Mina keskaegses linnas linnakodanikuna Linnakodanikuna puuduvad mul kõiksugu mugavused, millega tänapäeva inimkond harjunud on. Mul pole ei kraanivett, keskkütet ega ka elektrit, rääkimata külmkappidest ja mikrolaineahjudest. Tehnikast oluliselt minu eluolude juures rääkida ei saagi, küll aga saan rääkida tohutust mürast, mis mind paratamatult majas saadab. Nimelt on siin- keskaegses linnas kombeks, et linnaelaniku, antud juhul siis minu kodu on ühtlasi käsitöölisele töökojaks, kaupmehe laoruumiks ning kontoriks. Kujutage siis ette sellid ja õpipoisid taovad siin üksteisega võidu, laudsepad saevad tünnilaudu ja mida kõike siin veel ei toimu. Elu nagu segasummasuvilas. Rääkides minu elutempost siis sõltub see oluliselt päeva pikkusest. Kui koit eha üle katet hakkab virvendama tõmbun koju ära. Kodu on minu kindlus, või siis ka teiste kindlus. Aknaavad sulen alati luukidega, see on keskaegne ohutus...
Araablased ja islamimaad Geograafilised ja looduslikud olud Araabia poolsaar asus varaseimate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Elanikkond kõneles semiidi keeli ja tegeles rändkarjakasvatusega. Jeemeni riikide jõukus põhines niisutuspõllundusel ning kaubandusel. Enamik Araabia poolsaare asukaid teenisid elatist beduiinidena. Ühiskond - patriarhaalne. Araabia poolsaar Ühiskond ja usk Polüteistlik. Austatakse palju loodusobjekte, nt must meteoriit Araablaste tähtsaim usukeskus. Allah oli kõige tähtsam jumal. Kaaba tempel on pühendatud Allahile ja 360 teisele jumalale, kelle puust kujud olid sinna püstitatud. Kaaba tempel Muhamed ja tema kuulutus Prohvet. Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi asutamist ainujumalana. Sellises usust sai islami usk ja selle pooldajad o...
Eesti Vabariik 1920-1939 omariikluse rõõmud ja mured Pärast Eesti iseseisvuse välja kuulutamist ning teiste riikide poolt aksepteerimist tuli Eesti inimestel tegeleda erinevate probleemidega, mis aga ei tähenda seda, et omariiklusega oleksid kaasnenud ainult negatiivsed emotsioonid. Esimene suur probleem, millega pärast iseseisvust tegeleda tuli oli majanduse hoidmine samal tasemel ja selle arendamine. Eesti majandus oli suures sõltuvuses idaturust. Enne Vabadussõda veeti enamus tooraainest sisse idast ning hiljem eksporditi sinna valmistooted. Lisaks sellele oli Eesti vahendajaroll Venemaa ja Euroopa suhetes, olles läänepoolseim Vene impeeriumisse kuuluv ala. Kui Eesti iseseisvus, siis tõmbas Venemaa Eestiga kauplemisele sisuliselt kriipsu peale. Seega oli puudus nii toorainetest kui hiljem ka turust. Tuli hakata kauplema Lääne-Euroopaga, kuid selle jaoks ei olnud toote kvaliteet piisav ning ka toote omahind oli tihti ostja jaoks lii...
Mesopotaamia looduslikud olud ja linnriikide tekkimine Kerstin Ots, Anna Maria Laumets, Anna Talas, Anna Weidebaum 2012 6B Eufrat ja tigris Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Araabia kõrb Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iraani kiltmaa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ur Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
saa/leia, kui raha/varanduse eest. 2. Püüdke sõnastada teose idee mida kirjanik soovib oma lugejatele öelda. Kõik on müügiks. Inimene (mees) märkab alles siis mis tal oli, kui see enam ainuüksi talle ei kuulu. 3. Sõnastage teose probleemistik millised on erinevate tegelaste probleemid ja kuidas kirjanik need lahendab? Millised probleemid tulenevad ajast ja sotsiaalsetest oludest? Tõnu probleemid : · Tõnu tahab iga hinna eest rikastuda mõisnik pakub selleks vahetuskaupa (naine piimatalu vastu) · Tõnu probleem on Mari plaaniga nõusse saada mari ei suutnud pidevale terroriseerimisele, pealekäimisele vastu seista ja jäi Tõnu ning mõisniku plaaniga nõusse. · Tõnu tahtis Marit tagasi lahendamata probleem, sest Tõnu sureb ära. Ta ei saa Marit endale. Mari probleemid :
Riikide teke: vanimad riigid 4-3 a.t. eKr. Sõltuvus looduslikest oludest: vesi, meri-Foniikia ja Palestiina (kalapüük, laevandus), maavarad Inimeste tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus, kalpüük. Foniikialased- kaubandus, kalapüük, maade avastamine Riiklus: monarhia, diktatuur, linnriigid-Sumeris, Foniikias, ühtne riik-Egiptus, Babüloonia, Heptiidi, suurriigid- Hetiidi, Assüüria, Pärsia Valitsemine: absolutistlik valitseja võim oli piiramatu (vaarao, keiser, kuningas) ERANDID
Klient on kuningas ka ökoturismis, küsimus on aga selles, milline see klient on s.o. millise ettevalmistuse, suhtumise ja ootustega ta reisi ostab ja reisib. Reisikorraldajailt eeldab see vastutustundlikku turundust (ingl.k. responsible marketing), mis lahtiseletatuna tähendab reisipiirkonna poolt aktsepteeritavat pakkumist ja turistide reisieelset informeerimist kohalikest (nii looduskaitsealastest kui sotsiaalsetest, kultuurilistest) oludest, tavadest, reeglitest. Ökoturism pole eelkõige mitte toode, vaid reismis ja reisikorraldusviis. Mitte `Kus reisitakse?' vaid `Kuidas reisitakse?' Ökoturism eeldab reisimist väikestes gruppides, kohaliku giidi saatel. Giidi ülesandeks on muuseas ka suurendada turistide teadmisi ja arusaamu kohalikest oludest ning mõjutada neid lugupidavale, kohalikule loogikale vastavale, suhtumisele. Tulemuseks on "külaliseperemehe" suhe turistide ja
1935 Isade maa. Räägib traagika kõrval ka anekdootlikest sündmustest. 1938 Kerge meri. Kujutab arhailist keskkonda väiksel saarel.Kujutatakse ka saareelanike armusuhteid 1941 Ekke moor. Teoses kujutatakse Eesti olusid. 1945 Leegitsev süda. Räägib Eestis kehtivatest oludest sirgunud adekast viiuldajast, tema eneseotsinguist ja inimsuhetest. 1951 Üle rahutu vee. Teos kirjaldab ühe kirju seltskonna põgenemist 1944 a. Paadiga Rootsi. Reis on tormiline ja dramaatilisi elamusi ja ägedaid konflikte
Ta armastab isegi seda, mille käes ta kannatab ja millega peab verist võitlust. Vurle on püsimatu, tujukas, loomutu, vormitu, pealetükkiv. Temast saab tujude ajendil üleöö sakslane, venelane, prantslane või inglane. Jookseb igale uuele moele ja lipukirjale kinnisilmi ja ummisjalu järele. -roll eesti kirjanduses-temast alates läksid moodi pikad romaanid, suur filosoof eesti kirjanduses-mõtestab elu lähtudes eesti oludest, tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste identiteet. Noor-Eesti: - vaimne ja kultuuriline liikumine 1905-1915a. - moto:"enam kulturi!enam europalist kulturi! Olgem eestlased,aga saagem eurooplasteks!(Suits 1905). -Eesmärgiks tuua Eesti kirjandusse uusi suundi euroopa kirjandusest. -haridusmetslased-haritlane,kes on saanud formaalse hariduse,kuid kellel kultuurilised huvid täiesti puuduvad, haridus on neile vaid mõnusa elu saavutamise ja karjääri tegemise abinõu.
Jätkudes läbi kolme sõja-aasta (1941-44) ning siis täie jõuga naasnud stalinliku terrori, järgnes nüüd ligi 15-aastane pime aeg. Ühtlasi tõi II maailmasõda kaasa tillukese eesti kultuuri harjumatu jagunemise kodu- ja pagulasharuks. Nagu teistes kunstides oli ka teatris Läände põgenenute arv suur. Ent erinevalt näiteks kirjandusest, kus pagulasharu järgneva 20 aasta vältel säilitas selge ülekaalu koduharu ees, viis teatri suurem sõltuvus materiaalsetest oludest kutseliste truppide kiirele hääbumisele paguluses. Väikeste ja hajutatud pagulaskogukondade ainsaks teatrivormiks kujunesid siitpeale taidlusringid, mis nagu eesti näitelava algusaegadelgi edendasid rohkem ühtekuuluvustunnet kui kunstitaotlusi ja repertuaariliselt lavastasid peamiselt iseseisvusaegseid menureid. Draama jäi alati üheks pagulaskirjanduse nõrgemaks liigiks. Kodumaal, kus enamik teatrihooneid oli sõjas purustatud ja paljud lavategelased represseeritud,
Ooper • “Jevgeni Onegin” on Pjotr Tšaikovski üks kahest kuulsamast ooperist ning tuntuim Puškini-aineline ooper. • Seda romaani on paljud teatrid etendanud, nt. Vanemuine, Estonia jne. “Jevgeni Onegin” • Teose kirjutamiseks kulus üle seitsme aasta. • Konkreetne aeg (1819–1825) ja ruum. • On nimetatud “vene elu entsüklopeediaks” – annab mitmekülgse ülevaate ühe ajastu oludest ja ühiskonnakihtidest. • Peatähelepanu on pööratud tegelaste hingeilmale – romaani karakterid on keerulised ja mitmetahulised. • Autoril on eriline roll. • Tegelased: Jevgeni Onegin ja Tatjana Larina, oluline roll on ka Tatjana õel Olgal ning tema peigmehel Vladimir Lenskil.
Kuidas mõjutas Nõukogude võim Eesti NSV kultuurielu? Kogu kultuurielu oli Nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, mille tugevus olenes otseselt eri aegadel valitsenud poliitilistest oludest. Näiteks eriti masendav oli vaimne surutis J. Stalini valitsemisaastate lõpul kui ka Breznevi võimuloleku ajal. Sulaperioodil olid veidi liberaalsemad olud. Minu meelest oli väga ebaõiglane eesti NSV eraldatus muust maailmast. Varjati Lääne arengut ning sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikuks küljeks oli ka eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Üksikute ajalehtede, ajakirjade ja raamatute eksemplaride alles jätmine ei korva aga siiski tehtud kahju. Lisaks sellele pandi mittesoovitav kirjasõna erifondi ning selle kasutamiseks pidi taotlema ametivõimudelt kirjaliku luba. Vaatamata eestlaste pagemisele Läände on pagulu...
ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli „sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku” kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata režiimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunud tsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes
ehitamine Eestisse lähiaastate teema. Vajaliku baasi väljatöötamine, oskusteabe omandamine ja projekti planeerimine võtab aastaid. Tuumajaama asukoha kriteeriumid Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur on töötanud välja suure hulga tehnilisi kriteeriume, mida tuleb tuumajaama asukoha valikul arvestada. Tuumajaama asukoha otsuse peavad tegema iga riigi võimuorganid ise. Tuumajaama on põhimõtteliselt võimalik peaaegu rajada igale poole, kuid olenevalt oludest võib väga oluliselt varieeruda tuumajaama rajamise hind. ● inimtegevuse intensiivsus ● jahutusvee kättesaadavus ● vastupidavus, stabiilsus Levinumad müüdid seoses tuumaenergiaga ● Tuumaenergeetika on ohtlik - on vastupidav erinevatele sisemistele ja välimistele ohtudele ● Tuumajaam on terroristidele kerge saak - nn sügavuti mineva põhimõtte rakendamine ● Tuumaenergeetika on vananenud tehnoloogia, mida enam ei arendata - välja arendamisel on uus
Linnad olid tavaliselt ümbritsetud müüriga või valliga. Rikkamaid linnu ümbritses kivist müür, aga vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. Kuna kõik inimesed ei mahtunud linna ära, siis elas vaesem elanikkond eeslinnades. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde oli ehitatud ka raekoda, kus vahete-vahel peeti pulmasid. Enamus tänavaid olid muldkattega, ainult peatänavad on kaetud munakividega. Oludest sõltumata olid tänavad alati inimesi täis. Suurim inimeste kogunemiskoht oligi turuplats, kus alati midagi toimus. Seal kaubeldi, pidutseti ning hukati rahva ees inimesi. Ükskord tapeti üks mees, kiriku vara rüüstamise ning kirikuõpetaja peksmise pärast. Kirikus käidi igal pühapäeval jutlust kuulamas, kes ei käinud, sellele vaadati kohe viltu. Suurema osa hoonetest moodustasid külg küljes kinni olevad elumajad. Puumaju ehitada ei tohtinud, selle eest sai trahvi. Katus
Keele sünrroonia on tema hetkeseisund, keele diakroonia aga ajalooline areng. Teareetilene eesmärk on keelesüsteemi või kasutamise teooria ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Keeleteaduse harud ja seosed muude teadusharudega. 1.filoloogia. Uuritakse keele ja kultuuri vahelisi seoseid. Filoloogia uurimisobjektiks on eri aegade tekstid, kus nii keel kui sisu räägivad oma aja inimestest, mõttemaailmast ja oludest ning neis asetleidnud muutustest. Kasutab antropoloogia, arheoloogia, ajaloo, folkloristika ja etnograafia saavutusi. 2.komparativne ehk võrdlev-ajalooline keeleteadus .Uuritakse keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrreldakse omavahel sugulaskeeli. Selgitada, millised ühisomadused lähtuvad ühisest algkeelest ja kuidas ja mis tegurite mõjul iga üksik tütarkeel on aegade jooksul muutunud. 3.kontrastiivse keeleuurimine lähteideeks on, et keel saab
sajandil. Talviseid ja lumiseid maastike ei olnud nähtud varajases Euroopas alates sellest, kui enamus teemadest olid religioossed. Maalijad ignoreerisid maastikke ühel ja samal põhjusel. Esimene kujutus lumest algas 15. ja 16. sajandil. Maalid, mis kujutasid lund olid enamasti maastikud, isegi kui mõni töö kaasas religioosseid või fantaasiarikkaid maastikke. Enamik talve kujutavad maalid ajaloos olid kujutatud täielikult talve oludest, kasutades kvaliteetset halli, et luua spetsiaalne talve atmosfäär. Lume kujutamine oli põhiliselt Põhja-Euroopa teema. George Henry Durrie Thomas Cole Kasutatud allikad Eesti Entsüklopeedia VI, Tallinn “Valgus” 1992 Peatükke kunstiajaloost, Tallinn “Valgus”, 1989 Viirand, Tiiu, Kunstiraamat noortele, Tallinn “Kunst” 1984 http://www.theguardian.com/artanddesign/gallery/2012/oct/ 23/monet-constable-paintings-autumn-pictures
See raamat tekitas Heinele Saksamaal probleeme, ja innustatuna Prantsuse Juulirevolutisoonist, siirdus ta Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni. Prantsusmaal oli Heine aktiivselt tegev radikaalse publuitsistina ja tema luules valitsesid samuti poliitilise protsessi meeleolud, Need iseloomustavad nii luuletuste ning ballaadide kogu ,,Ajalaulud" kui ka poeemi ,,Saksamaa. Talvemuinasjutt." Viimase kirjutamist ajendas Heine külaskäik kodumaale. See on balladilaadne poeem Saksamaa oludest: satiiri ja iroonia kõrval leidub selles helis mälestusi kodust, emast ja noorusromantikast. Teose ilmumisele järgnes Saksamaal karm reaktsioon: autor mõisteti hukka kodumaa laimamise eest, ta looming keelati ja ta ise pidi jääma alatiseks maapakku. Heine viimane luulekogu ,,Romanzero" on varjutatud kibestumisest ja sarkasmist. Tema teemaks oli ka ebaõiglus vaieste ja rikaste vahel . ,,Oma härdate palvete jumalat neame...
PILET NR 16 1. Mis aastal võeti Viinis vastu liiklusmärkide- ja signaalide konvensioon ja mitu riiki sellega algselt ühines? Liiklusmärkide- ja signaalide konvensioon võeti vastu 1968.a Viinis ja sellega ühines 31 riiki. 2. Kui kaugele paigaldatakse lõikumiskohast LM 412 ja kui kaugele LM 413? Märk 412 pannakse sõidukiirusest, nähtavusest ja kohalikest oludest sõltuvalt 25 m kuni 100 m enne pöördekohta. Märk 413 pannakse vahetult sõiduteede lõikumisala ette. 3. Kuidas tähistatakse teekattemärgistusega samaliigeliste teede ristmikku? Märgist 971a kasutatakse samaliigiliste teede ristmiku esiletoomiseks. Märgis kantakse sõiduteede lõikumisala keskele või enne seda. 4. Nimetage ringristmike parema ohutustaseme põhjuseid? · Ringristmikel on vähem konfliktpunkte võrreldes tavaristmikega
Tsensuur ja selle mõju kirjandusele Tsensuur on avaldatava loomingu läbivaatamine riigiasutuse poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni. Võib öelda, et tsensuur on hirmu laps ja teadmatuse isa. See on justkui vägivaldse võimuga käsikäes sammuv ahistav pilk, mis käib üle kogu loomingu, mis on käega katsutav ja silmaga vaadeldav. Kas tsenseerimine on inimõiguste rikkumine või hoopis meie heaolu kaitsmine? Arvamusi on mitmesuguseid - mõned leiavad, et valitsus päästab rahvast halva ja kõlbmatu eest, kuid teised näevad selles valitsuse salajast võimupoliitikat, mis suleb kodanike silmad maailmas toimuva ees ning täidab selle enda loodud illusioonidega. Mõlemal juhul tabab tsensuur kõige valusamalt kirjanikke ja nende teoseid. Mõned raamatud avaldati kärbitud kujul, mõned keelati ära ning kõige võikamate ideede kirjapanija saadeti otsemaid teispoolsusesse. Karmil vaikival ajastul oli trükimusta kannatava...
1.1.Valige üks reaalajasüsteem omal vabal valikul. Nimetage see, esitage süsteemi ja juhtimisülesande (eesmärk, mida teeb) lühike kirjeldus. Püüdke võimalusel leida selle kohta näiteid Internetist. Valitud reaalajasüsteem: Veemõõdutorn-infotabloo Kirjeldus: Veemõõdutorn-infotabloo, mis näitab reaalajas õhutemperatuuri ning veetaset ja -temperatuuri. Näiteks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ja Tartu linnavalitsuse koostöös paigaldatud seitsme meetri kõrgune veemõõdutorn-infotabloo Tartus, Emajõe kaldal, näitab reaalajas automaatjaama mõõdetavat õhutemperatuuri ning Emajõe veetaset ja veetemperatuuri. Andmed uuenevad iga 10 minuti tagant. https://www.tartu.ee/et/emajoe-veetase 1.2.Kirjeldage selle reaalajasüsteemi komponente ning kobaraid ja liideseid: - milline on seadmeliides? millised on sensorid? millised on täiturid? - milline on reaalaja arvutisüsteem? - kas ja milline on kommunikatsioonisüsteem? - mida oskate märki...
.. Lõputu kindlusetus - sa ei tea kunagi, kus ja kuidas sa homme oled. Peategelane, noormees Ludwig Kern, on pidanud lahkuma Saksamaalt oma juudist isa pärast, too oli varem parfüümiäris, kuid ilmselt läks tal liiga hästi. Kerni ema sai Ungari kodakondsuse, kuna oli seal sündinud. Vanematest lahutatud, eksleb ta ringi mööda Lõuna-Euroopat, kohates palju inimesi, elades palju läbi ja palju õppides. Kern on kui pank - oludest, kus tal elada on tulnud, ta ise on vaid hea pinnas kõige kasuliku kasvamiseks. Ta on mõistlik, kindel, positiivne tegelane: selline, kellega end lihtne samastada on. Raamat algab tema kinnivõtmisega Austrias ühest võõrastemajast. Sealt algab ka tema tutvus Steineriga. Istuvad 2nädalat pogris:Steiner õpib seal ühe petise käest kaardimängu, Kern tunneb end alguses väga sitasti aga kui mõistab,et seal temast veel palju viletsmaid hingi on, saab uut jõudu edasi kannatada
See ilmus aastast 1878. Lehel oli rahva hulgas algusest peale suur menu, sest see võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest ning kritiseerides viletsaid majandus- ja kooliolusid. Artiklid ajalehes taotlesid reformide elluviimiseks poliitilist ja kultuurilist lähenemist Venemaale ja vene rahvale. Lisaks sellele avaldati "Sakala" lisalehes tuntumate eesti kirjanike teoseid, seal võtsid sõna Nalja Mart ja Kalja Pärt, kes leidsid pilke- ainet kohalikest oludest ja päevaprobleemidest. "Sakala" tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise ajalehest. Konflikt kandus ka suurtesse rahuvslikesse organisatsioonidesse. Tänu võitlusele "Sakalaga" "Eesti Postimehe" ja klerikaalide vastu kujunes Jakobson eesti 1870-ndate ja 1880-ndate aastate ühiskondliku liikumise keskseks tegelaseks. Jakobson elas oma elu viimased aastad Kurgjal. Aastal 1882 haigestus ta kopsupõletikku ja suri
Siiski, olles elukogenud mees ja teades, et tema pagulase staatus ei suuda temale, rääkimata veel Joanist, võimaldada ,,normaalset" elu, proovis ta ka edaspidi jääda võimalikult iseseisvaks. Omad seiklused ei jäänud aga tulemata. Joani ja Ravicu armastus on ainus valguskiir selles, nagu oleks ainult see võimaldanud näha päikest ja kogu ilu enda ümber. esile tõstetud idee, et armastus tuleb ise, seistes saatusest väljaspool ja hoolimata kõigest - oludest, inimeste ebatäiuslikkusest ja sellest, kuidas needsamad inimesed meeleheitlikult püüavad teha kõike, et oma elu võimalikult hullemaks teha, mõeldes asjad enda jaoks keeruliseks, tehes haiget nendele, kellest hoolivad ja eelkõige endale. Armastus ei hooli sellest, ta lihtsalt tuleb, on ja muudab maailma teiseks. Nii Morozov kui ka Ravic, mõlemad olid pagulased, keda ei oodanud isamaal ees soe koht
GOOTI MÖÖBEL Keskajal hakkab mööbel omandama kõiki kaasajalgi aktuaalseid kujundussuundi. Varase keskaja rahutu, ebakindel ja tihti oludest tingituna liikuv eluviis tervete perekondadena (sõjad naabrite ja riigikeste vahel ülemvõimu pärast, feodaalse alluvuse tõttu hõivatus konfliktidesse) - liikumine paigast paika, ühest kõledast kindlusest /lossist teise eeldas ka küllaltki vastupidavat aga samas teisaldatavat mööblit ning varustust, mis kaitseks külmadel Euroopa talvedel. Keskaegsed kodud olid ehtsaks algallikaks väljendusele 'bed and board' (voodi ja eine)
Filosoofid Just tema arvas, et inimesed peaksid olema õnnelikud- Sokrates (ei võtnud raha õpetuste eest) Šoti filosoof- David Hume, kirjutas raamatu `` Traktaat inimhingest``, kuulsaim empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil...
Eestlased olid keskajal veel muinasusku. Euroopas oli see juba tavaline, sest sinna jõudis see enne nagu ka muud kultuuri osad, näiteks arhitektuur. Siiski ei ole eestlased just väga religioossed. Kuigi keskajal tulid Eestisse ristisõdijad kes ristiusku levitasid ja peale surusid, ei ole see tänapäeval väga levinud. Keskajal olid Eesti ja Lääne-Euroopa pigem sarnased kui erinevad. Kuigi oli ka erinevusi, olid need tingtud eelkõige ajalistest oludest, ehk Euroopasse jõudsid paljud uuendused enne, kui Eestisse. -Kelly Kangur 10.b
matuserituaalid. Väga tähtis selle juures oli keha mumifitseerimine. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Mesopotaamlased aga pöörasid tähelepanu enamasti elule enne surma ning mõeldi vähem surmajärgsest elust. Surma kardeti. Üldiselt võib öelda, et Egiptusel ning Mesopotaamial oli paljugi ühist, ka erinevat. Nende osaliselt säilinud kultuurisäilmed annavad küllalti hea ülevaate selle aja oludest. Nad mõlemad on väga palju aidanud kaasa maailma arengule ning ilma nende saavutusteta poleks me ilmselt veel sellisel tasemel nagu me seda praegu oleme.
Pastorina hoolitses Hupel innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt pooldas Hupel ratsionalistlikkust ning rahvavalgustust, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest. Hupel tõlkis E.Wilde kaks käsikirja saksa keelest eesti keelde. Esimese käsikirja, mis kannab pealkirja ,,Lühhike öppetus ", tõlkimist loetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. George Brown Katariina II nimetas Browni 1775. aastal Eestimaa kuberneriks. Brown pooldas Balti erikorda ning samas tahtis parandada kubermangude lihtrahva olukorda. 1784.aastal otsustas ta rajada uue maakonnakesuse Võru linna. Tema initsiatiivil valmis Tartu
Lydia Koidula otsustas siis tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Koidula lisatud laulud-kupleed ning kaasaja kooliolude kriitika väärtustasid märgatavalt T.Körneri jantlikku kosjalugu. Esikteose ja selle lavastuse erakordselt hea vastuvõtt tiivustas Koidulat ning juba sama aasta sügisel tõi ta lavale oma uue näidendi komöödia ,,Marret ja Mina ehk Kosja-kassed''. "Kosjakaskede''aluseks on J.V.Jannseni tõlkelaenuline külajutt ,, Naabre tütred''.
Unistused ja nende täitumised Unistused on meil kõigil. Mõnel rohkem ja mõnel vähem, aga me kõik ikkagi unistame. Unistada tuleb elus palju, sest siis tulevad eesmärgid elus, et unistused täide viia. Nüüd hakkabki mängima rolli inimese iseloom, mis näitab inimese tahet tema elule ja unistuste täitmisse. Inimene unistab juba väikelapseeas. Just selles eas eriti palju, sest lapsele tundub kõik huvitav. Kõike seda saada, mis meeldib, on kinnisidee lapse kui ka pensionäri soov. See soov kestab terve elu. Kui aga hakata reaalselt mõtlema, saab aru, et miski ei ole nii lihtne ja vajab eesmärgini jõudmiseks tööd. Unistused muutuvad terve elu. Lapsena mõtled ülimale elule ja mida aeg edasi seda enam saab inimene aru, mida on vaja esiteks teha, et elada täisväärtuslikku elu ilma muredeta. Unistuste aluseks on haridus. Kui juba koolis ei viitsi ega taha, siis rohkematki elust midagi välja ei tule. Nagu on in...
korda Anatoli Arhangelski ja Tatjanat kehastas Luana Georg. Lavastuses oli kujutatud 19. sajandit. Täpsemalt 1890 aastat, millal Puskin värssromaani lõi. Ballett jutustab loo kõrgest soost aristokraadist Jevgeni Oneginist, kes tõrjub noore naiivse Tatjana armastusavalduse. Alles kümme aastat hiljem Tatjanaga taas kohtudes mõistab ta, et on kaotanud võimaluse olla tõeliselt armastatud. ,,Jevgeni Oneginit" on nimetatud ,,vene elu entsüklopeediaks", mis annab Venemaa konkreetse ajastu oludest ja elanikkonnakihtidest mitmekülgse pildi. Käisin etendust vaatamas, kuna tegemist on ühe kuulsaima balletiga maailmas, kus on põimitud kuulsa A. Puskini luuleline looming ja Tsaikovski klassikalise muusika heliteosed, mis teevad sellest ühe tähtsaima balleti maailmas. Etenduse lavaline disain ja kostüümid lõid hea vaatepildi 19. sajandi kõrgseltskonna riietusest ja uhkest arhitektuurist. Tegelaste väljapeetus ja olek andsid ülevaate selle ajastu inimeste suhtumisest üksteisesse
Ta võttis sõna siurulikkuse vastu, soovitas intellektuaalsemat maailmanägemust. Ta kirjutas äärmuslikult ja karmilt. 10) Iseloomusta Tammsaare rolli eesti kirjanduses.: Moodi läksid pikad romaanid., Ta on eesti kirjanduse suur filosoof. Ta suudab argielu pisiseikadelegi anda filosoofilise varjundi. Filosoofiline võib olla kraavikaevamine või kirikukellade kumin. Tammsaare mõtestab elu, lähtudes just Eesti oludest.,Tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste identiteet, mis pole ainult positiivne, vaid milles nähakse eestlast ka tema sisemises vastuolus.. Iseloomusta Tammsaare-aegset matsi ja vurlet. Mats on traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev. Mis tal on, sellest peab ta kinni, sest selle on ta omandanud mitte uisapäisa, vaid tasa ja targu. Tema armastab isegi seda, mille käest ta kannatab ja millega peab verist võitlust.,Vurle ei kipu
monarhia), monarhia ja vabariik, ideaalseks pidas aga konstitutsioonilist monarhiat. Despootiat nimetas koletuslikuks, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pidid tema arvates olema eraldatud. Ta rõhutas kadanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Ta esitas ka geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) oli Prantuse filosoof, kelle vaadetele tugines suuresti jakobiinide ideoloogia. Ta äratas tähelepanu käsitledes ühiskonnaprobleeme traktaadis ,,Arutlus teadusest ja kunstidest". Tema põhiteosed on ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja ,,Ühiskondlik leping", milles vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Väljapääsu sellest nägi ta rahva suveräniteedis (võim lähtub rahvast)
Anton asendas viimaks vajadusel õpetajaidki. Tammsaare debüüt trükisõnas saab teoks 1900.aastal. Ta tuleb kirjandusse, kandes endas rahvale sihiseadja ja elu haljastelt nurmedelt umbrohu mahatallaja õilsat missiooni, nagu ta rahvale oma esimestes töödes tunnistab. Noor autor kirjutab sõna otses mõttes elus enda ümber. Varaküpse tõsidusega toob ta kirjandusse ka selliseid inimestevahelisi konflikte ja pingeid, mis panevad ennast maksma ajastu sotsiaalseist oludest sõltumatult( Kooli Alma, Käbe Kaarli noor naene). Toetab Gustav Suitsu almanahhi kiired, kõiki kolme albumit oma kaastööga. Jääb tänu sellele ajapuudusse. Jutustus Vanad ja noored 1903. Pärast gümnaasiumi lõpueksamite sooritamist aastal 1903 siirdus Anton Hansen tööle Tallinna, ajalehe Teataja toimetusse. 1907. aastal, kui tsaarivõimud olid sulgenud nii Teataja kui selle järglasedki, kolis Anton hansen Tartusse, et alustada õpinguid ülikoolis
seal oli ka ülikute ülekaal. Talupoeg, kes oli õppinud koolis sai kirjutajaks ja see oli kõrgeim amet .mida sai omada talupoja staatusest tulnud inimene. Koolis õpetati ka peale kirjutamise: geomeetriat, astronoomiat, matemaatikat, palveid ja distsipliini. Üldiselt võib öelda, et Egiptusel ning Mesopotaamial oli paljugi ühist, ka erinevat. Nende osaliselt säilinud kultuurisäilmed annavad küllalti hea ülevaate selle aja oludest. Nad mõlemad on väga palju aidanud kaasa maailma arengule ning ilma nende saavutusteta poleks me ilmselt veel sellisel tasemel nagu me seda praegu oleme.
teid ehitada palju kaupa, kõige vahemaade ja odavam väikeste transpordiliik, vedu kaubakoguste tuleb odav puhul pole kasulik, sõltub looduslikest oludest, sadamate rajamine kallis Õhutransport Kiire Kiire, kopteriga Kallis, sõltub palju pääseb igale poole ilmast, ei saa igal pool maanduda 7. Turism – turismi liigid, turismi kiire arengu põhjused, turismi positiivne ja negatiivne mõju.
Linna valitses raad, raehärrad valiti jõukate linnakodanike seast. Maal elades said sa oma elu suuremalt jaolt ise otsustada, kelle heaks töötad ja mida teed jne, linnas valitses kõike raad ja linnakodanikud ei saanud rae valimisel otsustada. 4. Kui sa elaksid keskajal, kas sa tahaksid elada maal või linnas? Võrdle kummagi variandi sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Linnas kuna mulle tundub, et seal oli lihtsam elu ja talupoegade elu sõltus looduslikest oludest ja ühiskonna arengust. Maal elades oli eri piirkondades erinev elujärg, seal oli feodaalsüsteem mis põhines põllumajandusele. Linnas olid erinevad organisatsioonid mis tagasid toe selle liikmetele, neil oli ühiskonnakorraldus- egalitaar. Linnaelu aluseks olid kaubandus ja käsitöö, eraomand ja rahamajandus. 5. Milliseid antiikajal rajatud linnad säilitasid oma tähtsuse ka keskajal? Lissabon, Ateena, Kiiev, Rooma, Veneetsia, Verona, Praha, Frankfurt, Köln,
Samuti oli mõisaköökide menüü palju mitmekesisem kohapeal kasvatati talupoja jaoks tundmatuid ja väheväärtuslikke (talupoja jaoks oli oluline toidu kaloraaz) vilju nagu kasvõi spargel. Mõisate kööki rikastasid ka sissetoodud maitseained. Vanast eesti köögist tänapäeva Kus aga lõpeb see vana eesti köök ja algab kaasaegne sellele on väga raske piiri tõmmata. Talupojaköök või siis maarahvaköök kandus oludest tingituna ju pea muutumatuna üle ka 20. sajandisse ja esimesse Eesti vabariiki. Osalt ehk isegi nõukogudeaega, mil maal kasvatati oma tarbeks väga palju ise. Valdavalt oli küll maaelu ümber organiseeritud ja suur osa rahvast pandi teenima kõigi hüvanguks, kuid maal elav eestlane oli harjunud ikka toitu enda tarbeks ise kasvatama. Fakt on see, et aastatega on jäänud nö vana eesti köögi viljelejaid aina vähemaks, kuid kui võtta kööki
looming u kataloog, ,,Nietzsche eetika põhjendus"(A.Kuks 1922), veel hulk ilmselt isikliku väärtusega esemeid ja kübar-peakate. Tean niipalju, et sellega võitis ta Zonta klubi kübara show ja sai preemiaks Londoni reisi. Kataloogi eesmärk on markeerida üldvaade ja teha sissepõikeid maalikunstnik Lola Liivati loomingusse, rõhutada seoseid ja vastandumisi XX sajandi kunstiloo kontekstiga, leida nii tuletumisi kui suveräänsust ümbritsevast ühiskonnast ja oludest, näha paralleele ja lahknemisi ajakaaslastega, pakkuda uusi tõlgendusi ja tuua unustusest välja vanu - koondada heterogeenne baas edasistele käsitlustele. Eesmärk on tõstatada probleeme, provotseerida küsimusi ja mitte vormistada lõplikke vastuseid. Lola Liivati näitust vaadates mõistsin, et kunst peaks olema puhas kontrollist ja omakasupüüdlusest ja kõigest argisest, madalast. Tunnen, et peaksin rohkem külastama näitusi ja ennast harima kasvõi näiteks
kultuurielus tänu hoogsele osavõtule "Vanemuise" seltsi tegevustest, pidev luuletuste ja juttudega esinemine, kirjavahetus Soome ja Saksa literaatidega. 1873. aastal abiellus Lydia Koidula Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga (1845-1907) ning asus koos mehega elama Kroonlinna. Kuid ka Venemaal elades ei kaotanud ta sidet kodumaaga. Ta jätkas oma loomingulist tegevust ning käis sageli Eestis. Kuid kestev eemalolek kodumaistest oludest ning ühekülgne informatsioon omastelt muutsid oluliselt Koidula väljavaateid ning mõtteviisi. Koidula tervis halvenes äkitselt 1882. aastal. Oma viimased eluaastad veetis ta võideldes vähktõvega. 11.augustil (30. 07.) 1886. aastal ta suri. Kirjanik maeti Kroonlinna, kuid tema 60. surmaaastapäeval toodi ta põrm Eestisse ning maeti Tallinnasse Metsakalmistule. Lydia Koidulale on püsititatud monument Pärnus, portreega
,,Söekaevurid" Emile Zola Maheu'de perekond oli pinnapealne ning ehtne näide sellest, et ükski kuritegu ei jää tasumata. Nad elasid kujuteldavas maailmas ning tahtsid väliselt jätta kõige suurejoonelisemat muljet oma elu-olust. Proua Maheu pidas end kõrgemaks klassiks ning ei tundnud kübetki kaastunnet töökatele söekaevuritele, sest tema jaoks olid nad haletsusväärsed. Härra Maheu oli kahepalgeline ning tema ainsaks sooviks oli teenida kasumit hoolimata inimeludest ja -oludest. Teose lõpus tabas aga Maheu'de perekonda niisugune traagika, mida ei sooviks ka enda kõige halvematele vaenlastele. Nad kaotasid oma tütre Catherine'i. Härra Maheu oli nupust nikastanud. Ta oli töövõimetu ning tema elu oli olematu ja täis nõdrameelsust. Viimases hädas, et allesjäänud Maheu'de perekond nälga ei sureks pidi proua Maheu kaevandusse tööle minema, kuigi oma õitsvamal e...
iseasi.” Ent need artistlikud pingutused polnud asjata. Nad rajasid vundamendid uuele kunsti mõistmisele. Itaalias kirjutas Goethe draamad “Egmont” ja “Torquato Tasso”, jätkas töötamist “Fausti” ning “Wilhelmi meistriga”. Tähtsam veelgi tema vahetust tulust oli fakt, et tema eneseavastamise eksperiment oli olnud edukas. Te pöördus Weimari aastal 1788 uue inimesena. Veidi aega hiljem kohtas ta Christiane Vulpiust, noort tüdrukut lihtsatest oludest. Ta oli väikeametniku tütar ning tegeles kunstlillede tootmisega. Nende suhte üle hakkas Weimaris levima aga lõputu klatš, et Goethe elas madalamast auastmest “Mamsell Vulpiusega” vabaabielus. Liberaalset Goethet aga sellised jutud ei kõigutanud, tema jaoks oli see lihtsalt abielu ilma tseremooniata. Christiane oli samuti emaks tema pojale Augustile, ainuke viiest lapsest, kes ellu jäi. Aastal 1806 abiellus Goethe Christianega.
ainult 1780 mm. Kuuekuune või isegi pikem vegetatsiooniperiood, mis lühendab kuiva kliimat Mullad Mullad viljakad Metsavarud Mitmekesised, mis on väikesed tingitud vahelduvrikkast pinnamoest, aastaaegade vaheldumisest, vee oludest. Eesti muldade lähtekivimiks on kohalikud aluspõhjakivimid ja pinnakattesetted. Eesti alal saab eristada viit aluspõhjakivimit. Need on
Lp. õp ja kallid klassik Täna teen teile ettepaneku arutada teemal mis on vabadus, täpsemalt hinge vabadus. Esmalt peaksime vastama küsimusele : Kuidas me mõistame sõna vabadust? See sõna on meile kõigile hästi tuntud ,kuid kui me palume kedagi seda mõistet lahti mõtestata ,siis tavaliselt on inimesel raske seda sõna defineerida. Palju kergem on tal seletada , mis ei ole vabadus? Kõige lähedasemad mõtted sellele on vabaduse kaotus : nt vanglakaristusega. Kuid kui me mõtleme ,siis ka seaduskuulelik inimene on piiratud nii ajas kui ka keskkonnas. Inimesel pole olnud ju valikut sündida kas Eestis või Ameerikas, vaeses või rikkas perekonnas, heleda või mustanahalisena. Kuid sellegi poolest on inimene võimeline tundma vabadust, sõltumata oludest tema ümber. Vabaduse tajumine tuletatakse mõistuses ja elatakse läbi hinges. Sellega kuidas inimene aktsepteerib ümbritsevat maailma ja seda mõistab. See aga sõltub sellest ,millistest tunnetest on...
KONRAD MÄGI Conrad Wilhelm Mäggi sündis 1878. aastal, uue kalendri kohaselt 1. novembril, Rõngus. Tema vanemateks olid Hellenurme mõisateenija Andres Mäggi ja tema naine Leena. Perekond oli haridussõbralik. Andres Mäggi õppis Võnnu kihelkonnakoolis rahvakooliõpetajaks. Enne Konrad Mäe sündi oli ta Kambja kihelkonnas õpetaja. Samast kihelkonnast pärines ka tema ema Leena Totzius. Konrad Mäel oli õge ning neli venda. Tema oli perekonnas noorimaid lapsi. Lapsepõlv oli vaheldusrikas ja muljeterohke. Aastail 1888- 1889 õppis ta Uduna ministeeriumkoolis. Edaspidi jätkus koolitee Tartus. Alguses õppis ta vene õigeusu Jüri koguduse koolis ning seejärel Tartu linnakoolis esimese klassi teiseastme õpilasena. Nende kahe kooliga Konrad Mäe esialgsed õpingud piirdusidki, kuna pee majanduslik alus ei olnud stabiilne. Kolmeteistkümne aastaselt hakkas ta mõtlema iseseisvale elule. Sidemed perekonnaga nõrgenesid. ...
paguluses nagu T.H. Ilves ja M.K. Kostabi. Kui pärast 1905. Aasta Vene revolutsuiooni olid paguluses olnud tekstide või taieste autorid, siis pärast 1944.aastat olid pagendatud lisaks ka pagulusse läinud autorite looming. Kommunistlik ja natsionaalsotsialistlik totalitarism talus pigem isikut, kui tema keelt, sest ta oli juba kogenud, et isikust rohkem maksab massikommunikatsioon. Kõnelesid ju kirjanikud siiski kodumaa ajaloost ja oludest enne II maailmasõda. Üheks põhiliseks liigiks kirjanduses oli pagulasproosa. Teemad, mis proosades kajastusid jagunesid neljaks: 1.) Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B.Kangro „Tartu-sari”). Hiljem kirjutati ka palju memuaare. 2.) Asukohamaade argipäev – tegelasteks olid pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud. 1 3
2.kaasata venemaa taas I MS ja antankti. 3.taastada kapitalistlikud tootmissuhted, sh. eraomand, saata tagasi venemaale antud laenud ja väliskapitaliga rajatud ettevõtted. Kodusõda- riigisisene relvavõitlus rahvusvaheliste leelide vahel. Nõukogude võim e. punased Nõukogude võimu vastased ehk valged. Saidinterventidelt materiaalset abi. Eesmärgiks ühtse, jagamatu venemaa taastamine. Sõjakommunism- 1918-1921 oli abinõude kompleks, mis tegutses tungitud sõja oludest, eesmärgiga võita kodusõda ja interventsioon. Rakendati mõningaid kommunismile omaseid jooni, eriti veel sotsiaalsfääris nt. tasuta teenused. Sõjakommunismi abinõud: 1.Kogu majandus allutati riigivõimule. 2.Kaotati palgad, korteriüür, kirja saatmine, transport. 3.Toiduainete andmise kohustus 4.Hakati looma kollektiive või ühismajapidamisi. Nõukogude võimu võidu põhjused: 1.Maksimaalselt ressursse kasutati ära. 2.Ühtne terviklik jagamatu venemaa.
Teose peategelane on soome poiss ja vabadussõjavõitleja Taavi Raudoja, kelle elu Nõukogude vägede poolt okupeeritud Tallinnas, kodukandis ja põhjarannikul kujutab kirjanik suure kaasaelamisega. Viirlaidu iseloomustab hea sündmustiku arendamise oskus : Taavi suhted oma naise ja noorusarmastusega, ebaõnnestunud põgenemiskatsed välismaale, NKVD eest põgenemine, vangilangemine, vanglakoledused ning metsavendlus on esitatud hoogsa põnevikuna Autor loob üksikasjaliku pildi ajajärgu oludest, ta näitab, kuidas sõda ja uus võim inimesi muudab ning muserdab. Põhjalikult ning lugejat proovilepanevalt kujutab Viirlaid NKVD hirmutegusid. Romaani aateline peategelane Taavi Raudoja, kes lunastab võitluskaaslaste vabaduse oma poja elu hinnaga, on sõtta kistud väikerahva saatuse võrdkuju. On avaldanud 7 luulekogu: "Hulkuri evangeelium" (1948) "Üks suveõhtune naeratus" (1949) "Jäätunud peegel" (1962) "Hõllalaulud" (1967) "Käsikäes" (1978) "Igaviku silmapilgutus" (1982)
Kas keskaeg oli pime ja mahajäänud aeg? Tänapäeva ajaloolised omavad hästi palju andmeid keskaja oludest ja panusest ühiskonna arengusse, kuid vaatamata sellele, vaieldakse jätkuvalt, kas periood V kuni XVI sajandini ühiskonna ajaloos oli pigem selle mahajäämise või õitseaeg. Me teame, et sel ajal toimus ühiskonnas palju tõuse ja langusi ning ühtne progresseeruv areng puudus. Oma arutelus püüangi keskenduda põhilistele argumentidele, et saada üldine pilt sellest, milline see aeg välja nägi. Massiline kaos valdas Euroopas peale Lääne-Rooma langust V sajandi lõpus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
