Märksa edukam oli aga 1917 aastal kirjutatud muinasjutuaineline ballet "Puust prints" ning suures osas tänu balleti publikumenule lavastati lõpuks 1918 . a ka ooper "Hertsog Sinihabeme loss". Erinevalt ooperist on "Puust printsi" helikeeles märgata hoopis impressionistlikku koloriiditaju ja läbipaistvat orkestratsiooni, mis annab kijundlikult edasi muinasjutulist õhustikku. Keskmine period Bartoki ajal loodud teoste seas on tähelepanuväärsel kohal klaveripalade tsükkel "Mikrokosmos" ja pantomiim-ballett "Võlumandariin". "Võlumandariin" (1923) on helilooja meisterlikku orkestratsiooni üks värvikamaid näiteid , muusika hoogsat energiat ning atraktiivseid rütmikujundeid võib võrrelda vaid Stravinski "Petruska" ja "Kevadpühitsusega". Erinevalt Stravinski nimetatud ballettide arhailisest õhustikust toimub aga "Võlumandariini" tegevuse modernse suurlinna agulis, kus prostituut meelitab kliente oma urkasse, et tema kolm hulgusest kaaslast nad paljaks rööviks ja
2. Ma tean, ma näen, sa tuled üle lume On helbehõbedas su piduking. Ja hellalt heliseb öö kuppel kume Ma tean, sind hoiab mu küljes ling. 3. Ainult mina tean, Kuis on kaunid su hõõguvad põsed Ja vallandunud juuksed. Täna minema me ei pea Kuigi aknad kõik vajunud unne. Pane pea mu sülle ja tunne: Õnn on vaikne ja soe nagu öö 4. (Jaan Kross „Hetk“ ) Lihtsalt olla Lihtsalt seista kinnisilmi kuulatades Teineteise südant. 5. (Ilmar Laaban „Mikrokosmos“) Ükskõik Kas leiad minus enda Või leiad endas minu Talumaks seda leidu On vikerkaar liiga habras 6. Sa näed teda purunevat kildudeks, Kes liitis ühte pilve ja päikese Su käevartes saavad piksevardad 7. Kuid asjatult sa ootad välku Sest vikerkaart pole eales olnud 8. Ega pilve ega päikest Ainult meie kaks oleme 9. (Ilmar Laaban „Virmaliste kõlblus“) Me armastame teineteist kaua Aastate pihlad punetamas teeveerel Kaua kaua 10. Mäletamaks
häälutusluulet ehk sound poetry`t. Tallinnas on avaldatud esinduslik värsikogumik "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning artiklite kogumik "Marsyase nahk" (1997) I.Laaban tõlkijana On tõlkinud prantsuse keelest rootsi keelde valimiku "19 franska poeter". Tõlkinud ka eesti luuleloomingut rootsi (A.Alliksaar, B.Alver, J.Kaplinski, V.Luik, P-E.Rummo jt) ja saksa keelde (J.liiv, G.suits, J.Oks, M.Under, H.Visnapuu) Värsse luuletusest "Mikrokosmos" Meri naeratab Pilkude valevõtmed nurm tuhastub tähtede lukkudes linn tantsib tähtede valevõtmed laotus jookseb verd laotuse lukkudes laotuse valevõti Ma segan kaarte millele lukku ei leidu ega saa hävida Ilmar Laabani tähtsus On avanud keele Tegi koostööd rikkusi uudsest küljest moodsate Tema looming on frankofiilsete rootsi
Inimene eristub teistest tunnete järgi (saab aru, mis on (eba)õiglus, kurjus jne). · klassikaline filosoofiline antropoloogia Inimest vaadeldakse kui liitsubstantsi (olev asi), mis on muudustunud mitmest algest. Inimene on keha ja hinge ühendus. Hing on keha elustav printsiip. Inimesele lisati veel üks osa kosmiline hing. Varasemast ajast on arusaam sellest, et inimene on mikrokosmos, niisugune väike maailm, mis peegeldab, on kooskõlas või vastuolus suurema maailmaga. Nagu kosmoski, mingi osa kaotamisel jääb inimene alles. Inimese hing on surematu (Platon). · kristlik antropoloogia Rõhutatakse inimese erilisust kogu looduse hulgas. Inimene on jumala palge järele loodud olend, ta on seatud loodust valitsema. See ei tähenda, et inimese nägu on jumala näo sarnane, pigem on tegemist allegoorilise sarnasusega
Kas inimene on selle võrra parem või halvem? · klassikaline filosoofiline antropoloogia liitsubstants (olev asi, mis on moodustatud mitmest algest, osast või printsiibist. Inimene on hinge ja keha ühendus. Hing annab kehale elu. (Elus on kõik, mis suudab ennast ise liigutada. Aga meri, jõgi, kosmos?). Aristoteles tõi veel kolmanda hinge juurde: inimene koosneb kehast, maisest hingest ja kosmilisest hingest. Antiikajast on arusaam, et inimene on mikrokosmos. Sisemiselt, mõtlemise teel, oma "sisemaailmas", on inimene kõiges suuteline; justkui inim-jumal. Tuuakse välja ka põhikomponendid, millel on oma võimed ja intentsionaalsed objektid. Need on: Keha (võime (V) oleks iha ja int.obj. (IO) nauding), kehaline hing (V: iseloomu omadused ja IO: armastus ning tunnustus), Intellekt (V: mõtlemine, IO: tõde). Platoni arvates on hing surematu.
Tema loomingulist käekirja iseloomustavad enamasti polüfoonilisus, meloodilise materjali folkloorsus ja ebaregulaarse meetrumi sage kasutamine. Tema küpse perioodi looming läheneb stiililiselt enim neoklassitsismile. Bartóki muusika on küll enamasti tonaalne, kuid harmooniat rikastavad laadivälised dissonantsid ja polütonaalsus. Bartóki klaverimuusikast on tuntumad teosed ,,Allegro barbaro" ja klaveritsükkel ,,Mikrokosmos". Viimast kirjutas ta 11 aastat ja see koosneb 153 eri raskusastmes klaveripalast, mis kuuluvad tänapäevalgi klaveripedagoogide raudvarasse. Lavamuusikast on populaarsuse võitnud muinasjutuaineline ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss", impressionistliku koloriidiga ballett ,,Puust prints" ja pantomiimballett ,,Võlumandariin". Muusika hoogsa energia ja eredate rütmikujundite poolest on viimast võrreldud Stravinski ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsusega".
Asjad elavad ning olendid mõtlevad, kui koer, kass ja pegasus on ei tea kus. On inimene, tulnukas ja vaim mul on kummaline nime kaim. Seal kus sini, must ja valge näeme marsivaid jalge Hiina, saksa, vene keel see on sürrealismi segane meel. Kell tiksub üks, kaks, kolm sedasi tekib valge tolm. Võibolla panen kaela salli Kui mina olen Kuri Kalli Lind õues puud toksas nüüd on aeg mul otsas. Värsse luuletusest “Mikrokosmos” Meri naeratab Pilkude valevõtmed nurm tuhastub tähtede lukkudes linn tantsib tähtede valevõtmed laotus jookseb verd laotuse lukkudes laotuse valevõti Ma segan kaarte millele lukku ei leidu ega saa hävida Sürrealism on ... ... igasuguste ühiskondlike standardite ja normide eitamine; ... meeleseisund, eluviis, vaimulaad; ... elatav, mitte maalitav ega kirjutatatav; ..
jumal näeks ennast - enda suurepärast peegelpilti. Usuvad taaskehastumisse, kuid nendel on väga umbmäärased õpetused selle kohta. Nad ei pööra väga suurt tähelepanu õpetustele ja arvavad, et püüelda tasub vaid ühtse elu poole, ühinemise poole jumalaga. Vaim ja hing on surematu. Sufid usuvad, et kurjust ei ole olemas. See ainult tundub inimestele nii, tegelikult on see lihtsalt headuse eitamine. Autoriteedid kinnitavad, et sufism õpetab inimest olema üheaegselt mikrojumal kui ka mikrokosmos. Sufide arvates on viis olemise tasandit: Absoluutselt nähtamatu, suhteliselt nähtamatu, sarnasuste tasand, nähtav tasand ja tasand, mis on nähtuvast madalamal. PEAMISED KÄSUD JA KEELUD Käsud: 1. Täiuslik teadlikkus. Allahi ühtsus, sellega kaasneb Jumala siirus, kõigis oma tegudes. 2. Püha valgustus. Inimene on teadlik jumala olemasolust ja peab meeles pidama oma suhteid ning vastutust Jumalale 3
kus prostituut meelitab oma kliente urkasse, et tema kolm hulgusest kaaslast nad paljaks rööviks ja tapaks. See läbiproovitud skeem ei tööta aga hiina päritolu mandariini ehk Hiina riigiametniku puhul, keda röövlite noahoobid ei vigasta. Hiinlane on sedavõrd oma kire võimuses, et alles pärast rahuldust hakkavad haavad veritsema ja saabub surm. Libreto varjamatu seksuaalsus oli ka põhjuseks, miks Ungari teatrid ei julgenud teost lavale tuua. Klaveritsükkel ,,Mikrokosmos" (1937) Kirjutas seda 11 aastat, kaante vahele sai 153 klaveripala, mis ilmusid kuues vihikus. Teost võib nimetada ka omamoodi Bartoki kompositsioonitehnika õpikuks. Viimane loomeperiood Viimased teosed loomingust filosoofilisemad ning sagedamini esitatavad. ,,Orkestrikontsert" (1943) Viieosaline sümfoonia suurele orkestrile. Partiid olid suhteliselt keerukad ning kuigi maailma tunnustatuimad sümfooniaorkestrid on pidanud auasjaks võtta ,,Orkestrikontsert" oma repertuaari,
tema nime lausumist öeldakse ,,rahu olgu tema peal". Allah Allah tähendab araabia keeles Jumalat, islami usu jumal. Vasta lühidalt küsimustele. (10p) 1) Milline tähendus on jooga-õpetusel hinduismis? Joogaõpetus on 8-osaline enese tundma õppimise õpetus, mille eesmärgiks on aidata kaasa uuestisünnist ehk moksast. 2) Mida aitab teadmine mikrokosmosest inimesel endaga teha? Inimene on mikrokosmos, kelles on peidus kõik need jõud ja energiad, mis on olemas kõiksuses. Jõudes kaheksandasse faasi omandab inimene kõikehaarava jõu. 3) Mis on suurimad eksimused budistliku arusaama järgi? Ihadele järgi andmine, Teelt kõrvale kaldumine. 4) Mille poolest erineb budistlik karma hinduistlikust karmast? Hinduismis on karma paratamatu, põhjuse ja tagajärje seadus, budismis aga saab karmat muuta, kuna inimene ise on oma karma looja. 5) Selgita yin'i ja yan'i tähendust taoismis.
Ühevaatuselise ooperi "Hertsog Sinihabeme loss" muusikas ja ideestikus on märgata ekspressionistlikke tendentse. Esmalavastuseni jõudis see alles 1918. aastal. 1917. aastal kirjutatud balleti "Puust prints" helikeeles on märgata hoopis impressionistlikku koloriiditaju ja läbipaistvat orkestratsiooni, mis annab kujundlikult edasi muinasjutulist õhustikku. Keskmine periood Bartóki sel ajal kirjutatud teoste seas on tähelepanuväärsel kohal klaveripalade tsükkel "Mikrokosmos" ja pantomiim-ballett "Võlumandariin". "Võlumandariin" (1923) on helilooja meisterliku orkestratsiooni üks värvikamaid näiteid, muusika hoogsat energiat ning atraktiivseid rütmikujundeid võib võrrelda vaid Stravinski "Petruška" ja "Kevadpühitsusega". Libreto varjamatu seksuaalsus oli põhjuseks, miks "Võlumandariini" esmalavastus toimus alles 1926. aastal ja Kölnis. Ulatuslikku klaveritsüklit "Mikrokosmos" kirjutas Bartók 11 aastat. See sisaldab 153 klaveripala, mis
saavutada hingerahu, st kuidas vabaneda hirmudest ja muredest. Kolm koolkonda: · Küünikud Kreeka keeles Kyned ,,nagu koer". Nende seisukoht oli, et hingerahu saabub, kui sa midagi ei soovi. · Epikuurlased toetusid Demokritose atomistika teooriale, mille kohaselt maailm koosneb tühjusest ja selles liikuvatest aatomitest. · Stoikud väitsid, et kõige aluseks on maailma mõistuse vaim e. logos e. Jumal. Inimene on nagu mikrokosmos ja maailma makrokosmos. Inimese saatus on ette määratud. Mõisted: Polis - linnriik Aristokraatia valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikuile Oligarhia võim on koonudnud väikese rühma kätte Spartiaadid sparta elanikud Türann - hirmuvalitsus Demokraatia rahvavõim Bulee - nõukogu vana-kreekas Faalanks; hopliit kreeka lahingurivi Agoraa linna keskel olev väljak, kus peeti koosolekuid
Lisaks on ta avaldanud sõnamängulisi aforisme ja tema sulest pärineb ka kõlaluulet, mida ta ise nimetab häälutusteks. Suurema enamuse moodustavad sürrealistlikud luuletused. Ta on ka väga palju luulet tõlkinud nii eesti kui ka rootsi keelde. 2.2. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus. Luuletusi 1943-1945" Teos ilmus 1946. aastal ja tegemist on tema ainsa luulekoguga, mis koosneb neljast osast ,,Kas tõesti?", ,,Vesi ja tähed", ,,Mikrokosmos" ja ,,Välkude varjud". See tähistas juba pealkirjaga uusi algusi ja olemata lahendusi otsiva luule suunda(Aspel,1989). ,,Selles kogus avalduva kujutluse rajuline, järskude jõnksude ja lühisulgude kaudu pööritsev lend meenutas sürrealistliku lahtimõtestus innu hiilgeaega Prantsusmaal, kahekümnendail aastail. Ükski dissonants polnud küllalt pinev, ükski kukerpall küllalt spontaanselt vaba!"(Aspel,1989)
4. Nimetage ja iseloomustage Antiik-Kreeka teadlasi Thales algaineks vesi, elementide teooria Herakleitos areng vastandite võitluse tulemusene. Algelemendiks tuli. Empedokles ka õhk on mateeria, loetleb neli ürgelementi. Pythagoras universumi võti on arvud. Püüdis leida kosmoses geomeetriat, heliotsentriline maailmapilt. Mõistete täpne defineerimine. Hippokrates lõi kehamahlade teooria. Inimene on mikrokosmos, kus algelemendid loovad tasakaalu. Leidis, et tulele vastab veri, õhule kollane sapp, veele lümf ja maale must sapp. Platon idealist, kes püüdis luua ideaalset ühiskonda, kus on neli klassi, kuid klassidesse kuulumine ei ole lõplik. Astroloog, geotsentriline maailmapilt. Aristoteles keskendub loodusteadustele ning organiseerib teadustööd. Entsüklopedist. Rajab formaalse loogika. Lisas neljale algelemendile viienda eetri. Hierarhiate pooldaja
Teadvus võimaldab protesteerida, võidelda, mitte aksepteerida... Seda mina, kes rolli esitab, ei ole. Eksistents eelneb olemisele. · Klassikaline. Inimest vaadeldakse kui liitsubstantsi. Substants- olev asi. Liitsubstants on asi, mis on moodustatud mitmest algsest osast. Inimene on liitsubstants, mis koosneb... ... kehast ja hingest. ... kehast, maisest hingest ja kosmilisest hingest. Kehast, vegitatiivsest (või loomsest hingest) ja siis ühest hingeaspektist veel. Mikrokosmos- Inimene on mikrokosmos, väike maailm, mis peegeldab suuremat maailma. Mis on kooskõlas või vastuolus suurema maailmaga. Keha- iha- naudingu objekt (kehalised vajadused saavad teadvustatud hinges) Hinge alam osa (kehaline hing)- iseloomuomadused- armastus, tunnustus, vastuarmastus teise inimese poolt. Intellekt- mõtlemine- tõde (pole seotud rahulduse ja tunnustusega)
BUDISM Budd(h)a, Buda, Budha virgunu 6. Saj ekr. usurajajaks peetakse Sidharta Gantama-t 2 põhisuunda: 1)Hinajana, 2)Mahajaana Põhimõtted millele budism toetub 1)Buddha virgunu 2)Dharma seadmus/kohus Ühtne tervik 3)Sangha munklus Maailm jaguneb 3-ks: 1)sooside maailm sümboliseerivad deevad (pooljumalad) see maailm, milles tavaliselt inimesed liiguvad, 2)kättesaamatu, 3)vormitu, kujutu makrokosmos, inimene mikrokosmoses mikrokosmos jaguneb 7-ks kestmeks, mis aitavad inimesel end tundma õppida. 1)aju-kroonkese 2)kolmas silm 3)kõri 4)süda 5)naba 6)kõht - eesmärgiks vabaneda sugutungist. 7)sabaroots sabarootsu otsas elab madu, kui madu läheb ära, muutub inimene hulluks. Hinnang maailmast Tegelikult 1)Väga ilus Budismi 1)Inetu 2)Püsiv suurimad 2)muutuv 3)Tõeline eksimused 3)olemus puudub
Need on väga väikesed ning nende ühinemisel ja liikumisel leiavad aset kõik protsessid. Hippokrates ,,elu lühike, kunst pikk". Hippokrates oli ühelt poolt väga konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides kõigile sümptomitele seletust konkreetsetest igapäevastest asjadest ning eitades filosoofiat. Kehamahlade tasakaalustatuse teooria (nn humoraalteooria). Hippokrates leidis, et inimeses ja kõiges elavas, peab olema algelementide roll suur st inimene on kui mikrokosmos. Neljale elemendile tulele, õhule, veele ja maale vastanuksid elusorganismis vastavad neli kehamahla veri, kollane sapp, flegma (lümf) ja must sapp. Sellel teoorial omakorda põhines 4 kehaehituse tüüpi (sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud, melanhoolikud). Humoraalpatoloogia ütleb, et haigused on nö tasakaaluhäire. Platon on idealismi kuulsaim tegelane. Tal oli suur soov luua ideaalset ühiskonda. Vastavad
Koolil on täita spetsiifiline kasvatusfunktsioon. Koolis omandab õpilane teatud käitumismudelid, samuti teadmised, oskused ja valmisoleku neid tulevikus täiendada ja rakendada. Esimesed koolid Loodi Vana-Idamaade (Mesopotaamia, Egiptus) templite juurde kolmandal aastatuhandel enne Kristust. KOOL JA HARIDUS ANTIIGIS. KREEKA (ATEENA, SPARTA) HARIDUS ANTIIKAEGNE kultuuriparadigma. MAAILM kui makrokosmos, mis on loodud harmoonia ja ilu seaduspärasuste järgi INIMENE - kui mikrokosmos, kelle põhieesmärk on kosmoloogilise harmoonia tunnetamine HARIDUSE EESMÄRK täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine ATEENA 6-5 saj. eKr tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk: KALOKAGATHIA (kr.k. kalon ilu, agathon headus) Kooliharidus vaid vabadele kodanikele ja ainult poistele Koolid õpetaja eraalgatusel tegutsevad ja õppemaksuga
II loeng Klassikaline filosoofiline antropoloogia liitsubstants kahest erinevast terminist koosnev keha(inimene) Inimene on liitsubstants, mis koosneb: · Kehast ja hingest(mis liigub, sellel on ka hing) · Kehast, maisest hingest ja komilisest hingest. Kui ma mõtlen, siis pole mina see, kes mõtleb(Aristoteles) mikrokosmos Inimene on väike maailm, mis peegeldab suurt Liitsubstantsi osa Võime Intentsionaalne objekt Keha Iha Naudingu/rahulduse objekt Hinge alam osa(sureb koos kehaga) Iseloomu omadused Armastuse/tunnetuse allikas Intellekt Mõtlemine Tõde, tõe allikas Kristlik inimkontseptsioon.
Peamine idee oli mõelda välja, kuidas inimene saaks elada tõeliselt õnnelikult. Olid neli peamist mõttevoolu. Küünikud, kellest tuntuim on Diogenes, olid inimesed, kes arvasid, et õnneks pole vaja materiaalset varandust. Nad arvasid ka, et inimene ei peaks kartma haigusi ega surma. Stoikud, otsisid õige ja vale tõelist tähendust. Nad uskusid, et kõikidel inimestel on osa ühtsest mõtteviisist logosest, see tähendab, et inimeses on terve maailm ära peidetud, nii-öelda mikrokosmos. Nende meelest eksisteerib ühtne loomuõigus põhinormid, mis vastavad inimese loomusele ning kehtivad kõigile. Tuntumad stoikud on Marcus Aurelius ja Cicero. Epikuurlased pidasid naudingut kõrgeimaks elu eesmärgiks ja üritasid vältida valu. Nad ei kartnud surma, sest niikaua kui me elame ei ole me surnud ning kui ükskord sureme, siis me enam ei eksisteeri. Nende tunnuslauseks sai ,,Ela hetkes." Epikuurlased ei osalenud poliitikas.
saj e.m.a tinglik nimetus filosoofidel, kes tegutsesid ajalooliselt enne Sokratest või Sokratese-ealised (Sokrates ei mõjutanud). Herakleitos, Pythagoros, atomistid Leukippus ja Demokritos, sofistid 2) Klassikaline antiikfilosoofia 3) Hellenistlik filosoofia 4) Rooma filosoofia Kokkuvõte: 1) Kaemus = mõtlemise olemise vaheline seos 2) Vana-Kreeka filosoofia keskseks ideeks inimese (mikrokosmos) ja maailma (makrokosmos) vaheline harmoonia 3) Sokratese-eelne filosoofia väheliigendatud teadus maailma kõiksuses 4) Sokrates ja sofistid töid pöörde: keskseks inimene ja tunnetuslikud küsimused 5) Filosoofia mõtestab maailma kui tervikut ja inimese kohta selles 4. Sokratese-eelsed filosoofid. Herakleitos kosmosest, logosest, saamisest, tarkusest. SOKRATES Vana-Kreekast (469-399 e.m.a.) HERAKLEITOS Efesosest (544-483 e.m.a.)
loodust, mis on tõsiselt mõjutatud urbanistliku keskkonna poolt. Märksõnadeks äng, külm, jää tulevad välja juba esimeses raamatus (mis muuseas on mustade kaantega). Linnas domineerib must värv, mille sekundeerib hall. Lõhnad, tolm, helid, masinad. Luule ikkagi tõukub väga selgelt isiklikest läbielamistest, kus esineb tihti vajadus läheduse ja armastuse järele. Üksindus, vaesus, nälg (nii otseses kui metafoorses mõttes). Sotsiaalne keskkond vs individuaalne mikrokosmos (viimane olulisem). Keskne teema raamatus ,,Alasti ja elus" on enesetapp. Lauri Sommer (Erakkond) Laurila (1998), Raagraamis poiss (2000), Nõidade õrnus (2004) K., L. ja N. (2008). Kahes esimeses teoses tugevaid ekspressionismi mõjusid. Üldiselt teemad üsna klassikalised: üksindus, armastuse rõõm ja valu, loodusliku keskkonna tähtsus, meeleolu nukker ja nostalgiline. Kahes viimases raamatus alternatiivse maailmataju võimalikkus,
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
: 1. Kõikidel elusolenditel on hing 2. Hing on see, mis ühe keha elusaks teeb Kust me teame, et mingi keha elus on? Aristoteles: ,,Keha on elav, kui tal on võime end liigutada"(nii taim, inimene kui ka meri, kosmos, päike, robotidkõigil neil on justkui hing) 3. On eri tüüpi hingesid(Aristoteles): maine hing(keha liigutav hing) ja kosmiline hing(mõtlev hing) Pascal: ,,inimene on mõtlev pilliroog" Inimene kui mikrokosmos: inimene on väike maailm, mis peegeldab suurt. Inimene kui liitsubstants: Liitsubstantsi osa Võime Intentsionaalne objekt Keha Iha Nauding/ rahulduse allikas Hinge alam osa Iseloomu omadused, Armastuse/tunnustuse nägemine, tundmine, allikas. Au taotlemine kompimine
Need on ka sellised, mida on olnud üldiselt raske tõlgendada. Paistavad silma ka illustratsioonid, mis on äärmiselt originaalsed ja mis mõnikord domineerivad teksti üle. Mis teeb Balke'ist romantiku: ühtse visiooni püüdlemine, erinevalt teistest romantikutest Blake ei keskendu loodusele, vaid tema kujutamise objektiks on pigem inimene ja tema problemaatika - teda nimetatakse religioosseks müstikuks. Üks neid autoreid, kelle jaoks inimene on mikrokosmos, mis on osakene makrokosmosest. Küll religioosne müstik, aga jumalat ei otsi. Peamiselt pakub talle huvi see, mis seob inimvaimu loodusega, et millised on need seosed. Blake jaoks tähtsaim inimese puhul on inimese kujutlusvõime. Ei ürita midagi tõestada, vaid oma kujutluste pinnal pakub teatuid fragmente mingitele probleemidele, mis on tema jaoks olulised. Blake loob oma enda maailma, tõmbub sinna. See maailma on justkui kaitsevari, see 19
filosoof. Oma mõtted põimis ta ka oma luulesse, ja nii on tema luules ka erinevaid tähendusi. Ainuke asi mis õppis oligi vasegravüür. On andnud välja kolm kogumikku. ,,Luulevisandid", ,,Songs of Innocence" ja ,,Songs of Experience". Viimase kahega on ta saanud kuulsaks. Koos oma naisega kes oli tõeline Galanthea Blake'i kujutab inimest mitte loodust. Teda nimetatakse religioosseks müstikuks. Selle piires lahendab ta ka oma vaate inimesele. Tema jaosk on inimene mikrokosmos kes on osa makrokosmosest ehk kõiksusest. Inimese ja kõiksuse vahel on teatud vastavus ning vastuolud. Blake on religioosne müstik kes otseselt Jumalat ei otsi. Ei ole huvitatud ka konkreetsetest loodusnähtustest, vaid huvitub sellest mis inimvaimu loodusega seob. Tema jaoks tähtsaim on inimese kujutlusvõime. Siin on tal suhe ka Colebridge'iga. Blake kaitseb inimest ka eetiliste dogmade eest. Moraal ei ole midagi sellist mis inimest ohjeldama peaks. Blake'i
Hippokrates oli ühelt poolt vägagi konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides kõigile sümptomitele seletust konkreetsetest igapäevastest asjadest ning eitades filosoofiat (on öeldud, et Hippokrates lahutas meditsiini ja filosoofa). Siiski tuli filosoofia mängu, sest ka Hippokrates ei suutnud hoida kõrvale kehamahlade tasakaalustatuse teooriast, temagi leidis, et inimeses ja kõiges elavas peab olema algelementidel suur roll inimene kui mikrokosmos. Oli natuurfilosoof, tõi meditsiini induktiivse meetodi (tuletamine üldiselt üksikule). "Hippokratese kogumik" 72 tööd (vaieldakse küll selle üle, millised Hippokratese enda omad). "Aforismid" meditsiin on lisamine ja äravõtmine. "Epideemiad" käsitleb laialt levinud haigusi (mitte ilmtingimata nakkushaigusi) leevendada, mitte kahjustada. Haige peab arsti aitama. Arstil ei tohtinud olla ahnust, ega liigset janu...
4 Body-mind centering tehnikast lähtuvalt Linda Hartley elutöö filosoofia aluseks on nagu raamatu "Wisdom of the body moving" pealkirigi ütleb keha ja selle liikumine. Kui me suudame keha vaadelda kui väljaspool harjumuspäraseid mustreid asetsevat organismi, oleme oma mõtlemises avatud mitte ainult sotsiaalselt struktureeritud mõtte-, liikumis- ja elamismustritele, vaid sügavamale mõistmisele kehast, kui universumi keskpunktist. Eks ilmneb ju keha rakutasandil vaadeldes meile mikrokosmos makrokosmose sees, mida läbi DNA-biheeliksi on pandud kordumatuna korduma. Seega ongi inimese arenguprotsessid ühtaegu universaalsed ja ka individuaalsed. Body- mind liikumissüsteemi aluseks on kehamotoorikate ümberprogrammeerimine ja õpitud mustrite vajadusel muutmine. See on justkui keha kui terviku taandamine osadeks, milles igal koel ja lihasel on oma mõtlemine ja identiteet. Niimoodi vaadeldes on põhimõtteliselt võimalik luua
kõikidest teistest elusolenditest, ainult inimene on võimeline eristama ja mõistma sõnade kuri, hea, õiglus tähendust. Klassikaline filosoofiline antropoloogia- inimest on liitsubstantsi, mis koosneb kehast ja hingest, ühendades neid omavahel. Hing on keha elustav printsiip, elusas kehas on hing, surnud kehas hing puudub. Teine arvamus on, et inimene on liitsubstants, mis koosneb kehast, maisest ja kosmilisest hingest. Tuuakse välja arvamus, et inimene on mikrokosmos- inimene on väike maailm, võib oma mõistuse kaudu jõuda kõigeni, ta on inimlik jumal. Inimene suudab kontrollida paljusid asju enda juures- oma hingamist, mõtlemist, soove jne. Inimese alamosa on kehaline hing, mille hulka kuuluvad iseloomu omadused, intentsionaalseks objektiks on armastus ja tunnustus. Kõrgem osa mõistus ehk intellekt, mis on võimeline mõtlema ning avastada tõde, pole seotud inimese tunnetega. Keha on võimeline tundma iha, on naudingu objekt
pealiini, juurde. Koopaelanikud kehastavad tavalisi, piiratud argiteadvusega, inimesi. Platon näitab oma mõtteeksperimendis, millised raskused ootaksid vangi, kui ta ahelatest vabastatakse. Suure vaevaga suudaks koopast vabanenud vang uskuda, et tema senine maailm oli varjuderiik. Järeldus: riigivalitsemine tuleb anda parima mõistuse- ja hingehariduse saanud tarkadele, ideedemaailma tundjatele, kes suudavad juhtida piiratud argiteadvusega inimesi (s.o koopaelanikke). Inimese hing, mikrokosmos, on oma olemuselt sarnane kogu maailma hingele, makrokosmosele, millest ta tuleneb. Hing on surematu, igaveste ideede sarnane ja sugulane, ent mitte siiski idee ise. Sünniga siseneb hing inimese kehasse ja surmaga väljub sealt. Hinges on alanevalt kolm kihti: mõistus (mõtlemine, teadmised), emotsioonid (julgus, vaprus, söakus) ja ihad (himud, instinktid). Mõistuse asukoht on peas, emotsioonide asukoht südames,
6. 1858. langes India Briti koloniaalvõimu alla. Sellel perioodil hinduism vastandus teravalt inglastele ja kristlusele. Otsiti võimalust taastada hinduismi iidne hiilgus. Reformistlikud hinduismi liikumised ühinesid rahvusliku liikumisega ja India taastas iseseisvuse 1947. Hinduistlik mõtteviis tugineb kolmele põhialusele: Aeg kulgeb tsükliliselt universumil ei ole algust ega lõppu; elule järgneb surm ja surmale elu; ka loodust jälgides märkab taassündi kõikjal Mikrokosmos (elud, aastaajad, põlvkonnad) ja makrokosmos (kosmose loomine ja lagunemine, aeg) on seotud kõik universumis on omavahel seoses Põhjuslikkuse printsiip ehk karma seob iga sündmust sansaaraga; tsükli sündmused mõjutavad järgnevaid; igaühe tegudel on mingi mõju kogu universumile Tänapäeva hindud võivad olla monoteistid (Brahma, kes avaldub eri kujuna), polüteistid või monistid( kogu reaalsus on üks). Mõnikord usutakse jumalate kolmainsusesse:
Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes. Arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Kreeka templitüübi arengulugu on pikk ja keeruline (loe: Antiigileksikon II, lk 217). Täiuslikkuse otsingud geomeetria kaudu algasid juba Pythagorasega 6. saj e.Kr, kes avastas esimesena seosed ruumiliste ja muusikaliste proportsioonide vahel. Ka tempel oli puhas proportsiooniliste otsingute väljendus, taevase korra mikrokosmos, mis on toodud maa peale, Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 19 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ning oma eemalasumises oli tempel algselt objekt, mida nähti, kuid ei kasutatud (v.a preestrid).
(see ongi rohi õnne saavutamiseks). Stoitsismile pani aluse Zenon, kes oli Epikurose noorem kaasaegne. Sai oma nimetuse, sest Zenon õpetas Ateenas sammaskäigus (stoas). Zenoni lähtekohad mõnes mõttes vastandlikud Epikurosele, kuid tulemus suht sama. Jumalad on maailmas kõik ära määranud. Kogu maailm aon üks Zeusi poolt juhitud kosmopolis (maailmariik). Kõik toimub Zeusi tahte järgi. In-se hing on osa suurest makrokosmosest, mikrokosmos. Käib täiesti Zeusi poolt ettenähtud reeglite järgi ka hinges. Inimesel on mõttetu saatusele vastu hakata (nagunii ei saa) ja see on ka amoraalne (sest see on jumalst antud, seega hea). In üls on see, et ta peab leppima saatuse kui paratamatusega, mitte sellele vastu tegutsema. Selle läbi in vabaneb hirmudest ja saavutab hingerahu apaatia (kannatusetus). In vabaneb kannatusest jumaliku mõistmise läbi. Selleläbi saab saavutada ka õnne. In-d on kõik võrdsed selles osas,
Hippokrates oli ühelt poolt vägagi konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides kõigile sümptomitele seletust konkreetsetest igapäevastest asjadest ning eitades filosoofiat (on öeldud, et Hippokrates lahutas meditsiini ja filosoofa). Siiski tuli filosoofia mängu, sest ka Hippokrates ei suutnud hoida kõrvale kehamahlade tasakaalustatuse teooriast, temagi leidis, et inimeses ja kõiges elavas peab olema algelementidel suur roll inimene kui mikrokosmos. Oli natuurfilosoof, tõi meditsiini induktiivse meetodi (tuletamine üldiselt üksikule). "Hippokratese kogumik" 72 tööd (vaieldakse küll selle üle, millised Hippokratese enda omad). "Aforismid" meditsiin on lisamine ja äravõtmine. "Epideemiad" käsitleb laialt levinud haigusi (mitte ilmtingimata nakkushaigusi) leevendada, mitte kahjustada. Haige peab arsti aitama. Arstil ei tohtinud olla ahnust, ega liigset janu...
annaabi.ee 
