud kaasa ühtsust. Mussolini leidis, et riikluse idee võimaldab kõrvaldada erisused. Sisuks totalitarism – indiviidi allutamine riigile. Saksamaa – tuntud eelkõige natsionaalsotsialismi nime all ning oli seotud rassi ja rahvuse ideega. Antisemitism ja pseudoteadused rahvustest. Soovitav on, et koos elaksid vaid ühest rassist inimesed (valged on kõrgemad). Inimkond jaguneb bioloogiliste ja geneetiliste omaduste alusel erinevateks rassideks. Rassid jaotatakse: 1) aarialased – kultuuri loojad ja arendajad. 2) rahvad, kes on võimelised kultuuri kandma kuid mitte looma. 3) juudid – kultuuri purustajad. Natsionalism Võib öelda, et natsionalismi ei ole järjekindlalt välja töötatud, vaid pigem on see ideede kogum või doktriin. Lisaks on natsionalism aja jooksul pidevalt muutunud ning erinevusi on ka riigiti ja regiooniti. Peamiseks
KAASAJA MAAILMA MITMEPALGELISUS. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Tänapäeval eristatakse nahavärvi kolme põhirassi: Valge ehk europiidne rass 35 Kollane ehk mongoliidne rass Must ehk negriidne rass Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvus tunnet, enese teadvustamist rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimest iseloomustavaks tunnuseks on
muidugi tuleb siin olla veendunud, et pole tegu näiva sümpatriaga - kahe juba eraldunud liigi algse geografilisele isoleeritusele järgnenud uue kokkusaamisega põhjusel, et nad haaravad nüüd mingil määral erineva nischi samal asuralal. Taimpatogeensete insektide puhul võib sümpatrilise liigitekke põhjuseks olla peremeesliigi vahetamine. Niisuguse host shift mehhanismiga võib liigiteke olla väga kiire - juba saja aastase perioodi jooksul muutuvad nad kindlasti eri rassideks - k.a. koguni niisugused tunnused, nagu röövikuperioodi ajaline kestvus. Taimede puhul võib sümpatrilise liigitekke erilisteks moodusteks olla ka "puhtgeneetilised" mehhanismid - hübridisatsioon ja polüploidia. Liikidevahelised hübriidid on tüüpiliselt steriilsd, kuid steriilsuse sab ületada polüploisusega. See mehhanism esineb väikse, kuid märgatava sagedusega looduses ja on teisalt üpris tüüpiline sordiaretuse teatud meetodite juures, kus
1) Orgaaniline teooria nägi riigi tekkimise põhjusena neidsamu jõude, mis kutsuvad esile loodusnähtusi ja käsitleb riiki bioloogilise organismi analoogina. Orgaaniline teooria peab riigi tekkimise põhjuseks võitlust võimu pärast. Loomuliku valiku tulemusena jäävad selles võitluses ellu tugevamad. 2) Vägivalla teooria seisneb selles, et inimühiskond on juba sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Nende omavahelistest kokkupõrgetest ja võitlustest sünnib riiklus. 3) Teokraatliku teooria järgi lõi jumal maailma ja selle korralduse, kaasa arvatud riigi. 4) Marksistliku teooria järgi on riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks. Selleks, et majanduslikult valitsev klass võiks säilitada ja kindlustada oma eeliseid ülejäänud ühiskonna ees, vajab ta institutsiooni, mis kaitseks
Orgaaniline teooria nägi riigi tekkimise põhjusena neidsamu jõude, mis kutsuvad esile loodusnähtusi ja käsitleb riiki bioloogilise organismi analoogina. Orgaaniline teooria peab riigi tekkimise põhjuseks võitlust võimu pärast. Loomuliku valiku tulemusena jäävad selles võitluses ellu tugevamad. Vägivalla teooria seisneb selles, et inimühiskond on juba sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Nende omavahelistest kokkupõrgetest ja võitlustest sünnib riiklus. Teokraatliku teooria järgi lõi jumal maailma ja selle korralduse, kaasa arvatud riigi. Marksistliku teooria järgi on riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks.4 Võimuteooria väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus, riik ei saa tekkida teisiti, kui võimu haaramise teel, riik on vastandlike klassivastuolude produkt. 5 ÕIGUSE DEFINITSIOON 3
annaabi.ee 
